.........................................................11 paide linnuse hilisem ajalugu....................................................................................................12 Narva Hermanni linnus.......................................................................................................................15 Ajalugu......................................................................................................................................15 Natukene Liivimaast väljapool Eesti piire.........................................................................................17 Vidzeme.....................................................................................................................................17 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................18
• Jutlused muutusid nüüd õpetlikuks • Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 2.Slaid: Johann Georg Eisen • kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, • propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust • tegeles juurviljade kuivatamisega. • rõugete vastu kaitsepookimise alustamine Eestis. 3.Slaid: August Wilhelm Hupel • „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“ • „Põhjamaa kirjutisi“ • andis välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 4.slaid: • 18.sajandi baltisaksa kultuuri keskpunktiks kujunes Riia • Riia toomkool, • Johann Gottfried Herder-eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel. 5.slaid:August von Kotzebue • rajas Tallinna esimese teatritrupi Eestis; • mängiti peamiselt Kotzebue enda kirjutatud näidendeid
Mõjutas: katolikuusk kõikjal (kuni 16 saj. ainuke usk, sisserändajad rootsist, tänu usule hakkas toimuma kirikuehitus) Majad olid 2-3 kordsed, 1 korrusel oli pood või töökoda ja teisel elati. Maalikunst, saksa keele möju eesti keelele, pölluharimisoskused arenesid tänu sakslastele edasi. Hakati ehitama kloostreid, tekkisisd kloostrikoolid, kloostreid asutasid ordud, tänu Euroopakultuuri sissetulekule hakati õppima lugema ja kirjutama. 9. Kas me võime rääkida Vana-Liivimaast kui riigist? Miks? Ei, sest ei olnud ühtset valitsejat. See oli piirkond, kus oli mitu eraldi riiki (Liivi-Ordu, Taani, Saare-Lääne Piiskopkond, Tartu Piiskopkond, Kuramaa Piiskopkond) 10.Kuidas mõjutasid Vana-Liivimaal muutused Euroopas ja maailmas? Tooge näiteid. Euroopa läks üle pärisorjusele -> sakslased töid eestisse selle. Euroopas 16 saj. usupuhastus. Tekkis Lutheri usk. Eestis sama asi, see usu levimine. Uued kloostrid ja ordud, trükikunsti
Keskaeg 1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad.
Weimari gümnaasium Jena ülikool 1818 sai ta teoloogia kraadi Pere Abiellus Christine Elisabeth Dehniga Kaks kasupoega ja kaks kasutütart 1761 sündis tema esimene poeg Teine naine Barbara Christine von Spandekaug 1765 sündis teine poeg Töö Koduõpetaja Sileesias kui ka Liivimaa 1758 töökoht Äksis 1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrdaanda Surm Suri 82-aastasena Oma pärandi jaotas ta ära Paide kirikule ja tütarlastekoorile Mälestuskivi Reopalu kalmistul Hauakoht on teadmata Mälestuskivi Reopalu kalmistul Kasutatud allikad http://www.jkrk.ee/joomla/images/documents/hupel_275.pdf https://et.wikipedia
mehest vägi, mille juhiks valis raad Ivo Schenkenbergi, ta hakkas tegema välkrünnakuid vaenlaste aladele. Tekkisid ka omaalgatuslikud talupoegade salgad. Sõja lõppetapp algas 1579. aastal, kui uus Poola kuningas Stefan Batory, hakkas linnu vallutama (ka Riia), ja asus piirama 1581 aastal Pihkvat. Rootsi vägesid juhtis Pontus de la Gardie. 1852. aastal sõlmiti Vene ja Poola vahel Jam Zapolski vaherahu, vahetati mõningaid linnu ja territooriume, (venelaste valduses olev osa Liivimaast sai koos Tartuga Poolale). Algul oli Ivanil plaanis sõda Rootsiga jätkata, kuid ei jätkunud jõudu. Ning seetõttu kehtestati nende vahel Pljussa vaherahu, millega Venemaa tunnistas Rootsi võimu. Saaremaa jäi taanlastele. Liivi sõja lõpp ja tulemused (aeg, rahulepingud, lepingute tingimused) Liivi sõda lõppes 1583.aastal Pljussa rahulepinguga ,millega Venemaa tunnustas rootsi võimu Põhja-Eesti üle. Saaremaa jäi taanlastele.
tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-1576 Venemaa suur sõjakäik(vallutas Pärnu ja Saaremaa, Rootsile jäi Tallinn ja Hiiumaa) Sõja rahu 1582 Poola ja Vene vaheline rahu(Jam Zapolski) Venemaa sai tagasi alad kuhu oli Poola tunginud, kuid loobus Liivimaast. 1583 Rootsi ja Venemaa vaheline rahu, Rootsi sai Lääne-ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. 1583 SÕJA LÕPP Liivimaa kaart Küsimused Mitmendal sajandil toimus Liivi sõda? Nimeta vähemalt üks põhjus, miks algas sõda. Mis oli Poola ja Vene vahelise rahu nimi? Mis aastal lõppes sõda? Aitäh kuulamast!
kasuks loobuma. 1343 Jüriöö ülestõus. 1494-1353 seisis ordu eesotsas Wolter von Pletterberg. 1554 kuuluteti välja usutunnistuse vabadus. 1558 tungisid Vene väed Vana-Liivimaale. 1560 toimus lahing Oomuli mõisa juures. 1562 märtsis kirjutasid Riia peapiiskop ja ordu alla alistumislepingule, millega vannuti truudust Poola kuningale Sigismund II Augustile. 1582 sõlmiti Poola ja Venemaa vahel Jam Zapolskis vaherahu, millega Vene pool loobus Vana-Liivimaast. 1583 sõlmiti Pljussa jõe suudmes kolmeks aastaks vaherahu.
pärisorjust. Torma pastor Johann Georg Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust ning tegeles juurviljade kuivatamisega. Alustas nakkushaiguste vastu kaitsepookimist Eestis. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi". Andis koos Peter Wildega välja esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. Baltikumi kõige tunnustatuim õppeasutus oli Riia toomkool, kus aastatel 1764-1769 töötas hilisem saksa suurim valgustaja noor Johann Gottfried Herder, kes tutvustas esmaselt eesti rahvaluulet Euroopas saksa keele vahendusel. Rahvastiku haritlaskonna kujunemine Euroopas 18. sajandil kasvav huvi eksootiliste ja väikerahvuste vastu leidis uuel sajandil Eestis
· Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermangu vahel. · Eestimaa kubermang Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa. (Olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas) · Liivimaa kubermang Pärnu ja Tartu maakond, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest suuremad. Saaremaa kuulus samuti vormiliselt kubermangu, kuid säilitas edaspidigi mitmed eriõigused. · Saaremaal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Kõrgeim valitsusametnik - kindralkuberner · Kubermangu kõrgeimaks valitusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. · Eestimaa kindralkuberner oli Tallinnas Toompeal · Liivimaa kindralkuberner Riias Väina jõe kaldal asuvas lossis. · Kindralkubernerid : 1. Kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge 2. Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd 3
Poolakad olid vallutanud Pärnu Taani Kuressaare Ülejäänud olid venemaa käsutuses. · 1572-73 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. · 1575-76 Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. · 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. · 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. · 1583 Sõja lõpp.
Saaremaa, Poola-Leedu aga Läti ja L-Eesti. 2) Kuberner- oli Rootsi kuninga esindaja Eestis Maapäev- nüüdsest oli ainult aadli omavalitsusorgan Eestimaa hertsogkond- moodustasid alad, mis pärast Liivi sõda läksid rootsi kätte. Foogtid- Haldusüksused Eestimaa hertsogkonnas, mida juhtis foogt Rootsi ala halduskorraldus: Kubermangud- maakonnad Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Presidentkond: Lõuna-Eesti ja Läti alad olid jaotatud kolmeks haldusüksuseks e. presidentkondadeks, mis hiljem kannavad nime vojevoodkonnad. Staaroskonnad- riigimaadele moodustatud halduspiirkonnad Riigimõisad e. folvarkid : jaotusid staaroskonnad (Presidentkond(hiljem vojevoodkond) Staaroskond riigimõisad e. folvarkid) Kubjas e. vardjaskond: Poola-Leedu alal jagunesid riigimõisad kubjas- ehk
Balti erikorra põhijooned kinnitati 1721.a. sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Baltisaksa mõisnike poolehoiu võitmist alustas Venemaa restitutsiooniga ja andis Rootsi ajal riigistatud mõisad nende endistele omanikele tagasi. Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Venemaa sisekubermangusid eraldas Eesti- ja Liivimaast tollipiir. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kes enamjaolt siiski otseselt kubermangu valitsemisega ei tegelenud. Viimast arvestades jäid valitsejakohustused balti aadlike hulgast pärit valitsusnõunike õlgadele. Aadlike omavalitsust teostasid rüütelkonnad, mida oli 3: Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa. Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid
1.1.1. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust 1.1.2. esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust 2. Johann Georg EISEN v. SCHWARZENBERG 2.1. töötas välja mitmeid agraarprojekte 2.2. kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumis 2.3. tegeles puuviljakasvatuse ja juurviljade kuivatamisega 2.4. rõugete vastase kaitsepookimise alustamine Eestis 3. Põltsamaa pastor August Wilhelm HUPEL(1737-1804) 3.1. literaat 3.2. ,,Topograafilise teateid Eesti-ja Liivimaast" ning ,,Põhjamaa kirjutisi" 3.3. koos Peter Wildega andis põltsamaal välja esimest eesti keelset ajalehte ,,Lühhike öppetus..." RAHVAHARIDUS 1. Halvenenud tingimused edendamiseks 1.1 napilt koole, õpetajaks kiriku köster, õpetas kiriku palveid koos veerides 2. 1765. Liivimaa maapäev võttis vastu kindralsuperintendent Zimmermanni koolikorralduse kava 2.1. nägi ette koolide rajamist ka suurematesse mõisatesse 2.1.1. ei võetud tõsiselt aadlike poolt ning ei rakendatud LUGEMISVARA 1
ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kubermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks kolmest Vene Läänemere- ehk Balti kubermangust, teised kaks olid Eestimaa kubermang Liivimaast põhjas ning Kuramaa kubermang Liivimaast läänes ja lõunas. Liivimaa kubermang oli kolmest suurim ja olulisim ning Riias resideeris puhuti kindralkuberner, kes valitses kõiki kolme kubermangu. Mõnikord, eriti baltisakslaste kultuuriliste teemade puhul, kasutati terminit Liivimaa ka kõiki kolme kubermangu hõlmava üldmõistena. 1917. aastal liideti Liivimaa kubermangu põhjapoolne osa ehk Lõuna-Eesti Eestimaa
vastu, kes oli Rootsit rünnanud ennem 1611, Venemaa vastu, sest Rootsi oli proovinud ära kasutada riigi nõrka aega ja Poola vastu ·1613 sõlmiti rahu Taaniga, mille käigus ei pidanud Rootsi oma terriotooriumit loovutama, kuid pidi Taanile maksma hüvitist. ·1617 lõpetati sõda Venemaaga Stolbovo lepinguga, mille käigus omastai Läänemeri Venemaale ·1629 sõlmiti Altmarki vaherahu, mis lõpetas sõja Poolaga. Selle vaherahu käigus sai Poola suure osa Liivimaast endale ·1630 Sekkus Rootsi juhtimisel 30aastasesse sõtta, et kindlustada oma ülemvõim lõunarannikul. Gustav II Adolf maabus oma vägedega Pommeris ja purustas kataliiklasste väed ning tungis Baierimi. oli põhiline vastutaja, kes pidi tagama neile edu. See kestis 1618-1648. ·6.november 1632 kohtusid Leipzingis Wallensteini ja Gustav II Adolfi väed Lützeni lahinh. See lahing oli saatuslik , kus suri austatud väejuht ja kuningas. Gustav II Adolf küll suri, kuid
Liivisõda 16 saj oli vana liivimaa nii nõrk ,et vene,taani ja poola-leedu hakkasid plaanima vana-liivimaa vallutamist.vana-liivimaast sai sõdade tallermaa.peamine oht oli venemaa kes oli huvitatud sadamastest ja kaubalinnadest.vana-liivimaa oli ühinenud venemaa vastase relva liiduga,see tõttu oli ka venemaal õigus olla vihane.sõjaohtu suurendas ivan 4 julm(1533- 1584.)sõja ettekäändeks kasutati nn ,,tartu maksu".nõuti vaherahu sellega nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega.1556-1557-pidas vana-
Rootsi alla ka Saaremaa, mis lõpetas Taani aja Saaremaal ja seega algas Eestis Rootsi aeg. Rootsi aeg kestis Eestis kuni 1700. aastani. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestima kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. 1680. aastal hakati teostama Karl XI absolistliku valitsusreformi ajendil reduktsiooni erakätesse antud riigimaad võeti tagasi. Nõnda langes Liivimaal reduktsiooni alla tervelt 4/5 maadest. Eestimaal oli vastav näitaja 54% ning Saaremaal 30%. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus
1563 1570 Taani ja Rootsi sõda. Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid vene väed Magnuse juhtumisel Tallinna. 1572-73 Vene väed vallutasid Karksi ja Paide. 1575-76 Venemaa suur sõjakäik. Venelased vallutasid Pärnu ja Saaremaa. Rootsile jäi vaid Tallinn ja Hiiumaa. Talumehed olid Rootsi poolel, võitlesid Venelaste vastu. 1582 rahu Poola ja Vene vahel. Nimeks oli Jam Zapolski. Sellega sai Venemaa tagasi need alad, kuhu Poola tunginud oli, aga Venemaa loobus Liivimaast. See läks Poola valdusse. 1583 Rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa. 1583 Sõja lõpp. Opritsnina Ivan Julma käivitatud erakorraline valitsemissüsteem Jesuiidid katoliikluse ja paavstivõimu levitajad Vastureformatisoon reformatsiooni väljajuurimine Rüütelkond aadlike moodustatud organisatsioon Katk inimese ja loomade eriti ohtlik, põhiliselt liigiomane nakkushaigus. Demograafia rahvastikuteadus
Poola-Leedu tegutses aktiivsemalt sõja lõpu poole, astudes Põhjamaade seitsmeaastase sõja keskel Rootsi vastu välja, pärast mida rootslased neid vältida püütsid. Poola-Rootsi suhetes toimusid tähtsad muutused kui Rootsis oli võimule saanud poolameelne kuningas. Riigid sõlmisid omavahel rahu, ühtlasi alustasid ka koostöö tegemist. 1582. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Poolaga Jam-Zapolski vaherahu. Kuna Venemaa loobus Liivimaast, läks see ala Poolale. Sõja lõpuks oli Poola võimu all ka Lõuna-Eesti. Eesti aladel oma võimu taastada püüdnud Taani oli 16. sajandil Läänemere läheduses tugevaim riik. Liivi sõja algusaastatel allutas Taani oma võimu alla Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, kuid Põhjamaade seitsmeaastase sõja tulemusena läks Taani käest Rootsi valdusesse Lääne-Eesti ja Taanile jäi üksnes Saaremaa koos endise Kuramaa piiskopkonna alaga Lätis. 1569
kaotamist ja ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. G.Browne- Riia kindralkuberner, sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. Püüdis eesti talurahva olukorda parandada ja kooliharidust edendada. A:T. Helle- A:W:Hupel- Põltsamaa pastor oli viljakas literaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast sakslakeelsetes kogumikes ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast" ning ,, Põhjamaa kirjutisi" Fr.G.Arvelius- maarahva kalender esimdaja ,, Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Raamat", kus naivistlikus laadis õhutati kuulekust mõisnikule ja kiideti talurahva alandlikku meelt. Fr.W. Willmann- G.Merkel- J.Ch.Petri- Aleksander I- Kihnu jõnn- G,Fr.Parrot- W.Struve- M.H.Jacobi- K.E.von Baer- J.Cimze- O.W.Masing- Fr.R.Faehlmann- J.Köler- Ph.Karell- J.Leinberg-
sajandi lõpus hakati kasutama ka palgasõdureid. + Saksa Ordu alad 1480 Vormiliselt oli Liivimaa Ordu kui Mõõgavendade Ordu õigusjärglane Liivimaa piiskoppidest läänisõltuvuses, kuid olles piirkonna tugevaim sõjajõud, saavutas ta 15. sajandi teiste Liivimaa maaisandatega võideldes (visa vastupanu osutasid sel ajal Riia peapiiskop, Riia linn ja Tartu piiskop) poliitilise ülevõimu. Ordu valdused (ligi Liivimaast, aastani 1347 umbes 55 000 km2, hiljem umbes 67 000 km2) olid tegelikult iseseisev feodaalriik. 14. sajandi lõpust toimus Liivimaa Ordus (nagu Saksa Orduski) vestfaallaste ja reinimaalaste sisevõitlus, 15. sajandi keskpaiku saavutasid vestfaallased juhtseisundi. Liivimaa Ordu peamine välisvaenlane oli esialgu Leedu suurvürstiriik; kui Saksa Ordu sõdis Leedu liitlase Poolaga, toetas Liivimaa Ordu Saksa Ordut. 15. sajandi II poolel sai Liivimaa Ordu peavaenlaseks Vene riik
1561. aastal püüdis Moskva tsaar Ivan IV lahendada kujunenud poliitilist ja sõjalist olukorda diplomaatilisel teel püüdes abielluda järglasteta Jagelloonide dünastia pealiinis viimase meessoost liikme Poola kuninga Zygmunt II Augusti õega. Läbirääkimised lõppesid 1561. aasta sügisel tulemusteta ja sõjategevus algas uuesti. 4.Venemaa tegevus Liivi sõjas Venemaa alustas sõda Vana-Liivimaaga, kus purustas Vana-Liivimaa, mille tagajärjel naaberriigid soovisid ka Vanast-Liivimaast osa ja Venemaa sõdis kõigi naabruses olevate riikidega. Mille tõttu Venemaa vastaste loodud liit nad lõpuks purustas ja Vana-Liivimaa aladelt välja ajas. Venemaa sõdis Leedu-Poolaga, Vana-Liivimaaga ja Rootsiga. Sai peksa Rootsi/Rzeczpospolita ühisel koostööl. 5.Liivi sõja lõpp 1582 aastal sõlmitud Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise vaherahu ja 1583 aastal Rootsi kuningriigi vahelise vaherahuga. Venelaste jaoks lõppes sõda enam vähem kaotusega, sest maad
Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. · Liivimaa kubermang kujunes Lõuna-Eestist ja Põhja- Lätist, mille keskuseks oli Riia. Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis sel ajal hõlmas kogu Lõuna-Eesti mandriosa. · Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga edaspidigi mitmed eriõigused. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. · Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kelle määras monarh. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalas asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. · Kõrvuti kindralkuberneride ja teiste riigiametnikega teostasid Eesti- ja Liivimaal
· PIETISM-usuvool,mis oli luteri kiriku süvenevale konservatismile vastu · VENNASTE E. HERNHUUTLASTE LIIKUMINE-Pietistlike ideede levitajad,usuvabadus. · RATSIONALISM-uus praktiline suund, tähtsaks muutus mõistus · JOHANN GEORG EISEN-ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja, Torma pastor · AUGUST WILHELM HUPEL-Viljakas litertaat, kes pärandas tänapäevale hinnalisi kirjeldusi oma kaasajast kogumikus ,,Topograafilisi teateid eesti ja liivimaast" · JOHANN GOTTFRIED HERDER-Saksa suurim valgustaja · AUGUST VON KOTZEBUL-kirjanik,kes asutas esimese teatritrupi eestis · ANTON THON HELLE-Jüri kiriku õpetaja, kes kirjutas Piibli põhja-eesti keeles, 1739 PÄRISORJUS: õiguslik ja sotsiaalne süsteem. Ei saa vabalt elukutset valida. Allumine mõisniku kohtuvõimule. Isikliku elu kitsendused. Mõisniku peale ei saa kaevata. Kitsendused vallasvara omamiseks. Allumine mõisniku tahtele. Relvakandmise keeld. Foedaalrendi
esti RoEotsi ja Vene riigi koosseisus [Õpik ptk 17-19; 21] 1. Milliste riikide vahel ja millal sõlmiti järgmised Eesti saatust mõjutanud (vahe)rahulepingud? Mis oli nende (vahe)rahulepingute sisu? a. Jam Zapolski vaherahu (1582)- Venemaa loobus Liivimaast, Poola loobus venemaal vallutatud linnadest. b. Pljusaa vaherahu (1583)-Rootsi sai Põhja- Eesti, Ingerimaa ja Karjala alad. c. Altmargi rahu (1629)-Poolakad tunnustasid Rootsi võimu kogu liivimaa üle. (Poola loobus Lõuna-Eestist) d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama. e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale. f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes.
Eestimaa kubermang Eesti oli jagatud kahe kubermangu vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa, mis olid Rotsi kätte läinud Liivi sõjas. Liivimaa kubermang koosnes Poola käest vallutatud aladest, Lõuna-Eestist (Pärnu ja Tartu maakonnad) ning Põhja-Lätist. Keskus asus Riias. Saaremaa asus ka Liivimaa kubermangus, kuid säilitas mitmeid eriõigusi. Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja Eesti- ning Liivimaast erinev maksusüsteem. Kindralkuberner Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, mis oli monarhi määratud ja temale vahetult alluv. Ta kamandas oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis kõigi riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Kandis hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ja avaliku korra eest. Rüütelkond teostasid võimu Eesti- ja Liivimaal. Eesi alal oli neid 3: Eesti-, Liivi-, ja Saaremaa
Eestis moodustati kohe suur hulk poliitilisi parteisid. Määrates Eesti kubermangukomissariks Jaan Poska, andis uus keskvalitsus kohaliku administratsiooni üle eesti poliitikutele. Eestlaste 1905. aastast alates kõlanud, üha tungivamate autonoomianõudmiste survel andis Ajutine Valitsus 12. aprillil 1917 määruse Eestimaa kubermangu administratiivse valitsemise ja omavalitsuse ajutise korraldamise kohta. Sellega sai Eestimaast (Põhja-Eesti) ja Põhja-Liivimaast (Lõuna-Eesti) üheks haldusüksuseks liidetud Eesti autonoomia elementidega omavalitsuse (eestlased olid ainsad kõigi Venemaa vähemusrahvuste hulgas, kellel see õnnestus). Kubermangukomissari juurde moodustati omavalitsuskoguna Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) -- esimene üle-eestiline esinduskogu. Eesti piiridele rajatud hästikindlustatud kaitsepositsioone rünnates suuri kaotusi kandnud Nõukogude Vene ja Eesti vägede vahel sõlmiti 31
(kirjelda neid!) adratalupojad üksjalad vabatalupojad maavabad 13. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? IdasMoskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) LõunasPoolaLeedu ühendkuningriik Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade © Siimo Lopsik 2011 juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 150103. 14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna LääneEuroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms,
13. Kuidas liigitati eestlastest pärisoriseid talupoegi?(kirjelda neid!) · adratalupojad · üksjalad · vabatalupojad · maavabad 14. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? Idas - Moskva suurvürstiriik (võit Smolino lahingus 1502) Lõunas - Poola-Leedu ühendkuningriik. Nõrgeneva Liivimaa hukku lükkab edasi viimane heade juhiomadustega ordumeister (W. VON Plettenberg) Juhtis sõda Venemaaga 1501-03. 15. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa "viljaait"? Kuna Lääne-Euroopa maapiirkonnad ei suutnud kasvavaid linnu enam ära toita. Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti ja niiskust, säilis kaua. Siinse rukki järele oli Euroopa viljaturgudel suur nõudmine. 16. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis?(ida suunal ja lääne suunal) Teravili. Venemaalt toodi vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt
kokku 16 p) 1. 1583.a – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis kinnistas Põhja-Eesti kuulumise Rootsile. 2. 1629.a – Altmargi vaherahu, Rootsi ja Poole vahel, millega Rootsile läks ka Liivimaa (Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti) 3. 1645 – Brömsebro vaherahu Rootsi ja Taani vahel, millega Rootsile läks Saaremaa. 4. 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Taani vahel, millega viimane loobus lõplikult Liivimaast; ühtlasi läks Rootsile Ruhnu saar. Ülesanne nr.2 Vasta küsimusele esitatud andmetest lähtudes. Millega seletada Eesti rahvaarvu suurt kõikumist Rootsi ajal? Nimeta konkreetsed põhjus ed iga ajavahemiku kohta! ( nõutav min 2 põhjust iga ajavahemiku kohta – 10 p) 1250 – 1550 - 280 000 inimest: keskajal levinud epideemiate ja ikalduste kiuste tõusis rahvaarv tänu sakslaste ning rootslaste Eestisse elama asumisele.
Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus.
mässamiseks. 1208. aastal võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti aladele tehtud sõjakäikudes. Piiskop Alberi tegevus Liivimaa ristisõda sai tõelise hoo sisse noore ja ambitsioonika Bremeni toomhärra Albert vor Buxhoevedeni Liivimaa piiskopiks pühitsemisega. Piiskop Albertil oli kindel eesmärk teha Liivimaast kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Albertil oli märgatavalt laiem haare kui ta eelkäiatel. 1201. aastal alustas ta Riia linna ehitamise, kuhu ta viis üle piiskopkonna keskuse. 1202. aastal asutati eliitväeosa - "Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu" (Mõõgavendade ordu). Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Muistne vabadusvõitlus 1208
Pljussa jõe suudmes sõlmiti Rootsi ja Venemaa vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised vallutused Ingerimaal. Rootsi võimu kehtestamisega kogu Eesti mandrialal kujunes uus asehalduskord. Eesti ala jäi jagatuks kahe kubermagu vahel: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega veidi hiljem, kuulus vormiliselt küll Liivimaa kubermangu, kuid sel oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Asustus Rootsi ajal Eestis oli kasvanud pärast Liivisõda üsnagi kiiresti, jõudes 1695. aastaks ligi 400 000 inimeseni. Rootsi kuningas Karl XI võimule tulek Eesti aladel tõi kaasa palju muutusi. Kuna ta sai päranduseks vaid tühja riigikaasa siis otsustas ta erakätesse antud maad mõisnikelt tagasi võtta e. reduktsiooni korraldada. See tõi aadlike seas esile suurt vastuolu. Koos mõisate erakätesse minekuga taaskehtestati sõdade ajal nõrgenenud sunnismaisus.
1660. Rootsi ja Poola Oliwa vaherahu, Rootsi õigus Liivimaale. 1661. Kärdes Vene ja Rootsi, Vene väed lahkusid. Rootsi võimu tipul. Põhjasõda 1700- 1721 Mis oli Rootsi (Karl XII) vastane liit? Poola (August II Tugev); Taani (Frederik IV); Venemaa (Peeter I). Eesmärk tagasi vallutada alad Rootsilt. Mis rolli etendas Liivimaa aadlik Johamm Reinhold Patkul sõja puhkemisel? Kuulus vastasleeri, sõlmis Liivimaa rüütelkonna nimel August II alistumislepingu, liitlaste edu korral Liivimaast Poola vasallsõltuvuses hertsogriik. Ei meeldinud Rootsi reduktsioon. Kuidas alustasid liitlased sõja tegevust ja milliste tulemustega sõja esimene aasta nende jaoks lõppes? 1700. Saksa vägede tormijooks Riiale > Riia piiramine > Poola langeb Taani ründab Rootsit Põhja-Saksamaal > Taani sõjast välja. Venelaste väesalgad Narva all > piiramine edutu. Rootsi võidab kõik. Millise valearvestuse tegi 1701 Karl XII ja mis tagajärgedeni see viis?
Baltimaade eriseisus Vene riigi koosseisus. Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. MAJANDUS. LINNAD 1.Nimeta mõisatüübid Rüütlimõisad kuulusid baltisakslastele Kroonumõisad kuulusid riigile
8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. J. G. Eisen · oli Torma pastor ning töötas välja mitmeid agraarprojekte · kavandades saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi · propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust · tegeles juurviljade kuivatamisega · alustas rõugete vastu kaitsepookimisega A. W. Hupel · oli viljakas literaat ("Topograafilisi teateid Eesti- Ja Liivimaast", "Põhjamaa kirjutisi") · osales agaralt raamatute levitamises ning lugemisseltside loomises · andis koos kohaliku arsti Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Põhjasõda andis löögi ka Eesti koolidele. Olukord normaliseerus kiiremini Liivimaal. 1. 1739.a andis Liivimaa kirikuvalitsus välja korralduse, mida võib nimetada koolikohustuse
kasvasid. Alates 15. sajandist muutusid adratalupojad sunnismaisteks) Vabatalupojad – (Vabatalupoeg maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad.) 13. Missugused uued vaenlased tekkisid Vanale-Liivimaale 15.saj.? Idas – Moskva Suurvürstiriik, Lõunas –Poola Leedu Ühendkuningriik. 14. Miks sai just Vanast Liivimaast Põhja Euroopa “viljaait”? Sest Lääne-Euroopa maapiirkonnas ei suutnud ära toita oma kasvavaid linnu. 15. Mis kaupadega kaubeldi keskaja Eestis? Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. Eriti hästi kasvas siin rukkis mida vahetati teiste kaupade vastu või siis müüdi (Peamiselt Rootsi) 16. Kuidas oli Eesti ala kiriklikult jaotatud? Liivimaa oli katoliiklikult jagatud piiskopkondadeks (Tallinna, Tartu ja Saare- Lääne) 17
ja teadmiste tähtsust ning astusid välja pärisorjuse vastu. Eesti- ja Liivimaal hakkasid esimesena nõudma talupoegade olukorra parandamist balti-saksa haritlased. Nad püüdsid tegeleda talurahva valgustamisega (nt toetati rahvahariduse edendamist; jutlustel anti talupoegadele kasulikke näpunäiteid) Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819): 1. Andis välja saksakeelse kogumiku „Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast“, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, faunast, floorast. 2. Koos Põltsamaa arsti Peter Ernst Wilde’ga andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3. Koostas eesti keele sõnaraamatu. 4. Kogus eesti rahvaluulet, saatis avaldamiseks Saksamaale. 5. Organiseeris lugemisseltse, et talupoegadele lugemist õpetada. 7. Pietism, hernhuutlus
kujuneski välja Eestimaa ja Liivimaa, mis likvideeriti alles 1918.aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli üsna ususalliv aga 16.sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged kui kogu Euroopas viidi läbi vastureformatsioon, see puudutas ka talupoegi.Alles 16.sajandi lõpukümnenditel saavutas Poola kõva mõju rekatoliseerimises. Liivimaa konstitutsioonidega 1582.aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond.Vahepeal luterlaste poolt ära võetud kirikud anti tagasi katoliiklastele.Tollane Roomakatoliku paavst oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ning Liivimaad käsitleti võtmealana protestantliku Skandinaavia ja skismaatilise Venemaa vahel, mistõttu pöörati väga palju tähelepanu Liivimaale. Tartu jesuiitide residentsis kasvas välja kolleegium, mis asutas ka gümnaasiumi.Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne
parem käsi Theoderich (hilisem Eesti piiskop) Saksa + vestfaali rüütlid olid andnud sõtta mineku tõotuse, neil oli ristisõdadest räägitud juba aastakümneid + sooviti oma lähedastele seisusekohaseid valudsi. (kaupmehed ja rüütlid olid tihti omavahel suguluses=huvide täielik kooskõla) Piiskop Albert: -ristisõdadele hoogu kui pühitseti Üksküla piiskopiks 1199a. -ta tahtis Liivimaast teha kirikuriiki, mida valitseks piiskop + alluks paavstile -tal oli tunduvalt suurem võim kui eelmistel -Rajas Riia linna 1201 -Kaasas võitlusesse eestiga kristlike rahvaid (rootsi, taani)- taanlased - vallutasid harju+viru+tallinn pk) Rootslad - tahtsid saaremaad, aga visati välja eestlastel "toeks" venemaa (väga toeks ei olnud, hilines madisepäeva lahingusse) -vallutatud alade säilitamiseks lõi ta Kristuse Sõdijateenistuse
· Peter Ernst Wilde- 1766.a. hakkas andma Põltsamaal välja esimest ajalehte ,,Lühhike Õppetus", moodustas lugemisseltse 9. Kes on kes · Anton Thor-Helle- Piiblitõlkija ja eesti kirjakeele arendaja, Jüri pastor · Johann Georg Eisen- agraarprojektid, kavandas vabade Saksa tp. koloniseerimist baltikumi, puuviljakasvandus, juurviljade kuivatamine, rõugete vastane kaitsepookimine · August Willem Hupel- ,,Topograafilised teated Eesti-ja Liivimaast" raamatute levitamine · Johann Wilhelm Krause- arhitekt (ülikoolihoone) · Garlieb Merkel- ,,Lätlased, eriti Liivimaal filosoofilise sajandi lõpul", püüdis pärisorjust kaotada · Johann Cristoph Petri- ,,Eestimaa ja eestlased", kritiseeris pärisorjust · Johan Leinberg- üks väljarändamisele kihutajaist, kes kogus kokku hulga rahvast, et suunduda Krimmi elama. Inimesed ootasid kuude kaupa Leinbergi lubatud ,,valget laeva"
c) talupoeg võis mõisniku kohtusse kaevata, kui too rikub määrusi; d) määrati kindlaks kodukari piirid. 6. Valgustus. A.W.Hupel. P.E.Wilde. 18. sajand on tuntud kui valgustussajand, sest selle aja mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja pärisorjusliku korra vastu. Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast. 2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18. sajandil võistlesid luteri kirikus 2 religioosset suundumust
Liivimaa kubermang. Riigivõimu teostaski tol ajal kindralkuberner, kes kamandas sõjaväge, kontrollis ja nimetas ametisse riigitöötajaid, jälgis raha kasutamist ja liikumist kubermangus, ning kandis hoolt teede, sildade ja avaliku korra eest. Samal ajal olid ka Eestis oluliseks osaks rüütelkonnad, mida oli kokku kolm- Liivimaa, Saaremaa ja Eestimaa rüütelkonnad. Karl XI alustas reduktsiooni ehk riigimaade tagasivõtmist. Reduktsiooni alla langes 4/5 Liivimaast, üle poole Eestimaa ja umbes 30% Saaremaast. Mõisad jäeti küll kõikidele endistele omanikkudele, kuid nad pidid hakkama seal elamise eest renti maksma. 2 Üks tähtsamaid reforme mis talurahva seisukohalt läbi viidi oli see, et pärisorjus kehtestati nüüdseks juriidiliselt. See tähendas talupoja jaoks nüüd aga seda, et nii tema kui ka tema lapsed kuulusid täielikult mõisnikule. Samal ajal võeti ka kasutusele
keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus(konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev maksusüsteem. Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla 1660. aastal Oliva rahuga seni Kuramaa piirkonnale kuulunud Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi nagu keskajalgi Venemaa alla. Nii Eesti, kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner(elasid vastavalt Toompeal ja Riias). Nad kamandasid oma
ja sest riigimaad olid kokku kuivanud alustati reduktsiooni. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda.(pidid makse maksma) Mõisnikud osutasid vastupanu, sest nad ei tahtnud oma maast ilma jääda. Nad keeldusid kuninglikke korraldusi täitmast ja mässasid. Reduktsiooni tulemusel läks riigi valdusesse veidi üle poole maast. Liivimaast läks riigile koguni 5/6 maast. Talupoegade elu reduktsioon eriti ei muutnud, küll aga mõisnike oma. Pärisorjuse lõpp seisis ukse ees. Mõisnik ei olnud enam talupoja omanik. 13. rahvastik Rahvastik kahanes iga aastaga. Halva ilmastiku tõttu oli suur ikaldus, sest vili ei valminud. Palju vähendas rahvahulka ka nälg ja haigused. 1695.-97. Aastal tabanud nn. Suur nälg kahandas rahvaarvu kriitilise piirini. 14. Suure nälja põhjused ja tagajärjed
sajandi algul toimunud Põhjasõjas alistusid Eesti alad Vene kroonile tingimusel, et säilivad kõik endised aadlike õigused ja privileegid, nn balti erikord. Tegelikult aadlike õigusi isegi suurendati ning lisaks hakkas siinne aadelkond mängima olulist rolli 1 http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5is 2 http://www.mois.ee/ajalugu/ 3 http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtlim%C3%B5is 4 http://www.mois.ee/liigid.shtml 2 Tsaari-Vene võimuladvikus. Nii kujunes Vana-Liivimaast Tsaari-Vene üks arenenumaid piirkondi. 2 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.5 Mõisakompleks Esinduslikud mõisasüdamed olid kujundatud tihti suurejooneliste ansamblitena, kus kesksel kohal asunud lossitaolist peahoonet ümbritsesid vahel kuni kümnete hektarite suurused pargid koos lehtlate, skulptuuride, veekogude ja sildadega
Karl XI asus kärpima balti parunite rikkust ja võimu, algatas riigimaade tagasivõtmise kogu Rootsi riigis. Suure reduktsiooni tagajärjel kuulusid tagastamisele kõik maaomandid, mis olid antud erakätesse rootsi valitsuse ajal. Eesti ja Liivimaa rüütelkonnad avaldasid mõisate äravõtmisele suurt vastupanu maharahustamiseks lubati, et endised omanikud võivad oma mõisatesse rentnikeks edasi jääda. Reduktsiooni tulemusel läks riigi valdusesse veidi üle poole maast. Liivimaast läks riigile koguni 5/6 maast. Pärisorjuse lõpp seisis ukse ees. 13.Rahvastik? 14.Mis põhjustas suure nälja ja mis olid selle tagajärjed? Põhjused: suvi otsa sadas lakkamatult külma vihma, ei olnud võimalik õigeaegselt talivilja külvata, vihmased suved kordusid, polnud võimalik loomadele küllalt heina teha, külm talv, nakkushaigused levisid, (nälgijad proovisid süüa õlgi, puukoort, isegi inimest). Tagajärjed: suri ligikaudu 70 000 inimest. 15
2.Iseloomusta Balti erikorda Vene riigivõim Baltikumis oli ebakindel ning oli oht, et Baltimaad lagunevad taas Rootsi võimu alla, seepärast oli venelastele oluline baltisakslaste poolehoiu võitmine. Venemaa alustas restitutsiooniga, riigi käes olnud mõisad anti tagasi nende omanikele, säilis omavalitsus, kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus, valitsevaks usuks jäi siin luteri usk, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel, Venemaad Eesti ja Liivimaast eristas tollipiir. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Keskvõimu esindas kohapeal kindralkuberner, Balti aadlike huve esindasid rüütelkonnad. 3
Riigimõisate valitsejateks olid foogtid. Kuninga esindajaks oli Tallinnas kuberner. Kohalik rüütelkond käis koos Maapäevadel - rüütlite omavalitsus. Eestit nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks. Peale Liivi sõda oli Eesti alal jaotatud 3 kuninga vahel. Algas nn kolme kuninga aeg. · Rootsi kuningale kuulus Põhja-Eesti. · Taani kuningale kuulusid Eesti saared. · Poola kuningale kuulus Lõuna-Eesti. 3 POOLA VALDUS Koosnes Liivimaast. Poole kuninga esindajat nimetati asehalduriks. Maa oli jaotatud kolmeks presidentkonnaks. 16. sajandi lõppus jaotati ümber vojevoodkondadeks. Need oli Tartu, Pärnu ja Võnnu vojevoodkonnad. Neid juhtisid eluaegsed presidendid. Vojevoodkonnad jagunesid starostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Kokku oli staarostkondi 9: Tartu, Laiuse, Kirumpää, Vastselina, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Tarvastu, Helme. Starostkonnad jagunesid mõisa aladeks ehk folvarkideks.
annaabi.ee 
