Liivi sõda kuni Põhjasõjani (1)

1 Hindamata

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

Variant - Liivi sõda: 22 jaanuar 1558
Wolter von plettenberg (1494-1535) liivi ordu ordumeister, tajus vene ohtu. 1502 tungis ta
Oma vägedega pihkvasse, suurem lahing oli smolino järve ääres kus venelased sunniti taand
Ivangorodi linnus 1492. sõlmiti vaherahu ja seda pikendati juhul kui kastakse tartu maks.
Seda võib pidada sõja ettekäändeks. 1558 jaanuar algas sõda, tungiti tartu piiskopkonda.
Seda võis pidada niisama hirmutusretkeks. 1558 kevadel alustasid vene väed pealetungi
Liivimaa täielikuks hõivamiseks. Aprill- narva piiramine, suur kahju, alistumisemeeleolu.
Kastre vallutamine andis võimaluse tuua veeteed mööda tartu alla võimsad pommid . Tartu
Vallutati . 1559 sõlmiti pooleaastane vaherahu. Aega kasutati abi saamiseks. Gotthard Kettler
Liiviordu uus meister, fürstenberg lükati tahaplaanile. 1559 üritati tartut tagasi saada kuid ei.
1559müüs saare lääne piiskop oma valdused taani kuningale fredrik2. 30000 taalri eest. andis
Alad oma vennale Magnusele. Liivi ordu häving- 1560 2 aug härgmäel, et takistada venkusi
Vijandisse. 500 12000 vastu. Talupoegade ülestõus-1560 algaski. Laienes lääne ja harjumaal
Mittesaksa sepp valiti „kuningaks“, hakati koonduma kolvuvere linnuse juurde, äkki rünnati
200 talupoega sai surma. 1561 ajasid rootslased poolakad toompealt välja. Harju,viru,järvama
Alistusid 4 juunil ja tallinn 6 juunil. Poola ja leedu1569 rzeczpospolita. 1570 -71 tallinna 1
Piiramine. 2 piiramine 1577 . jäi vallutamatta. 1577 eesti vallutatud vene poolt, va tallinn.
Kui poola kuningaks sai stefan batroy algas suur vastutegevus venemaa vastu. 1582
Jam zapolski rahuga lõppeb sõda. Poola ja vene. Vene saaboma linnused poola:liivi linnused
Lõuna eesti rzeczpospolita riigi võimu alla. 1583 pljussa vaherahu rootsija vene vahel.
Lõuna eesti poolal, põhja eesti- rootsil, sigismund augusti privilleeg- aadlikud nõudsid et
Nende eesõigused jäeksid puutumatta. Kõrgem ametiisik : asehaldur , maa jagati 3 ossa :
Tartu,pärnud,võnnu.presidentkondadeks hiljem vojevoodkondadeks. Kohaliku aadli
Esindusorganiks- maapäev alasid taheti katoliku usuga levitada, ka venemaad, jesuiitide
Ordu- tegutses reformatsiooni vastu kogu euroopas(tartu) 7 linnuselääni: tallinn, paide
Rakvere,narva,haapsalu,koluvere, lihula . Foogtid - kogusid makse ja mõistsid kohut.
Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega
Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas
Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati. 1643 -45taani rootsi
Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile. ROOTSI AEG: 3 rüütelkonda:
1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit.
Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat -
Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried
Forselius -õpetas talupoisse, 1684 asutas seminari. Andreas ja adrian virginius - tõlkisid uue
Testamendieesti keelde: vastne testamend, 1686. jOhann skytte- 1630gümnaasium. Tallinnas
1631 gustav adolfi gümnaasium. Tartu ülikool:avati 15 okt 1632. 4 teaduskonda : usu,õigus
Arsti ja filosoofia.

Variant - Liivi sõda
Vana- Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis sõda ette, kui 1492 aastal lasi Ivan
III teha Ivangorodisse kindluse, tatariike Venemaal oli lõppenud.
1502-Smolino lahing Pihkva lähedal
Läänemere väinades valitses Taani. Rootsile kuulus Soome ning tahtis veel maid ida suunas.
Poola oli jõudnud Läänemereni oma piiridega.
Moskva suurvürstiriigi alad ulatusid Liivimaani, tahtis Läänemere idarannikut.
Nõuti et Tartu piiskopkond maksaks Vene tsaarile - üks mark aastas iga elaniku pealt.
Põhjuseks, et Liivimaa on Vene võimu all ning kunagi lubasid vürstid saksa feodaale sinna
vaid juhul, kui makstakse makse. Sõja vältimiseks võeti nõudlus vastu. Vaherahu sõlmiti
15 aastaks. "Tartu maks" tuli tasuda 3 aasta jooksul.
1554 aastal kinnitasid lepingu tingimused tsaari saadik ning Riia peapiiskop ja Tartu piiskop.
"Tartu maks" oli ettekäändeks Ivan IV Julmale.
1558 sõda. Vene vallutab Tartu ja Narva.
1559 - Taani aadlike vahendusel sõlmiti vaherahu.
Fürstenbergi asemele asus Gotthard Kettler ordumeistriks.
1559 hertsog Mangusele ostis Taani kunn Frederik II Saare-Lääne piiskopkonna
1560 2 august toimus Härgmäe lahing(Liivi ordu lõpp) Viljandi langemine , Koluvere ülestõus
1561 rootslased ajasid poolakat Toompealt välja. Alistusid kohe Harju-Viru-Järvamaa rüütel-
konnad ning Tallinna linn Rootsi kuningale Erik XIV-le. P.-Eestis Rootsi võim
1570 sõlmiti Taani ja Rootsi vahel rahu
Esimene Tallinna piiramine 1570-71
1571 - venkude poolele üle läinud Magnuse vägi pani oma laagri põlema. Vene armee lahkus
eestist ning magnus suundus pealinna
1575 -1576 vene väed vallutasid kogu Eesti. Rootsil olid ainult Tallinn ja Hiiumaa alles jäänud.
1577 Tallinna teine piiramine, aga mida ei vallutatud.
1579 Stefan Batory(poola uus kunn) alustas sõjategevust Venemaa vastu.
1581 Rootsi vägi saabub P.-Eestisse ja ajavad venelased linnustest välja.
1582 Jam Zapolski vaherahu. Lõuna-Eesti läks Rzeczpospolita riigi võimu alla.
1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes vaherahu Vene ja Rootsi vahel, mis jättis P-Eesti Rootsile.
1595 - Täyssinä rahuga läks Rootsi ja Vene piir Narva jõge mööda.
Eesti jagatud Poola, Rootsi ja Taani kunni vahel.
Eesti kolme kuninga valduses
Poola kunn - Sigismund Augusti privileeg tagastas aadlile tema endised maavaldused ja
kinnitas talupoegade pärisorjuse.Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldus . Maa jagati
kolme ossa -Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks.
1598 nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks nagu poolaski.
Poola 3/4 maavaldustest jagati staarostkondadeks,mida oli 10.Staarostide kohti
määras ainult kuningas vaid poolakaid ja leedukaid.
1598 aastast lubati staarostite kohtadele ka sakslasi.
Kohaliku aadli esindusorganiks jäi Võnnus maapäev, osalesid suurte linnade esindajad.
1584 andis Stefan Batory linnaõigused Valgale.
Vastureformatsioon luretlikule usule alustati, taheti teha katoliku usklikuks.
Hariduse kujunemisel oli suur osa jesuiitide ordul. Nende peamine keskus oli Tartu.
1583 asutati kolleegium( preestrite ja ilmikvendade organisatsioon ).
Kolleegiumi raames asutati gümnaasium.Lisaks asutati tõlkide seminar .
1622 valmis väike ladinakeelne kirikuteenistuse käsiraamat "Agenda Parva "
läti,poola ja lõunaeesti murde keeles.
Rootsi. Eestimaa hertsogkond - Põhja Eesti. Kõrgeima kohapealse esindajana oli kuberber.
Kogu provints jagati 7 linnuselääniks : Tallinn, Paide, Rakvere, Narva,
Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid foogtid.
Taani. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. 2/3 maast kuulus riigile, aadlile 1/3.
Riigi maid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks,
valitsejateks kupjad ja kiltrid ehk talupoegadest valitud vanemad.
1563 sai Kuressaarest hertsog Magnuse antud õigustega linn.
MAADE JAGAMINE KUNINGRIIKIDE VAHEL.
1601 -1602 näljahäda.
1611 Rootsil uus kunn Gustav II Adolf, poolaga vaherahu.
Adolf hõivas 1621 Riia ja 1625 Tartu.
1629 sõlmiti Preisimaal Altmargi rahu,poola loovutas väina jõest põhja poolsed alad rootsile.
1643-1645 peeti taani ja rootsi vahel järjekordne sõda. Sõja kaotaja loovutas
Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile.Kogu eestlaste maa oli Rootsi riigil.
Rootsi võimu kestestamine kogu Eesti alal
Kubermangud : a) Eestimaa : Lääne, Harju, Viru, Järva. b)Liivimaa: Tartu,Pärnu,
Saaremaa.
aadlimatrikkel - nimekiri aadlikest, sinna võeti ainult sünnipäraselt, suguvõsa pidi olema
põliselanik siin.
Rüütelkonnad. mõisnik=rüütlid= sakslased
1)Eestimaa, 2)Liivimaa, 3) Saaremaa.
Rüütelkonnad koondasid siinseid maavaldajaid aadlikke, kaitsesid nende õigusi Rootsi
riigivõimude ees ning lahendasid kohalikke küsimusi. Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel,
mis toimusid iga 3 aasta tagant. Vaheaegadel ajasid asju 12 maanõunikku (Saaremaa rüütel-
konnas 6). Rüütelkonna peameest ehk pealikku kutsuti Liivimaal maamarssaliks.
Eestimaal olid adrakohtunikud . Liivimaal sillakohtunikud. Eesti- ja Saaremaal olid meeskohtud.
Liivimaal maakohtud . Eestimaa Ülemmaakohus Tallinnas ning Liivimaa Õuekohtud Tartus.
Eestimaa aadel ja Tallinna linnas säilitati eesõigused. Liivimaasse suhtuti teistmoodi.
Johan Skytte sai rootsi kunnilt ülesandeks liivimaa kiire rootsistamise.
Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks.
Võõrastest asus eestisse kõige rohkem vene talupoegi. suurt osa etendasid ka soomlased .
valga ümbrusse asusid elama paljud lätlased.
1695 aastaks oli Eestis juba 400 000 inimest.
1656-1661 Rootsi-Vene sõda. Vene tsaariks Aleksei Mihhailovitš. Vallutati Tartu, mis oli
ülikoolile väga halb. 1661 sõlmiti Kärdes lõplik rahu.Kärdi rahumajake
Kuningavõimu tugevnemine, eluolu Rootsi ajal
Karl XI alustas riigi tagasivõtmist - reduktsiooni. seda tehti riigi tulude suurendamiseks .
Pärast redukstiooni kuulud Liivimaal riigile 5/6 maadest . Eestimaal oli näitaja 54% ja
Saaremaal üle 3/4. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduse üle.
Johann Reinhold Patkul - maanõunik, Liivimaal aadliopositsiooni juht, reduktsiooni
eiraja.
Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoegade
kohustused mõisa vastu, talupojad võisid minna Rootsi kuninga juurde kaebama.
Enne Liivisõda oli umbes 500 mõisa, siis nüüd oli mõisade arv XVII sajandi lõpuks
üle 100. Majanduslik õitseng oli Narvas ja Tallinnas. Tähtsaks olid ka Tartu ja Pärnu.
Esikohal kõrgelt hinnatud kaupade seas välismaal oli teravili.
Baltimaid nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Teine tähtis kaup oli lina ja kolmas kanep .
Sisseveos oli tähtis sool, mida viidi edasi venemaale ja soome. Tähtis: Tartu eesti
kaupmees oli Pulli Hansu arvamine linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks.
Käsitöös olid tähtsad manufaktuurid - suurettevõtted, kus valitses tootmine käsitöö
abil. Selle põhikeskuseks oli Narva. Tallinnas olid vaseveskid.
1695-1697 - näljahäda.ilmastikuolud olid väga halvad.Surdi massiliselt nälga,
toimus inimsöömine jne. umbes 70-75 000 said surma.
Kultuur Rootsi ajal
Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kes oli võrreldav piiskopiga.
Nende kohti täitsid enaasti ülikooli professorid.
Johann Fischer'i teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse väljaandmine-
Nõiaprotsesse jälitati. 1626 avaldati Hermann Samsoni asjaline juhend "nõidade väli-
määraja". rakendati kõigepealt "veeproovi" ning hiljem põletamine tuleriidal.
Rootsi aja lõpul rakendati mõõgaga surmamist. Viimane surmanuhtlus oli Eestis 1699.
Bengt Gottfried Forselius ainus õpetaja piiskopimõisa seminaris
1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite
ettevalmistamiseks.
Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl koostas 1637 a. esimese eesti keele
grammatika, saksa keele reeglistikuga.
Johan Hornung 1693 aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, mida
tuntakse vana kirjaviisi nime all.
1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus(Vastne) Testament, tõlkijateks pastos Andreas
Virginius ja tema poeg Adrian Virginius.
Johan Skytte, kes oli Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler ,
tema eestvõttel loodi 1630 Tartus nn Akadeemiline gümnaasium.
1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias
1631 esitas Skytte palve kunnile muuta Tartu gümn ülikooliks. 1632 juunis
kirjutas Gustav II Adolf alla Tartu Ülikooli asutamise ürikule, mis avati kuninga
järgi Academia Gustaviana nime all.
1699 avati Pärnus ülikool.
Kõigepeal oli õpetuskeel ülikoolides ladina keelne ->rootsi->eesti keeles.
Euroopas valdavaks saanud uus arhitektuuri stiiliks oli barokk .
Rootsi võimud alustasid kaitseehitiste - bastionide - püstitamist.
11 bastionist jäi siiski alles ainult 3.
Viina ja õlle turustamiseks alustasid mõisnikud paöjukäidavatesse kohtadesse hoogsat
kõrtside rajamist . Valitsemistüübiks oli rehielamu .Riietuses oli oluliseks moevoolude
sissetund Rootsist. Talurahva kultuuri juurde kuulus torupill .

.RTF Laadi alla originaalfail 5 lk · .rtf · 49 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

49 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tellaella Õppematerjali autor

2 varianti - lühem ja pikem.

liivi sõda põhjasõda elu rootsi ajal kultuur rootsi eesti

Sarnased õppematerjalid

docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

ka Venemaa · Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus · Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika - allutada Läänemere idarannik Ajend: · Tartu maks- Liivimaa oma Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul kui need maksavad korralikult makse. Osapooled: Üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. Eellugu: 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas

Ajalugu

doc

Liivi- ja Põhjasõda

Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.

Ajalugu

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal.

Ajalugu

doc

Liivi Sõda

- Vene riik: oli alustanud pärast mongolite võimu lõppu 1480.aastal kogu maa ühendamist seadnud eesmärgiks saada pääs Läänemerele; pidevad tülid Liivimaaga - Liivimaa: kiusles Venemaaga, pidevalt sõjajalal; keelas vene kaupmeestel Liivimaal kaubelda ning kaupade läbiveo 2) Sõjale eelnenud sündmused: - 16.saj. algul hõõrumised Vana- Liivimaa ja Venemaa vahel; mõlemapoolsed rüüsteretked - 1501 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu. Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja

Ajalugu

doc

Liivisõda

VALGA GÜMNAASIUM KERIT POTTER X B klass Liivi sõda Referaat Juhendaja: Jaan Uudelt Valga 2008 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. Liivi sõda 4 1.1 Eellugu 5-6 1.2 Sõjategevus 6 1.3 Sõjalõpp 6 1.4 Põhjused 6-7 1.5 Liivi sõja tulemused 7-8 1.6 Tähtsamad sündmused 8-9 KOKKUVÕTE 10 KASUTATUD KIRJANDUS 11 2 SISSEJUHATUS Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja

Ajalugu

doc

Eesti Varauusaeg

2 Algavad läbirääkimised, sõlmitakse kokkulepe, kus peapiiskop vabastatakse koos koadjuutoriga ning tunnistatakse mõlemate ameteid. Riia peapiiskopi ala läheb Poola-Leedu kaitse alla. 14. septembril sõlmitakse liit ordu ja Poola-Leedu vahel, mis on suunatud Venemaa vastu. Kuid Leedul oli tehtud rahuleping Venemaaga kuni aastani 1562. Liivimaal oli sõlmitud Venemaaga rahuleping 1540. aastal. See liiduleping levis Venemaale ning Ivan IV võis kasutada seda kui põhjusena, miks rünnata Liivimaad, sest Liivimaa rikub rahulepingut. Aga Venemaal ettevalmistused suureks sõjaks juba algasid enne seda liidulepingut. 2) Liivimaa-Vene läbirääkimised 1550. aastatel. Vene-Liivimaa sõja põhjused. Liivimaa kõrval oli nüüd suur vürstiriik Moskva. Liivimaa sõlmis Moskva suurvürsti riigiga

Eesti varauusaeg

docx

Ajaloo mõisted ja küsimused

Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684  1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus

Ajalugu

docx

Liivi sõda

isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi uueks ordumeistriks sai Gotthard Kettler. 1560 venelased alustasid uut pealetungi, Härgmäe lahingus võitsid ülekaaluliselt ordut. Viljandi linnus anti üle venelastele, rüütlid andsid ordu välja ja said õiguse vabalt lahkuda. TALUPOEGADE ÜLESTÕUS:

Ajalugu

Rohkem sarnaseid