Parlamendi peamine funktsioon algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Enamik seaduseelnõud valitsuse algatatud. Parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Olulised on : - häälte arv - valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni ühtsus, hääletamiseks ühtne positsioon. Riigipea roll seadusloomes seaduste väljakuulutamine. Kui riigipea leiab, et seadus pole sobilik, saadab ta selle seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel sekkub riigikohus. Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult.
Euroopa Liidu institutsioonid MILLIST ROLLI MÄNGIVAD EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONIS? Kolm peamist ELi seadusloomes osalevat institutsiooni on: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt; · Euroopa Komisjon, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Koos töötavad kolm nimetatud institutsiooni välja kogu ELis rakendatava poliitika ja kohaldatavad õigusaktid
Brüsselis osaleb ta parlamendikomisjonide ja fraktsioonide koosolekutel ning täiskogu täiendavatel osaistungjärkudel, Strasbourgis täiskogu 12 osaistungjärgul. Paralleelselt põhitegevusega peab parlamendiliige pühendama aega ka oma ringkonnale. Parlamendi teine nimetus seadlusandlik kogu viitab otseselt tema peamisele funktsioonile koostada ja vastu võtta seadusi. Seaduse sünd on üpriski pikk ja keerukas protsess. Tänapäeva demokraatia tava kohaselt osaleb seadusloomes peale parlamendi ka aktiivselt valitsus. Just valitsuse algatatud ongi enamik seaduseelnõusid, mida parlamendis arutatakse ja hääletatakse. Parlament võib aga teha eelnõusse muudatusi, parandusi ja täiendusi ning eelnõu ka hoopis tagasi lükata. Arutelu kulg sõltub suurel määral valitsusparteide ja opositsiooni jõudude vahekorrast. Parlament on võimeline nullima vähemusvalitsuse seaduseelnõusid ja parlamendi valitsusenamus võib nullida kõik opositsiooni eelnõud
3.Ühiskondlikud vaated Eesti Roheline Liikumine on demokraatlik valitsusväline liikumine ökoloogilise katastroofi ärahoidmiseks, terve elukeskkonna saavutamiseks ning tervist tagava elulaadi juurutamiseks. 4.Meetodid Tegevusvormid oma eesmärkide saavutamiseks · Julge ja avalik aktsioon keskkonda kahjustavate isikute ja organisatsioonide vastu · Avalik osalemine demokraatlikes protsessides ja seadusloomes · Koostöö teiste Eesti ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonidega · Koostöö teadusasutuste, teadlaste, võrgustike ja partneritega kogu maailmas · Suhtlus avalikkusega läbi meedia, ürituste, küsitluste, konverentside jms · Erinevate publikatsioonide toimetamine ja avaldamine · Keskkonnaalaste uurimuste ja projektide teostamine · Enesetäiendamine ja isikliku eeskuju rakendamine 5.Suuremad saavutused/aktsioonid 23
TALLINNA MAJANDUSKOOL VÕRDSE KOHTLEMISE PRINTSIIP Referaat Tallinn 2009 SISUKORD 2 1) Võrdse kohtlemise printsiip § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel.1 Eestis on see põhimõte esmakordselt fikseeritud manifestis "Kõigile Eestimaa rahvastele". Võrdse kohtlemise põhimõtte järgi tuleb õiguslikult võrdseid olukordi käsitleda ühtmoodi. Samasuguste olukordade ebavõrdne käsitlemine on diskrimineerimine. Seda peetakse väga modernseks...
mõjutada, poliitika päevakorda mõjutada. Vali üks Sulle huvipakkuv organisatsioon, teema ja selgita, kuidas saab poliitika kujundamist mõjutada? Organisatsiooni Eesti Roheline Liikumine võimalused • Demonstratsioonid poliitilise • Keskkonnaõnnetuse ära kasutamine päevakorra Teavitustöö kujunemist mõjutada. Võimalused • Kaasamine seadusloomes poliitika • Uuringute tegemine sõnastamist • Arengukavade koostamine mõjutada. Konkreetsed ettepanekud Võimalused • Olemasoleva poliitika kritiseerimine poliitika Paranduste väljapakkumine ümberkujundami st, parandamist mõjutada. 6. Too üks konkreetne näide poliitikast, kus on eri osapooltel vastandlikud väärtused, huvid. Näide LGBT õigused
Kutseharidus- ja kvalifikatsioonitaseme tõstmisele kaasaaitamine Demokraatlike ja esinduslike ametiühingute loomine, nende läbirääkimisjõu suurendamine liikmete ühtsustunde tugevdamine oma liikmete ühendamine, koostöö ja esindamise korraldamine ühiste huvide kaitseks. Kuidas need eesmärgid saavutatakse propageerib töötajate ühinemist ametiühingutesse ning peab läbirääkimisi sõlmib kokkuleppeid ja jälgib nende täitmist osaleb seadusloomes, nõuab õigusaktide täitmist aitab kaasa ametiühingustruktuuride ühtlustamisele ja tugevdamisele ning ühinemisele koordineerib liikmete koostööd annab nõu ning osaleb töötülide ja vaidluste lahendamises organiseerib ja juhib töövõitlust korraldab ametiühingukoolitust, avalikke üritusi ja koosolekuid annab välja teabematerjale osaleb rahvusvahelises ametiühingutöös soetab, haldab ja võõrandab vara Liikmed liikmeks võib olla Eestis üleriigiliselt
saadikud. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Ühe fraktsiooni liikmed on päris ühest parteist. Fraktsioonides arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemise ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Ka riigipeal on seadusloomes kindel roll: tema peab parlamendis vastu võetud seaduse välja kuulutama. Alles siis saavutab õigusakt seaduse jõu ning selle täismine muutub kohustuslikuks. Parlamendijärelevalve Kolmandaks parlamendi funktsiooniks on järelvalve valitsuse üle. Kuidas valitsust moodustatakse · Peaminister - peaministrikandidaadi nimetamine on riigipea ülesanne, tal tuleb arvestada mitmete piiravate teguritega, nagu riigi põhiseadus, poliitiliste jõudude vahekord ning
ka täidesaatvale võimule ning see tähendab, et Riigikogul pole võimalik kokku tulla. Sel juhul on presidendil koos Riigikogu esimehe ja peaministriga õigus välja anda seaduse jõuga seadlusi. Viimaste puhul aga kehtivad teatud piirangud. Millised piirangud on seadlusel võrreldes seadusega? Seadlusega ei saa kehtestada, muuta või tühistada põhiseadust ega ka riigimakse ja riigieelarvet puudutavaid seadusi ning nn 51 poolthääle seadusi. 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil? President juhib riigi valitsust Valitsus: seadusandja ülesanne, enamiku seaduseelnõusid koostab valitsus ja menetleb parlament 9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis? Persidentaalne: 2 peamist parteid parlamentaarses: palju parteisid 10.Kumb on parem, kas see, kui minister on oma valdkonna spetsialist, või see, kui ta on poliitik. Põhjendage oma vastust
erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone. Ühe fraktsiooni liikmed on pärit ühest parteist,Neis arutatakse läbi, kuidas käituda seaduseelnõude menetlemisel ja hääletamisel, milliseid parandusettepanekuid või küsimusi esitada. Sageli astub fraktsioon üles ka omapoolse seaduseelnõuga. 6.) Parlamendi ülesanded Esiteks :Algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid. Teiseks: erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. 7.) Lobism Lobismideks kutsuti parlamendihoones koridore, eesruume ehk kulaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Eestikeelne vaste kuluaaripoliitika. 8.) Seaduseelnõu algatamine/menetlemine
4. „rahakoti võim” ehk parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha 5. Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudse kontrolli vormid on: 1. Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt 2. Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili 3. Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse komunikatsiooni kanalina Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. Selle tähtsaimad toimingud on lugemised ja hääletamised .Seaduse algatamise õigus Eesti Riigikogus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitususel. Tänapäeval tuleb siiski enamus seaduseelnõusid valitsuselt. Tähtis roll seaduse menetlemisel on ka juhtivkomisjonil.
