Liivisõda (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Liivi sõda

Liivi Sõja Lisa Eellugu 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnadele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­ 81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki. Võimeka ordumeistri Wolter von Plettenbergi juhtimisel tegid orduväed 1502 vasturünnaku ning saavutasid Smolino järve ääres venelaste üle võidu ("Smolino ime"), mis tõi mõneks ajaks maale rahu, 1503. aastal sõlmitud lepet pikendati 1509., 1521., 1531. ja 1554. aastal. Rahutusi tekitasid aga Liivimaale 1525. aastal jõudnud reformatsiooni-ideed, mida toetasid linnad, kuid mitte ordu ja

Ajalugu

8

doc

Liivisõda

Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi sõda osaliselt nn. Põhjamaa

Ajalugu

11

doc

Liivi sõda

Valga Gümnaasium LIIVI SÕDA Referaat Alo-rainer Leheste Valga 2009 2  SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 LIIVI SÕJA PUHKEMISE 4 PÕHJUSED SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD 5 SÜNDMUSED SÕJA TULEMUSED 7 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 3 SISSEJUHATUS Keskaeg on teadupärast vägagi lai mõiste, see hõlmab endas äärmiselt palju olulist.Antud ajal leidis aset hulgil kogu maailma tulevikku ja korraldust mõjutanud sündmusi. Miks aga valisin kõigist võimalikest teemadest just selle ­ Liivi sõja? Ma pole just kõige suurem ajaloo-huviline, aga leian, et enda riigi või ümbruskonna ajalugu peaks igaüks meist minigl määral teadma.Seetõttu, tehes referaadi Liivi sõjast, saan ma laiendada enda teadmisi üldiselt ajaloo vallas ning õppida ka paremini tundma oma isamaa, s.o Eesti, tagatausta ja

Ajalugu

14

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

1 VI. SÕDADE AJAJÄRK EESTIS (1558 - 1620. AASTAD) SÕDADE AJAJÄRGU KRONOLOOGIA Sajan Olulisemad sündmused d 16. 22. jaanuar 1558 – Vene-tatari väed tungisid Vana-Liivimaale ja alustasid saj rüüstamist; Liivi sõja algus. 11. mai 1558 – Vene väed sundisid alistuma Narva linna. 18. juuli 1558 – Tartu alistumine, piiskopi ja osa sakslastest elanikkonna küüditamine Venemaale. 1559 – Taani kuningas Frederik II ostis oma vennale hertsog Magnusele Saare-Lääne piiskopkonna. 1560 – Liivi odu saab viimases välilahingus Härgmäe lähedal venelastelt hävitavalt lüüa. 1560 – 1561 – talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1561 – Harju-, Viru-, Järvamaa vasallid ja Tallinna linn alistusid Rootsi kuningale. 1561 – Liivi ordu, Riia peapiiskop ja Liivimaa vasall

Ajalugu

3

rtf

Liivi sõda

Sissejuhatus Liivi sõjaks nimetatakse aastatel 1558-1583 toimunud relvakonflikte. 16. sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg möödas. Liivimaa poliitiline korraldus oli ajast maha jäänud kuna puudus keskvõim. Tugevamaks sai Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, jõudu kogus ka Poola. Kõige rohkem ihkas Liivimaad aga Venemaa, mille troonil istus Ivan IV ehk Ivan Julm. Venemaal oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega ning keelati ka sõjavarustuse ja metallide vedamine Venemaale. Sõja alustamise ettekäändeks tõi suurvürstiriik Tartu maksu tasumata jätmise. Sõjategevuses osalesid Venemaa, Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama. Kohalikud erilist vastupanu ei osutanud. Augustikuuks olid vallutatud Narv

Ajalugu

2

odt

Liivi sõda

Liivi sõda(1558-1583) LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika ­ soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Liivimaa l

Ajalugu

2

docx

Liivi sõda

valdusi. Peale selle olid kõigil erinevad kaubandushuvid. Rootsi tahtis kogu Venemaa kaubanduse suunata läbi Tallinna. Taani tahtis kaubelda ainult läbi Narva. Poola püüdis takistada igasugust kauplemist Venemaaga. 1569 ­ Poola kuningriik ja Leedu vürstiriik sõlmisid Lublini uniooni, millega loodi ühine aadlivabariik. Rzezpospolita-pidas Liivimaad enda valduseks. Ametlikult said Liivima endale 1582 Jam Zapolski vaherahuga. 1570-tel otsis Ivan Julm võimalust jätkata Liivisõda nii, et teistel poleks alust sekkuda. Vajas oma plaanide teostamiseks mõnda kohalikku marionetti. Hertsog Magnus rüüstas pidevalt Eestit ja sattus seetõttu konflikti Taani kuningaga. Magnusest sai Ivan Julma käsilane. 1570 ­ alustas Magnus esimest korda Vene vägedega Tallinna piiramist, lõppes 1571 katku tõttu. 1572-1577 ­ Venelased olid selleks ajaks vallutanud peaaegu terve mandri-Eesti, va Tallinn. Samas oli nende elu näiline

Ajalugu

1

docx

Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas?

Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkasid võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestasid keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeister ja Tartu piiskopikond tasuma niinimetatud Tartu maksu. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa 1558. aastal sellel ettekäändel algatada sõja. Venemaa eesmärgiks sõjas oli hõivata endale Vana-Liivima tähtsamad sadamad, kaubalinnad ja seeläbi saavutada ligipääs Läänemerele. 1558. aastal vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ning viimane piiskop ja osa elanikkonnast küüditati Venemaale. 1559. aasta alguses alustasid vene väed uuesti sõjategevust ning jõudsid välja Tallinna ning Riia linna alla ning Kurama

Ajalugu

Kommentaarid (0)