Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maailma usundid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik (preestrinna ?
 
Säutsu twitteris
Maailma usundid
Religiooni kujunemine
Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist :
  • See on maailmavaade
  • On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada
  • On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid
  • On rituaal – nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine , pühade tähistamine

Usundid jagunevad jumalate arvu järgi:
  • Monoteistlikudislam , ristiusk , judaism – 1 jumal
  • Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism – jumalaid palju
    Usundid jagunevad leviala järgi:
  • Maailma- /kõrgreligioonid – suurim on ristiusk
  • Rahvusreligioonid ja hõimuusundid – iseloomulik teatud piirkonnale – nt hõimuusundid Aafrikas
    Veel jagunevad:
  • Aabrahamlikud – peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks – ristiusk, islam, judaism
  • Dharmalikud – on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske – hinduism, budism , šikhism
    Suurimad religioonid maailmas:
  • Kristlus – 2 miljardit järgijat
  • Islam – 1.3 miljardit järgijat
  • Hinduism – 900 miljonit järgijat – tekkis 10. Saj e.Kr Indias
  • Ateistid ja agnostikud – 850 miljonit inimest
  • Budism – 360 miljonit järgijat – tekkis 6. Saj e.Kr Indias
  • Šikhism – 23 miljonit järgijat – tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas
  • Judaism – 14 miljonit järgijat – tekkis 14. Saj e.Kr
    Soome- Ugri rahvususundid
    Mõisted.
    Uskumused – väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku.
    Müüt – kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed .
    Usundiline muistend domineerib s-u usundites – kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged , näkid jms
    Legend – piiblipärimus
    Memoraat – isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku ja annab edasi oma religioosset kogemust
    Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt. looduse mõjutamine)
    Uurali rahvad
    Soome-Ugri rahvaste hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23 miljonit, 90% neist ungarlased ja soomlased
    Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks:
  • Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat
  • Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat – nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi , komi, mari ja mordva keeled
    • läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala , vepsa, isuri , eesti, vadja , liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat)

    Uurali keeli on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit.
    Uurali keeli kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete järgi Euroopas elanud juba kümmekond aastatuhandet. Soome-ugri rahvaste keeleline sugulus avastati 18. sajandi lõpus ungari õpetlase János Sajnovics poolt. Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks (uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled.
    Uurali keeled ja sellega kaasnev maailmavaade:
    • Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad.
    • Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist - See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks.
    • Elus ja eluta loodus ei ole vaid materjal, nagu indoeurooplastel, vaid partner .
    • Pole omane agressiivsus - ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega , kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist.
    • Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. See lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema.

    Poliitiliselt on uurali rahvad väga erineva saatuse ja staatusega:
    Ungari on tuhandeaastase riiklusega rahvas.
    Soome oli juba Vene tsaaririigi koosseisus autonoomne, tal oli oma parlament ja vääring. Eestlased saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal.
    Pärast sõda olid eestlased ungarlastega osa nn. sotsialismileerist, samas suutis Soome säilitada turumajanduse ja demokraatliku riigikorralduse.
    Saamid elavad nelja riigi territooriumil ning on alles viimasel ajal suutnud hakata taastama rahvusühtsust. Läänepoolsed (Norras, Rootsis ja Soomes elavad) saamid on olnud edukad võitluses oma õiguste eest.
    Liivlastele on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus.
    S-u kõnelejad ei ela kõik oma põlistel elualadel, on kogukondi ka Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujal.
    Tänapäeval elavad enamus s-u rahvaid Venemaa aladel:
    • Venemaa s-u keelte kõnelejatel on keel kasutusel suhtlemiseks eraelus ning suulises kõnes, kuna mujal on vajalik vene keele kasutamine.
    • Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad , milles nad on paraku vähemuses.
    • Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada.
    • Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks.
    • Venemaal on peamiselt majanduslikke ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi Venemaa põlisrahvaste teel täisväärtuslikule rahvuslikule elule.

    Uurali rahvaste erinevus seisneb rasside rohkuses, elatusalades, usundis , ajaloos ja tänapäevases poliitilises olukorras.
    Uurali rahvaste ühtsus on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased, eestlased omakorda on eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste, ungarlaste ja eestlastega.
    Uurali rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud: et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme, on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada.
    90-ndate aastate algul asutasid ka uurali rahvad kultuuriseltse, enamik neist on korraldanud oma rahva esindajate kongresse, mis mitmel juhul on kujunenud n-ö rahvusparlamentideks.
    Vaid Eesti, Soome ja Ungari keelte kõnelejatel on oma territoorium riigi näol ning seega on ainsad s-u rahvad, kes elavad industriaalühiskonnas oma linnakultuuriga ning kus põlluharimise osakaal on väike. Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised Euroopa rahvad. Muud s-u rahvad on pigem maarahvad (Venemaal) – nt. Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on agraarkultuur, sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri. Suur osa hantidest, mansidest ja samojeedi rahvastest tegeleb tänapäevani põhjapõdrakasvatuse ja kalastamise-küttimisega; vaid vähesed elavad linnas ja töötavad haridus - ja riigistruktuurides. Ka saamide tähtsaim majandusharu on põhjapõdrakasvatus, kuid tänapäevaks erinevad saamide eluviisid oluliselt sõltuvalt asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa).
    Tänapäeval ei saa käsitleda kõiki s-u rahvaid ühtsena tänu erinevatele ajaloolistele tagaplaanidele, eluoludele jms. Siiski on kõigil neil usunditel ühisosa:
    1. Religioosne sünkretism ehk eri kultuurikihtide ja usundite põimumine on omane s-u usunditele.
    2. Soome-Ugri rahvad on suuremas osas kristlased , kelle kristlus on põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Enamus s-u rahvaid on ka õigeusu mõjusfääris.
    Venemaal on s-u rahvastel on rahvapärane õigeusk - formaalselt õigeusklikud, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi paganlikud-animalistlikud usundid. Rahvuspärane õigeusk esineb ka Setomaal ja Kihnus .
    Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased , ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Siberi ugrilased ja samojeedid on šamanistid..
    3. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on šamaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Pöördumine eelkristliku usu juurde, uus- paganlus . Näiteks šamanistlikud jooned obiugrilaste usundis. Šamaan on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi. NSV Liidu ajal peeti šamanismi vaimuhaiguseks ning see oli kriminaalselt karistatav . Endiste NSV Liidu aladel on tänapäeval tugev ateistliku ideoloogia mõju ning paljud ei pea end tänapäeval usklikeks.
    Uuspaganus ehk esiisade usundite taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. sajandil, liikumised loodi 20. sajandi I veerandil. Leedu usutegevus struktureeriti kristlikule tavale, Eesti oma taarausundile.
    4. Kogukonna religioosne suhe loodusega (kandunud osaliselt ka kristlusesse):
    • Pühad lätted/allikad, mis on religioosselt austatud
    • Vahel on allikal sakraalhoone, mis on ettenähtud supluseks allikas või on allikas piiratud aedikuga
    • Allikavesi = elus vesi, ei jäätu ka talvel
    • Allikavee austamise kombed erinevad – suplemine lubatud/keelatud, lubatud vaid ühe kindla anumaga vee võtmine jms. nt. Kuremäe allikal kümblemine (õigeusu püha allikas)
    • Pühaduse erinev mõistmine on ka religioosse konflikti allikas
    • Usk vee tervendavasse võimesse

    5. Sünni ja surmaga seotud uskumused:
    • Surnuteriik ja selle asukad – mandala , põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett
    • Kalmistu kui surnute ’küla’ ning elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik; kalmon kirdi on esimesena maetu ning tema tagab rahu ning suhtluse surnute ja elavate vahel
    • Esialgu oli hiis surnute austamise koht
    • Kalmistul käimise funktsioon on kommunikatsioon surnutega (kommunikatsiooni funktsioon)
    • Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust
    • Kalmistu kui axis mundi, muutumatu pidepunkt ümbritsevas katoliiklus keskkonnas
    • Kalmistu kui ohvririituste paik
    • Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad

    Traditsiooniline Soome-Ugri kalmistu:
    • Kalmistut külastatakse vaid tähtpäevade puhul
    • Risti haual ei uuendata – puidust rist peab vastu 20-30 aastat; kui see on purunenud , võib samale kohale uuesti matta – seetõttu ei laiene kalmistu territoorium
    • Kalmistud väga lihtsad ning üsna hoolitsemata
    • Komme kääpal koos lahkunutega süüa
    • Linliku kultuuri saabumisel tekkis uute ja vanade kommete /uskumuste konflikt
    • Kremeerimine ei ole kristlikele s-u usulistele vastuvõetav

    6. Müütilised laulud (nt. regilaulud Eestis) ja usundiline muistend - antakse edasi arusaamu sellest, kuidas on tekkinud see ilm, kus me elame
    Pühad kohad/ ristid – rahvapärane arusaam vajalikkusest käia ’pühades kohtades’, palvetuskohtades ja viia sinna ande (süüa, juua, münte jms.)
    Looduslikud pühakohad on tavaliselt katkestused tavapärases looduses, üles-/allapoole ulatuv. Nt. künkad, suured puud ja kivid , orud, allikad jms.
    Soome-Ugri rahvastele iseloomulikud jooned:
    Maailmapuu, mis jaotab maailma kolme sfääri:
  • Puu latv – ülailm, kõrgemate vaimuolendite tarvis (ülim loodusjõud ja jumalad)
  • Oksad – keskmine ilm, lihtsurelike tarvis
  • Juured – allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks
    Horisontaalselt jaotab puu maailma neljaks ilmakaareks. Puu on kui maailmatelg.
    Pühad hiied – lisaks s-u rahvastele iseloomulik ka Balti ja Germaani rahvastele – jumalaid ei kujutata ega piirata seintega vaid pühaks peetakse hiisi ja metsi:
  • Vanimas tähenduses on hiis surnute austamise koht
  • Siis looduslik pühakoht, kus võib elada ’halb hingeolend’ ehk hing(ed), kes ei saa rahu
  • Erineva tähendusega ohvrihiied
    Hiied seovad kogukondi. Hiiel võib olla puid, kive, allikaid , kujusid , tantsuplatse, matmiskohti ja mõnel pool kohtupidamisrajatisi.
    Usuti , et hiies elavad hiie jumalad või vanad jumalad, lisaks vaimud, hiievaimud, hiiehaldjad jms. Hiies käidi nõu pidamas, annetamas, kadunuid matmas ja austamas, kohut mõistmas.
    S-u rahvaste versioonid ristimärgist on maagilise kaitse ja tõrje eesmärgiga:
    • Ühe joonega joonistavad märgid on maagilised kujundid
    • Viiskand
    • Silmusnelinurgad – kaitsevad haigust eest, kurja eest
    • Ristid
    • Rõngas- ja kodarristid – ringiga piiratud ristid – valguse ja elu märk
    • Triskele (kolmjalg) ja kaheksakannad – elu jätkuvust sümbol, aastaaegade kordumine

    Ristipuu/hingepuu – uskumused puudest kui lahkutune hingede uutest asupaikadest (universaalne uskumus ). Ristimärkide uuristamine puutüvesse seal elava hinge kaitseks kurja eest.
    Pühakivide austamine põhineb viljakusmaagial või on lahkunud hingedega seotud ( lohukivid ). Lohukivi lohust võetud vesi usutakse olevat meditsiinilise toimega.
    Soome-Ugri kajastused folklooris :
    • Rahvalaulud – müütilised
    • Kombekäitumine – käitumine seotud religiooniga
    • Kohapärimus – miks on mingi koht püha
    • Muistendid – tekkelood, katkumuistendid
    • Müüdid
    • Legendid
    • Memoraadid
    • Kroonikaadid – inimeste jutustused enda elust, kus avalduvad ka religioossed kombes ja uskumused

    Katoliiklikud s-u usundid
    Külakatoliiklus on ristiusk, mis seguneb kohaliku eelkristliku usundiga; säilitatakse oma usk ja võetakse üle ka katolikud, tavad, kombed, uskumused.
    Külakatoliikluses on ohverdamiskomme, mille kohaselt pühadesse kohtadesse ja ikoonidele viiakse ande.
    Rahvapärane õigeusk on formaalselt õigeusk, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi paganlikud-animalistlikud usundid. Eripäraks on kalmistule pandud laud ja pink selleks, et koos lahkunutega tähtpäevade puhul söömaaegu pidada. Juba vanal ajal oli kombeks kääpal surnutele toidu/joogi jätmine – juba eelkristlik tava.
    Setod on õigeusklikud võrukesed, kes paluvad eesti keeles vene jumalat, umbes 10 000 inimest peavad end setodeks. Venemaa tunnistab neid alates 2010 aastast oma põlisrahvana.
    Ristimärk on ristiusu tähtsaim sümbol; rist ka kristlus on sünonüümid. Sümboliseerib ristiusus usku ja armastust, jumalikku tarkust, ohverdust jms. Sisaldab ka ristiusueelset semantikat.
    Mordvalased
    Mordvalaste alla kuuluvad ersa ja mokša keeli kõnelevad rahvad, kes elavad Venemaa aladel.
    Niisamuti , nagu setud on hoolimata vene naabrusest suutnud säilitada oma arhailise kultuuri ning arendada seda oma rada pidi, on ka mordvalased Venemaa ainus põlisrahvas, kes on suutnud läbi viimase aastatuhande püsima jääda Moskvast vähem kui poole tuhande kilomeetri kaugusel. Mordvalaste kultuur võib aidata meil oletada, mis oli Venemaal tuhat aastat tagasi, enne venelasi.
    Asustuse tüüp sõltub piirkonna loodustingimustest, majanduse erijoontest ja ajaloolistest traditsioonidest. Kauges minevikus, kui mordvalaste elatusaladeks olid jahindus ja kalastus , kujunes asustus piki jõekaldaid. Tänapäevasele mordvalaste asuala maastikule on iseloomulik jäärakute ja uhtorgude võrk Volga-Okaa jõgedevahe haruderohkes suurte ja väikeste jõgede süsteemis. Maad, kus elavad mordvalased, on väga viljakad . Ka tänapäeval on mitmed suured külad täielikult peitunud uhtorgudesse. Pärimuse järgi olid külad varem ümbritsetud metsaga. Metsa kadumise järel uhtorg kuivenes ja allikad lakkasid tegutsemast. See asjaolu sundis küla ümber paiknema esialgsest asupaigast madalamale.
    Mordvalaste maailmapilt :
    • Leidub erinevusi ka lokaalselt – rahvariietes, kommetes
    • Jumalate rohkus - maailma valitsevad ülem- ja alamjumalused, kes iidsetel aegadel kehastasid päikest, soojust, tuld ja teisi universumi objekte. Iga jumalus soosis ja valitses teatava objekti, territooriumi, loodusnähtuse üle.
    • Naisjumaluste domineerimine - Mordva keeltes puudub ka sooeristamise kategooria
    • On vähe müüte maailma loomisest – arvati, et maailm tekib ise – levinuim motiiv kõneleb ilmalinnust, kes muneb maailmamuna, mille rebust tekib maa ja koorest taevas ja maa-alune
    • Müütides esineb ka maailmapuu – maailma kujutatakse kolmekihilisena
    • Uskumus, et kõik, mis elutseb maal, vees ja õhus kasvab koos Maaga
    • Uskumus, et Maa on nelinurkne ja taevas on kaarena selle kohal; universumi keskpunkt on Põhjanael
    • Kombed, tavad ja jumalused lõi ersa ülemjumal Nishkepaz koos kõuejumala Pur'ginepazi ja Nikulapaziga.

    Uus-paganlus Eestis
    Maausk on eesti eelkristlikul rahvausundil põhinev tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.
    Iseloomulikud jooned:
    • Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne reeglistik ja käsud ning keelud.
    • Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine.
    • Esivanemate ja nende kultuuri austamine – keel, teadmised, lood, laulud, tants, igapäevakombestik, tähtpäevad, surnute mälestamine jne.
    • Uskumus, et kõik loodus ( loond ) on elav ja hingestatud – inimene on loodusega seotud ja osa sellest, loodusega saab suhelda ja seda kasutava mõistlikult (ei võta rohkem, kui vaja); ka tapetava looma ja taime austamine
    • Tasakaalu tähtsus – sõnas on vägi ja väega ei mängita
    • Kombetäitmised päris maarahva pärimusest (sellest, mida põlvest-põlve on edasi antud)

    Taarausk on 1930 aastal loodud religioon. Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus . Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga.
    Iseloomulikud joones:
    • Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel.
    • Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus – areng on igavene
    • Monoteistlik usund – üks jumal Taara
    • Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga – tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga, abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid
    • Oma kalender – alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918

    Zoroastrism (zoroastrianism)
    Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku ( vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga.
    Ajalooline taust
    Indo-aarialased jagunesid iraanlasteks ja
    Mitanni riigis, mis rajati 16. saj eKr ja mis asus Mesopotaamia põhjaosas koosnes elanikkond kolmest sotsiaalsest klassist:
  • Preesterkond
  • Ülikkond – sõjaväelased
  • Maaharijad
  • Hiljem lisandunud käsitöölised
    Esimene iraanlaste riik oli Meedia riik, mis eksisteeris 8.-6. saj eKr. 6. saj eKr purustas Pärsia valitseja Kyros II Meedia ja liitis selle Ahhemeniidide impeeriumiga – impeeriumi ajast pärinevad raidkirjad, kus mainitakse zoroastrismi . 6. saj eKr tunnistas Pärsia kuningas Kyros zoroastrismi ja sellest sai impeeriumi riigiusund; tänu maagidele ehk vaimulikele levis usk terves Ahhemeniidide impeeriumis. Kui alistati uusi alasid, siis sealsetel aladel säilis rahva oma usk.
    Usundi rajas prohvet Zaratuštra, kes elas vahemikus 1700-1200 a eKr Pärsias. Tänapäeva usu järgijad usuvad tema sünniajaks olevat 6. saj eKr. Tema nimest sai religioon oma nime.
    • Zaratuštra oli kursis tolleaegsete rituaalidega, millega ta ei olnud päri – ohverdati loomi, peeti orgiaid haoma (joovastav jook) manustamisega. Zarat. leidis, et haoma manustamine ja ohverdamine on läinud liiga rohkeks.
    • Zarat. tahtis taastada tasakaalu maailmas ning leidis, et asha on paigast ära – meie maailm toimib täna asha tasakaalule – väitis, et ülikkond ja preesterkond on astumas ashast drugi ehk asha vastandisse, totaalsesse tasakaalutusse, kaosesse
    • Umbes 20. aastaselt läks ta eksiili ning kuulutas oma ideid
    • 30-aastaselt sai ta oma esimese nägemuse Ahura Mazdalt, mille järgi hakkas jutlustama uut religioosset sõnumit: on üks jumal, kes on kõige looja ja headuse allikas
    • Zaratuštra on Ahura Mazda poolt valitu, kelle ülesanne on olla vahendaja ning viia Ahura sõnum rahvale
    • Esimesena aktsepteeris tema nägemusi Vitashpa ning ta aitas tema ideid levitada
    • Zarat. tapeti 77. Aastaselt
    • Hoolimata Zaratuštra pingutustest säilis kultuuris haoma manustamine

    Zoroatrismi pühad tekstid ja Zaratuštra nägemused on koondatud Avesta (’lugemine’) raamatusse, mis on olulisim infoallikas. Esimesed osad on pärist 5. sajandist ning kogu pärimusest on säilinud vaid 15%. Varaseim säilinud käsikiri on pärit aastast 1323. Avesta vanim osa eksisteerib kahes keeles, mida nimetatakse avesta keelteks : kaatade keel ja nooremavesta keel. Jaguneb osadeks :
    • Gathad/hümnid – kuulub Yasna korpusesse - paljastavad Zaratuštra raske elu
    • Noorem Avesta
    • Yašt – kiiduhümnid, ülistatakse jumalikke olendeid , eepilised jutustused, jutud viimasest
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maailma usundid #1 Maailma usundid #2 Maailma usundid #3 Maailma usundid #4 Maailma usundid #5 Maailma usundid #6 Maailma usundid #7 Maailma usundid #8 Maailma usundid #9 Maailma usundid #10 Maailma usundid #11 Maailma usundid #12 Maailma usundid #13 Maailma usundid #14 Maailma usundid #15 Maailma usundid #16 Maailma usundid #17 Maailma usundid #18 Maailma usundid #19 Maailma usundid #20 Maailma usundid #21 Maailma usundid #22 Maailma usundid #23 Maailma usundid #24 Maailma usundid #25 Maailma usundid #26 Maailma usundid #27 Maailma usundid #28 Maailma usundid #29 Maailma usundid #30
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liisira Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Soome-Ugri rahvausundid, zoroastrism, islam, judaism, kristlus, Mesopotaamia usund, Sumeri jumalad, Vana-Kreeka usund, Hellenism ja keisrikultus, manilus, hinduism, budism, taoism, konfutsianism, jaapani budism, shinto.
    Soome-Ugri rahvausundid , zoroastrism , islam , judaism , kristlus , Mesopotaamia usund , Sumeri jumalad , Vana-Kreeka usund , Hellenism ja keisrikultus , manilus , hinduism , budism , taoism , konfutsianism , jaapani budism , shinto

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    39
    docx
    Maailmavaated ja usundid
    32
    doc
    Maailma usundid
    26
    pdf
    Maailma usundid
    28
    docx
    Maailma usundid
    27
    docx
    Maailma usundid
    28
    pdf
    Maailma religioonid
    21
    doc
    Usundilugu - religioon-erinevad usud
    477
    pdf
    Maailmataju



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun