vili ja mingil määral ka lina ning paekivi. Siiski mängis kaubavahetamises suuremat rolli läänest tulnud kauba vahendamine Venemaale ja Venemaalt tulnud kauba vahetamine läände, osa kaubast jäi ka siia. Venemaalt saadi karus- ja pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, lina ja kanepit, millest tehti nöörI. Parimad kaubad, mida läänest võis saada olid Flandria kalev, Reinimaa relvad ja metallitooted, Rootsi vask, Skane heeringad, Prantsusmaa, Portugali ja Saksamaa sool. Lisaks ka vein, õlu ja vürtsid. Hea kaupmehe käest käis iga kuu palju eelnimetatud kaupa läbi, millest osa jäeti Eestisse. Ülejäänu vahetati mõne teise kauba vastu, idast tulnud kaup läänest tulnud kauba vastu ja vastupidi.
hõlmavad ainult 8 % maast. 60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu. 2. Majanduslikud eeldused Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine. Põllumajandusele eraldatakse riigi eelarvest arvestatav summa
Eestis oli keskajal 9 linna, neist kuulusid Hansa Liitu neli: Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi ja Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid häda korral abi ja toetust, hoolitsesid leskede ja orbude eest. Tsunft- käsitööliste ametialane liit, tsunftisundus Skraa- tsunfti põhikiri Venemaale veeti: Flandria kalevit, Reinimaa relvi, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid; Pr. , Portugali ja Saksa sooli, veini, õlut, vürtse. Läände veeti Venemaalt: karusnahku, pargitud nahku, vaha, mett, puitu, tõrva, vilja, liha, kanepit. Liivimaalt veeti peamiselt: teravilja, lina, kanepiheiet köie tootmiseks, paekivi ehitus-ja hauaplaatideks, puitu.
Gild – tsunftide ühendus, n. Kanuti gild Skraa – tsunfti põhikiri Tsunfti ülesanded: 1) tagada piisavalt tööd 2) kontrollida toodete kvaliteeti 3) jagada ühiselt muresid Šedööver – meistritöö 15. Miks oli Eesti linnade jaoks oluline kuuluda Hansa Liitu? 16. Vastakse ülesanne slaidilt 8 Milliseid kaupu viite: 1) Novgorodisse, milliseid saate vastu? Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske, Skane heeringaid, Prantsuse, Portugali ja Saksamaa soola, veini, õlu ja vürtse. Vastu: karusnahku, pargitud nahku, vaja, mett, puitu, tõrva, vilja, lina, kanepit. 2) Lüübekisse, milliseid saate vastu?
○ Läti Rundale loss Skulptuur - põhitegija prantslane Etienne Maurice Falconet (nt Peeter I ratsamonument) Eesti kunst 17.-18. saj Arhitektuur- kõige tähtsm linn Rootsi ajal oli barokklinn Narva (pommitati ja alles pole peaaegu midagi); Kuressaarde ehitati barokne raekoda ja vaekoda; Niccolo Michetti tegi Kadrioru lossi (Itaalia hilisbaroki stiilis; tagasihoidlik siiski); bastionid: ● Rootsi bastionid Tallinnas ● Skane bastionid Tallinnas ● Narva bastionid ● Tartu bastionid ● Pärnu bastionid ● Kuressaare bastionid mõisad: ● Palmse mõis ● Põltsamaa loss (rokokoo interjöör) Skulptuur - põhitegija oli puunikerdaja Christian Ackermann: ● Tallinna Toomkiriku altar ja kantsel ● Pühavaimu puidust kell ● Toomkirkiku vapp-epitaafid
Rootsi väed said lüüa. · Karl XII pääses Türgi valdustesse 5 aastaks maapakku. · Peeter I saadik Istanbuli, nõudis Karl XII väljaandmist. Saadik vangistati. otsustavamad aastad 3 · Peeter I tungib Osmanite riiki. · 20. august1709 Saksi äed Poolasse, Rootsi väed tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. · Stanislav I Leszynski põgenes välismeele. · Poola ja Taani uuesti Rootsiga sõtta. otsustavamad aastad 4 · Novembris 1709 Taanlased hõivasid Skane. · 28. veebruar Helsingnori lahing. Taani armee saab lüüa. · 1710 juuni-oktoober venelased vallutasid Viiburi, Riia, Pärnu, Paide, Haapsalu, Kuressaare ja Tallinna. · Balti aadelkonna eesõigused säilisid. otsustavamad aastad 5 · 1713-1714 põhiseadusevastane Rootsi sewisustekogu, mis pakkus rahuläbirääkimisi. · 1713 suri Preisimaa kuningas Friedrich I, tema poeg Friedrich Wilhelm I Rootsi vastasesse liitu. otsustavamad aastad 6
Põhja-Rootsi asub juba lähisarktilises kliimavöötmes. Keskmised temperatuurid Rootsis on talvel lõunas - 2 kraadi, põhjas -16 kraadi, suvel lõunas 17 kraadi ja põhjas 13 kraadi. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Rootsis on vegetatsiooniperiood pikk lõunaosas. Kohati ulatub see periood seal 240 päevani kuid keskmine on ikkagi väiksem - umbes 180-190 päeva. Rootsis on parasvöötme mullastik. Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist.Valdavaks mullakatteks on okasmetsa leetmullad, ranniku alal lõuna osas on levinud ka metsapruunmullad ja leet-pruunmullad. Maaparandus tööd on vajalikud kesk- ja põhjaosas, sest seal on külm ja kuiv kliima. Seega niisutatakse seal maad. Maaparandustöödest tegeletakse kuivematel perioodidel niisutamisega. Kuivendamist esineb Rootsis vähe, kuid seda siiski on.
sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed. Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil, jagunedes järgmisteks Loodusprovintsideks: Lapimaa, Norrland, Botnia lahe rannikumadalik, Kesk-Rootsi Madalik ja Smaland Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia Mäestik Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skane. Keskosas laiub Kesk-Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik. Rootsi madalaim punkt asub Kristianstandi lähedal (2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Kliima ja taimestik Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Rootsis on valdavalt mandriline kliima. Ilm on muutlik. Suvel on erinevused lõuna ja põhjaosa ilma
hansalinnad nagu Tallinn, Taru ja Riia. 12. sajandi lõpuks ongi Hansa kujunenud kaupmeeste liidust kaubalinnade liiduks. Pärast Liivi- ja Eestimaa ristiusustamist läks kogu Läänemere kaubandus Hansa Liidu kontrolli alla. Hansakaupmeeste peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, kus oli võimalik hankida mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatud tooraineid nagu näiteks vaha, lina, kanepit, mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangaid, metallitooteid, metalle, Skane heeringaid ning soola. Hansa Liidul oli ka oma võimuorgan hansapäev. Seal kohtusid ja arutasid tähtsamaid küsimusi hansalinnade esindajad. Hansa Liidu tähtsaimateks transpordivahenditeks olid koged. Need olid suured kaubalaevad, mis liikusid edasi ühe purje abil. Hansa Liidu olulisim kaubandustee oli Novgorod Tallinn Lübeck Hamburg Brugge London. Tallinna kaudu liikusid läände karusnahad, vaha, mesi ja ka natuke hõbedat. Eesti linnadest kuulusid Hansa Liitu
60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine. Rohkesti peetakse veiseid ja sigu. 2. Majanduslikud eeldused Roostis on intensiivne põllumajandus, st. vähe tööjõudu, suured kapitali mahutused, spetsialiseerumine kindlale tootmis alale, hea sordi- ja tõuaretus ning väetiste kasutamine.
