Võrdlev poliitika (1)

Tallinna Ülikool - Politoloogia - Võrdlev poliitika

5 VÄGA HEA

1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts ).

Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika?
Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad.

Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme.
Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende.

Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes?
Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs.

Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)?

Industrialiseerimine - industriaalühiskonna teke
Urbaniseeriumine- linnastumine
Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis
Kaubaringluse kasv- kommertsialiseerumine ja tarbimisühiskonna arenemine

Mis on feodaalriik , mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes?
Feodaalriik kujunes välja 3-13. saj. Tunnused:

personaalne vasalli ja kuninga suhe, mis on seotud õiguste ja kohustustega;
kuninga võim nõrk;
Euroopa rakukeste- laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri;
monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates.

Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes?
Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused:

tekkis seoses linnade arenguga.
Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus , parlamentide teke.
Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud.

Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)?

Püsiv armee
Tsentraliseeritud maksundussüsteem
Bürokraatia
Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine.

Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)?
Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni.

Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid?
Rahvusriik- poliitiline süsteem, mille huvid rajanevad enamvähem homogeensel kollektiivil. Apelleerib rahva ühistele huvidele. Rahvusriik ja rahvusindentiteet kujunesid välja 18-19. sajandil.

Mis on heaoluriik ja millal see Euroopas hakkas välja kujunema?
Heaoluriik: riik panustab sotsiaalkulutustele suure osa. Kujunes välja peale II Maailmasõda.

Millised on kaks peamist riikide tekke katalüsaatorit Euroopas ja kuidas nad riikide teket mõjutasid?

Sõjad  paljud riigid saavutasid iseseisvuse
Kaubanduse, linnade ja kapitalismi areng (kaupmeeste või kapitali kaitse, kaupmeeste/kapitalistide huvid, vastava infrastruktuuri arendamine jne.).

Osata kokkuvõtlikult jutustada, kuidas moderne riik Euroopas välja kujunes?

Riikide territoriaalne formeerumine ( keskaeg kuni 16-17 saj., osa ka 19.saj.).
Rahvusriikide teke- 19 saj.
Heaoluriigi teke- 1950ndad aastad.
Globaliseerumine-1970 aastatest

Maailmas on praegu umbes 200 riiki, kui suur % neist on demokraatlikud?
60% on demokraatlikud.

Demokraatia definitsioon?
Poliitiline süsteem, mille liikmed on poliitiliselt võrdsed, kollektiivselt suveräänsed ja omavad võimeid, ressursse ning institutsioone, et ise ennast juhtida. Võimu teostamisse on kaasatud rahvas- demos , kratein.

Termini ”demokraatia” päritolu, mida see termin tähendab Vana-Kreeka keeles?
Vana Kreeka ajaloolane Herodotos kasutas terminit 5.sajandil e.m.a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema .

Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused?
Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid.
Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu.
Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi
Erinevused: osalusdem . puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms.), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised).

Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl’i järgi?

idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest
demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses
demokraatia idee veelkordne laienemine

Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand.

Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud?
Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist).

Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus?
Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni?

Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil.

Rahvuslik ülesehitus
Kollektiivse enesemääramise põhimõte
Demokraatia seondub sotsiaal-majanduslike küsimustega
Demokraatia seondub kodankondsuse mõistega

Mis on demokraatia eeldused Almond ja Verba järgi?
Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak).

Neli peamist riigiteooriat ja nende põhiväited?
Pluralism- rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust. Ükski grupp ega indiviid ei kontrolli võimu täielikult ning ükski grupp ega indiviid ei ole võimust täiesti eemale jäetud. Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid.
Eliiditeooria - rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kusjuures võimul on omadus kulmuneeruda.
Marksism - rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat. Marx - kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks. Vastandub nii pluralismile kui elitismile.
Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Korporatism on esindusvorm (aluseks funktsionaalne esindus ).

Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited?
Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias , kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Ta osutab ka neljale kriteeriumile eliiti kuulumisel - jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Kuigi need neli alust, kas siis üksikult või üksteisega segatult, moodustaksid ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab olevat "poliitilises vormelis" - antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis. Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse"
Pareto- Ta väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus . Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: (1) valitsevaks eliidiks, mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja (2) mittevalitsevaks eliidiks, mille moodustavad ülejäänud. Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide ringlemist. Seni kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on andekate ja eliidi positsioonid suuresti kattuvad. Kui aga eliit muutub suletuks , kaugenevad ka andekad ja eliit üksteisest. Viimasel juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu
Mille poolest erinevad riigi korporatism ja ühiskonna korporatism?
Korporatsim- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Riigi korporatism ja ühiskonna korporatism. Ühiskonna korporatism tekib post-pluralistlikus ühiskonnas kui uus vorm ühiskonnas eksisteerivate huvide esindamiseks, seotud hilise kapitalismi kriisiga - ei suudeta puhtalt poliitilise demokraatia põhimõttel eksisteerida ning rakendatakse korporatsim selleks, et tagada kodurahu. Üldises korralduses tekivad probleemid, seega tuleb sisse viia uued elemendid, milleks on korporatsioonid (need on moodustatud funktsionaalsete esinduste põhimõtete järgi).
3. loeng Valitsemiskorraldus ja institutsioonid – kohtud ja valitsused
Nimetage mõned konstitutsiooniliste kohtute põhifunktsioonid?
EL

Põhiseaduslik järelvalve – vastuvõetud seadused peavad olema vastavad põhiseadusele *kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse
Instut. Vahelised konfliktide lahendamine
Liikmed määratud teatud tähtajaks (presidendi või parlamendi poolt)
Lisaks juriidilisele ka poliitiline rõhuasetus

Nimetage mõned ülemkohtute põhifunktsioonid?
USA ja UK

Põhiseaduse küsimused
Kõrgeim apellatsiooni kohus, mis tegeleb tavakohtuasjadega
Kodanike põhiseaduslike õigustega tegelevad tavakohtud
Liikmed valitakse eluksajaks (USA – president senati nõusolekul)
Pigem juriidilise kui poliitilise rõhuasetusega

Mis on konstitutsiooniliste ja ülemkohtute omavaheline erinevus ja millistes riikides on ülemkohtud ja millistes konstitutsioonilised kohtud?
Vt. Eelmiste küsimuste vastuseid
Tooge välja presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on presidentaalse süsteemiga!

President täidesaatva võimu pea, kes otse rahva poolt valitakse (eraldi peaministrit pole!)

Presidendil piiratud ametiaeg (USA – alates 1961 üle 2 ametiaja ei saa). Enne tähtaega võib tagandada vaid süüdimõistmise korral.
President põhiline välis- ja julgeolekupoliitika kujundajad . Samuti administratsiooni pea.
Strateegiliste otsuste tegija .

President ja kabinet

Valitsuskabinet = president + ministrid. President = kabineti juht ja põhiline vastutaja.
Kabineti liikmeid määrab ise (senati kinnitusel)
Valitsuskabinet pigem presidendile nõuandev kogu. Ministrid ei ole ise tugevad iseseisvad poliitika kujundajad – põhiroll presidenti toetava administratsiooni käes (USA tähtsamad ministrid: sekretari of state; S of defence; s of treasury)

President ja parlament (USA)

President on välispoliitika juht ja sõjaväe ülemjuhataja, kuid ei saa sõlmida välislepinguid või kuulutada sõda ilma kongressi nõusolekuta.
President ei saa parlamenti laiali saata.
President võib panna parlamendi poolt vastuvõetud seadusele veto , kuid mõlemad kojad
(esindajate koda ja senat ) võivad sellest 2/3 häälteenamusega ülesõita.
President ei saa algatada seaduseeelnõusid ega anda välja dekreete (vaid Esindajatekoda võib algatada seaduseelnõusid. Enamus eelnõusid siiski algselt presidenti administratsioonilt
Kõik seaduseelnõud peavad saama heakskiidu parlamendi poolt.
Põhiline kontroll eelarve üle parlamendi käes.
Tugev presidendivõim tasakaalustatud parlamendi poolt

Tooge välja parlamentaarse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on parlamentaarse süsteemiga!

Valijad valivad parlamendi ja parlamendierakondade baasil
moodustatakse valitsus, mida juhib peaminister
Riigipeal (president, monarh ) tseremoniaalne roll
Parlamentarism ei tähenda, et poliitika kujundamises põhiroll
parlamendil. Enamus eelnõusid (70%-80%) tuleb valitsuselt.
Parlamendi põhiline võim: moodustab valitsuse, saadab
valitsuse laiali, võib keelduda valitsuse eelnõusid vastu võtmast

Tooge näiteid riigipea rollist ja võimupiiridest mõnes parlamentaarses riigis!
Briti monarh
– Kinnitab ametisse peaministri
– Vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid
– Avab peale valimisi uue parlamendi 1. istungi
– Lõunatab PM-iga iga nädal
– Seega ülesanne: “konsulteerida, julgustada, hoiatada”
• Teoorias võib Briti monarh: kuulutada sõda, sõlmida välislepinguid, vallandada PM-i, jne
Saksa liidupresident:
– Valitud spetsiaalse kogu poolt (Bundestag + liidumaade esind .)
– Kinnitab ametisse kantsleri ja vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid
– Võib Bundestagi laiali saata, kui valitsus kaotab usaldushäälet.
– Kuulutab välja seadusi ja võib neid ka vetostada, kuid teeb seda vaid Konstitutsioonikohtuga nõu pidades.
Tooge välja pool-presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on pool-presidentaalse süsteemiga!
• Vähelevinud: Prantsusmaa, Soome, Leedu, Poola, Portugal .
Üldjooned:
– President on otse valitud teatud tähtajaks ( Prants . 5 a)
– Kuid valitsusjuht on peaminister, kelle valitsuse püsimine sõltub parlamendist ja kes tegeleb igapäevapoliitikaga
President (Prantsusmaa):
– Välispoliitika juht
– Määrab ametisse PM-i, kes peab saama toetuse parlamendilt
– Vetoõigus parlamendi otsustele – võib nõuda uut lugemist parlamendis, kuid vaid ükskord ühe seaduseelnõu puhul.
– Määrab ametisse tähtsaid riigiametnikke (PM-i nõusolekul)
– Võib välja kuulutada referendumeid (PM-iga konsulteerides)
– Võib parlamendi laiali saata
Võib osa võtta valitsuskabineti istungitest
Peaminister (Prantsusmaa):
– Peamine igapäeva poliitika kujundaja

Vastutab parlamendi, mitte niivõrd presidendi ees

• Probleem, kui peaminister erinevast parteist kui president (cohabitation) - president harilikult saadab parlamendi siis laiali (nt. Mitterrnad vs Chirac 1988)
• Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud
• Soome – 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht
• Kokkuvõte:
– Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus : süsteemi vähene paindlikkus
– Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine
Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi!

Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi!
Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage!
Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage!

Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad seisneda erisused eri riikide vahel? Tooge mõningaid näiteid Euroopast!
• Kaks peamist valitsuste tüüpi:
– Koalitsioonivalitsused
– Ühe erakonna poolt moodustatud valitsused
• Valitsuse moodustamine:
– Riigipea teeb harilikult ülesandeks moodustada valitsus valimised võitnud erakonnale
– Kui uuel valitsusel õnnestub saada parlamendi enamuse toetus, siis valitsus astub ametisse ja ka riigipea kinnitab PM-i ametisse
– Mitte kõigis riikides ei mängi riigipead aktiivset rolli valitsuse moodustamisel, vaid formaalselt kinnitavad PM-i ametisse kui see on valitsuse moodustanud (UK, Saksa)
– Mitte kõikides riikides pole ka formaalset usaldushääletust, kui uus valitsus ametisse astub (näit. UK, Saksa, Taani). Võimaldab näiteks vähemusvalitsustel ametisse tulla (Taani). Rootsis nt. võib valitsus tulla ametisse ka siis, kui ei kogu enamuse toetust.
Mis on konstruktiivne umbusaldushääletus valitsusele ja mis riigis/riikides seda kasutatakse?
– Konstruktiivne umbusaldushääletus – vähelevinud, vaid Saksamaal ja Ungaris
Saksa näide - kui uus valitsus ei astu ametisse 40 päeva jooksul, saadetakse Bundestag laiali. Konstruktiivset umbusaldushääletust üritatud kahel korral (1972 Brandt, 1982 Schmidt).
Tihti ei vii valitsused asja umbusaldushääletuseni, vaid astuvad ise tagasi (skandaal, toetuse kaotus parlamendis) Vana valitsus formaalselt ametis, kuni uus astub ametisse
Mis iseloomustab konsensuslikku tüüpi ja millistes riikides see levinud on?
• Konsensuslik tüüp (konsensuslik demokr - Skandinaavia )
– Valitsused enamasti koalitsioonivalitsused, kus esindatud mitmed parteid või siis tegemist ühe partei vähemusvalitsustega
– Püüd pigem saada toetust väga erinevatelt jõududelt parlamendis ja ka opositsiooniga läbi rääkida
– Puhtaim näide Skandinaavia
• Neid tüüpe võib tõlgendada ka poliitika tegemise stiilidena. Enamik riike langeb kahe vahele (Eesti, Prants)
Mis iseloomustab Westmister’i (majoritaarset) tüüpi ja millistes riikides see levinud on?
• Westmister’i tüüp (majoritaarne demokr – näide UK):
– Ühel parlamendi erakonnal on enamus parlamendis, mistõttu saab üksi moodustada valitsuse.
– Saab eirata täielikult opositsiooni
– Tähtis saavutada konsensus enda partei sees
– Parlament eriti valitsuse poliitikat mõjutada ei saa, kuna opositsioon sisuliselt hambutu. Jäme ots valitsuse käes.
– Esineb enamasti kahepartei süsteemi puhul
Võrrelge omavahel konsensuslikku tüüpi ja majoritaarset (Westmister’i) tüüpi ning tooge näiteid riikide kohta, kus need tüübid esinevad!
Vt. Eelmiste küsimuste vastuseid

Iseloomustage erinevaid valitsuse tüüpe (kokku konspektis toodud 5) ja tooge välja, mis riikides need levinud on (5 tüüpi: ühepartei vähemusvalitsused; ühepartei enamusvalitsused; vähemuskoalitsioonid; enamuskoalitsioonid, mis jaotuvad: Minimal Winning Coalitions ja ülepaisutatud koalitsioonid. Ühesõnaga te peate üldiselt neis tüüpides oskama orienteeruda ja neid eristama !)?
• Minimal winning coalition – (minimaalne enamuskoalitsioon) –
– Tihti pigem võimulesaamise püüd, kuid võib olla ka poliitikate läbiviimiseks. Viimasel juhul võetakse ideol. lähedasi parteisid
–

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

199 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

alpicort Õppematerjali autor

Lae alla .docx

Lisainfo

Riigi mõiste ja modernse riigi kujunemine. Valitsemiskorraldus ja institutsioonid (presidentaalne ja parlamentaarne süsteem, parlamendid, valitsused, halduskorraldus ja kohalikud omavalitsused). . Poliitiline kultuur ja osalus. Kodanikeühiskond ja huvigrupid ning nende roll poliitikas. Parteid ja parteisüsteemid. Valimissüsteemid ja valimiskäitumine. Poliitika kujundamine – protsess, teooriad ja toimijad. Poliitika kujundamine. Poliitilised režiimid ja režiimisiirded. Identiteedipoliitika – rahvuspoliitika ja sellega seotud väljakutsed. Globaliseerumine ja demokraatia tulevik.
poliitika , võrdlev poliitika , feodaalriik , ständestaat , homogeensus , integratsioon