Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Nimetu (1)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui ka tln linnaga ( tln gümn). 15 saj( ?
 
Säutsu twitteris
Eesti varauusaeg
Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib.
Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali.
Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati Rootsis üle minna Gregoriuse kalendile ning otsustati kasut liigaastaid Gregoriuse kalendrile üle minnests. Vene kalendri eripära see , et venelaste aasta algas 1. sept. Kohanimede kasut imelik. Oluline veel see, et taanlased ja rootslased lähtusid kohanimede kirjutamisel saksapärastest allikatest. Ingverimaast rääkides võiks olla eelistatud rootsipärased nimed.
Esse oleks soovituslik, eksamil lisapunktid selle eest. Kt ilmselt Liivi sõja lõpu kohta. Eksam tuleb suuline . Raamatud ÕIS-ist vaadata. Eksamiks võiks õppida Eestist ajaloo kronoloogia järgi+ konspeks. M.Lauri Eesti Varauusaja atlas
Asustus ja rahvastik
Eesti rahvastik on teema, mida on põhjalikult uuritud. I prof tasemel uurinud Eesti demograafiat Heldur Pall. 1558-1710 on täis muutusi ja sündmusi. Valdavalt negatiivselt rahvastikku mõjutavalt. Vene- Liivimaa sõda ( 1553 -1558). Per susse jääb ka palju taude, 1571, 1580 , 1566 , 1550. 1583 tuleb I pikem rahuperiood, kuid ka sinna jääb taud ( 1591). 1590- 1595 on sõda Rootsi ja Venemaa vahel. 1600-1629 Poola ja Venemaa sõda. 1601 - 1603 ikalduste ja taudi aeg. 1625 a paiku hakkab alles siinne rahvastik toibuma. 1695 tõusu aeg, lõppev 96-97 a näljahädaga.
1700 PS. 1710 suur katk, sügiseks kogu Eesti kaasatud. 1710. 1711 kestab. Katastroofiline rahvastiku muutus. 1582-83 saab teha I statistilised kokkuvõtted. Selgub , et 80 % Virumaa taludest on tühjad, Järvamaal üle 80%, Läänemaal 70%, Harjumaal 50% tühjad , Hiiumaal 35% taludest tühjad. Saaremaal 819 adramaad asustatud 331 tühja adramaad. Arvud aga kahtlased, lenes kuidas arvestust tehti ala kohta, kas vaeseid elanikke loeti, põgenikke jms.
Rootsi võimud hakkasid otsima uusi elanikke. On teada juhtumeid, kus soomlased on siia saadetud / suunatud, kuid ka neid, kes siia ise tulid. Oli ka neid soomlasi , kes põgenesid millegi eest, nt maj raskuste või sõjateenistuse eest.
Soomlased, kes siia tulid lihtsalt assimileerusid ning muutusid pärisorjadeks. Ei juhtunud aga kõigiga kohe vaid oli kohti, kus isiklik vabadus säilis kauem. Või võeti laenu ning jäeti isiklikult sõltuvaks. 16 saj on teada, et Saaremaalt lahkuti, et mandrile elama minna. Seda soodustati.
1600a sõda uuesti aga käivitub 24a paiku leiti, et endistest talumaadest oli kasutuses vaid 1/4. Tuli uusi elanikke sisse tuua( Lätist, venemaal, Soomest, Rootsist). Uued rahvad assimileerusid. 1629. Altmargi rahuga on hästi kõrge loomulik iive. 17. saj lõpul jõutakse olukorda, kus on rahvastiku ülejääk.
1747 Rootsi hakkas I täpseid rahvaloendusi tegema. Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi.
Venemaa- Liivimaa sõda
-1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda.
Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis . Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop , III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond ), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa- Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne juhtiv persoon, kelle ümber oleks võimalik koonduda. Üks periood, kus oli kellegi ümber koonduda oli Plettenbergi ajal( 1494 -1535).Rida probleeme, mis on hakanud Liivimaa arengut mõjutama. 1525 SO riik laguneb, see ilmalikustatakse, tekib Preisi hertsogiriik, esiotsast Albrecht von Hochenzoller. Ka siin tekivad jutud sekulariseerimisest. 1526 tõstetakse Plettenberg Saksa riigivürsti seisusesse . Peagi saab ta Liivi Ordu alad endale lääniks. Suudab konflikte vältida, kuid ise uuendusi ette ei võta.
Reformatsiooni küsimus
Plettenberg oli veendunud katoliiklane. Plettenbergi järglased pole veendunud katoliiklased( nt oli ka luterlasi). Plettenberg suuris ennast kehtestada Venemaa suhtes ja suutis nende agressiooni peatada. Toimub laostumine ja moraali langus. Kaot side maahärraga, kes hakkaad ajama iseseisvat poliitikat.
koadjuutorivaenus- Üks Liivimaa sõja eellugusid. 1534 a A. von Hochenzolleri noorem vend Wilhelm määratakse tllase Riia piiskopkonna koadjuutoriks. 1539 Wilhelm sai Riia peapiiskopiks. Oli ka Sigmund II Augusti( Poola valitseja) nõbu. Wilhelmi ametisse tõstmine ärritas ordut. W sattus õige pea rahalistesse raskustesse. 1554 W otsustab endale kutsuda koadjuutorii, Magdeburi hertsogi poja Cristophi (1556 jaan). See, et ta veel ühe ilmaliku valitseja poja endale koadjuutoriks kutsus tekitas Maapäevas negatiivset vastukaja, sest nad olid 1546 a otsusega teatanud, et koadjuutoriks tohib kutsuda väljaspolt vaid kõigi maaoäeva liikmete heakskiiduga, mida ta ei olnud teinud.
....... ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koadjuutorivaenus )
Ordu ja Poola vahel kokkulepe, mis taastas sõjaeelse olukrra. Cristophi tunnustatakse koadjuutorina. Riia piiskopkond läheb Pola -Leedu kaitse alla. 14.09. 1577 Poola-Leedu ja Ordu vaheline liit Venemaa vastu. 1554 a olid Liivimaalased sõlminud Venemaaga 15a rahu, mis pidi kestma veel 12a, mida ei arvestatud.
Koadjuutorivaenus näitas, et liivimaalased on sõjaliselt väga nõrgad. Liivlaste suhted Rotsiga ( Gustav I Vasa /Gustav Eriksson). Vasa oli 1554 a Orduga kokkulepet ürit saavutada, et ühiselt astuda Venemaa vastu sõtta.Oluline ida-piiri küsimuse pärast. Ordu loobus sellest ettepanekust. 1550a kevadel puhkes sõda. 1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes.
Läänemere äärsed riigid olid kiire arengu teel( Rootsi, Taani). Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal.
Venemaa 16 saj keskpaigas
Esile hakkab kerkima Moskva vürstiriik. Moskvast saab Vene õigeusu keskus. 14 saj alguses on see selgelt nähtav. Vene alasid hakatakse koguma Moskva vürsti võimu alla. Võitlus tatarlastega. Moskva vürstiriik hakkab koguma alasid, mis enne olid tatarlastel. Ivan III 1562 -1565 ajal eriti agressiivne. Seda pol jätkab tema poeg Vassili III. Viib Venemaa kogumise lõpuni. Venemaa=Moskva. Liikumine Läänemere suunas. Pihkva ja Novgorod ei tahtnud Venemaale alluda . 1471 tungitakse Novgrodi. 1479 ametlikult Novgorod Moskva koosseisus . 1492 jõutakse Soome lahe kaldale. 1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510 . 1514 Smolensk.
Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa. Liivimaalased hakkavad takistama läänemaalaste kontakte Venemaaga. Moskva riik oli liivimaalaste silmis arengust maha jäänud. Takistati käsitööliste minekut itta . 1548 Saksa- Rooma keiser Karl V andis loa, et mingi osa käsitöölistest võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida. Enamus läks laiali, kes mitte püüti Liivimaal kinni. Balti barjäär.
Venemaal mure, et puudus otse sissepääs Läänemerele. I võimalus 1553 a kui UK meresõitjad ürit jõuda Põhja-Jäämere kaudu Venemaale- Venemaad see ei rahuldanud. Tahtsid balti barjääri lammutada, millega hakkas tegelema Ivan IV. Esmalt läks Kaasani ja Astrahani vastu , 1552 Kaasani, 1556 Astrahani vallutamine .
Silma hakkas siin meeletu julmus, mis vallutamisel toimus ja liivimaalastega suheldes. Sigismund AugustII ootas ära, milline on reaktsioon . Mis Ivan IV rõõmustas oli see, et mitte kuidagi ei reageeritud sellele. Oli rahul sellega, et Põhja Eesti oli rüüsteretkedele ie olnud. Siinsed võimukandjad ei olnud valmis seda ala kaitsma, siinseid vägesid ei suudetud mobiliseerida ja vaenlase vastu ei suudetud astuda. Kaitsevõime oli üsnagi halval järjel. Linnade kaitsemüürid kõikjal eestis halvas oluorras. Ordu enda meeskond oli kokku kuivanud, orduvendi, kes oleksid sinna liigistunud arvestati umbes 200 meest. Tegelesid suures osas adminastriivsete ülesannetega. Seltskond ise oli ka vana. Järgmine jaotus oli teenijad vennad, kes jäid arvuliselt samasse suurusjärku, kes olid jaot erinevate linnuste ja sõjaliste tugipuntkide vahel. Suurt sõjalist jõudu nad endast ei kujutanud. Kaitsemeeskonna moodustasid kohalikud vasallid . Pidid täitma ratsateenistus kohustust. Oli paljuski unarusse jäetud. Vasallkondade üksused olid suhteliselt väikesed ja puudutasid motivatsiooni. Eriliseks väeüksuseks olid palgasõdurid. Ordu ja teiste piiskoppide puhul mängis olulist rolli raha nappus. Kaitsemeeskondi oli moodustatud ja sisse ostetud. Aktiivsemad olid siin isegi olnud linnad, kes kasut palgasõdureid oma linna kaitseks. Maahärradel endil nappis summasid palgasõdurite muretsemiseks ja üleval pidamiseks. Viimane oluline kontingent oli kohalikud tp, keda sai vajadusel koondada väeüksusteks maakaitseväkke.AGA enamus tp ei oanud relvi kasut ja 1507 a li vastu võetud maapäeva otsus, et tp ei tohi relvi kanda. Puudus ühtne juhtimine ja autoriteet ja meelekindlus. Meenutada tuleks veel seda, et Liivimaal elatakse muretut elu, elatakse jõukalt ja ollakse suhteliselt kindlal järjel .
Kui venelased lahkuvad , jätab Shik alei maha teate maahärradele, kus põhjendab, miks retk ette võeti ja samuti märgib ta ka teates, et kui maks makstakse ära, lõpetatakse sõda. Annab maahärradele teate, et tsaar ootab esindajaid moskvasse ning annab välja vaherahu , mis kehtib 23.aprilliks. 60 000 taalrit taheti saada. Järgmine oluline samm oli see, et märtsi keskeks kutsutakse kokku Maapäev, kus otsustatakse koguda kokku nõutav summaning saata see Moskvasse. 60 000 taalrit tuli kokku saada ning selle kätte saamine läks suhteliselt kergesti. Summa saadi kokku ja aprilli lõpus asuski saatkond Moskva poole teele. Moskvasse jõutakse ajal, mil on toimunud olulisi muutusi, eelkõige sündmused Narva all.
Narva all sõjalisi nagimis oli toimunud, mrtsi keskpaigas oli Narva garnisoni esindajad sõlminud relvarahu, mis pidi kestma 1. Aprillini . 1 aprillil toimus tulevahetus , 9 päeva. 9 aprilliljõutakse mõtteni alustada venemaaga uusi läbirääkimisi ja saata delegatsiooni Moskvasse. Vene riigile oleksid nad olnud nõus maksma mingisugust maksu. Teada on see , et initsiatiiv oli narva linna poolne, valiti kaks narva linna saadikut. Krumhusen ( Narva raehärra) ja Dederin pidid asuma Moskva poole teele. Saadikud selle missiooniga nõus ei olnud, kui Krumhusen valiti, pakkus ta 1000 taalrit, et ennast sellest vabaks osta. Probleemiks see, et rida vene suurkaupmehi oli Krumhusenit hoiatanud Üheks hoiatajaks oli vaimulik Silvester kes oli suurkaupmees Anfin, kes ajast Krumhuseniga ära. Delegatsiooni enda kohta võib öelda nii , et teele ta asus, Ivangorodis võeti osa inimesi pantvangi, aprilli lõpuks jõutakse Moskvasse, kus oi kohtumine Ivan IV-ga ,kellele oli Krumhusen ja Dederin pakkunud , et hakkavad makse maksa, kuid sellega Ivan nõus ei olnud, pakub vastu armukirja. Dateeritud 1.mai 1558. Narva saadikud armukirja vastu ei võta, Krumhusen ja Dederin võtavad selle siiski vastu, et Liivimaale tagasi jõuda. Liikudes Venemaalt Narva ja Moskva vahel olid nad näinud vägede liikumist, et tulla suurema jõuga Liivimaa vastu.
Narva oli samal ajal rünnaku all, ordu püüab kaitset organiseerida. Ordumeister Fürstenberg teeb kõikvõimalikke üleskutseid,et Narvale appi minna. Selget abi ordumeister ise ei paku, kuid saadab Narva suunas Viljandi komptuuri Ketleri( Gothard Kettler ), kes jääb Narva lähedale. Tal on seal ordumehi ja riia palgasõdureid. Linna tulekut ette ei võeta, põhjendati sellega, et venelased olid selleks hetkeks Narva ümber piiranud ja takistasid sinna pääsemist. Narva foogt jätab linna maha ja lahkub enneoluliste sündmuste saabumist. Kui saadikud venemaale teele astusid oli sõlmitud relvarahu ja poleks tohtinud midagi juhtuda. 11 maiks saab see vaherahu aeg täis. Krumhusen ja Dederin veel tagasi ei ole, juhus mängib oma rolli. Narvas puhkem hiigtulekahju. Selle tekkepõhjused on jäänud ebaselgeks. Tulekahju kasutavad ära venelased, kes tulevad kiirelt üle jõe. Venelased hõõõivavad narva linnuse Heidetud ette, et Ketler ei tule appi. Venelased vallutavad linna ja hakkavad piirama linnust. Alustatakse läbirääkimisi. Lossis varjul olnud meeskond mõistab, et neil pole piisavalt toidumoona ja materjali, millega ennast kaitsta ning ollakse alistumisega nõus.Põhiline tingimus see, et nad tohivad vabalt lahkuda. Ketler oli selleks ajaks juba laagri maha jätnud. Need kes narvast tulid võisid lakuda. Ka linlased, kes soovisid lahkuda, võisid seda teha.
12 ma paiku jõuavad Narva tagasi Krumhusen ja Dederin. Kaasas oli neil ka armukiri, mis oli dateeritud 1.maile. Tsaari armukirjas oli ples loetud 16 tähtsama narvalase nimed, kes olid andnud lubaduse tulla suurvürsti võimu alla. Lubati, et Narva raad säilitab võimu linna üle. Linn säilitab oma maj tegevuse. Suurvürst oli lubanud et ei tema, ega tema käsmikud ei tohi tema igapäevaellu sekkuda. Linn akaitse läheb suurvürstile üle. Linn pidi säilitama usuvabaduse ning evangeelse usu. Piiramatau kaubandusõigus Venemaal. Väliskaupmehed võivad Narva tulla ja Narvas kaubelda . Linlastel jääb õigus võtta saksamaalt naisi. Ketler hakkas narvalasi süüdistama reetlasi ja väitis, et linn on meelega mängitud vene võimu alla. Paljuski teeb süüdistusi seetõttu, et ise ei teinud ta üldse midagi. Krumhusen kuulati üle ja oli mitmes heas ametis, kuid tal õnnestus saata ordule kirju, mida ta venemaal nägi. Andis edasi teate, et venelased tulevad järgmisena Tartusse , et nad valmis oleks. Narva langemisega oli Ivan IV saanud oluilse piirikindluse, mida peeti üheks tugevamatest. Saadakse tulemoona ja suurtükke.
Saadikute teekond Moskvasse kestis kuu aega. 3 juunil on Moskvas nad saanud läbirääkimisi alustada. Kõik need läbirääkimised on Narva langemise märgi all. Teada on see, et tsaar on öelnud, et neil seda raha enam vaja ei ole ning peapiiskopid peavad tema ette põlvitama tulema . Raha saatus on siiski ebaselge . Peale Narva vallutamist venelased egutsevad kiiresti, Kirdepoolses osas jätkatakse kiiret vallutamist. Vene vägede eesootsas on Adasev, järgmisena minnakse kohe vasknarva alla. Toona oli see kindlus oma kaitsemeeskonnaga. Hakkab toimuma see, mida me näeme järgnevate aastate käigus. Üks osa kaitsemeeskonnast laseb jalga. Vasknarva olevat jäänud vaid haiged. Kindlus langeb, 6 juunil läheb venelastele üle. Kirde eesti sellega sisuliselt venelaste kontrolli all. Peale seda mindigi Tartusse
Pihvamaal koondatakse suuri Vene vägesid, nende eesotsas oli Suiski ja Kurbskin.Mais kui Ketler lahkus Narva alt tuleb ta Kagu-eestisse. Hakkab organiseerima vastupanu et ise minna Pihkvamaale. Koondatakse nii ordu kui ka piiskopi vägesid Kirumpäele ( Viljandi lähedal) . Suuri väekoondisi kokku ei saanud, kokku oli seal u 1500 ratsanikku ja u 1500 jalameest. Kokkulepe oli ka riia peapiiskopiga, kes lubas täiendavaid mehi saata+ riia palgasõdurid. Teine suund oleks pidanud kokku tulema Kurtses, kes pidid ületama Narva jõe, minema Peipsi taha ja mööda idakallast liikudesminema Pihkva alla. Väeüksus kes seal oli otsustas venemaale mitte minna. Otsustasid, et nende esmaseks ül on Virumaa ja Harjumaa kaitse. Väeüksus läheb laiali. Kirumpäel liikuma ei hakata, põhjusekss see, et juuni alguses tulevad vene väed ise tartu piiskopkonda. ( u 60000 vene sõjaväelast).Suundub Vastselinna , mis oli Tartu piiskopkonna piirikindlus. Asutakse vastselinnat piirama, piiramine hakkab venima. Osa meeskonnast ei olnud valmis venelastelle alla. Jurgen Üksküllioli üks neist , kes keeldus alla andmast. . Peale 6 nädalast piiramist olid põgenikud või linnuses elanud inim sundinud alluma . Rahvas hakkas Ükskülli ähvardama. 30juunil kapituleeritakse, võidakse vabalt lahkuda. Ümbruskonnas palju vasallikindlusi, mis jäetakse pm kõik maha. Kirumpäele jäänudsaadetakse lihtsalt laiali. (u1juuli)Taganetakse Valga sunas. Tartu piiskopid Tartu suunas. Mängu tuleb Ketleri suhtumine asjasse, hakkas süüdistama Herman II Venemaale mahamängimises. Peale Vastselinat liiguvad venelased tartu alla , 6 juunil vallutatakse Kastre linnus( sõjaline tugipunkt Emajõel). Raskesuurtükid tuuakse pihkvast mööda vett nüüd alla. 8 juulul Vene väed on Tartu all ja valmistuvad linna ümber piirama. 15 juuliks on linn ümber piiratud. Peagi peale seda hakatakse suurtükkidest pommitama. Tartu kaitserajatisi polnud pikka aega hooldatud ja nende olukord oli suhteliselt halb . Linna õhkkond oli üsnagi pingeline.( religioossne).
Liin pöörati ümber, hakati suurtükkidega pommitama. Linn alla ei anna, tapetakse kõik maatasa. Tartu kodanikkond saadab siiski esindajad. E.Kruse oli Stifi foogt. Peale piiskokonna vallutamist läheb vangi, teeb karjääri. Hiljem läheb tsaari teenistusse. Sama lepingut lubas nagu Narvas kui nad alla annavas. Annab tartlastele ajutise vaherahu. Linlased hakkavad ette valmistama alistumise tingimusi. Sooviti,et säiliks Augsburgi usutunnistus ( säiliks evangeelne usk). Sellega seoses pidi lisaks kiriku tegevusele jätma linna kontrolli alla ka koolid. Jätkub Rae omavalitsuslikku tegevust, samuti gildid jätkavad oma eksistentsi. Linna kui terviku sissetulekuallikaid, aka maj tegevuse alused peavad säilima. Kõikvõimalikud privileegid pidid säilima, rae linnaõiguse säilimine. Võimalik lapsi saata saksamaale õppima või võtta naisi saksamaalt ning anda oma naisi saksamaale. Linlased võisid vabalt lahkuda, kui nad ei soovi võimu alla jääda, vara võis kaasa võtta. Rae poolel 34 punkti allaandmistingimustes. Piiskopi osa all olev toomkapiitel ( 12 punkti). I punkt puutus Herman II saatust. Pidi asuma Falkenau kloostrisse (tp Kärtna klooster ). Toomkapiitli liikmed pidid säilitama oma varad ja majad. Sooviti, et katolik usk säiliks. Kõik kes soovisid katoliiklasteks jääda jäid piiskopi jurisdiktsiooni alla Varasid ei tohtinud konfiskeerida, piiskopi võimu all olevaid inimesi ei tohtinud venemaale saata, kuid piiskop võis saata vajadusel inimesi tsaari ette.
Suiski tutvus nendega, pidi saatma tsaarile need kinnituseks. 18 juuli toimubki Tartu linna võtmete pidulik üleandmine Suiskile. Selle järel tuli linna ka vene garnisonid,kes võtavad linna kindlused enda kontrolli alla. Võeti kogu sõjatehnika ja 550(?) suurtükki. Vene vägi tungis toomkirikusse ning katariina kloostrisse, võeti ära kogu vara. Kogu altariinventar ja muu vara saadeti Moskvasse.Haudu otsiti läbi, otsiti neilt väärtesemeid. Ühelt Tartu kodanikult võeti ära 80 000 riia marka . Peaaegu kuu hiljem 15 augustil sai Herman II kutse tulla Moskvasse tsaari juurde. Tagasi ta sealt ei jõudnud. Juunis 1563 on ta Moskva lähistel surnud. Hakati spekuleerima kas Herman II mängis Moskvaga kokku ja andis Liivimaa ära. Lääne- eurooplased , kes temast midagi teadsid, ütlesid , et teda peeti väga hästi seisusekohaselt üleval. Vangipõlvest juttu ei ole. Herman II teadis, et teda kahtlustatakse ning saatis Liivimaale kirju, kus ta lükkas need kuulujutud ümber. Süü pani just tartlastele, raele, kes näitasid üle valmidust minna vene poole üle. Kui Tartu linn läks üle Vene võimu alla näitasid nad üles kaasaegset armulikkust, kes tahtis soovida , võis seda teha ja kaasa võtta oma vara. Piiranguks see, et võisid kaasa vütta nii palju, kui tassida suutsid. Ei toimunud massilist riisumist. Piiskopi pisikesed sõjalised tugipunktid jäetakse maha, venelased võtavad need üle – piiskopkonna õvimu all olevad vasallid jätavad omakindlused maha. Peale allaandmist 6 septembris suurtvürst oli kinnitanud linna allaandmise tingimused ( olulisemad, mitte kõik) . linn säilitas oma senise usu, linna senised privileegid säilivad, senine halduskorraldus säilib, kõik linnaomandid säilivadTartu linnal pidi olema ka müntimisõigus mündi tagaküljel pidi nüüd olema vene sümboolika( vene kotka kujutis). Linna jaoks olulisim ilmselt see,et kaubandus pidi säilima, linlastele võimaldati täielik kaubandusvabadus Venemaal . 58 hilissügisel ärasaadetud linlased saadeti pihkvasse enamasti. Saadeti ära, et endist piiskopkonna ala ordule kindlustada. Võisid tagasi tulla. 1559 a lukustati tartlased raekotta. 1565 ka küüditamine, ivan iv korraldusel saadetakse linnast välja 100 peret( u 1000 inim) , see seot Andrei Kurbski juhtumiga. , Ivan iv oli veendunud et tartlased aitasid Kurbskil põpgeneda. 1571 uus küüditamine. Linnaelu jäi paljuski seisma.
1558 a ordu suurt midagi ette ei võtnud, Tartu langemisega suur muutus . 9 juulil määratakse senine Viljandi komituur ( Ketller) määratakse kodipuudiks(?!). Tugevam võim kui ordul endal. Kettler oli selgelt poolameelne , veendunud et Liivimaa peaks alluma poola vasallile. Fürstenberg oli taanimeelne, soovis ,et liivimaa läheks taanile . Getler oli püüdnud mingit kaitset organiseerida.58 hilissügisel teeb ettevalmistusi tartu piskopkonda minemiseks, et seda tagasi vallutada. Juuli lõpus augusti alguses võetakse üle terve rida ordu väikelinnuseid. On saadud selged olulised tugipunktid nagu Porkuni , Rakvere , Laiuse , Põltsamaa ja Toolse . Enaused neist kohtdest olid juba tühjad, venelased sealt lahkunud. Rakvere foogt tegi venelastega kokkuleppe,et annab rakvere 2 nädala pärast le aga soovib 2 nädalat asja üle järele mõtlemiseks. Rakvere foogt tegeles vara väljaveoga.Suurtükid ja laskemoona ja muu vara vedas Tallinnasse, 2 nädalat hiljem andis venelastele tühja linnuse üle. Ordu vahistas ta ning heideti vangi. Tartus hakati müüre ehitama, sama toimus rakveres. Majad kisti maha, nende kivid viidi müüriks. Venelased saavad esimese sümboolse tagasilöögi paide all. Paides oleks teglikult läinud olukord nii nagu mujal, kuid paide foogt oli jalga lasknud. Grupp ordumehi otsustasid linnust kaitsta ning olid edukad . Kaspar von Oldenborkum organiseeris paide kaitse, saab paljuski tema karjääri aluseks. Hakkab liikuma jutt, et tegu on liivimaa viimase rühtiga, kes julges venemaale vastu hakata olle sealjuures edukas. Oluline strateegiline tähendus. Tänu sellele, et paide jääb vallutamata ei saa vene väed liikuda Tallinna suunas. Suiski on saatnud Tallina linnale mitu kirja. Tegi ettepaneku et tln peaks alla andma, näiteks tõi Tartu ja Narva. Tln sellega nõus ei ole .Tuuakse välja Taani kaart. Tuuakse välja, et tln oli kunagi olnud taani kuninga võimu all, paljuski elati edasi taani vaimus . Toonane ordu kultuur oli oma sõduritel e pikemat aega võlgu, selles olukorras kuskilt raha tulemas ei olnud, tallinna kontuur otsustas 25 juulil anda roompea lossi üle saarelääne piiskopi vennale Cristoph von Münchausenile. Ta oli läänevürsti foogt. Talle kuulus mõis Harjumaal , mis oli jäänud Taani kuninga valdusesse. Võtab toompea lossi üle ja teatab ,et on viinu lossi taani kuninga kaitse alla. Taani kuningas ise ei teadnud sellel hetkel veel asjast midagi ( Christian III). Ordu sõduritele makstakse saamatajäänud töötasu välja, tln raad oli arengu üle väga üllatunud. Väitsid, et on oma valiku teinud ja läinud taani kuninga võimu alla . Münchausenile kauaks raha ei jätkunud, tekivad võlad ordumeisteri ees. Kui detsembri saabub tln getler on ta pidanud Münchauseniga läbirääkimisi , ordu võimu alla läheb tln tagasi.
58 augusti lõpus on vene vöed jõudnud korra ka tln alla , toimunud tulevahetus, kuid linna piirama ei hakatud. Christian IIII kuulub Liivimaa oludest ning teatab et teda ei huvita see olukord siin ning soovib säilitada häid suhteid Venemaaga.
Sept lõpus Suiski lahkub Liivimaalt ja viib valdava osa väest kaasa. Getler otsustab seda ära kasut, Okt kuusks oli ta saatnud võndu 7000 palgasõdurit,0 200 ratsanikku ja üle 10 000 tp , et see tagasi vallutada. Okt viimastel päevadel tullakse üle uue piiri , minnakse tartu piiskopkonda.7 nov toimub Tõravere all kokkupõrge vene vägedegvenelased saavad lüüa.Linna tegelikult piirama ei hakatud, sest getler mõistis et tal ei ole piisavalt võimu , samuti polnud kaasas raskesuurtükke. Oli ka näha, et linnus n poole aastaga kaitses arenenud ning loobutalse. Tartu piiskopkonna ala loetakse vene alaks ning hakatakse seda hoopis rüüstama. Vaastastikkused rüüsteretked saavd väga tavaliseks. Kettler sai kergemalt tartu all havata, lahkus vägede juurest. Suuremaid piiramisi ette ei võeta. 17 jaanuaril leiab aset kokkupõrge Torza all peapiiskopi alal, suurvürst suudab peapiiskopi väed sisuliselt hävitada. Piiskopi väed saavad raskelt lüüa. Venelased aksutavad suurt segadust Lõuna Liivimaal ära ning prit liikuda riia alla. Jaanuari lõpus on jõutud suhteliselt riia lähistele, algab riia piiramine, riia eeslinnad tehakse maatasa. Venelased ei hakka riiat piirama vaid lähevad hoopis Kuramaale. Venemaale viidi suurel hulgal vange ja vara. Taani kuningas oli nõus vahendama relvarahu, 59 a algul tuleb liivimaale taani saatkond , kelle vahendusel lõmitakse 11.aprill 1559 Venemaaga vaherahu 6 kuuks. 1 maist 1 novembrini . Vaherahu kasut ära välisabi otsimiseks. Oli näha Liivimaa mahajäämust ja võimetust. Esialgu ei mõelda selleks, et anda maad jäädavalt kellegi teise võimu alla, vaid otsiti finantstoetust ja sõjalist abi. Naabrid , kes siin olid ( Rootsi, taani, Poola Leedi), jälgisid suure huviga , kuidas siinsed sündmused arenevad, kes omasid siin maakuulajaid. Naabritest mitte keegi ei olnud huvitatud, et Venemaa jõuaks Läänemaale . Süjaliselt ei tahetud aga siia tulla. Liivimaalaste jaoks oli kõige tähtsamaks küsimuseks, kelle poole pöörduda, et reaalset abi saada. Liivimaa konföderatsioon allus halduslikult saksa- rooma keisrile. Keisrile avaldati survet , keiser kirjtsaarile, et ta hoiaks liivimaalastega rahu.
1559 a peetakse Riigipääev Augsburgis, arutluse all on Liivimaa küsimus. Kõige tähtsam küsimus, et Liivimaale tuleks anna finantsabi, 100 000 kulda. See ei jõua kunagi Liivimaale. 1560 , kui peetakse uut riigipäeva Spayeris, kus samamoodi leitakse, et finantsabi andmine on möödapääsmatu,jääb siiani raha saatmata. Saadetakse kirju erinevatele kaalukamatele monarhhidele, kus on näidatud vana liivimaa rasket olukorda ning kutsutakse üles , et tehtaks midagi diplomaatilist.
I Saksa-Rooma keisrile, abi sealt ei saanud. Hansa Liidu suhtumine Hansa ekspansiooni oli esialgu eitav ning sellega poldud nõus. Hansa Liidus oli tähele pandud pikema Hansa protsetis uue meretee vastu. . Esialgu ollakse Liivimaalastega hte meelt et tuleb Liivimaalastele abi anda. Kui Narva vallutatakse , siis tsaar säästab narvalasi. Kõik kes tahavad võivad 58 a tulla kauplema Narva Suvest 58 tuleb kardinaalne muutus, lükatakse tagasi kogu tallinlaste retoorika. Lübeck hakkab tallinnale meelde tuletama , et talinlased on koguaeg venelastega kauplemist takistanud. Tallinna kaubandus hakkab nüüd alla käima. Liikvel kõikvõimalikud jutud, mismoodi lübecklased peavad kauplemist kinni. Partnerilt ei saada mingit reaalset abi, vaid Hansa Linnad kasutavad uut olukorda ära juba tln kahjuks. Sellega on ühtlasi ka Tallinna kõrgaeg läbi.
Taani
Taanil olid head suhted Venemaaga aga ka Ordu on läbi aegade püüdnud taaniga hästi läbi saada. Abi otsitakse Taanilt juba 50ndate aastate algusest. Taani kuninga per mäletatakse pigem hästi 1346 oli aasta kui Taani müüs Harju ja Virumaa Ordule. Ka Taanis ei oldud unustatud seda, et need alad olid kunagi kuulunud nende koosseisu. Nende alade loovutamine oli nende arvates suur viga. Käib kahe partei vaheline võitlus. Oluliine antud hetkel on see et Fürstenberg on taanimeelne Tartus peetakse Maapäev, ksu erinevad huvipooled on kohal ja avaldavad oma arvamus. Selgub , miks just Taani poolt ollakse. Üks asi see, et Taani ei ole meie otsene naaber ning pole ka otsene naaber Venemaaga. Poola ja Rootsi seda olid. Kaupmeeskond nõudis, et Taani väinad oleksid neile läbitavad. Rootsi langes ära ka sp , et ta oli alle ssõlminud Venemaaga rahul.
Cristoph von Münchaugenon Taanimeelne. Juunis 58 Maapäev tegi hoida otsuse hoida taani poole ja otsustas alustada diplomaatilisi kõnelusi. I jõulise sammu taani suunas astub Herman II , 5 juulil teatab, et tema on otsustanud kutsuda oma kodjuutoriks Taani kuninga Kristjan III poja, hertsog Magnuse. Juulikuus langetavad põhja-Eesti seisused otsused alustavad läbirääkimisi Taaniga. 6 juulil 1558 teatab Tln raad ordumeistrile et nad on otsustanud saata oma saatkonna Taani, et uurida Taani tingimusi ning need ka vastu võtta. Ordu ei suuda reaalselt abi linnale anda ja leiab et parem on vastu võtta võõras abi kui oma jõu puudumise tõttu kannatada. Tln oli põgenenud palju Virumaa jaHarjumaa vasallidest, olid kursis tln rae tegevusega . 23 Juulil võtab Harju Viru rüütelkond vastu otsuse, et nad liituvad tln delegatsiooniga ja lähevad taani kuninga jutule. Väitsid samuti, et on teinud ordule korduvalt kaebusi abi saamiseks aga ordu pole midagi teinud. Juuli lõpus on instruktsioon vamis saadud ja dateeritav Selge on eestimaa seisuste huviga et taani kuingas tuleks oma vägedega eestimaale võitlema, eesti seisused on olnud nõus tasuma aastamaksu et sõdurid võitleksid, aga oldi nõus ka andma maavaldusi . Ollakse nõus ka taani kuningale alistuma nii nagu see oli olnud varasematel aegadel . Tln soovib kaubandusvabadust ja küsitakse ka läbisõiduabadust Taani väinades. Kui 26 juunil asuvad saadikud teele liitub ka nendega Münhausen , minnakse Coppenhagenisse. Christian III on haigevoodis, suremas ning räägib et ta on huvitatud tervest liivimaast , mitte ainult tallinnast. Läbirääkimise lõppedes teatas ta , et ta loobus sellest pakkumisest.
Taani kuningas andis ordule 20 000 taalrit ja tegi otsuse et hõivatud toompea loss tuleb ordule tagasi anda. Otsustab saata saatkonna Venemaale. Räägitakse, et kuningas on siiski huvitatud Tallinnast ja viljandist ning on nõus ka nende alade eets maksma Sama saatkond kohtub ka Fürstenbergiga, ke son huvitatud ordu ja Taani liidust. Ordu on valmis koostöö tulemusena teatud aladest loobuma . Suudetakse saavutada kuuekuuline relvarahu.
59 a alguses toimub muutus ordu sees. Otsustatakse Fürstenberg kõrvale mängida, ordumeistri kõrval tõuseb juhtivale positsioonile Ketler. Septembris 59 saabki Ketleris ainukeordumeistriks. Kui saadikud Koppenhaagenist tagasi tulid olid nad pettunud . Sündmused, mis Toompeal toimusid ei olnud ka raele meeleärased. Suveks 59 ollakse taas taanimeelsed ja Münchausen oli mõjutanud raadi taani suunas. Münchausen peab juba 59 vaikselt taanis uusi läbirääkimisi.
1 jaan 1559 Christian III sureb, tema asemel tõuseb troonile tema poeg Frederik II. Esialgu on tal siseriiklike probleeme , kuid järgnevalt hakkab talle peavalu valmistama tema venna küsimus Isa eluajal oli juba teada, et vennaga on probleeme. Selles võtmes võtab ta hea meelega vastu Münchauseni. Johann V oli Saaremaa ja Kuramaa piiskop ning oli nõus neid alasid taanile müüma. . Läbirääkimisi peab vend. Johannes V on juba 50ndate alguses soovinud oma valdusi müüa et tsiviilelu elada. Novembris 1559 sõlmitakse ostu-müügi leping. Täpne kuupäev ebaselge. Nübourgi leping.Taani kuningas ostab 30 000 taalri eest ostis ta mõlemad piiskopkonnad ja ananab need üle oma 19 aastasele vennale hertsog Magnusele. Raha tuli üle anda 2 aasta jooksul. Lepingus 2 osa, Avalik ja salajane pool. I võttis kogu piiskopkonna oma kaitse alla ning nõustus et kui piiskopkopi amet on vakantne on tal õigus sinna määrata piiskop. II salajane pool oli see, et I uueks piiskopiks on hertsog Magnus . Dünastiline probleem. Frederik II vabanes niiviisi Magnuse nõudlusest Schlewig-Holsteinile.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18 Nimetu #19 Nimetu #20 Nimetu #21 Nimetu #22 Nimetu #23 Nimetu #24 Nimetu #25 Nimetu #26 Nimetu #27 Nimetu #28 Nimetu #29 Nimetu #30 Nimetu #31 Nimetu #32 Nimetu #33 Nimetu #34 Nimetu #35 Nimetu #36 Nimetu #37 Nimetu #38 Nimetu #39 Nimetu #40 Nimetu #41 Nimetu #42 Nimetu #43 Nimetu #44 Nimetu #45 Nimetu #46 Nimetu #47 Nimetu #48 Nimetu #49 Nimetu #50 Nimetu #51 Nimetu #52 Nimetu #53 Nimetu #54 Nimetu #55 Nimetu #56 Nimetu #57 Nimetu #58 Nimetu #59 Nimetu #60 Nimetu #61 Nimetu #62 Nimetu #63 Nimetu #64
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Bdsegv Õppematerjali autor

Mõisted

eesti rahvastik, 1601, taludest, 16 saj, altmargi rahuga, koadjuutorivaenus, 1577 poola, oluline ida, 1557 venemaa, 1548 saksa, mil, 3 juunil, 15 juuliks, juunis 1563, suiski, getler, jaanuari lõpus, i saksa, juuli lõpus, christian iii, johannes v, heinrich lühighausen, frederik ii, juhhanil, sigismund, mai lõpus, 10 sept, 1560a sügisel, liivimaa seisused, riia säilitab, liivimaa, ülem kuramaast, tsaar, põhja eestis, 1563, juhanil, poolakatel, 7a sõda, jaanuar 1564, taanlased, rootslased, sõjalises mõttes, 5 punkt, ordumehi, pärnu langemist, mõisamehed, poolakad, sisekonflikt poola, 60ndate lõpus, ainsaks kohustuseks, residentsilinna, magnus, erinevad huvipooled, 1573 rootslased, pooltel, schenkenbergi kohta, 3 augustil, 1577, märtsiks, zamoiski esmamulje, terr, probleemidega seoses, ivan iv80ndatel, katoliiklased lõuna, teateid lääne, veebr algul, 1601 a, kokkulepete eest, 1617, 1657 a, 4 okt, mujal viljandis, veebruaris, märtsiks, poola väed, rootslased, rootsi garnison, sigismund, sõjategevus, 1621, dokument iseenesest, uniooniakt, erinevalt p, vasallilääniõigus, siia asuvad, ordinatio secundo, kukub, järgnevalt seltsil, esindajaid ida, lubanud, tulek liivimaale, 1585 a, 30 õpilast, seminari õpilased, 1520, karl xii, 1634, eesotsa seis, territooriumid, sama ala, kuni ühtlustamiseni, omaette allikaliigiks, kindralkub ise, maanõunike kollegium, maapäev, selleks nimeks, rüütelkonna peamees, ii võimalus, lahenduseni jõudma, vastavalt vajadusele, seot viru, maakohus, lossikohtud, pooles, uus õigus, hertsogkonna rüütli, 84 a, 1584, suurem ettevõtmine, jheringu vistatsioonid, kirikuasjadele, kuningasõna, 1681, 1698, 330 000

Kommentaarid (1)

woodmanmarcus profiilipilt
woodmanmarcus: Hea ja sisukas materjal.
21:31 17-05-2013


Sarnased materjalid

39
docx
EESTI VARAUUSAEG
68
pdf
VARAUUSAEG
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
47
docx
Eesti keskaeg
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
94
doc
Läti ajalugu
37
docx
Eesti ajaloo kokkuvõte 10 -12-klassini
22
docx
EESTI KESKAEG



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun