Liivisõda (0)

5 VÄGA HEA

VALGA GÜMNAASIUM

KERIT POTTER

X B klass

Liivi sõda

Referaat

   Juhendaja : Jaan Uudelt

Valga 2008
SISUKORD

SISUKORD                                                                 2
SISSEJUHATUS                                                         3

Liivi sõda                     4
1.1 Eellugu 5-6
1.2  Sõjategevus 6
1.3 Sõjalõpp 6
1.4 Põhjused 6-7
1.5 Liivi sõja tulemused 7-8
1.6 Tähtsamad sündmused 8-9
KOKKUVÕTE                              10
KASUTATUD KIRJANDUS                                      11
SISSEJUHATUS
Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana- Liivimaa aladel aastatel 1558–1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivi ordu, Riia peapiiskopkond , Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620 -ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaade Seitsmeaastase sõjaga (1563- 1570 ), milles Rootsi sõdis Taani, Poola-Poola ja Lübecki vastu ning nn. Kahekümneviieaastase sõjaga (1570- 1595 ) Rootsi ja Venemaa vahel.
1. Liivisõda
1.1 Eellugu
15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa- Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus . Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480–81 ja 1501– 1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554 . aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja piiskopkonnad , mis jäid katoliiklikuks. 1554. aastal nõudis Ivan IV rahu pikendamise läbirääkimistel Tartu piiskopkonnalt lõivu üks mark aastas elaniku kohta ("Tartu maks"), väites, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab oma tõelisele isandale taas hakkama tribuuti maksma. Siinsed võimud olidki algul sunnitud maksu rahu säilitamiseks lubama , kuid hiljem keeldusid maksmast, lootes keisri toetusel maksunõuet kõrvaldada. Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi ( 1557 ) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga . Kuid 1554–1557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist.
1.2 Sõjategevus
1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse , Rakvere, Porkuni ja Laiuse . Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi. Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda. 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler , kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik , "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu . Kettler andis ordu valdused 1560 . aastal Poola-Leedu kaitse alla. Saare-Lääne piiskop seevastu müüs 1559 oma valdused Taani kuningale Frederik II-le, too andis need üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560 algas taas sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes . Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada.Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks. Liivimaal üritas Venemaa rajada endast vasallisõltuvuses Liivimaa kuningriiki keskusega Põltsamaal, kuhu Ivan IV kutsus troonile hertsog Magnuse, andes oma onupojatütre talle naiseks. Magnus , kes ei leidnud kohaliku rahva hulgas praktiliselt mingit toetust, piiras 1570–71 Vene väega Tallinna, kuid löödi tagasi. Vene-vastast ülestõusu üritati Tartus, kuid ebaõnnestunult, linna sakslastest kodanikud küüditati Venemaale. 1573 alustasid venelased taas pealetungi ja vallutasid Paide, 1575 Pärnu, 1576 Haapsalu. Maa rüüstati, rootslaste kätte jäi vaid Tallinn. 1575 ühines aga Rootsiga sõjas Venemaa vastu Poola, kus troonile oli tõusnud Transilvaania vürst Stefan Bátory. 1577 toimus suur Tallinna piiramine, kuid venelased löödi tagasi. Tähtsat osa selles mängis Ivo Schenkenbergi maameeste lipkond. Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola-Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele . Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva.

1.3 Sõja lõpp

1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam- Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale, Saaremaa jäi aga kuni 1648. aastani Taani koosseisu. Endine Kuramaa piiskopkond läks pärast hertsog Magnuse surma ja Poola-Taani konflikti selle üle esimesele. Tänutäheks Poolale alistatud Liivimaa olude korraldamisel läänistas Poola kuningas Zygmunt III suurkantslerile ja -hetmanile Jan Zamoyskile (1542–1605) 1588. aastal Tartu staarostkonna. 1584. aastal suri Ivan IV ja järgnevatel kümnenditel puudusid Venemaal võimalused Liivimaa vallutamist uuesti üritada. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond – nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes. 1561, 1566 ja 1571 oli maad laastanud ka katkuepideemia .
1.4 Põhjused
Vana-Liivimaa sisemine nõrkus:

väikeriikide killustatus
sõjaliselt naabritest nõrgemad
vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda).

Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid:

VENEMAA (MOSKVA):

tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid

Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas)

Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud

Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele

ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale
TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid
LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole

1.5 Liivi sõja tulemused

Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud:

keskenduti linnuste kaitsmisele
maapiirkondade rüüstamist takistada ei suudetud
kõik välilahingud kaotati (N: Härgmäe lahing 1560)

Sõjaline ebaedu viis kiiresti väikeriikide kadumise ja maahärrade vahetumiseni:

1558 vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale
1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taani kuningale (ala anti ajutiselt valitseda kuninga vennale- hertsog Magnusele)
1561 alistusid Põhja-Eesti vasallid ja Tallinna linn kaitse saamiseks Rootsi kuningale
1561 alistus Liivi ordu Poola kuningale kaitse saamiseks

Sõjategevuses said kannatada kõige rohkem talupojad (rüüstamised, koormiste suurendamine ); see omakorda viis vastuhakkude puhkemiseni (N: ülestõus Lääne- ja Harjumaal 1560-1561)

Vana-Liivimaale loodi ajutiselt (1569-1577) Venemaast sõltuv vasallriik - Liivimaa kuningriik :

selle eesotsas oli hertsog Magnus , kes oli Taani kuningaga tülli läinud
keskuseks / “pealinnaks” oli Põltsamaa
pärast Ivan IV usalduse kaotust hertsog Magnus põgenes ja läks Poola teenistusse

Vene vägede suurima edu aastateks oli 1570-ndate keskpaik , kui vallutamata olid vaid Tallinn ja Hiiumaa .

Liivi sõda oli viimane sõda, kus sõjategevusest võtsid aktiivselt osa ka talupoegade sõjasalgad (N: Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni salgad).

Sõja tulemusena vähenes oluliselt rahva arv (põgenikud, sõjategevuses tapetud , nälga ja katku surnud).

1570-ndate lõpul toimus sõjategevuses pööre- Rootsi ja Poola alustasid edukat alade tagasivallutamist; see viis rahude sõlmimiseni:

1582- Jam Zapolski rahu Poola ja Vane vahel- Lõuna-Eesti ja enamus Läti alasid läks Poolale.
1583- Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel- Lääne- ja Põhja-Eesti läks Rootsile.

9) Taani säilitas oma valdused Saaremaal.
1.6 Tähtsamad sündmused
1558 jaanuar – Vene väed annavad ennetava hoobi, sooritades endise tatari khaani Šig-Alei juhtimisel rüüsteretke Ida-Eestisse. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Venelaste käest pääsemiseks otsustati Tartu maksu maksmiseks vajalik summa kokku koguda ja ära maksta.
1558 kevad – Narva piiramine ja vallutamine venelaste poolt. Alistuti soodsatel tingimustel.
1558 suvi – Tartu piiramine ja alistamine venelaste poolt. Alistumine jällegi väga soodsatel tingimustel.
1558 – 1559 – venelased vallutasid mitmed pisemad linnused ning lõpuks sõlmiti pooleks aastaks vaherahu.
1559 – Saare-Lääne piiskop veenis Taani kuningat oma piiskopkonda ära ostma. Kuningas andis ostu oma nooremale vennale Magnusele, et temast lahti saada.
1560 – ordu ja Riia peapiiskop proovisid ühiste jõududega venelastest lahti saada, ent ei suudetud vallutada Laiuse linnust (Tartust rääkimata).
1560 – ordu häving Härgmäe lahingus. Väike orduvägi ründas suurt venelaste väge ning purustati kiirelt. Ordu lõpetas peatselt pärast seda tegevuse.
1560 – talupoegade mäss Harju- ja Läänemaal. Rüüstati mõisaid, valiti endale kuningas. Talupojad löödi puruks Läänemaal Koluvere linnuse juures.
1561 – Harju-Viru ja Järva vasallid ning Tallinna linn andsid ennast Rootsi kuninga kaitse alla.
1561 – ordu ning Riia peapiiskop andsid ennast Poola kuninga kaitse alla.
1563 – 1570 – Venemaa keskendus sellel kümnendil oma riigi asjadele ning jäi Liivi sõjast kõrvale. Samal ajal peeti maha Põhjamaade 7-aastane sõda, mille sündmused leidsid aset osaliselt ka Eestis (peamiselt Saare-ja Läänemaal). Rootsi sõdis Taani, Poola ja Leedu vastu. Mõlema poole vägedes olid oluliseks jõuks nn. mõisamehed – endised ordumehed, õnnekütid aadlike ja linnakodanike seast. Elatasid ennast sõjast, tegeledes vaenlase valduses elavate talupoegade röövimisega. Sõda lõppes siis, kui Rootsi kuningaks sai Johan III, kes oli Poola kuninga Sigismund II Augusti õemees. Rahu sõlmiti ka Rootsi ja Taani vahel.
1570 – Sündmustesse sekkus jõuliselt Venemaa, kes kuulutas välja nn. Liivimaa kuningriigi. Kuningaks pandi venelaste poolt hertsog Magnus (seesama Taani kuninga vend). Kuningriigi „pealinnaks” sai praegune veinipealinn Põltsamaa . Alustati Eesti ala järjekindlat vallutamist.
1570 – 1571 – venelased piirasid 7 kuu vältel Tallinna. Õnneks jäi Tallinn vaatamata kõigile raskustele (katk!) vallutamata.
1577 – venelaste võimu alla olid langenud peaaegu kõik Eesti valdused, välja arvatud Tallinn. Tallinnat piirati uuesti ( seekord 7 nädalat), kuid tulemusteta. Venelaste võim oli Eestis üsna ebakindel. Maal tegutsesid talupoegade salgad, mis venelasi hoolega ründasid. Tuntuimad salgad olid Ivo Schenkenbergi ja Ohtra Jürgeni omad.
1579 – Rootsi ja Poola alustavad venelaste vastu jõulist sõjategevust. Uus Poola kuningas Stefan Batory (Rootsi kuninga Johan III kälimees) vallutab venelastelt näiteks Riia. Rootsi väed vallutasid Pontus de la Gardie juhtimisel samal ajal Haapsalu, Rakvere ja Narva.
1582 - Jam Zapolski vaherahu venelaste ja poolakate vahel. Lõuna-Eesti (Liivimaa) läheb poolakate valdusesse.
1583 – Pljussa vaherahu. Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis (Eestimaal).
KOKKUVÕTE
Liivi sõda, mis sai pöördepunktiks Vana-Liivimaale tervikuna , jättis jälje ka mõisate ajalukku. Sõda andis hoobi mõisamajandusele ning hävitas suure hulga tollaseid mõisahooneid. Sõja tõttu suurenenud koormised vallandasid ka talupoegade viha, kes kroonik Russowi teatel otsustanud mitte enam "aadli sõna kuulda ega mingit mõisatööd teha, vaid tahtvat sellest hoopis vabaks ja lahti saada või aadli sootuks ära hävitada ja välja juurida." Septembris 1560 puhkenud talurahvaülestõus haaras suure osa Harju- ja Läänemaast. 1561. a alistusid Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn Rootsile. Samal ajal lakkas olemast Liivi ordu, kelle valdused Harjumaal langesid Rootsile, sh mõne aja eest ilmalikustatud Padise kloostri maad. Rootsi krooni maid seati majandama ja haldama kroonumõisad (Padise, Keila , Harku jt). Paljud teenistuseta jäänud ordu liikmed ning mõisatest ilma jäänud aadlikud moodustasid ratsasalkasid, pakkudes oma teeneid erinevatele sõdivatele pooltele. Rootsi poole tuli aga üle Vene ohvitsere, kellele tasuti maavaldustega - nii sai alguse mitme vene või tatari nimega aadlisuguvõsa ajalugu Eestis (Baranoff jt). Sõjaliste ja poliitiliste teenete eest hakkasid Rootsi kuningad üha enam maid läänistama, mille tulemuseks oli mõisate arvu kiire kasv ning ka feodaalse surve tugevnemine 17. sajandil.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://busykiskja.wordpress.com/2007/11/19/liivi-soja-pohisundmused/
http://et.wikipedia.org/wiki/Liivi_s%C3%B5da
http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/5eestim/liivi_soda.ht m
http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu_syndmused_liivisoda_1.html
11

.DOC Laadi alla originaalfail 11 lk · .doc · 128 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

128 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

MissMurder Õppematerjali autor

Referaat, kus on toodud kõik tähtsam välja. Täpne vormistus on ka olemas ja kõik. Ainult tiitellehelt on eemaldatud minu nimi ja juhendaja nimi.

liivisõda referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480 81 ja 15011502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja

Ajalugu

doc

Liivisõda

Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 15581583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaa

Ajalugu

doc

Liivi sõda

Valga Gümnaasium LIIVI SÕDA Referaat Alo-rainer Leheste Valga 2009 2 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 LIIVI SÕJA PUHKEMISE 4 PÕHJUSED SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD 5 SÜNDMUSED SÕJA TULEMUSED 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 3 SISSEJUHATUS Keskaeg on teadupärast vägagi lai mõiste, see hõlmab endas äärmiselt palju olulist.Antud ajal leidis aset hulgil kogu maailma tulevikku ja korraldust mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle Liivi sõja? Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Eesti, tagatausta ja

Ajalugu

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasall

Ajalugu

rtf

Liivi sõda

Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narv

Ajalugu

odt

Liivi sõda

Liivi sõda(1558-1583) LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa l

Ajalugu

docx

Liivi sõda

valdusi. Peale selle olid kõigil erinevad kaubandushuvid. Rootsi tahtis kogu Venemaa kaubanduse suunata läbi Tallinna. Taani tahtis kaubelda ainult läbi Narva. Poola püüdis takistada igasugust kauplemist Venemaaga. 1569 Poola kuningriik ja Leedu vürstiriik sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi ühine aadlivabariik. Rzezpospolita-pidas Liivimaad enda valduseks. Ametlikult said Liivima endale 1582 Jam Zapolski vaherahuga. 1570-tel otsis Ivan Julm võimalust jätkata Liivisõda nii, et teistel poleks alust sekkuda. Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane. 1570 alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu. 1572-1577 Venelased olid selleks ajaks vallutanud peaaegu terve mandri-Eesti, va Tallinn. Samas oli nende elu näiline

Ajalugu

docx

Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas?

Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kurama

Ajalugu

Rohkem sarnaseid