TALLINNA POLÜTEHNIKUM 20 meedias olevat sõna ja tähendused Kenert Värk SA- 17 Tallinn 2017 1. Kõrgematel sagedustel (alates mõnest kilohertsist) kasutatakse peamiselt metallkeraamilist magnetmaterjali ferriiti.- Vikipeedia.ee Ferriit- Ferriit on metallkeraamiline magnetmaterjal 2. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik ega ole kohustuslik.- Eesti.ee Ratifitseerimine- Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. 3. Ootamatu puänt Tartu linna koalitsioonilepingu sõlmimisel.- Delfi.ee Puänt- Puänt on teritatud, vaimukas ja üllatusefekti pakkuv lõpplahendus novellis, epigrammis, anekdoodis, valmis, sa tiiris. Õnnestunud puänt tuleneb loogiliselt teose süžee- ja mõttearendusest. 4. Leedu kurioosum palgamaksmises: kõrgeim keskmine palk
piiratud. Seetõttu liitusid Ühtse Euroopa aktiga 1986. aastal Luksemburgis ainult üheksa liikmesriiki. Taani, Kreeka ja Itaalia olid vastu. Taani ootas ära referendumi tulemuse, millele järgnes asja arutelu veel Euroopa Parlamendis. Itaalia vajas asja aruteluks rohkem aega. Kreeka otsustas viivitada seni, kuni teised riigid olid juba otsustanud. Pärast Taani edukat referendumit ja Itaalia parlamendi otsust liitusid kõik kolm kuu aega hiljem ühtse Euroopa aktiga. Ühtse Euroopa akti ratifitseerimine liikmesriikide parlamentides ei osutunud nii keeruliseks kui Maastrichti lepinguga seonduv kuus aastat hiljem. Üldiselt loodeti, et ÜEA jõustub kuu aja jooksul pärast seda, kui kõigi liikmesriikide parlamendid on selle ratifitseerinud (plaanide kohaselt 1987. aasta alguses.). Kriitilise olukorra põhjustas aga Iirimaa viimane riik, kus ratifitseerimine ette võeti. Iirimaa välispoliitika edasise
R Sheperd valiti nendeks ümberkorralduste juhiks Ø Sheperd andis volituse paljudele kohalikele projektidele Ø Linn kaasaegsemaks Ø Raha kulus 3 korda rohkem , kui oleks varasemateks pealinna muudatusteks kulunud Ø Linn pankrotistus ... 1874 uus kolmeliikmeline territoriaalset haldamist juhtiv komisjon 1895 liidetiGeorgetowni alad 1930 uued valitsuse majad , mälestusmärgid , muuseumid 1950 Washingtoni elanikue tipparvu ekstreemum 802 178 1961 23 ratifitseerimine > said valida nüüd ka presidenti 1968 tänavarahutused peale kodanikuõguste kaitsja M. Luther Kingi atendaati Ø Rahutused 3 päeva Ø üle 13 600 föderaalväelase surusid vägivaldse mässu maha Ø Restaureeringud kuni 1990 aastani ( majanduslik kahju) 1973 Washingtoni piirkonna ,,kodukorra" ratifitseerimine Ø said valida linnapea ja linnanõukogu Ø 1975 I valitud mustanahaline linnapea Walter Washington
EUROOPA LIIT KUJUNEMINE JA ARENG · 1946 W.Churchilli kõne Zürichis · 1949 J.Mannet' kavand Saksa-Prantsuse liidu loomiseks · 1950 R.Schumani ettepanek asutada Euroopa Söe-ja Terase Ühendus ehk ESTÜ · 1952 lepete jõustumine (ratifitseerimine) · 1957 moodustasid samad 6 riiki (Prantsusma, Itaalia, Holland, Belgia, Luksemburg, Lääne-Saksamaa) o EMÜ Euroopa Majanduse Ühendus o EURATOM Euroopa Aatomienergia Ühendus Sõlmiti Roomas nn Rooma lepingud 3 organisatsiooni ühendnimena hakati kasutama mõistet ühisturg · 1967 toimus 3 organisatsiooni (ESTÜ+EMÜ+EURATOM) ühinemine -> Euroopa Ühendus · 1978 ühinesid Suurbritannia, Iirimaa, Taani · 1981 ühines Kreeka · 1986 ühinesid Hispaania ja Portugal; Euroopa Ühenduse liikmed kirjutasid alla ühte Euroopa aktile · 1982-1992 üleminekuperiood, mille lõpuks tagatud vaba liiku...
+ otsused võetakse kiiremini vastu - pole tagatud pluralism (arvamuste ja mõtete paljusus Mitmeparteiline valitsus: + arvestatud on rohkema rahvahulgaga - otsuseid võetakse vastu aeglaselt 2.5 Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik/valikud ristikesega. seaduseelnõude menetlemine (riigikogu) seaduste väljakuulutamine (president) seaduste elluviimine (valitsus) riigieelarve koostamine (valitsus) algatab põhiseaduse muutmise (president) rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (valitsus) määrab peaministrikandteeb muudatusi valitsuse koosseisus (president) riigiaparaadi töö korraldamine (valitsus) 2.6 Defineeri mõisted: Portfellita minister ilma ministeeriumita, juhib selle osakonda või on oma büroo Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ning korraldab ministeeriumi asjaajamist Riigisekretär juhib Riigikantseleid 2.7 Tunned praeguse valitsuse ministreid. Peaminister Jüri Ratas Haridus- ja teadusminister Mailis Reps
Tegemist on pakett tehinguga, st reservatsioonid ei ole lubatud. Teatud optsioonid (valikud) on kokku lepitud. Mereõiguse regulatsioon koosneb 2 komponendist: 1. staatuse ja õiguslik reziim, mereala staatus. funktsionaalne tegevus, milleks seda mereala kasutatakse, laevasüit, uuringud, kalapüük. Millises merealas laev asub selllest olenevad konkreetsed õigused. Ratifitseerima need riigid, kes on allakirjutanud, nemad saavad ratifitseerida. Ratifitseerimine (PS parag121 vale), kui vabariigi president on andnud allkirja, siis saadetakse lepingu hoidja ehk depositaari kätte. Riigikogu ei saa ratifitseerida, sest see koosneb kolmest komponendist..., ühinemist pole kirjas? PS annab ratifitseerimisele ka ühinemise tähenduse. Ühinema kui ratifitseerimine on möödas, siis saab ühineda. Eesti ühines paljudega konventsioonidega, sest allakirjutama ei saanud minna, kuna siis olime NL-is.
niisuguseid hääletusi veel kunagi toimunud. Otsuste tegemisel on alati jõutud konsensusele. Selle puuduseks on väga suur otsustamiseks kulunud aeg. Otsused kipuvad olema ka nii üldsõnalised, et neid on võimalik mitmeti tõlgendada. · Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTO-ga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994 · ühinemise toimkond märts 1994 · ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTO-ga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina; · pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jäävad välja maksuvabastused;
Vabariigi Valitsus, Välisministeerium ja muud ministeeriumid oma valitsemisala piirides. Välissuhtlemist reguleerivad ka rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja normid. Vastavad rahvusvahelise õiguse normid muutuvad Eesti õigussüsteemi normideks rahvusvahelise lepingutega ühinemise või nende ratifitseerimise teel. Välislepingud Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida. Rahvusvahelise lepingu denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist. Selle aktiga vabastab riik ennast rahvusvahelisest
Unipolaarne – Üks rahvusvahelises poliitikas osaleja domineerib teiste üle Bipolaarne – Kaks rahvusvahelises poliitikas osalejat domineerivad teiste üle (ja konkureerivad sealjuures omavahel) (Külm sõda) Multipolaarne – Rahvusvahelises poliitikas on mitu ühesuguse võimupositsiooniga osalejat. (Praegune olukord) Rahvusvaheline Leping – Lepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkrijastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine. Nt: Tartu rahuleping De fakto – Aksepteeritake uut valitust või režiimi, mis kontrollib teatavat maa-ala ja pürgib rahvusvahelisse suhtlemisse. See tunnustus on kergelt tagasivõetav. De jure – Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise suhtluse partnerina. Diplomaatia – riigi välissuhete korraldamine, et rahulikul teel ja läbirääkimiste kaudu kaitsta oma riigi huve ning lahendada võimalikke teiste riikidega tekkinud
Õpilaste hindamise määruse tühistamine X Põhiseaduse muutmine X Riigieelarve koostamine X Eriolukorra väljakuulutamine X looduskatastroofi korral Tartumaa maavanema ametisse nimetamine X Haridus- ja teadusministeeriumi Tallinnasse X üleviimine Piirilepingu ratifitseerimine X Ministri umbusaldamine X Riiklike autasude kehtestamine X 11. Kuidas saab inimesi kaasata kohalike keskkonnaalaste probleemide lahendamisse? Tooge üks näide. Kampaaniate korraldamine. Näiteks ,, Teeme ära" 4 Kristiina Ojuland. Ühtne Euroopa ja Eesti rahvuslikud huvid.
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle Esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle Peaminister tegevust 3 13. Märkige tabelis ristikesega, kelle pädevusse kuulub järgmiste otsuste vastuvõtmine: Riigikogu Vabariigi valitsus X Piirilepingu ratifitseerimine X Käibemaksumäära kehtestamine X Karistusseadustiku muutmine X Umbusalduse avaldamine ministrile X Seaduseelnõude menetlemine Õpilaste hindamismääruse muutmine X Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral X Riigieelarve koostamine X II Regionaalne võim. 1
Kokkupõrked Lexingtoni ja Concordi all Ameerika iseseisvussõja algus Teine Kontinentaal kongress George Washingtoni nimetamine Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks Thomas Paine'i "Terve mõistus". Iseseisvuvdeklaratsiooni vastuvõtmine Põhja-Ameerika Koolooniate Könferatsiooni lepingu allkirjastamine Cornwallise alistumine Yorktowni all Pariisi rahuleping Shaysi mäss Konstitutsioonilien konvent Põhiseaduse vastuvõtmine Loodealade määrus Põhiseaduse ratifitseerimine George washingtoni valimine Ameerika esimeseks presidendiks Ameerika ühendriikide esimese keskpanga asutamine. Puuviljapuhastusmasina leiutamine John Adamsi valimine USA presidendiks Muulaste ja mässuseadused Thomas Jeffersoni valimine Ameerika Ühendriikide presidendiks. Pealinna viimine Washingtoni John Marshalli nimetamine Ülemkohtu presidendiks Lousiana ost M. Lewisi ja W. Clarki ekspeditsioon Orjakaubanduse keelustamine Sõja kuulutamine Inglismaale Genti rahuleping. Hartfordi konvent
2) Johannesburgi tegevuskava 11)Nimeta Johannesburgi tegevuskava olulisemad tähised. ·2005. aastaks riiklike säästva arengu strateegiate rakendamine ·2010. aastaks aeglustunud bioloogilise mitmekesisuse kadu ·2015. aastaks poole võrra vähem kanalisatsiooniga liitumata majapidamisi ·2015. aastaks kalavarude ohutu ja tasakaalustatud kasutamine ·2020. aastaks kemikaalide ohutu käitlemise skeemid · Säästva tarbimise ja tootmise raamistik · Kyoto protokolli ratifitseerimine 12)Kus ja millal kiideti heaks Euroopa Liidu säästva arengu strateegia? See kiideti heaks 2001aasta juunis, Euroopa Liidus. 13)Millistele teemavaldkondadele keskendub EL uuendatud säästva arengu strateegia? Peamiste väljakutsete osas keskendub strateegia järgmistele teemavaldkondadele: Kliimamuutused ja puhas energia, Säästev transport, Säästev tarbimine ja tootmine, Loodusressursside säilitamine ja haldamine, Rahvatervis, Sotsiaalne kaasatus, demograafia ja ränne,
o Üritused Institutsioonid Põhiseadus ja eriseadused Rahvas ei osale välislepingute üle o EL hääletuseks tehti hääletus siseriiklikuks (Kas ollakse nõus muutma põhiseadust) Osalevad: President o Diplomaadid – riigi esindaja teise riigi presidendi juures Riigikogu Valitsus o Ratifitseerimine o Välispoliitika Eesti ja rahvusvaheliste suhete teooriad Realism o Polaarsus o Geopoliitika – pääs merele Liberalism o Majandus Konstruktivism o Indentiteet ja ajalugu – mõjutab Eestit väga, Eesti dedfineerinud end kui anti- Venemaa Välispoliitika ulatus 26.9 – maailma jaotamine Muutujad, mis mõjutavad riikide käitumist o Poliitika o Majandus o Kultuur Geopoliitika
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
ja täitevvõimu kõrgematel ametnikel õigus esitada ettepanek muuta põhiseadust. Senatil on ka voli jälgida ja kontrollida riigi välissuhtlust ning tänapäeva mõttes vahest olulisemanagi lõimumist Euroopaga. Selle sihiga on Senati kasutuses spetsiaalseid resursse, mida Rahvuskogul pole: ,,kõrv" Brüsselis Euroopa Liidu peakorteris, ning erisuhted täidesaatva võimuga, mis annab pidevalt Senatile aru lõimumise käigust. Ülemkoja pädevuses on ka lepingute ratifitseerimine ning sellised seadusemuudatused, mis võivad muuta Prantsusmaa territooriumi suurust ja kuju. - 11 - Prantsusmaa Kristel Tilk Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/3842.htm http://www.reisiguru.ee/riikID/57 http://www.tunliweb.no/SM/alb_bordeaux.htm Maailma riigid, Varrak 2004
Muude kaubanduspiirangute määr Sotsiaalne globaliseerumine 39. 73,81 14. 85,49 52. 66,58 Rahvusvaheliste telefonikõnede arv Turistide arv Rahaülekanded Välisriikide kodanike arv riigis Internetikasutajate arv Poliitiline globaliseerumine 69. 75,91 18. 91,71 20. 91,34 Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine Välisesinduste arv Valitsuse piiriülesed rahaülekanded Kultuuriline globaliseerumine 12 Kultuurikontaktide tihenemine Globaalne meedia Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine Reostatus Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Puhta vee varude ja
Kahekojaline riikides, kus on säilinud ajalooline seisuste süsteem, nt Suurbritannia. Territoriaalne jaotus riigis (föderatiivsed riigid). Tööülesanded on kodade vahel jagatud ja üks kodadest on suuremate õigustega. (alam- ja ülemkoda). Ülemkoda kinnitab alamkoja otsuseid. 5.1 Parlamendi ülesanded 1. Seaduseelnõude menetlemine. Enamus seaduseelnõusid valmistatakse ette Valitsuses ja saadetakse riigikokku, kus tegelevad sellega komisjonid. 2. Rahvusvaheliste lepete ratifitseerimine (kinnitamine). Tühistamine = denonsseerimine 3. Järelevalve Valitsuse tegevuse üle. www.riigikogu.ee 'st leiab riigikogu töö kohta infot. Riigikogu töö jaguneb istungjärkudeks. Aasta jooksul on 2 istungjärku: jaanuar Juuni ja septemberdetsember Iga seaduseelnõu läbib riigikogus kuni 3 lugemist. 5.2 Riigikogu ülesehitus skeemina (LK 103-104) 5.3 Too välja riigikogu õigused ja ülesanded. Ülesanne 1. Seaduste menetlemine. 2
Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 27. Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist; 3) mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega; 4) millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi; 5) milles ratifitseerimine on ette nähtud. · Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2
(Anttonen. P , 2012) 1.4. Globaliseerumise mõõtmine Globaliseerumise mõõtmisel on neli erinevat dimensiooni: 1) Majanduslik eksport, import, FDI 2) Personaalne turism, rahvusvahelised telefonikõned, eraisikute rahaülekanded 3) Tehnologiline internetikasutajate, domeenide ja turvaliste serverite hulk 4) Poliitiline osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides ja ÜRO rahumissioonidel, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine, valitsuse rahasiirded. (Parts, E. 2012) 3. GLOBALSISEERUMISE AJALOOST Majanduses iseloomustavad seda protsessi kasvav rahvusvaheliste kontsernide kasv ja see on seotud eelkõige vabakaubandusest tulenevate nähtustega. Mõningaid globaliseerimise sugemeid oli juba antiikajal. Rooma impeerium oli üks esimesi Hike, kes kinnistas oma ülemvalitsemise Vahemere piirkonnas ja mis viis erinevate kultuuride sügavale läbi põimumisele ning selles regioonis kohaliku
5 mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest. Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid: pakt, kokkulepe, deklaratsioon, konkordaat, protokoll, memorandum. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida.
5 mis on sõlmitud riikide vahel kirjalikult ja mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega, sõltumata sellest, kas see sisaldub ühes, kahes või mitmes omavahel seotud dokumendis, samuti olenemata tema konkreetsest nimetusest. Lisaks konventsioonile ja statuudile võivad rahvusvahelised lepingud kanda ka näiteks järgmisi nimesid: pakt, kokkulepe, deklaratsioon, konkordaat, protokoll, memorandum. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Laari valitsuse tagasiastumine, Tarandi 'jõulurahuvalitsus' tahtsime liituda NATOga, kuid nad ei taha meid veel. Sõlmime 'partnerluslepingu rahu nimel'. 1995 II Riigikogu valimised. (Koonderakonna ja Maarahva Ühendus = KMÜ, Reformikad ja Keskerakond), peaminister Vähi. Parteide ühinemine; Isamaa+ERSP= Isamaaliit. Suhted Venemaaga probleemsed, topelttollid sellega, võitlus nende pärast. Kodakondsusseadus. Euroopa inimõigutse konventsiooni ratifitseerimine 1996 Meri II kord presidendiks. Laiendatud Riigikogu poolt presidendivalmiste II voor, Riigikogu saadikud ja omavalitsuste esindajad linnade, valdade volikogude esindajad. EV piirid loobuti Tartu rahulepinguaegsetest piiridest. Algselt kehtima hakkas ajutine riigipiir. Selle ümber probleemid 1996 Kallas loobus sellest nõudest, sest oluline oli saada tunnustus. Riigilepingu ratifitseerib parlament. Sinna lisati mõned punktid, mis venelastele ei
Dialoogide eesmärgiks on edendada koostööd ja laiendada teadmisi WTO tegevusest. WTO annab välja ka publikatsioone maailmakaubanduse olukorrast ja iga-aastast kaubandusstatistikat. Eesti ja WTO Eesti sai WTO liikmeks 1999. a. novembris. Eesti WTOga ühinemise kronoloogia: · vaatlejastaatus juuni 1992 · ühinemisavaldus märts 1994 · ühinemise toimkond märts 1994 · ühinemisprotokoll 21.05.1999 · ratifitseerimine 29.09.1999 · WTO liige 13.11.1999 WTOga ühinemisel Eesti olulisemad kohustused: · mitte kasutada subsiidiume, sh ekspordisubsiidiume, mida WTO mõistes käsitletakse keelatud subsiidiumina; · pidada kinni põllumajandustoetuste lubatud piirmäärast, milleks on 5% omamaisest põllumajandustoodangust ehk nn de minimis tase, kusjuures omamaise toetuse arvutustest jäävad välja maksuvabastused;
Vabariigi President on Eesti riigi pea. Esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises - Seda sätet ei saa tõlgendada selliselt, et presidendil oleks juhtiv roll välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel. Langeb raskuspunkt riigi välispoliitika realiseerimisel Vabariigi Valitsusele. valitsus tegutsema koostöös presidendiga. Presidendil on õigus olla informeeritud valitsuse välispoliitilistest Suundumustest. Eesti rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel on Presidendi pädevuses nende ratifitseerimine ja denonsseerimine Riigikaitse pädevus -Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Kuulutab president Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. President nimetab ja
vähemalt kaks kandidaati (nt Vabariigi Presidendi valimine), ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat. - PS-s sätestatud riigielu küsimuste otsustamine Riigiukogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada: 1). Rahvahääletuse korraldamise otsustamine; 2). Välislepingute ratifitseerimine ja denonsseerimine (Ratifitseerimine tähendab akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Riigikogu puhul on ratifitseerimise vormiks vastava ratifitseerimisseaduse vastuvõtmine. Denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist); 3). Riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise aruande kinnitamine; 4). Riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise otsustamine; 5)
Unifitseerimine - Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne. • Seetõttu on astutud samme, et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja -tavadest. • Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped. • Nende dokumentide ratifitseerimine tähendab, et nt Eesti eksportöörid/importöörid saavad kasutada tunnustatud rahvusvahelise õigusallika eeliseid, kuid selle õigusallika nõudeid tuleb ka täita. Standard- (tüüp-)tingimused • Advokaadibüroo poolt kliendile välja töötatud standardid • Majandusharus tervikuna välja töötatud standardid (nt ELEA üldtingimused) • Rahvusvahelised standardid (sh konventsioonid, nt CISG) • Dispositiivsus – standardtingimustes sätestatut võivad pooled lepinguga muuta, kui
Suure depressiooni puhkemise põhjused ja tagajärjed; keinsianistlikule majanduspoliitikale iseloomulikud jooned. 4) Mõisted: desarmeerimine (e demilitariseerimine), reparatsioon (e kontributsioon), Versailles`i süsteem, passiivne vastupanu, inflatsioon, hüperinflatsioon, õlleputš, Dawes`i plaan, Weimari vabariik, patsifism, frankistid, konstitutsioon, keeluseadus, New Deal, keinsianism, ratifitseerimine, välispoliitiline isolatsionism, neutraliteet, koalitsioonivalitsus, ületootmiskriis, defitsiit, protektsionism, Suur depressioon, deflatsioon(ipoliitika), majandusliku liberalismi poliitika. Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
7. Millised tegevused kuuluvad Vabariigi Valitsuse ja millised Riigikogu pädevusse? Riiklike autasude kehtestamine (RIIGIKOGU) Põhiseaduse muutmine (RIIGIKOGU) Eriolukorra väljakuulutamine looduskatastroofi korral (VABARIIGI VALITSUS) Riigieelarve koostamine (VABARIIGI VALITSUS) Harjumaa maavanema ametisse nimetamine (VABARIIGI VALITSUS) Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinnasse üleviimine (VABARIIGI VALITSUS) Õpilaste hindamise määruse tühistamine (RIIGIKOGU) Piirilepingu ratifitseerimine (VABARIIGI VALITSUS) Umbusalduse avaldamine ministrile (RIIGIKOGU) Karistusseadustiku muutmine (RIIGIKOGU) Riigieelarve täitmise aruande kinnitamine (RIIGIKOGU) Valitsusasutuste tegevuse juhtimine (VABARIIGI VALITSUS) Tulumaksumäära kehtestamine (VABARIIGI VALITSUS) Seaduseelnõude menetlemine (RIIGIKOGU) Riigikontrolöri ametisse kinnitamine (RIIGIKOGU) Otsuse langetamine rahvahääletuse korraldamise kohta (RIIGIKOGU) Seaduseelnõude esitamine (VABARIIGIVALITSUS) 8
· Samas sõjaajal oli vaja luua funktsioneeriv keskvõim, mis ühendaks 13 PA riiki omavahel suureks tervikuks · I lahendus nn konföderatsiooni artiklid (Articles of Confederation) · Esialgne versioon pandi kirja nädala jooksul iseseisvusdeklaratsiooni kuulutamisest 1776 · Käsitleti KK-l aasta aega: vaidlused · KK võttis uue parandatud versiooni vastu 1777 · Seejärel selle pidid heaks kiitma kõikide osariikide seadusandlikud kogud · Kohalik ratifitseerimine kestis kaua · Konföderatsiooni artiklid jõustusid alles 1781 aastal ! 3. Konföderatsiooni periood USA ajaloos 1781-89 · Iga osariigi seadusandlik kogu saatis oma esindajad konföderatsiooni kongressi, mis oli ühekojaline · Probleem: kongressil igal osariigil oli üks hääl · Tähtsaimate otsuste jõustumine nõudis 2/3 nõusolekut · Liit oli ebamäärane osariikide omavaheline liit, nagu ,,liivast köis"
· 06.2007 Ülemkogu tippkohtumine: VVK kokkukutsumine, Ülemkogu tippkohtumine: VVK kokkukutsumine, Lissaboni lepingu ("reformilepingu") eelnõu koostamine · 13.12.2007 Lissaboni lepingu ("reformilepingu") allk Lissaboni lepingu ("reformilepingu") allkirjastamine · 01.2008 Küpros ja Malta võtavad kasutusele ühisraha Euro kasutusele ühisraha Euro · 2008 Lissaboni lepingu ratifitseerimine liikmesriiki Lissaboni lepingu ratifitseerimine liikmesriikides · 12.06.2008 53,4% Iiri valijatest hääletab Lissaboni 53,4% Iiri valijatest hääletab Lissaboni lepingu va lepingu vastu · 01.2009 Slovakkia võtab kasutusele ühisraha Euro Slovakkia võtab kasutusele ühisraha Euro · 07.06.2009 Euroopa Parlamendi valimised (EL Euroopa Parlamendi valimised (EL--27) · 16.07.2009 Island esitab ametliku avalduse Island esitab ametliku avalduse EL--ga liitumise liitumiseks
Kui föderatsioon, siis kahekojaline, kui unitaarriik, siis ühekojaline. Üks koda rahva poolt, teine koda valitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Iseloomustab: alailine, valitav organ, teostab rahva üldvolituse põhjal seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse alusel, liikmed tegutsevad esindus e. vabamandaadi alusel. Pädevus: 1) Seadusandlus 2) Riigikassa kujundamine 3) Täitevvõimu kontroll 4) Üldpoliitiliste suundade kujundamine ja realiseerimine 5) Välislepingute ratifitseerimine ja denonseerimine 6) Rahu ja sõja väljakuulutamine 7) Õigus aru pärida või teavet nõuda mistahes teiselt riigiorganilt v.a. kohtult 18. Kõrgeim riigiorgan ja riigipea (funktsioonid, pädevus): Riigipeana tegemist kas: 1) monarhiaga - võim päritav, ka riigipea 2) vabariiklusega - riigipea valitakse Riigipea on täidesaatva riigivõimu omalaadne kõrgeim tasand, kui ta ise ei ole valitsuse juht, siis ta on
7.2 Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu on loodud 5. mail 1949. Eesti on Euroopa Nõukogu liige 14. maist 1993. Euroopa Nõukogu inimõiguste alane põhidokument on Euroopa inimõiguste konventsioon. See on rahvusvaheline leping, mis kirjutati alla Roomas 4. novembril 1950 ja jõustus 1953. aastal. Eesti Vabariik ühines Euroopa Nõukoguga ja kirjutas alla Euroopa inimõiguste konventsioonile 14. mail 1993. Riigikogu ratifitseeris selle 13. märtsil 1996 ning ratifitseerimine muutus Eestile rahvusvaheliselt siduvaks 16. aprillist 1996. Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid tagavad õiguse: · elule, isikuvabadusele ja turvalisusele; · õiglasele kohtulikule arutamisele tsiviil- ja kriminaalasjades; · valida ja olla valitud; · südametunnistuse-, mõtte-, ja usuvabadusele; · sõnavabadusele (sh ajakirjandusvabadus); · omandile. Konventsioon keelab:
Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga, kui aga monarhiga, siis konstitutsioonilise monarhiaga. Kõrgem esinusorgan valitakse tavaliselt hääleõiguslike kodanike poolt. Formaal-juriidiliselt on tema kompetents kas piiramatu või suhteliselt lai. On välja kujunenud traditsiooniline parlamendi kompetentsi kuuluvate põhiküsimuste ring: seaduste vastuvõtmine, riigieelarve kinnitamine, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine. Parlamentarismi printiib tähendab seaduslikuvõimu ülisust täidesaatvavõimu ees. Parlamendid võivad olla kas ühe- või kahekojalised. Igal riigil on riigipea, kes on faktiliselt või nominaalselt kõrgema riigivõimu kandjaks ning ühtlase riigi kõrgeimaks esindajaks tema suhtetes välisriikidega. Valitav riigipea on president. Parlamentaarses vabariigis valib riigipea parlament, mistättu riigipea on allutatud parlamendi kontrollile
Sõda ja rahu on vastaspoolused. Sõltuvus sõnumitoojast (ehk diplomaadist), kes peab olema julge, esindluslik, austusväärne, aus ja hea mäluga. Võitlus hunnidega: hiinlaste omavaheline leping võitluses hunnidega (leida kolmas osapool konflikti lahendamiseks) esimene teadaolev mittekallaletungi-leping. Vana-Kreeka (800-323 e.m.a.): Kreeka linnriigid RS kaasaegse diplomaatia eelkäija. Mõisted: sõja kuulutamine, rahu sõlmimine, lepingute ratifitseerimine, vahekohtunikud (kolmas osapool), neutraalsus, esindatajte-saadikute vahetamine, konsulite funktsioonid. VK diplomaatiast: domineeriv- enese säilitamine, diplomaadid- taktitud, segadused seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel (saadikud ei teadnud täpselt, mida nad peavad tegema). Vana-Rooma: Hannibal tugev strateeg ja diplomaat. Kartaago läbirääkimised Makedooniaga. Makedoonia neutraliseerimine (Rooma koalitsioon Kreeka linnriikidega ja Makedoonia kaotus Roomale)
Rahvusvahelise õiguse mõiste Korreksem oleks rääkida rahvusvahelisest avalikust õiguses (international public law) Rahvusvaheline õigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib nii riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi kui ka teatud määral nende suheid füüsiliste ja juriidiliste isikutega Rahvusvaheline õigus puudutab peamiselt riike ning selle loojateks ja rakendajateks on ennekõige riigid Rahvusvaheline õigus käsitleb järgmiseid valdkondi: o Diplomaatilist õigust o Sõjaõigust o Tunnustamine o Vastutus o Lepingute õigus o Mere- ja õhuruumiõigus o Rahvusvahelised organisatsioonid o Keskkonnaõigus o Inimõigused o Õigusjärglus o Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamine Rahvusvahelise õiguse erinevad tasandid Võimalik eristada kolme tasandit: 1) universaalne rahv...
Rahaülekanded Välisriikide kodanike arv riigis Internetikasutajate arv Poliitiline globaliseerumine 75,21 (70. 54,57 koht) (135. koht) Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine Välisesinduste arv Valitsuse piiriülesed rahaülekanded Kultuuriline globaliseerumine Kultuurikontaktide tihenemine Globaalne meedia. Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine 86,11 (8. 55,23 koht) (109.
õiguskordades omaksvõetud põhimõtted) Kohtupraktika (Rahvusvaheline kohus Haagis, Euroopa Inimõiguste Kohus) Doktriin (rahv.vah õiguse normide tõlgendamine teadlaste poolt) 13. Välislepingu mõiste Välisleping on Eesti Vabariigi ja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni kahe- või mitmepoolne ühest või mitmest dokumendist koosnev kirjalik kokkulepe, mida reguleeritakse rahvusvahelise õigusega. 14. Mida kujutab endast välislepingu ratifitseerimine ja mida denonsseerimine? Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele. Denonsseerimine on akt, millega riik vabastab ennast välislepingust tulenevatest kohustustest. 6 II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 15. Kuidas teostab Eestis rahvas kõrgeimat riigivõimu?
Eric Ketelaar: informatsioonivabadus on sotsiaalne privileeg, mis annab vabaduse millegi uurimiseks, kuid õigus eraelu puutumatusele on klassikaline inimõigus. · Arhiivid pole ainult üksikutele, eksklusiivse teadusuurimise jaoks meedia lisandub kasutajaskonda · 1966 ICA erakorraline kongress Washingtonis Prantsuse revolutsiooni aegse seadusandluse (vaba juurdepääs arhiividele) nn rahvusvaheline ratifitseerimine töögrupid juurdepääsupiirangute probleemi käsitlemiseks ja mikrofilmide kasutamiseks publitseerimisvahendina · 1968 ICA Madridi kongressi soovitused juurdepääsualaste regulatsioonide analüüs kõikides riikides, et eemaldada liigsed piirangud viivitusperiood dokumendi tekke ja kasutamise vahel mitte üle 30 aasta soovituslik suletuse ülempiir sensitiivsetele dokumentidele 80 aastat
sisalduvaid norme. Ratifikatsioonimenetluse alused sisalduvad PS IX peatüki "Välissuhtlus ja välislepingud" sätetes. Kõrgema seadusandliku võimu Riigikogu poolt kuuluvad ratifitseerimisele välislepingud, mis: 1)muudavad riigipiire, 2)mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, 3)mille kohaselt Eesti ühineb rahvusvaheliste organisatsioonidevõi liitudega, 4)millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või rahalisi kohustusi, 5)millistes ratifitseerimine on ette 2 nähtud. Välislepingute ratifitseerimist või denonseerimist ei saa panna rahvahääletusele (PS §106). Seetõttu otsustas ka rahvahääletus 2003.a. mitte Euroopa Liiduga liitumise lepingu ratifitseerimist vaid riiklikult tähtsa küsimusena põhimõttelist osalust sellise liidu tegevuses. 9.Võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip. PS §4 kohaselt on Riigikogu,
moodustada, siis läheb peaministri valimine Riigikogu kätte. 3. Kui Riigikogu ei suuda 14 päeva jooksul peaministrit valida, siis kuulutab President välja uued Riigikogu valimised. Riigikogu ülesanded: 1. Seaduste ja otsuste vastuvõtmine 2. Riigi eelarve kinnitamine (1. märtsiks) 3. Peaministri kandidaadile volituste andmine. 4. Laenude võtmine 5. Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (nõusoleku andmine) ja denonsseerimine (tühistamine). 6. Avalduste ja deklaratsioonide esitamine. 7. Kõrgete riigiametnike ametisse nimetamine. (õiguskantsler, riigikontrolör, kaitseväejuhataja, Eesti Panga nõukogu liikmed, Riigikohtu liikmed) Seaduseelnõu menetlemine Riigikogus Riigikoguliikme President 1.Phiettekandja d 2
demonstratiivselt läbi panama kanalite. 2004 kui lubati, et midagi ei juhtu. siis ometi 27. aprillil 2004 tehti täiendav kokkusaamine el ladviku ja venemaa vahel seal EL ladvik võttis kohustuse tegeleda vähemustega ehk lubada venemaal seista täie häälega oma kodanike eest balti riikides. Piirilepped E - V dets. 04 - juun. 05 Läti - V dets. 04 - aprill 05 läbirääkimised. samal ajal pidas venemaa läbiräöäkimisi hiinaga RF - China, mis lõppesid oktoobris 2004 allkirjutamisega ja ratifitseerimine oli mai 2005, kaks päeva pärast seda kui eesti ja venemaa leping alla kirjutati. Venema apidas läbirääkimisi ka kasastaniga, mis algasid 2004 ja lõppesid 2006 Putin kõneles ka jaapaniga, tema pakkumine oli, et üks saar . jaapan küsis nelja. okt 2004 venemaa pidas korraga kõnelusi viiel rindel, suurriik võib seda lubada. venemaa pidi saama pos. tulemuse. Hiinaga lõppes asi nulliga, japsidega aia taha, kazastaniga jäi nii nagu oli.
Ühepooluseline (unipolaarne) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib üks osapool Kahepooluseline (bipolaarne) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib kaks osapoolt Mitmepooluseline (multipolaarne) maailm – rahvusvahelises poliitikas domineerib mitu osapoolt Jõudude tasakaal – rahvusvahelises poliitikas on võrdse võimuga osapooled Rahvusvaheline leping: läbirääkimised, teksti kokkuleppimine, lepingu allkirjastamine, ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine Rahvusvaheline õiguse peatuum on riikidevahelised lepingud, mille peaprintsiip on pacta sunt servanda – lepinguid tuleb täita Rahvusvaheline tunnustamine De facto – aksepteeritakse uut valitsust või režiimi, mis kontrollib teatavat territooriumi De jure – riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku rahvusvahelise partnerina Diplomaatilised esindused on saatkonnad ja konsulaadid, mille ülesanded on
ÜHISKONNAÕPETUSE RIIGIEKSAMI AINESISU NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskonna mudel Asustus Majanduse eripära Küttide ühiskond Ajutine Jaht Nomaadide ühiskond Ajutine Karjakasvatus Agraarühiskond Püsiv, hajali, linnad kui Kõige olulisem on maaomand halduskeskused Industriaalühiskond Püsiv, suurlinnad Maastootmine, tootmisvahendid Postindustriaalühiskond Püsiv, metropolid, tööjõu vaba Teenused, oskused liikumine Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuel...
lepingu muutmine внесе2ние измене2ний в догово2р, измене2ние догово2ра lepingu parafeerimine парафи2рование догово2ра lepingu paragrahv статья2илипара2граф догово2ра lepingu pikendamine продле2ние догово2ра lepingu ratifitseerimine ратифика2ция догово2ра lepingu rikkumine наруше2ние vнеисполне2ние догово2ра lepingu sisu содержа2ние догово2ра lepingu subjektid субъе2кты догово2ра lepingu sõlmimine заключе2ние догово2ра lepingu sõlmimise eesõigusпреиму2ществе
2). 1.1. Rahvusvahelised lepingud Siseriiklik pädevus rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks erineb riigiti oluliselt. Ühendkuningriigis rahvusvaheline leping ei kehti ilma sellele kehtivust andva parlamendi aktita. Seda nimetatakse akti inkorporeerimiseks seadusandliku aktiga. Probleem tekib, kui parlament annab pärast lepingu kehtivust lubavat akti, mis keelab sama lepingu kehtivuse. Mandri-euroopa riikides osaleb seadusandja rahvusvahelise lepingu ratifitseerimisel selliselt, et ratifitseerimine väljendub seadusandliku aktina ja leping jõustub samaaegselt nii rahvusvahelises õiguses kui siseriiklikus õiguses. Eestis sõlmitakse välisleping: sellele alla kirjutades, lepingut ratifitseerides, heaks kiites, sellega ühinedes või muul lepingus ettenähtud viisil. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 121 kohaselt: Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud: 1) mis muudavad riigipiire;
2. Riigid, kes on lubatud osalema teatavast Euroopa Majanduskomisjoni tegevusest vastavalt tema volituste artiklile 11, võivad saada käesoleva konventsiooni osalisteks, ühinedes sellega pärast jõustumist. 3. Konventsioon avatakse allakirjutamiseks kuni 31. augustini 1956.a. (kaasa arvatud). Pärast seda kuupäeva on ta avatud temaga ühinemiseks. 4. Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele. 5. Ratifitseerimine või ühinemine toimub ratifitseerimiskirja või ühinemisdokumendi Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile hoiule üleandmisega. Artikkel 43 1. Käesolev konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast seda, kui viis riiki artikli 42 punktis l nimetatuist annavad ratifitseerimiskirjad või dokumendid hoiule. 2. Iga riigi jaoks, kes ratifitseerib käesoleva konventsiooni või ühineb temaga pärast seda,
aristokraatiast. Ehk rahvas valib parlamendi (demokraatia), parlament võtab vastu seadusi (oligarhia), valitsust juhib valitsusejuht (peaminister). Kõrgemad esindusorganid on kaasajal riigivõimu suveräänsuse kandjad. Kui nad teostavad kõrgemat seadusandlikku võimu kõrvuti presidendiga, võib olla tegemist presidentaalse vabariigiga. Kui kõrvuti veel lisaks monarhiga, on tegu konstitutsioonilise monarhiaga. Parlamendi ül-d: seadused, riigieelarve kinnitamine, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine. Parlamentarismi printsiip – kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva (eksekutiivorgani) ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla ühe- või kahekojalised. Kahekojaline on föderatiivses riigis, kus kõrgeim riigivõim on mitme riigiorgani käes. Riigipea – kõrgema riigivõimu kandja ja riigi kõrgeim esindaja. Ainuisikuline riigipea – monarh või president
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
