Essee Demokraatlik ning mittedemokraatlik riik ja nende vahe Koostaja: Klass: Demokraatlikus riigis on alati kõrgeim võim rahval, kes valivad endale esindajad parlamenti ja parlamenti saanud poliitilised parteid(erakonnad) moodustavad valitsuse, parlament valib veel omakorda presidendi, aga mõningates riikides valib presidendi ka rahvas. President on tavaliselt rahva esindaja teistes riikides kuid ta omab ka veto õigust st. ta on võimeline kehtestama keelu mingile seadusele mis ei sobi tema arvates sellele riigile. Demokraatlikus riigis on kõigil kodanikel õigus sõnavabadusele, olemas on õiglane õigussüsteem, mis lähtub oma otsustega ka üldtunnustatud rahvusvahelistest õigustest. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, st. on kaks võimu: seadusandlik ning täidesaatev võim. Seadusandlik võim loob uusi sead...
Massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus, mille käigus levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti vahendusel Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avaldamine Kommunikatsiooni ülesanded: 1) Teabe levitamine 2) Rahva harimine 3) Inimeste informeerimine riigis ja maailmas toimuvast Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist. Riigi ülesanne on kujundada rahvas ühtekuuluvustunnet ja korraldada avalikku elu valitsusalusel territoorumil.
ühe isiku kätte. TOTALITARISM-Diktatuuri liik, riigi võim on koondatud ühe isiku kätte, diktaatoril on kontroll inimeste mõtteavalduste üle. sellega kaasnes pidev hirm ja inimeste küüditamine või surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi huve. KONSERVATISM- Demokraatlik liikumine, kus ei tehtud uuendusi vaid eelistati seda, mis oli juba ajaloos läbi proovitud. pooldati vaba turgu NATSIONAALSOTSIALISM- Vägivaldne mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati oma rahvust NEW DEAL- Ameerikas majanduslanguse ajal suur mitme aasta peale jagatud kava, mis pidi ergutama majandust ja uusi töökohti looma.
(peamine vahend internet) Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll. Massikommunikatsioon demokraatlikus ja mittedemokraatlikus ühiskonnas: Demokraatlik ühiskond 1. Ajakirjandus on vaba. 2. lubatudKasutada tohib teiste riikide massiteabekanaleid. 3. Infoallikaid on palju. 4. Teabe eest vastutab väljaandja. 5. Võimu ja ametnike tegevus on avalik. 6. Valitsuse ja poliitika kritiseerimin Mittedemokraatlik ühiskond 7. Ajakirjandust kontrollib võimupartei. 8. Lubatud on 1-2 infoallikat. 9. Teave läbib eeltsensuuri. 10. Võimu tegevus on avalikkus eest varjatud. 11. Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud ja tehniliselt võimatu. 12. Lubatud on vaid lojaalne või valitsust ülistav informatsioon. Kommunikatsiooni roll ja funktsioonid ühiskonnas: · Massiteabevahendite ülesanne on harida ning informeerida inimesi riigis ja maailmas toimuvast.
Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule, kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud. Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides olid demokraatlikud süsteemid välja arenenud pika aja jooksul. Paljudes Euroopa riikides aga paraku puudusid demokraatliku süsteemi juured ning rahval polnud eelnevat demokraatiakogemust. Tekkis mittedemokraatlik liikumine, millel oli palju toetajaid. Hädades süüdistati demokraatliku liikumist. Nad lubasid riigis korra majja lüüa kui võimule pääsevad. Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlikud, fasistlikud ja natsionalistlikud. Kommunistid uskusid paremale homsele. Hirmuvalitsemine oli omane fasistidele ja natsionalistidele. Palju lihtsam oli uskuda Hitlerit või Mussolinit, kes lubasid just seda, millest kõik puudust tundsid tegutsemisest.
2. Lubati kokku kutsuda parlament. Lubati luua erakondi. Lubati kodanikuõigusi. 3. Milline 17.okt manifesti sätetest oli poliitilises plaanis Eestile kõige olulisem ? 3. Loodi Eesti esimene partei. See oli kõige olulisem, kuna siis hakati taotlema demokraatiat ja kodanikuõigusi, ka omavalitsust ja autonoomiat. 4. Too välja oktoobripöörde muudatused Eesti jaoks. 4. Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt. 5. Too välja 1917.aasta revolutsiooni tulemusel saavutatud tulemused Eesti jaoks. 5. Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk. Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 6. Kuids on seotud Vladimir Lenin Oktoobripöördega ? 6. Oktoobripöörde idee alguseks on loetud Lenini poolt avaldatud Aprilliteese. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Soov oli saada võim täielikult endi kätte. 1917
Eelkõige arenes välja valimisõigused ,valimas võisid ka käia naised.Oli kodaniku õigused.Muutus suuresti ka siseriiklik elukorraldus,sellest kasvas suur populaarsus.Pärast esimest maailmasõda kaotasid liberaalid Euroopa maades oma senise mõju. Sõjast väsinud inimesed lootsid kiiretele muudatustele ja heaolule ,kuid majandusliku õitsengut paraku nii kiiresti ei saabunud milles oli ka rahvas pettunud.Tekkis mittedemokraatlik liikumine ,millele oli palju toetajaid.Süüdistati hädades demokraatliku liikumist .Nad lubasid riigis korra majja lüüa kui võimule pääsevad.Mõjukamad mittedemokraatlikud liikumised olid kommunistlikud,fasistlikud ja natsionalistlikud .Kommunistid uskusid paremale homsele .Hirmuvalitsemine oli omane fasistidele ja natsionalistidele. 1920 algas majandus tõus ,mille katkestas ülemaailmne majanduskriis.Suurbritannial oli edumaa ja seal toimus põhiseaduslik monarhia
Koolielu mitte demokraatlikuks olemise vastu räägib päris mitu olulist faktorit. Koolist väljumine koolipäeva ajal ei ole lubatud. See aga piirab liikumisvabadust, mis on üks demokraatliku riigi kodaniku õigustest. Samuti ei ole alati lubatud sõnavabaduse õiguse kasutamine, väljendamaks oma tegelikke mõtteid. Vahel ei ühti need õpetaja omadega ning tunni jätkamiseks ning vaidluse ära jäämiseks on vahetevahel parem lihtsalt vait olla. Mittedemokraatlik tunnus kooli juures on veel see, et kõik ei ole seaduse ees võrdsed. Õpilastele ja õpetajatele ning juhtkonnale kehtivad hoopis teised reeglid. Neil on täiesti erinevad kohustused ning õigused, mis tihtipeale tunduvad õpilastele ebaausad. Ka Kooliõpilased ei ole teiste kooliõpilastega võrdsed. Eelistataks ikka neid niinimetatud ,,lemmikuid" ning eelised on just neil. Tavaks on saanud ka see, et nõrgemaid õpilasi hoitakse
Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtunikud ja kohtud on poliitikute mõju all, jõukatel ärimeestel on rohkem mõju valitsuse üle kui teistel. Totalitaarne reziim mittedemokraatlik valisemisvorm, mida iseloomustab diktatuur. Kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale. Võimulolijate suhtumine rahvasse ja seadustesse on ükskõikne. Rahvas on muudetud valitseja tööriistaks. Inimesi sunnitakse tegutsema valitseja nõudmiste järgi, et need saaks oma ebareaalseid plaane realiseerida. Valitsus jälgib informatsiooni levikut ja ajakirjandust kehtib tsensuur. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnad toimuvat.
Kommunikatsioon ühiskonns Kommunikatsioon on suhtlemine. Sotsiaalne protsess ühenduslülina erinevate valdkondade vahel. Vanal ajal levinud vahetu suhtlemine on asendunud tänapäeval massikommunikatsioonidega. Massimeediumideks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvuti teel suhlemist nimetatakse interaktiivseks kommunikatsiooniks.. Massikommunikatsioonide abil on võimalik mõjutada suurt hulka rahvast. Ühiskonna osa Demokraatlik Mittedemokraatlik Ajakirjandus Vaba Kontrollib võim Infoallikad Palju Üksikud ja võimuprteide poolt kontrollitud Teabe eest vastutaja Teabe väljastaja Tsentuur Ametnike tegevus Avalik Varjatud Väliskanaid Olemas Puuduvad Kriitika poliitikavallas Lubatud Keelatud Riik Avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb ühiskonna vajaduste rahudamiseks Territoorium
toimetada nii, kuidas endale kasulikum on. Isegi kui eelnev väide poliitikute isetegevusest paika ei pea, võib jääda rahval siiski mulje, et üritatakse võimalikult seaduse piires väänata asju enda kasuks ning valijate teadmatust põhjenduseks tuues omavolilisi otsuseid tehakse. Kui ka tegelikult pettust valimissüsteemis ei toimu, siis ometi mulje ning üldpilt, mis Eesti Riigikogu valimistest jääb, tundub mittedemokraatlik. Kuna aga demokraatia on kord, mida meie riigis rõhutatakse, peaks ka valimissüsteem läbi viima muudatused, et sobida demokraatliku riigikorraga. Eesti valimissüsteem on ebatõhus, keeruline ning ebademokraatlik. Seega usun, et Eesti valimissüsteemi tuleks muuta. Muutusi pole vaja teha palju, kuid ometi piisavalt, et ei saaks toimuda pettusi ning rahvas tunneks, et ka nendega on arvestatud. Kindlasti ei ole halb,
Eriti lapsed, kes ei oska tihti jäljendamisväärset kahjulikust eristada, võivad hakata filmides ja arvutimängudes nähtud vägivalda päriselus läbi mängima. Seetõttu tuleks tänapäeva infost küllastunud ühiskonnas õpetada lapsi varakult reaalsusel ja fantaasial ning heal ja halval teabel vahet tegema. Täiskasvanutel võib samuti olla raskusi tõese ja väära informatsiooni eristamisel, kui nad ei saa ühe meediakanali teavet teise pakutavaga ja tegelikkusega võrrelda. Mittedemokraatlik riik ei pruugi seda võimaldada ja võib koguni teadlikult takistada teabe kontrollimist. Kallutades rahvale kättesaadavat infot sobivas suunas, muudab riik ka nende otsuseid. Meedia kasutamist inimeste vaoshoidmiseks käsitleb V. Pelevini romaan "Generation P", kus kõik Venemaa poliitikud on televiisorisse lastud arvutisimulatsioonid ja otsuseid teeb kitsas huvigrupp. Kuna rahval pole võimuesindajatele ligipääsu, ei saa enamik inimesi kontrollida ühe organisatsiooni pakutavat
*Ühiskonna kihistumise mõjutus: - haridusnäitaja - vabameelsus ning võrdsuse ulatuslik väärtustamine * Põlvkondadevahelie mobiilsus- lapsed valivad teistsuguse elukutse ning väärtussüsteemi, kui on nende vanematel. * Positsioon- staatus * kõrgklass- * keskklass- kõrge ametialase kvalifikatsiooni ning stabiilse ja küllaldase sissetulekuga inimeste kategooria * alamklass- kõige madalama sotsiaalse staatusega inimesed DEMOKRAATLIK (Ei vasta Eestile) MITTEDEMOKRAATLIK *Staatus on inimese poolt kujundatud ja hinnanguline. (Eliit-pos/ hall mass- neg) * Muutumatu tunnus- omistatud staatus Saavutatud- omandatud staatus * Rollikonflikt- olukord, kus staatustega kaasnevad nõudmised ei ole omavahel kooskõlas. * Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud - regionaalsed - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised 2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand)
Iseloomulik on teadete kiire edastamine,avalikkus,kättesaadavid jne.. Peamisteks massimeediumiteks on ajalehed, ajakirjad, raadio ja televisioon. Arvutitehnoloogia eriti interneti kasutusele võtt on muutunud mitmekülgseid suhtlemisvõimalusi pakkuvaks meediumiks. Erinevalt televisioonist nõuab see informatsioon tarbijailt aktiivsust-teavet peab otsima, looma, edastama. Sellepärast nimetatakse suhtlemist arvuti vahedusel interaktiivseks kommunikatsiooniks. Demokraatlik ja mittedemokraatlik ühiskond erinevad ka selle poolest, kuivõrd võimukandjaid huvitab, mida arvab rahvas mingist olulisest sotsiaalsest või poliitilisest probleemist. Korraldatakse sotsioloogilisi küsitlusi, mille tulemusel saadaksegi teada inimeste avalik arvamus Tuntumad Eesti sotsioloogiafirmad on EMOR ja Saar Poll Kommukatsioon täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid, teabe levitamine on vait üks neist. Massiteabevahendite ülesanne on harida rahvast ning informeerida inimesi riigis ja
ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4) Tekkisid erakonnad, Kohtud asendusid tribunaliga. Rahvaväeosade asemele tuli Punaarmee. Eraomandus- riigistati. Mittedemokraatlik valitsus. Jaan Poska asemel tuli Jaan Anvelt . 6. Eesti iseseisvumise eelduses kohalikul (3) ja rahvusvahelisel tasandil (3) rahvusvahelisel tasandil: impeeriumide lagunem I maailmasõja sündmused – sakslaste sõjaline edu 7. Millal ja millise dokumendiga kuulutati välja Eesti Vabariik ? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril,1918. Aastal Iseseivusmanifestiga, 8. Millist rolli mängis selles Päästekomitee, kes sinna kuulusid ? Konik, päts, ja vilms
Firma kindlustab spet-sialiste Lapsed ja vanurid Tasuta riiklik süsteem Pere vastutus Pere hoolitseb + minimaalselt riik 3. Demokraatia Demokraatlik riik riik, kus kehtivad inim- ja kodanikuõigused ning vaba konkurents Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik ühiskond Vabad valimised Võltsitud valimised Trüki-, sõna-, jne vabadused Tsensuur Tolerantsus (vähemuste õigustega arvestamine) Repressioonid vähemuste suhtes Mitmeparteilisus Ainupartei diktaat Vaba konkurents Monopolid
kaasa riigi sisesele ega rahvusvahelisele stabiilsusele ning ei ole ka vajalikud majandusarenguks. • Milles on loomulike ja ebaloomulike autokraatiate erinevus? loomulik tähendab et teatud spetsiiifiliste faktorite tõttu on neil oma kodumaal arvestatav legitiimsus. ning siis ebaloomulik on teistipidi • Milles näeb ta nn ebaloomulike autokraatiate probleemi rahvusvahelistes suhetes? mittedemokraatlik valitsuste püüe maailmas valitsevate ideede vastu võidelda võib viia karmide repressioonideni tuues ebastabilsuuseni maailmas
Vaatamata raskustele jäi ta 1930-ndatel demokraatlikuks. Majanduskriis puudutas vähe, sest tal oli palju kolooniaid. Hakati mõtlma kolooniate vabaksandmisele. Prantsusmaal (mitmeparteisüsteem, kirev poliitmaastik 1930- ndatel) oli koalitsioonivalitsuste eluiga lühike. Majanduskriisi ajal hakati nõudma karmi juhti. Moodustati Rahvarinne. Selle tulemusena olukord stabiliseerus. Võib öelda, et demokraatia õigustas end, sest näiteks käsitletud diktaatorlike riikide hulgast viis mittedemokraatlik valitsemine Saks-l ja It-s hävinguni, samas, kui demokraatia säilis nii Suurbritannias, Pr-l ja USA-s.
*Aprill 1961- Saatis USA väljaõpetatud pagulased Kuubale aga said võitluses haledalt lüüa *NSVL paigutas Kuubale KESKMAARAKETID *USA avastas raketid ning teavitas sellest maailma + Blokeeris Kuubat mere pealt *USA ähvardas rünnata kui NSVL rakette ära ei vii Lahendus/tagajärjed: *NSVL nõustus raketid Kuubalt ära viima *USA pidi Türgist raketid ära viima ja ei tohtinud Kuubat rünnata VIETNAMI SÕDA(1964-1975) Riiklikud osapooled- USA(Demokraatia) & Lõuna Vietnam(mittedemokraatlik) Kommunistlikud riigid- Põhja-Vietnam, NSVL, HIINA RV Mitteriiklikud osapooled- Vietkongid(Lõuna-Vietnami kommunistlik vastuliikumine) Põhjused: *Kommunismi levikk Lõuna-Vietnami *Põhja-Vietnami vietkongidele *USA eesmärk takistada Kagu-Aasias kommunismi levikut Kulg Tagajärjed USA sekkus algul maa-,mere- ja P-Vietnam tungis L-Vietnami ning õhuväega, kuid andis 1968 L-Vietnamile ühendas need 2 ala 1eks sõdimise üle
ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipaistev Võimu tegevus on avalikkuse eest varjatud Kasutada tohib teiste riikide massitebekanaleid Teiste riikide teabekanalite kasutamine on keelatud
kättesaadavus, lai ja eripalgeline tarbijaskond, infotarbijate passiivsus 2) vahendid (massimeediumid mõeldud suurtele rahvahulkadele): ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, arvuti Interaktiivne kommunikatsioon 1) Iseloomulik: tarbija aktiivsus otsi, loo ja edasta teavet 2) Eelised: levik, kiirus, odavus, kättesaadavus DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Vaba ajakirjandus Ajakirjandust kontrollib võimupartei Palju infoallikaid Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, Võimu tegevus on avalikkuse eest läbipaistev varjatud Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid
Enamuse võim Vähemuste õigused Põhiliste inimõiguste tagamine Vabad ja ausad valimised Korrakohane õigusemõistmine Põhiseadusega piiratud riigivõim Huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mittedemokraatlik reziim 2.1. Mis on demokraatia? Diktaatorid B e n ito M u s s o lin i Caesar J o s e p h S t a lin Stalin Mussolini Napoleo n
Kommunikatsiooni vormid (2) 3. massikommunikatsioon informatsiooni ühiskondlik korraldus - peamiseks massimeediumiks on tänapäeval kujunenud Internet - Ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon Interaktiivne kommunikatsioon Suhtlemine arvuti vahendusel Tarbijapoolne aktiivsus ise luua teavet, ise otsida teavet ja ise edastama teavet Eestis loodi internetiühendused 1991. a. Vaata sidetehnoloogia ajalugu, lk 11 Massikommunikatsioon, õpik lk 11 Demokraatlik ühiskond Mittedemokraatlik - Ajakirjandus on vaba ühiskond - Infoallikaid on palju - Võimupartei - kontrollib Teabe eest vastutab väljastaja - Valitsuse kritiseerimine on ajakirjandust lubatud - 1-2 infoallikat - Võimu tegevus on varjatud -
Rahvas riigivõimu kandja, kindlalt piiritletud. Territoorium on maa-ala, maapõu ning õhuruum maa kohal+ merepiir. Eksterritoriaalsed riigi osad- väljaspool riiki, esindused välisriikides. Riigikassa (fiskus) . Riigivõimu organid-seadusandlik, täidesaatev, kohus. Tunnustamine de facto. Riigivorm jaguneb monarhiaks ja vabariigiks Valitsemisvorm- parlamentaarne ja presidentaalne Korralduse vorm- demokraatlik, mittedemokraatlik Riikliku korralduse vorm- lihtriik, liitriik, riikide liit.
· kodanikuvabaduste ja inimõiguste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimude lahususe ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi (ja teiste kontrolliorganite) poliitiline sõltumatus · vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Riikide valitsemine Diktatuur mittedemokraatlik valitsemiskord, võimu haaratakse tavaliselt sõjalise pöörde käigus. Autoritaarne riik (autokraatia) riigivõim on ühe isiku käes a puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) kogu võim kuulub parteile või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle (nt. Hitleri Saksamaa, NSVL, tänapäeva Põhja-Korea). Siirderiik riik, milles pole enam diktatuur, kuid pole ka veel demokraatiat. Diktatuur ->
planeerimise jaoks. Näiteks loetakse maakasutuse planeerimist modernseks ning perioodi, milles planeerimine on tänapäeval postmodernseks. Postmodernne sotsiaalne teooria on andnud uusi võimalusi, kuidas mõista planeerimise rolli ühiskonnas vastamisi ühiskondliku kontrolli ja võimuga. Planeerimine on osa modernsusest ning peab muutuma, selleks et suudaks rohkem mõista võimusuhteid, kohalikke vajadusi ja nõudmisi. Leonie Sandercock on öelnud: ,,Tänapäeva planeerimine on mittedemokraatlik, ei arvesta rassi ega sugu ning on kultuuriliselt homogeenne." Postmodernistliku planeerimist iseloomustab läbi mõeldud planeerimine, ehk planeerija on kursis kõikide oludega selles piirkonnas, kus planeeringut hakatakse läbi viima. On samuti võtnud arvesse kõiki aspekte ning soovitus, mis on temani jõudnud, see on ainuke viis tagamaks terviku loomisel. Postmodernse planeerimise läbilõikavaks teemaks on maakasutuse efektiivsus, kõikide
võib eristada seadusandlikke, täidesaatvaid ja kohtuorganeid; asendi järgi riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.
riigiorganisatsioonilises ülesehituses kesk- ja kohalikke ning kõrgema ja madalama astme organeid; tegutsemisviisi järgi ainuisikulisi ja kollegiaalseid; tähtsuse järgi esmaseid ja sekundaarseid ning iseseisvaid ja sõltuvaid organeid; püsivuse järgi normaalseid ja erakorralisi jt. Poliitiline režiim: demokraatia, diktatuur. Demokraatia- Riigivalitsemise korraldus, kus võim on rahval. Diktatuur – mittedemokraatlik riigivalitsemiskord. Võimul on tavaliselt sõjalise riigipöördega võimu haaranud isik või isikute grupp. Autoritaarne ja totalitaarne režiim. Autoritaarne riik (autokraatia) – riigivõim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik (totalitarism) – kogu võim kuulub partei või sõjaväelisele juhtkonnale, kes omab totaalset kontrolli ühiskonna üle. Nt Hitleri Saksamaa Parlamentaarne ja presidentaalne demokraatia.
kogum Avalik elu ühiskonna osa kus suhteid reguleerivad õigusnormid ja aktid Eraelu indiviidi isiklik elukorraldus Kommunikatsioon . Kommunikatsioon suhtlemine . Massikommunikatsioon massisuhtlus , on informatsiooni ühiskondlik korraldus mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeediumiteks on ajalehed,ajakirjad , raadio ning TV. Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti teel. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimuparei Infoallikaid on palju Lubatud on 12 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on Võimu tegevus on avalikuse eest varjatud avalik,läbipaistev Kasutada tohib teiste riikide Teiste riikide teabekanalite kasutamine on massiteabekanaleid keelatud ja tehniliselt võimatu
kogu, mida aga ei ole, sest koosneb liiga paljudest erineveta vaadetega inimestest. 2. TÄIDESAATEV VÕIM Täidesaatva võimu ülesanne on ellu viia poliitilise süsteemi poliitikat, seadusi ja direktiive . Täidesaatva võimu eesotsas on president, peaminister või väike grupp inimesi. Laiemalt võttes on täidesaatva võimu pädevuses ka suur osa seadusandlusest. Täidesaatva võimu tähtsus sõltub riigikorraldusest (demokraatlik vs. mittedemokraatlik). Strukturaalsed korraldused Peaaegu igal pool on täidesaatva võimu pea võim suurem ülejäänud täidesaatvast võimust, kuid mitte absoluutne. Kõrgema tasandi korralduste täitmisel tekkivaid probleeme põhjustab: 1. TV organiseerimata sisemine struktuur . 2. Täidesaatval võimul pole küllaldaselt ressursse viimaks täide juhi käske 3. Täidesaatva võimu sisemised üksused on liiga ametis üksteisega võistlemises 4. Allüksused ei saa juhi käskudest aru või ei tahe neid täita.
annaabi.ee 
