Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Võrdlev poliitika (1)

Tallinna Ülikool - Politoloogia - Võrdlev poliitika
5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts ).
  • Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika?
    Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad.
    • Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme.
    • Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende.

  • Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes?
    Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs.
  • Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)?
    • Industrialiseerimine - industriaalühiskonna teke
    • Urbaniseeriumine- linnastumine
    • Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis
    • Kaubaringluse kasv- kommertsialiseerumine ja tarbimisühiskonna arenemine

  • Mis on feodaalriik , mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes?
    Feodaalriik kujunes välja 3-13. saj. Tunnused:
    • personaalne vasalli ja kuninga suhe, mis on seotud õiguste ja kohustustega;
    • kuninga võim nõrk;
    • Euroopa rakukeste- laadne poliitiline struktuur, kus ainike ühendav jõud ja korra tagaja kiri;
    • monarhi sissetulek põhiliselt enda mõisates.

  • Mis on ständestaat, mis on tema tunnused ja millal ta Euroopas välja kujunes?
    Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused:
    • tekkis seoses linnade arenguga.
    • Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus , parlamentide teke.
    • Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud.

  • Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)?
    • Püsiv armee
    • Tsentraliseeritud maksundussüsteem
    • Bürokraatia
    • Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine.

  • Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)?
    Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni.
  • Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid?
    Rahvusriik- poliitiline süsteem, mille huvid rajanevad enamvähem homogeensel kollektiivil. Apelleerib rahva ühistele huvidele. Rahvusriik ja rahvusindentiteet kujunesid välja 18-19. sajandil.
  • Mis on heaoluriik ja millal see Euroopas hakkas välja kujunema?
    Heaoluriik: riik panustab sotsiaalkulutustele suure osa. Kujunes välja peale II Maailmasõda.
  • Millised on kaks peamist riikide tekke katalüsaatorit Euroopas ja kuidas nad riikide teket mõjutasid?
    • Sõjad  paljud riigid saavutasid iseseisvuse
    • Kaubanduse, linnade ja kapitalismi areng (kaupmeeste või kapitali kaitse, kaupmeeste/kapitalistide huvid, vastava infrastruktuuri arendamine jne.).

  • Osata kokkuvõtlikult jutustada, kuidas moderne riik Euroopas välja kujunes?
    • Riikide territoriaalne formeerumine ( keskaeg kuni 16-17 saj., osa ka 19.saj.).
    • Rahvusriikide teke- 19 saj.
    • Heaoluriigi teke- 1950ndad aastad.
    • Globaliseerumine-1970 aastatest

  • Maailmas on praegu umbes 200 riiki, kui suur % neist on demokraatlikud?
    60% on demokraatlikud.
  • Demokraatia definitsioon?
    Poliitiline süsteem, mille liikmed on poliitiliselt võrdsed, kollektiivselt suveräänsed ja omavad võimeid, ressursse ning institutsioone, et ise ennast juhtida. Võimu teostamisse on kaasatud rahvas- demos , kratein.
  • Termini ”demokraatia” päritolu, mida see termin tähendab Vana-Kreeka keeles?
    Vana Kreeka ajaloolane Herodotos kasutas terminit 5.sajandil e.m.a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema .
  • Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused?
    Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid.
    Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu.
    Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi
    Erinevused: osalusdem . puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms.), esindusdemokraatia puhul teevad seda valitud isikud (presidendi valimised).
  • Millised on kolm demokraatia transformatsiooni Robert Dahl’i järgi?
    • idee väheste valitsemisest asendus ideega paljude valitsemisest
    • demokraatia idee laienemine rahvusriigile uusaja alguses
    • demokraatia idee veelkordne laienemine

    Etapid: Vana Kreeka, uusajaalgus 16-17 sajandil, 18-19 sajand, 20 sajand.
  • Miks Francis Fukuyama uskus, et ajalugu on lõppenud?
    Sest liberaaldemokraatia on üldiselt ja loogiliselt võitnud (ei ole kindel vastuse õigsuses aga selle lause leidsin konspektist).
  • Fareed Zakaria demokraatia probleemide käsitlus?
    Peamine mõte on see, et demokraatia on sisemiselt vastuoluline nähtus. Mis mõttes on demokraatlike valimistega võimalik jõuda ebademokraatlike valimisteni?
  • Missugused peamised uuendused lisandusid demokraatia teooriasse 20. sajandil.
    • Rahvuslik ülesehitus
    • Kollektiivse enesemääramise põhimõte
    • Demokraatia seondub sotsiaal-majanduslike küsimustega
    • Demokraatia seondub kodankondsuse mõistega

  • Mis on demokraatia eeldused Almond ja Verba järgi?
    Teatud sotsiaal-majanduslikud eeldused. Poliitilise kultuuri uuringud võrdlesid 5 maailma riiki (suhteliselt levinud hoiak).
  • Neli peamist riigiteooriat ja nende põhiväited?
    Pluralism- rõhutab ühiskonna eri gruppide kui survegruppide tähtsust. Ükski grupp ega indiviid ei kontrolli võimu täielikult ning ükski grupp ega indiviid ei ole võimust täiesti eemale jäetud. Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid.
    Eliiditeooria - rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kusjuures võimul on omadus kulmuneeruda.
    Marksism - rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat. Marx - kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks. Vastandub nii pluralismile kui elitismile.
    Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Korporatism on esindusvorm (aluseks funktsionaalne esindus ).
  • Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited?
    Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias , kuna vähemusel on võime organiseerida ja massid jäävad mitteorganiseerituks. Ta osutab ka neljale kriteeriumile eliiti kuulumisel - jõukus, sünnipära, sõjaline vaprus ja "teadmine". Kuigi need neli alust, kas siis üksikult või üksteisega segatult, moodustaksid ajalooliste valitsevate klasside objektiivse võimubaasi, eeldab kindel valitsus Mosca arvates veel "sideainet", mille ta leiab olevat "poliitilises vormelis" - antud ühiskonnakorra oludes laialdaselt aktsepteeritud tõekspidamiste ja printsiipide kogumis. Poliitiline vormel ehk poliitiline konsensus annab valitseva klassi domineerimisele "õigustuse"
    Pareto- Ta väitis, et inimesed erinevad nii füüsiliselt, intellektuaalselt kui ka moraalselt. Eliidid on grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus . Pareto väidab, et iga ühiskond omab sotsiaalset hierarhiat, mille eesotsas on väike arv inimesi, seda isegi siis, kui valitsus näib olevat rohkearvuliste hulkade kätes. Ta jagab eliidi kaheks: (1) valitsevaks eliidiks, mis hõlmab neid, kes on otseselt või kaudselt seotud valitsemisega ja (2) mittevalitsevaks eliidiks, mille moodustavad ülejäänud. Pareto käsitleb oma teoorias veel eliitide ringlemist. Seni kui eliit on avatud andekaimatele mitteeliidi hulgast, on andekate ja eliidi positsioonid suuresti kattuvad. Kui aga eliit muutub suletuks , kaugenevad ka andekad ja eliit üksteisest. Viimasel juhul võib olla ohustatud sotsiaalne tasakaal ning ühiskond muutub aldiks vägivaldsetele väljaastumistele, mis ei pruugi aga elimineerida eliidi võimu
    Mille poolest erinevad riigi korporatism ja ühiskonna korporatism?
    Korporatsim- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Riigi korporatism ja ühiskonna korporatism. Ühiskonna korporatism tekib post-pluralistlikus ühiskonnas kui uus vorm ühiskonnas eksisteerivate huvide esindamiseks, seotud hilise kapitalismi kriisiga - ei suudeta puhtalt poliitilise demokraatia põhimõttel eksisteerida ning rakendatakse korporatsim selleks, et tagada kodurahu. Üldises korralduses tekivad probleemid, seega tuleb sisse viia uued elemendid, milleks on korporatsioonid (need on moodustatud funktsionaalsete esinduste põhimõtete järgi).
    3. loeng Valitsemiskorraldus ja institutsioonid – kohtud ja valitsused
    Nimetage mõned konstitutsiooniliste kohtute põhifunktsioonid?
    EL
    • Põhiseaduslik järelvalve – vastuvõetud seadused peavad olema vastavad põhiseadusele *kodanike põhiseaduslike õiguste kaitse
    • Instut. Vahelised konfliktide lahendamine
    • Liikmed määratud teatud tähtajaks (presidendi või parlamendi poolt)
    • Lisaks juriidilisele ka poliitiline rõhuasetus

    Nimetage mõned ülemkohtute põhifunktsioonid?
    USA ja UK
    • Põhiseaduse küsimused
    • Kõrgeim apellatsiooni kohus, mis tegeleb tavakohtuasjadega
    • Kodanike põhiseaduslike õigustega tegelevad tavakohtud
    • Liikmed valitakse eluksajaks (USA – president senati nõusolekul)
    • Pigem juriidilise kui poliitilise rõhuasetusega

    Mis on konstitutsiooniliste ja ülemkohtute omavaheline erinevus ja millistes riikides on ülemkohtud ja millistes konstitutsioonilised kohtud?
    Vt. Eelmiste küsimuste vastuseid
    Tooge välja presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on presidentaalse süsteemiga!
    • President täidesaatva võimu pea, kes otse rahva poolt valitakse (eraldi peaministrit pole!)
    • Presidendil piiratud ametiaeg (USA – alates 1961 üle 2 ametiaja ei saa). Enne tähtaega võib tagandada vaid süüdimõistmise korral.
    • President põhiline välis- ja julgeolekupoliitika kujundajad . Samuti administratsiooni pea.
    • Strateegiliste otsuste tegija .

    President ja kabinet
    • Valitsuskabinet = president + ministrid. President = kabineti juht ja põhiline vastutaja.
    • Kabineti liikmeid määrab ise (senati kinnitusel)
    • Valitsuskabinet pigem presidendile nõuandev kogu. Ministrid ei ole ise tugevad iseseisvad poliitika kujundajad – põhiroll presidenti toetava administratsiooni käes (USA tähtsamad ministrid: sekretari of state; S of defence; s of treasury)

    President ja parlament (USA)
    • President on välispoliitika juht ja sõjaväe ülemjuhataja, kuid ei saa sõlmida välislepinguid või kuulutada sõda ilma kongressi nõusolekuta.
    • President ei saa parlamenti laiali saata.
    • President võib panna parlamendi poolt vastuvõetud seadusele veto , kuid mõlemad kojad
    • (esindajate koda ja senat ) võivad sellest 2/3 häälteenamusega ülesõita.
    • President ei saa algatada seaduseeelnõusid ega anda välja dekreete (vaid Esindajatekoda võib algatada seaduseelnõusid. Enamus eelnõusid siiski algselt presidenti administratsioonilt
    • Kõik seaduseelnõud peavad saama heakskiidu parlamendi poolt.
    • Põhiline kontroll eelarve üle parlamendi käes.
    • Tugev presidendivõim tasakaalustatud parlamendi poolt

    Tooge välja parlamentaarse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on parlamentaarse süsteemiga!
    • Valijad valivad parlamendi ja parlamendierakondade baasil
    • moodustatakse valitsus, mida juhib peaminister
    • Riigipeal (president, monarh ) tseremoniaalne roll
    • Parlamentarism ei tähenda, et poliitika kujundamises põhiroll
    • parlamendil. Enamus eelnõusid (70%-80%) tuleb valitsuselt.
    • Parlamendi põhiline võim: moodustab valitsuse, saadab
    • valitsuse laiali, võib keelduda valitsuse eelnõusid vastu võtmast

    Tooge näiteid riigipea rollist ja võimupiiridest mõnes parlamentaarses riigis!
    Briti monarh
    – Kinnitab ametisse peaministri
    – Vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid
    – Avab peale valimisi uue parlamendi 1. istungi
    – Lõunatab PM-iga iga nädal
    – Seega ülesanne: “konsulteerida, julgustada, hoiatada”
    • Teoorias võib Briti monarh: kuulutada sõda, sõlmida välislepinguid, vallandada PM-i, jne
    Saksa liidupresident:
    – Valitud spetsiaalse kogu poolt (Bundestag + liidumaade esind .)
    – Kinnitab ametisse kantsleri ja vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid
    – Võib Bundestagi laiali saata, kui valitsus kaotab usaldushäälet.
    – Kuulutab välja seadusi ja võib neid ka vetostada, kuid teeb seda vaid Konstitutsioonikohtuga nõu pidades.
    Tooge välja pool-presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on pool-presidentaalse süsteemiga!
    • Vähelevinud: Prantsusmaa, Soome, Leedu, Poola, Portugal .
    Üldjooned:
    – President on otse valitud teatud tähtajaks ( Prants . 5 a)
    – Kuid valitsusjuht on peaminister, kelle valitsuse püsimine sõltub parlamendist ja kes tegeleb igapäevapoliitikaga
    President (Prantsusmaa):
    – Välispoliitika juht
    – Määrab ametisse PM-i, kes peab saama toetuse parlamendilt
    – Vetoõigus parlamendi otsustele – võib nõuda uut lugemist parlamendis, kuid vaid ükskord ühe seaduseelnõu puhul.
    – Määrab ametisse tähtsaid riigiametnikke (PM-i nõusolekul)
    – Võib välja kuulutada referendumeid (PM-iga konsulteerides)
    – Võib parlamendi laiali saata
    Võib osa võtta valitsuskabineti istungitest
    Peaminister (Prantsusmaa):
    – Peamine igapäeva poliitika kujundaja
    • Vastutab parlamendi, mitte niivõrd presidendi ees

    • Probleem, kui peaminister erinevast parteist kui president (cohabitation) - president harilikult saadab parlamendi siis laiali (nt. Mitterrnad vs Chirac 1988)
    • Kui peaminister ja president eri parteidest, siis presidendi mõju poliitikale väga piiratud
    • Soome – 2000 a. võeti presidendilt õigus parlamenti laiali saata, president pole ka enam välispoliitika juht
    • Kokkuvõte:
    – Presidentaalses süsteemi pluss: president saab tõusta kõrgemale parteide võitlusest. Miinus : süsteemi vähene paindlikkus
    – Parlamentaarne süsteemi plussiks: paindlikkus. Miinuseks parteide erihuvide domineerimine
    Võrrelge omavahel presidentaalset ja parlamentaarset süsteemi!
    • Võrrelge omavahel presidentaalset ja poolpresidentaalset süsteemi!
    • Kui Eesti oleks presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage!
    • Kui Eesti oleks pool-presidentaalne süsteem, milline siis Eesti valitsemissüsteem välja näeks! Kirjeldage!