Rootsi suuremad keskkonnaohud on pinnast ja järvesid ohustavad happevihmad ning Põhjamere ja Läänemere reostus . Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha . Rootsi oli esimene riik Euroopas , ks 1909 aastal rahvusparke rajama hakkas . Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil. Riigi lääneosas kõrgub Skandinaavia mäestik . Lõunaosas asub tasane ja viljakas Skane . Keskosas laub Kesk Rootsi madalik ja idaosas Botnia lahe rannikumadalik . Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal(2,41 m alla merepinna). Rootsi kõrgeim punkt on Kebnekaise ( 2104 m üle merepinna ) ja Sarek (2090 m ) . Pikimad jõed : Muonio Torne ...... 570 km . Ume .....460 km Lule ...... 450 km Ängermanälven ...... 440 km Indalsälven ...... 420 km 4. Ülevaade rahvastikust
Gildidel olid ka omad traditsioonid. Suurgildil ja Mustpeade Vennaskonnal oli kombeks pidada aastas neli korda suurejoonelisi pidustusi. Tähtsad kaubad, millega Liivimaal kaubeldi, olid: Lääne-Euroopast Liivimaa Liivimaa Venemaalt Liivimaa kaudu kaudu Venemaale Lääne-Euroopasse Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja Teravili, lina, kanep, Karusnahku, pargitud nahku, metalltooteid, Rootsi vaske, Skane paekivi, puit, sisse mett, vaha, puitu, tõrva, vilja, heeringaid, Saksa- ja Prantsusmaa toodi relvi, soola, lina, kanepit. ning Portugali soola, veini, õlut, metalli. vürtse. 14. Vaimuelu (lk 75-76) Kõrgeim kiriklik võim kuulus: EESTIMAAL LIIVIMAAL Lundi peapiiskopile, kellele allus Riia peapiiskopile, kellele allusid
sajandi jooksul ei tundud Prantsusmaa koloniaalvalduste vastu väga huvi). Tekkis tugev vastasseis brittidega, kes lõpptulemusena vallutasid kõik alad endale. 21) Milline oli varauusaja suurim linn Euroopas, mis jõudis miljoni elanikuni? London, mis jõudis varauusaja lõpuks 900 tuhande elanikuni. 22) Kuidas olid Eesti talupojad seotud Louis XIV sõdadega? 17. sajandi teisel poolel toimunud Hollandi ja Skane sõjas olid omavahel liitlased Prantsusmaa ja Rootsi, kes sõdisid Taani ja BrandenburgiPreisimaa vastu. Rootslased saatsid küüdimeestena Saksamaale arvukalt eesti talupoegi, kellest enamus jäid kadunuks. “Kui vägi Brandenburgi läks”. 23) 7aastase sõja osapooled Peamisteks sõdivateks poolteks olid Preisimaa ja Austria. Preisimaad toetas Inglismaaga personaalunioonis olev Hannover, Austria
Hiiglane, troll ja deemon on kõik võimalikud interpretatsioonid ja ka anglosaksi "thorni" ei saa ignoreerida. See on Norra poeemi "For Scirnise või Scirni Sõit". Sellel on jõud, kui on kasutatud kolme järjestist, et muuta edasisi ruune. Teda kasutati deemonite äratamiseks allilmast ja oli tuntud ka Snorri Sturlusioni poolt üleskirjutatud legendi "Hrungniri süda" järgi; hiiglane Hrungniri tappis Thor. Hiiglase süda oli nagu ruun- teravaservaline ja kolmenurkne; (on the) Skane bracteate 1 Thurisaz on kirjutatud ! mis on täiuslikus kooskõlas selle kirjeldusega ! Anglosaksiruunipoeemis on selle vasteks "thorn". see kirjeldab puudutamisel teravat ja kurja asja, mis on ebatavaliselt äge nende vastu, kes istuvad koos nendega, nendesse suhtub ta nii kui Æsiri vaenlastesse kui ka sarvesesse. Norra ja Islandi poeemid säilitavad "hiiglase" tähenduse ja kirjeldavad neid elukaid pencant forturing naistele. See võib olla seksuaalne viide, sest sarv ja
Seega interregnumi ajal Taani kuningriiki ei eksisteerinud. Olukord muutus kui 1340 aastal naasis kodumaale siiani pagenduses olnud Kristoferi poeg, kellest sai hiljem Valdemar IV STRALSUNDI RAHU: 1370 lõpetas Hansa Liit võiduka Taani-vastase sõja. Rahu sätestas, et hansakaupmehed said Taanis vaba kauplemisõiguse ning Hansa poliitikud said koguni kaasarääkimisõiguse Taani kuningate valimistel. Et nende tingimuste täitmist tagada, hoidis Hansa enda käes nelja Skane kindlust ning kogus 15 aasta jooksul ¾ maksudest. ROOTSI JA KALMARI UNIOON 15. SAJANDIL: kohe pärast Margarete surma 1412. Ilmnesid Kalmari uniooni nõrkused. Kriitiliseks muutus olukord Rootsis, kus paljudes valdkondades olid võimu haaranud taanlased. Suur talupoegade ülestõus algas 1343. Aastal Engelbrekt Engelbrektssoni juhatusel, kes ise oli pärit saksa kaevuriperekonnast. Tema juhtiud ülestõus oli
1992 varuti 53 milj. Kuupmeetrit metsa ja püüti 305 000 tonni kala. 1989-1990 varuti 33 500 rebasenahka ja 1.3 milj naaritsanahka ja 6.2 milj muud karusnahka. METSANDUS. Metsamajandusega tegeleb Rootsis 4% tööhõivelisest rahvastikust. Rootsis on metsasust üle 50%. Üle poole Rootsi maa-alast katab mets. Norrlandi õhukesel kivistel muldadel kasvab okasmets, Kesk-Rootsis madaliku kamar-leetmuldadel segamets, Skane poolsaare ja Rootsi edelarannikul metsapruunmuldadel laialeheline mets (pöök, tamm). Metsa piir on lõunas 900-950, põhjas 350-400m kõrgusel. Üle 14% maa pindalast hõlmavad sood (pms Norrlandis). Gotlandil ja Ölandil on valdavad loopealsed.Töönduslikku puitu on 52.8mln tm, tarbepuitu aga 5.9mln tm. Metsarikas riik ostab suhteliselt odavalt puitu sisse (nt Venemaalt) ja säilitavad oma puidu varusid. Rootsi toodab pappi ja paberit umbes 11 mln tonni ja ajalehe paberit 3 mln tonni.
Poolaga; Venemaaga; Taaniga; Poolaga edu ei saavutanud Taani käes vallutati Lõuna-Rootsi ning pandi paika praegune riikidevaheline piir; Karl XI (sündis 1656/valitsusaastad-16601697) Hallmantel-rootsi riideese Kuningaks saades 4 aastaselt; Tegelik valitseja algul oli Magnus de la Gardie; Rootsi pidas sõda Hollandi, Brandengurgi (hiljem Preisiriik) ja Taaniga; 1675. saadi lüüa Fehrbellini lahingus; Skane sõda peeti Taaniga Lõuna-Rootsi pärast; Ebaedukad sõjad kiskusid alla regendi maine; Kuninga tähtsus kasvas. 1672 sai kuningas valitsemisealiseks; Karl XI ajal: Loobuti senisest sõjakas välispoliitikast; Parandati suhteid Taaniga; Pöörati rohkem tähelepanu majanduspoliitikale; Kuningas hakkas harrastama absolutistlikku valitsemisviisi; Karl IX hüüdnimi oli hallmantel; Reduktsioon 80% aadlikele antud maadest riigistati;
Ristisõjad algasid tema haua kaitsemisega Hispaanias. Lõppesid katsega vallutada tagasi Jeesuse haud Jerusalemmas 12.-13. Saj Saksamaa: MARIA LAACH - suure nelitistorniga kirik Lääne- Saksamaal Kõrgemate külgtornidega kirik - SPEYER. WORMS'i kirik Saksamaal. Skandinaavia: Skandinaavia ristiusustamine toimus rahumeelselt 11.saj alguseks on kõik maad võtnud vastu ristiusu vabatahtlikult Skandinaavia romaanikirikutest olulisim LUNDi kirik Lõuna-Rootsis. Skane. Igipõline Taani valdus, praegu Rootsi kuningriigi koosseisus. Lundi peapiiskopkonna alla kuulus ka Eesti (millal?). Taanis on suuremad kirikud Inglismaa: Varasemad romaanikirikud (normanni/normandia) hiljem gooti stiilis ümber ehitatud Paremini säilinud Põhja-Inglismaal DURHAM kirik(valminud 1130.a.). Esimest korda Inglismaal kasutatud suuri ristvõlve (varasemad silindervõlviga või võlvimata). Seda pole ümber ehitatud gooti stiilis.
Ehkki (päris) Rootsi ise oli väike, tagas riigi tugevuse tsentraliseeritud riigiaparaat, kontroll kaubanduse üle ja tõhusal metallurgial põhinev relvatööstus. Venemaa oli nõrk, ehkki tugevnes järk-järgult. Poola, mille kuningas oli valitav, oli endiselt hiigelriik (Poola, Leedu, Kuramaa, Valgevene, osa Ukrainat), kuid killustatud ja nõrk. Brandenburgi-Preisi riigi tõus ei olnud veel alanud. Taani, kellele kuulus ka tänapäeva Lõuna-Rootsi (Skane) ja Norra, jäi Rootsile selgelt alla. Inglismaa ja Holland, kes kauplesid aktiivselt Läänemerel (shl ka Eestis) olid esmajärjekorras huvitatud stabiilsusest. 4. Väike Põhjasõda 1655-1660 Rootsi Vaasade dünastia pretendeeris Poola kuningatroonile. Rootsi kuningas Karl X alustas sõda, et saavutada kontroll Poola üle. Sõja esimesel kahel aastal saavutasid rootslased edu. Kuid Rootsis edu pööras Poola vastu nii Venemaa, Taani kui Austria. Taani kuulutas 1657 Rootsile sõja.
A. Loit. Pärisorjuse kaotamine Eestis Rootsi ajal.Kleo nr 1, 1996, lk 3-18. Pärisorjust ei eksisteerinud Rootsi , Soome ja norra aladel. Ei lugenud see , et Rootsis 17 saj I p talurahva olukord muutus raskemaks. Soomes ja rootsis pärisorjust eriti ei olnud. Rootsi keskvalitsus pärisorjuslikke suhteid aksepteeris oma riigi teistes osades, pärisorjus ei olnud mitte ainult balti provintsides vaid ka Pommeris, Rügenil ja ka Skane-s( 1658 Roskilde rahuga). Tuleb arvestada, et alternatiiviks on Pommer ja Rügen, mis jäid rootsi alla ka 18 sajandiks, kus seal rootsi keskvalitsus ka siis täiel määral pärisorjust aksepteeris ja ei asunud seda likvideerima. 1615a talurahvakorraldus ( Bauer und Schäfer-Ordnung): 4 punkti 1. Talupojad mõisnike omandiks ( leieigen, homines proprii und coloni glebae adscripti) 2. Talupojad pärus- ja omandiõigustest ilma jäetud
neist Äersborgi(Põhjamerele sissesõit). Rootsi pidi taanile siis Aalsborgi eest maksma, pinge riigikassale. Mõju siinsetel aladele oli paljuski sellega seotud. Rootsis-Soomes pannakse kirja kõik majapidamised, et koostada maksude nimekirjad. · Taani kuningas loobus pretensioonist rootsi troonile. Sisuliselt Kalmari uniooni idee lõpetamine. Juhan III loobub pretensioonidest taani ja norra all, Skane-st ja Ojamaast. Riigivappide korrigeerimine. · Kolmas punkt puudutas Narva kaubanduse küsimust, lepitakse kokku, et kõik võivad sinna vabalt sõita aga enam ei huvitanud Narva sõitmine poolakaid ega rootslasi. Nii rootslased ja poolakad tegid nüüd koostööd ( Juhani abielust tingitud), tekkis klausel, et venemaale ei tohi viia teatud aineid ( väärismetalle, sõjavarustus). 1577 Frankfurdi deklaratsioon- kõik läänemeres kaubandusest
annaabi.ee 