alternatiive. Nii koalitsiooni- kui opositsioonierakondade saadikud moodustavad fraktsioone ehk saadikurühmi. Fraktsiooni aluseks on ideoloogiline ühtekuuluvus. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus Rahva huvide esindamine ja seadusloome Parlamendi teine nimetus seadusandlik võim viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus töötada hääletamiseks välja ühtne positsioon
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid ning kutsub kokku ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu tööd vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele, Riigikogu töökorra seadusele ja ning Riigikogu liikme staatuse seadusele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab tema ülesandeid Riigikogu aseesimees. Alates 2014. aastast on Riigikogu esimees Eiki Nestor. Riigikogu ülesanne seadusloomes on algatada seaduse eelnõu ja seaduse vastuvõtmine. Seaduste loomisel töötavad Riigikogu ja valitsus koos. Suure osa seaduseelnõudest algatab valitsus, osaledes seega ka nende menetlemisel. Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide algatatud seaduseelnõude kohta tuleb küsida valitsuse seisukohta. Riigikogus juhib seaduseelnõu menetlemist juhtivkomisjon ehk üks üheteistkümnest alatisest komisjonist. 2. Vabariigi Valitsus
normides kokkuleppele jõudmine aga keeruline. Samuti võimaldab printsiipide kasutamine kiirelt reageerida uutele keskkonnaohtudele, mida teaduse kiire areng soovimatu kõrvalproduktina kaasa võib tuua. 4) Euroopa õiguse roll keskkonnaõiguses: Euroopa keskkonnaõigusega seotud tegevuste ellu viimisel teinud tihedat koostööd teiste keskkonnaorganisatsioonidega. Läbi on viidud mitmed projekte mis on suunatud tasuta keskkonnaõigusabi osutamisele, osaletud seadusloomes ja koostatud juriidilisi analüüse. 5) Teaduslik ebakindlus: Ettevaatusprintsiibi ja teadusliku analüüsi suhet võrreldes on probleemid ettevaatusprintsiibi kohandamisel palju tõsisemaid kui riskianalüüsi ümberkujundamine või täpsustamine, kuna teaduslik ebakindlus ei võimalda meil näiteks osasid GMO-ga seonduvaid üldse hinnata. Riski varjutab teaduslik ebamäärasus. 6) Säästev areng: On sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus, ning kooskõlaline
.... Millised piirangud on seadlusel võrreldes seadusega? * EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA PÕHISEADUST * EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA RIIGIMAKSE PUUDUTAVAID SEADUSI * EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA RIIGIEELARVET PUUDUTAVAID SEADUSI * EI SAA KEHTESTADA, MUUTA VÕI TÜHISTADA NN 51 POOLTHÄÄLE SEADUST 8.Milline roll on seadusloomes valitsusel, milline presidendil? Valitsus algatab seaduseelnõusid, president aga kuulutab nad välja. President otsustab, kas kuulutada seadus välja või lükata see tagasi. 9.Mille poolest erineb võimu delegeerimine kodanikkonnalt valitsusele presidentaalses ja parlamentaarses riigis? PRESIDENTAALNE RIIK: VALITSUSE NIMETAB PRESIDENT SÕLTUMATA PARLAMENDIST. VALITSUSE LIIKMED VASTUTAVAD
2) Terve Eesti Sihtasutus (TESA) - Eesmärk on aidata kujundada tervist toetavamat käitumist Eestis ja vähendada ärahoitavaid surmi. Terve Eesti Sihtasutuse eksperdid modereerivad ja juhivad vestlusringe eri formaatides neil teemadel, mida valdame: alkohol, lapse seksuaalne areng ning HIV ja seksuaaltervis. Poliitilisse ellu kaasaja 1) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO - TALO osaleb sotsiaalpartnerina seadusloomes, poliitikate kujundamises, arendab üleriigilisi kollektiivseid töösuhteid ning peab töötasuläbirääkimisi valitsuse ja teiste volitatud tööandjate ühendustega. 2) Eesti Ametiühingute Keskliit - Esindab töötajate huve üleriigilistel palgaläbirääkimistel ning peab kahe- ja kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja valitsusega. 3) Eesti Tööandjate Keskliit - Nende eesmärgiks on esindada ja kaitsta oma liikmete huve
3. Formaalõiguslik struktuur- on fikseeritud seadusega. Politiiline struktuur- oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust ja muutub seega alati pärast parlamendi uue koosseisu kokkutulekut. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ( esimees, aseesimehed) ja komisjonid: poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioonid ja opostisoonid. 4. Parlamendi ülesanded Esiteks: Algatab, menetleb ja võtab vastu seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid. Teiseks: erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Kuluaaripoliitika - Lobismideks kutsuti parlamendihoones koridore, eesruume ehk kulaare, kus istungite vaheajal toimusid olulised vestlused, mis tegelikult määrasid ära hilisema hääletuse tulemused. Parlamendi kontroll valitsuse üle : -parlamendi õigus avaldada umbusaldust ministritele, ning seeläbi määrata valitsuse ametisoleku
jäätmed. (Veebileheküljed www.ueapme.com; www.riigikantselei.ee) EL Keskkonnapoliitika peamised osalised Põhilised osalised on Ühenduse institutsioonid, aga märkimisväärselt mõjutavad keskkonnapoliitika kujundamist ka liikmesriikide valitsused ja muud osalised. Euroopa Komisjonil on põhiroll keskkonnapoliitika kujundamises. Vastavalt lepingule on komisjonil ühenduse seadusloomes algatusõigus. Iga aasta võtab komisjon vastu oma aastase tegevusprogrammi. Lisaks nendele üldistele programmidele esitab komisjon aeg-ajalt tegevusprogramme spetsiifilistes valdkondades. Peale algatusõiguse on komisjoni ülesanne ka Ühenduse keskkonna direktiivide ja määruste rakendamise tagamine. Nõukogu on peamine seadusandlik organ. Nõukogu kohtub keskkonnaküsimustes tavaliselt kolm
üksiksaadikul, kes vaevalt suudab üksinda algatada mõnd seaduseelnõud. 12 Valitsemine ja avalik haldus 3. Parlamendi ülesanded ja töökorraldus 3.1 Rahva huvide esindamine ja seadusloome Parlamendi teine nimetus – seadusandlik võim – viitab ilmekalt tema peamisele funktsioonile: algatada, menetleda ja võtta vastu seadusi. Seaduse sünd on üpris pikk ja keerukas protsess. Tänapäeva demokraatias osaleb seadusloomes lisaks parlamendile aktiivselt ka valitsus. Just valitsuse algatatud on enamik seaduseelnõusid, mida parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub suurel määral koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Kui valitsuskoalitsioon kontrollib enamikku parlamendikohtadest, siis on koalitsioonil kergem oma ettepanekuid ellu viia. Lisaks häälte arvule on oluline ka valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni sisemine ühtsus, st suutlikkus hääletamiseks ühtne positsioon välja töötada.
mitmetes valdkondades suurenesid kulud nii paratamatusest (nt töötuskindlustus ja sotsiaaltoetused) kui ka soovist majandust toetada. Nii püüti võimalikult rohkem kasutada EL- i fondidest saadavaid vahendeid ning selleks muudeti nende taotlemine ja kasutamine lihtsamaks ja mugavamaks. Samuti jaotati vahendeid ümber, et toetada ettevõtete investeeringuid, eksporti ja töötute koolitamist. Prioriteedi said sellised muutused riigihalduses ja seadusloomes, mis toetasid ettevõtlust ning majanduskasvu. Sellised ulatuslikud kärped ei oleks saanud toimuda, kui Eesti elanikud poleks nende vajadust mõistnud ja nendega leppinud. Seetõttu tuli eriti 2009. aasta alguses üpris palju seletada, miks tuleb kulutusi ja palku kärpida ning miks tuleb makse tõsta. Kindlasti aitas palgakärpeid teha ka asjaolu, et erasektoris juba tehti palgakärpeid. Oluline oli ka see, et nii era- kui ka avalikus
Bütsantsi inimene Guglielmo Cavallo Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad. Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik. Pealekaebamine, laim, süüdimõistmine, tuleriit või hukkamine seadsid häiritud korra taas j...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS 2. seminari kodutöö Helena Ilves (AJ-11) I Euroopa Komisjoni olemus ja tegevus Komisjoni kuulub kitsamas tähenduses 27 volinikku (üks igast liikmesriigist).Euroopa Komisjon koosneb Euroopa Liidu ametnikest, kes vähemalt teoorias on erapooletud ja oma ala asjatundjad. Liikmed e volinikud ei esinda mitte oma riiki, vaid peavad olema täiesti sõltumatud (praktikas aga teatud määral esindavad!). Iga volinik vastutab talle eraldatud poliitikavaldkonna eest. Komisjon on kui EL täidesaatev võim: tegeleb poliitika rakendamisega, reeglite kehtestamisega, liikmesriikide poliitika kontrollimisega, eelarve täitmise jälgimisega. Euroopa Komisjoni tasandid: Peadirektoraadid ja horisontaalsed struktuurid (töökond). Alumine tasand ehk bürokraatia ehk administratsioon: Seal töötavad EL ametnikud, kes jagunevad kategooriatesse: 1. alalised (konkursi teel) 2. ajutised (lepinguga, tähtajal...
VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM Erle Maido XI kl. ARISTOTELES Referaat Tallinn 2012 Sisukord Aristotelese elulugu ................................................................................................................ 2 Aristotelese loogika ................................................................................................................ 5 Aristotelese õpetused .............................................................................................................. 8 2 Aristoteles Elulugu Aristoteles sündis 384.a eKr arsti per...
Tallinna Ülikool Kuidas sünnib seadus? Referaat 2015 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 Õiguse allikad........................................................................................................4 Õigusaktid..............................................................................................................4 Ülevaade õigusaktidest Eesti õiguskorras.........................................................5 Seadus....................................................................................................................6 Seadused Eesti õigussüsteemis..............................................................................7 Õigusaktide hierarhia.............................................................................................7 Põhiseadus........................................
üha suurenev konkurents tööandjate vahel (eriti ehituses), mille tagajärjel lühenevad tööde teostamise tähtajad, kasvab töö- ja puhkeajaseaduse rikkumiste arv (pikad vahetused, ületunnitööd jne) ning vähenevad kulutused töötajate ohutuse tagamiseks. Paljude äriühingute juhatused ei korralda tööohutuse- ja töötervishoiutööd nõutaval tasemel. Paljude ettevõtete tegevuse ebastabiilsuse, väikeettevõtete rohkuse ja puudujääkide tõttu seadusloomes on ülevaade töötingimustest tervikuna lünklik. Tüüpilised ohutegurid töökeskkonnas 1) füüsikalised tegurid: müra, vibratsioon, valgustus; 2) füsioloogilised tegurid: raske füüsiline töö, korduvate liigutustega töö, tööasend; 3) psühholoogilised tegurid: tööaeg, tempo, monotoonsus; eraldatud töö; 5 4) keemilised tegurid: ained ja materjalid või tööprotsessi jääkained;
Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi Kaudse kontrolli vormid: Parlamenti kuuluvad valitsuspartei juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oam erakonna ministritelt Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili Kuigi parlamendi roll seadusloomes on kahanenud, säilib tema tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina Parlamendi põhitegevuseks on seadusloome, mis hõlmab nii uute seaduste koostamist, olemasolevate seaduste muutmist või tühistamist. Parlamendi tööd seaduste kallal nimetatakse menetlemiseks. See kätkeb endas mitmeid etappe ja tegevusi nagu näiteks seaduseelnõu lugemised ja hääletamine. Seaduse algatamise õigus on valitsusel. Eelnõu algataja annab selle üle Riigikogu juhatusele, kes
Mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete ja seal hõivatud tööjõu hulga järgi. Riik sekkub maksude ja õigusnormidega. KODANIKUÜHISKOND Eesmärgiks pole valitseda või teenia kasumit. Seltsid jm kaasavad rahvast riigi otsustamisse. MTÜ, SA, seltsingud. Põhimõtted: mitmekesisuse hoidja (võimaldab eri huvide realiseerimist, lahknemisi tasakaalustada. Väldib võimu monopliseerumist ja tasakaalustab ühiskonda.), täiendab parteide tegevust (ei lase neil domineerida), osaleb seadusloomes, kasvatab dem vajalikke väärtusi (koostöö), toetav riik pälvib poolehoiu SOTS STRUKTUUR ühiskonna jagunemine suurteks gruppideks mingit sotsiaalsete omaduste (maj ressursid, haridus, päritolu) alusel. Sots mobiilsus ühest grupist teise vertikaalselt/horisontaalselt. Hierarhilisus. Omistatud ja saavutatud staatus. Pakub uudseid arenguteid. Võib tekitada vastasleere. PLURALISM arvukate huvigruppide konflikt, kompromiss ja kokkumäng. Oskamatu
• Olulised seadused näiteks riigieelarve-võetakse vastu kolme lugemise järel, vähemolulised võib teise lugemise järel vastu võtta. Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond. Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel
• Olulised seadused näiteks riigieelarve-võetakse vastu kolme lugemise järel, vähemolulised võib teise lugemise järel vastu võtta. Opositsioon, vastasseis, poliitikas nim opositisooniks partied v parteisid , mis ei kuulu valitsusse ja asub valitsusega erineval seisukohalkoalitsioon. –demo riigis koostatud valitsus mitme partei põhjal. Eesti Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Koalitsiooni:kekserakond, isamaa ja res publica liit, eesti vabaerakond. Seadusloome. Seadusloomes osaleb peale parlamendi ka valitsus. Eesti Vabariigi õigusaktid, rahvusvaheline õigus, Euroopa õigus. Kõrgem täidesaatev võim.VALITSUS Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid (nt 2011.aastal 12 ministrit). Ministrid juhivad vastava valitsusala (nt sisejulgeolek, välispoliitika, riigikaitse) korraldamiseks moodustatud ministeeriume. Minister korraldab vastava ministeeriumi tööd, annad seaduste alusel
Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik (EV põhiseadus). Samuti on keeruline Põhiseadust muuta, sest üldkorrana peab selle muutmiseks hääletama selle poolt kaks järjestikust riigikogu koosseisu 5 Seni toodust võiks järeldada, et seadused on positiivsed ning loovad õigusliku raamistiku õigusriigi tegutsemiseks. Siiski on minu jaoks seadusloomes asju, mis on läbimõtlemata, ja mis ei teeni piisavalt kodanike huve. Vahel tuleks võib-olla esitada ka küsimus, kas üldse on võimalik, et kõigi huvid on ühesugused, ja kui me vastame sellele küsimusele eitavalt, siis järgmine küsimus võika olla, kelle huvid siis esikohale seada. Minule tundub, et meil on seadusi parasjagu või siis pigem vähe. Ka jääb mulje, et võetakse vastu seadusi, mis aitaks meil väljapool riigipiire paista demokraatliku riigina, näiteks
Tallinna Ülikool EUROOPA METSANDUS Referaat Autor: Juhendaja: Sisukord 1. SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................3 2. EUROOPA METSANDUSSTRATEEGIA: ÜLDINE RAAMISTIK............................................................5 1. METSADE TÄHTSUS EUROOPA LIIDUS....................................................................................................6 3. METSARESSURSID JA NENDE KASUTAMINE EUROOPAS..................................................................9 4. PÕHJA- JA LÄÄNEMERE MAAD MAJANDAVAD METSI SÄÄSTLIKULT...................................... 12 5. EUROOPA MAADES SUURENEB METSANDE PIDALA........................................................................14 6. ÕIGUSLIK ALUS.......................................................
TARTU ÜLIKOOL Pärnu Kolledz Ettevõtlus ja projektijuhtimine Gerli Kuusik JAAPANI KULTUUR Uurimustöö Juhendaja: lektor Liina Käär Pärnu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................4 1. KULTUURI MÕISTE.................................................................................................5 2. JAAPANI KULTUUR................................................................................................6 2.1. JAAPANI KULTUURI AJALUGU....................................................................6 2.2. HIINA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG......................................................7 2.3. EUROOPA KULTUURIMÕJUDE SISSETUNG...............................................8 ...
Kirjandi valdkonnad 1. Eesti ja eestlased 2. Eetika, moraal, religioon 3. Haridus 4. Inimene ja inimsuhted 5. Inimene ja ühiskond. Sotsiaalpoliitika, majandus, ajalugu jm 6. Keskkond ja loodushoid 7. Kultuur: keel, kirjandus, kujutav kunst, muusika, arhitektuur, teadus jm 8. Meedia 9. Rahvusvahelised suhted: ajalugu ja tänapäev 10. Sport, harrastused, vaba aeg Kohustuslik kirjandus: 10. klassi kirjandus: Mehis Heinsaar novellikogumik "Ebatavaline ja ähvardav loodus" Kristiina Ehini luulekogu Jaan Tätte "Meeletu" Arvo Valton "Mustamäe armastus", "8 jaapanlannat" Jaan Kross "4 monoloogi Püha Jüri asjus" Peer Vallak "Maanaine" Juhan Liiv "Vari" Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Oscar Wilde "Dorian Grey portree" Sophokles "Kuningas Oidipus" Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja timuka tütar" Shakespeare "Hamlet" Goethe "Faust" I os...
tekstitehniline struktuur. Euroopa Liidu kõik õigusaktid on oma põhiolemuselt Rooma lepingu ja teiste asutamislepingute sätete kehtestamise täpsemad normid. Euroopa Liidu (EL) õigusaktid sünnivad protsessis, milles põimuvad 2 teatud mõttes teineteist välistavat seisukohta : 1) eesmärgi ratsionaalne ettevalmistamine 2) vastuolulisi rahvuslikke ja institutsionaalseid huve kajastav läbirääkimiskultuur. Selline põimumine on EL raames tunduvalt ulatuslikum kui rahvusriikide seadusloomes. EL seadusloomemenetluses on ulatuslikeim osa etendada Euroopa Komisjonil (EK). EK ettevalmistustöös on töömeetodid analoogilised siseriikliku seadusloomega, kus võetakse arvesse ka erinevate ühiskondlike ja poliitiliste organisatsioonide majanduslikke ja poliitilisi huve. Kui aga EK-s valminud seaduseelnõu läheb Euroopa Liidu Nõukokku või Europarlamenti, jäetakse EK-d mõjutanud poliitilised ning majanduslikud faktorid asja arutlusest kõrvale. See aga näitab kujukalt, et
!! põhimõtteliselt gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded
Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud."12 Oluline on rõhutada, et "ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete raskustega."13 Võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine muutub eriti oluliseks juhtudel, kui haldusorganile on jäetud väga ulatuslik kaalutlusõigus ja menetlustulemuse õigsuse kontrollil peab kontrollija (kohus) keskenduma eeskätt menetluse õigsuse kontrollile. PS § 12 suhtes on erinormiks PS § 30, mis tagab isikule subjektiivse õiguse võrdsele
!! põhimõtteliselt – gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 15 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus N õusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve j älgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus)
!! põhimõtteliselt gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded
!! põhimõtteliselt gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!) 52.Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus 53.Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis 15 _ Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus Koostöömenetlus Kaasotsustamismenetlus Nõusolekumenetlus Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused: otsustab mittekohustuslike kulutuste üle kinnitab eelarve jälgib eelarve täitmist 3. Täidesaatva võimu kontrollimine Komisjoni ametisse kinnitamine / laialisaatmine (umbusaldushääletus) Järelpärimised Komisjonile ja Nõukogule ja Ülemkogule, lisaks viimastepoolsed regulaarsed ettekanded
!! põhimõtteliselt gruppide ja komisjonide nimesid ei ole vaja pähe õppida!) · Tegelevad vastavalt poliitilisele taustale. Koonduvad poliitilistesse gruppidesse. · Komisjonides arutatakse eelnõusid vastaval teemale 52. Euroopa Parlamendi roll seadusandlikus (otsusetegemise) protsessis: konsultatsiooni-, koostöö- ja kaasotsustamise menetlus · Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: o Konsultatsioonimenetlus e. seadusandlik erimenetlus Komisjoni ettepanek-> Euroopa parlamendi arvamus ->Ministrite Nõukogu vastuvõtmine (EL Nõukogu) o Koostöömenetlus (co-operation) enam ei kasutata! Eelnõu läbib 2 lugemist(hääletusvooru) parlamendis. Komisjon algatab-> Euroopa parlamendi arvamus ->Ministrite Nõukogu vastuvõtmine (EL
- Rahvusvaheliste lepingute ülevaatamine - Esimese Astme Kohtu otsuste edasikaebused 53. Euroopa Parlamendi muud (põhi)ülesandeid 56. Esimese astme kohtu põhiülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning Pädevus: olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste - Nii füüsiliste kui juriidiliste isikute hagid ühenduse menetluste läbi: institutsioonide vastu, sealhulgas... - Konsultatsioonimenetlus - ...vaidlused institutsioonide ja nende personali vahel - Koostöömenetlus - ...konkurentsieeskirjadega seotud küsimused - Kaasotsustamismenetlus - ...kahju hüvitamise nõuded
Ülemkogu ei toimi seadusandjana. Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused tavaliselt konsensuse alusel. Mõnel juhul võtab ülemkogu oma otsused vastu ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega - olenevalt sellest, kuidas on aluslepinguga ette nähtud. Ministrite Nõukogu Ministrite Nõukogu kannab seadusandlikku funktsiooni, kuigi viimasel ajal saab üha enam õigusi seadusloomes kaasa rääkida ka Euroopa Parlament. Ministrite Nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister. Seega on Nõukogu 25-liikmeline. Nõukogu koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu, sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka EL-i sisepoliitikat, näiteks liidulepingute muutmist.Oluline roll EL-i valitsemises on täita Ministrite Nõukogu eesistuja institutsioonil
· Tuleks keskenduda gruppide aktiivsusele millised sotsiaalsed grupid teevad kõige enam ettepanekuid, millised need on ja mis on motiivid. · Kuivõrd on erinevate gruppide poolt tehtud ettepanekuid arvesse võetud. · Tuleks vaadelda õigusadressaatide suhtumist sellesse valmissaanud seadusetekstisse ja mõelda sellele, kas on õige aeg valmis kirjutatud seaduse projekt sellisena kinnitada või tuleks teha korrektiive. Kuivõrd tuleks seadusloomes kasutada sotsiaalset informatsiooni? sotsiaalne informatsioon on andmestik, mis sisaldavad: · Statistikat · Majandusinformatsioon · Sotsioloogiliste uurimuste tulemused Reaalne pilt on selline, et sotsiaalset informatsiooni ei kasutata piisavalt, sest normativismi (mida kujutab endast seadusandlus) ühitada sotsioloogia ja ühiskondlike probleemidega. Selle põhjuseks on asjaolu, et sotsiaalne informatsioon kajastab seda, mis tegelikult ühiskonnas toimub
rahvusvaheline organisatsioon, vaid suur liitriik ehk föderatsioon. Kuigi erinevusi siin on. Põhilised institutsioonid: 1. Ülemkogu käib koos harilikult 1 korra aastas ja riiki esindavad reegline valitsusjuhid ja presidentaarsetes vabariikides presidendid. Ülemkogu arutab kõige põhimõttelisemaid küsimusi ja kavandab euroopa liidu arengut. 2. Ministrite nõukogu tema on peamine seadusandlik institutsioon, kuigi viimasel ajal saab üha enam õigusi seadusloomes ka Euroopa Parlament (EP). Ministrite nõukogus esindab igat liikmesriiki üks minister seega on ministreid 27. Oleneb millist küsimust arutatakse. Kui küsimuse all on põllumajanduspoliitika koosneb ministrite nõukogu põllumajandusministritest. Teistest tähtsamaks peetakse välisministrite koosseisu. Sest lisaks välispoliitikale arutavad nad ka sisepoliitikat näiteks liidulepingute muutmist.
· Regionaalareng toiduohutus · Finants-, majandus- ja · Põllumajandus ja maaelu areng · Tööstus, teadusuuringud ja sotsiaalkriis energeetika Ülesanded 1. Osalemine seadusandlikus protsessis · Parlament võib vaagida Komisjoni ettepanekuid ning olla koos Nõukoguga osaline seadusloomes järgmiste menetluste läbi: Konsultatsioonimenetlus e. seadusandlik erimenetlus Koostöömenetlus (co-operation) enam ei kasutata! Kaasotsustamismenetlus (co-decision) e. seadusandlik tavamenetlus Nõusolekumenetlus (assent procedure) Eelarvemenetlus Informeerimismenetlus Komiteemenetlus 2. Eelarvelised volitused · otsustab mittekohustuslike kulutuste üle · kinnitab eelarve
a PS-e preambulast). Ilmselge on, et Eesti ei peaks kuuluma ühtegi ühendusse, mis rahvuse ja kultuuri säilimist ei taga. IV õiguse üldtunnustatud põhimõtted (proportsionaalsus, võrdne kohtlemine jne) Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Dworkini printsiipidele vastanduv õiguse osa, mille abil soovitakse saavutada põhiõiguste piiramisel õiglane tulemus. Rakendamiskohad: selliseid üldtunnustatud põhimõtteid rakendatakse: 1) seadusloomes seadusandja poolt põhiõigusi piiravate seaduste kehtestamisel 2) põhiõigusi piiravate seaduste eneste rakendamisel praktikas a) kui seadus annab täitevvõimule seaduse rakendamise raames kaalutlusõiguse, siis täitevvõim peab seda kasutama ja kohus kontrollib selle kasutamise PS-e õiguspärasust (nt proportsionaalsus) b) kui seadus kaalutlusõigust ei anna, siis peab haldus täpselt seadust täitma ja ta ei saa midagi kaaluda
ROOMA Itaalia greograafilised olud ja elanikkond Vahemeremaade hulgas kesksel kohal paiknev Apenniini poolsaar kandis juba vana-ajal Itaalia nime. Kogu poolsaart läbivast Apenniini mäeahelikust hoolimata on Itaalia Kreekaga võrreldes on vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud ja sopiline nagu Kreekas. Seetõttu pöörasid Itaalia elanikud põhitähelepanu põlluharimisele, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja tegelesid meresõiduga vähem, kui kreeklased. Itaalia geograafiline ühtsus lõi siin paremad eeldused ühtse riigi tekkeks, kui Kreekas. Kuna Itaalia on kolmest küljest piiratud merega, siis sattusid sealsed rahvad Vahemere kesk- ning lääneosas oma kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuurimõju alla. Eriti suur oli kreeklaste mõju. VIII – VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu, mille s...
· transsnatsionaalne õigus kõikidele meile kohustuslik; kõik seadused peavad olema sellega kooskõlas; tekib konflikt PS-ega seoses- kumb siis on peamine; transsnatsionaalne õigus ei tohi olla vastuolus PS-ga; seega tuleb jälgida, et ei võetaks rahvusvaheliselt vastu selliseid direktiive, mis on vastuolus siseriikliku PS-ga · sotsiaalne informatsioon - seadusloomes kasutatav õiguse rakendamist mõjutav Sotsiaalse informatsiooni 2 tähendust: · seadusloomes kasutatav teave konkreetse riigi kodanike väärtusorientatsioonide, hinnangute, hoiakute, majandusliku seisundi jms kohta; · info, mis mõjutab õiguse rakendamist (aines subjektiivseteks otsusteks) 4 Miks kasutatakse sotsiaalset infot vähe? selle pärast, et meie õigusruumis on see reguleerimata. Sotsiaalse info kasutamine
Kodanik olemine tähendab Rousseau jaoks ka aktiivset avalikku teenistust: "Niipea kui avalik teenistus lakkab olemast kodanike peamine tegevus ja nad tegeleksid pigem oma raha kui oma isikutega, pole riik kaugel langemisest." (Ühiskondlik leping, III raamat, 15. ptk., lk 265). Kõrvuti avaliku teenistusega nõuab Rousseau oma kodanikelt, et nad mängiksid aktiivset rolli poliitilises otsustamises. Otsese demokraatia teatud vormi kaudu on kõigil kodanikel oma osa seadusloomes. Kuid see tees tuleb siiski esitada teatud ettevaatusega, sest Rousseu teostes leidub lõike, kus ta paistab argumenteerivat demokraatia vastu. Kui võtame seda terminit tema ranges tähenduses, siis pole tõelist demokraatiat kunagi olnud ega saagi olema. See on loomuliku korra vastu, et paljud valitsevad ja väheseid valitsetakse. On kujuteldamatu, et inimesed peaksid olema pidevalt
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕI...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
