Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil (1)

5 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on võrdsus?
  • Millisel riigil on õige liberalism?
  • Kus toimub õigem vabaduste saamine?
  • Milline saab olema tuleviku-Euroopa RVS süsteem?
Vasakule Paremale
Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #1 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #2 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #3 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #4 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #5 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #6 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #7 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #8 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #9 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #10 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #11 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #12 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #13 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #14 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #15 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #16 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #17 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #18 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #19 Euroopa poliitiline ajalugu 20 sajandil #20
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kelv Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
rtf

Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil

[email protected] Kinder, Hilgemann ,, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani", Avita. Tallinn, 2001+ soovituslik kirjandus ÕIS-ist Eksam 09.01 ja 16.01 , järeleksam 23.01 Euroopa poliitiline ajalugu 20 . sajandil Ideoloogiad on pol praktikas võrdlemisi uus nähtus. Tekkinud viimase 300 a jooksul. Pol ideloogiad tähistavad olulist murrangut arusaamises võimust.18.saj kujunes välja uus võimukäsitlus, mis hakkas kõrvaldama aristokraatia võimumonopoli , võimu hakkab saama töölisklass, mis on majtegevust juhtiv eliit. Tõsine vastane aristokraatiale, ei oma piisavat poliitilist võimu . Pinged erinevate ühkihtide vahel.

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole rahvavalitsust vms. Riik kujundab rahvuse mitte rahvus ei kujunda riiki! (Saksamaa ühinemisega on et rahvas loob riigi, aga Lääne-Euroopas on vastupidi) Eestis nt enne tekib rahvus ja alles seejärel luuakse riik, Prantsusmaal ja Inglismaal tekkis enne riik ja siis alles rahvus. 19.saj II poolel ja 20.saj alguses tekkis Lääne-Euroopas põhiseaduslik riigikord ja parlamentarism. Lääne-Euroopas keskklassi poliitiline kaal oluliselt kasvab. Tekib tugev keskklass, mis on hiljem demokraatia garantiiks. Ka Saksamaal on keskklass, aga nende enesemääratlemine on teistsugune ­ nemad ei oma poliitilist kaalu. Saksamaa ühendati aastal 1871 etnilise rahvusliku paradigma alusel. Kui Preisimaa eestvedamisel otsustasid aristokraadid ühinenud Saksamaa heaks, siis

Ajalugu
thumbnail
9
docx

Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil

tehnoloogilisest allajäämisest USAle ilmnevad juba 1860ndatel (seoses sealse kodusõjaga, mis tingis sõjatehnika arendamist). 19.saj Euroopa demograafiline plahvatus (rahvastik kahekordistub sajandi jooksul, väljaränne). - 1913.a kui globaliseerumise kõrgajastu. Isoleeritud rühmituste puudumine, I ms kui tihedatest suhtest tulenenud pingete plahvatus. Samas I ms marginaliseerimine nii Eesti kui NSVL ajaloos. - Al 20.saj pärast I ms ­ globaalse tähtsuse vähenemine, vt O.Spengler ,,Õhtumaa allakäik" 1916. Hoiatus moraalse allakäigu eest; kuna oli arvamusel, et Saksamaa võidab, ehitas teose üles kui juhtnöörid positsiooni taastamiseks. Euroopa käekäigu üle hakkavad otsustama välised poliitilised jõud, võimsus kandub väljapoole. Samas ­ kas tugevus ainus variant valitsemise kindlustamiseks, variantideks veel majanduslik

20. sajandi euroopa ajalugu
thumbnail
161
docx

Kunstiajalugu 20-21 sajand

Max Ernst/Joan Miro (sürrealism) Paul Gauguin (pi) Gerhard Richter /raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900 11.02.13 Modernistlik kunst, makrotasand. Modernism kui paradigma Impressionistidest kuni 20saj keskpaigani(70ndate lõpuni) olenevalt käsitlusest) Taustsüsteemiks 19 saj teaduse-tehnika-poliitiline revolutsioon ­ kunst ei jää sellisest asjast puutumata (urbaniseerumine, moderniseerumine, rahvusvahelisus jne) Maalikunst oli kunstide hierarhias kõrgeimal positsioonil Matemaatikas-füüsikas esile kerkivad paradigmad mõjutavad ka kunstis toimuvat Sissejuhatav loeng! 20 saj. Kunstiajalugu -eksam: 4punkti: 1)kirjalik ­ põhiseisukohad mõnest kunstivoolust, max 1lk, põhifaktid (millal, kus, kes, + iseloomustus) 2)lühike vastus ­ loetleda ainult kunstnikunimed (nt nimetab ühe voolu) 3)referaatidest ­ igaüks valib 5 referaati mille ta läbi loeb ­ punkt tuleb ühe loetud referaadi põhjal (max 1lk) 4)piltide tundmine (12 pilti mis

Kunstiajalugu
thumbnail
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud

Ajalugu
thumbnail
66
doc

(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM

resideerunud riigipäeval oli üksnes konsultatiivvõim. Vürstid saatsid istungitele esindajad, kes iga hääletamise eel sõitsid laiali valitsejate seisukohti selgitama. Saksamaa edasine areng sai olla vaid maa ühendamine. 18. sajandi alguses kujunes välja saksa dualism – kaks keskset riiki, mille ümber võis tulevane koondumine toimuda. Need olid keisri (Habsburgide) valdused (Austria) ning Brandenburg-Preisimaa. Preisimaa tõus suurriigiks 18. sajandil. Preisimaa riikluse ajalugu algab aastast 1525, mil pärast Saksa ordu Preisimaa haru sekulariseerumist moodustus Poolast vasallsõltuvuses olev Preisimaa hertsogiriik – esimene protestantlik riik kogu Euroopas. Suure kuurvürsti poeg Friedrich III kroonis end 1701. aastal Friedrich I nime all Preisimaa kuningaks. Et Saksamaal ei saanud olla kahte kroonitud pead, Brandenburg kuulus aga keisririigi koosseisu, sai Friedrich võtta üksnes keisri võimu alt välja jääva Preisimaa tiitli. Kuigi

Ajalugu
thumbnail
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kest

Ajalugu
thumbnail
34
doc

Uusaeg

UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab

Ajalugu



Lisainfo

Põhjalik konspekt eksamiks kordamisel ainele Euroopa poliitiline ajalugu 20.sajandil.

Meedia

Kommentaarid (1)




Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun