Nimetu (1)

Eesti varauusaeg
Algus kokkuleppeliselt 1558. Muudatused, toimuvad kiirelt, sündmused toovad kaasa muutused pol ja kult elus. Lõpp kas 1700 ( veeb, Saks väed Riia all, sept Vene väed Riia all) või 1710 , de jure 1721, kui ala on lõplikult Vene võimu all. 1710 pedagoogiliselt sobib.
Erinevatel rahvastel erinevad arusaamad rahvusriigist( nt Rootsi , Kalmari unioon 1523; Saksamaa 1517). 1558 algavad suured muutused. 61 aetakse ordu lõplikult laiali.
Mõiste Eesti ala. 17 saj Eesti jaot 4 alaks. Nt Saaremaa, osa Ingverimaast. Kalendriga suuri probleeme. Eesti alal nii Juliuse kui ka Gregoriuse kalender ( 1582). 17.saj kalendri vahe 10 päeva, ( 18 saj 11 päeva, 19 saj 12p jne). Tuleb arvestada lugedes erinevate kaasaegsete autorite teoseid. Nt 1629 Altmargi relvarahu Rootsi käsitluses dateeritakse 16.sept, Poola käsitlustes 26.sept. Põhjasõjaga tekib samuti probleeme, 3 erinevar daatumit tekitavad . 1700 algul otsustati Rootsis üle minna Gregoriuse kalendile ning otsustati kasut liigaastaid Gregoriuse kalendrile üle minnests. Vene kalendri eripära see , et venelaste aasta algas 1. sept. Kohanimede kasut imelik. Oluline veel see, et taanlased ja rootslased lähtusid kohanimede kirjutamisel saksapärastest allikatest. Ingverimaast rääkides võiks olla eelistatud rootsipärased nimed.
Esse oleks soovituslik, eksamil lisapunktid selle eest. Kt ilmselt Liivi sõja lõpu kohta. Eksam tuleb suuline . Raamatud ÕIS-ist vaadata. Eksamiks võiks õppida Eestist ajaloo kronoloogia järgi+ konspeks. M.Lauri Eesti Varauusaja atlas
Asustus ja rahvastik
Eesti rahvastik on teema, mida on põhjalikult uuritud. I prof tasemel uurinud Eesti demograafiat Heldur Pall. 1558-1710 on täis muutusi ja sündmusi. Valdavalt negatiivselt rahvastikku mõjutavalt. Vene- Liivimaa sõda ( 1553 -1558). Per susse jääb ka palju taude, 1571, 1580 , 1566 , 1550. 1583 tuleb I pikem rahuperiood, kuid ka sinna jääb taud ( 1591). 1590- 1595 on sõda Rootsi ja Venemaa vahel. 1600-1629 Poola ja Venemaa sõda. 1601 - 1603 ikalduste ja taudi aeg. 1625 a paiku hakkab alles siinne rahvastik toibuma. 1695 tõusu aeg, lõppev 96-97 a näljahädaga.
1700 PS. 1710 suur katk, sügiseks kogu Eesti kaasatud. 1710. 1711 kestab. Katastroofiline rahvastiku muutus. 1582-83 saab teha I statistilised kokkuvõtted. Selgub , et 80 % Virumaa taludest on tühjad, Järvamaal üle 80%, Läänemaal 70%, Harjumaal 50% tühjad , Hiiumaal 35% taludest tühjad. Saaremaal 819 adramaad asustatud 331 tühja adramaad. Arvud aga kahtlased, lenes kuidas arvestust tehti ala kohta, kas vaeseid elanikke loeti, põgenikke jms.
Rootsi võimud hakkasid otsima uusi elanikke. On teada juhtumeid, kus soomlased on siia saadetud / suunatud, kuid ka neid, kes siia ise tulid. Oli ka neid soomlasi , kes põgenesid millegi eest, nt maj raskuste või sõjateenistuse eest.
Soomlased, kes siia tulid lihtsalt assimileerusid ning muutusid pärisorjadeks. Ei juhtunud aga kõigiga kohe vaid oli kohti, kus isiklik vabadus säilis kauem. Või võeti laenu ning jäeti isiklikult sõltuvaks. 16 saj on teada, et Saaremaalt lahkuti, et mandrile elama minna. Seda soodustati.
1600a sõda uuesti aga käivitub 24a paiku leiti, et endistest talumaadest oli kasutuses vaid 1/4. Tuli uusi elanikke sisse tuua( Lätist, venemaal, Soomest, Rootsist). Uued rahvad assimileerusid. 1629. Altmargi rahuga on hästi kõrge loomulik iive. 17. saj lõpul jõutakse olukorda, kus on rahvastiku ülejääk.
1747 Rootsi hakkas I täpseid rahvaloendusi tegema. Lätis nt 1200 paiku 200 tuh elanikku, 1500 u 400 tuh elanikku , enne katku 1695 u 465 tuh elanikku. ( Tervikuna Läti aladel). Soomes 1200 oli 100 tuh inim, 1550 250 tuh inim, 1650 450 tuh inim, enne katku 1695 500 000 inim. 1/3 sureb peale katastroofi.
Venemaa- Liivimaa sõda
-1558. Detailides vähe käsitletud. H. Kruus kirj teose " Vene -Liivi sõda". Russovi kroonikat võiks lugeda.
Liivimaa oli killunenud 5 riigi moodustis . Suurim Saksa ORdu Liivimaa haru. II Riia peapiiskop , III Kuramaa piiskopkkond( Piltene piiskopkond ), IV Tartu piiskopkond, V Saare-Lääne piiskopkond. Omavahel nõrgalt seotud. Maapäeval käidi aeg-ajalt koos ja tehti otsuseid(retsessid).Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa- Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne juhtiv persoon, kelle ümber oleks võimalik koonduda. Üks periood, kus oli kellegi ümber koonduda oli Plettenbergi ajal( 1494 -1535).Rida probleeme, mis on hakanud Liivimaa arengut mõjutama. 1525 SO riik laguneb, see ilmalikustatakse, tekib Preisi hertsogiriik, esiotsast Albrecht von Hochenzoller. Ka siin tekivad jutud sekulariseerimisest. 1526 tõstetakse Plettenberg Saksa riigivürsti seisusesse . Peagi saab ta Liivi Ordu alad endale lääniks. Suudab konflikte vältida, kuid ise uuendusi ette ei võta.
Reformatsiooni küsimus
Plettenberg oli veendunud katoliiklane. Plettenbergi järglased pole veendunud katoliiklased( nt oli ka luterlasi). Plettenberg suuris ennast kehtestada Venemaa suhtes ja suutis nende agressiooni peatada. Toimub laostumine ja moraali langus. Kaot side maahärraga, kes hakkaad ajama iseseisvat poliitikat.
koadjuutorivaenus- Üks Liivimaa sõja eellugusid. 1534 a A. von Hochenzolleri noorem vend Wilhelm määratakse tllase Riia piiskopkonna koadjuutoriks. 1539 Wilhelm sai Riia peapiiskopiks. Oli ka Sigmund II Augusti( Poola valitseja) nõbu. Wilhelmi ametisse tõstmine ärritas ordut. W sattus õige pea rahalistesse raskustesse. 1554 W otsustab endale kutsuda koadjuutorii, Magdeburi hertsogi poja Cristophi (1556 jaan). See, et ta veel ühe ilmaliku valitseja poja endale koadjuutoriks kutsus tekitas Maapäevas negatiivset vastukaja, sest nad olid 1546 a otsusega teatanud, et koadjuutoriks tohib kutsuda väljaspolt vaid kõigi maaoäeva liikmete heakskiiduga, mida ta ei olnud teinud.
....... ( http://et.wikipedia.org/wiki/Koadjuutorivaenus )
Ordu ja Poola vahel kokkulepe, mis taastas sõjaeelse olukrra. Cristophi tunnustatakse koadjuutorina. Riia piiskopkond läheb Pola -Leedu kaitse alla. 14.09. 1577 Poola-Leedu ja Ordu vaheline liit Venemaa vastu. 1554 a olid Liivimaalased sõlminud Venemaaga 15a rahu, mis pidi kestma veel 12a, mida ei arvestatud.
Koadjuutorivaenus näitas, et liivimaalased on sõjaliselt väga nõrgad. Liivlaste suhted Rotsiga ( Gustav I Vasa /Gustav Eriksson). Vasa oli 1554 a Orduga kokkulepet ürit saavutada, et ühiselt astuda Venemaa vastu sõtta.Oluline ida-piiri küsimuse pärast. Ordu loobus sellest ettepanekust. 1550a kevadel puhkes sõda. 1557 Venemaa-Rootsi vaheline relvarahu. Vasa pettub liivimaalastes.
Läänemere äärsed riigid olid kiire arengu teel( Rootsi, Taani). Tahtsid enda võimu alla saada Läänemerd. Toimub ülemvõitlus võimu üle Läänemerel. Ülejõu elamine tol ajal.
Venemaa 16 saj keskpaigas
Esile hakkab kerkima Moskva vürstiriik. Moskvast saab Vene õigeusu keskus. 14 saj alguses on see selgelt nähtav. Vene alasid hakatakse koguma Moskva vürsti võimu alla. Võitlus tatarlastega. Moskva vürstiriik hakkab koguma alasid, mis enne olid tatarlastel. Ivan III 1562 -1565 ajal eriti agressiivne. Seda pol jätkab tema poeg Vassili III. Viib Venemaa kogumise lõpuni. Venemaa=Moskva. Liikumine Läänemere suunas. Pihkva ja Novgorod ei tahtnud Venemaale alluda . 1471 tungitakse Novgrodi. 1479 ametlikult Novgorod Moskva koosseisus . 1492 jõutakse Soome lahe kaldale. 1494 suletakse Novgorodis Hansa kaubakontor. 1510 . 1514 Smolensk.
Pihkva ja Novgrodi asemel on tulnud Venmaa. Liivimaalased hakkavad takistama läänemaalaste kontakte Venemaaga. Moskva riik oli liivimaalaste silmis arengust maha jäänud. Takistati käsitööliste minekut itta . 1548 Saksa- Rooma keiser Karl V andis loa, et mingi osa käsitöölistest võiks siiski Venemaale minna. Kogus kokku 125 spetsialisti. Tallinna raad suhtles Lübecki raega ja otsustasid spetsialistide tulekut boikoteerida. Enamus läks laiali, kes mitte püüti Liivimaal kinni. Balti barjäär.
Venemaal mure, et puudus otse sissepääs Läänemerele. I võimalus 1553 a kui UK meresõitjad ürit jõuda Põhja-Jäämere kaudu Venemaale- Venemaad see ei rahuldanud. Tahtsid balti barjääri lammutada, millega hakkas tegelema Ivan IV. Esmalt läks Kaasani ja Astrahani vastu , 1552 Kaasani, 1556 Astrahani vallutamine .
Silma hakkas siin meeletu julmus, mis vallutamisel toimus ja liivimaalastega suheldes. Sigismund AugustII ootas ära, milline on reaktsioon . Mis Ivan IV rõõmustas oli see, et mitte kuidagi ei reageeritud sellele. Oli rahul sellega, et Põhja Eesti oli rüüsteretkedele ie olnud. Siinsed võimukandjad ei olnud valmis seda ala kaitsma, siinseid vägesid ei suudetud mobiliseerida ja vaenlase vastu ei suudetud astuda. Kaitsevõime oli üsnagi halval järjel. Linnade kaitsemüürid kõikjal eestis halvas oluorras. Ordu enda meeskond oli kokku kuivanud, orduvendi, kes oleksid sinna liigistunud arvestati umbes 200 meest. Tegelesid suures osas adminastriivsete ülesannetega. Seltskond ise oli ka vana. Järgmine jaotus oli teenijad vennad, kes jäid arvuliselt samasse suurusjärku, kes olid jaot erinevate linnuste ja sõjaliste tugipuntkide vahel. Suurt sõjalist jõudu nad endast ei kujutanud. Kaitsemeeskonna moodustasid kohalikud vasallid . Pidid täitma ratsateenistus kohustust. Oli paljuski unarusse jäetud. Vasallkondade üksused olid suhteliselt väikesed ja puudutasid motivatsiooni. Eriliseks väeüksuseks olid palgasõdurid. Ordu ja teiste piiskoppide puhul mängis olulist rolli raha nappus. Kaitsemeeskondi oli moodustatud ja sisse ostetud. Aktiivsemad olid siin isegi olnud linnad, kes kasut palgasõdureid oma linna kaitseks. Maahärradel endil nappis summasid palgasõdurite muretsemiseks ja üleval pidamiseks. Viimane oluline kontingent oli kohalikud tp, keda sai vajadusel koondada väeüksusteks maakaitseväkke.AGA enamus tp ei oanud relvi kasut ja 1507 a li vastu võetud maapäeva otsus, et tp ei tohi relvi kanda. Puudus ühtne juhtimine ja autoriteet ja meelekindlus. Meenutada tuleks veel seda, et Liivimaal elatakse muretut elu, elatakse jõukalt ja ollakse suhteliselt kindlal järjel .
Kui venelased lahkuvad , jätab Shik alei maha teate maahärradele, kus põhjendab, miks retk ette võeti ja samuti märgib ta ka teates, et kui maks makstakse ära, lõpetatakse sõda. Annab maahärradele teate, et tsaar ootab esindajaid moskvasse ning annab välja vaherahu , mis kehtib 23.aprilliks. 60 000 taalrit taheti saada. Järgmine oluline samm oli see, et märtsi keskeks kutsutakse kokku Maapäev, kus otsustatakse koguda kokku nõutav summaning saata see Moskvasse. 60 000 taalrit tuli kokku saada ning selle kätte saamine läks suhteliselt kergesti. Summa saadi kokku ja aprilli lõpus asuski saatkond Moskva poole teele. Moskvasse jõutakse ajal, mil on toimunud olulisi muutusi, eelkõige sündmused Narva all.
Narva all sõjalisi nagimis oli toimunud, mrtsi keskpaigas oli Narva garnisoni esindajad sõlminud relvarahu, mis pidi kestma 1. Aprillini . 1 aprillil toimus tulevahetus , 9 päeva. 9 aprilliljõutakse mõtteni alustada venemaaga uusi läbirääkimisi ja saata delegatsiooni Moskvasse. Vene riigile oleksid nad olnud nõus maksma mingisugust maksu. Teada on see , et initsiatiiv oli narva linna poolne, valiti kaks narva linna saadikut. Krumhusen ( Narva raehärra) ja Dederin pidid asuma Moskva poole teele. Saadikud selle missiooniga nõus ei olnud, kui Krumhusen valiti, pakkus ta 1000 taalrit, et ennast sellest vabaks osta. Probleemiks see, et rida vene suurkaupmehi oli Krumhusenit hoiatanud Üheks hoiatajaks oli vaimulik Silvester kes oli suurkaupmees Anfin, kes ajast Krumhuseniga ära. Delegatsiooni enda kohta võib öelda nii , et teele ta asus, Ivangorodis võeti osa inimesi pantvangi, aprilli lõpuks jõutakse Moskvasse, kus oi kohtumine Ivan IV-ga ,kellele oli Krumhusen ja Dederin pakkunud , et hakkavad makse maksa, kuid sellega Ivan nõus ei olnud, pakub vastu armukirja. Dateeritud 1.mai 1558. Narva saadikud armukirja vastu ei võta, Krumhusen ja Dederin võtavad selle siiski vastu, et Liivimaale tagasi jõuda. Liikudes Venemaalt Narva ja Moskva vahel olid nad näinud vägede liikumist, et tulla suurema jõuga Liivimaa vastu.
Narva oli samal ajal rünnaku all, ordu püüab kaitset organiseerida. Ordumeister Fürstenberg teeb kõikvõimalikke üleskutseid,et Narvale appi minna. Selget abi ordumeister ise ei paku, kuid saadab Narva suunas Viljandi komptuuri Ketleri( Gothard Kettler ), kes jääb Narva lähedale. Tal on seal ordumehi ja riia palgasõdureid. Linna tulekut ette ei võeta, põhjendati sellega, et venelased olid selleks hetkeks Narva ümber piiranud ja takistasid sinna pääsemist. Narva foogt jätab linna maha ja lahkub enneoluliste sündmuste saabumist. Kui saadikud venemaale teele astusid oli sõlmitud relvarahu ja poleks tohtinud midagi juhtuda. 11 maiks saab see vaherahu aeg täis. Krumhusen ja Dederin veel tagasi ei ole, juhus mängib oma rolli. Narvas puhkem hiigtulekahju. Selle tekkepõhjused on jäänud ebaselgeks. Tulekahju kasutavad ära venelased, kes tulevad kiirelt üle jõe. Venelased hõõõivavad narva linnuse Heidetud ette, et Ketler ei tule appi. Venelased vallutavad linna ja hakkavad piirama linnust. Alustatakse läbirääkimisi. Lossis varjul olnud meeskond mõistab, et neil pole piisavalt toidumoona ja materjali, millega ennast kaitsta ning ollakse alistumisega nõus.Põhiline tingimus see, et nad tohivad vabalt lahkuda. Ketler oli selleks ajaks juba laagri maha jätnud. Need kes narvast tulid võisid lakuda. Ka linlased, kes soovisid lahkuda, võisid seda teha.
12 ma paiku jõuavad Narva tagasi Krumhusen ja Dederin. Kaasas oli neil ka armukiri, mis oli dateeritud 1.maile. Tsaari armukirjas oli ples loetud 16 tähtsama narvalase nimed, kes olid andnud lubaduse tulla suurvürsti võimu alla. Lubati, et Narva raad säilitab võimu linna üle. Linn säilitab oma maj tegevuse. Suurvürst oli lubanud et ei tema, ega tema käsmikud ei tohi tema igapäevaellu sekkuda. Linn akaitse läheb suurvürstile üle. Linn pidi säilitama usuvabaduse ning evangeelse usu. Piiramatau kaubandusõigus Venemaal. Väliskaupmehed võivad Narva tulla ja Narvas kaubelda . Linlastel jääb õigus võtta saksamaalt naisi. Ketler hakkas narvalasi süüdistama reetlasi ja väitis, et linn on meelega mängitud vene võimu alla. Paljuski teeb süüdistusi seetõttu, et ise ei teinud ta üldse midagi. Krumhusen kuulati üle ja oli mitmes heas ametis, kuid tal õnnestus saata ordule kirju, mida ta venemaal nägi. Andis edasi teate, et venelased tulevad järgmisena Tartusse , et nad valmis oleks. Narva langemisega oli Ivan IV saanud oluilse piirikindluse, mida peeti üheks tugevamatest. Saadakse tulemoona ja suurtükke.
Saadikute teekond Moskvasse kestis kuu aega. 3 juunil on Moskvas nad saanud läbirääkimisi alustada. Kõik need läbirääkimised on Narva langemise märgi all. Teada on see, et tsaar on öelnud, et neil seda raha enam vaja ei ole ning peapiiskopid peavad tema ette põlvitama tulema . Raha saatus on siiski ebaselge . Peale Narva vallutamist venelased egutsevad kiiresti, Kirdepoolses osas jätkatakse kiiret vallutamist. Vene vägede eesootsas on Adasev, järgmisena minnakse kohe vasknarva alla. Toona oli see kindlus oma kaitsemeeskonnaga. Hakkab toimuma see, mida me näeme järgnevate aastate käigus. Üks osa kaitsemeeskonnast laseb jalga. Vasknarva olevat jäänud vaid haiged. Kindlus langeb, 6 juunil läheb venelastele üle. Kirde eesti sellega sisuliselt venelaste kontrolli all. Peale seda mindigi Tartusse
Pihvamaal koondatakse suuri Vene vägesid, nende eesotsas oli Suiski ja Kurbskin.Mais kui Ketler lahkus Narva alt tuleb ta Kagu-eestisse. Hakkab organiseerima vastupanu et ise minna Pihkvamaale. Koondatakse nii ordu kui ka piiskopi vägesid Kirumpäele ( Viljandi lähedal) . Suuri väekoondisi kokku ei saanud, kokku oli seal u 1500 ratsanikku ja u 1500 jalameest. Kokkulepe oli ka riia peapiiskopiga, kes lubas täiendavaid mehi saata+ riia palgasõdurid. Teine suund oleks pidanud kokku tulema Kurtses, kes pidid ületama Narva jõe, minema Peipsi taha ja mööda idakallast liikudesminema Pihkva alla. Väeüksus kes seal oli otsustas venemaale mitte minna. Otsustasid, et nende esmaseks ül on Virumaa ja Harjumaa kaitse. Väeüksus läheb laiali. Kirumpäel liikuma ei hakata, põhjusekss see, et juuni alguses tulevad vene väed ise tartu piiskopkonda. ( u 60000 vene sõjaväelast).Suundub Vastselinna , mis oli Tartu piiskopkonna piirikindlus. Asutakse vastselinnat piirama, piiramine hakkab venima. Osa meeskonnast ei olnud valmis venelastelle alla. Jurgen Üksküllioli üks neist , kes keeldus alla andmast. . Peale 6 nädalast piiramist olid põgenikud või linnuses elanud inim sundinud alluma . Rahvas hakkas Ükskülli ähvardama. 30juunil kapituleeritakse, võidakse vabalt lahkuda. Ümbruskonnas palju vasallikindlusi, mis jäetakse pm kõik maha. Kirumpäele jäänudsaadetakse lihtsalt laiali. (u1juuli)Taganetakse Valga sunas. Tartu piiskopid Tartu suunas. Mängu tuleb Ketleri suhtumine asjasse, hakkas süüdistama Herman II Venemaale mahamängimises. Peale Vastselinat liiguvad venelased tartu alla , 6 juunil vallutatakse Kastre linnus( sõjaline tugipunkt Emajõel). Raskesuurtükid tuuakse pihkvast mööda vett nüüd alla. 8 juulul Vene väed on Tartu all ja valmistuvad linna ümber piirama. 15 juuliks on linn ümber piiratud. Peagi peale seda hakatakse suurtükkidest pommitama. Tartu kaitserajatisi polnud pikka aega hooldatud ja nende olukord oli suhteliselt halb . Linna õhkkond oli üsnagi pingeline.( religioossne).
Liin pöörati ümber, hakati suurtükkidega pommitama. Linn alla ei anna, tapetakse kõik maatasa. Tartu kodanikkond saadab siiski esindajad. E.Kruse oli Stifi foogt. Peale piiskokonna vallutamist läheb vangi, teeb karjääri. Hiljem läheb tsaari teenistusse. Sama lepingut lubas nagu Narvas kui nad alla annavas. Annab tartlastele ajutise vaherahu. Linlased hakkavad ette valmistama alistumise tingimusi. Sooviti,et säiliks Augsburgi usutunnistus ( säiliks evangeelne usk). Sellega seoses pidi lisaks kiriku tegevusele jätma linna kontrolli alla ka koolid. Jätkub Rae omavalitsuslikku tegevust, samuti gildid jätkavad oma eksistentsi. Linna kui terviku sissetulekuallikaid, aka maj tegevuse alused peavad säilima. Kõikvõimalikud privileegid pidid säilima, rae linnaõiguse säilimine. Võimalik lapsi saata saksamaale õppima või võtta naisi saksamaalt ning anda oma naisi saksamaale. Linlased võisid vabalt lahkuda, kui nad ei soovi võimu alla jääda, vara võis kaasa võtta. Rae poolel 34 punkti allaandmistingimustes. Piiskopi osa all olev toomkapiitel ( 12 punkti). I punkt puutus Herman II saatust. Pidi asuma Falkenau kloostrisse (tp Kärtna klooster ). Toomkapiitli liikmed pidid säilitama oma varad ja majad. Sooviti, et katolik usk säiliks. Kõik kes soovisid katoliiklasteks jääda jäid piiskopi jurisdiktsiooni alla Varasid ei tohtinud konfiskeerida, piiskopi võimu all olevaid inimesi ei tohtinud venemaale saata, kuid piiskop võis saata vajadusel inimesi tsaari ette.
Suiski tutvus nendega, pidi saatma tsaarile need kinnituseks. 18 juuli toimubki Tartu linna võtmete pidulik üleandmine Suiskile. Selle järel tuli linna ka vene garnisonid,kes võtavad linna kindlused enda kontrolli alla. Võeti kogu sõjatehnika ja 550(?) suurtükki. Vene vägi tungis toomkirikusse ning katariina kloostrisse, võeti ära kogu vara. Kogu altariinventar ja muu vara saadeti Moskvasse.Haudu otsiti läbi, otsiti neilt väärtesemeid. Ühelt Tartu kodanikult võeti ära 80 000 riia marka . Peaaegu kuu hiljem 15 augustil sai Herman II kutse tulla Moskvasse tsaari juurde. Tagasi ta sealt ei jõudnud. Juunis 1563 on ta Moskva lähistel surnud. Hakati spekuleerima kas Herman II mängis Moskvaga kokku ja andis Liivimaa ära. Lääne- eurooplased , kes temast midagi teadsid, ütlesid , et teda peeti väga hästi seisusekohaselt üleval. Vangipõlvest juttu ei ole. Herman II teadis, et teda kahtlustatakse ning saatis Liivimaale kirju, kus ta lükkas need kuulujutud ümber. Süü pani just tartlastele, raele, kes näitasid üle valmidust minna vene poole üle. Kui Tartu linn läks üle Vene võimu alla näitasid nad üles kaasaegset armulikkust, kes tahtis soovida , võis seda teha ja kaasa võtta oma vara. Piiranguks see, et võisid kaasa vütta nii palju, kui tassida suutsid. Ei toimunud massilist riisumist. Piiskopi pisikesed sõjalised tugipunktid jäetakse maha, venelased võtavad need üle – piiskopkonna õvimu all olevad vasallid jätavad omakindlused maha. Peale allaandmist 6 septembris suurtvürst oli kinnitanud linna allaandmise tingimused ( olulisemad, mitte kõik) . linn säilitas oma senise usu, linna senised privileegid säilivad, senine halduskorraldus säilib, kõik linnaomandid säilivadTartu linnal pidi olema ka müntimisõigus mündi tagaküljel pidi nüüd olema vene sümboolika( vene kotka kujutis). Linna jaoks olulisim ilmselt see,et kaubandus pidi säilima, linlastele võimaldati täielik kaubandusvabadus Venemaal . 58 hilissügisel ärasaadetud linlased saadeti pihkvasse enamasti. Saadeti ära, et endist piiskopkonna ala ordule kindlustada. Võisid tagasi tulla. 1559 a lukustati tartlased raekotta. 1565 ka küüditamine, ivan iv korraldusel saadetakse linnast välja 100 peret( u 1000 inim) , see seot Andrei Kurbski juhtumiga. , Ivan iv oli veendunud et tartlased aitasid Kurbskil põpgeneda. 1571 uus küüditamine. Linnaelu jäi paljuski seisma.
1558 a ordu suurt midagi ette ei võtnud, Tartu langemisega suur muutus . 9 juulil määratakse senine Viljandi komituur ( Ketller) määratakse kodipuudiks(?!). Tugevam võim kui ordul endal. Kettler oli selgelt poolameelne , veendunud et Liivimaa peaks alluma poola vasallile. Fürstenberg oli taanimeelne, soovis ,et liivimaa läheks taanile . Getler oli püüdnud mingit kaitset organiseerida.58 hilissügisel teeb ettevalmistusi tartu piskopkonda minemiseks, et seda tagasi vallutada. Juuli lõpus augusti alguses võetakse üle terve rida ordu väikelinnuseid. On saadud selged olulised tugipunktid nagu Porkuni , Rakvere , Laiuse , Põltsamaa ja Toolse . Enaused neist kohtdest olid juba tühjad, venelased sealt lahkunud. Rakvere foogt tegi venelastega kokkuleppe,et annab rakvere 2 nädala pärast le aga soovib 2 nädalat asja üle järele mõtlemiseks. Rakvere foogt tegeles vara väljaveoga.Suurtükid ja laskemoona ja muu vara vedas Tallinnasse, 2 nädalat hiljem andis venelastele tühja linnuse üle. Ordu vahistas ta ning heideti vangi. Tartus hakati müüre ehitama, sama toimus rakveres. Majad kisti maha, nende kivid viidi müüriks. Venelased saavad esimese sümboolse tagasilöögi paide all. Paides oleks teglikult läinud olukord nii nagu mujal, kuid paide foogt oli jalga lasknud. Grupp ordumehi otsustasid linnust kaitsta ning olid edukad . Kaspar von Oldenborkum organiseeris paide kaitse, saab paljuski tema karjääri aluseks. Hakkab liikuma jutt, et tegu on liivimaa viimase rühtiga, kes julges venemaale vastu hakata olle sealjuures edukas. Oluline strateegiline tähendus. Tänu sellele, et paide jääb vallutamata ei saa vene väed liikuda Tallinna suunas. Suiski on saatnud Tallina linnale mitu kirja. Tegi ettepaneku et tln peaks alla andma, näiteks tõi Tartu ja Narva. Tln sellega nõus ei ole .Tuuakse välja Taani kaart. Tuuakse välja, et tln oli kunagi olnud taani kuninga võimu all, paljuski elati edasi taani vaimus . Toonane ordu kultuur oli oma sõduritel e pikemat aega võlgu, selles olukorras kuskilt raha tulemas ei olnud, tallinna kontuur otsustas 25 juulil anda roompea lossi üle saarelääne piiskopi vennale Cristoph von Münchausenile. Ta oli läänevürsti foogt. Talle kuulus mõis Harjumaal , mis oli jäänud Taani kuninga valdusesse. Võtab toompea lossi üle ja teatab ,et on viinu lossi taani kuninga kaitse alla. Taani kuningas ise ei teadnud sellel hetkel veel asjast midagi ( Christian III). Ordu sõduritele makstakse saamatajäänud töötasu välja, tln raad oli arengu üle väga üllatunud. Väitsid, et on oma valiku teinud ja läinud taani kuninga võimu alla . Münchausenile kauaks raha ei jätkunud, tekivad võlad ordumeisteri ees. Kui detsembri saabub tln getler on ta pidanud Münchauseniga läbirääkimisi , ordu võimu alla läheb tln tagasi.
58 augusti lõpus on vene vöed jõudnud korra ka tln alla , toimunud tulevahetus, kuid linna piirama ei hakatud. Christian IIII kuulub Liivimaa oludest ning teatab et teda ei huvita see olukord siin ning soovib säilitada häid suhteid Venemaaga.
Sept lõpus Suiski lahkub Liivimaalt ja viib valdava osa väest kaasa. Getler otsustab seda ära kasut, Okt kuusks oli ta saatnud võndu 7000 palgasõdurit,0 200 ratsanikku ja üle 10 000 tp , et see tagasi vallutada. Okt viimastel päevadel tullakse üle uue piiri , minnakse tartu piiskopkonda.7 nov toimub Tõravere all kokkupõrge vene vägedegvenelased saavad lüüa.Linna tegelikult piirama ei hakatud, sest getler mõistis et tal ei ole piisavalt võimu , samuti polnud kaasas raskesuurtükke. Oli ka näha, et linnus n poole aastaga kaitses arenenud ning loobutalse. Tartu piiskopkonna ala loetakse vene alaks ning hakatakse seda hoopis rüüstama. Vaastastikkused rüüsteretked saavd väga tavaliseks. Kettler sai kergemalt tartu all havata, lahkus vägede juurest. Suuremaid piiramisi ette ei võeta. 17 jaanuaril leiab aset kokkupõrge Torza all peapiiskopi alal, suurvürst suudab peapiiskopi väed sisuliselt hävitada. Piiskopi väed saavad raskelt lüüa. Venelased aksutavad suurt segadust Lõuna Liivimaal ära ning prit liikuda riia alla. Jaanuari lõpus on jõutud suhteliselt riia lähistele, algab riia piiramine, riia eeslinnad tehakse maatasa. Venelased ei hakka riiat piirama vaid lähevad hoopis Kuramaale. Venemaale viidi suurel hulgal vange ja vara. Taani kuningas oli nõus vahendama relvarahu, 59 a algul tuleb liivimaale taani saatkond , kelle vahendusel lõmitakse 11.aprill 1559 Venemaaga vaherahu 6 kuuks. 1 maist 1 novembrini . Vaherahu kasut ära välisabi otsimiseks. Oli näha Liivimaa mahajäämust ja võimetust. Esialgu ei mõelda selleks, et anda maad jäädavalt kellegi teise võimu alla, vaid otsiti finantstoetust ja sõjalist abi. Naabrid , kes siin olid ( Rootsi, taani, Poola Leedi), jälgisid suure huviga , kuidas siinsed sündmused arenevad, kes omasid siin maakuulajaid. Naabritest mitte keegi ei olnud huvitatud, et Venemaa jõuaks Läänemaale . Süjaliselt ei tahetud aga siia tulla. Liivimaalaste jaoks oli kõige tähtsamaks küsimuseks, kelle poole pöörduda, et reaalset abi saada. Liivimaa konföderatsioon allus halduslikult saksa- rooma keisrile. Keisrile avaldati survet , keiser kirjtsaarile, et ta hoiaks liivimaalastega rahu.
1559 a peetakse Riigipääev Augsburgis, arutluse all on Liivimaa küsimus. Kõige tähtsam küsimus, et Liivimaale tuleks anna finantsabi, 100 000 kulda. See ei jõua kunagi Liivimaale. 1560 , kui peetakse uut riigipäeva Spayeris, kus samamoodi leitakse, et finantsabi andmine on möödapääsmatu,jääb siiani raha saatmata. Saadetakse kirju erinevatele kaalukamatele monarhhidele, kus on näidatud vana liivimaa rasket olukorda ning kutsutakse üles , et tehtaks midagi diplomaatilist.
I Saksa-Rooma keisrile, abi sealt ei saanud. Hansa Liidu suhtumine Hansa ekspansiooni oli esialgu eitav ning sellega poldud nõus. Hansa Liidus oli tähele pandud pikema Hansa protsetis uue meretee vastu. . Esialgu ollakse Liivimaalastega hte meelt et tuleb Liivimaalastele abi anda. Kui Narva vallutatakse , siis tsaar säästab narvalasi. Kõik kes tahavad võivad 58 a tulla kauplema Narva Suvest 58 tuleb kardinaalne muutus, lükatakse tagasi kogu tallinlaste retoorika. Lübeck hakkab tallinnale meelde tuletama , et talinlased on koguaeg venelastega kauplemist takistanud. Tallinna kaubandus hakkab nüüd alla käima. Liikvel kõikvõimalikud jutud, mismoodi lübecklased peavad kauplemist kinni. Partnerilt ei saada mingit reaalset abi, vaid Hansa Linnad kasutavad uut olukorda ära juba tln kahjuks. Sellega on ühtlasi ka Tallinna kõrgaeg läbi.
Taani
Taanil olid head suhted Venemaaga aga ka Ordu on läbi aegade püüdnud taaniga hästi läbi saada. Abi otsitakse Taanilt juba 50ndate aastate algusest. Taani kuninga per mäletatakse pigem hästi 1346 oli aasta kui Taani müüs Harju ja Virumaa Ordule. Ka Taanis ei oldud unustatud seda, et need alad olid kunagi kuulunud nende koosseisu. Nende alade loovutamine oli nende arvates suur viga. Käib kahe partei vaheline võitlus. Oluliine antud hetkel on see et Fürstenberg on taanimeelne Tartus peetakse Maapäev, ksu erinevad huvipooled on kohal ja avaldavad oma arvamus. Selgub , miks just Taani poolt ollakse. Üks asi see, et Taani ei ole meie otsene naaber ning pole ka otsene naaber Venemaaga. Poola ja Rootsi seda olid. Kaupmeeskond nõudis, et Taani väinad oleksid neile läbitavad. Rootsi langes ära ka sp , et ta oli alle ssõlminud Venemaaga rahul.
Cristoph von Münchaugenon Taanimeelne. Juunis 58 Maapäev tegi hoida otsuse hoida taani poole ja otsustas alustada diplomaatilisi kõnelusi. I jõulise sammu taani suunas astub Herman II , 5 juulil teatab, et tema on otsustanud kutsuda oma kodjuutoriks Taani kuninga Kristjan III poja, hertsog Magnuse. Juulikuus langetavad põhja-Eesti seisused otsused alustavad läbirääkimisi Taaniga. 6 juulil 1558 teatab Tln raad ordumeistrile et nad on otsustanud saata oma saatkonna Taani, et uurida Taani tingimusi ning need ka vastu võtta. Ordu ei suuda reaalselt abi linnale anda ja leiab et parem on vastu võtta võõras abi kui oma jõu puudumise tõttu kannatada. Tln oli põgenenud palju Virumaa jaHarjumaa vasallidest, olid kursis tln rae tegevusega . 23 Juulil võtab Harju Viru rüütelkond vastu otsuse, et nad liituvad tln delegatsiooniga ja lähevad taani kuninga jutule. Väitsid samuti, et on teinud ordule korduvalt kaebusi abi saamiseks aga ordu pole midagi teinud. Juuli lõpus on instruktsioon vamis saadud ja dateeritav Selge on eestimaa seisuste huviga et taani kuingas tuleks oma vägedega eestimaale võitlema, eesti seisused on olnud nõus tasuma aastamaksu et sõdurid võitleksid, aga oldi nõus ka andma maavaldusi . Ollakse nõus ka taani kuningale alistuma nii nagu see oli olnud varasematel aegadel . Tln soovib kaubandusvabadust ja küsitakse ka läbisõiduabadust Taani väinades. Kui 26 juunil asuvad saadikud teele liitub ka nendega Münhausen , minnakse Coppenhagenisse. Christian III on haigevoodis, suremas ning räägib et ta on huvitatud tervest liivimaast , mitte ainult tallinnast. Läbirääkimise lõppedes teatas ta , et ta loobus sellest pakkumisest.
Taani kuningas andis ordule 20 000 taalrit ja tegi otsuse et hõivatud toompea loss tuleb ordule tagasi anda. Otsustab saata saatkonna Venemaale. Räägitakse, et kuningas on siiski huvitatud Tallinnast ja viljandist ning on nõus ka nende alade eets maksma Sama saatkond kohtub ka Fürstenbergiga, ke son huvitatud ordu ja Taani liidust. Ordu on valmis koostöö tulemusena teatud aladest loobuma . Suudetakse saavutada kuuekuuline relvarahu.
59 a alguses toimub muutus ordu sees. Otsustatakse Fürstenberg kõrvale mängida, ordumeistri kõrval tõuseb juhtivale positsioonile Ketler. Septembris 59 saabki Ketleris ainukeordumeistriks. Kui saadikud Koppenhaagenist tagasi tulid olid nad pettunud . Sündmused, mis Toompeal toimusid ei olnud ka raele meeleärased. Suveks 59 ollakse taas taanimeelsed ja Münchausen oli mõjutanud raadi taani suunas. Münchausen peab juba 59 vaikselt taanis uusi läbirääkimisi.
1 jaan 1559 Christian III sureb, tema asemel tõuseb troonile tema poeg Frederik II. Esialgu on tal siseriiklike probleeme , kuid järgnevalt hakkab talle peavalu valmistama tema venna küsimus Isa eluajal oli juba teada, et vennaga on probleeme. Selles võtmes võtab ta hea meelega vastu Münchauseni. Johann V oli Saaremaa ja Kuramaa piiskop ning oli nõus neid alasid taanile müüma. . Läbirääkimisi peab vend. Johannes V on juba 50ndate alguses soovinud oma valdusi müüa et tsiviilelu elada. Novembris 1559 sõlmitakse ostu-müügi leping. Täpne kuupäev ebaselge. Nübourgi leping.Taani kuningas ostab 30 000 taalri eest ostis ta mõlemad piiskopkonnad ja ananab need üle oma 19 aastasele vennale hertsog Magnusele. Raha tuli üle anda 2 aasta jooksul. Lepingus 2 osa, Avalik ja salajane pool. I võttis kogu piiskopkonna oma kaitse alla ning nõustus et kui piiskopkopi amet on vakantne on tal õigus sinna määrata piiskop. II salajane pool oli see, et I uueks piiskopiks on hertsog Magnus . Dünastiline probleem. Frederik II vabanes niiviisi Magnuse nõudlusest Schlewig-Holsteinile. Tegelikult oli tal selleks ka dünastiline õigus, Frederik otsis talle seisusepärast ala, mida anda Magnusele. Sellest on teatatud ordule ja riia peapiiskoppi, ketlerit ja saksa-rooma keisrit
16.aprill 1560 randub Hertsog Magnus Saaremaale. Tal oli kaasas 5 laeva head ja paremat täis. Laevadel oli ka 400 palgasõdurit ja suhteliselt usur summa sularaha ( u 70 000taalrit). Jõuab Kuressaarde. 13 mail toimub avalik üritus, mis varem oli kokku lepitud, kus toomkapiitel valib ta piiskopiks. Vastutasuks kinnitab Magnus seisuste privleegid. Viib täide Kuramaa ülevõtmise . Toimub Kuramaa piiskopkonan väljaostmine. Alates mai kuust Magnusel tiitel Saaremaa Läänemaa ja kuramaa stiffide piiskop . suvel 29 juulil lõppevad läbirääkimised ka tln piiskopiga ja lepingu kohaselt võtab 29 juuli le magnus ka tln piiskopkonna . Teoreetiliselt saab ta endale suure ala AGA piiskopil ei ole selle ala üle ilmalikku võimu ega ka varandust. Sai maja toompea ja 2 lauamõisa. Magnus näitab oma huvi põhja eesti vastu. Johannes V lahkus Liivimaalt, läks Saksamaale, loobus vaimulikust ametist, abiellus ning elas tsiviilelu ning naudib summasid, mis Taanist talle olid antud ja tulmas olid. Kohalikud seisused protestisid, et Johannes V kogu raha endal sai ja soovisid et taani kuningas rohkem ei maksaks, kuid maksis ikka. Magnus oli väga oodatud mees Liivimaale, kudi õige pea tekivad temaga mitmesugused probleemid. Ta oli noor ja kogenematu ja puudus korralik ettevalmistus. Õige pea ilmneb et tegu on südametunnistuseta inimesega ning kaasaegsed hakaksid temast õige pea rääkima kui ebardist.
Liivimaalastel oli alguses tema peale olnud suured lootused,sest esidnas ta ju Taanit. Alguses äärmiselt populaarne. Magnus mängib oma sansid suhteliselt kiiresti maha, temaga kaasasolevad sõdurid hakkavad rüüstama. Teine asi oli see et Magnusel tekkis pm kohe vastuolu Ketleriga. I vaenulikud sammud Ketler. Heinrich Lühighausen-Wulf sai Ketlerilt korralduselt minna aja võtta Kuressaare enne Magnuse saabumist üle ja võtta kogu ala ordu kontrolli alla. Ordumehed jooksid massiliselt üle Magnuse poolele ja võtavad üle ka Wulfi . Relvastatud konflikti siiski ei tule. Nii Ketleri kui ka Magnuse esindahad saavad kokku Uus-Pärnus ja 6 augustil sõlmitakse leping. Ketler tunnistab Magnust, Magnus Ketlerit. Ollakse valmis koos venelaste vastu võitlema, magnus abastab Lühighausen wulfi ja ketler utnnistab Magnust tallinna piiskopina. Annab Magnuse käsutusse padise kloostri.
2augustil Härna lahing . Magnus ja Kettler tunnustavad teineteist ja lubavad koostöööd teha venelaste vastu. Tegelikult pole kumbki eriti valmis sõjaliselt sündmustesse sekkda. Sügisel rüüstavad venelased Eestimaad , sh ka Magnuse alasid, Magnus lahkub Eestist ja läheb Taani, kust loodab saada venna toetust. Frederik teda ei toeta, arvas , et Magnus võiks olla rahul sellega, mis tal on. Frederik otsustab Magnuse voli teatud määral piirata, määrab Magnusele järelvaataja ( Saarema asehaldur ) Diedrich Tier( ?). Frederik II on ainus Läänemere äärsetest riikidest, kes ei tahagi Liivimaa asjadesse sekkuda. Taani kuningakoda jälgib siin toimuvat, kuid poliitiliselt ise ei sekku.
Rootsi
Rootsis esialgu ei tunta aktiivset huvi Liivimaa vastu. Tuleneb Gustav I Vasa jahedast suhtumisest liivimaalastele( 1555.a liivimaalased väidetavalt ei tulnud appi venelastega võitlemisel).Ürit hoida rahu Moskvaga. Tähtsam oli kaubandussuhtus kui kõik muu. Tema pojad huvitatud Liivimaast. Soome hertsog Juhhan ( Gustavi noorem poeg, tulevane kuningas) aktiivselt arenes Soome hertsogkonda ning tahtis seda laiendada. ( hetsog oli edelaosas). Juunis 1558 hertsog saadab I korda oma maakuulaja tallinnasse, kes peab tutvuma oludega ja ordu esindajaga. I diplomaatilised sammud jõuavad ka kuninga kõrvu, kes keelab sellist tegevust. Juhhan isale ei kuuletu vaid saadab uusi tegelasi Tallinnasse. Juhhanil on selle tulemusel tln usaldusisikuid, kes teda asjaga kursis hoiavad. Linn on teatanud,et jäävad truuks ordule. Tln viitavad ka sellele, et nad on teinud juba oma valiku, kellelt kaitset otsida.
58 a suvel pöörduvad ordulased Gustavi poole, ürit saada 200 000 taalrit laenu, natuke hiljem 40 000 taalrit. ˇTagatiseks pakutakse erinevaid Liivimaal asuvaid ordu ala kindlusi. Vasa laenust keeldub.1559 a II poolel Gustava huvi Liivimaa vastu suureneb , kuid seotud sellega, et pannakse tähele läbirääkimisi, mis Kopenhaagenis toimuvad.
Eerik Vasal( Gustav Vasa vanem poeg) ei olnud algusaastatel suurt huvi Liivimaa vastu. 1559 a sügisperioodil hakkab ka Eerik Liivimaa asjade vastu huvi tundma. Seotud tema isiklike probleemidega. Tuntud oli oma ahelabielu soovidega.Soovis paluda kuninganna Elisabethi kätt. Tahtis Juhanit aidata Liivimaa asjadega, et see aitaks talle saada Elisabethi kätt Hakkas ka ise asjadega tegeledes Liivimaa vastu huvi tundma. Püüab isa vastuseisu murda. Liivimaalased on siis veel taanimeelsed. 29.sept 1560 Stockholmis sureb Gustav Eriksson, võimule tuleb Eerik XIV. Pol olukord muutub radikaalseks.
Poola
Poola ei julgenud aktiivselt sekkuda Liivimaa küsimustesse. Soovis saada Liivimaad oma vasalliks aga ei sekku. Esialgne soov vältida sõda Venemaaga. 1558 a kõik pöördumised, mis Liivimaalt tulevad Sigismund II Augustini, ei leia mingisugust toetust. Erinevalt ilhelmist oli Ketler aktiivselt ajaud Poola asju. Ketler kohtus erinevate kõrgete poola ametnikega ( sh Sigismundiga)Poola-Leedule antaks kindlused üle aga säiliksid kõik senised privileegid. Soovis ala sekulariseerida ja muuta poola kuninga vasalliks soodsatel tingimustel. Aprillis 1559 peeti Riias Maapäeva, kus I küsimuseks oli Relvarahu .59-60 on Sigismundi suhtumine selline, on see, et nagunii liivimaalastel läheb halvasti, mida aeg edasi, seda lihtsam on seda ala endale saada. Juulis 59 uuesti Maapäev , siiani Poolalt abi otsimine, kuid tõsisem küsimus oli arutelu, et võiks relvarahu rikkuda ja artu piiskopkonna tagasi vallutada. Liivimaal õnnestub Sigismund II-ga leping sõlmida 31 august 1559 ( Kaitseleping). Paljuski deklaratiivne, lepingus siiski lubab Sigismund võtta ordu ala kaitse enda kätte. Liitu või uniooni sellega ei sõlmita. Ordu pidi jääma siiski Saksa-Rooma keisririigi koosseisu. Sarnane leping sõlmitakse ka peapiiskopi alasid silmas pidades. Liivimaalased nii ordumeister kui ka peapiiskop,lubasid paljusid ordu losse , mis nende aladel olid, panti anda ( ükski neist ei ole tp Eesti aladel), peale sõda pidid nad lossid tagasi ostma. Lossis pidid säilima kõik senised õigused. Lisaks sõjalisele abile on Sigismund lubanud anda ordule ka raha. Septembris 59 Würstenberg lõplikult kõrvaldatakse ametist, Ketler on täiel määral ametis nüüd. Läheb Viljandisse, tegeleb lossi kaitsega .
Ketler sünd 1517 a, surnud 1587 aasta mais. Vaadetelt arvab ta, et Liivimaa peab säilitama terviklikkuse aga sekulariseerima selle ala ( Poola-Leedu alla).Ketler oli paljuski kaitselepingute taga, kuid Poola kuningas lepinguid ei täida. Sigismund on ettevaatlik venemaa suhtes. Siiani toetab oma aja teooriat. 1560 detsembris hakkab Sigismund II saatma Liivimaa tähtsamatesse kindlustesse oma kaitsemeeskondi. Saadab kaugemale kui esialgne meeskond ette nägi. Sh Tln tuleb poola sõdureid. 60 a lõpus teab, et Rootsist tuleb nüüd potensiaalne vastane Liivimaa asjades. Kuna ordu ei olnud raha ega abi saanud, siis ordu hakkas oma tähtsaid alasid müma. Põhiliselt Tp Läti aladel asuvad kindlused. Reaalselt abi Poolast ei tule.
Juba suvel 59 kavandas Ketler sõjakäike vene aladele , mille eesmärk oli tungida endisesse Tartu piiskopkonda, et tagasi vallutada Tartu linn. Oktoobris ületatakse uus piir ja minnakse Tartu piiskopkonda. Toimus väiksemaid kokkupõrkeid , vene väed saavad nõu juures liivimaalastelt lüüa. Liivimaalased jõuavad Tartusse, kuid kogemustest õpitud ei oldud, suurtükke kaasas ei ole. Piiratakse linnust, tartut tagasi ei vallutata. Riisuti ja rüüstati enfisi tartu piiskopkonna alasid. Vallutati Kärtna, piirati Laiust, ei õnnestunud vallutada. Pöördutakse Liivimaale tagasi. Esialgu venelased olukorrale ei reageeri ja on endiselt kaitses. Hiljem karistusretk. 9. Veebruaril 1560võetatakse ära Alulinn ( läti ala), mis on ordu jaoks suur kaotus , sest see oli oluline sõjaline tugipunkt ida suunas.
Iva IV otsusta jätkata sõjategevust Liivimaal. Mai lõpus-juunis hakataske korraldama rüüsteretki, suvel on venelased jõudnud Tallinna alla. Juulis võetakse vastu otsus, et tuleb vallutada Viljandi. Tartust hakkab väeüksus liikuma Viljandi suunas. Satuvad konflikti Härgna all. Venelasi oli u 12 000 meest , kes Viljandi alla liikus. Ordu ei teadnud venelaste täpset arvu. Ordu maamarssal Philipp Charvondelle( ?!) otsustas vene vägedele kallale tungida. Tema arvas, et venelasi on kordades vähe, tema käsutuses oli u 500 meest. Esialgu ollakse edukad, venelastele tuli see ottamatult. Peagi aga purustati piirajad täielikult. Liivi ordu viimane välilahing. Osa ordu sõjalisest juhtkonnast langeb vangi. Ivan IV laseb nad hukata. Vene väed jõudsid 4 augustil Viljandi alla Hakkavad Viljandit piirama. Linn võelti käibelt ära. Linnamüüre ei olnu , loss on aga väga tugevalt kindlustatud , hästi mehitatud ja hea rlvastusega. Venelased pommitavad suurtükkidest linna pommitama, purustavad osa kaitserajatisi. Palka saamata palgasõdurid otsustavad alla anda. 21 august 1560 Viljandi loss alistub. Palgasõdurid annavad üle ka kogu selle varustuse mis neil oli. Venelased lubavad ka kaitsjatel lahkuda. Läksid väidetavalt pärnusse, Ketler olevat neid ka karistanud ( osa hukatud ) Fürstenberg antakse palgasõdurite poolt venelastele üle, viiakse Mosvasse. Erinevaid versioone tema saatusest. Enamasti siiski väidetavalt elas seisusekohaselt Moskvas. Vene väed hakkasid uuesti rüüstama.
Viljandi langemine suurematsorti katastroof. Väiksemaid linnuseid jäetakse lihtsalt maha. Venelased saavad käigult endale lihtsalt linnuseid. Vene vägi jagunes kolmeks, peaasjalikult tegeleti rüüstamisega, üks suund läks l’’nde. Eraldi retk tln alla takerdub Paides. Teel Tln oleks olnud vaja ära võtta Paide, aga Paidet ei jäeta maha ja seda hakatakse siis piirama. Paisde kaitset juhib C. Oldenbockum. Oktoobrbri teisel poolel piiramine lõpetatakse. 1560 aastal sügisel on tln linnal kuuuldusrikas episood , mida eamasti isegi ei mainita. Tln olles sõjatingimsutes, on end tugevasti ette valmsitunud. Keelatud relvade saatmine venemaale oli juba keisri poolt keelatud . Tulles kuulsusrikak sündmuse juurde , sügisel venelased jätkasid jõuliselt läänemaal. Kaks oluliselt killustatud tugipunkti, sept alguses rüüstatakse vanapärnu, mõned päevad hiljem Haapsalu. Kõik mõisad, mis jäävad Pärnu ja Haapsalu vahele , põletatakse maha. Tehti ettevalmistusi Tln piiramiseks. 10 sept on venemaa arvukas vägi jõudnud venemaa alla. 11 sept hommikul võetakse tln linnast ette hulljulge väljatung, tungitakse venelastele kallale. Tallinlasi kaitsses hommikune udu. Venelastele anti tugev löök, kokkupõrge leiab aset pärnu mnt lähistel. Välja tungisid kõik, kes välja tungida suutsid. Nii lihtinimesed kui ka raehärrad. Venelased korjavad oma laagri kokku ja lahkuvad tln alt. Lähevad Rakverre. Kariloomad, kes neil kaasas olid jäävad sinna. Kuna hukkunud oli ka mustpeade hulgas, lasid nad maalida ühe pildi, mis kujutab esimest tln vaadet.
1560 a sügisel ka talurahva mäss, mis läänemaal ja harjumaal aset leidis. Tavaliselt räägitakse kolmest kihelkonnast kus see toimus, Märjamaa, Hageri ja Kullamaa. Talurahvas oli sõjategevuse eest täiesti kaitseta, mistõttu ei ole vaja imestada, et nad hakkavad juba siis tegema koostööd venelastega ( viha rõhujate vastu). On teada kordi , kus tp on antud abi. Venelastega tuuakse kaasa ka eesti tp, kes enne sõda olid põgenenud venemaale, nüüd kasut neid kui keeleoskajaid ja kohalike olude tundjaid. Tp teejuhid.
Oktoobri alguses toimubki ülestõus. Ülestõusjad valivad endale mittesaksa juhi. Tapetakse kätte saadud sakslasi ja põletatakse mõsiaid. Alustatakse läbirääkimisi tln raega. Palutakse, et tln raad ei sekkuks aga soovitakse saada relvi. Raad ei sekkunud , sündmused arenevad kiiresti. Oktoobri keskel on ülestõusnud kogunenud koluvere lossi über ja tahavad seda piirata ja üle võtta. Ei õnnestu.Ajab enda ees ( Münchausen) lihula tp abiväge, kuid tegelikult sellega surutakse lihtsalt ülestõus maha. Tapetakse u 200 tp, ülejäänud võetakse vangi ja hukatakse hiljem. Üles tõusis u 4000 tp, kellest kirj ka Sigismund II August. 1560 a oli langenud Alulinn ja Viljandi, oli toimunud Härdna lahing, oli langenud vangi ka Fürstenberg. I-le panevad punkti rüüsteretke, mida maa kannatab, sest venelased korraldavad siiani rüüsteretki.
Sigismund tahab enda alla saada uusi kindlusi, kuid abi anda ei taha. Delegatsioon Läheb Moskvasse, kus püüab saada liivimaalaste olukorra leevendamist. Mingit edu need delegatsioonid Liivimaa jaoks need kaasa ei too. Sigismund saadab väiksemaid kaitseväeüksusi. 1560 a sügisel toompeakindluse juhatajaks sai Oldenbockum. Saadakse aru,et ordust abi ei saa, üritakse abi saada Rootsilt. Algab retootika, et ordumeistrile tehakse selgeks, et ollakse valmis loobuma oma truudusvandest. 1560a sügisel on Stockholmis mitu saadikut. Eerik XIV kohtleb neid erinevalt, ordumeistriga ei suhtle , tallinlased võtab hästi vastu. Teeb ettepaneku, et tln alistuks rootsi riigile. Saadikutel polnud kaasas volitusi , et linna üle anda. Otsesed sündmused jäävaad uude aastasse,kui on võimalik üle mere sõita. 26 märtsil 1561 a saabuvad tln kuninga saadikud, tullakse 3 laevaga . Eeriku saadik liivimaal on Klas Horn . Maanduvad Tln, toimuvad läbirääkimised. Kinnitatakse rootsi valmisolekut liivimaad kaitseda , narva kaubanduse keelustamine . 3 mail läks tln rae ette ja teatas et soovib lõpliku otsust. 4 mail võtavad tln kodanikud ja harju virumaa rüütelkond vastu otsuse et annavad ennast rootsi kaitse alla aga lükkavad edasi truudusvande andmise. Horni see enam ei rahuldanud, 16 mail võtti üle saksa palgasõdurid, kes lähevad rootsi teenistusse, esitab ordu vägedele ultimatiivseid nõudmisi. Rootsist saabub rida laevu tln, tuuakse kokku terve hulk rootsi sõdureid, raha ja moona . Horn avaldab rüütelkonnale survet, 18 mail saadab tln raad ja harju-virumaa rüütelkond ordule teate, et ütlevad nende kaitsest lahti ning lähevad rootsi alla. 4 juunil 1561 vannuvad truudust rootsile.( Harju-Viru rüütelkondja osa Järva ordu vasalle. 6 juunil teeb sama tallinna linn. Alistumislepingut ei sõlmita Saatkonna kinnituskiri antakse rüütelkonnale ja ordule. Garanteeritakse evangeelne usk. Kõikide varasemad privileegid säilisid. Lubadus Narva kaubandus kaotada, ainsaks soome lahe kaubanduskohaks pidi saama Tallinn.
Peagi saadi ka Toompea loss rootsi riigi võimu alla. 24 juunil toompea loss läheb rootsi valdusesse. Oldebochum ja ta mehed võivad lahkuda, saavad 7000 kulda enda käsutusse. Rootsi riigi ajaloos algab sellega uus periood, sest Rootsi oli sellega väljunud oma ajaloolistest piiridest ( Rootsi suurriikluse algus). 2 augustil 1561 ratifitseerib Eerik XIV need kokkulepped, mis tema saadikud on teinud. Osa eestimaast kuulub sellega rootsi kaitse alla ja on saanud rootsi kuninga alamateks. Hertsog magnus tundis, et on tungitud tema mängualadele, on lubanud astuda rootsi vastaseid samme , tegelikult midagi ette ei võta. Sündmused, mis mais ja juunis tln aset leidsid panid ka Sigismundi tegutsema. Peale seda, kui tallinn on läinud rootsi kaitse alla on sigismund nõudnud Kettlerilt kõigi liivimaa linnnuste andmist poola kaitse alla ja on hakanud nõudma allumist poolale. 1561 a suve lõpust on avaldatud liivimaa seisustele survet, liivimaale on saadetud mitmeid olulisi poola võimukandjaid, nt Nikolaus Radzivil ning nende abil tegi kohalikele selgeks et need linnused , mis veel alles on tuleb anda poola kaitse alla. Ka poola kuningas lubas Augsburgi usutunnistuse säilimist.
August-sept suht palavad päevad, okt keskpäeval saavad seisused käsu tulla Vilnuse Leedu Riigipäevale. Ordumeistr ise, linnade esindajad, peapiiskop jt tulevad kohale. Pärnu saadetud esindajad ei olnud lõppdokumendile alla kirjutanud, kuid ei olnud sellele vastu.Kuningas on kinkinud Pärnu linnale ühe mõsia, tunnistus separaatläbirääkimisest. Kõigil huvipooltel oma tingimused. Ordu vasallid olid valmis ennast separaatselt olnud nõus allutama ning olid õus ka ordumeistri maha jätma. Kõige olulisem neile oli Augsburgi usutunnistus. Teine oluline punkt oli privileegide säilimine nii, nagu see seni on olnud. Kõik ametnikud, kes on , tuleb täita liivimaalastega. Tuleb säilitada senised läänivaldused kusjuures nendel peab olema pärandamise õigus mõlemas liinis ( nii mees- kui ka naisliinis). Riia saatkond pm tahtis samu asju aga erinevalt ordu vasallidest tahavad riialased et enne seda,kui nad allutavad ennast kuningale, tuleb saada saksa-rooma keisri heakskiit . Ordumeister esitab analoogilised nõuded aga Kettler soovib, et temast saaks Poola kuninga vasall ning ta saaks mingi osa Liivimaast enda kätte. Kuningas näeb, et Liivimaa inkorporeeritakse Poola riiki nagu see oli toimunud 1525 a Preisimaaga Samas teatab kuningas, et inkorporeerida saavad vaid Leeduga. Liivimaalased tahavad olla seotud mõlema osaga ( nii Poola kui ka Leeduga). See väidetavalt poleks aga võimalik olnud. Poola sei oli Liivimaa inkorporeerimise vastu, mis oli ka liivimaalastele teada. Leedulased olid aga huvitatud, et Liivimaa tuleks nende koosseisu.
21 nov lubaduste hulka kuulub ka see, et Wilhelm säilitab oma valdused peapiiskopkonnast ja Kettler pidi saama ühe osa Liivimaast, Kettler saab hertsogi tiitli . Liivimaa seisused on kõigega nõus va Leeduga liitmisega. Liivimaa seisused alistusid siis isiklikult Sigismund II-le. Tulevikus pidid lahendame kuuluvuse küsimuse. 27 nov teatab liivimaalastele, et kuninga on kiire ja ta soovib lahkuda, ta on nõus kui riik alistub otseselt talle. Sellega on kõik nõus va Riialased. Allutamine viiakse läbi 28 nov 1561 Liivimaalased annavad Sigismundile truudusvande ja alistuvad, riialased suruvad kätt ja lahkuvad.Järgnevaks kahekümneks aastaks on Riia peaaegu iseseisev linn. Kuid sellel on ka mõningaid mööndusi.Riia säilitab on nõude, et nad ei lähe kellegi teise võimu alla ilma saksa rooma keisri heakskiiduta, tänutäheks truuduse eest saab hiljem vaba linna staatuse. 1581 lõplikult allutatakse poolale. Kui riialased loobusid truudusvandest, siis ka peapiiskopkonna vasallid seda ei tee. Hiljem hakkab ka see teataval määral probleeme tekitama. 28. Nov sünnib ka kaks dokumenti pacta subjectionis oli Liivimaa alistumise leping. Allkirjastamine toimub hiljem. 3 märtsil 1562 annab Kettler sellele allkirja. II dokument oli Sigismund Augusti privileeg , mille annab liivima ordu vasallidele. Nim Privilegium Sigismundi Augusti.Pidulik allutamine toimub 5.märtsil 1562 aastal.5.märts 162 kvalifikatseerub ka Vene-Liivi sõja I etap lõpudaatumina
1562 aastal saavutavad peapiiskopi vasalllid kokkuleppe poola kuningaga, et ka neile laiendatakse Sigismund Augusti privileeg. Pol väheolulised. 4 veebr 1563 a suri peapiiskop Wilhelm , kes oli eelnevalt juba haige olnud. Tema surma eel hakkas Koadjuutor Cristophia piiskopkonda mängima Rootsi kunings kätte. Poolakad said selle esttada, Crisptoh vangistatakse ja viiakse Poola.
Võitlus Liivimaa pärandi eest
Põhjamaade 7a sõda, kus Rootsi vastu sõdivad kõik peale Venemaa. Raske aeg. Jätkuvad Poola-Vene sõjad. 1570a puhkevad ka Vene-Rootsi sõjad. Vaheaegadega sõditakse järgnevad 25 a. Sõdade aeg siiski üsna tõsine. Liivimaa on ära jaot nelja suure riigi vahel jaot-Venemaa( Kagu Eesti), Poola ( Ordu ja peapiiskopi ala, ilma riia linnata.Ülem Kuramaast on saanud justkui hertsogiriik ,juid vasallina allub siiski Poola kuningale) , Rootsi ( Tallinn ja Tallinna vahetu ümbrus), Taani( Saared). Moskvalasi pidasid liivimaalased peamiseks vaenlaseks.ALlutamine oli kaitse otsimine, et uued tulijad võitleksid Venemaa vastu.Riigid omavahel olid konfliktist, kuid tegelikult tegid kohati siiski koostööd.
Eerik XIV ( Rootsi) soovib hoida rahu Venemaaga. Harju ja tln rüütelkond on sellest üllatunud, sest nad arvasid et Rootsi hakkab alasid venemaalt tagasi allutama. Cristoph alustab läbirääkimisi tsaariga, et alustada relvarahu Venemaaga. Augustis 65 lepitakse kokku, millised alad kellele kuuluvad. Eerik XIV annab justkui lubaduse, et Narva kauplust nemad ei takista. Tegelikult ikka takistas. Järgmine suurem kokkusaamine rootsi ja vene diplomaatide vahel on 1564 a kui sõlmitakse uus relvarahu. 64 a sõlmiti 7a relvarahu leping. Taas räägitakse Eestimaa huvisfääridest. Kindlustest nim Tln, Pärnu, Karksi ja Tartu linnused pidid olema rootsi omad, ülejäänu osas andsid rootslased venelastele vabad käed. 1567a kolmas suurem kokkusaamine vene ja rootsi diplomaatide vahel. Saadakse kokku Moskva lähistel aleksandrevskaja slovobodas, deklareeritakse, kes on ühised sõbrad ja vaenlased, mis kellelegi kuulub. Tsaar on lasknud lõppdokumenti kirjutanud, mida rootslased võivad kasutada, mis on tegelikult osa tema valdustest Liivimaal. 67 a on esile kerkinud ka Hertsog Juhani abikaasa küsimus Katariina Jagellonica. Venemaa nõuab et Katariina tuleb otsekohe Venemaale välja anda. Algselt rootslased lubavad seda, kui saadikud rootsi jõuavad, siis Katariinat tegelikult välja ei antud.
Eerik XIV oli tegelikult skisofreenik. Algselt oli nõus välja andma , saadikute tulles oli toimunud meelemuutus, saadikuid hoopis alandati. Aadlikud hakkavad hiljem mässama, Eerik kukutatakse troonilt. Ivani jaoks oli selge, et järgnev sõda toimub neil Poolakatega. Seetõttu oli selge, miks sooviti säilitada häid suhteid Taani ja Rootsiga . Teades, et ees seisab õda poolaga, 7 augustil 1562 sõlmiti Taaniga-Venemaa sõpruse ja neutraliteedi leping. Märgitakse maha huvisfäärid. Venemaa väitis, et teda huvitavad kõik Liivimaa alad, va need, mis parajasti Taanile kuuluvad. ( Saared, Kuramaa, Vana-Pärnu ja Padise klooster kuulusid Taanile). Ülejäänud alad kuulusid Venemaale, venelastel oli õigus pretendeerida kogu Venemaale. Lepitakse kokku, et taani kuningas ei takista Narva kaubandust ( takistamine Taani väinades).
Poolal ei õnnestunud Venemaaga midagi kokku leppida. – 1562 aastani oli neil relvarahu. Kumbki pool sellest relvarahust kinni ei pidanud. 1561 a lõpus hõivavad Poola-Leedu väied Tarvastu. Kaks riiki sõjajalad, 62 sügis kuulutab Ivan ametlikult Sigismundile sõja. Väina ääres 1563 kaot Poolale kuulunud Polotski linna, Venelased saavad kontrollida väinal toimuvat. 60a II pool keeruline kõigi jaoks. Venemaal on mitmesugused sõjalised raskused ( tatarite rahvastega, Krimm,Kaasan Astrahan). Obritsnikute märatsemised. 1564 oli Obritsnina üheks põhjuseks miks Tartust lahkus A.Kurbski, kes päästis sellega oma elu. 1560ndate a II poolel sisemised raskused ka Poola-Leedul. Nende territooriumil väikerahvaste ülestõusu.. Poola ja leedu aadlite huvid läksid lahku. Poola aadlikud ei mõistnud, miks nad peavad Leedu eest võitlema, kui neil on ka enda territooriumil raskusi. Leedu ter jõutakse lõpptulemuseni alles 1571 stal , kus ei Venelased e Poolakad midagi ei saavutanud.
Põhja eestis on selge et Eerik XIV ja Johan on huvitatud enda ala laiendamist Liivimaal. Sügisel 1561 hakkab Eerik vaikselt oma territooriumi laiendama. Hilissügisel hõivatakse Padise klooster. Edaspidine eksapnsioon toimub Pärnu suunas. Jõutakse sinna juba Juuni kuus. Linn suudetakse endale allutada, tegelikult Pärnu oli sel hetkel juba Poolakate võimu all. Peale Pärnut hõivavad rootslased Paidet, sisuliselt nende käes kogu Järvamaa. 1563 on rootslastel täiendavaid alasid, olulisem 1563 kui hõivatakse Karksi. Juhanil on jätkuvalt ambitsioonid Liivimaal, endistelt ordualadelt on võimalik nii mõndagi saada. 1560a paiku hertsog Johan on hakanud huvi tundma Katariina Jagellonica käe vastu. 1560ndal aastal oli ka Ivan IV endale Katariinat naiseks tahtnud. Asi selles, et Sigismund II-l ei olnud lapsi, Ivan IV jaoks oli ta enda arvates suur võimalus seeläbi saada Poola kuningaks. Palus Katariina kätt. Palve lükati poolakate poolt tagasi, asuti läbi rääkima hertsog Johaniga. Sigismundil oli oma huvi, Põhja-Eesti oli läinud rootslaste kätte, vendade omavahelist tüli ära kasutades soovis endale saad Põhja Eesti valdusi.Poola tahtis saada 120 000 taalrit, vastu andis tänasel eesti alal paiknevad 5 pandilinnust. Abielu sõlmiti 4 okt 1564 a , Sigismund annab nii naise kui lossid, Johan viib talle kuulelkad üksused Poola kontrolli alla. Krahv Arts hakkas neid valdusi Johani eest valitsema . Eerik XIV laseb kindlusi vallutada, mis on tegelikult pandilinnused. Eerik oli raevus, et Johhan oli andnud raha riigile, mis oli tema arvates nende vaenlane . Eriti valuline,s est natuke varem oli Eerik Johannilt raha palunud aga Johan oli keeldunud. 7 juunil 1563 Rootsi riigipäev võtab vastu otsuse, kus Johanit süüditastakse riigireetmises. Mõistetakse surma, ainuke, kes talle armu võib anda oli vend Eerik. Eerik läheb soome Turu piirama, 12 augustil 1563 Johan annab alla, tema ja ta abikaasa võetakse vangi,viiakse Stockholmi. Annab armu, paneb vangi lossi kuni 1567 aastani ( Eerikul on siis järjekordne meeltesegadus).
Poolakad olid sõjas Rootsiga, otsisid sõjas liitlasi. Pärnu vallutamine tekitas suurt vastukaja ka Taanis. Taanlased olid huvitatud Pärnu kaubandusest. Pärnu langemist oskasid poolakad ära kasut, pöördusid taanlaste poole ja sõlmisid sisulise liidu rootsi vastu. 1563 a olid liidu sõlminud ka Taani ja Lübeck. ->Põhjamaade 7a sõda
Taani-Poola- Lübeck vs Rootsi. Põhipunktid seot kaubandusega( rootslased kaaberdavad Läänemere kaubalaevu, ei lase neil liikuda. ) , samuti ka see, et rootsi oli Eestimaa oma võimu alla võtnud,nt poola leidis , et ka tal on õigust tallinnasse. Vapisõda, mis oli samuti oluline, puhkeb 7a sõja ajal Rootsi ja Taani vahel. Taani oli huvitatud kunagise Kalmari uniooni taastamisest, kust Rootsi oli lahku löönud, Taani kuningas võttis oma vapile rootsi kolm krooni. Rootsi kuningas võttis vastu kasutuseks kolm lõvi, mis rootslaste väljakutse taanile. Oktoobris 53 sõlmisid poola ja taani liidulepingu, kus lepitakse kokku, mille taani pidi saama ( pärnumaa, alad mis tal juba olid+ pärnu+ Padise kloostri), poolakatel on õigus kogu ülejäänud rootslaste käes olevale alale . Sõda oli puhkenud juba enne, leping oli vaiid huvide markeerimine.
1562 a mais hõivasid taanlased ja 1/3 Saaremaat ja muhumaa, mis enne olid kuulunud ordule. 7a sõda on peamiselt merel ja tp rootsi territooriumil. Kõik sõjasündmused, mis leiavad aset mujal kui eestis, on liitlased edukad, eestis on rootslased edukad. Rootsi riigikaassa jookseb peagi tühjaks , rootsi satub maj raskustesse. 1563 rootslased suudavad hõivata ka Haapsalu, sealne toomkapiitel on siiani katoliiklik. Linn ja loss rüüstatakse, rootslased hõivavad järgmisena Lihula. Jaanuar 1564 on rootslast ekäes ka Koluvere. 1563 a saavad rootslased enda kätte ka kogu Hiiumaa . Nii jääbki kuni rootsi võimuperioodi lõpuni. 1565 minnakse Saaremaale, rüsüstatakse, põletatakse maha Kuressaare Linnuse. Taanlased lähevad 1566 aastal vastu hiiumaad rüüstama. 1568 suudavad rootslased oma võimu Kuressaares pikemalt hoida, hõivavad Maasilinna. Tänu sellele on rootslastel ida-Saaremaa ja Muhumaa käes, kehtib kuni 1573 aastani, kui taanlased alad tagasi võtavad.
1568 kukutatakse Eerik XIV, 1569 tulevad kokku seisused, valivad uueks kuningaks Johan III. Johan oli abielus Zygismundi õega( poola) , sellega poola ja rootsi suhted paranevad, soovivad sõja lõpetamist. Taanlased on sellele vastu, nende käes on osa rootsi emamaa valdustest. 1568 a lõpus Roskildes toimuvad läbirääkimised sõja lõpetamiseks, taanlased ( ja ka teised) leiavad, et see ei ole kasulik. Rahuleping jääb kinnitamata. 1570 a istutakse uuesti maha Stekinis. Algavad uued rahuläbirääkimised. Keiser vahendab neid seekord . Rootslased on nii sõjaliselt kui ka maj kehvas olukorras. Sõjalises mõttes on ta raskes olukorras, sest neil oli puhkenud sõda Venemaaga, mistõttu soovisid põhjamaade 7a sõjast välja tulla. Rahulepingu tingimused rootslastele sisuliseltn dikteeritakse, leping sõlmitakse mõlemal poolel tüdimuse ja väljakurnatusega.
13 dets 1570 kirj alla rahulepingule. Kõik pooled on väisnud, rootsile olukord raske. Kokkulepet vahendab keiser.kokku lepiti selles, et:
· piirid jäävad muutumata, kõik alad annavad taanlased rootslastele tagasi, üks neist Äersborgi(Põhjamerele sissesõit). Rootsi pidi taanile siis Aalsborgi eest maksma, pinge riigikassale. Mõju siinsetel aladele oli paljuski sellega seotud. Rootsis-Soomes pannakse kirja kõik majapidamised, et koostada maksude nimekirjad.
· Taani kuningas loobus pretensioonist rootsi troonile. Sisuliselt Kalmari uniooni idee lõpetamine. Juhan III loobub pretensioonidest taani ja norra all, Skane -st ja Ojamaast. Riigivappide korrigeerimine.
· Kolmas punkt puudutas Narva kaubanduse küsimust, lepitakse kokku, et kõik võivad sinna vabalt sõita aga enam ei huvitanud Narva sõitmine poolakaid ega rootslasi. Nii rootslased ja poolakad tegid nüüd koostööd ( Juhani abielust tingitud), tekkis klausel , et venemaale ei tohi viia teatud aineid ( väärismetalle, sõjavarustus). 1577 Frankfurdi deklaratsioon - kõik läänemeres kaubandusest huvitunud pooled kinnitavad, et ei vii Venemaale keelatud aineid.
· Mitmed Lübecki varasemad privileegid taastatakse.
· 5 punkt- Rootsi tagastab kõik valdused, mis ta on hõivanud keisrile, keiser annab selle eest kompensatsiooni , summas kokku ei lepitud. Tallinnat ja Paidet keeldusid rootslased üle andmast. Keiser tahtis need valdused anda Taanile.
Sõjategevus suhteliselt loid. EI osaleta aktiivseelt sõjategevuses. Jätkuvad pinged poolakate ja leedulaste vahel ( 1569 sõlmitakse kokkulepe alles). Ka venelased pole enam eriti aktiivsed Liivimaa valduste tõttu( Venamaal on toimumas opritsnina ). 60ndate a juures mainitakse mõisamehi, kes olid tekkinud juba sõja alguses, reeglina oli tegemist endiste sõjasulastega, vasallidega ja aadlimeestega, kelle mõisad olid sõjas kaduma läinud. Ordumehi on nende hulgas ka. Põhivaenlaseks on neil venelased, kuid oma soovide saavutamiseks on nad nõus ka koos nende koostööd tegema. Mõisameeste üksuse oli esmalt formeerinud Ketler sõja alguses, kuid ketler ei suutnud neid mehi üleval pidada. Mõisamehed metsistuvad. 1560ndate alguses müisamehed rootsi tenistuses, 7a süja ajal aga rootslased neile enam palka ei maksa ja nad lähevad poola poole üe.
1565 aprillis õnnestub mõisameestel saada enda valdusesse Pärnu linn. Rootslased üriitavad Pärnut tagasi saada, kuid see neil ei õnnestu. Pärnu oli rootslate üheks oluliseimaks tugipunktiks Liivimaal, Linn läheb poolakate valdusess 10 a, siis vallutavad selle venelased. Poolakad teevad pärnust endale ise sõjalise tugipunkti. Mõisameeste igapäevane tegevus oli seotud rüüstamisega, sõda pidi iseenesest ennast toetama . Peale Pärnu langemist on mõisamehed liikunud edasi Tln alla, suvel rüüstasid tln lähiümbrust, ürit ka tln piirama hakata, kuid selleks polnud neil lihtsalt jõudu. Oodatakse Magnuse väge, kes kohale ei tulnud. Mõisamehed on sunnitud taganema toimub mitmeid kokkupõrkeid. Nt Läänemaal Sipka külas.
1565 ürit tagasi võtta ka pärnut, see ebaõnnestub, siis minnakse edasi Saaremaale, kui Saaremaalt tagasi tullakse kohtuvad rootslased poolakatega, kes olid siia tulnud riisuma ja röövima, poolakad võtavad rootslastelt sõjasaagi üle ja jätkavad rüüstamist.
1567 rootslased võtavad ette pikema sõjalise retke, lähevad endisel peapiiskopi alale. ˇkaot rootslaste enda hinnangul Lunavere all 20 000 meest. Poolakad on oma võidust hoogu sattudes Läänemaal ja Harjumaal jälle rüüstamas käinud. 67 a oli suhteliselt rahulik.
1568 õnnestub rootslastel vallutada Maadilinn, ida-saaremaa ja Muhu saared vähemalt mõneks ajaks. 68 a suured segadused rootsis, Juhan saab troonile. Huvipooltne ümber mängimine, Rootsist ja Poolast saavad üleöö sõbrad. 69 a leiab teatava lahenduse sisekonflikt Poola- leedus kui varem oli olnud nende vahel personaalunioon , siis nüüd on reaalunioon , tekib ühtne riik ühise kuninga ja ühise välispoliitikaga.
60ndate lõpus on oluline ka hertsog Magnus, kes alates 1560ndast a oli Liivimaal püüdnud oma valdusi laiendada, kuid ei olnud edukas. 1565 oli I katse, alustas läbirääkimisi Sigismund II Augustiga, Magnuse ettepanek oli see, et Magnus palus kuninga õe Anna kätt. (teine õde Katariina oli abielus Juhaniga). Kaasavaraks tahtis ta saada kogu Liivimaad, sh Riia linna. Anna Jagellonica oli 1523 a sündinud, vanatüdruk ja ei olnud just kõige sümpaatsema välimusega. Sigismund leidis, et Magnus on liiga väike tegelane ning läbirääkimised jäävad ära. Järgmisena Magnus pöördub Ivan IV poole, võtab kontakti ise üles, kuid ka Ivan IV on sellest kontaktist huvitatud. On väidetud,et 1560 II p on Ivan IV tek idee luua Liivimaast vasallkuningriik, mis oleks vene riigi alluvuses olnud. Kuningatrooni pakkus Frstenbergile kuid viimane keeldus. 1567 a Iva IV otsingud jätkuvad, tema teenistuses oli kaks uut meest E.Kruse ja J . Taubelt, olid peale Tartu alistumist langenud vangi ,läksid vene teenistusse. Tegid head karjääri, olid hierarhiliselt tõusnud ning saanud ka materjaalset huvi. Ivan suhtleb Magnuse ja Ketleriga , et näha nende arusaamu vasallkuningriigist. Ketler sellest aga keeldus. Enne seda, kui mängu astub Magnus on Kruse ja Taubelt tulnud Eestimaale, pöördunud Tln linna poole ( 1569 aprillis) ja teevad ettepaneku alustada läbirääkimis Rakvere. Tln peaks tulema Ivan IV alla, säilitaks kõik oma vabadused , kuid pidi saama uus kogu venemaa väliskaubanduse turuplats. Ainus tingimus oli see, et linn ise pidi ennast allutama tsaari võimu alla. 5-6 aprillil toimusid läbirääkimised, tln tegelik tegevus seisnes selles et nad käisid sinna, kuulasid jutu ära ja tulid tagasi. Pm lükkasid ettepaneku tgasi.
Venelased pöörduvad nüüd Magnuse poole. 1569 a suvel Magnus andis nõusoleku, et saadab oma esindajad Moskvasse tsaari juurde. September 69 saatiski, Manguse juures ollakse tagasi 1570 kevadel ning neil on kaasas ka tsaari konkreetsed ettepanekud. Magnusest pidi saama liivimaa kuningas , kellele läänistatakse kogu Liivimaa, liivimaa säilitab oma protestantliku us ja kehtima jäävad kõik seni kehtinud seadused. Liivimaalastel ei ole Venemaa ees mingeid maksukohustusi. Ainsaks kohustuseks on see, et tuleb osaleda tsaari sõjakäikudel.
Jaanuaris 1570 sündmus, mida Magnus otsustab ära kasutada. Jaanuari alguses puhkes Tln mõisameeste mäss, pikemat aega palk maksmata neile. K.Kursell. Magnus lubab mehi tln appi saata, magnuse u 200 meest on tln suunas liikuma hakanud, kuid tegelik olukord lahenes kiiremini ja rootslaste kasuks. Mässavate mõisameeste hulgast leiti mehed kes olid nõus poolt vahetada. Korraldati joomapidu, seltskond oli purjus kuni kõik magama jäid. Rootslased tungisid vargsi toompea lossi ja hõivasid selle taas. Paljud mõisamehed hukati sh Kursell. Magnuse meestel ei olnud muud üle kui tagasi pöörduda.
Märtsis 1570 asub Magnus ise Moskva poole teele, samal ajal ootab põnevusega infot tln-st. Tuleb Tartusse, väidetavalt peatus 8 nädalaks. Peab läbirääkimis endiste liivimaalastega,kuulab, mis nad arvavad tsaari võimu all elamisest , kuid kuuleb ka venemaal käivast opritsninast. Kõige hullemad olid Pihkva ja Novgorodi juures, keda süüdistati reetmises. Narvas leiab samuti opritsnina aset. Eelkõige venelaste vastu suunatud see. 10 juunil 1570 jõuab Magnus moskvasse, võetakse suure au ja lugupidamisega vastu. Mitu kokkupuudet tsaariga. Juuni teisel poolel kroonitakse ta Liivimaa kuningaks. Magnus annab tsaariile truudusvande, tsaar määrb Magnusele I residentsilinna-Põltsamaa. Tln riia pidid hilisemad residentsid olema ning ühe neist pidi pealinnaks saama peale seda, kui on need ära vallutanud. Magnus ja Tsaar sõlmivad ka lepingu, tsaar kinnitab selle ristisuudlemisega, kuid sinna kuulus klausel, et leping hakkab kehtima hetkest, kui tallinn on langenud ja kuulub vene riigi koosseisu. Tsaar lubas Magnust sõjategevuses aidata Liivimaad allutada. Et liivimaa kuningas oleks tsaari vasall suhtles ta keisriga. Magnus sai Liivimaa kuningas pärilikult, võimule pidid saama peale tema järglased või kui neid polnud siis keegi Taani kuningakonnast või Holsteinist. Liivimaa seis Venemaaga pidi olema formaalne , pidi olema vaid kaitseisand. Liivimaalased pidid nüüd midagi siis Venemaale maksma, aga need pidid olema vähesed ja vasalltõotused tühised. Kaupmehed võivad minna kauplema nii venemaale kui läänemaale. Magnus kohustus võitlema tsaari poolel, selleks pidid tal olema oma väeüksused 1500 ratsameest ja 1500 jalameest.
Magnusele leitakse sobiv abikaasa ( Lellepoja tütar) Eufimia Vladimirnova. Kaasavaraks 5 tümbrit kulda .Kaasas oli neil suur saatkond sh oma vaimulikkond , kes elavad Karksi linnuses. Magnus saigi Karksi kingituseks 1573 aastal asusid sinna elama. Naisega savad hästi läbi, kuid suhteliselt kiiresti Magnus sureb. Peale Magnuse surma jääb naine mõneks ajaks eestisse, see vihastab aga tsaari. Palju vaieldud selle üle, millise ala Magnus tegelikult pma kuningriigiks sai. Justkui sai kogu Liivimaa enda valduseks + need alad mis ta juurde suudab vallutada. Tsaar lubas aga rohkem kui tegelikult andis. Tsaar pidas silmas neid alasid , mis Magnus vallutama hakkas, mitte neid , mille tsaar vallutas.
Magnus Liivimaale tagasi jõudes (1570). 1570 a alguses soovib Sigismund sõjategevust Liivimaal peatada. Tegi selle ettepaneku juba Venemaale, tema riik oli suhteliselt rakses olukorras , palju ülestõuse. Poola oli kandumas protestantismi. Ivan IV võtab pakkumise vastu, läbirääkimsied toimuvad, Augustis 1570 sõlmitakse relvarahu kolmeks aastaks.
Rootsi vene suhted pikemat aega pingelised . Nüüd algab pikemat aega kestev sõda( 25 a kestev). Sõjasündmused leiavad suuremas osas aset Eesti ja Liivimaa territooriumil. Soomest saab rootslaste võitluse pealaager kus hoitakse mehi, majandatakse, logistika. Nende suhteid iseloomustab ka nendevaheline kirjavahetus , millest tuleb välja vastastikkune vaenulikkus. Mõlemad oskasid sõimata, tegid seda oma igas kirjas. Kui Juhan valitsema asus tegi katse Ivaniga kokkuleppele jõuda, 1560 a lõpus saatis Moskvasse oma saadikud, kuid kui need saadikud Moskvasse jõudsid, koheldi neid äärmiselt halvasti ( seotud sellega kuid Eerik XIV vene saadikuid kohtles). Saadikud , kes Moskvasse läksid vangistatakse ja on kuni 1572 aastani seal kinni.
Kokkuleppele nad ei jõua, Magnus on uuesti Liivimaal, jõuab Liivimaale 21 august 1570 on Tallinna all. Tallinnale tehakse ettepanek alistuda, tallinn pole nõus. Magnusel oli kokku kuskil 1500 meest, neid tilkus pidevalt juurde (mõisamehed), Magnusel siiski abis ka tsaari vägi u 25000 meest ( suhtugem eelarvamusega numbrisse). Jaanuaris alles hakkas sõjategevus pihta.
Piiarmine hakkab venima, rida probleeme, kõige raskem see, et talv ei ole kerge, tuleb varakult. Piirajatel ja Magnuse vägedel napib toidumoona. Samuti on Tln hästi varustatud nii sõjamoona kui ka toiduga. Venelastel ei õnnestunud tln piirata ka mere poolt. Rootsist tuuakse Tln juurde laskemoona ja toitu. Sügisel puhkeb tln katk. 16 märts 1571 lõpetatakse piiramine ja lahkutakse.Magnus ja vene vägi ei saavuta midagi. Magnus ja vene vägi jäävad liivimaale,segane olukord, arvab et teda hakatakse süüdistama, et ta ei suutnud tln vallutada ja tln ei saa tema pealinna.
Rootsi vs Vene läbirääkimised. Läbirääkijad peeti kinni, Juhhan III tahtis Ivanile pakkus võimalust sõda lõpetada ja oli valmis tln Ivanille andma. 1571 a raske aasta venemaale. Sõjategevus Liivimaal jääb soiku, vaenutegevus Liivimaal ei aegu. 1571 mais hakkavad seal mässama kõikvõimalikud tatari mässajad. Mais 1571 vallutavad tatarlased moskva, sellega on Moskva siseelu sassis. Ivam seetõttu katestab otsese sõjategevuseLiivimaal. Väljendub rüüsteretkedes Liivimaale. Moe oja juures üks suurem taplus ( tp Tapa. )
Peale Tln piiramist jäävad Liivimaale Magnuse nõustajad Kruse ja Taubelt. Arvatakse, et Ivan hakkab otsima süüdlast, miks ei õnnestunud asja lõpetada ning tln vallutada, otsustavad poolt vahetadOtsustati Poola poole üle minna ja kaasa võtta Tartu linn. 21.okt 1571 a leiab aset ülestõus tartus. Pühap päev, suur osa inim oli kirikutes teenistustel. Inn õnnestus haarata kaheks tunniks ülestõusjate kätte, kuid siis venelased haaravad taas võimu, Kruse ja taubelt lähevad kinni. Neid aidanud 2 sakslast hukatakse, sellele järgneb tartu linlaste karistamine . Tartu kolmas küüditamine. Deporteeriti linlased venemaale, kõigil liivisõja aastatel on inim pidevalt venemaale saadetud ja raske on öelda palju neid sinna saadeti aga u 10 000 inim, linlaste osa väiksem, rohkem eesti ja läti tp. Osa mässajaid said põgenema aga põgenikud jooksid rootsi vene piirile , kus nad kinni peeti ning ka rootslased ei suhtunud neisse hästi. 1572 jaanuaris magnus läks Kuressaarde, kirj Maximillian II kirja, kus õigustas kogu oma senist tegevust. Sealt pärit mitmed müüdid, rääkis oma motiividest, miks ta tegi koostööd Ivan IV, soovis saada Keisri kaitse alla, soovis vabaneda Liivimaa kuninga tiitlist ja olla Vene tsaari vasall. Kiri otseseid tagajärgi kaasa ei toonud .mais 1572 saadab Ivan oma sõjamehed Läänemaale, sellega minnakse ka Saaremaale, võetakse kaasa ka Magnus, kes viiakse tsaari palge ette. Viimane kord kui Magnus on saaremaal, peale seda teda sinna enam ei lasta. 1572 vabastab oma vasallid vandest, Frederik otsustab saared enda valdusesse võtta ning 1572-1573 saared lõplikult Taani riigi koosseisus. Esialgu ei juhtu Magnusega midagi, Ivan IV-l on teda veel vaja. Otsustab teda ära kasut enda huvides. 1572 a lõpus tuleb ivan ise Liivimaale, Paide alla, ootamatult. 1 jaanuaril 1573 õnnestub tal ka Paide vallutada. Paide all saab surma üks opritsnikutest M. Skuratov. Kui vene vägedel õnnestub aide vallutada maksab ta linlastele julmalt kätte, hukkab kõik keda kätte saab.Pääsesid ainult need, kes põgenesid vangikongidesse ja väitsid, et on Magnuse tp. Ivan saadab Juhhanile mõnitava kirja. Paide all oli ka magnus aga tema tegevus seal oli ebaselge.
Vene väed jäävad Liivimaale, üks osa läheb lõu nasse , kus 73 a õnnestub vallutada Karksi, teine osa suundub läänemaale, kus leiab aset koluvere all kokkupõrge rootslastega, mille võidavad rootslased. 1573 venelased ja rootslased sõlmivad relvarahu, venemaale on taas kallale tungid tatari hõimud, Kaasanis on puhkenud ülestõus.
1570ndate alguses suured segadused ka poolas. 7 juuli 1572 sureb Sigismund II Auhust ja peale s eda satub Poola riik pikaks ajaks olukorda, kus ei ole ühtegi konkreetset valitsejat. Erinevad huvipooled on olemas, poola aadel ise pakub mitmeid kandidaate, kodusõja situatsioon. Sigismundil ei olnud seaduslikke järglasi ning ei saanud jätkata dünastiat. Rida pretendente, kes soovisid kuningaks saada. Nt Ivan IV soovib saada Poola kuningaks, osa Leedu aadlikke isegi toetas teda. Juhhan III oli ka üheks, kes abikaasa kaudu ürit saada. mais 1573 toimuvad poola kuninga valimised, võidab prantslane Henride Valois . Viiakse läbi ka kroonimine . Juba suvel ta sealt põgeneb, naaseb pr, temast saab pr kuningas Henri III.
Segadused j’tkuvad, jõuavad kodusõja lävele, Poola aadel jõuab lahendusele, kui esile tõuseb transilvaania vürst Stefan Bathory. Teoorias ise ungarlane, poolakad ise tõid ta esile. 1576 a märtsis kuulutati Poola kuningaks Sigismund II õde Anna, Bathoryst saab tema abikaasa-> uus kuningas. Segaduste aeg Poolas ei ole kohe sellega läbi, jõudude katsed jätkuvad. Liivimaalased oleks Poola kuningaks toetanud Habsburge. 1576 a saavad segadused läbi ( lõpus).
1573 rootslased on otsustanud Liivimaal võtta ette uut pealetungi. Mehi rootsi armees nappis. 1573 a algul viiakse läbi massiline värbamine Sotimaal, võetakse palju sotlasi rootsi teenistusse. Paljud, kes sõjaväkke võetakse tuuakse koos peredega Liivimaale. Nende suureks üllatuseks oli 73 a läbi viidud relvarahu. Hakkasid maad röövima ja riisuma maad. Rootsi väejuhatus otsustab, et tuleb minna Narva alla ja vallutada Narva. Peagi saadakse aru, et seda ei õnnestu teha ning otsustatakse vallutada Rakvere. Asutakse piirama, kuid see venib , kõik katsed ebaõnnestuvad, ürit võtta ka Toolset , kuid kasee ei õnnestu. 17 märts tuleb ette jama . Rakvere all lähevad kaklema sotlased ja sakslased . Sotlased olid sakslaste hulgas veresauna korraldanud. Sakslastele tulid isegi appi eesti tp ( sotlased olid tp röövinud). Sotlase dpõgenesid linnusessse , kõik varju ei saanud. 25 märtsil lõpetatakse Rakvere piiramine.
Rootsi mõisamehed polnud pikemat aega palka makstud, Klas Ungeri mees lubab neilepalga ära maksta, kui nad saavad enda valdusse Haapsalu ,Lihula ja Koluvere. Valmistutakse piiramiseks. Jaanuaris 1575 piiramine lõpetatakse, ürit tagasi saada eelmainitud linnuseid. Ei õnnestu, hakatakse korraldama röövretki. Märtsis 1575 õnnestub Juhhan III sõlmida relvarahu. Venelased kasut seda olukorda ära, päris nii pikalt relvarahu siiski ei peetud. 1575 a suvel otsustab Ivan IV olukorda ära kasut ja vallutada ära hoopis poolakatekäes olnud alasid. Juunis 75 hakatakse piirama Pärnut, 9 juunil linn kapituleerub. Langeb oluline strateegiline tugipunkt liivimaal. Garnisonidel ja elanikel lubatakse lahkuda ja kaasa võtta oma vara. Tahavad minna riiga , kuid Kihnu saarel röövitakse nad paljaks. Venelased jätkavad liivimaa linnuste vallutamist ( Helme Härgme ja Ruhja). 1576 otsustatakse pöörduda taanlaste vastu, mindi läänemaale, vallutati kergelt nii Haapsalu, Lihula, Koluvere, Vigala kui ka Padise. ( jaanuar-Veebruar 1576). Rüüsteretk Saaremaal.
Taanlased ürit vasturetke korraldada, kuid endisi valdusi tagasi ta ei saa. 1576 a edust innustatuna otsustab Ivan IV viia Liivimaa vallutamise lõpuni. See tal ka õnnestub va Hiiumaa, tln. Samas vaieldatav küsimus.
Jaanuaris otsustab Ivan vallutada ka Tln, väidetavalt saadab sinna 50 tuh meest, kordub see, mis oli juhtunud enne. Tln II piiramisel linn hästi ette valmistatud, piirajad ei suuda sulgeda linna merelt , peale 7 nädalat piiramist lõpetatakse tegevus.
1577a talupoja salgad: tp metsistusid , ei tegelenud enam oma igapäevaste tegevustega. Tp hakkavad koonduma salkadesse. Tp isemoodustunud väeüksusi on palju. Võim oli põhiliselt kindlustunud linnades ja linnustes, maad kontrollivad tp salgad. Erinevatel pooltel on õnnestunud tp salku oma teenistusse võtta, üks kuulsamaid Ivo Schenkenbergi käes. Schenkenberg suri 1579a , oli tln müntimismeistri poeg valmistas venelastele palju peavalu. 76 võttis enda juhtimisele tp salga, nim seda salka lipkonnaks ( seal oli u 400 meest) Seisavad tln rae teenistuses, saavad raha. Meestele annab sõjalise väljaõppe ( ise oli ta samuti sõjalse õppega, oli olnud mustpeade vennaskonnas, kus oli õppinud relvi käsitlema). Teine asi, mille poolest erineb, on see, et salga seas valitseb distsipliin millele mehed alluvad . Russov nim teda Liivimaa Hannibaliks, tp seal salgas nim hannibal rahvaks. 1577 a alguses osalevad ka tln kaitselahingutes, peamiselt kasut neid selleks, et nad ürit kustutada tln lastud sütepomme. Iga kustutatud pommi eest sai 3 marka. 1577 a oldi Tartu all, tartu eeslinnad rüüstati ning pandi põlema. Olid ka mitmel pool mujal. Schenkenbergi kohta on veel öeldud, et ta oli võrdlemisi julm
27 juuni 1579 on Schenkenbergi mehed Rakvere all. Jäädakse alla tatarlastele, kes võtavad vangi 59 meest ja Schenkenbergi enda. Rida langenuid sh Schenkenbergi vend Cristoph. Osa neist poodi kohe Rakveres üles, teised viidi Pihkvasse, kus oli tsaar ise. Ivo pakkus oma elu eest kolm vangis olnud tsaari bojaari. Ivan IV läheb 77 suvel isiklikult sõjaretkele, kuhu võtab kaasa Magnuse, sh mitmesugused mõisamehed. Lepitakse kokku, et Magnus võib vallutada võnnu. Kõik linnused, mis asuvad teisel pool Koiva jõge. Peale seda tuleb vene vägi Latgale. 3 augustil on Magnuse väed Võnnul. Võnnu all antakse vabatahtlikult alla, Magnus teeb sellest oma pealinna. Peale seda läheb Magnus Volmari alla, taas ollakse valmis Magnusele alistuma, läheb Magnuse kontrolli alla. Tekib segadus , sest mitmed neist linnustest soovivad alluda magnusele, sest arvatakse et Ivan IV on küllaltki julm ning otsustavad Magnuse kasuks. Mitmed piirkonnad lähevadd vabatahtlikult Magnuse võimu alla. 25 augustil tsaar jõuab Kgnese alla, nõuab linnuse alistumist, linn ütleb, et on juba Magnusele alistunud. Kõik Magnuse mehed seal tapetakse, linnaelanikud küüditatakse va üks sõjamees , kes pidi minema Magnust juhtunust teavitama. Kirjas, mis sõnumitoojal kaasas oli oli tsaari ähvarduskiri, mis meenutas, mis alasid Magnus vallutama pidi. Ivan saab üsna kiiresti ena kätte kogu läti ala va Riia linna.
6 sept 1577 ühine viimane armulaud , peale mida süüdatakse võnnu püssrohutorn, millega põletatakse maha võnnu loss koos kõigiga, kes seal varjul olid. Edasi läks tsaar vvõnnu alla, magnuse mehed raiuti tükkideks, elanikud hukati. Garnisonid põgenevad, linlased jäävad saatuse hooleks. 1577 on tsaari käes peaaegu kogu lõunapoolne Liivimaa va Kuramaa ja Riia linn.Haripunkt, edasi enam venelased vallutada ei suuda Algab veneaste allakäik. Vallutatud alad hakkavad langema , I kaot Võnnu, kuhu poola väed ( Bathory juhtimisel) võtava d Võnnu enda võimu alla. Magnus oli põgenenud, tsaar oli venemaale tagasi läinud. 1583 Bitlene lossis Magnus sureb. 1585 sõlmib Frederik II bathoryga Kronoborgi lepinug millega 30 000 taalri eest annab üle Magnuse osa Kuramaast,mis liidetakse Kuramaa hertsogi riigiga. 21 okt 1278 poolakad ja rootslased teevad koostööd ning rootslased tulevad võnnu alla appi, venelaste üle saavutatakse hiilgav võit. Lahingu saak läheb suuremas osas poolakatele, ei meeldi rootslastele. Poolakad jätavad kiiret vallutamist, lähevad Karksi alla ja vallutavad selle. 1579 vallutavad Tartut, põletavad tartu eeslinnu. 78 a läheb poola võitlema venemaale, ollakse Velikije Luki alla, mis vallutatakse, augustis vallutatakse Ostrovi linna, peale mida minnakse Pihkva alla. Pihkvat vallutada ei suudeta. Septembris 81 algavad läbirääkimised, Pihkvas, lõplikult toimuvad Jam Zapolskis . Neid vahendab Antonio Possevino . 15 jaanuaril 1582 sõlitakse 10 a Jam Zapolski vaherahu.
Vaherahu läbirääkimis vahendas possevino. Eesti kultuuri jaoks mehe teened seisavad alles ee, ida euroopa küsimustele toona pühendunud. Kursis ka vene küsimustega. Ivan IV mängis Rooma paavstiga, jättis korduvalt mulje, et toob venemaa tagasi katoliku kiriku rüppe. Antonio Possevino oli õigel ajal õiges kohas aga venemaad katoliikluse rüppe tagasi ei toonud. Läbirääkimise raskuste kohta teksti palju.Tagantjärgi öelnud et tema ül oli tuli ja vesi kokku viia. Ivan IV oli vaherahu tingimuste tulemusena kõigist oma vallutustest pidanud loobuma. Pm lepitakse kokku, et 4. märtsiks on kõik Liivimaa kindlustatud tugipunktid tagasi antud ja venelased lahkuvad. Poolakatele tuli anda üle kõik kindlusedm 82 a oli aga osa kindlustest läinud rootslaste kätte. Suurtükke võisid venelased tagasi võtta, üljäänud vara tuli siia jätta. Tartu kirikuvara tohtis samuti kaasa võtta, poolakad lubasid venelastele anda küüdiabi.Valdava osa anti poolakatele tagasi, nt Smolenskit ei antud tagasi.Poola väejuht oli Jan Zamoiski. Mõned teated ülevõtmisest, toimunud oli suure nutu ja hala saatel, venelased lahkusid oma "ajaloolisest linnast". Zamoiski esmamulje on see et ta näeb selle kunagist hiilgust, mis on praeguseks kadunud. Poolakatel oli võimalik üle võtta vaid see, mis sel hetkel oli veel reaalselt venelaste käes.
Rootslased ürit narvat vallutada ei õnnestunud, 79 a rootslased mõtlesid korraldada sõjaretke venemaale, läinud Novgorodi 79 ollakse tagasi narva all. Linn piirati ümber, oodati laevastiku tuge, mida kohale ei jõua, rootslased lõpetavad piiramise ära. Murrang tuleb 80 aastal, kui määratakse siinsete eestimaa vägede etteotsa Pontus de la Gardie . Tal õnnestub vallutada olulisi tugipunkti, eestis saavad nad enda alla Padise( dets 1580). 1581 a algul Pontus de la Gardie tuleb üle Soome lahe Rakvere alla, linnus piiratakse sisse, 4 märtsil rakvere langeb. Rootlased lubavad venelastel lahkuda ( väidetavalt lahkus 1000 venelast ). 8 märtsil saavad rootslased enda kätte Toolse. Üllatusrünnak lõp sellega, et lahkutakse üle somme lahe ja minnakse tagasi soome.
Venelaste olukord raske , sest venelaste ala oli pm läinud kaheks. Alates 81 a kevadest ilmneb, et venelased hakkavad läänepoolsest osast tasapisi lahkuma , kuid see tegi ettevaatlikuks rootslased. Hiliskevadel võetakse järjest üle kõik venelaste valduses olnud läänemaa tähtsamad linnused ( koluvere, Lihula, Vigala ja Haapsalu). 81 a suveks on Liivimaale tagasi tulnud ka Pontus, kes valmistub ette minekut narva alla, kuhu 26 augustil jõutakse, alates septembrist hakatakse linna suurtükkidest pommitama. Linna kaitsti vapralt, linna tormijooksuga võtta ei õnnestunud. 6 sept õnnestub siiski tormijooksuga linn võtta. Raske võitlus/ taplus, rootslaste võidu eest annab de la gardie loa linna rüüstada 24 h jooksul. Venelaste andmel tapsid rootslased 7tuh venelast, jällegi bs. Venelased kuskilt abi ei saa , vene põhiväed on seot poolakatega Pihkvas. Peale Narvat rootslaste edulugu jätkub, vallutavad Novgorodi kindluse, võtavad enda kätte terve rea Ingverimaa kindlusi. Mandrieestis langeb nov Paide, sisuliselt on rootslaste käes kogu tulevane rootsi võimu ala. 1582 a alguses on rootslastel ka kiire, jaanuaris sõlmisid venelased Poolaga rahu, olid veendunud, et venelased ründavad kogu jõuga nüüd rootsit, otsisid sõjalise tegevuse lõpetamist. Olid konflikti sattumas poolakatega, kuna rootslased piiravad Põltsamaad ja Pärnut. Rootslased lõpetavad piiramise, poolakad saavad mõlemad enda kätte . 82 a alates ürit kontakti saavutada, tegelik läbirääkimine 83 a. I relvarahu saavutatakse juunis, venelased nõus 2 kuuks relvarahu sõlmima. 10 augustil. 1583 sõlmivad Pljussa vaherahu. Relvarahu kolmeks aastaks, rootslased säilitavad alad, mis nad on säilitanud Eesti ja Ingerimaal. Venelastel mingisuguseid saavutusi ei ole.
Venemaa lüüasaamise põhjused: sõja lõpu hetkel on venemaa õsjaliselt ja maj väga välja kurnatud , resursse enam kuskilt võtta ei ole. Selles osas nii rootsi kui ka poola palju paremas seisuses. Venemaa sõdis kahel rindel, Liivimaal ja tatarlastega. Ivan IV oli võrdlemisi võimetu valitseja, tema isiklikud probleemid segasid valitsemist. 1581 a novembris sattus raevuhoogu ja tappis oma poja Ivani
Tekivad mitmed olulised halduskeskused, milleks savaad linnad ja olulisemad linnused, kus määratakse ametisse vojevoodid ja djakid. Linnad on oma võimu kandjad . Tegelikult suurt selgust ja täpsust vene administratsiooni kohta ei ole. Info lünklik ja vasturääkiv. Tartu Narva Pärnu ja Kohmes olid valitsemiskeskused mille juurde kuuluvad piirkonnad, kuhu jäävad vähemtähtsad linnused/ kindlustatud tugipunktid. Otseset hierarhiat välja kujunenud ei ole, selgust aitab tuua, palju oli linnusesse ametisse määratud vojevoode. Venelastel palju vojevoode ametis üheaegselt. Tartus oli vojevoodide arvu poolest äthtsam oli seal 6 vojevoodi ametis, Kogneses ja Narvas kuni 5 vojevoodi, Pärnus kuni 3 vojevoodi. Siin olnud mõnda vojevoodi on nim liivimaa asehalduriks. Sõjaline ülemjuhatus , okupeeritud ala esindamine nii diplomaatiliselt kui ka sõjaliselt. Tartu tähtsust võis näidata ka see, et kui kogu hõivatud alal moodustati kirikupiir, siis piiskop hakkas resideeruma Tartus. Samas pole see teada kogu selle aja kohta. Vojevoodide kõrval olid djakid.erinevates piirkondades neid erinev arv, tartus rohkem kui mujal. Tartus asub ka hõivatud ala keskpunkt. Tartus oli kõige elavam kaubandus ja majtegevus. Tartus on venelased silmapaistvalt ürit ka kindlustada. Tartu oli olnud venelaste jaoks tähtis punkt aegade algusest oli tüüpiline legend , mida nad rääkisid. Hansalinnana oli samuti oluline. Tartut nim suureks tartuks.
Järgmisena tähtsuselt oli venelastele narva, milles ivan tegi oma riigi väliskaubanduse peasadama. Kognes oli puhtalt sõjalis-strateegiline keskus juba poolavastastes võitlustes. Üritab piirata võnnut, kuid see läks peale 3 päeva kaduma, võnnus oli asunud ordumeistrite keskus. Kui kaugele oleks organiseerimistöö läinud pole teada.
Viljandi ( volmari) jt eesti alad olid lühiajaliselt vene käes. Neli olulisemat keskust moodustavad enda ümber eetsi. Moskvas oli rida institutsioone, kellega tuli suhelda. Tol ajal valitsusasutusi nim prikaasideks, liivimaaga tegelesid 3 prikaasi:
Teenismõisade Prikaas . Teenistusinimeste arvestus, ametisse määramineja teenistuskäigu jälgimine. Tinglikult täitis sõjaministeeriumi ül. Spetsiaalsetesse raamatutesse fikseeriti kõik sõjaväe-, tsiviil- ja õukonnateenistusse määramise otsused. Tähtsate õukondlike tseremooniate pulmade , välissaadikute vastuvõttude jms juhiste koostamine.
Teenistusasjade Prikaas. Suunas inimesi ametitesse.
Linnuste prikaas, mis tegeles ehitustöödega, varustamisega, relvastusega. Pm rohkem olulisemaid prikaase polnud, les liivimaa asjadega tegelesid.
Bojaaride duum ja tsaar olid vene valitsemisasjade tipus. 16 saj keskuses vojevoodid olid sõjaliste ametnike kandjad, muutus Liivimaal, kus endistest sõjaväelastest saavad tsiviilül. Vojevoodid saanud kompetentsi kohtualastes küsimustes. Huvitav moment see, et vojevoodid saanud kõrgema appellatsiooni distantsi . Kogu vallutatud liivimaa kohtulikud asjad jooksevad hierarhilise tipuna vojevoodide juurde kokku, kas nad neid ka lahendasid oli juba iseasi. Piiriala, kui tulid päridelegatsioonid, tulid maale Narvas või Pärnus, liikusid sealt kaudu Venemaale. Tulenevalt sellest et vojevoodidel oli vaha suhelda rootsi ja poolakatega, mistõttu diplomaatilist suhtlust oli palju. Eriti Narva vojevoodidel.
Jakob Ufelt 1578 Pärnus, kirjeldused, kuidas liikus läbi maa. Linnadest ei kirjelda midagi , sest linnadesse teda sisse ei lastud, venelastel oli salakuulajate ees suur hirm, kuigi taanlastega olid neil head suhted. ( liikus koos saatjaskonnaga, kokku oli neil u 100 inim)
Djakid olid bürokraadid. Vojevoodid tihti ei osanud isegi kirjutada. Djakke oli kõige rohkem tartus, seal oli isegi peadjakk, kelle ümber taoli koondanud alamdjakke. Üks kesksemaid küsimusi oli teenistusmaade küsimus. Alates hetkest kui liivimaad vllutama hakatakse, hakatakse jagama ka teenistusmaid/mõisu. Pm sõjaolukorras teenistusmõisa juures töötavad inim on kohustatud minema sõtta. Paljud valdused ei olnud välja jaot. Vasalllläänid olid väikesed, oli vaid üks tugev rüütelkond ( harju). Alad, mis vallutatakse, saadakse suured valdused enda kätte. Kui enne oli tegu suurte maavaldustega siis nüüd jagatakse need väikesteks tükkideks. Palju teateid maade jagamisest ei ole, üsikud sõjakäigud ainult. ( 1573 ja 1577). Küsimus palju säilis liivimaal maavaldusi. On mingeid maid mis on endistele liivimaalastele jäänud, kuid need mehed olid vene riigi teenistusse astunud.
58 a peale, onvene kroonikatest teada märkus, et tsaar võtnud enda alla 120 linna ja lossi, levitanud sinna vene ortodoksi kirikuid.Lossi alal hakati ehit kristuse üülstõusu ja jumalaema katedraali. ( Narvas). 58 a Saksa poolel märkus, et venelased rajanud narva 5 uut kirikut ja need sisse õnnistanud. Tegelikult tegu siiski pisikute kirikutega. Ellkõige on silmas peetud vene sõjaväelaskonda ning inimesi, kes nendega koos aladele on asustatud. narvas enne vene liivimaa sõja puhkemist vene ortodoksi kirikut ei olnud, erinevalt tln, tartust ja riiat. 58 hakatakse kohe ka vasknarvas kirikut ehit, ehitatakse neid kaks, üks pühendatud püha kolmainsusele, teine püha nikolaile. Hiljem tuleb ka kolmas kirik . Tartu oli oluline, kk on teada kahe vene kiriku olemasolu ning suure sõja puhkemise eel olid need ka tüliõunaks olnud. Nüüd, kui venelased vallutavad tartu on juttusellest, et nad võtsid kasut ühe oma kirikutest,( vana kirik), kuid kohe ehit ka ise uue kiriku. Hulga teateid kirikute rajamisest tartu eeslinna. Rajatakse mitmeid kirikuid. Tartusse tekivad ka kloostrid , mis on olnud eesrinde alad. 1577 kui Tartu linna tuli Ivan IV on teda vastu võetud vene kirikute kellade helinaga. 58 a tulid rootslased tartu alla, teada, et linna ei vallutatud, kuid eeslinnad põletati maha ( kirikud ja kloostrid eriti).1570 a rajatakse õigeusu piiskopkond, siis piiskop hakkab resideerima Tartu linnas. On teada, et tartu linna terr on venelased võtnud kasut dominiiklaste kiriku ning mingil ajal ka toomkirikut. Tartust saab oluline Liivimaa kirikuelu keskus. Õigeusukirikud tulevad ka vähemtähtsamatesse kohtadesse , kuid mitte igale poole, nt Viljandisse. Vene võimud rahuldasid eelkõige venelaste enda religiosseid vajadusi. Kohalike elanikega tegeleti vähem.Siia tulid põhiliselt misjonärid, kes ürit siinseid inimesi päästa. Põhiliselt tegu Kagu- Eestiga . Vastselinna ümbrusesse on rajatud kirikuid. Ivan IV sppdistas Magnust, et viimane sunnib oma naist käib vene õigeusu kirikus saksa riietes. 75 langes Pärnu, kui 82 a linn läheb Pärnu kätte, on teada, et Pärnu õigeusu kirik antakse protestantide kätte. On ka teada jesuiitide aruannetes ikoonidest, mis on vene kirikutes olnud. 1580ndatel võtavad rootslased padise enda kätte ( 76 läks see venelaste kätte). rootslased kirjeldavad põgenenud inimesi kui nälginud inimesi. Kui 77 a läheb kolmeks kuuks võnnu venelaste valdusesse, on teade, et sinna hakatakse kohe vene õigeusu kirikut rajama. Üldiselt on teada, et venemaalt oli siia raske saada vaimulikke. Probleemidega seoses on üksikuid teateid . Lõppkokkuvõte tuleb 1582 kui Jam Zapolskis sõlmitakse relvarahu on antud õigus ära viia oma kirikuvara. Tegelikult teateid inim pööramisest ei ole, kuid pidades silmas aega, kui siinne ala oli vene võimu all, mindi ilmselt oma religioosseid vajadusi rahuldama venelaste poole ( nt ristimine). Kui maale tulevad juba jesuiidid on nende hulgas teateid, skismaatikutest ning nende ristimisest, kuid ei ole öeldud mis rahvastega on tegu. Liivimaalased , kes venemaale viidi, on segase kirikusaatusega, 75/76 on teateid, et neil on antud õigeusu kiriku poolt luba rajada oma luba. Ivan IV80ndatel on selle kiriku aga käskinud kinni panna.Konkreetseid teateid ei ole, et kuskil konkreetses kohas oleks säilinud kirikutegevus. Teated rootsi poolel lutheri kiirku saatusest on trööstitu, katoliiklased lõuna-eestis räägivad samuti, et seal ei ole midagi. Kirikuelu säilis peamsielt siiski vaid linnades, kirik sai tegutseda kas pidevalt või vähemalt episoodiliselt. Kõige parem seisus Pärnus.
Kõige tähtsamad linnad olid Narva Tartu ja Pärnu. Tartu oli administratiivne sõjanduskeskus, Narva majanduskeskus. 1559 laseb tsaar tuua oma senise väliskaubanduse Narva. Narvast saab Moskva üks kõige tähtsamaid linnu maj mõttes. 75 sai Ivan enda valdusesse ka Pärnu. Teda paelus see, et tegu oli endise Hansa linnaga. Lootis et Narva kõrval saaks Pärnust teine vene kauba väljaveo sadam. Teateid lääne-euroopast on , et on hakatud Pärnusse vene kaupade järgim sõitma ( põhiliselt Põhja-Saksa linnadest). Vaatamata sellele, et Ivan IV on armukirjas oli Narva seniste privileegide jätkamisest kirjutanud, tegelikult sellest teateid ei ole. Tartus,kus esialgu säilis esialgu raad säilitas oma jurisdiktsiooni. Tartu elas üle mitu küüditamist, raad saab sellest ka kannatada, mistõttu raad tegelikult vaid nimeline. Pärnu osas tõenäosus suurem, teada ühe bürgenmeistri säilimisest, kuid võib olla ka vaid aunimetus.
80ndate a teadetest on teada, et linnad olid masendavas olukorras, oli näha nende endist ilu, kuid palju polnud sellest enam säilinud. Samas olid venelased kõvasti oma linuseid liivimaal kindlustaud.
Vene- Rootsi suhted 16 saj lõpus 17 saj alguses
Konflikt, mis 1570 puhkes, lõpeb 10 augustil 1583 sõlmitud Pljussa relvarahuga. Sõlmiti kolmeks aastaks. Järgenvatel aastatel oluline , et märtsis 84 sureb Ivan IV. Tema asemel tõuseb vene troonile Fjodor (1584- 1598 ). Fjodor ja rootslased on huvitatud relvarahu pikendamisest, sõlmitakse II relvarahu rootslastega. 29 juuli 1586 sõlmitakse neljaks aastaks relvarahu. Läbi pidi saama 1590a alguses. Vaatamata sellele, et mõlemal riigil on ambitsioonid teiselt poolt midagi ära võtta, kuid midagi ei toimu. Relvarahu per jääb muutus rootsi enda piirides.
1587 a valitakse Juhhan III poeg Sigismund Poola troonile. Valitsed kui Sigismund III. Valimise hetkel oli Juhhan hetkel paljuski huvitatud, et ta poeg Poola trooni sai, kuid hakkas seda peagi kahetsema. Fakt, et Sigismund sai Poola troonile oli seotud Rootsi valdustega Eestis. Eesti valdused pidid justkui minema Poolale üle, rootsis aga oli huvi, et need alad ei läheks Poolale. Sigismund andis kahel korral lubaduse, et alad ei lähe Poolale, sest peale Juhhani surma oleks eesti alad siiski Rooti käes. 1589 a suve IIp otsustakse, et kuningast isa ja poeg saavad tln kokku, et olukorda arutada. 5 augustil saabus Tln Juhhan III, tuleb kuninglik perekond koos arvuka saatjaskonnaga. 8 augustil saabub tln ka Sigismund III koos 2000 liikmelise saatjaskonnaga. Ametlikult oli kohtumise eesmärk, et Poola ja Rootsi näitaksid oma jõudu Venemaa vastu. Tegelikult isa ja poeg arutavad võimalust, et Sigismund tuleks tagasi Rootsi. Isa tungiv poeg, poeg kaalus seda. Sellist ebakindlust, et poeg ei suuda otsustada, ei toetanud mõlema pooled. Pm oleks see toonud kaasa Poola kodusõja. Kardeti ka,et kui poeg naaseb stockholmi, siis poola ja rootsi suhted halvenevad, Venemaa tuleb Poolale kallale. Rootsi kõrgaadlikud olid siiski Sigismundi vastu . 30 septembril kohutmine lõpetatakse, mõlemad lähevad eri suunas. Võimalus midagi muuta oli sellega läbi, demonstratsiooni venemaa vastu ei suudetud läbi viia. 1590 puhkeb venemaaga juba uus sõda.
Retsensiooni pikkus 3-4 lehekülge.
Nüüd tulevad venelased vägagi laiali rindel, tullakse nii soome kui ka eestimaale, vallutatakse mitmed ingerimaa kindlused, olulisemad Jamburgi ( kingissepa) hõivamine. Veebr algul on venelased narva alla, hakkavad linna piirama, kuid ei saavuta midagi. Aktiivsem sõjategevus 17 päeva, Karl Hurn alustas rahuläbirääimisi venemaagaga, mille eest Hurn oli kohustama mitmeid Igerimaa kindlusi. Saavutati 1a relvarahu. kui Juhhan III sellest teada sai, polnud ta nõus tingimusi ratifitseerima , kuid tal polnud ka enam midagi teha, sest venelased olid juba kindlustes. Lasi Horni surma mõista. Tapalaval anti talle aga armu. V Russladin oli üks vene bojaaridest,kes oli tsaarilt saanud maad, kui ala läks rootsile, läks rootsi poole üle.Väga julmad olid.
Rahu kestis 1591 aastani. Juhhan III mõtles minna Veemaale vasturetkele, vallutada tagasi Ingerimaal üle antud kindlused ja jõuda Novgorodi. tegelikult seda sõjaretke teha ei suuda, riik maj raskkes olukorras, ei jätkunud raha, relvastust ja moona. Ka venelased ei võta ette suuremaid sõjakäike, 92 a otsitakse võimalusi relvarahu sõlmimiseks. Suvel 92 läbirääkimised algavad, kuid hakkavad venima. Mõlemad pooled esit utoopilisi nõudeid, tahavad eestimaa linnu endale saada, rootslased tahtsid loode-venemaad enda võimu alla saada. Otsustatakse sõlmida rahu, mis on üle pika aja püsiv rahu 18. mai 1595( Täyssinä külas ingverimaal). Lõpetab ära 25a kestnud vaenu, lõpeb 1570 kui venelased tulid Eestisse. Mõlemad pooled loobusid ülepingutatud nõuetest,.
· Venelased loobusid oma nõuetest eestile, tunnistasid rootslaste valdusi põhja eestis. Rootsi loobub oma nõudmistest Ingverimaale. Kahe maa vaheliseks piiriks saab narva jõgi. Piir lepitakse kokku pikas ulatuses, puudutab ka alasid Läänemerest põhjamereni. Soome saab sellega juurde territooriumi.
· Kaubandusküsimused.Eestlased kaupleksid läänemerel, teine oli lubadus, et kaubandus toimuks Tln, lep kokku,et kogu rahvusvaheline kaubandus saavad kokku Tln ja Viiburis. Läänepoolsetele kaupmeestele keelatakse edasisõit idapoolstele aladele. Rootsi alamad võisid seda teha
Rootsi on suurtes siseraskustes. Väljendus selles, et 17 nov 1592 suri Juhhan III, Rootsis algab suur segaduste ajajärk. Teoorias peaks troonile tulnud Poolas Sigismund III ( Rootsi troonil oleks olnud lihtsalt Sigismund). Tuleb sisevõitlus Sigismundi ja tema on , hertsog Karliga. 1599 a Sigismund kõrvaldatakse rootsi troonilt, kukutatakse, 1600 a märtsis Rootsi riigipäev kuulutas hertsog Karli kuningaks Sigismundi asemel. Hertsog Karl oli veel 4 a hertsogina kuningas, kuna Karli ja Juhhani vahel oli veel üks mees, kes teoorias oleks pidanud kuningaks saama. 1604 a võtab Hertsog Karl kasut kuninga tiitli. 1600 toob teatava lahenduse rootsi pärustülisse.
Ka Venemaa oli sattunud teatavatesse sisemistesse raskustesse. 1598 suri tsaar Fjodor , troonile tuli Boriss Godunov 1598-1605 on troonil. Godunovil võim selgelt enda käes, selgelt rootsi vastaselt meelestatud. Ei ole võimeline alustama uut sõd rootsi vastu. Kahe maa vahelised suhted pingelised va mõningad episoodid , kus Godunov ürit kasut Karli ja Sigismundi tüli enda kasuks. Tüli raames püüab läheneda Karlile, pakub et ka tema ja Venemaa on valmis olema Rootsi liitlane aga soovib, et Karl loovutaks talle sõpruse eest Narva ja Neva jõe suudme ala. Karli diplomaatia ebamäärane. Godunov kaua veendumusel, et Karl võibki talle alad üle anda aga 99 a on Karl oma võimu kindlustanud ja tal pole põhjust alasid loovutada.
Eestimaa seisused olid pigem Sigismundi meelsed . 1599 a lõpus õnnestus tal saada oma võimu alla Narva. Diskussioon Godunovi ja Karli vahel jätkub ka 1600 a, Karl on huvit, et Godunov tuleks tema liitlaseks ( hertsog Karl alustab siis Liivimaal vallutusi, tahab saada tuge, et Boriss tuleks tema poolel poolakate vastu võitlusesse. Saadab Moskvasse oma delegatsiooni, kes peaks liidulepingu sõlmima. Aga poolakad on siis juba Moskvas, poolakatel õnnestub saavutada 20a relvarahu. Venelased ei saagi tulla rootslastele appi. 1601 a alguses see sõlmitakse. Hertsog Karli delegatsioon e saavut a midagi, Godunov ei tunnista Täyssinä rhau, leiab et rootsalsed peavad anda eestimaa valdused venelastele üle. Venelased olid nõus hoidma relvarahu 1 a . Vahele tuleb jälle juhus.
1601 a on ulatuslik ikaldus, näljahäda ja katk( 1601-1603). Rootslased viivad võimalikult kiirelt oma väed siit minema, poolakad samuti. Ühel hetkel tõmmatakse väed kõikjalt välja, Godunov pole valmis alustama sõda rootsiga. Raske olukord jääb Venemaal kestma, 1605 a apr sureb Godunov. Venemaal algab Segaduste aeg( Smutnoe vremja). Palju troonipretendente. Kestab 1613 aastani-> võimule tuleb Romanovite dün. 1606 a mais venemaa tsaariks kuulutatakse Vassili Suiski. Suiski valis rootsi poole, pöördus abi saamiseks hertsog Karli poole, teeb ise pakkumisi, peamine see, et rootslased hakkaksid võitlema poolakate vastu. 28 veebr 1609 a sõlmitakse Viiburi leping. Mõlemad pooled tunnistavad Täyssina rahu kehtestamiseks. Liivimaa jäetakse rootsile. Liit poolakate vastu. Kokkulepete eest on Karl IX kohustatud venemaale saatma oma abiväed. Saadab väed esmalt Novgorodi, sealt edasi Moskvasse ( Suiski võimu alla moskva siis veel ei kuulunud). Hertsog Karl määrab oma vägede ülemjuhatajaks Jacob de la Gardie. Aprillis 1609 Jacob marsib Novgorodi kui liitlane. Poolakad otsustavad olukorda ära kasut, leiavad et relvarahu on kehtimatu, alustavad sõda venemaa vastu ( sügisel 1609). Konflikt Venemaal on suuremas osas roootsi ja poola vahel. 12. Märtsil 1610 jõuavad Rootsi väed koos Vene liitlastega Moskvasse. Eesotsas oli Mihhail Skopin Suiski. Koos minnakse Moskvasse, mis läheb Rootsi võimu alla. Ei jää püsima, kuna on vene jõude, kes võitlevad selgelt Sigismundi poole peal, Vene-Rootsi liitlasväed vs Vene-Poola liitlasväed saavad kokku Moskva lähistel ( Kljusmo külas), mille rootslased kaot. Venemaa uueks tsaaris kulutavad poolakad Sigismund III poja Vladislavi. Sellega seoses on Vassili Suiski troonilt kukutatud, Viiburi lepingu üks pool on kukutatud-> leping ei kehti. Väed, mis 1609 appi olid tulnud, muutuvad 1610 a okupatsioonivägedeks. Veelgi enam, rootslased hakkavad juurde vallutama, eesmärgiks vallutada põhja ja loode venemaa. Taheti luua puhvertsooni soome ja eesti vs venemaa valduste vahel. Rootslased edukad, 1612 vallutatakse kogu Ingverimaa. Osa Novgorodi okupatsiooniarhiiv asub Tartus. 12 a saavutanud rootslased suure valdusala, probleem selles, et ala tuleb kuidagi hoida. Hakatakse otsima võimalusi läbirääkimis pidada. Algavad 1613 aastal, siis valitakse venemaale uus tsaar, Mihhail Romanov ( Fjodori poeg) . Rootslased näevad, et neil pole enam mõtet mängida mõlema huvipoolega, otsivad rahu. 1615 jõutakse hollandlaste ja inglaste vahendusel rahuläbirääkimisteni ( peamiselt inglaste, olid huvit kaubanduse normaliseerimisest ja vene kaubandusest). Läbirääkimised ei jäänud 1615 aastasse, rootslased esit liiga suuri nõudmis, eelkõige põhjater loode-venemaal. Rootslased võtavad ette viimase katse vallutada pihkva, ei õnnestu. Sügisel 1616 algavad läbirääkimised mõlemale poolele sobivamas võtmes. Päädivad uue rahulepinuga, mis oleks täisrahu. 27.veebr 1617, sõlmitakse Stollovo külas.
Rahuleping sõlmitakse pikaks ajaks kuni 1656 aastani. Ingverimaa ja kägisami lähevad rootsi iigi koosseisu. Rootslased olid hõlmanud rohkem ,kui ingverimma ( nt Novgorodi), rootslased tõmbavad enda väed nendest välja. Rootslased lõpetavad Vene poolte abistamise, tunnustavad vene tsaarina Romanovit. Venelased loobuvad enda pretensioonidest ( eestija Liiivmaale), rootslased saavad sõjakahju, ette nähtud rahas, mis iseenesest jõuab ka rootsi, said 50 000 rubla = 20 000 taalrit. Lubati toetada poola vastaseks võitluseks
Kuna segadus Stockholmis suur saadetakse Ingverimaale ametnikke, saadeti ingverimaale ametnikud, kes fikseerisid, mis seal üldse toimub.Hakatakse Ingverimaad kaardistama ( varem ei teatud, mis seal täpsemalt toimus). Eesti maa ja vene vahel tuli puhvertsoon , mis oli ingverimaa. Venemaa lõigatakse ära Läänemerest. Tänu sellele maale tkib eestil side Soomega. Stolgovo rahulepingus punkte, msi käsitlesid kaubandust. Kaubandus pidi olema vaba, reisimisvabadus. Mõlemal pool loetaks üle linnad, kus venelasedvõivad rootsi ter kaubelda ja kus rootslased võivad vene ter kaubelda. Stockholm Viiburi Narva ja Tln oli sadamad. Vene poolel Moskva Novgorod , Pihkva ja Ladoga . Eeldused Stollova lepinguga loodud. 1617-1656 olid kahe maa suhted sel per väga head. Hiljem hakkavad suhted sassi minema. Põhjus see, et Venemaa allestaastus oma olukorrast. Tsaar võtab oma titulatuuri ingverimaal, rootslased ei osanud asjast siis veel midagi arvata. Uus sõda puhkeb 1656 aastal. Kolmandal juunil tulevad ven e väed üle Ingverimaa piiri, viiendal juunil vallutatakse Neva jõe suudmes Nyeni linn. Sõjal teine suund , juuni lõpus tuleb tsaar Aleksei Mihhailovits, hakkab liikuma Riia suunas. Vallutab mitmeid sõjalisi tugipunkte, augustis hakkab piirama Riiat. Riia jäi võtmata. Juuli lõpus 1656 langevad nii Vastselinna kui Kirumpe, venelased on Tartu all. Teel oli vallut ka Kastvere., linna hakatakse ka suurtükkidest pommitama. Linn oli üsna hästi kindlustanud, kuid probleem selles, et tartus oli väga vähe mehi. Katsed saada mehi Eesti ja Liivimaalt juurde ei õnnestunud. Need kes tulid ei pääsenud veene piiramisrõngast läbi. Lgavad läbirääkimised, 12 okt 1656 sõlmitakse Tartu kapitulatsiooni akt. Nähti ette Rootsi garnisonidele antakse luba täisrelvis koos vallasvaraga lahkuda. Ka tartlastele garanteeriti senised privileegid.
1657 a on sõjaasta, ei too endaga kaasa muudatusi. Venelased suudavad hõivatud alasid hoida va Ingverimaa, mis läheb rootsile tagasi. Rüüsteretked ( mülemapoolsed). 1657 taas puhkeb katk, mis laastab kogu aasta, 57 IIp on katku tähe all läinud, 58 alguses hakkab katk vaibuma. Sõjategevus katkeb. 1658 alustatakse rahuläbirääkimisi, 20 dets 1658 sõlmitakse Vallisaare relvarahu. Rootslastel õnnestub lõp sõjad taanlastega suurte territoriaalsete saavuutustega. 1660ndal aastal sõlmitakse poolakatega rahu Oliwa kloostris . Venelased mõistavad, et rootslased on kõigil rinnetel edukad olnud, venelased loobuvad kõikidest nõuetest. 1 juunil 1661 sõlmitakse Kärde rahuleping. Pm sõnasõnalt oli Stollovo rahuleping. Sisuliselt taastatakse olukord, mis oli enne 1656 aastat.
1599 a Karlil õnnestus Sigismundi pärimus Rootsi troonile kõrvale lükata. Kui Rootsi emamaal oli erinevaidarvamusi, siis Soomes olid Selgelt Sigismundi meelsed, Eestimaal samuti. Mitte keegi mitte kusagil ei pidanud silmas ter eraldamist Rootsilt. 1599 hertsog Karl suutis ennast üle riigi kehtestada, Soomes väga veriselt. Eestimaale tulles käitub viisakamalt. 1599 a lõpuks kogu olukord lahenenud hertsog Karli kasuks. Karl otsustab saata oma väed Eestisse. Göran Boije oli see, kes laveeris mõlemal poolel, jättes mõlemale mulje, et ta on nende poolel. Kui karl võimu võttis siis meest ta ei karistanud. Peale põgusat põluallolekut teeb ta veel karjääri. 1599 okt lõpus Karl saab enda kätte Narva. ( NArvas oli Siseopositsioon Sigismundi vastu). Karl saab enda kätte kõik olulisemad kindlustatud tugipunktid. Ainuke, kes viivitas tähtsa otsuse langetamisel oli Tallinn, mille hertsog saab enda kätte alles aprilli alguseks. Pooli aitas valida ka Sigismundi enda käitumine. Astus Märtsis meeleheitliku sammu ja lasi Poola seinil kuulutada Eestimaa inkorporeerituks Poola riiki ( 12 märts 1600). Seda ei soovinud mitte ükski seisus. Truudusvandest öeldi lahti. SIinsed seisused olid kpll kuningale niisiis lojaalsed, ei soovinud minna Poola riigi koosseisu. Sellega polnud Sigismund loobunud pretensioonidest Eestile ega ka Rootsi troonile.
1600 Poola satub ka välispol raskesse olukorda. Tal tuleb suruda maha rahutused Moldaavias. Olid sunnitud oma väed viima Moldaaviasse, Liivimaale jääb väike Poola maaväekontingent. Liivimaale jääb u 1200 meest. Olukorda otsustab ära katsustada hertsog Karl. tal oli tek arusaam, et ta on edukas, kerge vaevaga oli aanud Eestimaa enda valdusse. 1600 toimub Linköpingi veresaun /riigipäev. Hertsog Karlil antakse õigus värvata mehi väkke ja eraldatakse suuremapoolne rahasumma . Enamik mehi kutsutakse teenistusse Soomest ja Rootsist, kutsutakse teenistusse Eestisse.Et alad endaga rohkem siduda otsutab karl siinsetele seisustele suuremaid privileege anda. 1600 rüütelkond saab oma privileegide kinnituse , annab igalt 15 adramaalt 1 mehe aadli lipkonda, kes hakkab võitlema hertsogi poolel.Arv u 300 ringis . Hertsog Karlil endal õnnestus kokku panna väeüksus milles oli 12-14 000 meest, kes toodi Eestimaale, esialgu Tln. 9 augustil 1600 saabub Tln isiklikult ka hertsog Karl. Tõreles siinsete seisustega, kuid ei hakanud kätte maksma.
Poola väeüksusi juhtis Jürgen Farensbach. Valmistatakse ette järgnev sõjakäik Liivimaale ( Rootsi). Otsustatakse liikuda kahes otsas, juhib Karl isiklikult, 2 sept otsustati liikuma hakata. II osa hakkas liikuma Narvast Laiuse suunas ( I Pärnu suunas). Kogu järgnev sõjakäik Karlil väga edukas. 8 sept alustatakse Pärnu piiramist. Ei lähe eriti libedalt. Alguses ürit rahumeelselt linna võtta, hiljem sõjaliselt. Tegi ka jõulist propagandat, et aadlikud üle tuleks. Propagandas oli edukas, kuuajalise piiramise tulemusena linn alistus 4 okt-> Viljandi alla mindi, teele jäi Karksi linnus, mida vallutada ei õnnestu ( kuulus Fahrensbachile). Lossi ees peetakse paar ägedat välilahingut, milles poolakad on edukad, kuid Karksi jäetakse kõrvale ning minnakse Viljandi peale. 9 nov jõutakse sinna. Nagu ka mujal Viljandis on segaväed ( poola palgasõdurid, sakslased jt rahvaste esindajad) Poolakad ei ole nõus alistuma, ürit kindlust kaitsta. Teiste rahvaste esindajad ( peamiselt sakslased) soovisid alistumist. Põhjus pealmiselt see, et palgad olid maksmata. Lasti rootslased lossi territooriumile, verine taplus poolakate ja rootslaste vahel-> Viljandi linnus oli sunnitud alla andma. Tapluse käigus põles maha ka Viljandi linn. Peale Viljandi langemist mindi tagasi Karksi alla- > Karksi kapituleerumine. Linnusest saadi üsnagi arvukalt moona, kuid sinna oli jäänud ka kogu Fahrensbachi varandus . Peale Karksit Helme ja Härna, mõlemad vallutatakse. Väeüksus, mis hakkas Narvast liikuma ja liikusid Põltsamaale olid ka edukad. 20 okt laius 11 okt Põltsamaa vallutamine. Hertsog Karli käes oli valdav osa Liivimaast, peale seda tõmbab Karl oma väed tagasi , läheb Paidesse. Hertsog Karl soovib saada endale Tartut.
Olles Paides saadab Karl mitmeid kirju Tartu aadlikele. Lubab neile laialdasi privileege. Harju- Viru õigus anti, Rootsi võim jäi püsima. Kui Liivimaale tuleb Gustav II Adolf , siis privileegid kaovad. Kõik Liivimaal olemasolevad Rootsi väed tuuakse Tartu alla, linn piiratakse I jõlupühal sisse, hakatakse suurtükkidest pommitama kuni linn kapituleerub ( 27 dets). Paar päeva hiljem Karl võtab neilt truudusvande. 1601 a annabki Tartu aadlikele küllaltki laialdased privileerig ( Harju-Viru õigus- pärandamisõigus mõlemas liinis=> ühtki lääni polnud võimalik tagasi võtta)Linna privileegid seot raevalitsusõigusega. Sinna kuulusid ka kõiksugused majanduslikud lubadused ja nt kauplemine Venemaal. Hertsog Karl teatas, et kõik kaubandus peab toimuma Tartu kaudu, Vastselinna teed ei või kasut. Samas oli tegu käsuga, mida olid teinud ka varasemad poola kuningad, tegelikult kuningas seda kontrollida ei saanud. 16 jaanuar kuningas kinnitas need privileegid.
1601 a vahetusel hõivab Karl veel terve rea olulisi tugipunkte ( nt Vastselinna, Antsla , Kirumpe jt Läti tp aladel asuvaid linnuseid). Veebruaris on ta Valmeri ja Võnnu all, mõlemad kapituleeruvad, 1601 a märtsis viiakse oma väed taas lähtepositsioonile. Märtsiks on Rootsi käes peaaegu kogu omaaegn Liivimaa. Kahte linnust vallutama ei asunudki ( Riia ja Kognes). Riia soovis jääda sõjas neutraalseks. Hertsog Karli edu põhjusteks oli see, et suur osa Poola väest oli väljaspool Liivimaad, II põhjus see, et kohalik Liivimaa aadel on valmis poolt vahetama , on rootsimeelsed, tulevad vabatahlikult üles lootuses saada erinevaid privileege. Hertsog Karl suutis teha propagandat nii aadlike kui linnakodanike hulgas.
Fahrensbachil ei jää muud üle kui lihtsalt taganeda , mehi juurde võtta kuskilt lihtsalt ei ole. Rootsi edu on siiski mööduv. 1601 a alguseks on poolakad lõpetanud oma sõjakäigu Moldaaviasse, sõjakäik on edukas. 1601 alguses Varssavis sei, kus otsustatakse, et tuleb alustada sõjategevust Liivimaal. Selle üheks juhiks saab Jan Zamoyski. Eraldati küllaltki suured summad ja saab enda käsutusse suured inimressursid. Mais on rootslased asunud piirama Kognest, poolakad lasevad rootslased linna, piiravad ise rootslased ümber. Piirajatest saavad piiratavad, juunis toimub kahe väeüksuse vahel välilahing, rootslased saavad korralikult lüüa , u 2000 meest hukkub. Alla ei anta ,palju rootslasi võetakse ka vangi ja hiljem poolakate poolt hukatakse. Poola väed on püüdnud mitmeid tp Läti alal olevaid kindlustatud tugipunkte tagasi võtta, edu ei ole.
Hertsog Karl otsustab minna ise Riiat piirama, sinna saadab u 14 000 meestRootsi vägede ülemjuhatajaks seal oli Nassau krahv Johann. Rootslastel ei ole kaasas raskesuurtükke, puudub igasugune mõju linna kaitsele.Võetakse ette tormijooksukatsed, tulemusi siiski pole . 27 sept Riia blokaad otsustatakse lõp, laager jäetakse maha, Riia oli pääsenud kerge ehmatusea. Poolakad asuvad piirama tp Läti ala mitmeid linnuseid. Detsembris suudavad Poolakad tagasi võtta Volmari linna, poolakate enda sõjaline tegevus mõneks ajaks sellega peatub. Probleem selles, et 1600-1601 oli olnud raske põllumaj aasta. Raske olukord jääb kestma, ikaldus jätkub, saabub nälg. Puudutab nii kohalikku elanikkonda kui ka Rootsi ja Poola armeed . Mõlemad väeüksused kiiresti kahanevad . Kevadekst 1602 Poola armee oli kahanenud 15000 mehelt 5000 tuhandele. Lisaks näljale oli siis levinud ka Katk. Kõrgpunkt 1603. Paljuski meeste päästmiseks viiakse väed välja. 1603 a ikaldus ja nälg olid levinud tegelikult igal pool. Per nõuab suuri inimohvreid.
17 juuni 1603 Müller pidas jutluse, milles mainis nälga ja „raskeid aegu“( kasut igasuguste õnnetuste puhul). Jäetakse maha palju kindlustatud tugipunkte nt Poolale jääb Kirumpe ja Vastselinna mis nad lihtsalt üles korjavad. 1602 a märtsist õnnestub poolakatelt saada enda kätte kergel moel viljandi. Langeb Jürgen Fahrensberg. Poolakad tulevad demonstratiicselt Tln alla, mingit jõudu neil linna ära võtta ei ole. Rootslased mingisugust kaitsetegevust ei oma, poolakad võtavad enda kätte Rakvere ja Paide garnison . Rootslased on valdavalt vabatahtlikult ära andnud kogu saavutatu, Tartu ja Pärnu vaid piirkonnad kust garnisone välja ei anta. Aga ka poolakad ei ole eriti aktiivsed. Jan Zukevits asub tartut tagasi vallutama. Poola väed viiakse 1602 a lõpus Tartu alla, Rootsi garnison on aga näljas, moona juurde tulemas ei ole. 1603 3 veebruaril kapituleerutakse. Neil lubatakse lahkuda. 1603 a sõjategevus äärmiselt loid. Kõik mis poolakad olid saanud olid ikalduse ja nälja tulemusel saanu. Rootsi väed olid suuremas osas Soomes.
1604 a kevadel peetakse Nordkjepingi riigipäev-> hertsog karlist saab kuningas karl ( Karl IX). Riigi sisepol elu sellega stabiliseerunud. Katk ja nälg on läbi, Karl saab taas mõelda sõjategevusest. Teatav vääljakutse Sigismund III . Sigismund on rootsi muutust troonil ise ära kasut, saatis Nordkjepingi riigipäeva järel kirja Eestimaa aadlikele , kus nim neid eksinud lammasteks ja kutsus neid keerama selga Karlile. Tln linn keeldus sellele, Eestimaa rüütelkonnale oli kirjal edu. Siiski mitte in corpore, osa rüütelkonnast otsustas poolt vahetada. Arvati, et Liivimaa ühtsus tuleb taastada, seda tuleks teha Poola lipu all. II osa oli need aadlikupered, kes lihtsalt iei saanud Karliga läbi. Hiljem tehti uurimused, kes olid selja oööranud, osa mõisteti isegi surma.
1604 a IIp sõjategevus aktiviseerub. Rootslased ürit tagasi vallutada Paide, toimub Mäo mõisa all 15 sept välilahing, kus Rootsi armee saab hävitavalt lüüa. Seda juhib Stolarn-> pettub, otsustab väejuhtimse enda peale võtta, Karl tuleb niisiis ise Liivimaale, soovib kiirelt vallutada riia ( kaasa võttis u 14 000 meest). Tagasi oli neil õnnestunud saada Rakvere ja Toolse. Rootsi armee hakkas liikuma Riia alla, kohale ei jõua. 17 sept Salansbysi all kohtuvad. Poolakaid oli 3500 , neid juhtis Ivan Sotgevits. Arvuline ülekaal ei taganud rootslastele edu, lahing kaotatakse. Hukkub 8000 rootslast. Kuningas oli ka ise vangi langemas, tema hobune sai surma, Hendrik Branc oli kuningale appi tulnud, teda oma ihuga kaitsnud kuni Heinrich Brede leidis kuningale uue hobuse, millegkuningas sai lahkuda. Mõlemad mehed iseenesest surid lahingus, nende perekonnad tõusid …karjääriredelil. Kõik rootslastega kaasas olnud moon langes poolakate kätte. Paar aastat peale seda rootslased isegi ei ürita Liivimaal midagi ette võtta, sõda peetakse lojult.
1600aastate keskpaigas mõlemad riigid satuvad sisemistesse raskustesse. Poolas mässud Sigismundi vastu. Olukord, kus kumbki pool ei saa aktiivselt sõdida lepitakse kokku paariaasane relvarahu. Rootslased seda ise pidama ei hakka kui näevad , et poolakatel on veel kehvem olukord kui neil. Kui poolakad tulevad karistusretkele, siis poolakatel 1609 õnnestub neil vallutada Pärnu. Kaduma läks ka Tünamünde(?) kindlus. 1609 a tuleb uus loidus siinstel lahinguväljadel, seotud mõlema minekuga Venemaale. 1609 otsustatakse sõlmida uus relvarahu. Pikendatakse lõikude kaupa kuni 1617. Liivimaal kuni selle ajani niisiis rahu.
1611 Rootsi-taani Kalmari sõda.
Rootsi Poola heitlused. Karl IX sureb 30 ok 1611. Just oli alanud järjekord Rootsi- Taani sõda . Probleem veel sellega, et tema järglane oli tema vanem poeg Gustav II Adolf pm poleks veel täiselaisena valitsema saanud hakata, sest ta oli 16 aastane ( kohe 17), Rootsis valitsemislepingu järgi sai kuningas pooles osas valitsema hakata 18 aastaselt, täileikult 24 aastaselt. 1612 tehakse valitsemislepingus mõningad korrektiivid, kokku kutsutakse riigipäev. Initsiatiiv läheb paljuski Karl IX nõuniku Axel Oxemsterniaxel oxenstierna. Tema põhimissijoon oli sõjategevus. Tundis sõjategevuse vastu huvi, oli tugev strtaeeg ja asjatundija. Oxenstierna võtab enda kanda riigijuhtimise. Neil ei teki vastuolu,hiljem on ta riigikantsler( 1612) jääb tema kätte kuni 1654 aastani.
Sõjategevus on Gustav II Adolfi eriala. Esmalt tahab lahendada sõda Taaniga. 1613 suudab sõlmida knäredis rahu, hakkab ette valmistama oma järgnevaid sõjakäike. Võitleb nii Venemaal kui ka Poolaga. Hakkab tasaoisi sõda Poolaga ette valmistama. Tahab lõp jama venemaaga, sõlmida rahu Venemaaga, 1617 veebr sõlmitakse Stolgovo rahu. Oluline sealt see, et Venemaa on selleks hetkeks vägagi nõrgas seisus. Nii majanduslikult kui ka poliitiliselt. Rootsile mingisugust ohtu Venemaa poolt tulemas ei ole. Järgnevatel kümnenditel kaks riiki küllaltki heades suhetes. Oluline see,e t Gustav on nüüd vähemalt ühest küljest kinnitanud endale rahu. Taaniga oli jõudnud kokkuleppele. Alustab tasapisi ettevalmistusteks Poolaga. Hakkab mängima paljuski protestantide tunnetele. Oskab neil hästi mängida, korraldab olukorda kui ususõda. Ka poolakad oskasid seda näidata kui võitlust protestantismiga, mõlemad tahavad tegelikult oma territooriumi laiendada(laiendada valdusi Liivimaal). Sigismund III vs Gustav II Adolf.Rootslaste jaoks ka teine küsimus, Sigismund III polnud loobunud troonipretensioonist. 1611 a juurde tagasi tulles, mis saab alaealise kuningaga, siis selle otsuse tegi lihtsamaks see, et oli vaja vastaseisu Sigismund III-le. Gustavile on üheks eesmärgiks see vastuolu ka lahendada.
Sõda Poolaga saab alguse 1617 suvel, Gustav saadab oma laevastiku Pärnu alla. Peale paaripäevast piiramist linn kapituleerub 8. augustil 1617. Pärnust saab rootslaste sõjaline tugipunkt edasisteks vallutusteks. Piirkond, mida Gustav vallutada suutis oli tegelikult suurem, kuid seda ei suudetud hoida. Rootsil alasid kuni tp Läti aladeni. Tegelikult peale 1617 a sõjalist tegevust väga ei tule. Silma paistetakse vastastikku rüüstamisega.1618 a otsustatakse taas sõlmida relvarahu, seda 2 a , kestab kuni novembrini 1620. Kevadel 1621 otsustab Gustav II Adolf viia oma Liivimaa kampaania lõpuni, teeb mitmeid pöördumisi Sigismundile. Soovis,et Sigismund loobuks troonipretensioonidest, oli valmis tagasi andma Pärnu linna. Seda kokkulepet ei tulnud, Sigismund III lihtsalt keeldus sellest. Gustav II Adolf võtab kätte sõjakäigu Riia alla kahest suunast. Laevadega väinale ning Eestist saadetakse ka väliväed Riia alla. Augusti alguseks linn piiratakse ümber, Riiat piiratakse üsnagi tõhusalt, avatakse suurtükituli. Linna olukord muutub aina raskemaks, linna raad otsustab alustada kuningaga läbirääkimisi. 15 sept 1621 Riia alistub. Linn ei olnud langenud, raad sõlmib kuningaga vastava kokkuleppe, see taganud riiale edu tulevikus. 16 sept läheb kuningas isiklikult linna, teda võtavad vastu rootsimeelsed jõud, üheks esindajaks oli toonane Riia ülempastor H. Samson, kellest saab liivimaa superintendent . Oli omal ajal õppinud Wittenbergis. Olulist rolli mängis ka see, et tegemist oli aktiivse katoliku kiriku vastase inimesega. 25.sept annavad riialased kuningale truudusvande. Mõni aeg hiljem kapituleerub ka DaugavGriva kindlus.
Rootsi võimuper ei too riiale maj õitsengut. Tekivad mitmesugused vastuolud rootsi võimudega ( rootslased nüuavad makse ja tollikulu). Kuna varasemat kaubandust ei ole siis see tekitab riialastes ahameelt. Rootslasi salliti aga ei armastatud -> poolakad olid olulisemad, neil olid tagamaad . Kõigis järgnevates lepingutes maj aspekt oli sisse surutud , et riiakad saaksid oma tagalates edasi kaubelda. 1621 a sündmused üldiselt edukad, 22 a samuti edukad rootslaste jaoks. 1621-22 võetakse enda valdusesse Põltsamaa, Viljandi, Tarvastu, Karksi ja Helme, Läti aladelt Võnnu ja Vomari. Viimasena tuleb rootslaste kätte ka Laiuse. Peale Riia langemist ülejäänud kindlused annavad lihtsalt alla.Riia oli keskus, kui see oli poolakatel kaduma läinud langes maa üldine kaitse. 1622 sõlmitakse relvarahu kestab kuni 1625 aastani.
1625 juunis võtavad rootslased enda kätte Kognese, augustis tulevad Tartu alla, mis lihtsalt saadakse ka enda kätte. + ülejäänud lõunaeesti tugiunktid ( Kirumpe, Alulinn ja Vastselinna). Sellega tp Eesti ala Rootsi all. Va Saarema ja Setumaa. Mingisugust rahulepingut kaks riiki ei sõlmi, 26 a Adolf viib sõjategevuse raskuspunkti Kuramaale, Kuninga selgeks soovib saab olema Läänemere hõivamine. Läheb Kuramaale ja Preisimaale, kus tema jõud raugeb. Paljuski see miks ta siin kampaania ära lõp on see, et ees terendab sõda Saksamaaga. Alustatakse Rootsis intensiivseid ettevalmistusi Saksamaaga ( 30 a sõda). Algavad läbirääkimised Poolaga, toimuvad Altmargis( poolakate Stary Targ ), sõlmivad 6 aastaks relvarahu. Rootslased saavad enda valduesse kogu liivimaa. Latgale eikuulu sellesse koosseisu, jääb poolakatele-> Poola-Liivimaa. Liivimaal saavutatud rahu. 1635 a Liivimaal läks väga rahutuks nt TÜ hakkas otsima paaniliselt kohta kuhu minna, kui sõda puhkeb. Nt tahtsid Tln või Narva ära viia. Tegelikult nii ei läinud, 1635 sõlmiti uus relvarahu Stumsdorfis 26 aastaks. Rootsi oli sellest äärmiselt huvitatud, oli halvas seisundis. Sisepol oli rootsis sellel ajal kriis. Rahu peaaegu suudeti hoida. 1660 20 apr( 3 mail) sõlmitakse täisrahu Oliwa kloostris ( Dansigi lähedal). Oluline see, et Liiivmaa saab päriselt rootslaste omaks. Altmargi relvarahuga saavad rootslased enda kätte kõik preisi ja poola sadamad, hakkavad sealt võtma makse ja tolle. Hinnanguliselt oli see 20 % sõjas saksamaaga vajaminevast rahast.
Lõuna-Eesti Poola võimu all
Riigiõiguslik suhe hakkas paljuski välja kujunema ptotekstioonilepingutest. 31 augustil 1559 sõlmisid kuningas Sigismund II August ja Kettler kaitselepingu, millega Poola kuningas võttis ordu ala enda kaitse alla. Ei saa käsitleda kui unioonilepingut. Mõlemad pooled tunnistavad, et saksa-Rooma keiser on ülemhärra.teine oluline nüanss on see, et 15 sept sõlmib analoogilise lepingu ka peapiiskopp. Kui Liivimaalased lootsid, et Poola Leedu riik sekkuks sõjategevusse Liivimaal, siis tegelikult poola võimud seda ei tee. Ei soovitud minna vastuollu venemaaga, saadakse aru, et Liivimaa on nagunii kohe varsti sunnitud alistuma, saab lihtsalt selle ise endale korjata. Stardipauguks kuningale saab hoopis Erik XIV tegutsemine, kui ta tuleb üle mere, Eestimaa seisuste truudusvanne. Põhja- Eesti teoreetiline minek Rootsi koosseisu sunnib Sigismundi liigutama .Algab surve ordule, peapiiskopile, nende vasallidele, et sõlmitaks töiendavaid kokkuleppeid. 1561 algavad Vilnuses läbirääkimised. Tingimused, mida ordu vasallid soovisid oli see, et säiliks Augsburgi usutunnistus, et säiliks kõik seadused ja privileegid, ametikohad liivimaal tuleb täita liivimaalastega, kõik senised läänivaldused jäävad koos pärimisõigusega mõlemas liinis. Tek ka vaidlus alistumise üle Poola-Leedule VÕI kuningale isiklikult. Orduvasallid tahtsid alistumist kuningale. Oluline see,et 28 nov annab ordumeister, linnad ( võnnu ja Volmeri) + orduvasallid truudusvande Sigismund II Augustile. Oluliseim neist Pacta Subjectionis, mis tõlkes oli alistumisleping, millega määrati ära senise ordumeistri ja kuninga omavaheline suhe, määrati Liivimaa tulevane valitsemine/ riigikorraldus. Ketlerist saab Poola kuninga vasall. Alad, mis jäävad põhja poole väina jõge nim Väinataguseks liivimaaks või Üleväina liivimaaks, need alad jätab kuningas endale , Kettlerist saab nende alade administraator . Kõik linnused ja linnad mis seal olid said Sigismundi omaks, teoorias. Tegelikult paljud üleväina alad olid rootslaste ja venelaste käes. Puudutati Põhja.-Eestit, mis oli rootslaste valduses+ sooviti alade liitmist. Kui Pacta Subjectonises loeti alasid, mis Poolale kuulusid, Taanile kuuluvaid alasid üles ei loeta. Riia säilitab oma iseseisvuse.
Teine dokument, mis on dateeritud 28 nov 1561 on 27punktiline Privilegium Sigismundi Augusti, mis oli orduvasallide soov,mida nad taotlesid . Dokument iseenesest on kaduma läinud, on olnud aegu, mil vaieldi, kas selline dokument on üldse kunagi olemas olnud, kuid tegelikult kunagi ta siiski eksisteeris. Selle põhipunktid on koopiatena ka meieni jõudnud. Teatavate reaalpoliitiliste vaidluste käigus dokumendi olemasolu eitati. Alustati Augsburgi usutunnistustusega. Teiseks jäi püsima saksa õigus ja haldussüsteem, mis senini Liiivmaal oli olnud, kuhu kuulus ka indigenaadi õigus ( kohalike ametikohtade täitmine kohalike inimestega). Kolmandaks käivitati õiguskorraldus, liivimaale tuli luua kõrgeb apellatsioonikohus Riias. Neljas punkt puudutas maaomandit, maaõigus nii aadlikule kui ka tp. Järgmine punkt puudutas tp, tp on sunnismaine, kuulub oma härrale, kui ta põgeneb tuleb ta välja anda tema endisele härrale. Aadlile jäi õigus tp üle kohut mõista. Piiramatu õigus, sinna juurde kuulus ka õigus tp surma mõista või surmanuhtlust määrata.Kõik läänid kuulutati alloodideks( täisomandideks. Lääni võis kuningas tagasi võtta, alloodi mitte. Pm piiramatu omandiõigus) Sinna juurde kuulus ka pärimisõigus, neid alasid ei olnud võimalik enam valdaja omaniku surma järel tagasi võtta. Viimaseks punktiks see, et 6 aastaks oli maksuvabadus, et maa saaks kosuda. Iseenesest kui palju seda tegelikult teha sai ei tea, uus sõda tuli peale. Liivimaa ja Poola-Leedu poolne ratifitseerimine leiab aset 5 märtsil 1562= Liivi Ordu pidulik lõpp.
Järgnevatel aastatel valitsetaksegi Liivimaad nii nagu pacta subjectionis ette nägi. 1566 Sigismund otsustab Liivimaa valitsemist muuta, Kettler kõrvaldatakse Liivimaa administraatori ametist, augustis 1566 saab tema järglaseks Jan Chodkiewicz. Laiemad õigused. Võib Liivimaa ametnikke tagandada ja määrata. Saab õiguse kohut mõista ja õiguse, et kui keegi vääris surmanuhtlust, siis võis ta seda ka kuulutada. Õigus nendelt mõisnikelt, kes polnud Poola riigile meelepäraselt käitunud, mõisaid ära võtta ning neid edasi anda. Kõige olulisem punkt oli teha teoks Liivimaa ja Leedumaa unioon. Kui leedus peeitakse Seimi, siis selle käigus unioon välja kujundatakse. Leedu ja Liivimaa uniooni diplom moodustatakse. Tegelikult nüüd alates 1566 aastast on tegu üle-väina hertsogkonnaga,mis hakatakse nim Ducatus ultraduensis. Unioonidiplomis oli I punktina kinnitatud kõik senised Liivimaa aadliku vabadused ja privileegid. Liivmaa aadlikud pidi saama samad eesõigused, mis olid Leedu aadlil. Kolmandaks pidid kõik ametikohad täidetama sakslastega, kuid kui õiget meest ei leitud, siis toodi see tegelikult mujalt. Viimane oli Augsburgi usutunnistuse tunnustamine. Sigismund II August lasi unioonidiplomile panna lõpulause, mille kohaselt lubas neid tingimusi täita juhul, kuui need ei lähe vastu tema enda ja Leedu ülimusõigusega. Hertsogit kohapeal pidi esinama Chodkiewicz. Liivimaa jagati nelja distrikti: Riia, Duraida, Võnnu ja Dragovitsh. Nende eesotsa pidi olema kohalike hulgast nim kastellaanid. Nemad said koha/õiguse Leedu seini tööst osa võtta. Distrikti loomine oli pks esimesi halduslikke samme. Igas distriktis pidi olem amaakohus. Pidid ajama nii tsiviil kui ka kriminaalasju. Pidi rajatama ka kõrgem kohus ( kolleegium), mille moodustavad 4 kastellaani, seda juhtib administraator. Jaotus 4 distrikti jääb püsima kuni 1582 aastani.
1569 peetakse Ljubinis(?) järgmist olulist Poola-Leedu enda tähtsat istungit. 1 juulil otsustatakse snine ajalooline personaalunioon Poola Leedu vahel lõpetada ja asendada see reaaluniooniga. Uniooniakt-> ühine kuningas, sei, ühine välispol. Esialgu ei hakata liitma vaid finantse, mõlemal riigil on eraldiseisev finantstrateegia ja pol. Sõjavägi on samuti eraldi, säilitatakse ka ajalooline halduskorraldus, mis oli leedus ja poolas. Liivimaa osas tehakse oluline muudatus , üleväina liivimaa kuulutatakse Poola-Leedu rigi ühisvalduseks. Olulisi muudatusi Liivimaal siiski läbi viima ei hakatud, kehtima jäid kõik senised printsiibid . Kuningas on lubanud kinnitada ka liivimaalaste privileege, kuid selleni ei jõutud. Kuningas oli lubanud, et kui tuleb kokku järgmine Sei, siis võetakse see küsimus uuesti päevakorrale. Vahele tuli aga sõda, vestluseni ei jõutud. Lõpuks vaadatakse liivimaa seisust olukorda alles peale jam zapolski relvarahu 15 jaanuar 1582, siis juba Bathory võimu all.
Põllumajanduslik maakasutus, läänisuhted ja vasallid poola-aegsel liivimaal
Ordu alal olid vasallkonnad aga ei olnud piiskopkondi. (rüütelkonna aladel samuti). Ainsa tõsise eralndi moodustavad Harju-Viru rüütelkond. 1258(?) communities. 16 saj keskpaigaks muutub tugevaks pol jõuks.16 saj lõpul hakkab ka Poola alal kujunema välja Liiivmaa seisusi ühendav kogu, mida võib nim Liivimaa rüütelkonnaks. On olemas peamees , kes kõigi eest seisab. Kuid see kogu on tugevalt Poola kuningast sõltuv, poola kuninga tahtest sõltub kogu eksistents . Erinevalt p-Eestist on Lõunas tegu tänu poola võimudele tek organisatsiooniga. 1561a kui ollakse koos Vilnuses, ordu vasallid astuvad jõuliselt iseseisvalt välja, et lasta endale kinnitada põhilised privileegid ( õigus maale, maa pärimisõigus( mõlemas liinis)+ võõrandamise õigus( õigus maad omatahtsi müüa). Sigismund II Augusti privileegid on äärmiselt laialõiguslikud, võrreldatavad harju-viru õigustega ( 14 saj). Kõik läänistused muudetakse alloodideks ( 1561 ordu aadlikud, 62 peapiiskopi aadlikele).
Poolas oli pm võimalik anda 3 õiguse alusel :
I. allood ( allodiaalõigused)- täielik omandiõigus, pärimine mõlemas liinis, vabalt võõrandamine. Kuningas loobub oma õigustest alloodi suhtes. Mingisuguseid maksukohustusi alloodil riigi ees ei ole. Peavad osalema ratsateenistuskohustusel.
II. vasallilääniõigus- kuningas annab aadlile maa sõjakohustuse täitmise eest.Lääni kasut.õigus aga sellega kaasnes pärimisõigus, kuid vaid meesliinis.
III. eluaegne läänikasut.õigus. Antakse sõjateeninstuses osalemise eest eluks ajaks aga pärida seda lääni ei saa.Kuid ka siin võimalus et niikaua kuni lesk elab saab ta sissetulekuid nautida, mis läänist tuleb ( kehtis ka II võimaluse puhul).
Sigismund II August eelistab läänistuste jagamisel sakslasi. Maade domineerimine , antakse allodiaalõiguse alusel. 1561a allutamine + see, et läänisaajad oleksid truud Poola riigile. Teada kuskil poolsada läänistust. Kindlasti oli neid rohkem ja maavalduste suurus oli erinev. Stabiilsust selle juures arvutada ei aa aga 1561 kaovad ära piiskopivaldused jt ja liidetakse riiklikusse reservi kust neid välja jagatakse. 21 käskniku valdusesse läks u tuhatkond talu. st ka seda, et riigikassa ei saa sissetulekuid. Aadel oli teatavasti maksuvaba. Alates 1582 a Jam Zapolski vaherahu, hakatakse uuesti läänistustega tegelema ( 72 tegeledi, enne seda oli vaheaeg). Võimule tuleb Bathory, muutub läänistuskurss. Bathory vajab suurt riiklikku maavaldust siin .Liivimaale jäetakse üsnagi suured väeüksused. Bathoryle pakutakse endise Tartu piiskopkonna ala, kõik mis ta Tartus saab langeb riigile. Maad olid vahepeal olnud vene teenistusaadliku käes, kui Jam Zapolski relvarahuga venelased lahkusid, võtsid kaasa ka vara. Kõik teenistusesolnud lahkuvad va üksikud, kes jäid poola teenistusse. Tahtsid oma valdusi tagasi saada, Bathoryl teised plaanid, keegi midagi tagasi ei saa. Bathory hakkab revideerima arusaamu. Hakkab tagasi saama palju Sigismundi lääni. Oli siiski ka lääniomanikke , kelle õigusi ta tunnistas . 1582 laseb läbi viia üldise maarevisjoni . Määras ametisse komisjoni, kelle ül oli registreerida kogu maavaldus + tp, tuli fikseeritud võimalikud tulud. Tuli üle vaadata tp koormised, et need ei ületaks tp kandevõimet. 1582-1586 komisjon tegutseb. Tema töö tulemusel toimub reduktsioon ( paljude maade erakätest ära võtmine). Komisjoni töö tulemus oli see, et kui kogu lõunap.Eesti ala silmas pidada, siis seal reduktseeriti 75% Liivimaa valdusesse.Kõrvalnähtus oli see, et kui keegi leidis, et tema maad on ebaseaduslikult ära võetud, kolisid rootsi aladele p-eestisse. Alates 1558 aastast oli väga suur hulk söödis, tp olid põgenenud, maa oli kokku kuivanud. Paljudes kohtades, kus kunagi oli põld olnud, oli mets. Riigi ül oli maa uuesti üles harida, poola riik saab sellega päris hästi hakkama. Väheste aastate jooksul mõisamajandus taastub.
Tp tilkusid vaikselt tagasi. Tp olid põgenenud/ Venemaale saadetud ( u 10 000)/ sõdades hukkunud/ omatahtsi lahkunud. Revisjoni üheks tulemuseks see, et maad inimtühjad . 1583 a poola võimud hakkavad mõtlema, kuidas leida uusi asukaid->bathory plaan siinsed alad koloniseerida. Asukad poolast, leedust , madalmaadest, saksamaalt kuni itaaliani meelitatud inim. Üks võimalus siinseid riigimõisaid tööle panna on see, e tmitmele poole maale asut sõjaväelaste kolooniaid, sõda oodates peavad nad neid riigimõisaid harima . 29 jaan 1583 Bathory annab välja spetsiaalse üleskutse kolonistide leidmiseks. On otsitud tp , kuid ka käsitöölisi ja kaubandusega tegelevaid inim, kes peaks tulema ja asuma liivimaal elama maal ja linnades. Lubatakse 10 a maksuvabadust, kuis kõik ümberasujad pidid olema katoliiklased. Tulijaid olid vähe, eriti vähe tuli maale. Need, kes maale läksid, anti kasut pool adramaad
Tartu piiskopkonna võtab kuningas endale lauamõisaks. Kuninglik mõisa, mida alguses nim tartu kolooniaks. Kuninglik otseselt midagi sealt ei saa, kõik tulemused lähevad riigikassase. 1582-1588 a see kehtib, kuni tartu muutub starovskonnaks. Starostid, kes siia asuvad on poola või leedu kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased. Isiklik osa oli vaid 1/3. Eesti aladel 9 starovskonda( Helme, Kirumpäe, Laiuse, Põltsamaa,Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi , Tartu). Läti aladel 31 starovskonda. Eesti aladel Starovkonnad jagunesid riigimõisadeks, seal oli 38 riigimõisa ( kutsuti folvarkideks)Igas starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki. Keskmises igas riigimõisas elas 200-400 taluperet Kokku tartu riigimõisas 10 0000 ha. Tõenäoliselt tunduvalt suurem. Folvark jagunes omakorda küladeks ( vardjeskondadeks või põhjaskondadeks).
25 %, mis Lõuna. Eestis eravaldusesse jäi läänistati, peamiselt sõjateenistuses osalemise eest. Lääänistamine toimub väikeläänide näol, said pärilikeks vasallideks. Jagati vasallilääniõigused. Pärilikku lääniõigust on suhteliselt vähe. Läänisaajad olid esialgu 45 st 23 sakslased, 22 poolakat ja 1 eestlane ( markkus Puiek, teenis poola kuningat trüüdina (?), abielus poolakaga)Sigismund III tuleb võimule 87, jätkab Bathory kurssi. Ka tema sooviks on riigi maavaldusi hoida, kuid tema ajal hakkab riigi 75 % vähenema, kokku on Sigismund III nime all teada u 100 läänistust.Selgelt eelistanud poolakaid, 100st 64 poolakatele, 33 sakslastele. Tema ajal pärilikku õigust minimaalselt antud, enamasti eluaegne kasut. Eluaegseid inim oli 7x rohkem kui päriliku õigusega inim.1598 Livonia Ordinatio Secundo-> teadaolevalt saksa päritolu liivimaalased olid tõepoolest poola riigi teenijad, vaat et poolastunud. Poolameelseld.
1600 puhkeb suur sõda, sõja käigus suur osa liivimaa aadlikest läheb üle rootsi poolele. Süüdi meelsus , kuid ka hertsog Karli propaganda ( lubas neile kõikvõimalikke asju kui nad üle tulevad, nt harju-viru õigus) Kapitulatsiooni kuulus kõikide aadlikuprivileegide kinnitamine. Kui maa läheb tagasi poolakate kätte, siis maa konfiskeeritakse, jagatakse poolakatele ja leedulastele. Tavaliselt vasallilääniõiguse alusel. Teada, et järgnev periood poola võimu lõpuni tehakse 150 läänistust. ¾ eramaavaldustest oli poolakate ja leedukate käes. Riik mitte ei andud osaliselt erakätesse, vaid hakkas oma maid ka ise välja rentima. Inim peab teatud osa sissetulekust maksma riigile, ülejäänud jäks temale. Stavrostid hakkasid ka oma maid välja rentima. Jürgen Fahrenspohh sai 1585a Karksi oma eravalduseks. Kui suur see valdus täpsemalt oli ei teata, kuid ta käes oli 500 tp, mis oli teiste eramaavaldustega võrreldes märkimisväärne. Antsla mõisa saajal oli 182 tp, teistel vähem. Hiljem kogu maa rootsi käsutuses, poolakad lahkuvad. See, mis rootslastele sülle kukub on riigimaavaldus+ ¾ mis on poolakate ja leedukate käes. Gustav II Adolf ühtlasi ei tunnista ka ühtegi eravaldust.
Tp oodatakse nii riigi kui ka eramaadel teotöö tegemist Iga talu pidi aastas saatma mõisa ¼ kuni pool oma inimtööjõust+ veoloomadest. Ei riigi ega eramõisad ei pea loomi. Tp on loomad niisiis enda käes, talupõllud saagikamad kui folvarkide mõisad ( sõnnikuga väetati). Loonusrent . Tp pidi andma osa kasvatatud viljadest ja saadustest. Juttu ka viljakümnisest. Poolale huvitav nähtus, mis Põhja-Eestis enamasti puudub on see, et poola aladel viiakse talud raharendile , kui taludest ei olnud võimalik midagi võtta ( segaduste per)Vastavalt sellele kuidas mõisamajandus taastuma hakkabminnakse järk-järgult tagasi loonusrendile ja teokohustusele. Poola võimud I , kes ürit tp kohustusi reguleerida. 1582-83 a komisjonid eeltöö ära teinud. Ürit koormistesüs lihtsustada. Poola ajale veel iseloomulik see, et ka tp olid võtnud enda kasut lisasissetulekuid, mida varjati.
Tp olid enamasti adratp, kelle käes oli reeglina vaid osa adramaat . Reeglina 1/8 adramaast. Poola ajal moodustavad selgelt põhikontingendi.II kontingent on nn pobulid- väikemaapidajad ( enam-vähem nagu saunikud), üksjalad, vabadikud, adratalunikud, kes ei suutnud tulemusi anda. Töötasid talu või mõisa heaks . Poola ajal koormistest täiesti vabasid tp ei olnud. Koormistest olid vabastatud need, kes folvargis töötasid e kupjad. Uusasunikud ( nii kolonistid kuui ka kohapealsed) ja uusmaasaajad . Uusmaasaajaid palju, kuid ka nemad said teatud per maksuvabadust. 3-6 a , mis kulus hoonete ja põldude rajamiseks. Võramentsid olid tp seast võet sõjaväelased, kes rahu tingimustes olid taas hakanud põldu harima, seekord Liivimaal. Võramentsid olid vabastatud koormistest, töötasid enda huvides. Kõige rohkem oli neid Tratu Starovskonnas. Valdavas osas poolakaid aga ka teisi sh eesti a lätipäraseid nimesid .II grupp olid haidukid, kes olid endised sõjaväelased, pidid riigile maksma mõõdukaid koormisi. Kui puhkeb sõda ja ta peab sõtta minema, siis ta vabastatakse koormistest. III kategooria olid kasakad, kes aaharimisega suurt tegeleda ei saanud. Piid jätkama stavrosti teenimist, kasut rataväe käskjalgadena.
Poola ajal tp pärisorjuslik seisund tugevnes ( mõisnikud said kohtuvõimu). Ka riigitp olid pärisorjad, kuid nende aladel kontroll nõrk. Riigi tp olid suuremad liikumisvabadused, tulenes kontrollinõrkusest. Said liikuda oma stavrosti piirkonnas. Ka nende koormised olid reguleeritud, eramõisades ei olnud. Tp jooksid nii ida kui ka põhja suunas.David Hircheni Maaõiguse visand, tahtis tp pärisorjuslikku seisundit fikseerida . Võrdles Liivimaa tp rooma orjadega. Kõik kuulus isandale ja ise ei tohtinud midagi müüa või põgeneda. Hirchen leiab, et kohtutes peab olema hirschenid, kes olid tp esindajad. Paljuski kaasa ei saanud rääkida, kuid said vähemalt olukorda mõista. Kõik mis puudutas mitte riigiõiguslikku aspekti ( asjaajamine ja kohtupidamien) . Hircheni mõtted hakkavad liivimaal kehtima ja jäävad normatiivaktina kehtima pikaks perioodiks. Kui hertsog karl liivimaalasi meelitas, siis tp ta ei mõelnud, neil mingisuguseid muutusi ( õiguslikult) ei olnud.
Vastureformatsioon
Protsessmis ref käivitus on laiem kui vaid katoliku kiriku tegevus. Ilmselt oleks parem kasut mõistet katoliku kiriku uuenemine. katoliku kiriku uuenemine / reformatsioon on kahesuunaline. vastandutakse protestantidele ja reformatsiooniliiikumisele, toimub katoliku kiriku uuenemine, teeb läbi oma sisemise reformi ja jõuab uue kvaliteedini. Seotud rea ususõdadega. Ususõjad, mis puhkevad kohe reformatsiooni järel, oskasid kaasaegsed ära kasutada. Võitlus puhta usu eest. Kogu protsessi käigus katoli kirik võtab ette rida uuendusi, luuakse uusi vennas- ja õeskondi. uutest ordudest ja liikumistest kõige jõulisemad olid jesuiidid. Selle rajaja oli teatavasti Ignatsius( Inigio Lopenz de) Loyola .Loyola oli päritolult väikeaadlik, teenis Karl V sõjaväes ohvitserina. 1525 a sai suurtüki kuulist raskesti haavata, tp mõistes infektsioon, kinnikasvanud jalaluud tuli uuesti lahti murda jt vigastusi. Voodis piineldes hakkas korrigeerima oma senist elu. Mõtestas oma tegevuse ümber, aisaks õndsaks tegevuseksoleks kirikuelu. Õpib mitmetes ülikoolides kuni 1528 a jõuab Sorboni, jätkab õpinguid 5 oma õppekaaslasega otsustavad elada vaesuses ja kasinuses, minna palverännakule Palestiinasse. Otsustavad luua oma ühenduse, mida nim Jeesuse seltsiks ( Socnetas Jesu) . 1540ndal a see selts saab paavstiõnnistuse. Järgnevalt seltsil on tegevus ja tegutsemisvabadus. Mõni aeg hiljem Loyola teeb seltsi põhikirja , ordu juurde kuuluvad ka vaimulikud haridused. Kogu liikumine hakkab v. kiiresti arenema, liikmeskond kasvab. tegevuskond üsnagi ulatuslik. Võitlus ketserluse / reformeeritud kirikuga. Teiseks oluliseks tegevuseks on katoliku usu levitamine ja tugevdamine, mille juurde kuulub aktiivne misjonitegevus. Jesuiitide puhul oluline, et misjonitegevuse juurde kuulub haridustegevus. Minnakse mitmele poole õukondadesse, tehakse propagandat, prit valitsejaid mõjutada. Minnakse ka Poolasse, kuid seal ollakse soodsas olukorras, sest valitsev kuningas ( Bathory) on katoliiklane. Inim, kes Bathoryt tugevalt mõjutas oli tema pihiisa Peeter Skarga. Oli üks jesuiitide ordu esindajaid Ida-Euroopas. Sõnaosav jutustaja ning karismaatiline tegelane. Samoizki oli ka kuningat tugevalt mõjutanud ning tema oli seotud ka Bathory kuningaks saamisega . Jesuiidid jõudsid Poola 1565 aastal, esialgu olid võõrleegionärid Itaaliast ja mujalt. Poola vastureformatsioonikeskusena pakkus huvi ka paavstile, sest Poola Bathory ajal oli Ida-Euroopa suurvõimuks( liider) ja sellega seoses Paavsti silmis saab vastureformatsiooni kants . Paavstiks oli sel ajal Gregorius XIII ning tema kaugemaks nägemiseks oli Katoliku kiriku taastamine põhja-Euroopas+ soov levitada katolikku usku Venemaal. 1581 a hakatakse mõtlema, mida ette võtta liivimaal, otsustatakse Liivimaale saata jesuiidid, oaavsti soov kattub paavsti sooviga. Juulis 1581 pannakse paika paberid tulevase katoliku kiriku statuur Liivimaal. Arvati, et liivimaale tuleb luua kollegiumid, nende asukohad määrati ka kindlaks. Liivimaa katoliseerimine seot Antonio Possevinoga, kes 1570ndatel aastatel liikus Euroopas ringi. Kirj välja oma liturgia ( Juhhan III), seda paavst ei lubanud-> katoliilasest naise surm-> luterlus . Konflikt rootsiga nii suur-> Possevino lahkub. Ivan IV andis mõista, et ka tema on nõus oma riiki katoliku kiriku rüppe vedama, Possevino saatis oma saatkonna Venemaale. 1582 a alguses, kui peeti rahuläbirääkimis päädis Jam Zapolski relvarahuga ( 15.jaanuar 1582), mille paljuski valmistas ette Possevino. Tal oli kindel veendumus , et liivimaal on luterlasi piisavalt, tuleb sinna viia katoliiklasi. Kui vaherahu kehtima hakkab, oma Liivimaa avatud Katoliku kiriku tegevusele. Protsess saab igatpidi käivituda. Misjonitegevus Liivimaale saab olema äärmiselt aktiivne. Sooviti Liivimaalt pärast edasi Venemaale minna. Possevino esimeste aastatega tõsiselt seotud, tema ideoloogia oli välja töötatud, siia piirkonda tuli välja koolitada tõsine hulk vaimulikke. Mitte saata siia vaid misjoniinimesi, vaid ka kohaliku päritoluga inimesi. Sellega seoses siia lähiümbrusesse tekib ridaolulisi seminare, vanim Vilnuse seminar , hiljem ka tp Tsehhi alal ( ilmselt) olomouci ja Braniewo seminarid. Tulevad tagasi 2 piiskopkonda, eriline tähtsus on pandud Tartule , tuleneb geograafilisest asukohast ( misjonäride edasiminek Venemaale), suuri lootusi pandi Vene kaupmeestele. Ka Veeteede kaudu pääses Narva. Possevino materjalist tuleb välja, et oli informeeritud sellest, et eesti k on väga sarnane soome keelega. Et soomes misjonitööga seda kasut saaks õpitakse ära eesti keel. Katoliiklasi kuninga arusaama kohaselt siit kõrvaldada ei tohtinud, tartu peakirik tuleb anda katoliilastele. 1582 märtsis I sammud katoliikluse kehtestamiseks Riias. Kuningas lläheb Riiga, koos jesuiitide ja Skargaga. Nõuab 2 olulise kiriku üleandmist katoliiklastele. Riiast algab ettevalmistus edasise misjonitöö laiendamiseks Riiga, kahte piiskopkonda ei tule, moodustatakse Võnnu ( Riia ja Tartu asemel) 1582 aastal. Esialgu piiskopid vahetuvad kiiresti, alates 1582 a piiskopiks saab Otto Schenking, jääb pikemalt ametisse. 4 dets 1582 võeti vastu constitutsiones Livonae, seal on esikohal katoliku kiriku taastamisest. Kõikides linnades tulid peakirikud anda üle katolikule kirikule. Käsit uut võnnu piiskopkonda. Kõik, mis seal kirjas oli, oli kogu dokument kirj paljuski evangeelse usu vastases võtmest. Kõige suurem probleem see, kuidas luua uus katoliku kiriku materjaalne baas, kus saada sissetulekuid misjonäride ülevalpidamiseks. Sellega seoses Katolikule kirikule antakse mitmeid valdusi ( nii maal kui linnades). Materjaalse poole kõrval küsimus, kust leida vaimulikest tühja liivimaale vaimulikke. Pöörduti paavsti poole, räägiti LIiivmaa hetkeolukorrast. Peamiselt hakkavad tulema Branjevoost(?! eelmainitud nimi, saksa alalt), on enamasti sakslased, ei jaga kohalikku olu ja keelt.
jesuiitide tegevusest palju kirjutatud. Palju eesti ja vene k inimesi, keelest aru inim ei saanud. Usuline segadus, kohtati luterlasi ja õigeusklikke, vähe oli katoliiklasi. 12 jesuiitide ordu liiget saadeti siia, 12st 4 jõuavad tartusse. Lisaks tuleb Tartusse 2 ilmikvenda, hiljem ( 1583 a ) tuleb ka poola preester , kes on katolik vaimulik. Jesuiitide tulek Liivimaale on hästi dokumenteeritud. Laste massiline ristimine. Tartus olles kohtavad nad nelja erineva rahvusega ( sakslased- linnaelanikud, poolakad- süjaväelased, eestlased- lihtrahvas ja venelased-kaupmehed). pannakse kiiresti tähele , et sakslased takistavad eestlasi jesuiitidega suhtlemisel, tahavad neid suunata luterluse poole. Probleeme ka venelastega, keda nim skismaatikuteks. Arvati, et neid on üsna kerge ümber keerata. Palju tülisid, sh koos võimude sekkumisega. Sakslased jäävad selgelt luteri kirikule truuks, eestlasi takistatakse igal moel. Esialgu kõige keerulisem keelebarjäär. Tartus materjaalne baas, mis jesuiitidele anti oli Katariina kirik Jakobi tänaval Enne seda olid Katariina kirikut kasut eestlased, kes saavad kasut Jaani kirikut. Hoonetesse rajati ka seminar ja koolid, mida esialgu hakati nimetama domitsiiliks. Samasugused domitsiilid rajatakse ka Riias ja Poolas.
Sügisest 1583 tuleb Tartusse Thomas Busaeus, kes määratakse siia superjooriks.Teeb kiiresti karjääri. 1585 a on ta seot Tartusse Jesuiitide kollegiumi rajamisega. Saab selle rektoriks. Pärit madalmaadest, enne tartusse asumist oli 20 a kuulunud ordusse. Teada tema kohta see, et oli kahtlemata karismaatiline ja haritud tegelane. Tal oli kolm venda, kõik tegid karjääri. 1591 Busaeus sureb, siia tulles e.k ei osanud, aasta möödudes suutis e k juba ilma tõlgita suhelda.
Johann Ambriosius Völcker suunati siia tööle, kuid ta tegi keelealast karjääri, temalt säilinud rida vaimulikke tekste , mida ta tartus misjonitöö edendamiseks koostas.
Jesuiidid käisid maad mööda ringi, retked ulatusid Tartust 20 miili kaugusele. ( 1 Liivimaa miil = 7,4 km)Aruannetest tuleb välja, et on käidud Nii Põltsamaal, Viljandis kui ka Tarvastus ja mujal. On ürit minna Tartu kaudu ka Venemaale, kõige enam tegeletakse kohalike tp ristimise, laulatamisega. 1584 a tehti kokku 30 väljasõitu , kus on ristitud 970 inimest+ 700 inim on varem ristitud aga valesse usku. Inimesi on võetud pihile ( 450 eestlase ja poolaka), sõlmiti 91 abielu, ära hoiti 2 abielulahutust, mainitakse, et ketserlusest on päästetud 5 sakslast, skismaatikuteston ära hoitud 10 venelast. Jesuiidi preester tuli külla , kuhu rahvast kokku oli aetud , ürit jutlustada ( alguses tõlgiti, hiljem e k), lause kaupa on midagi öeldud( põhitõdesid), mida lasti ka korrata .18 aprillil 1583 rajatakse jesuiitide kool tartusse, alustatakse 30 õpilasega. Kohalikud sakslased sinna astuda ei taha, kuna on olemas konkureeriv linnakool . 30 õpilast on valdavalt poola päritolu. Gümnaasiumi rajamine toimunud kiirustades. Gümnaasiumi kohta võrdlemisi palju teada. Gümnaasium 3 astmeline ( alg-, kesk- ja kõrgaste+ hiljem lõpuklass) , astmed ei ole seotud kindla perioodiga. 1584 a tranvintsiil nim ümber residendiks, 1585 a Tartus alustab vaeste õpilaste seminar, mida on nim ka tõlkide seminar, seminari eesmärk oli kohalike keeli õpetada. 1585 a Busaeus on välja töötanud seminari keele, eesmärk oli misjoni tegevuse edendamine ja paremaks muutmine. Tartu seminari kohta teada, et käiakse misjonireisidel, jesuiidipreestreid saadeti sinna. II töö oli jesuiitide teenindamine köögis, lauaääres, pesu pesemine. Seminar andis praktilise ja olulise ettevalmistuse. Alguses tõlgirollis, II asi usualase kirjanduse levitamisega tegeldi. Tegeldi ka laulmisega, Jesuiidi preestrid esitasid vahepalasid. Seminari õpilased on kasut ka luterlikke meloodiaid oma sõnadega. Õpilased tegelesid ka käsitööga ja raamatute köitmisega. Tegeleti ka dokumentide mberkirjutamisega. Seminaris eeldati, et õpib ära kaks keelt. Tõlkide seminaris väike õpilaste arv, korraga maksimum 20 õpilast.
Seminarile eestlased ei jõudnud, tõlkide seminari kasvandikke silmas pidades nemad on I , kes hakkavad korraldama näitemänge. Jesuiitide kolleegium sünnib alles 1585 aastal ( 7 okt). Kollegium leiab ka kuninga poolt kinnitamiset. 1584 a lõpus minnakse üle uuele kalendrile. Liivimaal tõsised kalendrirahutused ( Riias). Tartus rae asjaajamine oli vana kalendri järgi, linnainimesed seda järgima ei pidanud. 29 dets 1584 muutus 8. jaanuariks 1585. Segadus kirikupühade tähistamisega. 1585 a leiab trükivalgust katekismus , ek seda säilinud ei ole , aga on säilinud katekismuse trükiarv. Teada et seda on levitatud pakkide kaupa. Läti on säilinud. 1585 a Vilnuses trükiti 998 e k eksemplari. 1585 kirjutas Antonio Possevino „ Kiri Mantova Hertsoginnale“