eripäraga arvestamine *Võimalik paremini arvestada tarbijate vajaduste/huvidega *Töötajate osaluse parandamine otsusetegemise protsessis *Võimu hajutamine Juhtimisulatus – väljendab ühe juhi otseste alluvate arvu, lisaks alluvate arvule arvestatakse ka suhete arvu allüksuses. (Optimaalseks peetakse 7 alluvat ehk 21 suhet) Komplekssus – horisontaalne eristumine (spetsialiseeritus, osakondade grupeerimine) + vertikaalne eristumine (otsustusõigus ja juhtimisulatus) + ruumiline hajusus. Erinevate üksuste töö koordineerimine • Vastastikune kohandumine Peamiselt suuline infovahetus, paindlikud alluvussuhted, jagatud vastutus • Otsene juhtimine Keskastme juhid, kes tagavad koordineerimise, palju igapäevast juhtimist • Standardiseerimine, formaliseerimine Standardite, normide, (kirjalike) reeglite loomine (tööprotsessi, tulemuste, kvalifikatsiooninõuete jne. kohta). Odavus vs jäikus
tasuvust: Kus, ri võimalik tasuvus Pi i-nda kasumi saamise tõenäosus n- võimalike tulemuste arv Riski mõõtmine: Risk tähendab investeeringult tulu saamise tõenäosuse muutmist, kaasa arvatud võimalus kaotada investeeritud vahendid. Mitmesuguste investeeringute riski määra näitajaks on standardhälve (roo) võimaliku tulu saamise tõenäosuse jaotumise statistiline mõõt. Mida väiksem on standardhälve, seda väiksem on tõenäosuse hajusus ja järelikult väiksem investeeringu riskimäär. Matemaatiliselt on standardhälve võrdne: Arvutamine toimub: 1. Arvutatakse eeldatav kasuminorm (r (kesk)) 2. Leitakse vahe eeldatava kasuminormi ja iga võimaliku tasuvuse vahel, saades seega rida hälbeid (ri r(kesk)) 3. Iga hälve võetakse ruutu ja korrutatakse vastava tõenäosusega, tulemuste liitmisel saadakse variatsioon (standardhälve ruudus) 4
Teose peaideeks on, et piir reaalsuse ja fiktsiooni vahel on väga väike. See tähendab, et ei saa olla kindel, mis on tõeline ning mis väljamõeldis. Tõeline vabadus on alati kahe vahel, mitte kunagi ühesainsas, ja sellepärast ei saagi tõeline vabadus olla absoluutne. Igasugune, ka kõige suhtelisem vabadus on võibolla vaid väljamõeldis. Teoses on väga hästi toodud välja realsuse ja fiktsiooni vahelise piiri hajusus, olles situatsioonis, kus ühel hetkel väidetakse üht ning teisel hetkel lükatakse kogu eelnev sündmus ümber. Fowless mõtles algselt panna raamatu pealkirjaks ,,Jumalamäng", kuid muutis selle siiski ,,Maagiks". Hiljem on ta öelnud, et parem pealkiri oleks olnud siiski ,,Jumalamäng", see oleks teose sisuga paremini kokku sobinud. TEGELASKONNA ISELOOMUSTUS Nicholas Urfe 25aastane inglane, kes läheb Kreekasse inglise keelt
..I k ) + PM k -1 ( I L + k -1 )] , . , Ik , . . , . ML. . . : 16.Hajusus(Deversity) , (diversity). , , , Zero-Forcing( ) ;
17. Meediakanalid veebi- digitaalne mee- telekanalite veebilehed loetud teksti põhjal argumenteeritud teab digitaalse meedia tunnuseid keskkonnas dia, hüpertekst, arvamuse formuleerimine oskab võrrelda veebikeskkonna hajusus, võrgu- Suuline suhtlus traditsioonilisi meediakanaleid in- LÕIMING väljaanded, kodanikuajakirjanduse tekkepõhjuste, ternetipõhiste uute meedia- Kodanikualgatus ja ette- inter- eeliste ja puuduste sõnastamine kanalitega
Teise tähendus hõlmab ka kunstlikult loodud märgisüsteeme (formaalkeel). Nende kasutusalad on kitsapiirilised, seda ei saa kasutada tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks, sümbolite arv väike ja nende tähendused täpsed. Formaalkeeled on tehiskeeled, mis on välja arendatud eelkõige teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades. Kuid loomulike keelte sõnade mitmetähenduslikkus ja tähenduste vaheliste piiride hajusus ei osuta nende nõrkusele, vaid väljendusjõule ja paindlikkusele. Erinevad keelekujud ehk allkeeled on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid (üldkeel, argikeel, kõrgstiil, släng) ning isikukeeled ehk idiolekt. Keel on teinud võimalikuks inimkonna kultuurilise arengu (inimese sünnipärane keelevõime, mis bioloogilise ja kognitiivse nähtusena teeb võimalikuks üksikkeelte olemasolu, omandamise ja kasutuse.
Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt; 2
Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. · Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; · Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine; Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2
Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud periood (nt alates 1990.aastad): Konstruktivism, läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele, tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus, toimusid uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Tunnused: kõik võimalused olid avatud, võis teha ise otsuseid;; Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond. 1947 asutati Eesti NSV Teaduste
anekdoodid, „keelelised ja folkloristlikud märkmed“ – P. Ariste. 19.saj. Rootsi: kaks säilitusühikut, märkmed keelesituatsioonidest, tavad, pärimuslik kunstilooming. Soome: 80 lk, 1930ndatel. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Nt institutsioonide hargnemine, ei tohtinud usundeid uurida. 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Kettkirjad, tavakirjad, sõbra-
tagusest ja Pepsi-äärest. Leedu- Kogutud Leedus. Redlichi kogutu. Leonhard Masingu loovutatu. Peeter Arumaa kogutu. (veel on Ingeri-, Vadja-, Mustlase -ja Juudikogud ning ERA, Mitmesugused rahvad) 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud-kontekstikesksed uurimused, mõistete sõnastamine, teooria mõtestamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus.(1927-40 ja alates 1991) Alates 1990.aastatest –Avatud perioodil leidis rahvaluule teoorias koha ka tänapäeva rahvaluule, rahvaluule muutus kaasaegsemaks mõisteks, folkloristikas rakendati ka teiste teaduste teadmisi (interdistsiplinaarsus), olulisel kohal olid välitööd. Suletud- (1901-1927 ja nõukogude periood ) Keskenduti ühele uurimissuunale, folkloori sõnastamisele ja teooriale (SPETSIALISEERUMINE). Nõukogude perioodil domineeris filoloogiline suund. Valmistati ette folkloori
23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale:
23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine - Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine - Teooria viimistlemine 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale:
Risti kihelkond. 5. Juudi. 700 lk. Juudi rahvusest üliõpilased panid kirja. 6. Mustlased. 250 lk. P. Ariste – kogumiks mustlasmuinasjutte, mitmeid atikleid. 24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; Konstruktivism; Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele; Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse; Interdistsiplinaarsus; Välitööde osakaalu suurenemine; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine; – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine; – Teooria viimistlemine;
sisaldavad. 1) Soome-Ugri 2) Juudi 3) Läti 4) Liivi 5) Vene 6) Saksa 7) Eestirootslaste 25. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud – Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine – Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine – Teooria viimistlemine Suletud periood: 1940-1980. aastad • Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika; • Folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas:
"). Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi . Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale. 21. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud perioodid (nt 1927-1940): uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927): ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Suletud periood: 1940-1980. aastad: domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika, folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas: hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970), Vana Kannel 5-6
Samuti võivad harjumulikuks osutuda lehekülgede nummerdamine, sõnade "ärakiri" ja "vt pöördel" ning allkirja koht. Käekirja tunnused jaotatakse üld- ja eritunnusteks. Käekirja üldtunnused iseloomustavad kirjutaja käeliigutuste süsteemi tervikuna, eritunnused aga üksikute kirjamärkide-elementide kirjutamisel ja omavahel seostamisel. Üldtunnused: · väljakujunemise aste e tase · viimistlustase · seostus · kalle · suurus · hajusus · pais käekirja väljakujunemist määratakse selle järgi kuivõrd kiired, kooskõlastatud, rütmilised ja harjumuslikud on kirjutaja käeliigutused. Väljakujunenud käekiri on ühtlane ja voolav. Väljakujunemata aga konarlik ja ebaühtlane, kirjatähed jäävad sageli omavahel seostamata.m Eritunnused: · kirjajoonte kuju, suund, järjestus · kirjajoonte alg- ja lõpp-punktid · kirjamärkide ja nende elementide suhte iseärasused
lihastegevus, kordinatsioon. Kui täiskasvanud ei õhuta piisavalt, tekib alaväärsus ja ebaadekvaatsuse tunne. Kas loobutakse pingutamast v toimub tuim allumine huvita. Ilmneb fakt ’olen see, mida õpin’. Oluline punkt kohusetundlikkuse ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Peaks tekkima himu olla edukas ja saavutada. Kui ei teki, on raske seda täiskasvanuna tekitada. Viiendas etapis (murdeiga; 12-18) on märksõnadeks identideet ja rollisegadus, identideedi hajusus. Küsimused enda kohta hõlmavad endas sotsiaalseid, töölisi ja religioosseid rolle. Kaks kriisi- identideedi ja enne seda ka suhetekriis. (tujukus, üliemotsionaalsus jms). Siiski see kõik on vajalik. Selles eas ei idealiseerita vanemaid. Ilmnevad negatiivsed omadused ja olud. Teiseks selles etapis võimalik teatud asju parandada. Toimub ühe identideedi mahajätmine ja asendamine täiskasvanu identideediga lapse oma. On võimalik negatiivseid vigu ja asju
Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke
Hõlmab sotsiaalseid suhteid ja õpioskust, lihaskordinatsioon. Muudatus- peab vaba mängulise tegevuse asendamaa sihipärase pingutusega. Nõuab lastevanematelt julgustamist, õhutamist. Kui seda ei tehta hakkab loobuma, destruktiivselt vastu, hakkab mässama. Kohusetunde ja töömeisterlikkuse arenemise aeg. Kui ei ole tekkinud himu edukuse järele. Soov õppida ja hakkama saada asjadega. 5) 12-18 Murdeiga. Identiteet vs rollisegadus ehk identteedi hajusus. Hakatakse huvitundma oma soolise rolli vastu aga ka etniline, religioosne huvi. Perioodialguses varasemurdeea kriis, teine lõppfaasis. Esimene kriis : suhetekriis- peaaegu alati iseloomustab aega: 1)Lõppeb ära vanemate idealiseerimine. 2) Üks identiteet asendub teisega. Laps vs täiskasvanuga. Selleks, et uut identiteeti luua, on vaja teatud distantsi. Käib läbi konfliktibaaside. Identiteedikriis on perioodi hilisem kriis: Kes ma olen jne. Ühk tänapäeval takistab seda natuke
(hinga ettevaatlikult ja pumpa õrnalt). 23. MADAL SUHKRUTASE VERES Hüpoglükeemia - see on eriline seisund, mille põhjustab liiga madal veresuhkru tase alla 3,0 mmol/l. Hüpoglükeemia võib ilmneda järgmistes olukordades: tavalise insuliinidoosi katteks olete Tunnused: · ootamatult ilmunud nõrkus · higistamine · käte- või seesmine värin · pearinglus · kahvatus · rahutus · hirm · südamekloppimine · näljatunne · nägemisehäire · mõtete hajusus jne. Nende hoiatavate nähtude püsimisel, juhul kui te ise ei võta midagi ette või kedagi pole teid abistamas, võib vahel üsna kiiresti, olenevalt konkreetsetest faktoritest (nagu süstitud insuliini kogus, söögiaeg ja -hulk, füüsiline koormus) areneda hüpoglükeemiline kooma ehk teadvusetus, mis eluohtlikkuse tõttu nõuab kiiret meditsiinilist abi. Esmaabi hüpoglükeemia puhul Loetletud nähtude puhul tuleb pikalt mõtlemata kohe süüajuua
nagu suhtlemist, õppimist, lihastegevust tuleb väga kiiresti arendada ning lapsed vajavad julgustamist ning kritiseerimine võib tekitada alaväärsus tunde ning edaspidi ei pruugita enam midagi kätte võtta. Aeg kus vaba mänguline tegevus tuleb allutada reeglitega tööle. Kui selles vanuses ei teki töö ja edukuse tahet, siis hiljem seda saavutada on praktiliselt võimatu. -) 12-18 aastat identiteet & identiteedi hajusus (rolli segadus) noored inimesed hakkavad aktiivselt tundma huvi nii oma soolise kui ka teiste tahkude vastu. Selle perioodi kriisidele on omane üliemotsionaalsus, laiali valgavus, meeleolude muutlikkus. Sisuliselt on see etapp koht, kus on võimalik eelneva nelja etapi veab ära parandada, sest selles etapis läbitakse hästi kiirelt veel kõik eenevad erapid. Selles vahemikus on sisuliselt kaks kriisi: 1
on? Mis on nende oskused? Jms. On vaja luua oma mina. Oma koha otsimine elus. Erinevate rollide katsetamine aitab olla selles edukas. Tänapäeva ühiskond takistab indetideedi leidmist, kuna maailma muutub väga kiiresti ja inimene on justkui sibul, kellel pole tuuma aga väga palju kihte. b. Indediteet c. Indediteeti hajusus 6. 18-30- keskendutakse eelkõige lähedaste suhete loomisele teiste inimestega. Kui kriis on edukas, siis selle tulemusel on inimene võimeline kujundaba suhteid nii intiimselt kui ka emotsionaalselt. Seda etappi iseloomustab sõna meie- ühine tegevus, ühised riskid- pere loomine. Need, kes ei suuda oma egoistlike huve allutada, tunnevad ennast mingil momendil eraldatuna. Selleks et leida teine partner on vajalik eelmiste etappide positiivne lahendamine
tagasilükkamisega. Selle tüübi jaoks koosneb maailm mitmetest gruppidest, mille liikmeskonnad kattuvad omavahel. Grupi tüübi jaoks on valitsus suhteliselt neutraalne vahekohtunik protsessis, kus erinevad grupid võistlevad avaliku poliitika otsuste tegemise mõjutamise pärast. Riik kindlustab, et poliitika võitlus gruppide vahel on õiglane ja et kõik osalejad nõustuksid võistluse igasuguse tulemusega. Grupi lähenemisviisi kohaselt eksisteerib pigem võimu hajusus kui strukturaalne ebavõrdsus. Nende kolme kontseptsiooni esindajate vahel on olnud jõulisi ja sageli vaenulikke debatte selle üle, kuidas poliitika toimib/töötab. Eliidi ja klassi lähenemisviisid põhinevad sunduslikul nägemusel ühiskonnast. Konfliktid ja muutused on kõikjalolevad gruppidevaheliste suhete iseloomulikud jooned. Sotsiaalne sidusus võimaldatakse võimu ja sunduse meetmetega, kõige võimsama klassi ja selle esindaja, riigi, domineerimisega.
Õpetaja ülesanne on leida sihipärane tegevus ja küsimustega tagant tõugata lapsi leidmaks esemete omadusi, nii erinevaid kui ka sarnaseid. Lapse arvates ei pruugi geomeetriliste kujundite rühma (ringid ja kolmnurgad) nt kolmnurgad, sest need on teravate tippudega, täiesti normaalne. Neil puudub ka üldistamisoskus. Ja vägagi võimalik, et puudub teadmine mõistest ,,geomeetriline kujund". Hulkade tajumist võib segada ka nende hajusus lapse suhtes, seepärast oleks hea hoida tajutavad hulgad lapse vaateväljas. Tagasi mõistete juurde minnes tuleb nentida, et mõistetel on suur tähtsus. Raske on intellektipuudega lapsel aru saada mõistetest nagu samapalju, ühepalju, niisama palju ning sellised mõisted kuuluvad õpetamisele. Suure segadus valitseb ka hulkade samaväärsuse määramisel. Kui kord on juba selgeks saanud üks-ühesesse suhtesse seadmine, siis ilmtingimata püütakse ainult seda võtet kasutada ka edaspidi
annaabi.ee 
