FORMATION OF MEDIEVAL kARELIA · WHAT WAS BEFORE MIDDLE AGES · WHAT CHANGES OCCURRED WITH IT HOW KARELIA LOOKED LIKE WHEN NEW · ERA DAWNED IN 16th CENTURY GEOGRAPHY OF KARELIA AND ITS RELEVANCE Click to edit Master text styles Major changes in prehistoric times in Second level Karelia Third level Transgression of Ladoga Birth of Vuoksi 3700 BCE Fourth level Birth of Neva 1300 BCE Fifth level Land rise during entire period from Ice Age till today, leading most notably to changes in Vuoksi river's flow Crossroads of trading routes White Sea/Arctic Ocean Upper Volga / Caspian basin Baltic Sea basin Dnepr / Black Sea basin Daugava Waterways: Gulf of Finland, Ladoga, Onega, White Sea,
Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja- Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Reljeef Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed
Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek.(lisa2) Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. (lisa2) KLIIMA On eripaigus väga erinev riigi territooriumi suuremõõtmelisuse tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult
Venelaste repressioonide ja sõjatõttu oli küüditatud ja hukkunud ligikaudu 60 000 Eestlast.Sakslasi tervitati vabastajatena.Mhed astusid massiliselt sakslaste väeüksustesse.Suureks pettumuseks selgus varsti,et iseseisvust ei taastata.Eestist sai Ostlandi kindral kommisarjaadi üks osa,mis hakkas alluma Berliini idaalade ministeeriumile. Abistava instritutsioonina, moodustati Eesti Omavalitsus eesotsas Hjalmar Mäega. Sõja lõpuks pidi Hitleri kavakohaselt EestiIdapiir, ulatuma Ladoga järvest Ilmjärveni Majandus Allutati saksamaa huvidele. Armee ja elanikkond. Samas aitasid nad taastada venelaste poolt põhjustatud kaost ja kahjutusi. Põllumeestele kehtestati kohustuslikud müüginormid, mis võimaldasid ka tulu teenida. Venelaste natsionaliseeritud varasid ei tagastatud, ka talunikud jäid vaid maakasutajaks. Üldine elatustase langes, aktiivselt tegutsesid spekulandid. Nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanute abistamiseks asutasid eestlased Eesti Rahva Ühisabi.
11.saj Jaroslav Targa sõjakäik Ugandi maakonda 1030, vallutas Tarbatu linnuse, mainitakse tartu linna. 13.saj Vana-Vene riik lagunes, vallutasid mongolid. 12.saj eestlaste ja venelaste süjaretked. Eestlased ründasid Pihkvat ja Novgorodit. Rootslased. 800-1100-viikingiaeg. Viikingi ülikud elasid Lõuna-Rootsis. Tegid rüüsteretki Euroopase, röövisid naisi, lapsi, loomi, vara, ehteid, relvi. Viikingite kaubatee läks läbi Liivimaa, läbi Soome lahe, Narva jõe, Ladoga järve Novgorodisse ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna. 6. Daatumid. 9000 eKr Keskmise kiviaja algus, Kunda kultuuri algus. 4000 eKr Kammkeraamika kultuuri algus. 3000 eKr Nöörkeraamika kultuuri algus. 1800 eKr Pronksiaja algus. 500 eKr rauaaja algus.
piiramisrõngasse u 300 000 Saksa sõdurit. Kaks ja pool kuud kestnud verised lahingud lõppesid saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi.1943 aasta jaanuaris murdis punaarmee läbi ka piiramisrõnga Leningradi ümber, millega lõppesid selle linna elanike kannatused. Leningrad oli sattunud piiramisrõngasse juba 1941a septembris. Halvasti korraldatud evakueerimise tõttu jäi suurem osa elanikke linna ja neid sai varustada ainult Leningradi st kirdest asuva Ladoga järve kaudu. Blokaadi kestel suri nälga üle640000 inimese.Kurski lahing- NSVL vallutas 2/3 Saksamaa poolt okupeeritud NSVL alasid tagasi. TEHERAN 1943 Usa ja Suurbritannia avavad Prantsusmaal II rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu . NL pidi omalt poolt toetama liitlasi üldpealetungiga idast. JALTA 1945 Määrati kindlaks ÜRO(24 okt 1945)asustamiskonverentsi aeg ja koht.Kuidas saksamaa lõplikult hävitada ning milline on sõjajärgne maailmakorraldus
NSVL ja tsehhoslovakkia ei sõlmi Jaapaniga rahu. Jaapan ei sõlmi ennem rahu, kui saab tagasi Kuriiei saared aga NSVL ei taha neid tagasi anda. Seal asuvad NSVL sõjaväebaasid. Sõja tagajärjed: 1.Hukkus rohkem tsiviilisikuid kui sõdureid ja massihävitused.2.Hukkunute arvud kõrguse põhjuseks olid veel:diktatuuride vägavallapoliitika, holokaust, genotsiid.3.NSVL saab sõjast kõige rohkem kasu:territoorium laieneb:Balti riigid, Kuriili saared Jaapanilt, Poola idapoolsed alad, Soomelt Ladoga järve ümbritsev ala. Saab endale Ida-Preisimaa. Nõukogude liidu mõjusfäär kesk-ja ida-Euroopas.4.Kommunism laienes. Tekib kommunistlik maaimasüsteem.5.Maailma lõheneb kaheks vaenulikuks pooleks:NSVL ja teised kommunistlikud maad ning vastaseks USA ja tema liitlased.6.Külma sõja algus.
· Avatsa on tegevvulkaan Aasias Kamtsatka poolsaarel. Vulkaani kõrgus on 2741 meetrit. VENEMAA JÕED JA JÄRVED Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik Ob-Irtõs on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne-Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt teine jõestik on Amuur-Shilka- Onon (4416 km) võtab alguse Põhja-Mongoolias, kulgeb piki Vene-Hiina piiri ning suubub Vaiksesse ookeani. Eraldi jõgede seas on kõige pikem Leena 4269 km, sellele järgneb Irtõs
22.juunil 1941 algas Saksamaa sõda NSVLi vastu. Oli kavandatud välksõjana (nagu varasemad), aga kukkus läbi. Saksamaal oli kavatsus jõuda võimalikult kiiresti jooneni Arhangels (NSVLi põhjaosas)- Astrahan (Kaspia mere ääres). NSVLi puhul väed kolmes suunas: · Väegrupp Nord Leningradi peale (Leningrad piirati ümber, algas blokaad, ei suudetud hõivata - kaitserajatiste vöönd, kaitseehitised; Leningradi kaitses Ladoga järv; Soome sõjavägede ülemjuhataja Mannerheim jäi oma vägedega peatuma endisele Soome piirile, neilt abi ei saadud). · Mitte pidi vallutama Moskva. Jõuti välja ka eeslinnadeni, aga ei õnnestunud vallutada, sest NSVLi väed asusid pealetungile. · Süd pidi vallutama Kiievi (õnnestus), edasi plaan jõuda välja Kaspia mereni (Kaukaasias naftaväljad), sinna välja ei jõutud. 7
idarindel oli sakslaste kahjuks Stalingradi lahing. 1942.a lõpul ja 1943.a algul sattus punaarmee piiramisrõngasse umbes 300 000 saksa sõdurit. 2pool kuud kestnud lahingud lõppesid Saksa kaotusega. 90 000 meest langes vangi. 1943a. jan murdis punaarmee läbi piiramisrõnga Leningradi ümber, millega lõppes selle linna kodanike kannatused. Leningrad oli sattunud piiramisrõngasse juba 1941.a sept. Kehva organiseerimise tõttu jäid suurem osa rahvast linna ja neid sai varustada ainult Ladoga järve kaudu. Blokaadi keskel suri nälga üle 640 000 inim. Stalingradi lahing ning USA- Briti vägede edu põhja-Aafrikas tähistasid murrangut 2maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. 1943.a suvel tegi Saksa juhtkond viimase kaitse asuda pealetungile punaarmee vastu. Kurski linna lähedal üritasid sakslased võtta nõukogude väeüksused piiramisrüngasse. venelastel õnnestus see peatada ja asuda pealetungile. paari kuuga vallutas
Läänemerre; Põhja-Dvinaa, Mezen ja Oneega, mis suubuvad Põhja-Jäämerre; Aasovi merre suubuv Kuban ja Kaspia merre suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Venemaa kliima Venemaa ulatub Ida-Euroopast Ida-Aasiani. Kliima on eripaigus väga erinev riigi väga suure territooriumi tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja Kesk-Aasias takistavad soojade õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on Põhja-Jäämeri täielikult
kloostri Ida-Inglismaal. Ida poole reisinud Rootsi viikingid (varjaagid, russid) ei teinud erinevalt taanlastest ja norralastest suuri rüüsteretki, vaid tegelesid rohkem kaubateede oma kontrolli all hoidmisega. Läänemere idakaldale Lätti Grobiņasse rajasid nad oma koloonia juba 650. aasta paiku. Kui skandinaavlased olid 750. aasta paiku rajanud koloonia ka Vana-Laadogasse (vene Staraja Ladoga), siis kontrollisid nad tähtsamaid kaubateid, mis viisid Läänemerelt Venemaa jõgede kaudu Bütsantsi ja Araabia kalifaati. Tee Bütsantsi käis Soome lahe, Neeva jõe, Laadoga järve, Volhovi jõe, Ilmjärve, Lovati, Väina ja Dnepri jõe ning Musta mere kaudu. Kusjuures Lovati jõelt Väinale tuli laevad maad mööda üle vedada. Sama tuli teha ka Väinalt Dneprile saamiseks, ületades Väina lisajõe Kasplja ja ühe
Purjed tihti triibulised. Valmistati linasest riidest, triibulised, sest erinevad kangad õmmeldi kokku. Oli eraldi ka kaubalaevu, mis ei olnud nii voolujoonelised. Viikingid reisid tihti Araabiamaadesse, Eksportisid karusnahku Araabiamaadesse. Orava nahk maksis Põhja-Euroopas 1 tirheni, araabias 10 . samuti kaubeldi orjadega. Ori maksis Põhjalas 100 tirhemit, Bütsantsis 900 g hõbemünti. Suuremat kasu sai blondide orjataride eest. Eelistasid sõita rannikulähedases vööndis. Vana-Ladoga oli viikingite tugipunkt 753. Sealt leitud mitmesuguseid skandinaaviapäraseid leide. Aasta nii täpselt paika pandud tendrokronoloogia abil. Vana- Ladoga puhul on oluline ka see , et 862 on sinna saabunud Rjurik, kes on tähtsat rolli mänginud vana vene riigi loomisel. Laevad panti ümarpalkide peale ja niiviisi suudeti neid ka mööda maismaad vedada. Ülevedamiskohtade juurde on kujundatud ka käsitööliste asulad, kes laevu parandasid.
mängunuppe. Maahaudadega põletusmatused (Kirimäe) Kääpad (levisid Ida-Eestis, eriti Kagu-Eestis). Pikad kääpad Ümarkääpad Viikingiaeg (800 - 1050 m.a.j) Viikingid e normannid e varjaagid. Tänu viikingitele hakkasid Põhja-Euroopas levima linnad. Kõige rahumeelsemateks peetakse Rootsi viikingeid, kes viljelesid enim kaubandust. Viikingite laevade triibulised purjed olid tingitud tolleagsest tekstiilivalmistamistehnikast. Staraja Ladoga - Venemaa vanim linn, viikingite pärand ja tugipunkt aastast 753. aastast. 862. a. sai see linn vikingipealiku Rjuriku tugipunktiks. ULFBERTH - levinud kiri viikingite relvade peal. Kuningate kääpad. Viikingiaeg Eestis Levisid damastseeritud relvad - tugevamad ja vastupidavamad relvad, mitmest raua sulamist sepistatud. Viikingiaja lõpus hakkasid Eestis levima laibamatused. Alates 9. saj. hakkavad siinmail levima vermitud araabia mündid. Eestist leitud aaretes on u.
16. Läänemere regiooni keskkonnaprobleemid ANDMED: Balti regioon 14riiki, 85mln. elanikke (Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani+Valgevene, Ukraina, Tsehhi, Slovakkia, Norra. Läänemeri: - valgala on 1 745 000 km2 - koos Läänemere pindalaga 2 250 000 km2 (15 % Euroopast) - Suuremad jõed (aasta keskmine äravool, m3/s): Wisla 1065 Daugava 659 (Eesti jõged 9 suurema hulka ei kuulu.) - Suuremad järved (pindala km2) Ladoga (Venemaa) Onega (Venemaa) (Neljandal kohal: Peipsi (Eesti/Venemaa)) Läänemerd mõjutavad: - intensiivne tööstus - põllumajandus - metsandus (põhjamaad) - kalandus - suur antropogeenne koormus Vee seisundi hindamise parameetrid: Soolsus (tavaliselt merekeskkonna soolsus on 3,5 kuni 35 (g/kg)) Soolsus suureneb sügavusega. (Läänemere soolsus ulatub 20-30 promilli ainult Taaniväinade piirkonnas ning Bosnia lahes ei ületa 2-4 .)
sündmused. Kroonikas on tühjad aastad. Vahelduvad tinglikult aastaarvud. JMA: algab sellega, et tsuudid, kriditsid, sloveenid (?) maksid varjaagidele maksu. Ss aeti varjaagid ära kuid kutsuti tagasi tagamaks rahu. 3 venda: Rjurik, Sineus ja Truvor. Tsuudid- nii eestlased kui ka läänemeresoomlased. Rug Rostovi kandis- sloveenid (?) Suur-Vene sõda ; kriditsid- hõim Kaardil V-V laius suht fiktiivne. Rjurik- hakkas valitsema Novgorodis (ühes teises variandis Ladogas, praegune Staraja Ladoga). Sineus Belozeros (Valge järv); Truvor valitsema Irboskas. Veidrad kohad kuhu inimesed võisid paigutada. Belozeros ja Irboska täielikud perifeeriad. Hüpotees, et lugu 3 vennast fiktsioon. Sineus- ta kodu ja kaaskond ja Truvor kaaskond. Kuid ebatõenäoline. Vennad surid varsti, 2 druziinadt (vürsti kaaskondlast Askor ja Dvir??). Rjuriku loal lõunasse ja nägid linna mis maksab maksu kasaaridele. Linna asutasid 3 venda: Kii, Stsek ja Horiv (Kiiev). Turgi rahvas Doni ääres. 8.-9
Rootsist saadeti piiskope, mistõttu muutus side Rootsiga tugevamaks. Karjala hakkab jagunema kaheks ristiusu tõttu. II- kahtlane, aga toimus. Häme läks selle retke tulemusena Rootsi alla. Rahvastiku muutused. Tekkis uusi elanikke-rootslased( peamiselt Uusimaal) Suhted rootslaste ja soomlaste vahel olid siiski rahulikud. III Karjala jagamine. Novgorodi võimu all. Lääne mõju hakkab tunda andma. Rootsi mõju liigub ida poole. 1292-1323 Rootsi- Novgorodi sõda. Viburi, Ladoga. 1323- sõlmiti Pähklinäsaare rahu. Sellega jagati ära Karjala. Sõlmiti sks kaupmeeste vahendusel. Pandi paika Karjala piir. Novgorod loovutas Karjala maakitsikuse lääne osa ,,Vibur." Soome side Rootsiga on suur. Soome on osa Rootsi riigist. 13. Soome keskajal. Soome keskaja alguseks võib lugeda soome territooriumi vallutamist Rootsi riigi poolt ja selle kaasamist Euroopa kristlikku kultuuriruumi. Keskajal oli Soome jaotatud Rootsi võimu all olevateks nn Vanaks
tagasihoidlik. Hõimult hõimule levis. Eesti neoliitikum Pandi paika keraamika kasutuselevõtuga, umbes 5000 eKr on see, seda leiti Narva asulatest ja hakati nimetama Narva tüüpi keraamikaks, neid leiti ka Leedu ja Läti asukohalt ning siis tuli nimeks Narva kultuur. Olemuselt on sarnane Kunda kultuuriga (jätk). Kammkeraamika on levinud u 4000 eKr ulatuslikul alal, Eestis on asulaid poolesaja ringis. Algas arvatavasti kusagil Ladoga järve juures, sealt läks edasi paljudesse kohtadesse. Tõenäoliselt olid hõimud lähedased ja suhtelisd tihti. Merevaik oli levinud ehtematerjal, seda saadakse põhiliselt Leedust, aga leitud on ka Põhja-Soomest. Tulekivi piirkond oli Venemaa kõrgustikel, aga see levis ka igal pool. Kivikirved olid tehtud Karjala kiltkivist ja ka need levisid igal pool. Levinud võisid olla ka kultuurtaimed, tavaliselt tegutseti aga kalastamise ja metsaandide korjamisega
Eesti maa ja vene vahel tuli puhvertsoon , mis oli ingverimaa. Venemaa lõigatakse ära Läänemerest. Tänu sellele maale tkib eestil side Soomega. Stolgovo rahulepingus punkte, msi käsitlesid kaubandust. Kaubandus pidi olema vaba, reisimisvabadus. Mõlemal pool loetaks üle linnad, kus venelasedvõivad rootsi ter kaubelda ja kus rootslased võivad vene ter kaubelda. Stockholm Viiburi Narva ja Tln oli sadamad. Vene poolel Moskva Novgorod , Pihkva ja Ladoga. Eeldused Stollova lepinguga loodud. 1617-1656 olid kahe maa suhted sel per väga head. Hiljem hakkavad suhted sassi minema. Põhjus see, et Venemaa allestaastus oma olukorrast. Tsaar võtab oma titulatuuri ingverimaal, rootslased ei osanud asjast siis veel midagi arvata. Uus sõda puhkeb 1656 aastal. Kolmandal juunil tulevad ven e väed üle Ingverimaa piiri, viiendal juunil vallutatakse Neva jõe suudmes Nyeni linn. Sõjal
Külast lahkudes jäetakse vepsa keel maha. Kool, kirjasõna, massimeedia - kogu laiem ühiskond on venekeelne ning vepsa keelega pole seal midagi peale hakata. Ajalugu Vepslaste esmamainija on ilmselt 6. sajandi idagooti ajaloolane Jordanis, kes kirjutas muuseas rahvast nimega Vas või Vasina. Vene kroonikais esinevad vepslased (ves´) alates 9. sajandist. Vepslaste asuala ulatus tollal ilmselt Laadoga kagurannikult Valgjärveni. Neil olid kaubasidemed varjaagidega (Staraja Ladoga, Beloozero) ning nad osalesid Kiievi Russi loomisel. Selles riigis pääses domineerima vanavene keel ning vepsa eliit ilmselt slaavistus. I ja II aastatuhande vahetusel liikusid vepslased põhja poole, üle Sviri (vepsa Süvar´) jõe. Saame põhja poole surudes segunesid vepslased karjalastega (tekkisid karjala keele aunuse ja lüüdi murre). Lõunas võis vepslaste asuala ulatuda Vesjegonskini tänase Tveri oblasti kirdenurgas. Pärast 13. sajandit vepslasi enam ajalooallikais ei mainita
The bobtail trait is also widespread in parts of Russia and following the break with communism, a cat fancy developed in Russia and several bobtailed breeds are under development. The Kurilian’s bobbed tail is due to an incomplete dominant gene, while the similarly named Karelian’s bobbed tail is a recessive gene. The Karel Bobtail (Karellian) is a shorthaired/semi-longhaired breed which occurs naturally along the coasts and islands of Lake Ladoga. The mutation is claimed to be identical to the Japanese Bobtail. These are elegant, svelte cats with lifted rumps and short pompom tails (4- 13 cm). The Kuril Bobtail (Curilsk) is smallish, compact and cobby with a short (5-13 cm) "bob" or "pompon" tail . It has shorthair and semi-longhair forms. The Mekong Bobtail (formerly the Thai-Bob or Thai Bobtail) is a medium-sized Russian breed resembling the
annaabi.ee 