    Kuidas toimub valitsuse moodustamine parlamentaarsetes riikides, millised on üldpõhimõtted ja milles võivad seisneda erisused eri riikide vahel? Tooge mõningaid näiteid Euroopast!
    • Kaks peamist valitsuste tüüpi:
    – Koalitsioonivalitsused
    – Ühe erakonna poolt moodustatud valitsused
    • Valitsuse moodustamine:
    – Riigipea teeb harilikult ülesandeks moodustada valitsus valimised võitnud erakonnale
    – Kui uuel valitsusel õnnestub saada parlamendi enamuse toetus, siis valitsus astub ametisse ja ka riigipea kinnitab PM-i ametisse
    – Mitte kõigis riikides ei mängi riigipead aktiivset rolli valitsuse moodustamisel, vaid formaalselt kinnitavad PM-i ametisse kui see on valitsuse moodustanud (UK, Saksa)
    – Mitte kõikides riikides pole ka formaalset usaldushääletust, kui uus valitsus ametisse astub (näit. UK, Saksa, Taani). Võimaldab näiteks vähemusvalitsustel ametisse tulla (Taani). Rootsis nt. võib valitsus tulla ametisse ka siis, kui ei kogu enamuse toetust.
    Mis on konstruktiivne umbusaldushääletus valitsusele ja mis riigis/riikides seda kasutatakse?
    – Konstruktiivne umbusaldushääletus – vähelevinud, vaid Saksamaal ja Ungaris
    Saksa näide - kui uus valitsus ei astu ametisse 40 päeva jooksul, saadetakse Bundestag laiali. Konstruktiivset umbusaldushääletust üritatud kahel korral (1972 Brandt, 1982 Schmidt).
    Tihti ei vii valitsused asja umbusaldushääletuseni, vaid astuvad ise tagasi (skandaal, toetuse kaotus parlamendis) Vana valitsus formaalselt ametis, kuni uus astub ametisse
    Mis iseloomustab konsensuslikku tüüpi ja millistes riikides see levinud on?
    • Konsensuslik tüüp (konsensuslik demokr - Skandinaavia )
    – Valitsused enamasti koalitsioonivalitsused, kus esindatud mitmed parteid või siis tegemist ühe partei vähemusvalitsustega
    – Püüd pigem saada toetust väga erinevatelt jõududelt parlamendis ja ka opositsiooniga läbi rääkida
    – Puhtaim näide Skandinaavia
    • Neid tüüpe võib tõlgendada ka poliitika tegemise stiilidena. Enamik riike langeb kahe vahele (Eesti, Prants)
    Mis iseloomustab Westmister’i (majoritaarset) tüüpi ja millistes riikides see levinud on?
    • Westmister’i tüüp (majoritaarne demokr – näide UK):
    – Ühel parlamendi erakonnal on enamus parlamendis, mistõttu saab üksi moodustada valitsuse.
    – Saab eirata täielikult opositsiooni
    – Tähtis saavutada konsensus enda partei sees
    – Parlament eriti valitsuse poliitikat mõjutada ei saa, kuna opositsioon sisuliselt hambutu. Jäme ots valitsuse käes.
    – Esineb enamasti kahepartei süsteemi puhul
    Võrrelge omavahel konsensuslikku tüüpi ja majoritaarset (Westmister’i) tüüpi ning tooge näiteid riikide kohta, kus need tüübid esinevad!
    Vt. Eelmiste küsimuste vastuseid


    Iseloomustage erinevaid valitsuse tüüpe (kokku konspektis toodud 5) ja tooge välja, mis riikides need levinud on (5 tüüpi: ühepartei vähemusvalitsused; ühepartei enamusvalitsused; vähemuskoalitsioonid; enamuskoalitsioonid, mis jaotuvad: Minimal Winning Coalitions ja ülepaisutatud koalitsioonid. Ühesõnaga te peate üldiselt neis tüüpides oskama orienteeruda ja neid eristama !)?
    • Minimal winning coalition – (minimaalne enamuskoalitsioon) –
    – Tihti pigem võimulesaamise püüd, kuid võib olla ka poliitikate läbiviimiseks. Viimasel juhul võetakse ideol. lähedasi parteisid
    – Esineb harilikult: Saksa, Austria, Eesti, KIE
    – Üks levinuimaid koalitsioonide tüüpe
    • Vähemuskoalitsioonid (minority coalition).
    – Poliitikate läbiviimise motiiv .
    – Moodustub, kui parlamendis tugevad komisjonid (saab nende kaudu mõjutada – Skandinaavia).
    – Või kui vasak-parempoolsed ei suuda jõuda kokkuleppele ja valitsust maha võtta (Itaalia)
    • Ülepaisutatud koalitsioonid ( oversized coalitions)
    – Vähelevinud
    – Tihti kriisiolukorras, kui vaja laia konsensust ük-s
    – Või kui suured parteid võtavad igaks juhuks partnereid juurde, et kui mõni ära langeb ei juhtu midagi
    – Levinud: Itaalia või Prantsusmaa
    • Ühepartei vähemusvalitsus – nt. Rootsis. Eeldab mõjuvõimsaid komisjone parlamendis ja väga
    konsensuslikku poliitikastiili
    • Ühepartei vähemusvalitsus – tüüpiline majoritaarne mudel (Westmisteri tüüp). UK. Vähem teistes riikides
    • Euroopa statistika: 1/3 MWC tüüpi valitsusi, 1/3 vähemuskoalitsioonid, vähem kui 1/3 ülepaisutatud koalitsioonid, 1/10 ühepartei enamusvalitsused
    Mis on koalitsioonivalitsus ja kuidas ta eristub ühepartei valitsusest !
    • Konsensuslik tüüp (konsensuslik demokr - Skandinaavia)
    – Valitsused enamasti koalitsioonivalitsused, kus esindatud mitmed parteid või siis tegemist ühe partei vähemusvalitsustega
    – Püüd pigem saada toetust väga erinevatelt jõududelt parlamendis ja ka opositsiooniga läbi rääkida
    – Puhtaim näide Skandinaavia
    Mis on vähemusvalitsus ja kuidas ta eristub enamusvalitsusest!
    Ühepartei vähemusvalitsus – nt. Rootsis. Eeldab mõjuvõimsaid komisjone parlamendis ja väga
    konsensuslikku poliitikastiili
    • Ühepartei vähemusvalitsus – tüüpiline majoritaarne mudel (Westmisteri tüüp). UK. Vähem teistes riikides
    Mis on Minimal Winning Coalition ja mis on ülepaisutatud koalitsioon ja kuidas nad teineteisest eristuvad?
    • Minimal winning coalition – (minimaalne enamuskoalitsioon) –
    – Tihti pigem võimulesaamise püüd, kuid võib olla ka poliitikate läbiviimiseks. Viimasel juhul võetakse ideol. lähedasi parteisid
    – Esineb harilikult: Saksa, Austria, Eesti, KIE
    – Üks levinuimaid koalitsioonide tüüpe
    • Ülepaisutatud koalitsioonid (oversized coalitions)
    – Vähelevinud
    – Tihti kriisiolukorras, kui vaja laia konsensust ük-s
    – Või kui suured parteid võtavad igaks juhuks partnereid juurde, et kui mõni ära langeb ei juhtu midagi
    – Levinud: Itaalia või Prantsusmaa
    4. loeng. Valitsemiskorraldus ja institutsioonid - parlamendid
    Mis funktsioone täidavad parlamentide alamkojad ja ülemkojad – kuidas nad teineteisest erinevad? (üldine küsimus ülem ja alamkodade funktsioneerimise kohta).
    Kaks koda
    • Enamasti föderatsioonides (USA, Saksa, Vene, jne) või paljurahvuselistes riikides (Belgia, Kanada , Šveits)
    • Ülemkoja roll:
    – Enamasti koosneb regioonide/osariikide esindajatest ja nende poolt valitud (Pr, Saksa, jt), harva otse valitud (USA, It, Hisp ,
    – Põhiroll kinnitada alamkojas vastuvõetud otsuseid. Endal seadusandlik initsiatiiv puudub või on väga piiratud
    – Võib alamkojas vastuvõetud otsustele panna veto ( alamkoda saab sellest üle sõita). Piirangud siin: riigieelarve ja maksud .
    – Kinnitab ka ametisse tähtsaid riigiametnikke
    – Kaitseb osariikide/regioonide vabadusi/õigusi (Saksa, USA).
    • Kahe koja plussid:
    – Lisakontrolli funktsioon demokraatias
    – Parandab vastuvõetud otsuste kvaliteeti
    – Lubab alamkojal tegelda sisuliste küsimustega, detailide asemel
    • Miinus: muudab otsustamise aeglaseks ja keeruliseks
    Mis funktsioone täidavad harilikult parlamentide ülemkojad? Tooge illustratsiooniks juurde näiteid ülemkodade toimimise kohta erinevates riikides!
    Ülemkodade funktsioonid = vt. Eelmiste küsimuste vastuseid
    Ülemkodade näiteid
    • USA (AK: House of Representatives, ÜK: Senate). Senat:
    – 200 liiget (2 igast osariigist), valitakse rahva poolt iga 6 aasta järel, 1/3 saadikutest valitakse ümber iga 2 aasta jooksul
    – Ülekohtu liikmete, saadikute, jne ametisse määramine
    – Välislepingute ratifitseerimine (!)
    – Viib sisse parandusi Esindajatekoja otsustesse. Ühendkomiteedes püütakse leida kompromisse mõlema koha vahel
    • Saksamaa. (AK: Bundestag, ÜK: Bundesrat ). Bundesrat:
    – Liidumaad ise määravad esindajad ja võib neid ka tagasi kutsuda
    – Kinnitab vaid seadusi, mis puudutavad liidumaid ja nende õigusi/tegevust (60% seadustest)
    – Saab vastavaid seadusi vetostada (Bundestagis vaja 2/3, et vetost üle sõita)
    • UK: (AK: House of Commons, ÜK: House of Lords)
    – Pole valitav, vaid liikmeskond päritavuse alusel (700 liiget)
    – Piiratud ajavahemik , millal saab alamkoja otsuseid tagasi lükata
    Tooge näiteid riikidest, kus on kahekojalisi parlamente - millist tüüpi riikidele need harilikult iseloomulikud on?
    Harilikud on föderatsioonidele (USA, Saksamaa, Venemaa)või paljurahvuselistele riikidele (belgia, Kanada, Šveits)
    Arutlege selle üle, mis on kahekojalise parlamendi plussid ja miinused -
    + lisakontrolli funktsioon demokraatias
    + parandab vastuvõetud otsuste kvaliteeti
    + lubab alamkojal tegeleda detailide asemel sisuliste küsimustega
    - muudab otsustamise aeglaseks ja keeruliseks.
    Tooge välja 3-4 parlamendi üldist funktsiooni lähtuvalt riigi ja demokraatia toimimisest -
    1) esindusfunktsioon-eri vaated ja huvid ük-s
    2) diskussioon riiklikult oluliste küsimuste üle-kõigi oluliste otsuste puhul käib parlamendis elav debatt, püütakse leida parimaid lahendusi
    3) riigieelarve vastuvõtmine-valitsus esitab eelarvekava ja parlament võib teha parandusi (va UK)
    4) kontroll valitsuse üle-võimalus valitsuse eelnõusid tagasi lükata; võimalus valitsust umbusaldada
    Kuidas saavad parlamendid kontrollida valitsuse tegevust - võimalus valitsuse eelnõusid tagasi lükata; võimalus valitsust umbusaldada; küsimused valitsusliikmetele; arupärimised; erakorralised arutelud
    Mis iseloomustab töötavaid parlamente, näited? -
    - stiil: konsensuslik;
    - opositsiooni mõju on üsna suur (läbi komisjonide);
    - põhiline töö käib komisjonides, kus eri parteide poliitikud püüavad leida konsensust. Sisuline töö eelnõuga
    - eelnõud arutatakse kõigepealt läbi komisjonides, kus vaieldakse asjad läbi, alles siis läheb saali, kus võetakse tihti ühehäälselt vastu
    - komisjonide roll on väga tähtis
    - parlamendi tööplaani koostab parlament ise
    - istumine saalis on foorumikujuliselt
    - nt. Skandinaavia, Saksamaa, USA jt
    Mis iseloomustab rääkivaid parlamente, näited?
    - stiil: Westminster
    - opositsiooni mõju minimaalne
    - põhiline töö käib saalis, kus opositsioon "esineb". Retoorika tähtis
    - eelnõud arutatakse kõigepealt läbi saalis, siis läheb komisjonidesse
    - komisjonide roll on vähetähtis
    - parlamendi tööplaani paneb paika valitsus
    - istumine saalis on vastakuti
    - nt. UK
    Võrrelge omavahel rääkivaid ja töötavaid parlamente. tooge näiteid! - vt eelmist kahte küsimust!
    Võrrelge parlamendi komisjonide tähtsust rääkivates ja töötavates parlamentides - Töötavas parlamendis käib töö põhiliselt komisjonides (seal vaadatakse kõigepealt eelnõud läbi, siis läheb saali alles), rääkivas parlamendis vastupidi (eelnõud arutatakse kõigepealt läbi saalis, siis lähevad komisjonidesse). Ehk siis komisjonide roll on töötavates parlamentides väga suur, aga rääkivates vähetähtis.
    Kas eesti on rääkiv või töötav parlament, põhjenda – Eestis on pigev töötav parlament, kuna komisjonide roll parlamendi igapäevatöös on päris suur. Eelnõud arutatakse ennem komisjonides läbi ja alles siis saalis hääletatakse, parlament ise koostab oma tööplaani ja saaliski istutakse töötavale parlamendile iseloomulikult foorumikujuliselt.
    Mida kujutavad endast parlamendi komisjonid -
    - liigid:
    1) alalised (Eestis 10 - keskkonna, kultuuri, maaelu, majanduse, põhiseaduse, rahanduse, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus, EL)
    2) ajutised või erikomisjonid (nt. Estonia hukku uuriv)
    3) valitsuse tegevust kontrollivad
    4) ühendkomisjonid (kui kahekojalised parlamendid, nt USA)
    - töö komisjonides: valmistab eelnõusid ette täiskogul arutamiseks; komisjonidel on esimees ja aseesimehed, liikmete arv 10-30; kui parlament ise algatab eelnõu, siis töötavad välja komisjonid; komisjonid on kui sisuliste arutelude kohad, kus parteiline profiidilõikamine jääb kõrvale
    - Nt. USA - üsna tugevad, toetatud veel 3500 spetsialisti ja ametnikuga
    Skandinaavia - väga tugevad, olulised poliitika kujundajad
    Prantsusmaa - nõrgad, igas 120 liiget
    Parlamentide allakäik: tunnused, kuidas suhtuda sellesse tänapäeva kontekstis? – Tunnused:
    • enamus eelnõusid valitsusest.
    • Parlamendis eelnõude algataja harilikult opositsioon ja need ei lähe harilikult läbi;
    • üksiksaadikutel vähe võimalusi protsesse mõjutada.

    Tänapäeva kontekst: Parlamentide positsioon on nõrgenenud, sest: valitsemine ja probleemid on liiga leeruliseks muutunud; valitsusi toetavad ametnikud, eksperdid, spetsialistid ja neil on rohkem infot; meedia mõju-valitsus on pidevalt pildis.
    Kas parteidistsipliin on tugevam Euroopas või USA-s, selgita – Euroopas, sest Euroopas hääletatakse partei poolt ja seetõttu peavad parteiliikmed olema ustavad, kuna nende edu sõltub partei edust , USA-s aga on kõik isiklikus edus kinni. Eur-s on suhtlemine valijatega väga aktiivne (Belgia, Prantsusmaa), kuna partei toetusbaasist sõltub ka poliitiku enda edu.

  • Mis on unitaarriigi ja föderatsiooni erinevus, näited –


    • Föderatsioon-riigi suveräänsus on jagatud eri valitsustasandite vahel ( osariigid , liidumaad jne) Maailmas on 22 föderatsiooni (põhjused: ajaloolised iseärasused (Saksa, USA), rahvuslikud lõhed (Belgia, Šveits, India, Venemaa), riigi suurus)
    • Unitaarriigid -suveräänsus keskvõimu käes, võib jagada seda KOV-dega, kuid ise otsustab, mis ja kuidas. Nt. Eesti

    5. loeng Poliitiline kultuur ja osalus
    Poliitilise kultuuri definitsioon Almondi ja Verba järgi – poliitiline kultuur kujutab endast orientatsiooni tüüpi või mustrit poliitiliste objektide suhtes – pol süsteemi kui terviku ja selle osade suhtes ning oma huvide üldise huviga ühendamise suhtes.
    Selgita poliitilise kultuuri teooria konsetvatiivset olemust -
    Ideoloogiline vaidlus liberalismi ja konservatismi vahel
    PK mõistel on konservatiivne värving – eeldab, et teatud kultuurisümboleid jagavad enamus ühiskonna liikmeid – see tekitabki stabiilsust ja konservatiivsust.
    Tocqueville’i egalitarismi kriitika - demokraatia eeldus on kodanike võime moodustada assotsiatsioone ning tegutseda koos oma huvide edendamiseks, kuid samal ajal pidada silmas ka ühiskonna kui terviku vajadusi. Teadvustas liigse egalitarismi probleeme ja rääkis vabaduse ning võrdsuse vastuolust.
    Almondi ja Verba poolt kasutatud poliitilise kultuuri mõiste allikaks on 3 teadusvoolu – sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, avaliku arvamuse uuringute metodoloogia areng
    Poliitilise kultuuri teooriate tekkimise sotsiaalsed allikad - Maailmasõjad – Saksamaa, Itaalia ja Hispaania demokraatiate kokkuvarisemine purustas illusioonid liberaaldemokraatia automaatsest levimisest üle maailma.
    50-60ndatel muutusid paljud kolmanda maailma riigid autoritaarseteks.
    80ndate lõpus toimus Ida Euroopa riikide üleminek demokraatiale, kuid eri riigid tegid seda erineva kiiruse ja edukusega.
    Missuguste riikide uurimise alusel Almond ja Verba sõnastasid oma poliitilise kultuuri teooria – UK, USA, Saksamaa, Itaalia, Mehhiko
    Poliitilise kultuuri ideaaltüübid Almondi ja Verba järgi, lühikirjeldus -
    kogukondlik – poliitiline spetsialiseerumine on minimaalne, st puudub erinevate poliitiliste rollide selge erinevus ning inimene ei ole poliitikast huvitatud ega teadlik.
    allutav – eksisteerib poliitiliste rollide ja institutsioonide erinevus, kuid kodanikud on passiivsed, nad on teadlikud vaid poliitilisest süsteemist kui tervikust ja väljundipoliitikast.
    osavõttev – eksisteerib poliitiliste rollide erinevus ning kodanikud mõjutavad poliitikat. Poliitikast osavõtja on teadlik poliitikast nii sisendi kui väljundi mõttes ning on aktiivsed.
    Tasakaal riigi ja ühiskonna vahel - stabiilne demokraatia nõuab ühelt poolt liidrite võimet ja võimu otsusi vastu võtta valitseda ning teiselt poolt kodanike osavõttu poliitikast.
    Milline peaks olema kodanikkond , mis vastaks võimu tasakaalu ja demokraatia stabiilsuse põhimõttele Almondi ja Verba järgi -
    1. aktiivsus ja passiivsus
    2. sallivus erinevuse suhtes
    3. seaduskuulekus, usk põhiväärtustesse, mis kannavad poliitilist süsteemi
    4. usaldus
    1975 ilmus raamat “The Crisis of Democracy”, kirjeldage põhijäreldusi -
    Huntington: rahva poliitiline aktiivsus, s.t. osavõtt ning nõudmised võrdsuse järele, on suurenenud ning valitsus ei suuda sellele lihtsalt piisavalt reageerida.
    Crozier – põhjuseks on traditsiooniliste väärtuste ja institutsioonide kokkuvarisemine ning kasvanud sotsiaalne mobiilsus.
    Watanuku – probleemiks on korruptsioon .
    Mida tähendab konsotsiaalne demokraatia -
    Lijphart – konsotsiaalne demokraatia. See on uus demokraatia vorm, kus lisaks esindusprintsiibile võetakse arvesse ka etnilisi või religioosseid tunnuseid – Belgia, Shveits
    Mis seletab poliitilise usalduse langemist enamus lääneriikides viimastel aastakümnetel?
    • Kättesaadav informatsioon
    • hindamise kriteerium – tegevuse tase on sama, kuid inimesed on muutunud nõudlikumaks, postmaterialistlikud väärtused
    • valitsuse tegevuse efektiivsus – enamus uuringuid on selle kõrvale lükanud. Näiteks USA-s toimus suurim usalduse langus 1964 – 74 vahel, kuid see oli ka suure majandusliku tõusu periood. 1980ndatel aastatel usaldus aga tõusis, kuigi majanduses oli seisak .
    • Uuringud näitavad, et usaldamatusel on peamiselt poliitiline alus, poliitika kui sellise toimimises. Põhjustena pakutakse:1) internatsionaliseerumine , 2) Korruptsioon , 3) Sotsiaalse kapitali vähenemine vähendab ka poliitilist usaldust

    Millised on Putnami sotsiaalse kapitali teooria põhiväited?
    Tsiviilühiskonna organisatsioonide tugeva võrgustiku olemasolu loob ühiskonnas usaldust ja koostööd.
    See omakorda loob eeldused sotsiaalseks integratsiooniks, suuremaks osavõtuks poliitikast ning stabiilseks demokraatiaks.
    Milles seisneb poliitilise kultuuri teooria peamine kriitika?
    on liiga sõltuv USA ja Suurbritannia mudelist – näiteks on olemas ka veel konsotsiaalse demokraatia vorm – Lijphart, kus konsensus põhineb erinevate eliitide kokkuleppel ning eri rahvus- ja religioossete gruppide vahel võimu ja ressursside konstitutsioonilises jaotuses. Aasia riigid erinevad lääne omadest ning neil on teistsugune pk, mis ei pruugi olla madalam.
    metodoloogilised raskused – kuidas saab järeldada põhjuslikke seoseid poliitilise kultuuri ja institutsioonide vahel – kumb on põhjus ja kumb on tagajärg, võib olla on hoopis tegemist vastastikuse mõjuga?
    mikro -makro probleem – küsitlus annab mikrotaseme andmeid, kuidas sellest korrektselt järeldada makro asju, sest kultuur on ju makro nähtus?
    Mõned kriitikud väidavad, et pk teooria kujutab endast lihtsalt eelarvamusi ja stereotüüpe rahvuslike iseloomude erinevuste kohta. Teised kriitikud väidavad, et tegemist on nö ülejääkse kategooriaga – PK on residual category – seletab asju, mida teistes terminites ja teaduslikult seletada ei ole võimalik.
    Tervikuna - Umbrella concepts on sageli populaarsed just oma ebamäärasuse tõttu. PK jääb ikkagi oluliseks uurimisprogrammiks, mille raames arutatakse ka metodoloogilisi probleeme ja sotsiaalteaduse võimalusi. Oluline on ka see, et PK on oma olemuselt võrdlev mõiste.
    6. loeng. Kodanikeühiskond, huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised
    Kodanikuühiskonna definitsioon
    Kodanikuühiskond kujutab endast inimeste kollektiivset tegevust, mille aluseks on ühised huvid ja väärtused. Selle kollektiivse tegevuse kandjateks on huvigrupid ja teised organisatsioonid ja vabatahtlikud ühendused. Ta erineb sellistest mõistetest nagu riik, perekond ja turg ühelt poolt vastandudes neile, kuid teiselt poolt olles nendega ka seotud ja täiendades neid.
    Mida kujutab endast kodanikuühiskond Hegeli käsitluses?
    Kodanikuühiskond kujutab endast üht elementi triaadilises suhtes riigi ja perekonna vahel ning on seotud majandusliku tegevusega
    Oligarhiliste tendentside põhjused Michelsi järgi.
    inimloomus – inimene on loomult egoist, püüdleb hüvedele, privileegidele, võimule.
    poliitilise võitluse loomus – nõuab organiseeritust ja distsipliini
    organisatsiooni loomus – viib paratamatult priviligeeritud vähemuse tekkimiseni.
    John Rex’i kodanikuühiskonna käsitlus
    Kodanikuühiskonna mõistmiseks tuleb eristada era- ja avalikku sfääri – viimane jaguneb poliitiliseks ja sotsiaalseks komponendiks.
    Huvigruppide ja survegruppide erinevus
    Huvigrupid vahendavad riiki ja indiviidi.Osalevad nii sisendi- kui väljundipoliitikas. Huvigrupid jagunevad kolmeks : episoodilised, “tuletõrjuja” tüüpi grupid ja poliitilised huvigrupid.Survegruppide eesmärk on mõjutada poliitikat. Tugevaimad survegrupid on seotud tööprotsessiga.
    Kuidas Almond liigitab survegruppe?
    Survegrupid jagunevad neljaks : anomaalsed,mitte-assotsieerunud, assotsieerunud, institutsionaalsed.
    Survegruppide ja parteide erinevused
  • Survegrupp soovib poliitikat mõjutada, partei soovib saada võimu.
  • Survegrupp seondub tavaliselt vaid ühe valdkonnaga, partei aga ühiskonna kui tervikuga .
  • Parteid on poliitilised, survegrupp mitte
    4. Parteid osalevad valimistel, survegrupp mitte.
    Iseloomustada ’uusi sotsiaalseid liikumisi’
  • Tekkisid 1990ndatel - vastandumise poliitika
  • Nende huvid on laiemad kui sg, kuid kitsamad kui parteidel.
  • Toimivad võrgustiku põhimõttel
    4. Ajapkku on muutunud sarnasteks vanade sotsiaalsete liikumistega – roheliste partei
    Mis mõjutab survegruppide mõjukust?
  • Grupi tunnused: sissetulek, suurus, org. tegevus, grupi ühtsus, sanktsioonide kasutamise võimalus, liidri omadused.
  • poliitiline keskkond : Insideri staatus2. avaliku arvamuse toetus, legitiimsus, seos pol. parteiga, teiste gruppide tasakaalustav jõud
    3. n. üliõpilaste survegrupp, arstide survegrupp
    Mis tingimustes võivad survegrupid olla demokraatiale ohtlikud?
  • esindavad kitsast grupihuvi ning see võib domineerida avaliku huvi üle
  • sg võivad olla sisemiselt ebademokraatlikud
  • sg võivad oma liikmeskonnalt olla välistavad
    4. puudub avalik vastutus
    5. nende suur mõju võib tähendadada, et valitsus esindab vaid kitsast huv
    6. sg surve võib takistada valitsuses sisemiselt järjekindla poliitika elluviimist
    7. liiga tihe koostöö valitsusega võib viia sg ’kodustamisele’
    Poliitilise kaasamise tähendus ja sisu erinevatel ajalooperioodid
    Poliitilise kaasamise tähendus – kui huvigrupid, kelle huvid kattuvad riigi huvidega, kaastakse poliitilisse protsessi.
    Ajalooliselt esimeseks kodanikuühiskonna grupiks, kes kaasati riigi toimimisse oli kodanlus – hiljem ka töölisklass
    Sisu erinevatel ajalooperioodidel:
    1. valimisõiguse sisseseadmine ja laiendamine
    2. uute poliitilise kaasamise vormide leidmine - etnilised ja religioossed vähemused, põlisrahvad, naised, vanad, geid ja lesbid , noored, töötud, alamklass , immigrandid ning ka tulevased põlved
    Kui riigi imperatiiv ja grupi huvi ei kattu, siis tähendab grupi kaasamine sisuliselt tema odavalt äraostmist ja seega valitsusega liitumine ei ole õigustatud.
    John Dryzek’i kaasamise teoori
  • kaasamine riigi toimimisse on õigustatud ainult teatud kriteeriumide täitmisel – kui need täidetud ei ole, siis on mõistlikum kaasata vastav grupp mitte riigi toimimisse, vaid kodanikuühiskonna toimimisse.
  • demokraatia suurendamise nõue on ajalooliselt alati lähtunud opositsioonilisest kodanikuühiskonnast. Kui vastav grupp lahkub opositsioonist ja kaasatakse riigi toimimisse, siis tähendab see automaatselt, et kodanikuühiskond nõrgeneb
  • efekt on olemas siis, kui kaasatava grupi põhihuvi on otseselt ühendatav riigi imperatiiviga,näiteks mingi avaliku poliitikaga, mida riik peaks ellu viima.
  • Sisemine stabiilsus kui riigi imperatiiv viib koopteerumisele – uute kodanikuühiskonna gruppide kaasamine poliitika kujundamisse eesmärgiga suurendada süsteemi stabiilsust ja vähendada kodanikuühiskonnast tulevat rahulolematust .
    7. loeng. Parteid ja parteisüsteemid
    Selgitage, mis on parteide olemus ja kuidas nad eristuvad huvigruppidest ja sotsiaalsetest liikumistest?
    Def: ükskõik milline poliitiline grupp, kes osaleb valimistel, on võimeline saatma oma kandidaate
    parlamenti ning kandma hiljem valitsusvastutust. Kui inimgrupp , kes tegutseb lähtudes ühistest vaadetest.
    • Partei eesmärk on saavutada võim.

    Erinevus sotsiaalsetest liikumistest ja huvigruppidest:
    • Organiseeritumad ja tsentraliseerituma juhtimisega
    • Tegelevad laiemate küsimustega kui huvigrupid ja sotsiaalsed liikumised
    • Soovivad saada võimule (ei huvigrupid, ega sotsiaalsed liikumised ei soovi otseselt võimule)

    Organisatsiooni iseloomustavad: haruorganisatsioonid,üldkogud, bürokraatlik aparaat (mida juhib peasekretär),fraktsioonid.
    Nimetage, milliseid funktsioone täidavad parteid demokraatias (vähemalt 3-4)!
    • Valijate esindamine ja oma toetajate huvide artikuleerimine
    • Innustavad inimesi poliitikas osalema
    • Hariduslik funktsioon
    • Poliitilise eliidi koolitus ja kasvulava – läbi parteilise karjääri
    • omandatakse kogemus ja toimub sotsialiseerumine
    • Poliitiliste eesmärkide seadmine – valitsuse programm,parteiprogrammid
    • Valitsuse moodustamine ja valitsuse töö organiseerimine –poliitikate väljatöötamine ja elluviimine . Opositsiooni moodustamine parlamendis (milleks opositsioon?)

    Mis iseloomustab kaadriparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid?
    • Alates 19 saj. lõpust, parlamendigruppide baasil
    • Praeguste konservatiivsete, liberaalsete parteide eelkäijad
    • Toetajateks kesk-, kõrgklassi valijad
    • Distsipliin nõrk, väike liikmeskond,
    • Aktiivne vaid valimistel, abiorg-d ja programm puuduvad

    Mis iseloomustab massiparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid?
    – 20 saj I pool (üldine valimisõigus), kõrgaeg 1950 ja 1960
    – Enamus praegusi Euroopa vasakparteisid neist välja kasvanud
    – Toetajateks töölised. Suur liikmeskond
    – Tugev ideoloogiline dimensioon, programm – mõjutab pol protsesse vastavalt ideoloogiale
    – Bürokraatlik ja tsentraliseeritud parteiaparaat.
    – Tugevad piirkondlikud org-d ja abiorg-d. Oma ajalehed.
    • Masside maksimaalne mobiliseerimine põhieesmärk
    • finantseerimine põhiliselt liikmemaksudest

    Mis iseloomustab laiahaardeparteisid ja millal need Euroopas välja kujunesid?
    • alates 1960. a. (Kircheimer 1966)
    • eesmärk võita valimised
    • haarata toetust
    • taktikaline edu on olulisem kui ideoloogia
    • finantseerimine eraisikute/äriühingute annetused või riigieelarve

    Võrrelge omavahel laiahaardeparteisid ja massiparteisid! Millised on põhierinevused?
    • Kui massiparteid tahvad muuta või modifitseerida ühiskondlikku korda, siis laiahaardeparteid soovivad võita valimisi
    • massiparteide puhul on klassi-põhine toetuste korjamine , laiahaardeparteide puhul tahetakse haarata toetust võimalikult paljudest elanikkonna segmentidest
    • Massiparteid soovivad mõjutada pol. protsesse vastavalt ideoloogiatele, laiahaardeparteide jaoks on taktikaline edu tähtsam kui ideoloogia
    • Massiparteisid finantseeritakse põhiliselt liikmemaksudest, laiahaardeparteisid aga eraisikute/äriühingute annetustest või riigieelarvest

    Kas parteide liikmeskond on Euroopas viimastel aastakümnetel kasvanud või pigem langenud?
    Parteide liikmeskond hakkas 1970 a. langema (Euroopa keskmine: 1980 a. 8% valijates parteides, 1990 a. 5%).
    Liikmeskonna languse põhjused:
    • Usalduse languse parteide vastu
    • Parteid pole enam oluliseks ühiskondliku tegevuse ja suhtlemise kohaks (Saksa SDP näide)
    • Võimalus oma poliitilisi huvisid ja võimalusi väljendada ka sotsiaalsete liikumiste ja kodanikeühenduste kaudu

    Mis vahe on erakonna põhikirjal ja üldprogrammil?
    Põhikirjaga on määrletud erakonna ülesehitus, juhtorganite volitused,juhtorganite valimise kord, tegevuse majanduslikud alused, jne. Programm aga koondab kokku erakonna poliitilised ideed ja seisukohad.

  • Üldprogramm- ideeprogramm.Üldised pol. ideed ja seisukohad,maailmavaade. Muudetakse võibolla kord 3-5 aasta jooksul.


    Valimisprogramm -(tegevusprog.)Pakuvad konkreetseid tegevusplaane ja ideid hetkesituatsioonist lähtudes ja püüavad tabada praegu olulisi ühiskonna valupunkte.Põhiliselt enne valimisi.

  • Parteide rahastamine


    Kolm allikat: liikmemaksud ,eraisikute või äriühingute annetused,riigieelarve.Liikmemaksud maksimaalselt 15% eelarvest.Riigieelarvelised vahendid tihti 40% või üle poole partei eelarvest.

  • Parteide riigieelarvelise rahastamise plussid ja miinused


    - lootus,et riigieelarveline rahastamine kaotab korruptsiooni pole täitunud( Eesti,Saksa)
    - kartelliparteide teke (Katz ja Mair):kõik tahavad ellu jääda,kampaaniad kallimad,vaikiv kokkulepe,tõrjub kõrvale uustulnukad,Parteid pigem osa riigistruktuurist,kui kodanikeühiskonnast.
    Parteide võrdlus USA-s ja Euroopas :USA(1) ;Euroopa(2)
    Parteidistsipliin:1.nõrk 2.tugev
    Kandidaat esindab:1.oma ringkonna valijaid,huvigruppi 2.oma parteid
    Parteiorganisatsiooni bürokraatlikkus:1.detsentraliseeritud ja nõrk bürokraatia 2.tsentraliseeritum ja tugevam bürokraatia
    Kandidaatide valik:1.võetakse need ,kes soovivad 2.enamasti parteiliikmed
    Kandidaadi kampaania finantseerimine:1.kandidaat ise või vastav komitee 2.parteid
    Partei finantseerimine:1.huvigrupid,annetused 2. tugevam toetus riigieelarvest
    Valijad idendifitseerivad end:1. pigem kindla parteiga 2.pigem oma sotsiaalse grupiga

  • Sotsiaalsete lõhede tüübid Lipseti ja Rokkani järgi


    Lipset ja Rokkan(1967)- parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel.Lääne Euroopas lõhed pärit rahvusriikide vormumise ajast ja industriaalrevoluts.
    1.Keskuse ja perifeeria lõhe-etnilised- ja regionaalsed lõhed.Väljenduseks etnilised- ja regionaalsed parteid.Hispaania,UK,Eesti
    2.Riigi ja kiriku lõhe-pärineb valgustusajast( haridus ,moraal)Väljenduseks nt. Kritstlik-demokraatlikud erakonnad.
    3.Maa-linna lõhe-tekkis seoses industriaalrevolutsiooniga.Väljenduseks nt.agraarparteid.Kujunes oluliseks rohkem Skandinaavias ja KIE riikides,kus industriaalrevolutsioon toimus hiljem.
    4.Klassilõhed-seoses industriaalrevolutsiooniga-tööliste ja kapitalistide vastuolu.Keskklass toetav reeglina parempoolseid,vähemjõukamad vaskapoolseid.Rootsis.
    Läänes kõige olulisemad klassilõhed ja ja kirik -riik lõhe.

  • Sotsiaalsete lõhete kujunemine on mõjutanud parteisüsteemi kujunemist Euroopas...


    Parteid baseeruvad ühiskondlikel lõhedel.Lõhed mõjutavad hääletuskäitumist ja parteivalikut ka üksikindiviidi tasandil.Klassilõhe siin olulisim.Mõjutab väärtusi ja uskumusi(riigi roll,egilitaarsusvs elitism ) ja paneb paika üldmiljöö poliit.info vastvõtuks.Keskklassi ja töölisklassi hääletuskäitumine seotud ka ratsionaalse valikuga.1920-70 Euroopa parteisüsteem kinni külmunud ja see mõjutas ka hääletuskäitumist-Lahtikülmumine 1970a.(taani 1973.a valimised) ja klassipõhise hääletamise langus.Põhjused:a)klassistruktuuri muutus;b)valijad teadlikumad ja haritumad;c)uued teemad(keskkond,naisküsimus);d)laiahaardeparteide võidukäik

  • Külmumise hüpotees- külmus kinni 1920-70Euroopa parteisüsteem kinni külmunud.


    Parteisüsteemide põhilised tüübid
    1.Ühepartei süsteem( autoritaarsed režiimid ja totalitarism )
    2.Dominantse partei süsteem(üks partei võtab üle 40%häältest,teised nõrgemad)
    3.Kaheparteisüsteem(kaks domineerivat parteid,kellest üks võtab üle poole kohtadest )
    4.Mitmeparteisüsteem-põhierakondi 3-6 või enamgi
    a) mõõdukas(töötav)mp.süsteem-3-6 põhierakonda
    b) äärmuslik mitmep.süsteem-väga killustunud parteimaastik,tihti üle 10 erakonna parlamendis(nt. Sõjaeelne Eesti)

  • Dominantse partei süsteem


    1.Demok. süsteem,kuid üks partei võtab reeglina 40% häältest ja reeglina moodustab kõik valitsused. 2. Teised parteid nõrgemad. 3.Reeglina kas ühepartei vähemusvalitsusega või Minimal Winning Coalitions. Näited: Jaapan(Liberaal-Demokraatlik Partei),Rootsi(Sotsiaal Demokraatlik Partei kuni1994a.);Venemaa (Ühtne Venemaa)

  • Dominantse ja Ühepartei süsteemi vahe


    Üheparteisüst. puhul riik püüab kontrollida riigi majanduslikku,isklikku ja poliitilist elu- totalitaarsus . Valitsejal absoluutsed õigused-autoritaarne režiim.
    Dominantse partei süsteemi puhul üks partei võtab üle 40% häältest.
    Kaheparteisüsteem
    1.Kaks domineerivat erakonda,kellest üks võtab tihti üle poole kohtadest.Kokku võtavad mõlemad u.80-90% kohtadest. 2. Ideoloogiline distants ei ole parteide vahel väga suur. 3.Reeglina moodustuvad ühepartei enamusvalitsused. Näited:USA( Vabariiklased vs Demokraadid);UK( Labour Party vs Conservative Party)
    Kaheparteisüsteem vs mitmeparteisüsteem
    1.Kaheparteisüst. puhul ainult 2 domineerivat parteid, kuid mitmeparteisüst. puhul 3-6.
    2.Ideoloogiline distants on mõlema puhul parteide vahel väga suur.
    3.Kaheparteisüst. puhul moodustuvad ühepartei enamusvalitsused ja mitmeparteisüst. puhul koalitsioonivalitsused.
    Mõõdukas mitmeparteisüsteem
    1.Põhierakondi 3-6.Osad tugevamad,osad nõrgemad.
    2.Ideoloogiline distants pole parteide vahel väga suur.Äärmusi pole või need vähetähtsad-kõik saavad käia kõigiga.
    3.Koalitsioonivalitsused (vähemuskoalitsioon,Minimal Winning Coalitions,ülepaisutatud koalitsioonid).Alatüüpe mitmeid
    Mitmeparteisüsteemi alatüübid
    1.Kaks põhierakonda 2/3 häältest-kolmeparteisüsteem (Saksa,Kanada)
    2.Kaks põhierakonda võtavad veidi üle 50% häältest (Taani,Rootsi ,Norra)
    3.Killustunumad süsteemid,kus 3 või enam põhierakonda,kes võtavad kokku üle poole(Soome,Eesti, Holland ,Prantsusmaa)
    Äärmuslik mitmeparteisüsteem
    1.Terve hulk pisiparteisid parlamendis,kes tihti kaalukeeleks. 2. Ideoloogilised lõhed parteide vahel ületamatud. 3.Äärmiselt ebastabiilsed koalitsioonivalitsused. Näited:Eesti 1920-34,Weimari Saksamaa,Eesti 1989-92
    Äärmuslik mitmeparteisüsteem vs mõõdukas mitmeparteisüsteem
    1.Äärmusliku puhul terve hulk pisiparteisid,mõõdukal 3-6 põhierakonda.2.Äärmusliku süst. puhul on ideoloogilised lõhed ületamatud, kuid mõõduka süsteemis ideoloogiline distants pole väga suur. 3.Äärmuslikus süst. äärmiselt ebastabiilsed koalitsioonivalitsused,kuid mitmeparteisüst. koalitsioonivalitsused(vähemus-või ülepaisutatud koalitsioonid)
    Kaheparteisüsteemi plussid ja miinused võrreldes mitmeparteisüstemiga
    + stabiilsed valitsused,mis kestavad valimistest valimisteni,kuigi vaieldav (Saksamaa,Skandinaavia näide)
    - kaks erakonda ei suuda esindada kõiki lõhesid ühiskonnas
    USA parteisüsteem
    1.Labour Part vasakpoolne.Suurem riigi osalus,heaoluriik.2.Konservatiivid-väiksem riigi sekkumine,euroskeptitsism.
    Saksa parteisüsteem
    1.Kaks põhierakonda CDU ja SDP.2.Vahe UK-ga:ükski ei saa neist üle 50%,tuleb teha koalitsioonivalitsus ja kaasata kolmas(kas Rohelised 7% või FDP-10%)
    Prantsuse parteisüseem
    1.Kuni 1960.a alguseni väga killustunud parteisüsteem.2.Alates 1960.a. kujunenud välja selged blokid:vasakjõud(sots.demok.;kommunistid)ja paremtiib(UMP jaUDF) 3.Parteisüst. endiselt palju ebastabiilsem,kui Põhja-Euroopas.
    8. loeng. Parteid ja valimised. Valimissüsteemid. Valimiskäitumine
    Majoritaarne valimissüsteem-maa jaotatud nii paljudeks valimisringkondadeks,kui palju kohti parlamendis.Võidab ringkonnas enim hääli saanud kandidaat(ei pea saama 50%).
    NT.Briti,USA,Kanada
    1.Lihtne majoritaarne süsteem a)võidab enim hääli saanud kandidaat(üks ringkond =1 koht) NT:USA,UK,India
    2.Absoluutse enamuse süst. a)valijad reastavad kandidaadid(1,2...);
    b) Kui ükski ei saa enamust:elmineeritakse nimekirja lõpust,nende teine eelistus jaotatakse ümber esimestele.;
    c) protseduur jätkub,kuni üks kandidaat saab 50%+1
    3.Kahevooruline süsteem a)kui ükski ei saa voorus enamust(pr-saab nii sisse vaid 5%) lähevad üle 12,5% toetust saanud kandidaadid II vooru ; b)II voorus võidab enim hääli saanud(vaid üks saab sisse)
    *Majoritaarse süst. suurim miinus-hääled ja kohad ei lähe kokku ja suurim pluss-kandid.otseside ja vastutus rindk. ees.
    Proportsionaalne valimisüsteem-vastavalt ringkonnas antud häälte arvule proportsionaalselt ka kohtade jaotus.Hääl mitte niivõrd isikule,vaid pigem parteile.NT.Holland,Skandinaavia,Eesti
    1.Nimekirja süst a)Suletud nimekirjad (Hispaania)
    b)Pool avatud nimekiri(Eesti,Taani)
    c)Täiesti avatud nimekirjad,kus saab teha ühe valiku(Soome)või siis eelistusjärjekorra järgi mitu(Läti)
    2.Üksiku ülekantava hääle meetod a)Valija järjestab kandidaadid Kui kandidaat ületab kvoodi ,saab sisse jata ülejäänud hääled jaotatakse laiali tea valijate 2. eelistusele
    b)paneb rohkem valima isikute kui partei poolt
    c)Ainult kasutusel Maltas või Iirimaal
    Hübriidne(segatud)valimissüsteem-segasüsteem.Segu mõlemast.Pool parlamenti valitakse proportsionaalsuse,pool majoritaarsuse põhimõttel.NT:Saksa,Leedu,Itaalia,
    1.Majoritaarse rõhuasetusega variant a)Valijal 2 häält-üks rindkonna,teine partei nimekirjale
    b)pool parlamendi kohtadest ringkondade nimekirja järgi majoritaarsuse põhimõttel,teine pool suletud c)kaks süsteemi eraldiseisvad ja ei kompenseeri teineteise puudujääke. NT.Leedu ja Läti
    2.Proportsionaalse rõhuasetusega variant a)sama pm mis eelmisel,kui prop . Süsteem kompenseerib majoritaarse puudujäägid. Kui majoritaarses kogutakse rohkem hääli, siis saab partei juurde lisakohti. NT.Saksa
    Tooge välja vähemalt kaks majoritaarse valimissüsteemi alamtüüpi ja iseloomustage neid lühidalt!
    Lihtne majoritarne süsteem ( First past the post) - Võidab enim hääli saanud kandidaat (üks ringkond = 1 koht)
    Absoluutse enamuse süsteem (Absolute mojority- Austraalia ) - Valijad reastavad kandidaadid (1,2...) Kui ükski ei saa enamust: elimineeritakse nimekirja lõpust, nende teine eelistus jaotatakse ümber esimestele Protseduur jätkub, kuni üks kandidaat saab 50% +1
    Kahevooruline süsteem (Two-ballot – Prantsusmaa) - Kui ükski ei saa I voorus enamust (Pr saab nii sisse vaid 5%) lähevad üle 12,5% toetust saanud kandidaadid II vooru. II voorus võidab enim hääli saanud (vaid üks saab sisse)
    Iseloomustage absoluutse enamuse süsteemi (majoritaarse valimissüsteemi alamtüüp)! Mis riikides seda kasutatakse? Vt eelmist vastust!
    Iseloomustage kahevoorulist valimissüsteemi (majoritaarse valimissüsteemi alatüüp)! Mis riikides seda kasutatakse? Vt eelmist vastust!
    Iseloomustage nimekirja süsteemi (proportisonaalne valimissüsteem)
    • Nimekirja süsteem (List system – Enamik Euroopast)
    • Suletud nimekirjad (Hispaania, Portugal)
    • Pool-avatud nimekirjad (Rootsi, Taani, Eesti, Holland)
    • Täiesti avatud nimekirjad, kus saab teha ühe valiku (Soome) või siis eelistusjärjekorra järgi mitu ( Luksemburg , Šveits, Läti)

    Mida tähendab proportsionaalse nimekirja süsteemi puhul, nimekirjade avatus või suletus ? Tooge näiteid riikidest, kus on avatud nimekirjad, kus suletud nimekirjad, kus pool-avatud nimekirjad!
    • Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber: suurema toetuse kogunud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole . Pääs parlamenti sõltub valijate toetusest . Seda kasutatakse Soomes, Hollandis ja eurovalimiste ajal ka Eestis.
    • Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata – kodanike tahe mõjutab vaid seda, mitu inimest ühest nimekirjast parlamenti pääseb. Pääs parlamenti sõltub erakonna otsusest (kes on nimekirja eesotsas) Seda kasutatakse näiteks Iisraelis, Norras ja enamikus Suurbritannia ringkondades eurovalimistel (välja arvatud Põhja-Iirimaal). Tüüpiliselt pruugitakse kinnist nimekirja segasüsteemides võrdelise valimiste osas.

    Nimetage riike kus kasutatakse üksiku ülekantava hääle meetodit.
    Kasutatakse ainult Maltas ja Iirimaal.
    Arutlege proportsionaalse valimissüsteemi plusside ja minuste üle võrreldes majoritaarse süsteemiga! (või vastupidi)
    Proportsionaalse süsteemi peamiseks puuduseks on häältelugemise keerukus ning erakondade suur mõju valimistulemustele, eriti suletud nimekirjade puhul. Nt võib parlamenti päseda inimene, kelle poolt on hääletanud vaid sadakond valijat. Süsteemi niisuguste vigade vastu kehtestatakse sageli teatav häälte alampiir . Valimisnimekirjade ning häälte ülekandumise tõttu kipub hajuma saadiku isiklik vastutus, mida asendab üldsõnaline erakondlik positsioon. Samas ei lähe tänu ülekandmisele hääled kaduma nagu majoritaarse süsteemi puhul. Proportsionaalse süsteemi plussiks on veel parteide võrdsemad šansid saada parlamendis esindatud. Tervikuna jagab proportsionaalne süsteem pluralismi valitsemises paremini. Proportsionaalse pluss: hääled ja kohad lähevad kokku
    Proportsionaalse miinus: killustunum parteisüsteem ja ebastabiilsed koalitsioonivalitsused.
    Millised kaks varianti on segatud valimisüsteemil? Tooge välja nende põhierinevus ja mis riikides kumbagi kasutatakse?
    Majoritaarse rõhuasetusega variant
  • Valijal 2 häält –üks ringkonna, teine partei nimekirjale
  • Pool parlamendikohtadest ringkondade nimekirja järgi majoritaarsuse põhimõtetel, teine pool suletud parteinimekirjadest proportsionaalsuse põhimõttel.
  • Kaks süsteemi (majoritaarne, proportsionaalne) eraldiseisvad ja ei kompenseeri teineteise puudujääke
  • Nt Leedu ja Jaapan
    Proportsionaalse rõhuasetusega variant:
  • Sama põhimõte, mis eelmisel, kuid proportsionaalne süsteem kompenseerib majoritaarse puudujäägid (majoritaarne + proportsionaalne). Kui majoritaarses kogutakse rohkem hääli, siis saab partei juurde lisakohti (Saksa 1998. a 13 lisakohta).
  • Nt Saksa (Bundestag 598=299+299), Itaalia, Mehhiko jt.
    Sõnastage Duverger´ seadus!
    Seaduse sisu:
    Majoritaarne valmissüsteem→kaheparteisüsteem→stabiilsed ühepartei valitsused
    Proportsionaalne valimissüsteem→mitmeparteisüsteem→ebastabiilsed koalitsioonivalitsused
    Valimissüsteem on üks mõjutajatest parteisüsteemi väljakujunemisele.
    Miks majoritaarne valimissüsteem viib harilikult kaheparteisüsteemi tekkeni? Selgitage antud mehhanismi!
    Soosib suuri parteisid! Majoritaarse valimissüsteemi korral annavad poliitilises elus tooni kaks-kolm suuremat parteid, sest valimissüsteem sunnib ühesuguste eesmärkidega erakondi ühinema. Harilikult tagab see suurimale erakonnale parlamendis ka absoluutse häälteenamuse ja võimaldab moodustada stabiilse üheparteilise enamusvalitsuse
    Kuidas võib klassikuuluvus mõjutada hääletuskäitumist? Tooge mõni näide!
    • Mõjutab väärtusi ja uskumusi (riigi roll, egalitaarsus vs elitism) ja paneb paika üldmiljöö poliitilise info vastuvõtuks.
    • Keskklassi ja töölisklassi hääletuskäitumine – seotud ka ratsionaalse valikuga
    • 1920-1970 Euroopa parteisüsteem kinni külmunud ja see mõjutas ka hääletuskäitumist. (Tugev klassil baseeruv hääletamine kuni 1970-ndateni)
    • Töölised toetasid enamasti Vasakpoolseid/Sotsiaaldemokraate, farmerid hääletasid Agraarparteide poolt, keskklass eelistas Konservatiive ja Liberaale

    Kuidas on viimastel aastakümnetel Euroopas muutunud klassipõhine hääletamine? Tooge mõni põhjus, miks on need muutused toimunud!
    • Lahtikülmumine 1970 a (Taani 1973. aasta valimised) ja klassipõhise hääletamise langus. Põhjused:
    • Klassistruktuuri muutus(üleminek põllumajandusest teenindavasse sektorisse)
    • Valijad teadlikumad ja haritumad (haritud, kriitiline keskklass)
    • Uued teemad (keskkond, naisküsimus, vähemuste õigused jne) Sellega seoses uued parteid: rohelised, feministid , paremäärmuslased jne.
    • Laiahaardeparteide võidukäik,mis hägustab veelgi klassipõhist hääletamist
    • Parteilise identifikatsiooni langus (alates 1960 a). Langeb Euroopas 1% võrra aastas(tugevaim langus Itaalias, Hollandis ja Prantsusmaal).
    • Meedia, kampaaniate ja üksiksündmuste kasv hääletuskäitumisele!!!

    Kuidas eristuvad religioonipõhise hääletamise mustrid ja üldse kiriku ja riigi suhted Põhja ja Lõuna Euroopas?
      • Põhja Euroopas kiriku-riigi konflikt mõõdukas, samuti religiooni tähtsus poliitikas. Usklikud toetasid ka vasakparteisid (nt Rootsi).
      • Lõuna Euroopas terav konflikt kiriku-riigi vahel. Usklikud enamasti parem-erakondade valijad (nt Itaalia).

    Kumb väide on õige kirjeldamaks hääletuskäitumise arenguid Euroopas alates 1960. aastatest: Euroopas hääletavad järjest enam inimesed vastavalt sellele, milline on nende klassikuuluvus või religioosne taust; Euroopas mängivad klassikuuluvus ja religioosne taust järjest vähem rolli hääletuskäitumises.
    Õige on teine variant, et Euroopas mängivad klassikuuluvus ja religioosne taust järjest vähem rolli hääletuskäitumises.
    Tooge välja vähemalt 3 mõjurit, mis võivad mõjutada valimisaktiivsust!
    Valimisaktiivsust mõjutab:
  • Valimiste olulisus riigile (nt Eesti 1992 ja 2007)
  • Valimisvõitluse pingelisus (nt USA presidendivalimised 1960 – 63%, 2000 – 51%, 2004 – 60%)
  • Lähedaste mõju – kas valimas käimine on „in“ noorte seas?
  • Eelregistreerimise nõude olemasolu (USA ja Ladina-Ameerika)
  • Toimumise sagedus – valijad väsivad (USA, Šveits)
  • Valimissüsteem (proportsionaalsetes 68%, majoritaarsetes 59%)
  • Vasakparteide tugevus riigis (Skandinaavia)
    Tooge välja vähemalt kaks riiki Euroopas, kus on referendumite korraldamine väga sage ja kaks riiki, kus pole peale II maailmasõda seni mitte kunagi referendumeid korraldatud?
    Kasutatakse Euroopas kõige enam Šveitsis (alates 1941 a. U 300), Itaalias(40), Iirimaal (17) ja Taanis (14).
    Saksamaal ja Hollandis on referendumid keelatud!
    Millistes loetletud riikidest on traditsiooniliselt madalaim (alla 50% jääv) valimisaktiivsus: Rootsi, Saksamaa, USA, Läti, Luksemburg
    Traditsiooniliselt madalaim valimisaktivsus on USA-s (muidu veel lisaks ka Šveits)
    Selgita lahti agenda mõiste!
    Agenda paikapanek väljendab prioriteete ja on seotud võitlusega eri toimijate vahel (kelle probleemid saavad tähelepanu). Osa probleeme pidevalt agendas ja korduvad (nt haridus).
    Agenda määrab ära mille üle poliitkas vaieldakse, määrab poliitika põhisuuna.
    Tooge välja mõned tegurid või toimijad, mis võivad mõjutada agenda kujunemist (vähemalt 4-5)
  • Kriisid, šokid (nt Virgina Tech 2007, õlised linnud 2007 jne)
  • Meedia – eriti kui väga järjekindlalt tähelepanu juhib
  • Protestiaktsioonid (nt üliõpilased ja ühikad 2006)
  • Huvigrupid – rohelised, naisõiguslased, suurärimehed
  • Ametnikud – järjest olulisemad protsessis tänapäeval
  • Poliitikud ja parteid – Parteiprogrammid ja valimisplatvormid
  • Eksperdid – mõju oleneb staatusest poliitikute silmis
  • Rahvusvaheline mõju (rahvusvaheline surve, ideede laenamine)
  • Grupi staatud poliitikute silmis (sotsiaalteadlased, üliõpilased, seksuaalvähemused vs suurärimehed)
  • Kui suurt elanikkonna segmenti poliitika puudutab (pensionärid vs puuetega inimesed)
    Kes on kõige olulisemad toimijad poliitika elluviimise faasis: a)ametnikud, b)poliitikud
    Elluviimise faasis on olulisimad ametnikud. Ametnikud kui poliitika elluviijad.
    Poliitilise ideoloogia definitsioon?
    • Poliitilistes ideoloogiates tuleb eristada kahte aspekti: positiivne ja kriitiline, poliitilised ideoloogiad kas ratsionaliseerivad olemasolevat korda või kritiseerivad ja vastanduvad sellele.
    • Definitsioon – omavahel seotud ideede kogum, mis seletab ja hindab sotsiaalseid tingimusi, inimese kohta ühiskonnas ning pakub programmi sotsiaalseks ja poliitiliseks tegutsemiseks.

    • 1. Seletab, miks sotsiaalsed, poliitilsed ja majanduslikud tingimused on just sellised, nagu nad on. Seletamine on seotud legitimatsiooniga. Sageli sisaldavad ideoloogiad sotsiaalset kriitikat olemasoleva korra suhtes vôi mingi nähtuse suhtes.
    • 2. Ideoloogiad hindavad, kas mingid sotsiaalsed nähtused on head vôi halvad - näiteks kas tööpuuduse täielik kadumine on môistlik vôi mitte, kas igasugust sôda tuleb vältida vôi mitte, kas majanduslik ebavôrdsus on hea vôi halb, kas etnilist konflikti saab vältida vôi mitte.
    • 3. Ideoloogia annab üldise juhise sotsiaalseteks ja poliitilisteks aktsioonideks. Näiteks libertaaride poliitiline programm sisaldab nôuet vähendada riigi sekkumist majandusse.

    Filosoofia, teooria ja ideoloogia vôrdlus.
    Ideoloogia olemust selgitab filosoofia, teooria ja ideoloogia vôrdlus.
    • Filosoofia - tähendab tôe otsimist, inimese ja ühiskonna üldiste seaduspärasuste uurimist .
    • Teooria - väidete formuleerimine, mis seovad pôhjuslikult teatud muutujaid, et selle abil seletada mingit nähtust.
    • Ideoloogia - eelnevatega palju sarnaseid jooni, kuid kutsub üles ka tegutsema vastavate ideede realiseerumise nimel.

    de Tracy ideoloogia käsitlus
    1796 aastal kasutas ideoloogia terminit esmakordselt de Tracy - üritas leida teadusliku viisi, et näidata, et Terrori perioodi ‘valed’ ideed oli vastuolus Prantsuse Revolutsiooni esimese faasi ‘ôigete’ ideedega.
    • Tracy uskus, et inimliku kogemuse sfäärid, mida varem vaadati teoloogia perspektiivis tuleb läbi uurida môistuse kaanonite järgi.
    • John Locke - algselt on inimese teadvus puhas tahvel , kus ei ole mingeid ideid.
    • de Tracy soovis mitte ainult ideede päritolu seletada, vaid taolise môistmise kaudu ka maailma parandada. Ta väitis, et paljud ideed on väärad ja kahjulikud, eriti religioossed ideed - seepärast on vajalik uus teadus ideedest, mis ôpetab, missugused on ôiged ideed, mis viivad ratsionaalse ja ônneliku ühiskonna loomisele.

    Miks oli Marxi jaoks terminil ‘ideoloogia’ negatiivne tähendus?
    Terminil ‘ideoloogia’ Marxi jaoks negatiivne tähendus - ideoloogid on need, kes interpreteerivad maailma filosoofiliselt , kuid ei ole vôimelised seda muutma . Maailma muutmiseks on vajalik teadusteooria, mis võtab aluseks töölisklassi liikumise ja millel tema käsitlus põhineb.
    Ideoloogia käsitlus Lenini poolt.
    Lenin viis sisse uue tähenduse – raamatus ”Mida Teha?” - kaotas ära ideoloogia negatiivse konnotatsiooni - ideoloogia on töölisklassi klassivôitluse relv .
    (Töölisklassi ideoloogia. Väitis,et töölisklassil peab tekkima oma ideoloogia,mis tema relv võitluses kapitalistide vastu.)
    Karl Mannheimi ’Ideoloogia ja Utoopia ’ põhiteesid
    • Ideoloogia ja Utoopia (1929) - Marxi käsitluse vôib pöörata tema enda vastu - kui on ôige, et valitsev klass kasutab ideoloogiat oma domineerimise ôigustamiseks, siis oleks loogiline eeldada, et ka teiste klasside poolt propageeritavad ideed pôhinevad nende huvidele ja püüdlustele.
    • Kui nii, siis ei saa väita, et mingid ideed on objektiivselt tôesed ning teised objektiivselt väärad - teadmise sotsioloogia. (Objektiivet teadmist pole üldse olemas ühiskonnateaduste puhul. Sõltub sotsiaalsest positsioonist. Kuulud kapitalistide hulka või töölisklassi, näed läbi erinevate prillide. Teadmiste loomine käib ühiskondliku protsessi kaudu)
    • Mannheim eristas osalisi ja totaalseid ideoloogiaid (Osalised – kandjaks konkreetne üks klass – näit töölisklass. Totaalsed ideoloogiad - kannab terve ajastu. Iseloomulik ühsikonnale kui tervikule mingil ajaperioodil. Ideoloogiatest välja astuda pole võimalik)
    • Selle loogiline järeldus on, et igasugune môtlemine on ideoloogiline, et ei ole olemas objektiivset môtlemist

    Positivistlik ideoloogia käsitlus ning selle kriitika Thomas Kuhn’i poolt
    Positivistlik lähenemine
    • Teadus tegeleb tôega, ideoloogia esitab aga mingi grupi vôi partei positsiooni ja väärtused. Teadusel on olemas vahendid oma väidete tôeväärtuse kontrollimiseks, sest tegeleb faktidega; ideoloogial mitte, sest tegeleb väärtustega.
    • Thomas Kuhn - teadus ei ole tarkuse kumuleerumine, vaid erinevate paradigmade vahetus - seega, ideoloogia ja teaduse vahel ei ole nii teravat piiri.

    Poliitilise ideoloogia peamised elemendid.
    Poliitilise ideoloogia elemendid
    Peamised teemad, millega poliitilised ideoloogiad tegelevad:
    1. Inimese olemus
    Siin vôib eristada kahte peamist suunda:
    a) inimolemus on plastiline, muudetav - keskkond määrab ära selle, milline inimene on - keskkonna muutmine ja eriti hariduse parandamine muudab ka inimesi paremaks.
    b) inimolemus on muutumatu - seda iseloomustavad teatud pôhitunnused, nagu sotsiaalsus , ratsionaalsus ning headus, teatud ôiguste omamine - elu, vabadus, omandus jne. Mõnede arvates on inimesed egoistid ning riigi ülesandeks on inimese instinkte piirata - selleks vajalik poliitiline vôim.
    2. Tôe olemus ning selle tunnetamise vôimalikkus
    a) On olemas üks absoluutne tôde inimese ja ühiskonna kohta, mille teadmine on antud vaid vähestele
    b) Ei ole olemas ühte tôde, vajalik on tegelikkuse mitmekülgne uurimine .
    3. Indiviidi ja grupi vahekord
    a) Indiviidi tajutakse vaid kui grupi liikmeid, ühiskondlikke olendeid, grupp on vajalik indiviidi eksisteerimiseks ning eeldab nende koostööd.
    b) vastupidine suund rôhutab indiviidi primaarsust - riik on ühiskondliku lepingu tulemus.
    - Need, kes rôhutavad ühiskonna tähtsust eeldavad, et ühiskond on orgaanilise loomuga.
    - Need, kes rôhutavad indiviidi tähtsust lähtuvad ühiskonna kui mehhanismi metafoorist.
    4. Poliitilise vôimu allikad ning piirid
    Need, kes väidavad, et vôim peab pôhinema indiviidide tahtele piiravad valitsejate vôimu - ühiskonda iseloomustab osavôtt ning probleemide arutamine, sônavabadus jmt.
    5. Ühiskonna majandusliku organisatsiooni eesmärgid ja vahendid.
    Majanduslik organisatsioon - materiaalne vôrdsus ning omandus
    a) Vôib öelda, et üks peamisi 20 sajandi ideoloogilisi vaidlusi käib selle üle, kas piisab juriidilisest ja poliitilisest vôrdsusest vôi on vajalik ka materiaalne vôrdsus - see määrab ära ka riigi sekkumise piirid ning ühiskonna majandusliku organisatsiooni.
    b) Varased liberaalid interpreteerisid vôrdsust kitsalt - tähendas vôrdsust seaduse ees ning vôrdset ôigust hääletada. Samas on selge, et kui puudub vôrdne juurdepääs haridusele ja materiaalsetele elutingimustele, siis jääb vôrdsus seaduse ees fiktsiooniks.
    c) Tänapäeva liberaaldemokraatiad pooldavad omandusôigust, kuid tavaliselt viiakse sisse mitmeid mehhanisme majandusliku vôrdsuse suurendamiseks eelkôige maksustamise kaudu. Iseolomulik on, et omandust ei defineerita enam ainult maa- vôi kinnisvara omandusega, nagu varem - sinna alla kuuluvad ka avaliku sfääri hüved - haridus, tervishoid , transport, pensionid jne. Sellest tulneneb, et riik peab teatud määral sekkuma omanduse probleemidesse.
    Mida tähendavad terminid ’vasak’ ja ’parem’ poliitikas?
    • Terminid vasak ja parem pärinevad Prantsuse Revolutsioonist - parempoolne seoti monarhistlike vôi reaktsiooniliste saadikutega, vasakpoolne aga revolutsiooniliste saadikutega, kes pooldasid vôrdsust.
    • Tänapäeval on taolise eristamisega probleeme - näiteks fashism on parempoolne ideoloogia, kuid samas revolutsiooniline , kommunism on vasakpoolne ideoloogia, aga näiteks perestroika ajal olid nad konservatiivsed . (Elu keerulisem, kui lihtsalt parem-vasak. Poliitilises teoorias välja tuldud ideedega,et tuleks kasutada kahte skaalat,mille puhul räägitakse nii vasak kui ka parempoolsest)

    Muutused
    vasak_________________________________parem
    radikaalne -liberaalne-môôdukad-konservatiivid reaktsionäärid
    Väärtused
    vasak_________________________________parem
    kommunism- sotsialism -sotsiaaldemokraatia- liberalism -libertarism
    • Mida enam vasakule poliitilisel spektril, seda enam rôhutatakse inimôigusi vôrreldes omandusôigustega jvp.

    Mille poolest erinevad sotsiaalliberalism ja libertarism? (vastus võetud vikipeediast, konspektis ja leongumaterjalis polnud)
    Libertarism on poliitiline filosoofia, mis kaitseb ideed, et isikud peaks olema vabad otsustes, mida nad iganes soovivad teha oma isiku või omandiga, kui see ei riku teiste isikute samasuguseid vabadusi. Libertarism on konservatiivseriigikäsituse äärmuslik vorm, kus riigi osatähtsust vähendatakse peaaegu nullini.
    Sotsiaalliberalismi on nimetatud ka 20. sajandi liberalismiks. Sotsiaalliberalismi tekkele pani aluse ühiskondlike olude muutumine. Aja jooksul muutus järjest raskemaks ignoreerida kasvava töölisklassi rasket olukorda.
    Sotsialliberalismi esimene oluline erinevus klassikalisest liberalismist on vabaduse käsitlus. Vabadust ei vaadelda enam negatiivse vabadusena, vaid positiivse vabadusena. T. H. Green oli esimesi, kes selle ideega välja tuli. Green’i järgi inimesed on võimelised olema altruistlikud. Inimestel on ka sotsiaalne vastutus teiste inimeste ees. Positiivse vabaduse mõistet arendas edasi Isiah Berlin . Positiivne vabadus — inimesel on võime end arendada, realiseerida oma võimed.
    Erineva vabaduse käsitlusega seostub ka erinev arusaam riigi rollist. Kui klassikalised liberalistid rääkisid minimaalsest riigist, siis sotsiaalliberalistid peavad riiki olulisemaks. Riik on nende jaoks positiivne — riik kui midagi võimaldav, mitte ainult piirav nagu klassikalistel liberalistidel.
    Selline arusaam on viinud heaolu teooria väljakujunemisele. See lähendab sotsiaalliberalismi sotsiaaldemokraatiale. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused ning riik peab pakkuma abi inimestele, kelle sotsiaalsed võimalused on väikesed. Inimestel peab olema õigus tööle, haridusele, tervishoiule. Heaolu õigused on positiivsed õigused, sest nende rakendamiseks on vajalik riigi tegevus. Riigi laienemine ei ole vähendanud seega inimese vabadust, vaid hoopis laiendanud seda.
    Sotsiaalliberalistide jaoks ei piirdu riigi sekkumine ainult sotsiaalse heaolu ideedega. Nende arvates peab riik ka juhtima majandust. See on otseselt vastuolus laissez – faire ’i põhimõttega. John Maynard Keynes'i järgi nimetatakse seda arusaama keinismiks. Tema arvates ei suuda turg kõike reguleerida ning majanduse stabiliseerimiseks on vajalik riigi aktiivne sekkumine mõjutamaks kogunõudlust.
    Tänapäeval on liberalismi sees valitsevaks sotsiaalliberalistlikud ideed. Ometigi ei ole klassikalise liberalismi ideid ajaloounustussse vajunud.
    Isiah Berlini essee ‘Kaks vabaduse kontseptsiooni ’ – esitada selle põhiseisukohad. (vastus võetud netist , konspektis ja leongumaterjalis polnud)
    Siin eristab ta ajalooliselt mõjukate poliitiliste mõtlejate arusaami analüüsides nn “negatiivset” ja “ positiivset ” vabadusekäsitlust. Esimene, tänases liberaaldemokraatlikus ühiskonnas ehk kergemalt mõistetav arusaam peab vabaduseks laias laastus ulatust, milles inimesel lastakse tegutseda ilma võimu või teiste inimeste poolse vahelesegamiseta; positiivne vabadusearusaam aga—mis väljendub nt Rousseau või Marxi seisukohtades—peab vabaduseteema puhul keskseks küsimust, millest või kellest lähtub kontroll, et inimene otsustab just ühel või teisel viisil elada ja mõelda. Ehk et kas inimene saab end tõeliselt teostada või oma tõelise “mina” soovidele vastavalt tegutseda. 
    Negatiivne vabadus
    - Sunni puudumine, vabadus millestki .
    - Sund ja vabadus on vastandid, inimese vabadus peab võimaldama tal teha ka enda jaoks kahjulikke tegusid .
    - Negatiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteedi kärpimine
    Positiivne vabadus
    - Toimimine endast lähtudes, vabadus millekski.
    - Positiivne vabadus viib üldiste tegevusprintsiipide põhjendamiseni, see omakorda poliitilise autoriteedi põhjendamiseni.
    - Inimene, kes ei järgi üldisi mõistuslikke tegevusprintsiipe, ei ole vaba — seega on
    lubatud sund n.ö. "sunnitava enda heaks"
    - Positiivse vabaduse pooldajate eesmärgiks on autoriteet endale saada.
    Mida tähendab konstitutsioonilise valitsuse põhimõte liberalismi ideoloogias? (vastus võetud vikipeediast, konspektis ja leongumaterjalis polnud – pole 100% kindel, et õige vastus)
    Adam Smith pidas majandust turuks. Turg aga toimib vastavalt vabade inimeste soovidele ja otsustele. Valitsus ei tohi sekkuda turul toimuvasse, kuna turg toimib vastavalt nähtamatu käe reeglile — toimub iseregulatsioon. Sellise süsteemi korral ei saa olla raiskamist ja ebaefektiivseust.
    Ehk siis võimalikult vähene sekkumine,iseregulatsioon, laissez-faire. Laissez-faire järgi ei tohi olla riigil mitte mingit majanduslikku rolli.
    11. loeng. Identiteedipoliitika ja sellega seotud väljakutsed
    Identiteedipoliitika definitsioon
    Definitsioon: identiteedi poliitika kujutab endast poliitilist tegevust grupihuvide edendamiseks, mis põhineb grupi liikmete ühisele identiteedile – nt rahvus või sugu.
    Feminismi arengu kaks etappi
  • Organiseeritud naisliikumine tekkis 19 sajandil. 19 sajandi keskpaigaks oli naisliikumine leidnud enda keskse fookuse - vôitlus hääletusôiguse eest. Seda perioodi nimetatakse fenimismi esimeseks laineks ning selle peamine loosung oli, et naistel peavad olema samad poliitilised ôigused, mis meestel. Hääletusôigust peeti tähtsaimaks eesmärgiks, sest usuti , et kui naised saavad hääletada, siis kaovad automaatselt ka muud diskriminatsiooni vormid.
  • 1960ndatel algas feminismi teine laine. 1963 aastal avaldas Betty Friedan raamatu ‘Naismüstika’, mis pani uue aluse feministlikule teooriale . Ta ütles, et tema eesmärgiks on uurida probleemi, millel ei ole nime - frustratsioon ning ahistatus, mida naised tajuvad seoses sellega, et neile on jäetud vaid ema ja koduperenaise roll. Teise laine feminism teadvustas, et poliitiliste ja juriidiliste ôiguste saavutamine ei ole naisküsimust lahendanud. Feministlikud ideed muutusid radikaalsemaks ja isegi revolutsiooniliseks. Teise laine feminismi eesmärgiks ei olnud enam lihtsalt poliitiline emantsipantsioon, vaid naiste vabastamine - see vajab mitte ainult poliitilisi, vaid ka laiemaid sotsiaalseid ümberkorraldusi.
    Feminismi olemus
    - Peamine joon on, et soolist erinevust käsitletakse poliitilise, mitte loodusliku nähtusena. Selles môttes sooline jagunemine peegeldab vôimusuhteid meeste ja naiste vahel. Feministid küsivad, miks taoline jaotus on tekkinud ning kuidas saaks selle ületada.
    - Nad on seadnud kahtluse alla ‘poliitika’ môiste tavalises poliitilises teoorias (motiiv pomost) - väidavad, et eraelu, perekonna ning seksuaalsuhted on vägagi poliitilised suhted ning seepärast tuleks neid analüüsida poliitilise teooria terminites.
    - Feministid väidavad, et poliitika leiab aset ka kôigi sotsiaalsete gruppide sees - ei ole seotud ainult juhtimisega ning avalike institutsioonidega. Poliitika on olemas seal, kus on tegemist sotsiaalsete konfliktidega.
    - Feministid usuvad, et sugu on oluline sotsiaalne kategooria, samuti nagu sotsiaalne klass, rahvus jne. Môned väidavad, et sugu on poliitiliselt tähtsaim sotsiaalne jaotus ühiskonnas. Sellega seoses arendatakse soo-poliitika môistet analoogselt nagu marksism arendab klassipoliitika môistet. Seksism on samasugune rôhumise vorm nagu rassism. Kuid traditsiooniline poliitiline teooria on eiranud soolist rôhumist ning eitanud selle poliitilist tähtsust. Seepärast on feminism olnud sunnitud arendama poliitilist teooriat uuel moel.
    - Sageli kasutatakse näiteks patriarhaadi môistet, iseloomustamaks meeste ja naiste vahelisi vôimusuhteid. Termin tähendab ‘isa valitsemist’ ning tähendab mehe ülemvôimu perekonnas ning naise ja laste allutatud seisundit. Isa domineerimine perekonnas sümboliseerib ning taastoodab mehe ülemvôimu ühiskonnas tervikuna.
    Missugust võrdsust feministid tahavad?
    Feministide seisukohad erinevad selles, kuidas meeste ülemvõimu ületada. Traditsiooniliselt on nõutud meestega võrdsus, kuid võrdsus on mitmetahuline mõiste.
  • liberaalsed feministid – naistel peavad olema meestega võrdsed poliitilised ja juriidilised õigused, kuigi hääleõigus kõigil sama, siis naistel juhtivad töökohti palju pole
  • sotsialistlikud feministid – võrdsusest ei ole mõtet rääkida kui eksisteerib klasside ebavõrdsus, seega soolise võrdsuse aluseks on klasside võrdsus
  • postmodernsed feministid – võrdsuse mõiste on üldse väärmõiste. Väita, et naine tahab olla mehega võrdne tähendab defineerida naise eesmärke mehe terminites, et naine tahab olla see, mis mees juba on. Tegelikult tuleks mitte vôtta eeskuju meestelt tähendaks ka meeste ühiskonna vôitleva ja agressivse psühholoogia omaksvôttu. Vabanemine tähendab pigem naise kui naise eneserealisatsiooni.
    Natsionalismi doktriin ja selle põhipuudused
    Natsionalismi ideoloogia peamine väide on selles, et kôik rahvused peavad valitsema end ise - et kultuuri ja poliitilise ühenduse (riigi) piirid peavad kattuma. Seega, natsionalism kujutab endast rahvuse kui kultuuriüksuse ning riigi kui poliitilise üksuse ühendamist.
    See sisaldab vastuolu eeldustes:
    - maailmas on umbes 8000 erinevat keelt ja kultuuri - kuid riik on olemas vaid 200.
    - samuti ei elata eraldatult, vaid läbisegi teiste rahvustega - oma riigi saaks luua, kui tegemist oleks kompaktsete üksustega.
    - samuti puuduvad objektiivsed kriteeriumid rahvuse jaoks - keel, kultuur, territoorium jne.
    Mille poolest erineb saksa tüüpi natsionalism prantsuse omast?
    Saksa tüüpi natsionalism erineb oluliselt Prantsuse revolutsiooni päevil tekkinust - kui viimane seadis esiplaanile riigi - mehhanitsistlik lähenemine, siin teine rõhutas rahvust kui orgaanilist nähtust.
    Varem mõisteti riike kuningriikide, vürstiriikide jmt. tähenduses, kus inimesed olid ' alamad ', poliitilist identsust määratles dünastia, mitte aga rahvus. Prantsuse revolutsiooni aga tehti inimeste nimel, kes nimetasid end 'rahvaks'. Seega, algselt oli natsionalism demokraatlik ideoloogia, mis väitis, et krooni alamatest peavad saama Prantsusmaa kodanikud, kes on vôrdsed selles môttes, et puuduvad seisuslikud privileegid.
    Natsionalismi erinevad arenguetapid ja nende põhisisu
    Ajalooliselt võib natsionalismi arengus eristada järgmisi ten­dentse:
    1. 18 sajandi lõpul ja 19 sajandi algul oli natsionalism opositsioon absolutismile, võitles traditsioonilise valitseva hierarhia vastu - progressiivne idelooogia.
    2. 1870 - 1. MS - natsionalismi tüüpilisteks kandjateks olid suurriigid Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa. Nat­sionalism oli imperialistlik ja shovinistlik. Selle aja natsionalismi eesmärgks oli ka töölisklassi sotsialiseerimine rahvusesse - see õnnestuski - vastupidiselt marksistide ja leninistide püüdlustele.
    3. Kahe sõja vahel - tüüpiliseks natsionalismi mudeliks oli fashism - omandas väga tugeva negatiivse konnotatsiooni.
    4. Peale 2 MS - koloniaalsest sõltuvusest vabanemise ideoloogia - pigem positiivse tähendusega.
    5. Alates 80ndate lõpust - Ida Euroopa vabanemise peamisi tõukejõude, kuid samal ajal kommunistlike suurriikide lagunemise tingimustes tekkinud riikide peamine probleem.
    Rahvuskäsitlus Herderi poolt
    Oluline natsionalismi filosoofia pôhjendaja. Tema teooria keskne miste on Volk - rahvus. See on mitte lihtsalt ühe maa elanik­kond, vaid teatud metafüüsiline üksus, mis loob omale teatud keele, kultuuri jne. Viimased on loodud mitte individuaalsete inimeste poolt, vaid kujutavad endast rahva vaimu (Volkgeist) väljendust.
    Herderi teooria seisnes selles, et üldise inimloomuse mõiste on abstraktsioon. Tegelikult on inimesed alati eksis­teerinud gruppides, mida iseloomustab oma keel, kombed jne ning mis iseloomustab nende rahvuslikku iseloomu. Iga indiviid on eelkõige see, mis ta on vastava rahvusliku iseloomu kaudu.
    Seega, Herder tõi sisse ajaloolise meetodi: tema küsimuseks oli mitte nagu valgustusaja filosoofide, et kas mingi asi on ratsionaalne , hea või halb jne., vaid 'kuidas mingi konkreetne asi on saanud selleks, mis ta on'. Selles mõttes võib öelda, et iga asi on õigustatud omas ajas - viib sisse ajaloolise relativismi, mis metodoloogias osutus väga tähtsaks ja vil­jakaks.
    Herderi seisukohalt see, et maailma on jagatud erinevateks rahvusteks ja keelteks on mitte halb, mis vajab muutmist , vaid hea - vastandub val­gustusfilosoofidele, kes pooldasid ühtset universaalset inim­konda.
    Kirjeldada John Berry 4 akulturaltsiooni strateegiat
    1) Assimilatsioon – Kujutab endast sarnaseks muutumise protsessi. Täielik sulandumine, väiksemad grupid sulanduvad suuremasse gruppi ; isik grupis ei pea enda identiteedi säilimist oluliseks Assmilatsiooni metafooriks on melting pot (nö sulatusahi).
    2) Separatsioon – erinevad grupid, kes peavadki eraldi ja erinevateks jääma, kontakti tekkimine pole eesmärgiks. Inimesed peavad tähtsaks oma grupi kultuuri, teisi kontakte tähtsaks ei pea.
    3) Integratsioon – Kesktee; grupp soovib enda säilimist kuid samas ka kontakte teiste gruppidega. Ühinemine, asub kahe eelneva vahel, mõlemast veidi. Selline gruppidevaheline suhe, kus soovib enda kultuuri säilitamist, kuid ka kontakti teise kultuuriga. Eestis ei tähenda, et venelased peaks muutuma eestlasteks, vaid soodustatakse kontakte, eesti keel, kodakondsus, kuid ka vene seltsid jne.
    Erinevad etnilised grupid säilitavad oma eripära ja gruppidevahelised piirid, kuid osalevad vôrdselt ühiskonna peamistes tootmis-, jaotus- ja juhtimisprotsessides. Seega, integratsioon tähendab etniliste hierarhiate kadumist, mis pôhjustaks erinevat juurdepääsu ressurssidele ning kôigi gruppide kaasalöömist ühiskonnas kui tervikus.
    Integratsiooni metafooriks on salatikauss, kus osad on eristatavad ning mitte vähem väärtuslikud kui teised.
    4)Marginalisatsioon – ei pea midagi tähtsaks - ei enda kultuuri säilitamist ega ka kontakti teistega .
    Integratsiooni tasemed
    Integratsiooni tasemed
    Missugused on integratsiooni tasemed? Eristame integratsiooni kohalikul, natsiooni ja rahvusvahelisel tasemel - kas tegemist on olemuselt ühe ja sama nähtusega? On nii erinevusi kui ka sarnasusi . (vt ka küsimus 12 - Vastastikune teadmine ja arusaamine kui integratsiooni aspekt)
    Homogeensus kui integratsiooni aspekt
    Homogeensus
    Hüpotees on, et sotsiaalne homogeensus aitab kaasa poliitilisele integratsioonile jvp. Mida sarnasemad on ggrupid, seda lihtsam on nende vahel luua integratiivseid suhteid.
    Homogeensuse indikaatorid on raske teaduslik probleem. Kirjanduses on kasutatud järgmisi teste : jõukus või sissetulek, haridus, staatus või klass, religioon , rass, keel, etniline identifikatsioon , hoiakud, väärtused ning iseloom.
    Samas on taoliste indikaatorite puhul oluline siduda need ka homogeensuse tundega. Kirjanduses on sageli näiteks majanduslikke indikaatoreid kasutatud, kuid sama sotsiaalne klass või sissetulek ei pruugi tähendada sama ilmavaadet.
    Probleemist aitab üle ‘sotsiaalse distantsi ’ mõiste, mis möödab hoiakuid ja väärtusi. Respondentide valmisolekut seostada end teistega erinevates situatsioonides on skaleeritud ja võrreldud. Sarnasus teineteise suhtes ning erinevus isikute ja gruppidega väljastpoolt näiteb sotsiaalse homogeensuse tunnet .
    Vastastikune teadmine ja arusaamine kui integratsiooni aspekt.
    Vastastikune teadmine ja arusaamine
    Kui puuduvad teadmised teineteise kohta, siis on sotsiaalne või poliitiline partnerlus vähetõenäone. Isegi kui ollakse sarnased, aga ei teata seda, siis integratsiooni effekt kaob. Kõik eelmised integratsiooni mõjutavad faktorid tegelikult suurendavad vastastikuseid teadmisi
    * teadmine ja keeleoskus on eriti oluline kohalikul tasemel. Eesti lehtedes võiks sisse viia regulaarse teise rahvuse lehtede tutvustamise - Vene lehtedes vist juba on - vt.
    Missugune teadmine ja kui palju vastastikust teadmist ja arusaamist soodustab integratsiooni? Natsiooni tasemel ilmselt ei ole vaja teiste kohta teada väga palju, selleks, et tunda nendega ühtsena - näiteks laulva revolutsiooni ajal enamus lauluväljakul viibijaist teineteist ei tundnud . Sama kehtib rahvusvahelisel tasemel. Kohalikul tasemel on info ilmselt olulisem - inimesi huvitab, kuidas naabrid suhtuvad omandisse, missuguses kirikus nad käivad, missugusest haridusest on huvitatud enne kui liiguvad antud naabruskonda elama.
    Oluline on mitte niivõrd konkreetsete inimeste teadmine kui tüübi teadmine, mille määrab ära rahvus, klass jmt. Täpsemalt öeldes, oluline on mitte niivõrd teadmine kuivõrd olemasolevad stereotüübid, mida me omame. Steretüübid võivad muutuda - näiteks paari aasta jooksul peale Teist M-sõda muutus ameeriklaste suhtumine sakslastesse ja venelastesse kardinaalselt.
    Seega, vastastikune teadmine mõjutab integratsiooni positiivselt siis, kui on seotud mingi eelneva kogemusega, mis on olnud positiivne jvp. Teadmine iseenesest ei ole nii oluline.
    Seega, uurimise puhul indikaator peaks andma infot mitte lihtsalt teadmiste kohta, vaid selle teadmise hinnangu kohta.
    • .DOCX Laadi alla originaalfail 24 lk · .docx · 228 allalaadimist
    Vasakule Paremale
    Võrdlev poliitika #1 Võrdlev poliitika #2 Võrdlev poliitika #3 Võrdlev poliitika #4 Võrdlev poliitika #5 Võrdlev poliitika #6 Võrdlev poliitika #7 Võrdlev poliitika #8 Võrdlev poliitika #9 Võrdlev poliitika #10 Võrdlev poliitika #11 Võrdlev poliitika #12 Võrdlev poliitika #13 Võrdlev poliitika #14 Võrdlev poliitika #15 Võrdlev poliitika #16 Võrdlev poliitika #17 Võrdlev poliitika #18 Võrdlev poliitika #19 Võrdlev poliitika #20 Võrdlev poliitika #21 Võrdlev poliitika #22 Võrdlev poliitika #23 Võrdlev poliitika #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 228 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor alpicort Õppematerjali autor
    Kontrollitud
    PDF TXT
    Riigi mõiste ja modernse riigi kujunemine. Valitsemiskorraldus ja institutsioonid (presidentaalne ja parlamentaarne süsteem, parlamendid, valitsused, halduskorraldus ja kohalikud omavalitsused). . Poliitiline kultuur ja osalus. Kodanikeühiskond ja huvigrupid ning nende roll poliitikas. Parteid ja parteisüsteemid. Valimissüsteemid ja valimiskäitumine. Poliitika kujundamine – protsess, teooriad ja toimijad. Poliitika kujundamine. Poliitilised režiimid ja režiimisiirded. Identiteedipoliitika – rahvuspoliitika ja sellega seotud väljakutsed. Globaliseerumine ja demokraatia tulevik.
    poliitika võrdlev poliitika feodaalriik ständestaat homogeensus integratsioon

    Sarnased õppematerjalid

    Ühiskonna valitsemine
    17
    doc

    Ühiskonna valitsemine

    vastu võtma; 2) valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende kandidaatide poolt, kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks; 3) valimised näitavad, kui suur on kehtiva korra toetuspind. Kui valimistest võtab osa vähe inimesi, siis näitab see, et valitsev kord pole rahva hulgas populaarne. Kui võimul olnud parteid saavad valmistel lüüa, näitab see, et nende parteide poliitika polnud rahvale vastuvõetav; 4) valimised harivad kodanikke poliitiliselt. Demokraatlike riikide valimistele on omased järgmised jooned: 1) valimised on üldised ­ valida võivad kõik täiskasvanud kodanikud. Enamikus riikides saab valida alates 18. eluaastas (Eestis võib kandideerida kohalikku volikokku 18. eluaastas, Riigikokku 21. eluaastast ja presidendiks 40. eluaastast alates). Veel 19. sajandil ei olnud valimised üldised, sest valitses hulk piiranguid:

    Ühiskond
    ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM
    17
    docx

    ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

    Kosmopoliit võib olla kosmopolitismi pooldaja, kes ei soovi end määratleda mõne rahvuse, usu, riigi vm tunnuse järgi ning eelistab esmajärjekorras olla inimene ning alles seejärel kuuluda mõnda inimkooslusse. Ta ei tunnista riigipiire. b) Ühiskonna sektorid, nende nimetused, ülesanded 1) Avalik sektor/riigisektor I(poliitika, riik) riigi- ja omavalitsused koos töötajaskonnaga ühiskonna arengu koordineerimine ja juhtimine inimeste igapäevaelu ja toimetulekut puudutav poliitika: haridus-, eluaseme-, sotsiaal ja keskkonnapoliitika 2) Erasektor ehk tulundussektor II (majandus) kõik eraomanduses olevad ettevõtted majanduse eesmärk on tulu saamine tootmine ja kauplemine 3) Kolmas sektor ehk mittetulundussektor III (kodanikuühiskond) tegevused, mis on loomult sotsiaalsed ehk ühiskondlikud ja mis pole suunatud kasumi saamisele ega võimu teostamisele avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ­

    Ühiskond
    Kodanikud-huvid ja demokraatia
    58
    docx

    "Kodanikud, huvid ja demokraatia"

    ..................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6.1Survegrupi ja erakonna erinevused..............................................................18 6.2Survegruppide liigid..................................................................................... 18 6.3Survegrupid poliitika mõjutajatena...............................................................19 6.4Sotsiaalsed liikumised.................................................................................. 20 7.Sidususe mehhanismid – poliitiline kultuur ja kodakondsus..............................22 7.1Poliitilise kultuuri olemus ja koostisosad.......................................................22 7.2Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut?.......................................................23 7

    Ühiskond
    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks-sügis 2014
    32
    docx

    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014)

    Kordamisküsimused kursuse poliitika ja valitsemise alused eksamiks (sügis 2014) Poliitika ja valitsemine ning nende uurimine 1. Sisend- ja väljundpoliitika (politics ja policy) tähendus ja erinevus. Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 2. Iseloomusta Eastoni poliitilise süsteemi mudelit. Eastoni poliitikamudel koosneb sisendist, mustast kastist ja väljundist. Sisendisse kuuluvad kõik ootused, nõudmised ja toetused, mida ühiskond esitab, mustas kastis toimub kaalumine, otsustamine ja konversioon ning väljund on reaktsioonid, nõudmisteootuste täitmine ning tekkivad vaidlused, väljund omakorda annab

    Poliitika ja valitsemise alused
    Ühiskonna valitsemine-rahvusvahelised suhted ja kaasaegse maailma mitmepalgelisus
    9
    doc

    Ühiskonna valitsemine, rahvusvahelised suhted ja kaasaegse maailma mitmepalgelisus

    edendavad väärtusi või tegevusi, millest on kasu kogu ühiskonnale). Soovide läbisurumiseks kasutatakse nii otsest kui ka kaudset survet. Kasutatakse avalikku arvamust või lähenetakse otse tippametnikele, parlamendiliikmetele jt. Valimiste funktsioonid: tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine; vahendada kodanike nõudmisi; määratleda rahva usaldust võimu vastu. Lisaks hariv funktsioon ­ rahvas on kursis poliitika, parteide jm. Samas on selle roll tänapäeval vaieldav, sest infoühiskonna kodanik on niigi pidevas infotarbimises, lisaks tehakse poliitilist reklaami pea pidevalt. Vabade valimisete põhireeglid: 1. valimised on üldised ­ hääleõigus on täisealisel teovõimelisel inimesel (kui valitakse parlamenti, siis kodanik; kohalikel valimistel peab olema alaline elanik). Ei rikuta inimõigusi, puuduvad varanduslikud piirangud. 2

    Ühiskonnaõpetus
    Politoloogia KT
    8
    docx

    Politoloogia KT

    KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt

    Politoloogia
    Ühindkonna eksami kordamine
    42
    doc

    Ühindkonna eksami kordamine

     dialoog – orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa  solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest.

    Ühiskond
    Ühiskonna eksami konspekt
    21
    doc

    Ühiskonna eksami konspekt

    · dialoog ­ orienteeritus positiivsele programmile, alati peab leidma ühisosa · solidaarsus ­ tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor ­ võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest.

    Ühiskonnaõpetus


    Rohkem sarnaseid



    Kommentaarid (1)

    KristelRaj profiilipilt
    KristelRaj: põhjalik
    20:01 26-03-2016



    Kõik kommentaarid



    Info
    K & V
    Mäng
    Eraõpetajad
    Meist
    Kuidas saada punkte?
    KKK
    Reklaam
    Uudistevoog
    Sitemap
    Kontakt
    Saada kiri
    kiri@annaabi.ee
    Telefon: +372-569-80010
    Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
    OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
    Kasutustingimused
    Privaatsustingimused
    Sõnastikud
    Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
    Püsiühendus(es)
    Facebook Instagram Twitter Reddit
    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun