- Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik: Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla DOMEEN kuninga maavaldus ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand Senjöör lääni andja. Kohustatud vasalli eest seisma. Vasall lääni saaja, kohustatud senjööri aitama VÕI läänimees, feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Lään maa, koos seal elavate talupoegadega, mis antakse kasutada sõjaväeteenistuse eest
Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandinaavias TING bondide kohalik koosolek ALLTING bondide maakondade ühiskoosolekud TRÄÄL ori DANELAG Taani õiguse ala Suurbritannias
tootjais huvi oma töö tulemuste vastu; neg: pärisorjus, sunnismaisus, klassivõitlus, talurahvasõjad, nõrgalt arenenud kaubavahetus (naturaalmajanduse tõttu) Benefiits, feood, allood sarnasus: kõik on sõjameestele antud maavaldused(läänid); benefiits esialgne lään, millele ei laienenud pärandamisõigus; feood pärandamisõigusega lään; allood vasallikohustusest vaba maavaldus.
valitsemise ja allumise, eeskoste ja teenimise suhtes. Nendes suhetes avaldub vastastikususe, teenete vahetamise printsiip sama eredalt, kui eespool kirjeldatud tseremoniaalse vahetuse vormides. Senjöör võis vasallilt maksu nõuda: 1. Senjöör oli vangis ja vasall pidi ta välja ostma, 2. Senjöör andis vanima tütre mehele, 3. Senjööri vanim poeg sai rüütliks, 4. Senjöör läks sõtta. Benefiits, lään ja allood: Benefiits- beneficium, ld keeles ,, heategu". Näiteks teenistuse eest saadav maavaldus, tinglik valdus, st, et pärast surma pidi kuningale tagasi antama. Tavaliselt mõisteti benefiitsi all mõisat selle juurde kuuluvate küladega. Samas ei olnud benefiits ainult kingitus, selle eest tuli nõuda vastuteenet. Lään- maa-ala, mille senjöör andis vasallile kasutada. Lääni saamist loeti väga ihaldusväärseks, kuid alati tähendas selle vastuvõtmine läänihärra ülimuslikkuse
vasallile üle(nt kohtupidamine, maksude kogumine). Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Benefiits lään Karl Martelli ajal, polnud pärandatav. Läänistati hiljem vasalli pojale edasi. Feood 9.-10.saj, vabalt pärandatav, senjööri kinnitust polnud vaja. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel talle pärandimaksu. Domeenid kuninga maavaldused. Allood täielikus omanduses oleva maa, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Erinevus vasallisuhtest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast, samuti polnud isandal talupoegade suhtes konkreetseid kohustusi. 2 põhilist majandussüsteemi: Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, millega toideti oma peret, ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks
3) Sõlmiti liite (nt hertsogkonnaga) Sise: Feodaalsuhete kujunemine ja põhjused ) Keskaegseks majandus viisiks oli naturaalmajandus. Keskaja riigi ja majandusliku korralduse põhialuseks olid feodaalsuhted, mis rajanesid 2 inimese vahel vasalliteetsel sidemel. Põhjused: 1) Uut laadi süjaväeorganisatsiooni teke 2) Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Mõisted Domeen - kuninga maa valdus Benefiitsid - esialgsed läänid. See on maavaldused ilma pärandamisõiguseta Allood - vasallisuhetest vaba st. kohustustest vaba maavaldus Investituur - läänistamise protseduur, kus vasakk tõotas ustavust läänihärrale ja to vasallile kaitset ja maad. Feood - pärandamisõiguseda lään Rendihärrus - kogu feoodi maa oli renditud talupoegadele. Mõisahärrus - selle korral kasutasid talupojad väikest maalappi. Tasuks pidid nad käima ka mõisa maal tööl.
end kellegi sõltuvusse. VASALLITEET: vasallide omavaheline sõltuvussuhete süsteem, mille aluseks oli feodaalne hierarhia. Suurfeodaal sai kuningalt maalt, jagades selle omakorda läänistatud maa väikefeodaalidele, olles neile senjööriks. LÄÄN: ehk feood, mis on kõrgemalt valitsejalt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud valdus. ALLOOD: allood ehk pärisvaldus oli feodaalajal maaomand, mida omanik võiks piiramata käsutada, millel ei olnud feodaalsuhteid. Nt vabadel talupoegadel oli allood. MEIER ehk mõisavalitseja BANALITEET mõisniku ainuõigus leivaajule, veskile, kirikuandamid, kohtuanamid. Aadel kui suletud seisus kujunes 1011 sajandi vahetusel, kui suhted stabiliseerusid ja maavalduste liikumine vähenes
· Eeskujuks oli antiikaeg · Tegemist polnud mitte niivõrd taassünniga, kui vaimuelu arenguks soodsamate tingimuste loomisega · Enda ümber koondati filosoofe, kunstnikke, luuletajaid · Järeltulijaid kasvatati ,,roomlaste kombel" · Rajati õppeasutusi ning kloostreid 5. Feodalism Feodaalne killustatus: Senjöör -> Vasallid -> Rüütlid 3 seisust Vaimulikud, Aadlid, Talupojad Feood maavaldus, mida saab pärandada Allood Maavaldus, mis ei too kaasa vasalliseisust Lään vasallile kasutamiseks antud maatükk, koos seal elavate talupoegadega Domeen kuningate maavaldus Rendihärrus kogu feodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renri Mõisahärrus talupojad kasutasid väikest maalappi, mille eest tasuti teotööga. Suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Aadlik eelistatud seisuses olev isik, ühiskonnas väga vähe
2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Kuninga otsestest vasallidest moodustus suurfeodaalide kiht hertsogid, parunid, krahvid, markiid. · Vasalliteedi kaudu kujunes välja läänipüramiid e. Feodaalne hierarhia. · Feodaalidel tuli kohustusi kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truudussuhtes. Lään · Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. · Domeenid kuningate maavaldused. · Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. · Vasallisuhte sõlmimine toimus investuuri kaudu. Talupojad ja mõis · Talupoja ja isanda suhe sarnane vasallisuhtega: talupoegki kasutas maad tingliku omandi põhimõtte alusel ning tasus isandale selle eest. Tasuviisid: rent ja muud maksud ja/või teotöö. · Erinevus vasallisuhetest: talupojad ei olnud vabad, vaid sõltuvuses oma isandast.
maa kuulus feodaalidele või kirikule, 2)talupoeg kuulus sellele maale kus ta elas, 3)talupoeg tegi oma feodaali või kiriku heaks tööd- teoorjus, 4)talupoeg pidi tasuma loonusrenti, 5)talupoeg ei tohtinud lahkuda oma maalt- sunnismaisus 6) talupoeg ei osalenud riigi elus, 7) talupoegad üle mõitseti kohut Feodaal-vasall, kuningas- feodaal, senjöör, benefiits- maavaldus,mis polnud omand ega ka pärandatav, feood- maavaldus, mis on omand ja ka pärandatav, allood- täielikus omanduses olev maavaldus, lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Domeenid- kuninga maavaldused, investituur- vasallisuhte sõlmimise akt, tulevane vasall vandus isandale ustavust ja senjöör andis lääni.Rendihäärus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus- talupojad kasutasid ainult
*Kristlus märter – kristlane, kes tapeti usu pärast judaism – kristlus e. Ristiusk 4. sajandist alates Rooma ametlik usk 476 a. - Lääne-Rooma lõpp *Frangi riik Frangi riigi ajal käib kõik ümber usu ja maa lään – maa mis anti kasutamiseks. Vastutasuks pidi sõjaväkke minema ja osalema sõjakäikudel feood – maavaldus, mida võib pärandada feodaal – isik, kes omas feoodi e. Maavaldust, mida on talle pärandatud domeen – kuninga maavaldus allood – vasalli suhtes vaba maaala senjöör – annab maad vasallile vasall – alamfeodaal, see kes võtab maad senjöörilt Poiters'i lahingu tähtsus (juhtis Karl Martell) – hispaania ja araablaste vahel, alistati araablased Karl Suur – suur ja võimas vallutaja, kes sai keisriks(tekkis paavstiriik ehk Vatikan) Hiljem jagati frangiriik Karl Suure kolme lapse-lapse vahel ära(prantsusmaa, saksamaa ja itaalia) Keskaja ühiskond on seisuslik 1. vaimulikud 2. aadlid=feodaal 3
sõjaväeline, haldus- ja kohtuvõim Patriarh Õigeusu kiriku juht Kirikukogu Kõrgemate vaimulike koosolek Merovingid Clodovech Merovechist alguse saanud dünastia Karolingid Karl Suure järgi nimetatud dünastia Majordoomus Teatud piirkonna maaülikkonna juht Lään Vasallile kasutamiseks antud maatükk talupoegadega Feood Vabalt pärandatav lään Benefiits Sõjamehele antud lään (mitte pärandatav) Allood Täielikus omanduses olev maatükk Domeen Kuningate maavaldus Investituur Vaimulike tunnuste jagamise õigus Rendihärrus Talupojad maksid maa kasutamise eest renti Mõisahärrus Talupojad käisid mõisamaal tööl Pärisorjus Talupoegade sunnismaisus Varjaagid Viikingite nimetus Venemaal Normannid Viikingite nimetus Lääne-Euroopas Ting Rahvakoosolek Ruunikiri Viikingite kiri, peamiselt kividel Misjonär Jutlustaja, pöörab paganaid ristiusku
Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet ,,Minu vasalli vasall pole minu vasall". Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID
mütoloogia. Suurbritannia rahvaste kujunemine. Konspekt. 7-9. Araabia ja muhameedlik kultuur. 1.Miks kujunesid feodaalsuhted? (2) Karl Martelli sõjaväereform -> uut tüüpi sõjaväesüsteem, tekkis vajadus stabiilse võimusüsteemi järel. 2. Mida tähendab ``minu vasalli vasall ei ole minu vasall? (1) Seda, et feodaali ei huvitanud mida tema vasalli vasalli käekäik, sest tema vasalli vasall ei ole tema vasall. 3.Mis on benefiits? (1) uspärandamisõiguseta maavaldus 4.Mis on allood? (1) täielikkus omades olev valdus 5.Mis on domeen? kuninga valdus 6.Mis on feood? pärandatav maavaldus 7.Mis on immuniteedikiri? kuninga jagatud kiri, millega läks muist riigivõimu funktisoone vasallile üle. 8.Mis on investituur? (1) vasallisuhete sõlmimise sümboolne akt 9.Mis on sunnismaisus? (1) talupojad, kellel oli keelatud oma maalapilt lahkuda 10.Mis on rendihärrus? (1) kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti 11
Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tuli uuendada. Allood ehk pärusvaldus, aadliku eraomand. Eestis keskajal alloode ei tekkinud, rakendati üksnes vasall-lääniõigust. * 1420 tekkis Liivimaa maapäev, mis koordineeris Liivimaa feodaalriikide tegevust. * Maaisanda läänistamata valdust nimetati domeeniks, see jagunes ametkondadeks, ordualal olid ordumõisad. Need jagunesid vakusteks ja need omakorda küladeks. * Eestis tegutsesid Mõõgavendade Ordu, Saksa Ordu ja Liivi Ordu
ISIKULINE: Vasall oli kohustatud täitma ainult selle senjööri käsku, kellega oli leping. * 5. süserään- ehk kuningas senjöör- isik, kelle kaitse alla vasall end andis. Vasall- isik, kes oli senjööri kaitse all domeen kuningate maavaldused. Benefiits maatükk, mille senjöör oma vasallile kasutada andis. Sõlmiti leping ja tavaliselt sai vasall selle eluks ajaks. Siis tuli see edasi läänistada tema pojale. allood -on täielikus omanduses olev maatükk, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Feood vabalt pärandatav maatükk ning senjööri kinnitust polnud vajagi. Immuniteedikiri- sellega läks muist riigivõimufunktsioone, näiteks kohtumõistmine ja maksude kogumine, vasallile üle. Kuninga ametnikel oli keelatud lääni territoorjumile tulla. 1. rendihärrus- tähendas, et kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamis eest renti.
Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel. *Sisekolonisatsioon tähendab sisemaal ringiliikumist, ehk riigisisest ringiliikumist. See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand. *Talupoeg võis luua pere ja abielluda, mida ori ei võinud. Lisaks võis olla talupojal eraomand. Lisaks sai orja müüa, mida talupojaga teha ei tohtinud. *Rüütliks saamisel oli kolm etappi: 7.a saadi paaž-iks ehk õpipoisiks (mingi feodaali juurde), 15.a saadi kannupoisid ja 18-21.a saadi rüütliks. Rüütlid pidid kaitsma riiki ja kirikud.
madalamatele. Kuningalt sai ka immuniteedi kirju, mis andsid kohtu-ja maksukogumisõiguse oma maal.. lääni kord oli mõeldud riigi tugevdamiseks, kuid lõpuks jagas valitseja maad laiali, vasallide lojaalsus ja ühtsus kadus ja Euroopas tekkis äärmine killustatus. Läänide tüübid: 1)benefiits- anti tähtajaks kasutada, kuid enamasti pärandati peres edasi. 2)feood- vabalt pärandatav maatükk 3)domeen- kuninga suur maavaldus, mis läänistamise käigus järjest vähenes. 4) allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mis ei allunud vasall suhetele. Talupojad: elasid sõltuvuses feodaalidest. Oli kaks majandamissüsteemi:1)rendihärrus- feodaal jagas kogu oma maa talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. 2)mõisahärrus- suurem osa feodaali maast jäi tema mõisa maaks, kus talupojad pidid tööl käima talupojad said endale kasutamiseks väikese maalapi ja pidid suure osa talusaadustest ära andma.
Majanduslikult oli Frangi riik sel ajal alaarenenud ääremaa. Läänikord- ehk feodaalkord- vasallile antud maatükk koos seal elavate talupoegadega. Kujunemise põhjused: uut laadi sõjaväeorganisatsiooni loomine- elukutselised sõjamehed said teenistuse eest maad (varustus kallis, rüütlite väljaõpe); vajadus luua stabiilne võimusüsteem; linnadest koliti maale. Kategooriad: benefiits- tähtajaline, pärandamisõigusteta; lääh e. feood- vabalt pärandatav; allood- täielikus omanduses maa, ei hõlmanud vasallikohustused; domeen- kuninga maavaldus Vasalliteet- lepinguline suhe vasalli ja senjööri vahel. Senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist (lään); vasall pea andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi, nõu. Rüütlikultuur- elukutseline sõjamees, kelle ülesanne oli sõdida ja piiri kaitsta. Rüütel pidi olema päris heast ja kuulsast suguvõsast, paistma silma iluga, piisavalt tugev, mehine ja
KESKAEG ( V kursus ) Arvestuslik töö nr. 1 Õpilase nimi klass Seleta terminid: FEOOD ehk lään. Senjöörilt vasallile antud maatükk sõjateenistuse eest. Lään ehk feood on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara. ALLOOD pärusvaldus. Kuigi läänid olid antud vasallidele ainult kasutada, muutus ajajooksul tavaliseks, et neid isalt pojale pärandati. HIERARHIA Feodaalide järjestamine tähtsuse järgi.. Kõige ülemisel astmel oli valitseja, kõige alumisel olid rüütlid. VASALL alamfeodaal, isanda ehk senjööri sõjamehest sõltlane. Vasall kohustus lääni kasutamise eest senjöörile teeneid osutama: võtma osa sõjakäikudest, võtma osa senjööri kohtust, andma vajadusel laenu jms
Läänisuhted - *isikulised (2 konkreetse isiku vahel) * lepingulised (tehti leping) *hierarhilised ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" Rendihärrus kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti. Mõisahärrus talupojad kasutasid ainult väikest maalappi ja suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Oma maa eest tasusid talupojad teorenti. Domeen kuninga maavaldus Allood täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallisuhted. Mille poolest erines senjööri ja vasalli suhe feodaali ja talupoja suhtest? Tasu viisid olid teistsugused: rent ja muud maksud ja/või teotöö, talupojad ei olnud vabad ning isandal ei olnud kohustusi talupoja suhtes. Peatükk 9 313.a Constantinus Suur tunnistas Roomas lubatuks ristiusu (Milano ediktiga). 381.a kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Kateeder piiskopi jutlustamistool Katedraal piiskopikirik
a) benefits maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järkjärgult feoodideks. 4) Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus? Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall", st et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truuduses
4. Feodaalsuhted Vasall igavene ustavus, sõjateenistus või nõuandeteenistus Senjöör kaitse nii kohtus, kui ka maadel Mõlemal omad õigused ja kohustused Väljakujunemise põhjused: 1. Sõjaväeorganisatsiooni teke 2. Stabiilne võimusüsteem läänipüramiid (kuningas kuni väikevasall) "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall!" Domeen kuninga valdused Allood täisomanduses maa-ala Investituur vasallisuhete sõlmimise akt Immuniteedikirjad riigivõimu osade üleandmine vasallile Benefiits Martelli aegne feood e lään 11.saj Inglismaale rekonkista käigus Hispaaniasse 13.saj Eesti aladele rendihärrus talupojad maksid maa kasutamise eest renti mõisahärrus - maksti renti mõisas teotööl käimisega, ise kasutasid väikest maalappi
a) benefits – maavaldus ilma pärandamisõiguseta. Sellisi maavaldusi anti põhiliselt Karl martelli ajal. Siiski kujunes tava, et vasallile teatud ajaks, tavaliselt eluajaks kasutada antud maatükk läänistati edasi tema pojale, kes astus sama feodaali teenistusse. b) feood – pärandamisõigusega lään ja senjööri kinnitust polnud vajagi. Enamasti tasus vasall pärandi saamisel senjöörile pärandimaksu. c) allood – vasallisuhetest, s.t kohustustest täiesti vaba maavaldus. Täielikus omanduses olev maavaldus. Olid levinud Saksamaal, aga keskaja jooksul muutusid alloodid siiski järk- järgult feoodideks. 4) Miks kujunes keskajal feodaalne killustatus? Kehtis põhimõte, et „minu vasalli vasall ei ole minu vasall”, st et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldi otseses truuduses. Nii ei võinud kuningas suurfeodaali maadelt ise mehi väkke
kirik. Feodaalkord kujunes välja Frangi riigis, tänu Karl Martelli ratsaväele, kellele ta jagas teenistuseks maatükke. Tekkis, sest: - oli vajadus uut laadi sõjaväeorganisatsioonile - vajadus luu stabiilne võimusüsteem. LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet „Minu vasalli vasall pole minu vasall“. Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID
Baltisaksa aadlike eriõigused, talurahvale aeg raske. Mõtted orjusest vabanemiseks võis peast heita. 1739. Roseni deklaratsioon talupoeg kuulub mõisnikule, kuulub talle ka tp vara. Sajandi lõpuks oli ra. Jälle tõusnud ½ miljonile, sest polnud sõdu ega ikaldust. Isegi Lä-Eur. Polnud orjus lõplikult kadunud. Katariina II tegi palju läänelike reforme. Tegi ka reformi, et saada eestis lahti baltisakslastelt, tollipiirist, saksa keelest. Tegi aadlikest allood, et b.s ära osta, et nad läheks teiste reformidega kaasa. 1783. reform, mis tähendas tegelt Balti erikorra tühistamist. Asehalduskord: Aadlikud võrdsustati, uued haldusjaotused, pearahamaks kõigilt meeshingedelt, kubermange hakkasid juhtima asehaldurid. Katariina II tegi katse kõike venestada. Peale Kat. II surma tuli võimule Paul I, kes taastas Balti erikorra. Venevõimu all linnad hakkasid kiratsema, kaubanduskäibed kuivasid kokku. Hakati kurtma metsade
Senjööri ja vasalli suhe on- · Lepinguline (kaitse ustavus - Investituur (pidulik seisusesse või ametisse seadmine) · Isikuline ehk põhimõte ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall" · Hierarhilisus Vasalliteedi kaudukujunes välja länipüramiid ehk feodaalne hierarhia Maavaldus feodaalühiskonnas- · Lään - Benefiits - Feood (suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus) · Domeen (kuninga isiklik maavaldus) · Allood Feodaalne hierarhia (võimu vähenemine ülevalt alla)- 1. Jumal 2. Kuningas 3. Hertsogid ja krahvid 4. Parunid 5. Rüütlid 6. Talupojad Seisuslik kord- I seisus- ORATORES vaimulikud II seisus- BELLATORES aadlikud, feodaalid III seisus- LABORATERS need, kes töötavad (kodanlased, kaupmehed, käsitöölised Rendihärrus- · maa oli mitmekordses valduses (läänistatud) · kogu maa oli jagatud välja talupoegadele
BENEFIITS - pärimisõiguseta lään FEOOD pärimisõigusega lään - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad Hertsogid, krahvid omavad u. paarsada küla Parunid paarkümmend küla Rüütlid 2 3 küla - DOMEEN kuninga maavaldus - ALLOOD vasallisuhetest vaba maavaldus, kellegi täielik omand 2. Talupojad ja mõis - Talupojad muudeti pärisorjadeks sai osta, müüa, vahetada said isandalt maad kasutamiseks (tasuks teorent, hiljem raha) sunnismaised - 2 majapidamissüsteemi: rendihärrus kogu feodaali maa talupoegadele välja jagatud, tasusid selle kasutamise eest renti
Poolte õigused ja kohustused seotud traditsioonidega. Talupojal oma maale suuremad õigused kui rendi puhul, võimalik mõisniku loal pärandada. Mõisnik ei või õiguspäraselt talu ära võtta, saab seda teha ainult vägivaldselt. Mõisnikul talupoja üle kohtu ja politseivõim. Ülemvõim, alamvõim. Põhimiku härrusega kaasneb: 1. Isiklik sõltuvus. 2. Sõltuvus maa kaudu. 3. Sõltuvus kohtu kaudu. Vaba talupoeg ei kadunud täielikult, neil oma pärusvaldus ehk allood. Vabad talupojad kohtu ja politseivõimu tõttu mingil määral sõltuvad mõisnikust. Keskaja talupoegkond oli organiseeritud külakogukondade kaudu. See keskaja produkt, saadus. Varakeskaegne talupoegkond oli õiguslikult diferentseeritud, mõned sõltuvamad kui teised ning vabade talupoegade seisund halvenenud, sest vaba inimene olemine hakkas võrduma aadliku, rüütliga. St elukutse alusel vahettegemine, mis toob endaga kaasa eri rühmade talupoegade lähenemise, talupoegkond ühtlustub
· Senjööri kohustused vasalli ees: o Kaitses vasalli · Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks · Lään- vasallile kasutamiseks antud maatükk koos seal elavate talupoegadega · Domeen-kuningate maavaldused · Allood- täielikus omanduses olev maavaldus, mida ei hõlmanud vasallsuhted · Investuur- vasallsuhete sõlmimise akt · Rendihärrus- kogu feodaali maa oli välja jagatud talupoegadele, kes maksid selle kasutamise eest renti · Mõisahärrus- selle korral kasutasid talupojad ainult väikest maalappi. Suurem osa maad jäi mõisamaaks. · Sunnismaisus- muudeti nad sunnismaisteks, et talupoegade ümberasumist takistada. VIIKINGID!
pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. Läänisuhe oli isikuline
mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Selle kujunemise peamised põhjused: 1. Vajadus luua uutlaadi sõjaväeorganisatsioon 2. Vajadus luua stabiilne võimusüsteem Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli: 1. Lepinguline kummalgi poolel olid oma kohustused, nende täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. 2. Hierarhiline üks lepingupool oli teisest kõrgem. 3
jõuliselt iseseisvalt välja, et lasta endale kinnitada põhilised privileegid ( õigus maale, maa pärimisõigus( mõlemas liinis)+ võõrandamise õigus( õigus maad omatahtsi müüa). Sigismund II Augusti privileegid on äärmiselt laialõiguslikud, võrreldatavad harju-viru õigustega ( 14 saj). Kõik läänistused muudetakse alloodideks ( 1561 ordu aadlikud, 62 peapiiskopi aadlikele). Poolas oli pm võimalik anda 3 õiguse alusel : I. allood( allodiaalõigused)- täielik omandiõigus, pärimine mõlemas liinis, vabalt võõrandamine. Kuningas loobub oma õigustest alloodi suhtes. Mingisuguseid maksukohustusi alloodil riigi ees ei ole. Peavad osalema ratsateenistuskohustusel. II. vasallilääniõigus- kuningas annab aadlile maa sõjakohustuse täitmise eest.Lääni kasut.õigus aga sellega kaasnes pärimisõigus, kuid vaid meesliinis. III. eluaegne läänikasut.õigus
annaabi.ee 
