Maailma usundid (0)
Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee
Esitatud küsimused
- Kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik preestrinna?
Maailma
usundidReligiooni kujunemine Religioon
on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on
jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks
peetavad jõud ning
inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.
Igat religiooni võib vaadelda
mitmest
aspektist :
- See on maailmavaade
- On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada
- On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid
- On rituaal – nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine , pühade tähistamine
Usundid jagunevad
jumalate
arvu
järgi:
Monoteistlikud – islam , ristiusk , judaism – 1 jumal
Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism – jumalaid palju
Usundid jagunevad leviala
järgi:
Maailma- /kõrgreligioonid – suurim on ristiusk
Rahvusreligioonid ja hõimuusundid – iseloomulik teatud piirkonnale – nt hõimuusundid Aafrikas
Veel jagunevad:
Aabrahamlikud – peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks – ristiusk, islam, judaism
Dharmalikud – on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi uske – hinduism, budism , šikhism
Suurimad
religioonid
maailmas:
Kristlus – 2 miljardit järgijat
Islam – 1.3 miljardit järgijat
Hinduism – 900 miljonit järgijat – tekkis 10. Saj e.Kr Indias
Ateistid ja agnostikud – 850 miljonit inimest
Budism – 360 miljonit järgijat – tekkis 6. Saj e.Kr Indias
Šikhism – 23 miljonit järgijat – tekkis 1500 a p.Kr Lähis-Idas
Judaism – 14 miljonit järgijat – tekkis 14. Saj e.Kr
Soome- Ugri rahvususundid
Mõisted.
Uskumused
– väljendavad üldistavad suhtumist üleloomulikku.
Müüt
– kirjeldab maailma loomist, seda kuidas jumalik jõud loob kaosest
kosmose, korraldatud maailma; loomisjumala tööd täiendavad heerosed .
Usundiline
muistend
– domineerib s-u usundites – kajastab üleloomuliku avaldumist argielus; tegelasteks üleloomulikud olendid nagu haldjad, hinged ,
näkid jms
Legend
– piiblipärimus
Memoraat
– isikulooline usundiline jutt; inimene kogeb midagi üleloomulikku
ja annab edasi oma religioosset kogemust
Maagia
– katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil (nt.
looduse mõjutamine)
Uurali rahvad
Soome-Ugri
rahvaste
hulka kuuluvad kõik rahvas, kes kõnelevad soome-ugri keeli. Kokku
on s-u rahvaid (k.a. samojeedid) 23
miljonit,
90% neist ungarlased ja soomlased
Uurali keelkonda kuulub kaks põhiharu, mis jagunevad keelerühmadeks:
Samojeedi keeled, vähemalt 6 keelt, 30 000 kõnelejat
Soome-ugri keeled, vähemalt 25 keelt, 22 miljonit kõnelejat – nt. ugri, handi ja mansi keel, lääneugri, ungari, udmurdi , komi, mari ja mordva keeled
- läänemeresoome keeled ( vähemalt 7 keelt, 6,4 miljonit kõnelejat): soome, karjala , vepsa, isuri , eesti, vadja , liivi keeled ning saami keeled (vähemalt 11 keelt, 1 välja surnud, 23 000 kõnelejat)
Uurali keeli
on kokku vähemalt 31, kõnelejaid kokku 23 miljonit.
Uurali keeli
kõnelevaid rahvaid on uuemate andmete järgi Euroopas elanud juba
kümmekond aastatuhandet. Soome-ugri rahvaste keeleline sugulus avastati 18. sajandi lõpus ungari õpetlase János Sajnovics poolt.
Tänapäevaks on ungari teoloogi üksikuist tähelepanekutest välja
kasvanud keeleteaduse haru, fennougristika, laienenud uralistikaks
(uurali keeleteadus), mis haarab enesesse ka samojeedi keeled.
Uurali keeled
ja sellega kaasnev maailmavaade:
- Hoolimata uurali keelte sarnasest ülesehitusest ei ole nad vastastikku arusaadavad.
- Uurali keelte sugulus seisneb eelkõige nende sarnases ehituses, mis on mõjustanud ka uurali rahvaste mõtlemist ja maailmanägemist - See teeb teineteisemõistmise kultuurilistest erinevustest hoolimata hõlpsaks.
- Elus ja eluta loodus ei ole vaid materjal, nagu indoeurooplastel, vaid partner .
- Pole omane agressiivsus - ajaloo käigus on püütud arvestada aina uute ja uute naabritega , kuni nende eest tuli taanduda, säilitamaks enese iseolemist.
- Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. See lubab oletada, et rassism peaks oma hõimuvendadest teadlikule soomeugrilasele võõras olema.
Poliitiliselt
on uurali rahvad väga erineva saatuse ja staatusega:
Ungari
on tuhandeaastase riiklusega rahvas.
Soome
oli juba Vene tsaaririigi koosseisus autonoomne, tal oli oma parlament ja vääring. Eestlased
saavutasid iseseisvuse alles 1918. aastal.
Pärast sõda
olid eestlased ungarlastega osa nn. sotsialismileerist, samas suutis
Soome säilitada turumajanduse ja demokraatliku riigikorralduse.
Saamid
elavad nelja riigi territooriumil ning on alles viimasel ajal suutnud
hakata taastama rahvusühtsust. Läänepoolsed (Norras, Rootsis ja
Soomes elavad) saamid on olnud edukad võitluses oma õiguste eest.
Liivlastele
on Läti põhiseadusega antud põlisrahva staatus.
S-u kõnelejad
ei ela kõik oma põlistel elualadel, on kogukondi ka
Põhja-Ameerikas, Austraalias ja mujal.
Tänapäeval
elavad enamus s-u rahvaid Venemaa
aladel:
- Venemaa s-u keelte kõnelejatel on keel kasutusel suhtlemiseks eraelus ning suulises kõnes, kuna mujal on vajalik vene keele kasutamine.
- Suurematel neist on oma vabariigid või autonoomsed ringkonnad , milles nad on paraku vähemuses.
- Venemaa soomeugrilastel ei ole ühtki emakeelset keskkooli ning emakeelset algharidustki pole igal pool võimalik saada.
- Viimasel ajal toimunud muutused Venemaal on andnud võimaluse rahvusliku eneseteadvuse kasvuks ja rahvuslike organisatsioonide tekkimiseks.
- Venemaal on peamiselt majanduslikke ja põhielanikkonna hoiakutega seotud takistusi Venemaa põlisrahvaste teel täisväärtuslikule rahvuslikule elule.
Uurali
rahvaste erinevus seisneb rasside rohkuses, elatusalades, usundis ,
ajaloos ja tänapäevases poliitilises olukorras.
Uurali
rahvaste ühtsus
on läbi aegade oluliselt mõjutanud eri rahvaste rahvuskultuurilist
emantsipeerumist. Soomlasi on kannustanud teadmine sellest, et
ollakse ungarlaste või karjalaste sugulased, eestlased omakorda on
eeskuju võtnud ning abi saanud soomlastelt. Kahe maailmasõja vahel
tõusis soomlaste, eestlaste ja ungarlaste abiga olematusest liivi
rahvustunne ja kirjakultuur. Praegu on eriti Venemaa soomeugrilaste
rahvuslikule enesehinnangule toeks teadmine sugulusest soomlaste,
ungarlaste ja eestlastega.
Uurali
rahvastepere mitmekesisuses on tema jõud:
et mõtleme ühtviisi, on meil kerge üksteist mõista, et erineme,
on meil, millest rääkida, millega üksteise kultuuri rikastada.
90-ndate
aastate algul asutasid ka uurali rahvad kultuuriseltse,
enamik neist on korraldanud oma rahva esindajate kongresse,
mis mitmel juhul on kujunenud n-ö rahvusparlamentideks.
Vaid Eesti,
Soome
ja Ungari
keelte kõnelejatel on oma territoorium
riigi näol ning seega on ainsad s-u rahvad, kes elavad
industriaalühiskonnas
oma linnakultuuriga ning kus põlluharimise osakaal on väike.
Kultuuritüübilt on eestlased, soomlased ja ungarlased tüüpilised
Euroopa rahvad. Muud s-u rahvad on pigem maarahvad (Venemaal) – nt.
Volga, permi ja väiksemate läänemeresoome rahvaste kultuur on
agraarkultuur,
sest mitmetel ajaloolistel, poliitiilistel ja kultuurilistel
põhjustel pole neil õnnestunud välja kujundada oma linnakultuuri.
Suur osa hantidest, mansidest ja samojeedi rahvastest tegeleb
tänapäevani põhjapõdrakasvatuse ja kalastamise-küttimisega; vaid
vähesed elavad linnas ja töötavad haridus - ja riigistruktuurides.
Ka saamide tähtsaim majandusharu on põhjapõdrakasvatus, kuid
tänapäevaks erinevad saamide eluviisid oluliselt sõltuvalt
asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa).
Tänapäeval
ei saa käsitleda kõiki s-u rahvaid ühtsena tänu erinevatele
ajaloolistele tagaplaanidele, eluoludele jms. Siiski
on kõigil neil usunditel ühisosa:
1.
Religioosne
sünkretism
ehk eri kultuurikihtide ja usundite põimumine on omane s-u
usunditele.
2.
Soome-Ugri rahvad on suuremas
osas kristlased ,
kelle kristlus on põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega.
Enamus s-u rahvaid on ka õigeusu mõjusfääris.
Venemaal on
s-u rahvastel on rahvapärane
õigeusk
- formaalselt õigeusklikud, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi
paganlikud-animalistlikud usundid. Rahvuspärane õigeusk esineb ka
Setomaal ja Kihnus .
Usundilt on
eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased , ungarlased
aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Siberi
ugrilased ja samojeedid on šamanistid..
3.
Usundilt
on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid
ja paljudes kultuurides on šamaanidel olnud oluline roll inimeste ja
üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Pöördumine
eelkristliku usu juurde,
uus- paganlus . Näiteks šamanistlikud jooned obiugrilaste usundis.
Šamaan
on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi.
NSV Liidu ajal peeti šamanismi vaimuhaiguseks ning see oli
kriminaalselt karistatav . Endiste NSV Liidu aladel on tänapäeval
tugev ateistliku ideoloogia mõju ning paljud ei pea end tänapäeval
usklikeks.
Uuspaganus ehk
esiisade usundite taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. sajandil,
liikumised loodi 20. sajandi I veerandil. Leedu usutegevus
struktureeriti kristlikule tavale, Eesti oma taarausundile.
4.
Kogukonna
religioosne suhe loodusega
(kandunud osaliselt ka kristlusesse):
- Pühad lätted/allikad, mis on religioosselt austatud
- Vahel on allikal sakraalhoone, mis on ettenähtud supluseks allikas või on allikas piiratud aedikuga
- Allikavesi = elus vesi, ei jäätu ka talvel
- Allikavee austamise kombed erinevad – suplemine lubatud/keelatud, lubatud vaid ühe kindla anumaga vee võtmine jms. nt. Kuremäe allikal kümblemine (õigeusu püha allikas)
- Pühaduse erinev mõistmine on ka religioosse konflikti allikas
- Usk vee tervendavasse võimesse
5.
Sünni
ja surmaga seotud uskumused:
- Surnuteriik ja selle asukad – mandala , põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett
- Kalmistu kui surnute ’küla’ ning elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik; kalmon kirdi on esimesena maetu ning tema tagab rahu ning suhtluse surnute ja elavate vahel
- Esialgu oli hiis surnute austamise koht
- Kalmistul käimise funktsioon on kommunikatsioon surnutega (kommunikatsiooni funktsioon)
- Kalmed peegeldavad surnute sotsiaal-religioosset staatust
- Kalmistu kui axis mundi, muutumatu pidepunkt ümbritsevas katoliiklus keskkonnas
- Kalmistu kui ohvririituste paik
- Surnud kui moraali ja traditsiooni valvurid ja esiisade ning jumalate vahendajad
Traditsiooniline
Soome-Ugri kalmistu:
- Kalmistut külastatakse vaid tähtpäevade puhul
- Risti haual ei uuendata – puidust rist peab vastu 20-30 aastat; kui see on purunenud , võib samale kohale uuesti matta – seetõttu ei laiene kalmistu territoorium
- Kalmistud väga lihtsad ning üsna hoolitsemata
- Komme kääpal koos lahkunutega süüa
- Linliku kultuuri saabumisel tekkis uute ja vanade kommete /uskumuste konflikt
- Kremeerimine ei ole kristlikele s-u usulistele vastuvõetav
6.
Müütilised
laulud
(nt. regilaulud Eestis) ja usundiline
muistend
- antakse edasi arusaamu sellest, kuidas on tekkinud see ilm, kus me
elame
Pühad
kohad/ ristid
– rahvapärane arusaam vajalikkusest käia ’pühades kohtades’,
palvetuskohtades ja viia sinna ande (süüa, juua, münte jms.)
Looduslikud
pühakohad
on tavaliselt katkestused tavapärases looduses, üles-/allapoole
ulatuv. Nt. künkad, suured puud ja kivid , orud, allikad jms.
Soome-Ugri
rahvastele iseloomulikud jooned:
Maailmapuu,
mis jaotab maailma kolme sfääri:
Puu latv – ülailm, kõrgemate vaimuolendite tarvis (ülim loodusjõud ja jumalad)
Oksad – keskmine ilm, lihtsurelike tarvis
Juured – allilm siit ilmast lahkunute hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks
Horisontaalselt
jaotab puu maailma neljaks ilmakaareks. Puu on kui maailmatelg.
Pühad
hiied
– lisaks s-u rahvastele iseloomulik ka Balti ja Germaani rahvastele
– jumalaid ei kujutata ega piirata seintega vaid pühaks peetakse
hiisi ja metsi:
Vanimas tähenduses on hiis surnute austamise koht
Siis looduslik pühakoht, kus võib elada ’halb hingeolend’ ehk hing(ed), kes ei saa rahu
Erineva tähendusega ohvrihiied
Hiied seovad
kogukondi. Hiiel võib olla puid, kive, allikaid , kujusid ,
tantsuplatse, matmiskohti ja mõnel pool kohtupidamisrajatisi.
Usuti , et
hiies elavad hiie jumalad või vanad jumalad, lisaks vaimud,
hiievaimud, hiiehaldjad jms. Hiies käidi nõu pidamas, annetamas, kadunuid matmas ja austamas, kohut mõistmas.
S-u
rahvaste versioonid ristimärgist
on maagilise kaitse ja tõrje eesmärgiga:
- Ühe joonega joonistavad märgid on maagilised kujundid
- Viiskand
- Silmusnelinurgad – kaitsevad haigust eest, kurja eest
- Ristid
- Rõngas- ja kodarristid – ringiga piiratud ristid – valguse ja elu märk
- Triskele (kolmjalg) ja kaheksakannad – elu jätkuvust sümbol, aastaaegade kordumine
Ristipuu/hingepuu
– uskumused puudest kui lahkutune hingede uutest asupaikadest
(universaalne uskumus ). Ristimärkide uuristamine puutüvesse seal
elava hinge kaitseks kurja eest.
Pühakivide
austamine põhineb viljakusmaagial või on lahkunud hingedega seotud
( lohukivid ). Lohukivi lohust võetud vesi usutakse olevat
meditsiinilise toimega.
Soome-Ugri
kajastused folklooris :
- Rahvalaulud – müütilised
- Kombekäitumine – käitumine seotud religiooniga
- Kohapärimus – miks on mingi koht püha
- Muistendid – tekkelood, katkumuistendid
- Müüdid
- Legendid
- Memoraadid
- Kroonikaadid – inimeste jutustused enda elust, kus avalduvad ka religioossed kombes ja uskumused
Katoliiklikud
s-u usundid
Külakatoliiklus
on
ristiusk, mis seguneb kohaliku eelkristliku usundiga; säilitatakse
oma usk ja võetakse üle ka katolikud, tavad, kombed, uskumused.
Külakatoliikluses
on ohverdamiskomme, mille kohaselt pühadesse kohtadesse ja
ikoonidele viiakse ande.
Rahvapärane
õigeusk on formaalselt õigeusk, kuid õigeusuga põimununa elavad edasi
paganlikud-animalistlikud usundid. Eripäraks on kalmistule pandud
laud ja pink selleks, et koos lahkunutega tähtpäevade puhul
söömaaegu pidada. Juba vanal ajal oli kombeks kääpal surnutele
toidu/joogi jätmine – juba eelkristlik tava.
Setod on
õigeusklikud võrukesed, kes paluvad eesti keeles vene jumalat,
umbes 10 000 inimest peavad end setodeks. Venemaa tunnistab neid
alates 2010 aastast oma põlisrahvana.
Ristimärk
on ristiusu tähtsaim sümbol; rist ka kristlus on sünonüümid.
Sümboliseerib ristiusus usku ja armastust, jumalikku tarkust,
ohverdust jms. Sisaldab ka ristiusueelset semantikat.
Mordvalased
Mordvalaste
alla kuuluvad ersa
ja mokša
keeli kõnelevad rahvad, kes elavad Venemaa aladel.
Niisamuti ,
nagu setud on hoolimata vene naabrusest suutnud säilitada oma arhailise kultuuri ning arendada seda oma rada pidi, on ka
mordvalased Venemaa ainus põlisrahvas, kes on suutnud läbi viimase
aastatuhande püsima jääda Moskvast vähem kui poole tuhande
kilomeetri kaugusel. Mordvalaste kultuur võib aidata meil oletada,
mis oli Venemaal tuhat aastat tagasi, enne venelasi.
Asustuse tüüp
sõltub piirkonna loodustingimustest, majanduse erijoontest ja
ajaloolistest traditsioonidest. Kauges minevikus, kui mordvalaste
elatusaladeks olid jahindus ja kalastus , kujunes asustus piki
jõekaldaid. Tänapäevasele mordvalaste asuala maastikule on
iseloomulik jäärakute ja uhtorgude võrk Volga-Okaa jõgedevahe
haruderohkes suurte ja väikeste jõgede süsteemis. Maad, kus elavad
mordvalased, on väga viljakad . Ka tänapäeval on mitmed suured
külad täielikult peitunud uhtorgudesse.
Pärimuse järgi olid külad varem ümbritsetud metsaga. Metsa
kadumise järel uhtorg kuivenes ja allikad lakkasid tegutsemast. See
asjaolu sundis küla ümber paiknema esialgsest asupaigast
madalamale.
Mordvalaste maailmapilt :
- Leidub erinevusi ka lokaalselt – rahvariietes, kommetes
- Jumalate rohkus - maailma valitsevad ülem- ja alamjumalused, kes iidsetel aegadel kehastasid päikest, soojust, tuld ja teisi universumi objekte. Iga jumalus soosis ja valitses teatava objekti, territooriumi, loodusnähtuse üle.
- Naisjumaluste domineerimine - Mordva keeltes puudub ka sooeristamise kategooria
- On vähe müüte maailma loomisest – arvati, et maailm tekib ise – levinuim motiiv kõneleb ilmalinnust, kes muneb maailmamuna, mille rebust tekib maa ja koorest taevas ja maa-alune
- Müütides esineb ka maailmapuu – maailma kujutatakse kolmekihilisena
- Uskumus, et kõik, mis elutseb maal, vees ja õhus kasvab koos Maaga
- Uskumus, et Maa on nelinurkne ja taevas on kaarena selle kohal; universumi keskpunkt on Põhjanael
- Kombed, tavad ja jumalused lõi ersa ülemjumal Nishkepaz koos kõuejumala Pur'ginepazi ja Nikulapaziga.
Uus-paganlus
Eestis
Maausk
on eesti eelkristlikul rahvausundil põhinev tänapäeva usuline
liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon
ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa
eesti kultuuris. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide
esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda.
Iseloomulikud
jooned:
- Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne reeglistik ja käsud ning keelud.
- Peamisteks põhimõteteks on looduse ja esivanemate austamine.
- Esivanemate ja nende kultuuri austamine – keel, teadmised, lood, laulud, tants, igapäevakombestik, tähtpäevad, surnute mälestamine jne.
- Uskumus, et kõik loodus ( loond ) on elav ja hingestatud – inimene on loodusega seotud ja osa sellest, loodusega saab suhelda ja seda kasutava mõistlikult (ei võta rohkem, kui vaja); ka tapetava looma ja taime austamine
- Tasakaalu tähtsus – sõnas on vägi ja väega ei mängita
- Kombetäitmised päris maarahva pärimusest (sellest, mida põlvest-põlve on edasi antud)
Taarausk
on 1930 aastal loodud religioon. Taarausuliste eesmärgiks oli luua
vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja
kultuuriline iseseisvus . Samas ei püüdnud nad muinasusundit
taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et
arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga.
Iseloomulikud
joones:
- Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel.
- Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus – areng on igavene
- Monoteistlik usund – üks jumal Taara
- Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga – tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga, abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid
- Oma kalender – alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918
Zoroastrism (zoroastrianism)
Zoroastrism on
rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr.
Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku ( vastandab keha ja vaimu) ja
maailmalõpust kõneleva religiooniga.
Ajalooline
taust
Indo-aarialased
jagunesid iraanlasteks ja
Mitanni
riigis,
mis rajati 16. saj eKr ja mis asus Mesopotaamia põhjaosas koosnes
elanikkond kolmest sotsiaalsest klassist:
Preesterkond
Ülikkond – sõjaväelased
Maaharijad
Hiljem lisandunud käsitöölised
Esimene
iraanlaste riik oli Meedia
riik,
mis eksisteeris 8.-6. saj eKr. 6. saj eKr purustas Pärsia valitseja
Kyros II Meedia ja liitis selle Ahhemeniidide
impeeriumiga
– impeeriumi ajast pärinevad raidkirjad, kus mainitakse zoroastrismi . 6. saj eKr tunnistas Pärsia kuningas Kyros
zoroastrismi ja sellest sai impeeriumi riigiusund; tänu maagidele
ehk vaimulikele levis usk terves Ahhemeniidide impeeriumis. Kui
alistati uusi alasid, siis sealsetel aladel säilis rahva oma usk.
Usundi rajas prohvet Zaratuštra,
kes elas vahemikus 1700-1200 a eKr Pärsias. Tänapäeva usu järgijad
usuvad tema sünniajaks olevat 6. saj eKr. Tema nimest sai religioon
oma nime.
- Zaratuštra oli kursis tolleaegsete rituaalidega, millega ta ei olnud päri – ohverdati loomi, peeti orgiaid haoma (joovastav jook) manustamisega. Zarat. leidis, et haoma manustamine ja ohverdamine on läinud liiga rohkeks.
- Zarat. tahtis taastada tasakaalu maailmas ning leidis, et asha on paigast ära – meie maailm toimib täna asha tasakaalule – väitis, et ülikkond ja preesterkond on astumas ashast drugi ehk asha vastandisse, totaalsesse tasakaalutusse, kaosesse
- Umbes 20. aastaselt läks ta eksiili ning kuulutas oma ideid
- 30-aastaselt sai ta oma esimese nägemuse Ahura Mazdalt, mille järgi hakkas jutlustama uut religioosset sõnumit: on üks jumal, kes on kõige looja ja headuse allikas
- Zaratuštra on Ahura Mazda poolt valitu, kelle ülesanne on olla vahendaja ning viia Ahura sõnum rahvale
- Esimesena aktsepteeris tema nägemusi Vitashpa ning ta aitas tema ideid levitada
- Zarat. tapeti 77. Aastaselt
- Hoolimata Zaratuštra pingutustest säilis kultuuris haoma manustamine
Zoroatrismi
pühad tekstid ja Zaratuštra nägemused on koondatud Avesta (’lugemine’) raamatusse, mis on olulisim infoallikas. Esimesed
osad on pärist 5. sajandist ning kogu pärimusest on säilinud vaid
15%. Varaseim säilinud käsikiri on pärit aastast 1323. Avesta
vanim osa eksisteerib kahes keeles, mida nimetatakse avesta
keelteks :
kaatade keel ja nooremavesta keel. Jaguneb osadeks :
- Gathad/hümnid – kuulub Yasna korpusesse - paljastavad Zaratuštra raske elu
- Noorem Avesta
- Yašt – kiiduhümnid, ülistatakse jumalikke olendeid , eepilised jutustused, jutud viimasest lahingust
- Vendidad/Videvdat – preestrite loodud seadused kurjade vaimude vastu, maailma korrastamiseks; puhtuse kood ja laused – see osa sisaldab ka Väikest Avestat, mis on katkendite kogu igapäevaseks palvuseks
- Zand - kommentaarid
Muutused
ühiskonnas, mis kaasnesid Zoroatrismi tekkega:
- Tsükliline maailmavaade muutus lineaarseks – maailmal on lagus ja lõpp
- Polüteistlikust maailmavaatest monoteistlikuks
Zoroatrismi
tunnused:
- Monoteism - on üks jumal, looja, tark isand Ahura Mazda – ta on olemuselt vaimne ning nõuab vaimset austust ja palveid püha tule ees, Ahurat end ei ole loodud, tema lõik kõik, kaasaarvatud teised jumalad; kõige hea kehastus
- Dualism - Asha – kord, headus , hea mõte, head vaimud = Ahura Mazda VS Drug – halb, kuri, kurjad vaimud, halb mõte = Ahriman (aka. Angra Mainju)
- Ahriman on Ahura vastand ning ta esindab pimedust , kurjust , kannatusi, surma jne
- Daeva – head vaimud
- Yazata – kurjad vaimud
- Maailm on olemuselt hea, kuid on hetkel tikutud kurjuse rünnakutest
- Viimne lahing ehk Frashokers:
- Kolme tuhande aasta vältel pärast maailma loomist pidasid loov energia ja hävitav jõud lahingut
- Headuse lõplik võit saavutatakse viimases purustavas lahingus Kayu Marti abiga
- Kayu Mart sünnib neiust, kes jäi veekogus, kus oli säilinud Zaratuštra seeme , supeldes rasedaks
- Kuna Ahura Mazda lõi maailma mõtte jõul, siis muutus Ahriman materiaalseks ning teda saab hävitad
- Lahingule järgneb kohtumõistmine ja taeva ning maa ühendamine
- Inimese postuumne staatus määratakse maapealse elu järgi elus - igal inimesel on võimalus tugevdada headuse jõudu maailmas, et saavutada ja tagada koht taevas jumala juures:
- 4 päeva pärast surma toimub inimese üle kohtumõistmine
- Inimene peab ületama Chinvat Pul silla – headele see laieneb ning nad kohtavad ilusat neidu ; halbadele muutub kitsaks kui noatera ning nad kohtavad haisvat moori , kes neid kallistusega sillalt alla tõukab
- Täielik kehaline ülestõusmine toimub pärast maailmalõpu lahingut – tuleb ületada tulejõgi, kust vaid head saavad üle daevade abiga
- Inimese headuse omadused on maaharimine, abiellumine sama usu esindajaga, mõõdukas söömine ja sallivus.
- Kolm surmapattu on surnukeha põletamine, raipe söömine ja loomuvastane suguelu
- Faravahar - peamine zoroastrismi sümbol, mis kujutab tiivulist juhti, kes on inglisarnased olendid ja nad jälgivad inimesi ning juhivad nende elu.
Ahura Mazda
tuleb koos 6 hea vaimuga ning ideaaliga, kellega koos nad moodustavad
Ameša
Spenta
ehk püha
surematud:
- Ahura paremal käel on mehena kujutatud vaimud:
- Arta Vaništa (’täiuslik tõde’) – esindab tuld kõikides ilmingutes, tõde = tuli, tule hoidja
- Vohu Maha (’hea mõte’) – loomariigi kaitsja
- Kšata Vairya (’ihaldatav õiglus ja võim’) – hõlmab kõiki metalle
- Ahura vasakul käel on naisena kujutatud vaimud
- Spenta Airmaiti (’pühendumus, püha aulisus’) – valitsusala on maa
- Haurvatat (’kõiksus, terviklikkus , tervis’) – vetemaa valitseja
- Ameretat (’ surematus ’) – taimeriigi valitseja
Indiviid
zoroastrismis tänapäeval:
- Religioon hakkas hääbuma 7 saj pKr, mil muhameedlased tungisid Iraani .
- Tänapäeval on selle usundi pooldajad erinevates riikides vähemuses – seda järgib vähem kui 200 000 inimest Iraanis ja Indias.
- India kogukond asub Mumbai linna ümbruskonnas ja neid kutsutakse parsideks. Nad lahkusid kodumaalt 8 saj pKr, kuna moslemid kiusasid neid taga. Kohalik India valitsus lubas neil sinna elama asuda eeldusel, et nad õpivad ära kohaliku keele, järgivad sealseid kombeid puhtuse ja abielu osas ega kanna relvi. Mumbais on 44 usutemplit.
- Tähtsaim elutsükliga seotud tseremoonia on navdžote, millega 7-12 aastane laps saab vastutute usu järgimise eest – sümboliseerib täiskasvanuks saamist. Lapsele antakse valge särk (sudreh) ja nöör (kušti), mis on lojaalsuse sümbolid.
- Matuserituaalides välditakse maa ja tule rüvetamist ning seega asetatakse surnukehad kõrgetele platvormidele, mida nimetatakse vaikuse tornideks, kus laibad jäävad looduse hooleks – süüakse lindude poolt. Luud lükatakse tornide keskel asuvasse kaevu . Tänapäeval on probleem, sest lindude populatsioon Indias on 99% vähenenud ning vahel maetakse surnud betoonist vanniga maa alla.
- Jumalateenistused viiakse läbi palvetades kodus ja templites. Püha tuled hoitakse templites pidevalt põlemas – see sümboliseerib jumal Ahura Mazdat, valgust ja tarkust.
- Vett ja maad tuleb hoida puhtana ning kodus vastutab üks isik tule põlemise eest
Islam
Islam on
rajatud
monoteistlik
usund,
mis loodi 7.
sajandil
prohvet
Muhammadi
(570-632) poolt Meka linnas, Araabia poolsaarel. Islami pühakirjaks
on Koraan ,
kuhu on kokku kogutud Muhammadi ilutused. Inimene, kes on vastu
võtnud usu ja allub Jumala tahtele on muslim
(aka. Moslem ). ’Aslama = alluma , allutama –> ’islam =
allumine ühele jumalale , enda tahte allutamine temale. Islami
kogukonda nimetatakse umma’ks.
Muhammad :
- 40 aastat oli polüteist, elas Mekas, kus oli palju jumalaid
- Kaupmeeste soost, abiellus vanema lesknaisega, kelle abil sai Mekas auväärse staatuse
- Käis Meka lähedal mäel paastumas, kus sai ka ilmutuse
- Esimese ilmutuse sai ~610 aastal – ta oli hirmul; ilmus Gabriel, kes teda sundis lugema (3 korda) – Muhammad väljendas tahtmatust ilmutust vastu võtta
- Pärast ilmutust läks ta koju ning on 2 versiooni juhtunust: 1) mõistis koheselt juhtunut 2) oli segaduses ning selgitust tõi talle naise sugulane, kes seletas juhtunut
- Peale ilmutust hakkas kuulutama ainujumalat ning väitis, et panteoni jumalad on tähtsusetud
- Hakkas kõnelema elust pärast surma, mida mõjutavad meie teod maapealses elus – Mekas muidu ei räägitud teispoolsusest ja usuti maapealse elu ainuolulisusse
- Mekas valitsev hõim, kuhu Muhammad ka ise kuulus, oli Qurayši hõim – ei aktsepteerinud tema kuulutusi
- Muhhamadit kiusati taga ~616-617 ning Islami omaksvõtnud inimesed pagesid Aafrikasse, Etioopiasse
- Muhammad sai aastate jooksul palju ilmutusi, ühes neist olevat talle öeldud, et ka kolmele Quarayši jumalannale võib loota – kuid selle lükkas ümber järgnev ilmutus, mis ütles, et eelnev sõnum oli Saatana ning mitte Allahi saadetud
- ~620 hakkas Muhammad läbirääkimisi pidama Yatribi linnas ning 622 läks ta Yatrib, Mediinasse – see sündmus tähistab islami ajaarvamise algust
- Aastaks ~630 oli Muhammadile allutatud armee ning kogu Araabia poolsaar – Muhammadit tunnustati kui riigipead
- Muhammad suri aastal 632
Muhammadi
tüli juutidega
seisnes selles, et ta väitis, et Judaism on Islami jätkuust ning et
Islam on tõene, kui Judaism on tõest eemale liikunud. Juudid ei
aktsepteerinud sellist seisukohta. Samuti saatis ta Mediinast välja
kaks juudi hõimu ning lasi kolmanda tappa.
Pärast
Muhammadi surma valiti temale asevalitseja ehk kaliif
ning alles siis algab tõeline islami kujunemine. 12 aasta jooksul
pärast Muhammadi surma vallutasid muslimid Egiptuse, Süüria,
Iraagi ja tungisid Liibüa ja Iraani aladele . Islami ekspansioon jätkus saja aasta vältel – Põhja-Aafrikast kuni Atlandi
ookeanini, Hispaania , Lõuna-Prantsusmaa, Pakistan . See hiiglaslik maa-ala püsis ühtse riigina aastani 750 – soodustas islami
levikut ja islamiusu järgijate arvu kasvu; pärast seda sõjaline
ekspansioon aeglustus.
Islam levis ka
rahumeelsel teel. Muslimitest kaubitsejad viisid oma usu
Lääne-Aarfikasse ja Ida-Aafrika rannikule. Usk levis kaupmeeste
vahendusel ka Malaisiasse, Indoneesiasse ja Filipiinidele.
II kaliifi ,
Utnan,
ajal koguti kokku kõik Muhammadi ilmutused, millest oli tekkinud
meeletult palju versioone.
Infoallikad
islami kohta – Koraan:
- Koraani lugejad = Qurra’
- Koraani kirjapanekuga hakkas välja kujunema araabia kiri
- Jaguneb 114ks peatükiks, mis ei ole kronoloogiliselt järjestatud; pikkuselt kahanevas järjekorras
- 610-622 lk on kirjas ilmutused
- Suurad – peatükid, mis järgivad Muhammadi elulugu
- I kanoniseering (651-656) - oli väga mitmeti mõistetav, sest ei kasutatud diakriitilisi märke, mille abil saab foneeme eristada
- II kanoniseering (10. saj) – oli loodud diakriitilised märgid (konsonantide süsteem) ja liniit vokaalide eristamiseks, lugemiseks 7 erinevat varianti
- Tänapäeval saab lugeda koraani kolmes erinevas süsteemis, millest kahte kasutatakse enamasti:
- Hafsi – Egiptuse ametlik koraanilugemissüsteem
- Nafi – Aafrika ametlik koraanilugemissüsteem
Hadit
– jutlus Muhammadi käitumisest kindlas olukorras – haditid kokku
moodustavad sunna – prohveti tava ehk tema arvamusi ja ütlusi jäädvustav kogumik
(moodustati 9.saj). Konkreetse jutluse tõesuse kontrollimiseks
uuriti tekkeahelat (kas jutustajad on moslemid, kas neil on hea mälu,
kas nad on araabia keele kõnelejad jms).
Tafsir
– koraani kommentaatorid – on väga tähtsal kohal, kuna
otsustasid, kuidas tõlgendada vastuolulisi väiteid Koraanis. Otsus
tehti Keskajal: kõik hilisemad väited lükkavad ümber varasemad.
Šariaat
ehk islami seadus moodustub Koraanist, Sunnast ning kommentaaridest.
Kuna Muhammadi iga tegu tema elus oli religioosne akt on ka see
kehtiv printsiip islami ühiskonnas – miski ei seisa religioonist
eraldi.
Idžma
ehk koguduse üksmeelne tõekspidamine.
Qijas
on esimese kolme allika (koraan, sunna, idžma) põhjal tehtud loogilised järeldused.
Islami
tugisambad:
Šahada – Islami usutunnistus – pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on minu prohvet
Sawn – paastumine Ramadani kuul (üks päev), ei kehti rasedatele , haigetele, raukadele, reisil olijatele; lõppeb pidustusega id Al-fitr
Salat – palvetamine 5 korda päevas Meka suunas, enne peab end pesema , vaiba peal
Zakat – almuste jagamine vaestele, ränduritele jms; tänapäeval on see 2.5% sissetulekust
Hadž – palverännak, mida tuleb sooritada vähemalt kord elus; tuleb 7x kõndida vastupäeva ümber Kaaba, joosta kahe künka vahel, juua Zamzami kaevust, pidada palvet Ararati mäele, pilduda saatanat kividega jne – lõppeb ohvri toomisega
Mõna suuna
puhul on ka kuues tugisammas – Džihaad
ehk usuline jõupingutus:
- Suur džihaad – inimese võitlus iseendaga
- Väike džihaad – võitlus uskumatute vastu ja moslemite kaitsmine; jaguneb omakorda:
- Iga-aastane džihaad – regulaarne tegevus, milleks on eriline armee; ei mõjuta kogu ummat
- Kaitsedžihaad – vaid kaliifi poolt võimalik välja kuulutada; sõjaline tegevus, milles peab osalema kogu umma
Kui Portugali
meresõitja Vasco da Gama avastas India, algas Euroopa mõju
islamimaailmale, mis lõppes koloniseerimisega. Koloniseerijad tõid
ka lääneliku haridussüsteemi. Pärast koloniaalvõimude alt
vabanemist, pärast teist maailmasõda, hakkas lõhe
’progressiivsete’ ja ’konservatiivsete’ muslimite vahel
suurenema.
Islamiusulised
jagunevad kaheks põhiliseks uskkonnaks – sunniitideks
ja šiiitideks.
Šiiitide
meelest kehtestab usulist võimu vaid imaam, kes suudab tõlgendada
Koraani jumaliku inspiratsiooni alusel ja ilmeksimatult. Pooldasid
’Ali, Muhammadi sugulase valimist esimeseks juhiks, kuna pidasid
teda esimeseks imaamiks – uskusid, et ta päris Muhammadilt tema
pühaduse. Šiiidid tõlgendavad Koraani vaimsemalt ja
esoteerilisemalt kuid tähtsustab ka õiguslikku korda.
Sunniidid
on umbes 85% muslimitest. Pooldavad kaliifi, kes on usklik juht
piiratud võimuga. Ta vastutab ühiskonna elu korraldamise eest,
põhinedes Koraanile ja prohveti tavale. Kaliif tuleb valida Quaraši
hõimu meesliikmete hulgast. Neli esimest kaliifi võivad samuti
olla kogukonnale eeskujuks nagu Muhammad. 1924 kaliifivõim kaotati.
Idžma ehk koguduse ühismeel on keskne põhimõte – šariaadi
järgimise kohustus. Sunniidid tõlgendavad Koraani selleks, et
struktureerida ühiskonda kuid ka tähtsustada vaimsust.
Islami
uskumused:
- Täielik monoteism – Jumal on ülim, igavene ja kõikvõimas, näeb kõike, on kõiges, on universumi looja, juhib kõige elu, tal on 99 nime
- Usk inglitesse – Jumala saadikud ja teenrid . Suurim neist Gabriel, kelle kaudu jõudis Koraan Muhammadile. Inglid kiidavad jumalat, kannavad tema aujärge, saadavad uskikke palvuse ajal, peavad arvet inimese tegude üle.
- Jumala raamatud on psalmid , evangeeliumid, toora ja koraan – neist viimane ehk täiusliku tõe hoidja on Koraan
- Prohvet ehk sõnumitooja on oluline
- Viimne kohtupäev, mis saab toimuma reedel, muharrami kuu 10. päeval – iga inimest hinnatakse kahetsuse ja heade tegude järgi, arvestades seda, kuivõrd on ta järginud Šariaati. Heakskiidu teenides läheb inimene taevasse, mis on igavese õndsuse paik. Teised lähevad põrgusse, kus patused kannatavad suuri piinu, tule ja keeva veega naha põletamist.
- Kõik mis maailmas juhtub on Jumala määratud
Judaism
Judaism kuulub
aabrahamlike
usundite
perekonda (koos Kristluse ja Islamiga). Judaismis on Aabraham
kui juudirahva esiisa, islamis jumala sõna vahendaja ehk prohvet ja
kristlusest täiusliku usu eeskuju (rõhutatakse järgnemist Jumala
kutsele minna kodumaalt tundmatusse paika; Iisaki ohverdamine –
Aabraham on valmis ohverdama Jumalale oma poega ; saab kõrges eas
järglasi, kellest saavad eri hõimude juhid). Judaismis on Aabraham
kõigist kolmest usundist tähtsaimal kohal.
Juudid nimetavad end Abrahami lasteks. Prohvet
Abraham
tõi juudid Mesopotaamiast Palestiinasse. Mooses on judaismi rajaja
ja seadusandja. Mooses sai Siinai
mäel
nägemuse, kus jumal andis talle kümme käsku ning kus ta sõlmis jumalaga lepingu. Taavet
oli juutide kuningas, kes rajas Iisraeli riigi. Juutide tähtsaim
religioosne tempel on Jahve
Tempel.
Judaism on
välja kasvanud Muinas-Iisraeli
usundist
– ei ole võimalik täpselt fikseerida , millal üks algas ja teine
lõppes. Iisrael tekkis ~1000 eKr, enne olid vaid eraldiseisvad
kaananlaste hõimud. Esimene kuningas oli Saul .
Järgnev kuningas oli Taavet,
kes muutis Jeruusalemma riigi pealinnaks ning alustas seal
ulatuslikke ehitusi . Taaveti poeg Saalomon
lasi ehitada Jeruusalemma templi. Need kolm on tähtsaimad kuningad.
Vana-Iisraeli
usunditel on sarnaseid jooni teiste Lähis-Ida vanade religioonidega
(nt. Mesopotaamia, Egiptuse):
- Palju pühapaiku mitte üks kindel (judaismis kuni ajani, kui Jeruusalemm muutus usukeskuseks)
- Suur rõhk kultustoimingutel
Usundi
tunnused:
- Monoteistlik, täpsemalt välistav monoteism ( kinnitus 6. saj eKr) – keelab kõikide teiste jumalate austamine/tunnustamine ainujumala JHVH (jahve) kõrval. Muid jumalaid ei peeta tõelisteks. Algselt oli usund siiski polüteistlik.
- Jumala nime lausumine oli keelatud ja seega tekkisid talle austusnimed, sh. adonai – ’minu isa/ issand ’
- JHVHst sai ainujumal tänu prohvetlusele
- Üleminek Vana-Iisraeli usust judaismi toimus Paabeli vangipõlve ajal (586 eKr hävitas Nebukadnetsar II Jeruusalemma ja rahvas küüditati Babülooniasse):
- Kinnistus monoteism
- Tugevnes etniline kuuluvustunne ja identiteet – kui vangistatud inimesed saabusid Pabülooniast tagasi Iisraeli, olid paljud neist abielus sealsete naistega – hakati nõudma nende abielude tühistamist, kuna hakati pidama õigeks vaid juutidevahelisi abielusid ning mitte- juute peeti paganateks peetakse palvust ja jumalateenistust – keskne kultuselement on sünagoogis palvetamine, laulmine, pühade tekstide ettelugemine ja seletamine
- End juudalaseks ehk juudiks pidanud inimene oli ümberlõigatud, pidas sabatit, sabatiaastat, tunnistas Toorat ja täitis kohustusi Jeruusalemma templi ees
- Toora – kirjapandud Jumala ilmutus; püha raamat, kus on kirjas õpetused, keelud ja käsud, mille järgi elatakse; pühakiri (5 raamatut), mis edastati Moosesele Siinai mäel/ kirjalik Toora (kogu kaanon ) /rabide eetikaõpetus ehk suuline Toora
- Tseremooniaid ja pühi peeti kodudes – rituaalid, eluetappide tseremooniad, Sabat ; rituaalid aktualiseerivad minevikus toimunud sündmusi, neid elatakse taas läbi
- Uskusid, et tohib olla vaid üks tempel, koht kus ohvritalitusi korraldada (Jeruusalemma tempel) – juutidele, kes elasid välismaal tekkisid sünagoogid, kus tegeleti palvetamise, laulmise, lugemise ja õpetamisega, kui mitte ohvritalitustega
- Rabi on judaismi isand, õpetaja
Iisraeli
rahvad on olnud mitmete võõrvõimude all kuigi nad pidasid oma
maad, Iisraeli, enesele kuuluvaks (antud Jumala poolt). Palestiina
territoorium ja Jeruusalemm oli alates 8 saj eKr erinevate riikide
võimu all, kuid 1948
said nad oma riigi tagasi ning loodi Iisraeli riik. Elades võõrvõimude all on juudid pidanud kannatama tagakiusamisi ning
massilisi hävitamisi.
66 pKr algas
juutide ülestõus roomlaste vastu ning 70
pKr lasi keiser Titus nende templi hävitada ning roomlased vallutasid Jeruusalemma.
70 eKr hävitati keiser Tituse käsul Jeruusalemma tempel ning juudid
müüdi orjadeks ning seega on ta üks suurimaid kurjategijaid
juutide vastu. Lisaks veel on seda Pabüloonia kuningas
Nebukadnetsar,
kes lasi hävitada juutide esimese templi , Oktanh
Imenitski
ning Adolf
Hitler,
kes organiseeris suurima juutide hävitamise ning Holokausti.
Ka keskajal
oli palju juutidevastaseid vandenõuteooriaid. Halvakspanu osaliseks on juudid saanud ka tänu usu karmile välistavale monoteismile ja
enese Jumala ja rahva ülistamisele (teiste mahategemisele). Lisaks
on juudid ülimalt kokkuhoided rahvas ning peavad end Jumala poolt
väljavalituteks.
Judaismi
harud
Ortodoksne
ehk ususeaduste keskne judaism:
- Peab end ainsaks õigeks judaismiks
- Kujunes 19. saj I poolel – eesmärgiks säilitada traditsioonilist judaismi (reformistliku judaismi vastand)
- Toora-keskne elukäsitlus – Toora sõnad on jumalikud ning neil on absoluutne mõjuvõim; jumala igavese tahte ilmutus
- Elu juhivad mitsvot ehk religioossed käsud – Toora õppimise kohustus, elamine Toora järgi, kindel toitumine, kohustus palvetada kolm korda päevas
- Suurrõhk haridusel, koolidel, kus saab omandada traditsioonilist juudi haridust
- Toetavad Iisraeli ja ootavad Messiat, kes selle vabastaks
Reformistlik
ehk edumeelne judaism:
- Sai alguse 18. saj valgustusajastul , mis rõhutas mõistuslikkust ning progressi
- Muutuste, arengu, kriitiliste hinnangute ning teaduslike uuringute meelne
- Toorat ei tunnistatud kui faktidel põhinevat ja kohustavat – loobuti toitumise piirangutest, palved tõlgiti heebrea keelest emakeelde, kaotati eraldi meeste ja naiste pingid, lühendati jumalateenistust
- See haru on pidevalt arenev, kohaneb muutustega ühiskonnas ning tähtsustatakse rohkem eetilist õpetust kui rituaalset seadust
- Isikupärane ja mitte-autoritaarne lähenemine religioonile
Konservatiivne judaism:
- Tekkis 19. saj lõpul, kuna ei oldud rahul reformistliku judaismi radikaalse edumeelsusega
- Rõhutab juudi traditsiooni positiivseid ajaloolisi elemente
- Rõhutab vajadust traditsioonist kinni pidada, kuid mugandada seda vajadusel
- Tähtsal kohal on Iisraeli rahvas
Hassiidid
on judaismi ultraortodoksne tiib, kes elavad mittejuudi maailmast
isoleerituna ning elavad rangelt Toora käske järgides. Neile on
iseloomulik eriline riietusstiil (mustad kuued , oimulokid).
Hassiidide sekti juhib rebbe.
Kolmteist
judaismi usuprintsiipi:
- Usk looja ja ettemääratuse olemasolusse.
- Usk tema ühtsusesse.
- Usk tema kehastusse.
- Usk tema igavikulisusesse.
- Usk, et kummardada tuleb ainult teda.
- Usk prohveti sõnadesse.
- Usk, et Mooses oli kõigist prohvetitest suurim.
- Usk, et Mooses sai Toora ilmutuse Siinail.
- Usk ilmutatud Seaduse muutumatusesse.
- Usk, et Jumal on kõiketeadev.
- Usk õiglasesse tasusse siinses ja tulevases maailmas.
- Usk messia tulekusse.
- Usk surnute ülestõusmisesse.
Uskumused:
- Jumal on transtsendentne – muust maailmast eemal, kõrgemal ja kaugemal
- Jumal sekkub maailma asjadesse aktiivselt; ta viibib alati kõikjal ja kontrollib kogu maailma
- Jumal on igavene, kõikvõimas ja kõiketeadev
- Juudid on Jumala poolt valitud rahvas ja Iisraeli missioon on inimkonnale edasi anda jumalikku tõde – selleks ilmutas Jumal Moosesele Toora
- Tooras, Moosese 5 raamatus on kirjas 613 käsku, sh. määrused rituaalsete toimingute kohta, rituaalsed seadused
- Patt on jumala sõna rikkumine ehk Toora käskudest kõrvalekaldumine
- Maailma lõpus saadab Jumal messia oma rahvast lunastama
Kristlus
Kristlus =
ristiusk = Kristuse usk; usk, mille sümbol on rist
Kristlus
on rajatud
usund,
mille rajajaks on Jeesus .
99% teadlastest arvavad , et ta oli reaalne ajalooline persoon . Tema eluaeg jäi vahemikku 4 a eKr – 30 a pKr ning ta elas Juudamaal,
mis tema sünni ajal oli Roomlaste võimu all.
Apokalüptika
liikumine:
- Info liikumisest apokalüptilistest ehk ilmutusraamatutest (nt. Markuse ja Matteuse evangeeliumid)
- Uskusid, et maailma ajalugu jaguneb kaheks:
- Praegune aeg – patu ajastu, surmad , sõjad, saatana valitsusaeg
- Tulevane aeg – vastandub praegusele, pole surma ega kannatust; Jumala valitsusaeg
- Jumal on kõiksuse kuningas ja ta hakkab valitsema uuel ajastul ehk Jumalariigis
- Jumalariigile eelneb Jumala ja tema inglite ning heade juutide ja Saatana, tema deemonite ja halbade juutide ja paganate võitlus
- 2. saj eKr toimus Makabide sõda – selle põhjus: Antiohos IV valitsusajal levis hellenistlike usk ning osa juute proovisid olla kui kreeklased . Nad survestasid ka kuningat judaismi levikut piirama ning kuningas pani ametisse kreekastunud juute, Jeruusalemma templisse püsitati Zeusi kuju. Tulemusena tõusid juudid oma usu nimel üles ning paljud surid
- Uue ajastu alguses ärkavad üles hinged ja saavad uued füüsilised kehad ning seeläbi tasutakse usu eest surnutele
- Uues maailmas valitseb Jumal vahetult või määrab asevalitseja ( Messias ), kes on inimene, kes peab vaenlasi kõrvaldama
Jeesus
Kristus:
- Jumala Poeg ja ainulaadne Jumala ilmutus inimkonnale; Jumala poolt saadetud prohvet
- Elas Juudamaal, mis oli roomlast võimu all – juudid ootasid messiat, päästjat, kelle Jumal saadab
- Jeesus oli Galilea linnas elades puusepp või ehitaja, austatud isik külas
- Jeesus oli Ristija Johannese õpilane ning kui too vangistati, jätkas ta ise jutlustamist
- Jeesus oli lisaks jutlustajale ka tervendaja – ravis haiguseid ning puudeid vaid sõna või puudutusega
- Jüngrid on Jeesuse järgijad, keda oli 12
- Jeesuse seisukohad olid paljudele juutidele vastumeelt, kuna need ei olnud kooskõlas judaismi usukorraldustega
- Jeesust ei saalinud rikkad ning preestrid (kuna ta oli nendevastane), kui tavainimesed nägid temas kauaoodatud sõjalist messiat; kuid Jeesus selgitas, et ta ei ole poliitiline vabastaja
- Jeesus vahistati tema jüngri Juuda abiga (oli temas pettunud) ning teda süüdistati jumalateotuses
- Jeesus löödi risti; ta laip viidi koopasse
- Kahe päeva pärast oli koobas tühi ning Jeesus ilmus, et seletada oma õpetust veelkord oma jüngritele
Ristiusu
tunnused:
- 4 evangeeliumit Uues Testamendis on peamised allikad Jeesuse kohta
- Evangeelium = sõnum, mis võtab kokku ristiusu; ristiusu tähtsaim sõnum ning samaaegselt raamat, kus see sõnum kirjas on
- Sõnum – Jumal, maailma ja inimese looja, maailma suhtes transendentne , on sündinud inimeseks (Jeesus) ja on seega saatnud korda midagi erakordset – seda kuulutas Jeesus oma jüngritega
- Jeesuse õpetuse kuldreeglid – kõik, mida tahad , et sulle tehakse, tee teistele; armasta Jumalat, sest ta on nagu sina (ligimese ja Jumala armastuse idee) – kuid need sõnumid ei erista ristiusku teistest
- Monoteistlik ehk usk ainujumalasse, kes on kohtumõistja, kuid ka armuline ja halastav
- Vana Testamendi Seaduse järgimine, usurituaalide täitmine on kohustuslik
- Jeesuse surm kui patu lunastamine, Jeesus suri patuste eest – see on lepitus inimese ja Jumala vahel
- Jeesuse ülestõusmine näitas, et ta on Jumala saadik ning ta võitis sellega pattu ja surma
- Ristiusu unikaalne tunnusjoon on sõnum sellest, et sealpoolne Jumal on kogu ajaloo välte vaid korra inimese kehas ilmunud ning siis ta õpetas lunastust ehk teed jumalariiki ja läbi maapealse elu (surm, sünd, ülestõus) muutis ta inimese ja Jumala suhet
- Hamartia/peccatum ehk patt – Ristiusu patu idee kattub osaliselt moraaliõpetuse pahedega. Patt on seisund/olek, milles inimkond hetkel viibib: inimese suhe Jumala, iseenda ja teistega ei ole selline nagu võiks. Inimene ise ei ole võimeline seda olekut muutma ning selleks tuleb Jeesus, kes oma surmaga lepitab/taastab inimese ja Jumala õige suhte.
- Lunastus, pääsemine – Vabanemine patust ning sellega seotud kurjusest ja surmast. Ülestõusmisega võtab Jumal surmalt väe; surm on ajutine ja mitte midagi lõplikku vaid võimaldab uut eksistentsi. Surm on vaid üleminek, mis on võimalik, kui inimene on ristitud ja usub Jumalasse, on temaga ühenduses.
- Ristimine – Originaalne püharituaal, millega ristitakse end Jumala nimesse. Ristimisel on kaotamatu loomus: alates ristimise hetkest on õige suhe jumalaga loodud ning algab patuhävitus protsess.
- Ristiusu kaanon ehk pühakiri = Piibel
- Vana Testament (judaismi pühakiri, aka Toora)
- Uus-Testament (evangeeliumid Jeesuse elust), evangeeliumite juurde kuulub ka hulk kommentaare; omane vaid kristlusele+
- Kirjad, Johannese ilmutusraamat
- Varased kristlased juurdlesid, kuidas aru saada Jumalast, kes on isa ja maailma looja ning kes on tema suhtes Jeesus ning tekkis õpetus kolmainsusest ehk triniteedist: on üks Jumal aga ta ilmutab end kolmel erineval viisil, kui isa, poeg ja püha vaim.
Ristiusu
harud:
- Peamised harud – Rooma Katoliiklus, Õigeusk, Protestantlus
- Õigeusk domineeriv Ida kultuuriruumis – Venemaa, Lähis-Ida riigid
- Rooma Katoliiklus domineeriv Lääne kultuuriruumis – eripäraks on tsentraliseeritud struktuur, kirikuorganisatsioon, mille eesotsas on Rooma Paavst
- Protestantlus ja selle alamliigid Luterlus , Reformeeritud Kirik ja Anglikaani kirik – kõigis on õpetuslikud erinevused ning puudu ühtne organisatsioon ; ühiseks jooneks on siiski evangeeliumid, Piibel ja Jumala armu rõhutamine
- Reformistide idee oli viia kristlus tagasi selle juurte juurde – keskajal olevat kiriku õpetust moonutatud ning see oli vaja viia tagasi vastavusse Pühakirjaga
- Luterluse erilisus on ristiusu keskme kindel defineerimine – Piibel on ülim autoriteet. Õigeksmõistmise õpetus – inimene on patune aga läbi Jumala armu on võimalik saada lunastust.
Judaismi ja
kristluse erinevus:
- Juudid ootasid messiat ning kristlased usuvad, et see oodatu oli Jeesus, kuid juudid seda ei usu.
- Kristlased usuvad, et Jeesuse tulekuga hakkab täituma Vanas Testamendis ennustatu
- Juudid lootsid sõjalist sekkumist messia poolt ning omariikluse taastamist, kuid Jeesus kutsus üles inimesi sisemiselt muutuma
- Seega, järgivad juudid vaid Vana Testamenti ning kristlased nii Vana kui Uut Testamenti (Jeesuse elulugu)
Mesopotaamia
usund(tänapäeva Iraagi aladel)
Mseopotaamia
tähendab jõgedevaheline (Tigris ja Eufrat ). Mesopotaamia on
maailma tsivilisatsiooni häll ning ala nimetatakse viljakaks
poolkuuks kuna vihmapüüdev mäestik moodustab soodsad tingimused
põlluharimiseks ja seega ka linliku kultuuri tekkeks. Põlluharimine
sai Mesopotaamias alguse ~10 000 eKr.
Mesopotaamia
tsivilisatsiooni rajajad olid sumerid ,
kelle tsivilisatsiooni hiilgeaeg jääb 3. at eKr. Nad elasid
tänapäeva Lõuna-Iraagi aladel.
Sumerite
tähtsus ajaloos:
- Esimesed, kes töötlesid vaske
- Võtsid esimesena kasutusele ratta
- Leiutasid ja kasutasid kiilkirja , mida tehti savisse kiiluga
Iga suurem
sumerite linn (tuntumad Ur,
Uruk ,
Kiš)
moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli kaitsejumal .
Sumerite kõrval elasid mitmed teised rahvad, sh. semiidid.
Umbes 2500 eKr
sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid , mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul:
Akadi riik/ impeerium – 24. saj eKr – rajajaks oli semiit Sargon; riik kadus peagi, kuid akadi keel jäi püsima aastatuhandeteks; semiidi keeled muutusid erinevateks ning akadi keel levis, sumerid assimileerusid ning nende keel kadus. Keeleliselt ei ole semiidi ja sumerite keeled suguluses ning jumalatel on mõlemas keeles eri nimed.
Semiidid
võtsid üle sumerite kombed ja kultuuri ning need 2 rahvast
sulandusid ühte.
Vana-Babüloonia riik – 18-16 saj eKr – Kuningas Hammurapi lasi koostada esimesed seadused: 280st paragrahvist koosnev seadustekogu, mille põhimõttes oli „silm silma vastu, hammas hamba vastu“ See tähendab, et karistus oli samaväärne kuriteoga, kuid seda vaid siis, kui osapooled olid samas ühiskonnakihist. Mehel oli perekonnas võim – abielu oli mehe ja äia vaheline varaleping ; mees võis abielluda mitme naisega, kuid naine ainult ühe mehega. Tähtsale kohale tõusis jumal Marduk .
Assüüria riik – 10-7 saj eKr – oli mõõtmeilt suurim impeerium sealsetel aladel ning selle valitsejad olid ajaloos kõige sõjakamad.
Uus-Babüloonia riik – 7-6 saj eKr – riigi hiilgus jääb kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaega, mil rajati Paabeli torn ja nn. rippuvad aiad. Babüloni linna ehitati tempel Mardukile.
Arheoloogilised leiud :
- Göbeki Tepe – pühamukompleks pärit 9 saj. eKr, mille sambad kujutasid müstilisi elukaid
- Jeeriko (põlluharijate asula) – leitud eksponeeritud kolbad, mis viitab esivanematekultusele
- Naisekujud – leitud u 6000 a eKr, viitab viljakuskultusele
- Gatal Hüyük – asula Türgis, kust leitud kultusruume härjatemaatikaga; härg kui kultusobjekt
- Gatal Hüyüki paks jumalanna – sünnitav naisekuju, kes valitseb metsikuid loomi (=metsikut loodust)
- Tepe Gawra – templi mudel 5000 eKr eksisteerivast templist
- Uruki linn – esimene Mesopotaamia suurlinn , Mesopotaamiale omane templikompleks
Usund:
- Polüteism – igal linnriigil oma kaitsejumal, kes oli selle linna ülistusobjekt; kummardati ka teisi jumalaid, kui linna kaitsja jaoks pidi töötama
- Jumalad olid antropomorfsed ehk inimese kujuga – moodustasid suurpere, kes vihkasid, armastasid, seksisid jne.
- Jumalad lõid inimesed, sest nad olid laisad ning inimese ülesanne oli teha tööd
- Kaitsejumala auks ehitati linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat , millel oli 4 astet ning neljandas oli jumala kuju, kelle auks tempel tehtud oli – lisaks sakraalsele sfäärile (jumala kummardamise koht) korraldas tempel ka töötegemist jumala auks, oli samuti majanduskeskus, mis korraldas tootmist (kaubandus, tooraine eksport jms); templite suured hoovid olid kui turuplatsid
- Templit juhtis hierarhiline administratsioon eesotsas en’i ehk ülempreestriga, kellel oli rituaalne suhe jumalaga - hiljem koondus kuningale, kes oli ka sõjapealik ja kohtunik.
- Mõned kuningas jumalikustasid end (alates 23. saj eKr), esimene neist olli Naram Sin – kuningad kui jumalad oli siiski Mesopotaamias vaid ajutine nähtus
- Jumalate austamiskombed – annetused, ohvritoomine (kujutatud on seda Uruki vaasil )
- Jumala tahet selgitati välja ennustamiskunsti ja märkide lugemise abil, tõlgendati unenägusid ning ennustati ohvrilooma maksa vaadeldes – ennustamisega tegelesid eriõpetust saanud preestrid, kes oskasid ka tähti vaadelda, kalendrit täpsustada
- Jumalaid seostati planeetidega – vaadeldi tähti ehk jumala trajektoori
- Oluline on maapealne elu – elust pärast surma on väga ähmane ettekujutus
- Oluline oli matta surnuid õigesti, et nad ei tuleks hiljem kummitama ; surnutele ka ohverdati
Sumeri
jumalad
Sumeri jumalad
olid isikustatud loodusjõud ning jumala vägi piirdus ainult temale
omase valdkonnaga. Müütides on jumalatel selgelt piiritletud –
nad võitlevad oma seisundi eest kurjade jõududega, es tahavad nende
elukorraldust rikkuda. Jumalad tegutsevad kui inimesed, tunnete ja
pahedega. Igal peajumalal oli perekond ja teenrid ning ka neid
austati pühamutes ja templites.
Juhtiv kolmik ,
kes jagasid omavahel maailma ära:
- An (sumeri k) – Anu (akadi k) – ’sinine taevas’; jumalate isa, taeva valitseja, mitte peajumal , kuna ei sekku ning on passiivne ja taustalolev; auväärne ja tark – valitsusala = taevas
- Enlil – Ellil – An’i poeg; ilmastikunähtuste maapealne valitseja; kangelane ja kuningavõimu eesseisja; peajumal, tema linn oli Nippur – valitsusala = Maapealne
- Enki – Ea – Enlili vend või poeg; ’en-’ – isand, ’-ki’ – maa = maaisand , sügavuste, maa-aluste vete ja allikate valdaja, absu isand; ka viljakusjumal ning põlluharimise patroon; lugudes seksuaalselt aktiivne ning oluline müütides; inimkonnale kultuuri tooja, inimese peamine looja ja nõuandja; kõigele lisaks veel petlik , trickster- figure - valitsusala: maa-alune
Teised
jumalad:
- Nanna- Sin – ’kuu’; vana ja tark, Enlili poeg, habemega nin väärikas; öine versioon An’ist, Uri linna jumal – valitsusala: öine taevas, tähetarkus, astroloogia
- Utu – Šamaš – ’päike’; päeval taevas ning öösel maa all; näeb kõike ja on jumalate kohtunik ning seadusandluse eest seisja; Hammurapi kuulis oma kirjapandud seadused temalt
- Inanna – Ištar (roomlastel Venus ) – erootiline , seksuaalselt domineeriv ning aktiivne jumalanna, kellele on oluline suguelu; prostitutsiooni kaitsejumalanna ning ka tema kultusesse kuulus templiprostitutsioon; lisaks ka kangelaste kaitsja, kellega olid tal tihtipeale intiimsed suhted, Uruki linna kaitsejumalanna; lisaks seksuaalsusele oli tal ka sõjakas aspekt – kaarikute ja meresõidu emand
- Dumuzi – Tammus – ’ustav poeg’; Ištari poeg ja partner; kuulus Ištari kultusesse
Ištari käik
allilma kujutab elu ringkäiku: Ištar läks allilma ning pidi läbima
teel 7 väravat, igaühes andis ära oma väe ning lõpuks oli väeta.
Ta tapeti ning ta jäi allilma lõksu. Talle saadeti järgi sootud
olevused, kes Ištari kätte said ning tagasi tulles sai ta igas
väravas oma 7 väge tagasi. Vastutasuks pidi kellegi saatma allilma
enda asemele ning kuna ta nägi Dumuzit rõõmsana, mitte leinavana,
siis otsustas saata tema. Ištar kahetses oma otsust ning kärbsed
tõid ta sealt tagasi.
Ištari
kultusega seotud rituaalid: tähistatakse püha abielu Ištari ja
Dumuzi vahel, tähistatakse Dumuzi surma (lein).
Maailma tekkest on palju versioone, kuid kõigil on üks ühine joon –
alguses oli vaid vesi.
Tuntuim
maailmaloomise eepos on Babülooniast päris Enuma eliš
(’siis kui üleval’).
Algul oli
kõikjal vesi ning jumalad Apsu (mees, mageveed valitseja) ja Tiamat (naine, soolase merevee valitseja). Nemad said järglasi, kelle
hulgas oli ka An ning An’i järglane Enki. Järglased hakkasid
Apsut ja Tiamati häirima kuna nad olid lärmakad ning neid oli palju
ja nad otsustasid nad hävitada. Kuid järglased said nende plaanist
teada ja sõlmisid vandenõu ning tapsid Apsu. Marduk (Enki
järglane), kes oli Babüloonia linna peajumal hakkas üle võtma
Enlili positsiooni peajumalana. Marduk, kellel oli 4 kõrva ja silma
sai 4 tuult ning häiris nendega Tiamati. Tiamat sigitas merekoletise Kingu , kes pidi järglastega lahingusse astuma. Jumalad kartsid
Kingut ning Marduk otsustas, et tema astub lahingusse juhul kui
jumalad valivad tema nende kuningaks; sellega nõustuti. Kingu
taganes koheselt Marduki ees ning Tiamat võitles üksi. Marduk
tappis Tiamati.
Tiamat lõigati
lõhki, ühest poolest tehti taevas ja teisest maa. Kingu üle
mõisteti kohut ning tema verest tegi Enki inimkonna. Kui inimkond
sai loodud, tekkisid kuningad. Inimeste rohkus hakkas häirima
jumalaid, kes otsustasid nad hukata. Esialgu saatsid neile taudid,
näljahädad katkud jms kuid lõpliku lahendusena otsustati saata
üleujutus. Enki andis ühele isikule nõu ehitada paat ning koguda
sinna elajad. Tuli torm ja üleujutus ning seejärel hakkas paistma
Isiri mäe tipp, kuhu paat randus. Pärast seda muutusid inimesed
surelikeks – kõik peale Enki valitud isiku, kes üleujutuse üle
elas. Seejärel algas kangelaste aeg.
Kõige
kuulsamaks on saanud lood, mis pajatavad kangelasest Gilgameš,
kes olevat valitsenud Uruki linnas 2700 a eKr – temast tehti
jutuvestjate abil poolmütoloogiline kuju. Akadi keeles on tema kohta
üks pikk eepos „Gilgameš“,
mille sisuks on inimese mõtisklus inimese surelikkuse üle. Gilgameš
võtab ette teekonna, et saada surematuks ning jõudis pärast
mitmeid seiklusi too valitud inimese juurde (Noa vaste ), kes oli
ainus surematu maailmas ning nägi teda vana ja väetina. See pani
teda mõtlema, kas surematus on siiski ihaldusväärne. Vanamees annab Gilgamešile taime, mis muudab ta surematuks, kuid too paneb
selle maha, minnes ise ujuma ja selle sööb madu . Gilgameš näeb
mao peal, et taim toimis, kuid teist tal enam ei olnud ning jäi lootma , et teda mäletatakse pärast tema surma tema vägitegude
tõttu.
Vana-Kreeka
usund
Kreeklaste tsivilisatsioon kujunes välja ~2000 a eKr. Tekkinud tsivilisatsioon
sai mõjutusi ümbritsevatelt aladelt (sh. Egiptuselt ja
Mesopotaamialt). Tsivilisatsioon jaguneb perioodideks:
- Kreeta -Mükeene ajastu, pronkisajal – kukkus kokku ~1200 a eKr
- Kreeka hiilgeaeg 8-5/4. sajand
Esmalt tekkis
tsivilisatsioon Kreeta saarel, kus elasid minoilased, kes kreeka
keelt ei kõnelenud. Mandril, Kreekas, elasid kreeklased. Kui
mandrikreeklased Kreeta vallutasid, võtsid nad üle sealse usundi.
Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni langusele järgnes nö. pime ajastu
– polnud ei riiki ega keelt, oli vaesus kuni 8. sajandini eKr. Siis
hakkas kujunema klassikaline Kreeka tsivilisatsioon, mis jõudis
hiilgeaega 5-4 sajand eKr ning hiilgeaeg kestis kuni muistse Makedoonia valitsusele, seejärel Aleksander Suure vallutusteni (~8.
saj eKr). Siis algas hellenistlik periood.
Kuna Kreeta
saare minoilaste ja mandri-Kreeka kreeklased segunesid, siis on ka
Kreeka religioon kahe rahva usundite segu.
Kreeta-Mükeene
periood – usund
Kirjalikud
allikad kultuurist puuduvad ning kogu info
pärineb arheoloogilistest leidudest:
kujud, kunst , arhitektuur, pitserid jne.
Ehitised:
- Puudusid uhked templid, kultuskeskused
- Paleedes leidus kultusruume, kus ülistusobjektis oli keegi naissoost isik (preestrinna?)
- Knossose palee rituaalne keskus oli trooni saal
Usundi/ühiskonna
tunnusjooned:
- Naised kui austusobjektid, jumalannad - naisi on kujutatud rohkem kui mehi ning naised on kesksed
- Kujudel rõhutatakse naistel paljaid rindu
- Naised/jumalannad kujutatud nii astroloogia, looduse, loomariigi, keisrivõimu/poliitika ja muu valitsejatena
- Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või ohvriloom, kellega tehti rituaale (näiteks härjavõitlus)
- Võimalik, et tegemist on matriarhaalse tsivilisatsiooniga
Kreeka
religiooni periood
Kreekas puudus
pühakiri ja preesterkonna tekstid ning seega teadmine usundist tuleb
järgnevate poeetide loomingust:
- Homerose „Iilias“ ja „Odüsseia“
- Hosiodose „ Theogonia “
- Kirjutasid ~700 a eKr; nende eepika määras Kreeklaste usku
Tegemist on
panhelleenliku luulega . Luules võib fantaseerida, naeruvääristada
jumalaid jms seega ei pruugi olla 100% tõesed. Ka teatris
naeruvääristati jumalaid, tihtipeale olid etendused ropus.
Konkreetsetes kultuskohtades võisid austamiskombed erineda:
- Jumalaid pidi õigesti austama – ohvreid tooma
- Jumalad karistasid inimesi väära käitumise korral
- Linnriikide elanikud olid religioossed grupid – vastutasid kollektiivselt usukommete täitmise eest, hoolitsesid templite eest – kui üks kodanik käitus väärast, usuti, et kogu kogukond saab jumala karistuse enda peale ning seega karistati seda konkreetset üksikisikut iseseisvalt, et vältida jumalate karistust kõigile
- Talitused - oraaklid, unenägude tõlgendamine ja ennustamine , ohvri toomine enne igat lahingut hea õnne tagamiseks
- Pühamute rohkus – Igas linnriigis olev pühamu asub tenenos’el ehk pühal territooriumil, kus oli keelatud suguühe ja mõrv. Bomos ehk altar oli kultuse keskpunkt (igas templis 1 keskne altar jumalale, kelle pühamuga oli tegemist) ja see asus vabas õhus. Altaril viidi läbi riitusi. Pühamu võis olla ilma templita, kuid mitte altarita.
- Hiereus ehk preestrid ja preestrinnad olid riigiametnikena mitmeks aastaks ametisse määratud ühele kindlale pühamule. Igal pühamul oli oma preester , kes tegeles usutegevustega selles pühamus. Preestrid ei olnud eriline ühiskonnakiht või seisus vaid suguvõsad.
- Olulisim komme oli ohvritoomine – Ohvritoomise juurde kuulub ka palve . Seda võis teha igaüks, kuid suuremad ohvritoomised toimusid pidustuste käigus, kuhu kuulus lisaks rongkäik, pidustus ja võistlused. Hekatombus oli 100 veise ohver.
- Pidustused – rongkäik liikus loomadega pühamusse, kus need ohverdati. Preester andis tapalöögi ning verevalamine oli oluline. Verega võidi altar kokku, seejärel valmistati liha. Toimus suur pidusöök. Agoon’e ehk võistluseid peeti jumalate auks; spordi-, muusika -, draamavõistlused vms.
Jumalaid on 2
põlvkonda:
I Zeus ja tema
õed-vennad
II Zeusi
lapsed
I:
- Zeus – pikse -, tormi- ja tuulejumal , viljakuse jumal vihma läbi, kõigi jumalate valitseja ja riikluse kaitsja; kultuskohaks Olümpose mägi; tal on lugematu hulk järglasi ja partnereid
- Poseidon – merejumal, ürgsete tormijõudude valdaja merel, ka maavärinate põhjustaja (lüües kolmhargi maasse), ka maa jõudude, ürgsete jõudude valitseja (sarnane Enkile)
- Hades – allilma valitseja; Hadese naine Persephone valitseb tegelikult pigem allilma (sarnane Dumuzile; mõlemad pendeldavad all- ja ülailma vahel
- Hera – Zeusi naine, koos 2/1,5 last, kes on üsna tähtsusetul kohal mütoloogias, Zeusi olulised lapsed on teistega; abielu jumalanna, mütoloogias peamiselt armukade naine, kultuslikult oluline jumalanna, taeva ja maa abielu sümbol
- Demeter – Zeusi üde, viljakusjumalanna , kuldsete juustega; naistejumalanna
II:
- Athena – neitsilik (aseksuaalne) ja sõjakas jumalanna; tihe suhe kangelastega, seotus madudega, võitu-toov jumalanna (sarnane Ištarile); vaid Zeusi laps (sündis tema peast )
- Ares – Athena vastand; sõjakoleduste jumal, toob kaotust ja kaost ning paanikat
- Hephaistos – sepakunstide jumal, käsitöö jumal, anius ebatäpne jumal – lonkur, naeruväärne kuid seksuaalne, Aphrodite mees
- Aphrodite – Ištani paralleel; ida päritolu, erootika jumalanna, ainus jumalanna, keda kujutati alasti
- Apollon ja Artemis – vibulaskurid, seotud noorte kasvatamisega ; Apollon on jumaliku tarkuse vahendaja inimestele, inspiratsiooni jumal
- Artemis – neitsi kuid erootiline, seksuaalsus on ahvatlev kuid keelatud (= tüdrukute mehelepanemise aeg), sünnitusjumalanna
- Hermes – ’suur fallos, teeviit’, viljakuse jumal, karjakasvatuse jumal, jumalate sõnumiviija, piiride ületaja, petis ja varaste kaitsejumal
- Dionysos – veini jumal, ekstaasi ja joovastuse ning marjade lopsakuse jumal, kaaslasteks sireenid ja satüürid; on ümbritsetud falloslike elukatega ja ekstaatlilste naistega; seotud ka teispoolsusega
Teispoolsus
Vana-Kreekas:
- Rikkalikult hauapanuseid, et kindlustada surnule hea elu teispoolsuses
- III korruseline maailmapilt:
- Taevas – jumalate elupaik, Olümpose tipus
- Maapealne – inimeste elupaik
- Maa-alune – surnute hingete elupaik
- Arvati, et elavas inimeses on psyche ehk hing, mis surma hetkel eraldub kehast, kuid võib ka une ajal mujal rännata
- Ka extasis seisundis võib hing kehast lahkuda – ennustajate, luuletajate ja jumalatega suhtlejate transiseisund
- Allilm on pime ruum läppunud õhuga, kus asuvad hingede varjukujud, kes on teadvusetud olekus (teadvus taastub ajutiselt , kui ohverdatakse ohvriloomi).
- Allilma siirdudes tuleb ületada Lethe unustusejõgi ning inetule paadimehele tuleb anda 1 obool – seega pandi surnule hauda alati 1 obool kaasa kuna vastasel juhul ei pääse hing allilma ja jääb kuskile kahe maailma vahepeale kummitama
- Kui hing maitseb vett Lethe jõest, kaob tema mälu maapealsest elust
- Usk taassündi pärast mingit perioodi allilmas tuleb hing taas maale teises kehas – uus keha sõltub sellest, kui hea oli inimene eelmises elus
- Tantaros – osa allilmast, mis on eraldatud müüriga; seal on vangistatud titaanid ja jumalate vastu eksinud inimesed – mida aeg edasi seda enam meenutab see osa kristlaste põrgut
- Elysion – Olümpose mäe tipus asuv paradiis ; sinna pääsevad erilised valitud hinged. Seal olles on hinged teadvusel, elavad igavesti head elu.
7.-6. saj eKr
surmajärgse eluga seoses tekkinud kultused:
- Dionysose kultus – Peeti müsteeriumeid ehk kultustalitusi, mis on mõeldud vaid valitud seltskonnale; kui inimene neis osaleb on tal jumalaga eriline side ning ta pääseb pärast surma Elysionisse. Müsteeriumite praktiseerijatele oli oluline vaid elu pärast surma.
- Orfism – Orfeus tõi allilmas käies kaasa salateadmised ning hakkas neid õeptama valitud inimestele, orfikutele. Ta väitis, et oli lapsjumal Dionysos-Zagreus, keda titaanid tahtsid hävitada ning kui nad ta koopast välja meelitasid kiskusid nad tema lõhki ja sõid ära. Karistuseks tuhastas Zeus titaanid piksenoolega. Sellest tuhast tehti inimesed. Usk hinge taaskehastumisesse. Inimese eesmärgiks on pääseda taassündide ahelast , et pääseda Elysionisse. Selleks tuli järgiga kindlat eluviisi ja viia läbi rituaale.
Hellenismi
periood (334 eKr – 30 eKr)
Periood algab
Aleksander Suure poolt Ahhemeniidide riigi vallutamisega 334 eKr ning
lõppeb, kui viimane hellenistlik riik, Egiptus liidetakse Rooma
impeeriumiga. Ajastusse mahub ka hiline Rooma Vabariik (234-30 eKr).
Aleksander
Suure impeerium:
- Suurem osa valitsejaid pärslased
- Multikultuurne , palju rahvaid
- Ptolemaioste riik Egiptuse aladel Hellenistlikud suurriigid, mille Rooma allutab
- Seleokiidide riik Mesopotaamia aladel
Valitsejakultus
sai alguse Aleksander Suure kultusest :
- Pärimused – Egiptuse jumal Amon/Ra kuulutas läbi oma kuju/preestri Aleksander Suure oma pojaks ning seega väideti, et Aleksander Suur on jumala poeg
- Aleksandri sõjaline edu oli tänu jumalikule päritolule
- Ptolemaioste riigis kuulutati Aleksander Suur jumalaks
- Keisrikultuse juured peituvad Kreeka kultuuris
Heategijakultus
– austati inimesi, kes tegid riigile head; nende heaks viidi läbi
samu talitusi, mis jumala austamiseks. Roomas, ~2 saj eKr susati
samuti heategijaid jumalatega võrdväärselt
Keisrikultus:
- 44. eKr hakati Julius Caesarit jumalikkusena austama (pärast tema surma)
- Esimene Rooma Keisririigi keiser Augustus oli asutatud kui jumal
- Austati geeniust ehk mehe seksuaalset potentsi, mis kujutab mehe kaitsevaimu; naise kaitsevaim oli juno
- Põhiline keisrikultuse vorm oli keisrigeeniuse austamine, tseremooniad, sünnipäevapidustused, ohvritoomine
- Üksikud keisrid lasid austada end, mitte geeniust
- Juudid olid vabastatud keisrikultusest tingimusel, et nad paluvad oma jumalalt Rooma riigi edu
- Riik oli jumalik kord, mis on keisrit , kui oma esindajat kohustatud austama ning keiser omakorda vastutab riigi hea käekäigu eest
- Pontifix Maximus (’sillaehitaja suurim’) – kõige tähtsam religioosne amet Rooma riigis, ülempreester; talle allusid ka teised religioossed kolleegiumid; ülesandeks vastutada/korraldada riigi religioosset tegevust
- Peamine uskumus - Jumalate heasoovlikkusest sõltub Rooma riigi käekäik
- Vesta neitsite templis pidia alati tuli põlema, kuna see sümboliseeris riigikollet, pühapaika
Rooma
keisririigi religioosne pilt oli kirev rohkete rahvaste ja kultuuride
tõttu – eri rahvaste religioone ei tahetud alla suruda ning
Kreeka-Rooma usku ei surutud peale:
- Religioon oli oluline, tihedalt seotud riigiga, salliv religioonipoliitika
- Radikaalset monoteismi järgis vaid juudikogukond
- 1. saj keskpaigas hakkas levima kristlus, mida tunnustati 4. saj keskpaigas – enne seda ei olnud palju järgijaid
- Kreeklased ja Roomlased järgisid linnausundit, austasid linna jumalat – triaadile ( Jupiter /Zeus, Juno/Hera, Minerva /Athena) püstiati templeid
- Austati Kreeka-Rooma 12st jumalat ning lisaks oli palju võõrjumalaid (nt Idamaise päritoluga) – sh. Isis , Egiptuse jumalanna, kelle kultus levis kogu keisririigi aladel
- Kriteeriumid – religioon ei tohi rikkuda avalikku korda/moraali; kindlat religiooni/kultus üritati piirata vaid siis, kui selle vastu eksiti – nt Isise kultust kuna seda peeti vaenlaste jumalaks; Dionysose kultuse pidustusi ja orgiaid peet moraalivastaseks
- Faatum (R.)/heimarmene (Kr.) = ’saatus’ – usuti, et see valitseb kõige üle, mis maailmas toimub – lasti koostada horoskoope, kasutati loitse, et vabastada inimene saatuse võimua alt. Üldiselt usuti, et saatus on jumalatest võimsam, kuid Isise kultus ja kristlus väitsid, et nende jumalad suudavad inimese saatuse kontrolli alt vabastada
- Ülevõetud jumalanna Magna Mater – viljakusjumalanna, partneriksAttis – võeti üle riiklikult , Rooma toodi pühakivi, mis kehastab jumalannat
- Mithras – prototüüp on olnud Pärsia Mithra – kujutatud härga tapmas , pikkades pükstes, tema altar asub ainsana templi sees, kultuuriheeros; müsteeriumisse pühitsemine ja regulaarsed kokkusaamised ning koossöömised osa kultusest
Kõik Kreeka
religioossed kombed jätkusid ka Rooma riigis kuni selleni , kui Rooma
riigis keelustati kõik mitte-kristlikud kultused. See algas juba
keiser Konstantinuse ajal, kes pooldas kristlust, kuid oli salliv ka
teiste kultuste suhtes.
Keiser
Julianus:
- Huvitus Kreeka müsteeriumikultustest kuid tundis ka Kristlus
- Kuulutas juriidiliselt kõik kultused võrdväärseteks, kuid üritas reformida Kreeka-Rooma oma usundit ning lõi vastava organisatsiooni
- Nõudis preestritelt filosoofia-alaste teadmiste täiendamist, jutluste pidamist templites ning tegelemist vaeste eest hoolekandega
- Filosoofiline religiooni tõlgendus
- Pärast tema surma pooldasid keisrid Kristlust
Keiser
Theodoodus
keelustas olümpiamängus, ohvritoomise, kodused austustalitused
(geeniuse ja juno austamine, penaadide ehk maja ja kodukolde kaitsjate austamine) ning sulges kõik Kreeka-Rooma religiooni
templid. Tulemusena kaob Kreeka-Rooma religioon linnapildist ning
4.-5. sajand kaob täielikult.
Manilus
Manilus kuulub
rajatud
usundite
hulka – rajatud Mani
(216-276/7) poolt, kes sündis Mesopotaamias, Partia riigis. Tema
eluajal valitses Pärsias Sassaniidide dünastia. Manilus on üks
usunditest, mis riigiusundi (zoroastrismi) kõrval eksisteeris. Mani
lõi teadlikult sünkretistliku ning universaalse usundi.
Mani:
- Isa kuulus Elkesaiidide hulka – praktiseerisid veeriitusi
- Mani sai 12-aastaselt ilmutuse Valguse Kuningalt; ilmutust vahendas Kaksik ehk Mani taevane teisik , ideaalmudel
- Mani hakkas elama askeetlikku elu ja vaidlustas ristimistalitust
- 24-aastaselt kordus Mani ilmutus ning Mani nõusid ristimise keelustamist , väites, et see on halb vees elavale jumalale
- Teda hakati uskuma ning tal tekkis järgijaskond
- Mani saatis välja misjonäre ja tegi ja ise misjoniretke – selle tulemusena levis usund väga kiiresti ja laialdaselt (üle Rooma piiri, ka Lähis-Idas)
- Mani edu ja hukatuse aluseks oli suhe kuningavõimuga – teda soosinud kuninga surmaga kadus soosing ning uus kuningas kartis , et Manilus, olles nõnda edukas, võib üle võtta zoroastrismi positsiooni.
- Mani vangistati ning ta suri seal; manilasi hakati taga kiusama
Maniluse
tunnused:
- Gnostiline õpetus maailma tekkest ja lunastusest
- Erinevate religioonide elementide assimileerimine – kuna pidas nii kristlus, budismi kui ka zoroastrismi põhiolemuselt samaks usundiks, kuid väitis, et manilus on siiski teistest kõrgemal
- Dualistlik õpetus - on olemas 2 alget/juurt, mis on mittemateriaalsed sfäärid, koosnevad erilisest ainest:
- Valguse headus, mida valitseb Valguse Kuningas oma kaaskonnaga ; rahu ja harmoonia
- Pimeduse kurjus , mida valitseb Pimeduse Vürst deemonitega; rahutus
- Algselt olid need 2 maailma lahus ning meie maailma ei eksisteerinud
- Õpetus koosneb kolmest ajast, kus kahe alge suhe erineb:
- Minevik – 2 alget on teineteisest lahus
- Olevik – 2 alget on omavahel segunenud
- Tulevik – 2e alge lahusolek taastatakse
- Kuidas pimedus ja valgus segunesid - Pimeduse deemonid soovivad tungida valguse maailma. Valguse Kuningas loob valgusainest esimese inimese ehk hiiglase , kes astub pimeduse armeega lahingusse ning kaotab. Tema 5 poega süüakse deemonite poolt ja seega satub valgus pimeduse sisse.
- Esimene inimene äratatakse ellu ning deemonite laipadest ehitatakse meie materiaalne maailma, mis tõstab valgusolluseid kõrgemale ning puhastab neid = meie maailma eesmärk
- Valgusollus = inimese hing
- Seega, inimesi peetakse jumalikeks olenditeks
- Usundi eesmärk – jumaliku valgusolluse vabastamine inimese materiaalsest kehast
- Põhiidee – valgusollus inimeses on unustanud oma jumaliku pärimuse ning see teadvus tuleb taastada, valgusollus vabastada
- Maniluse järgijad jagunevad:
- valituteks ehk täiuslikeks – vaimulik eliit , kes allub rangele askeetlikule eluviisile (taimetoitus, tsölibaat, vabastatud kehalisest tööst) – saavutavad pärast surma lunastuse
- ja kuulajateks – koguduse lihtliikmed , kes oma tööga valituid ülal pidasid – ei saavuta surres lunastust, kuid võivad sündida järgmises elus valituks
- Usk taassündi – head teod elus võimaldavad taassündi täiuslikuna järgmises
- Vabanemiseks on kaks teed:
- Inimene elab tavalist elu kuid pühendab end valguse teenimisele ehk aitab ülal pidada valituid/täiuslikke
- Pääsemine valitute hulka, millega saab taassünni ahelast vabaneda
- Valgusollus on nii loomades , taimedes kui inimestes – loomade tapmisel valgus põgeneb kuid taimi süües satub valgus sööja sisse ja seega vabaneb lõpuks – pooldati taimetoitlust
- Sigitamist peeti vaid järgmiste valgusolluste vangistamiseks
- Tavad – regulaarne pihtimiskomme, kindlad paastuajad, igapäevased palveajad
- Beema püha – pärimuse järgi ajal, mil Mani olevat surnud – troonil istuva Mani austamine ja patukahetsuse riitus
Maniluse
kirjandus:
- Mani laenas palju kontseptsioone ja motiive juutluse, kristluse ja iraani usundi pühadest tekstidest
- Maniluse kaanon (säilinud vaid väike osa) – Elva Evangeelium, Elu aare , Pragmateia, Saladuste raamat, Hiiglaste raamat, Kirjad ja Psamlid ja palved
Manilus on
sarnane Zoroastrismile dualismi poolest, kuid need erinevad:
- Maniluse järgi on meie maailma vangla
- Zoroastrismis on maailm vajalik headuse lõplikuks võiduks
Gnoosis
(’teadmine’)– usund, milles on palju Manilus laenanud (nt.
struktuus). Gnoosise tuumidee – inimeses on jumalik element, mis
pole jumalikkusest teadlik. Gnostitsistlik dualism erineb manuluse ja
zoroastrismi omast, pidades kogu nähtavat maailma kurjaks
(ebanormaalseks), vaimset aga jumalikuks ja heaks. Inimhinge mõistetakse kui mateeriasse vangistatud jumalikku substantsi -
„valgussädet“, mis võimaldab inimesel gnoosist vastu võtta ja
pürgida lunastuse poole, milleks on mateeriast vabanemine. Jumalik
alge sattus materiaalsesse kehasse eksituse tõttu või rööviti
deemonite poolt ja vangistati sinna.
Maniluse
keskused olid Buhhama linn ja Eufrati ja Tigrise ümbrus. Bütsantsis
tekkisid manilusest inspireeritud liikumised. Hiinas oli manilus elav
religioon kuni 13. sajandini. Tänapäevaks on manilus väljasurnud.
Hinduism
1. Hinduismi
varajane eeskäija tekkis Induse
tsivilisatsiooniga
(2500-1500 eKr), mis oli urbanistlik tsivilisatsioon:
- Kaubandus Mesopotaamiaga
- Hästi arenenud põllumajandus
- Keskusteks Harappa, Mohenjo Darv (tänapäeva Pakistan ja Loode-India)
- Kasutusel oma piltkiri
- Loodusreligioon
- Rahvas mitte-aarialased
2.
Veedade ajastu
(1500-500 eKr) saab alguse rahvasterändest, kui Indiasse saabuvad
aarialased, kes kõnelesid sanskriti keelt.
Veedad
on religioossete tekstide korpus, mille osad on Rigveda, Yajurveda,
Samarveda ja Athorvaveda.
Olulisim on
neist Rigveda:
- Koosneb 1088st mantrast ehk palvest värsivormis
- Peatükke nimetatakse mandalateks
- Kuna kirjapanek ei olnud esialgselt lubatud, pidid olema kõik mantrad peas
- Mantrad olid pragmaatilised – palve jumalale hea saagi, tervise või lahingus edu nime
- Rahvaste eristus – arya ehk aarialased ja anarya ehk mitte-aarialased
- Hiljem ilmus ka kastisüsteem:
- Preestrid ehk braahmanid (suust) Pärimuse järgi tehtud hiiglase eri kehaosadest
- Sõdalased ehk kšatrijad (kätest)
- Lihtrahvas ehk vaišjad (puusadest) – eesmärgiks soojätkamine
- Teenrid (jalgadest) – räpaste lihttööde tegijad
Yajurvedas
on kirjas erinevad riitused, nagu näiteks ohverdamiskombed.
Samarveda
tekstid on samad, mis Rigvedas, kuid on teises värsimõõdus, sest
on mõeldud laulmiseks
Athorvavedas
on kirjas erinevad uskumused (superstitions).
Peamised
jumalused:
Hinduism on
polüteistlik, kuna jumalusi on mitu, kuid siiski monoteistlik, sest
kõiki jumalaid peetakse üheks, maailmahingeks ehk braahmaniks.
Braahmana
on vedade kommentaarkirjandus, mis on eelkõige seotud Yajurvedaga
ehk kommentaarid on ohvririituste kesksed. Keskne on tulejumal Agni
ja tulega seotud rituaalid.
Vedarta
ehk tekstide jagumenine:
- Upanišadid (filosoofilised kontseptsioonid ) + brahmanad + vedad = šruti – tekstid, mis on kirjutatud jumala poolt
- Kõik, mis kirjutati hiljem = smriti – tekstid, mis ei ole enam jumalikku päritolu; ka eeposed ja mütoloogilised tekstid
Upanišadides
hakati rohkem rääkima brahmanist ja surmast; tähtsustab vaimseid
teadmisi ja asketismi. Struktuuri poolest on see dialoog õpilase ja
õpetaja vahel, kus õpetaja annab õpilasele filosoofilisi õpetusi:
- Atman ehk hing – inimese hing on väidetavalt sama, mis brahman
- Alguse saab ka karma kontseptsioon – arusaam, et sinu headel ja halbadel tegudel on tagajärjed – tegude vilju lõigatakse tulevastes eludes
- Sansaara ehk ümbersündide tsükkel – kõik olendid taassünnivad maailma - on võimalik väljuda korrektse usutalituse ja teadmiste puhul
- Duhkha – lõpmatute taassündide ahelat iseloomustab kannatus
- Mokša ehk kannatusest vabanemine - selleks tuleb vähendada tegutsemist ja koguda vaimseid teadmisi
Jooga ja
meditatsiooni abil vabanemise/lunastuse õpetus
3.
Pärast linnastumist
(~500 eKr) tekkisid koolkonnad ning õpetlased õpetasid väljaspool
linnu. Koos brahmaan tekkega hakati rajama ka esimesi linnu (500-600
eKr).
Kohustuste hierarhia lihtrahvale:
Dharma – ’ seadmus ’, inimese religioossed ja ühiskondlikud kohustused, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja eluetapile – põhineb rituaalidel ja moraalsel käitumisel, määrab õige käitumise – dharma eiramine viib nii ühiskondlikus kui ka isiklikus elus soovimatute tagajärgedeni
Artha – materiaalse rikkuse kogumine
Kama – ’ kirg ’, soo jätkamine
Mokša – ’vabanemine’, lisandus lihtrahvale hiljem; erinevalt eelnevatest on see vabatahtlik
Eluetappide
kontseptsioon:
- Dharma = õpilase eesmärk
- Artha = majaperemehe eesmärk
- Kama = majaperemehe eesmärk
- Mokša = eesmärk, kui lapsed üles kasvavatud; enne surma peab hakkama rändaskeediks
4. ~500
eKr – 500 pKr oli eepilisusajastu,
mis sai nime eeposte Mahabharta
(sh. Bhagavadgita, dialoog Krišna ja inimese vahel) ja Ramayana
järgi. Jumal tuli tavainimesele lähemale. Eepostes esinesid
peamiselt Visnu ,
Šiva
ja Krišna.
Eeposed koosnesid kümnetest tuhandetestvärssidest ja neid kanti ette suuliselt. Sektikeskne
hinduism
tekkis Šiva, Visnu ja Krisna ümber ning brahman jäi tahaplaanile.
Ei tegeletud enam nii väga ohvririitustega ning tekkis puya,
mille keskmes on altaril lõhna ja toidu ohverdamine. Eepostes tekkis
kontseptsioon bhakti
ehk pühendumus – intiimne suhe jumalusega.
5.
I aastatuhat pKr lõpus tungisid Indiasse sisse moslemid ning
hinduism elas edasi, kuid budism kadus.
6.
1858. langes India Briti koloniaalvõimu alla. Sellel perioodil
hinduism vastandus teravalt inglastele ja kristlusele. Otsiti
võimalust taastada hinduismi iidne hiilgus. Reformistlikud hinduismi
liikumised ühinesid rahvusliku liikumisega ja India taastas
iseseisvuse 1947.
Hinduistlik
mõtteviis tugineb kolmele
põhialusele:
- Aeg kulgeb tsükliliselt – universumil ei ole algust ega lõppu; elule järgneb surm ja surmale elu; ka loodust jälgides märkab taassündi kõikjal
- Mikrokosmos ( elud , aastaajad, põlvkonnad) ja makrokosmos (kosmose loomine ja lagunemine , aeg) on seotud – kõik universumis on omavahel seoses
- Põhjuslikkuse printsiip ehk karma – seob iga sündmust sansaaraga; tsükli sündmused mõjutavad järgnevaid; igaühe tegudel on mingi mõju kogu universumile
Tänapäeva hindud võivad olla monoteistid
( Brahma , kes avaldub eri kujuna), polüteistid
või monistid(
kogu reaalsus on üks). Mõnikord usutakse jumalate kolmainsusesse:
- Višnu – tema ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine; selleks kehastub avataarana, kes on üleloomulik loom, inimene või Buddha vms maa peal– see on ümberkehastumine.
- Brahma – kõige looja
- Šiva – teda seostatakse destruktiivse jõuga; tema hävitab teiste jumalate loodu, et saaks jätkata eluring
Jumalad
töötavad teineteisega koos – loomine, säilitamine, hävitamine –
eluring.
Brahmat
kummardatakse tänapäeval vähe ka kolmainsus on asendunud viie
jumalaga:
Višnu, Šiva, Devi, Surja ja Ganeša (Šiva poeg; kõigi takistuste
eemaldaja), kuid kaks jumalat, keda hinduistid kõikjal kummardavad
on siiski Višnu ja Šiva.
Krišna on
Višnu avataara ehk maapealne kehastus, erootilise ja müstilise
armastuse jumal.
Kolm teed
virgastumiseni, vaimse täiuse saavutamiseni:
- Margat ehk jooga
- Džnjaaja ehk teadmine, arusaam, tarkus
- Bhakti ehk ekstaatiline pühendumine, intiimne suhe jumalusega
Usukombed:
- Pudža ehk palveteenistus – korraldatakse regulaarselt templites ja võib läbi viia ka kodus; templis või kodus olevat kuju kummardatakse
- Palverännakud püha jõgede ja nende ääres asuvate linnade juurde – nt. Ganges, kus suplemine toob palvetajale vaimseid voorusi
- Püha loomadeks peetakse lehmi ja ahve
- Diwali on tulefestival oktoobris/novembris, kui kõik hindud süütavad kodudes tuled ja teevad teineteisele kingitusi
Budism
Budism tekkis
kontrastina hinduismile. Erinevused:
- Budismis puudub hing, miski, mis indiviidi defineerib nagu hinduismis on atman
- Budism pooldab kirest ja rikkusest hoidumist
- Budism on rajatud usund, kuid hinduismil rajaja puudub
Budismi rajaja
oli Siddharta Gautama
ehk Buddha
(6.-5. saj eKr):
- India valitseja poeg
- Preester ennustas, et temast saab tark mees ning isa hoidis teda luku taga
- Buddha põgenes kodust, jättes oma naise ja poja
- Pooldas esialgu askeetlikku eluviisi, kuid peagi leidis, et sel ei ole mõtet
- Istus puu alla ning mediteeris 49 päeva, et saavutada kirgastumine – seda saavutades sai Buddhaks
- Soovis oma õpetust levitada ning jutlustas ja rajas koguduse
- ~5. saj eKr sai Buddha sepa juures süües toidumürgituse ning teel koju ta suri ja pääses parinirvanasse
Buddha
õpetus:
- Dharma – seadus, õpetus; Buddha õpetus, budismi alussambad:
- Kõik olemasolev on kannatus
- Kannatuse põhjuseks on iha ja soov asjadest kinni hoida
- Kannatus lakkab (elu)iha lõppedes
- Kannatuse ja eluiha kustumiseni viib 8-osaline tee
- Dharmaratta abil selgitas, et olemine ja maailm on nagu lõpmatu ring (sünd ja surm vaheldumisi)
- Sansaara – kannatus, taassündide ahel
- Nirvaana – kannatuse lõppemine, ihast vabanemine; ahelast vabanemine
- Karma – vale käitumise korral on karistuseks jätkuv kannatus ehk eksisteerimine
- Jumala ja absoluudi eitamine
- Kõik on kaduv ja muutuv, sh. inimene
- Kui põhjuse ja tagajärje seos on õige, lakkab kannatus ja olemine, inimene pääseb nirvaanasse
Kaheksaosaline
tee,
mida sümboliseerivad ka dharmaratta 8 kodarat:
Õige arusaam tähendab nelja õilsa tõe mõistmist ehk mis on halb ja mis hea
Õige meel on hirmudest, pahatahtlikkusest ja julmusest vabanemine
Õige kõne on hoidumine valest, kuulujuttudest, ebasõbralikust ja tühjast jutust
Õige tegutsemine on tapmise , varastamise ja ebaseadusliku suguühte vältimine
Õige eluviis tähendab, et ei peeta ametit, mis põhjustab verevalamist või kahjustab elusolendeid
Õige mõtlemise abil tuleb vältida negatiivseid mõtteid ja mõelda positiivselt
Õige enesetunnetus on see, et inimene mediteerides teadvustab oma keha, tundeid ja meeleolusid ning sisimaid nähtusi
Õige keskendatus annab himu, kadeduse jms hülgamise.
Ašoka
oli 3. saj eKr elanud India dünastia valitseja, kes pöördus
budismi ja levitas seda. Kontrollis sõjaväe abiga, et inimesed usku
järgiks. Saatis maailma budistlikke misjonäre ja tänu sellele
levis budism väljapoole Indiat. Pani aluse budismile kui laialt
levinud usundile.
Budistliku
kogukonna lõhenemine
koolkondadeks
(~1. saj pKr):
- Hinyana – lähem algsele budistlikule õpetusele. Ideaaliks on nirvana iseenda, indiviidi jaoks. Ideaali kehastuseks on arhat (munk) ning lihtinimesele ei ole nirvana võimalik.
- Mahayana – Ideaaliks on nirvana teiste jaoks. Bodhisattva on keegi, kes pääseb ise nirvaanasse, kuid ei liigu sinna, sest tahab aidata ka teistel sinna jõuda. Bodhisattvaks saab šunyata mõistmisel – kontseptsioon, et kõik maailmas on olemuslikult tühi. Mahayana on kahest koolkonnast maailmas levinum.
Kirde-Ida
aladel hakkas mahayana kokku sulanduma hinduismiga ja tekkis
tantristlik
budism
ehk vajrayana.
Budism kadus India aladelt, sest hakkas liigselt sarnanema
hinduismiga ning šunyata kontsept oli liigselt elitaristlik ja samuti tänu moslemite
sissetungile.
Budistlikud
pühakirjad:
- Suutrad – Buddha üldised kõnelused ja tema lugupeetavate järgijate õpetused
- Vinaya tekstid - kloostritraditsiooni juurde kuuluvad tekstid
- Abhidharma – virgunu ja tavalise inimese maailmapildi võrdlus
Budismi
usutunnistus:
Ma lähen varjule budasse, ma lähen varjule dharmasse, ma lähen
varjule sangasse (budistlik kogukond).
Uskumused:
- Ei ole ’mina’, ’hinge’ ega ’ego’ – kui inimene sellest aru saab, on ta olemuselt mitte-mina ehk anatman; kuna kõik asjad on olemuse poolest tühjad on seda ka inimene – iha meeleliste naudingut ja elu järgi ei võimaldama inimest mõistma seda ning kannatusest vabanema
- Seega elab inimene enne virgutmist ihade orjuses – vabanemiseks tuleb avastada dharma ehk tõde olemuse kohta
- Meditatsiooniga saab inimene kontrollida oma meelt ja keha ning aitab mõista, et kõik tunded ja sensatsioonid, mis tekivad on ebapüsivad nähtused, mille saab lahti lasta – aitab välja juurida viha, ahnust ja meelepetet ehk arvamust, et on olemas ’mina’
- Reinkarnatsioonide ahel jätkub kuni ahnus, viha ja meelepete on välja juuritud – kui neist vabanetakse, pääsetakse nirvaanasse
- Olulised omadused, mida inimene arendama pea on lahkus ja kaastunne ning empaatia (tekivad vihast ja ahnusest lahtiütlemisel) – panus maailmale
Ida- Aasia usundid
Ida-Aasia
usunditele on omane immanentsus
– tõde ei otsita kaugelt, vaid enese seest/juurtest.
Taosim
Taoism on
pärit Vana-Hiinast ja sai alguse 6. Saj eKr – filosoofiline ja
religioosne õpetus. See on pigem tarkus ja eluviisi alus, mida
peetaks ainsaks tõeliseks hiinalikuks usundiks. See on
konfutsianismi ja budismi kõrval üks „kolmest õpetusest“,
millel on hiina traditisooniline kultuur ja millele ühiskond
rajaneb.
Laozi, kes on
ka õpetuse rajaja, oli filosoof , kes õpetas inimestele, kuidas
jõuda vaimse rahuloluni; julgustas enese sisse vaatama, et mõista,
millised inimesed olema peavad.
Laozi
(6. saj eKr) on mitte-ajalooline isik, väljamõeldud kuju, kellele
on omistatud mitmete filosoofide ideed, mis koonduvad teosesse
„ Kulgemise ja väe raamat“:
- Tao – ’kulg, tee’, peamine mõiste teoses – Tao ühendab kõiki ühtesesse voogu ning on ise pidevalt voolav, takistamatu. Kui seda nimetada, ei ole nimetatu enam tao, sest see juba voolab edasi ning seega on see sõnastamatu.
- Peamine eesmärk on vabaduse leidmine - ühtimine täielikult taoga, kõiksusega
- Puudub usk jumalasse
- Taoistid usuvad, et peab kulgema tao’ga ehk vooluga kaasa, mitte talitsema vastuvoolu (nt. kasutades liigselt jõudu). Soositakse spontaanset ja vahetut (lapse-sarnast) käitumist, kuna see muudab inimese õnnelikuks.
- Usk, et inimene sünnib heana.
- Taosim on alati olnud valitsusega vastuolus . Leitakse, et haridus viib tao’st kaugemale ning selleks, et kulgeda ei ole haridust vaja.
- Kasutatakse toonide vahepealseid helisid ja kahe värvi vahepealseid varjuneid, et mitte elada valmisproduktide maailmas, vaid leida elemente, mis on veel arenemises.
- Keelekriitika – objektidele nimetuste andmine tükeldab kulgu ja voolamist ning lõikab inimese sellest välja
- Istumise ja unustamise praktikat kasutatakse selleks, et unustada nimetused ja kastid ning naased voolu, vahetusetusesse.
- Üks peamine mõiste taoismis on wuwei, mis tähendab mittesekkumist, loomulikkust ja vooluga kaasa liikumist. Taoistid elavad loodusega harmoonias ja see tagab vaimse tasakaalu.
- Taoismis on pühad paigad seotud loodusega ning olulisim palverännakute paik on Taishami pühad mäed, mis asuvad Ida-Hiinas.
Varasest
taoismist, mille tegemist on filosoofiaga, pärineb kahest jõust –
yin ja yang. Et inimene oleks truu, peab qi
energia voolama ühtlaselt mööda keha kanaleid. Energia vaba voolamine tagab nii füüsilise kui ka vaimse tervise ja soodustab
pikaealisust. Laozid nähti kui jumalat ja neid kes tundsid hästi
tema õpetust kui mestreid.
Zhuangzi
filosofeeris olemise olemuse üle. Avaldas umbusku keele ja ideede
sõnastamise suhtes.
Chan/zen
– eeldatakse, et inimene peab liikuma tagasi algusesse , algaja meele
ehk kogemine elu kui esmakordselt nagu laps.
Konfutsianism
Konfutsianism
on pigem ühiskonnaideoloogia
kui usund, kuid lisaks hariduse ja reeglite vajalikkusele peab
oluliseks ka kulgu. Vastandub taoismile.
Konfutsianism
kui usund:
- Esivanematekultus
- Usk loodusjõududesse ja kulgu – yin ja yang, looduse tasakaal
- Religioosne lõppeesmärk on ühtimine algolemisega
- Indiviidi eesmärk on tarkuse otsimine ja täiusliku ning harmooniline tasakaalu ja meele saavutamine
Konfutsianism
kui ühiskonnaõpetus:
- Keisri ülistamine – keiser kui eeskuju, taeva kulgemise teostaja
- Põhirõhk ühiskonna, mitte indiviidi kulgemisel
- Vajalikud on täpselt sõnastatud mõisted, mis aitavad ühiskonnal toimida – riikluse aluseks on täpselt määratletud mõisted
- Wen/bun – olemisel on sisemised mustrid , kulgemisteed – kultuur peab olema nende mustritega vastavuses, kooskõlas
- Suurim inimese voorus on kaastunne
Jaapani
budism
Enne Hiina
mõjutusi usuti kami ’desse
ehk hingeolenditesse, kes võivad elutseda kõikjal; tihti veidrates,
suurtes puudes ja kivides. Ka esivanemate hingi peeti kami’ deks . Kamid võivad olla nii head kui kurjad, on väga voolavad ning võivad
transformeeruda.
Taosim, Konfutsionism ja Budism jõudsid Hiinast Jaapanisse 5. saj –
igaühest nopiti midagi. Jaapanis tekib sünkreetiline
maailmapilt
(kami = buddha = hotoke). Leiti vasted eri ususüsteemide vahel –
samad olendid, ideed, kuid erinevad nimetused.
Keskajal
hakkas arenema Jaapani oma budism. Tekkisid mitmed koolkonnad, sh.
Puhtamaa
budism
ja Zen-budism.
- Jiriki ehk enda jõud – mediteerimine ja enesearendus , eesmärkide poole püüdlemine ja enesega töötlemine, et saada heaks ja pääseda
- Tariki ehk teise jõud – loobumine oma minast ja kellelegi teisele toetumine kuna tunnistad, et ei saa ise hakkama (kindlam tee pääsemiseni)
Puhtamaa
koolkond,
mida arendas Shinran:
- Ei ole vaja midagi peale usu/kindluse, et sündida puhtal maal, kus pole enam kuhugi püüelda
- Pooldab tarikit ehk teise jõu kasutamist
Zen-budism:
- Pooldab jirikit ehk enda jõudu
- Dogen – tao tundmaõppimine tähendab enda tundmaõppimist ja seejärel unustamist, et kaoks keha ja meele seos
- Et kirgastumises püsida tuleb aina harjutada (unustada), mis on lõputu – alati on võimalik veel millestki lahti öelda, et kulgeda veel dünaamilisemalt. Ei ole kindlalt lõppu, saavutatavat kohta/asja.
- Ideaal – kohalolu antud ajahetkes , meele korrastamine
Tänapäeva
Jaapani traditsioonid on ka tihedalt seotud vana kami usuga. Teoses
„ Kojiki “ on kirjas Jaapani tekkelugu: maailma loovad vend ja õde
Izanami ja Iznagi – vend maapealse ja õde teispoolsuse valitseja.
Erinevad
riigišinto ja rahvašinto, mis on külade ja kogukondade ümber
kujunenud kohalik rahvausund .
Shinto Jaapanis
Budism paneb
suuremat rõhku õnnele pärast surma. Sintoism rõhutab maist elu ja
õnne leidmist . Seega enamik jaapanlasi järgivad nii budismi kui ka
sintoismi – eluajal sintoismi ja enne surma budismi.
Sintoismi
tähendus on „päikese
allikas“
ja seepärast kutsutakse ka Jaapanit tõusva päikese maaks . Sintoism
on Jaapani ajalooline rahvausund, mis kuni II maailmasõjani oli ka
riigiusund. Seda terminit hakati kasutama, et eristada kohalikku
põhiusundit teistes usunditest riigis. Ürgsed uskumused toestusid
animismile, mille kohaselt kogu loodus on hingega ja täidetud
jumaliku väega. Rituaale kamide lepitamiseks viivad läbi preestrid
Jaapanis
esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse
kami’deks.
Kõige tuntumad on päikesejumalanna
Amaterasa
ja riisijumal
Inari .
Muutused
religioonis toimusid 1968
aastal m mil Meji
keiser
haaras võimu ja tegi sintoismist riigiusundi. Valitsejad väitsid
siis, et nad on Amaterasu järeltulijad, kes saadeti maale Jaapanit juhtima – nii edendati keisri- ja impeeriumikultust. Ise tempel
muutus tähtsaks kuna oli päikesejumalanna ja keisri austamise
keskus. Jaapan kaotas II maailmasõja 1945 aastal, mil ilmnes , et
kamid ei andnud püha tuult (kamikazedele) välisvallutajate
tõrjumiseks. Šintoism kui riigiusund kaotati kui lõppes II
maailmasõda ja keiser ütles lahti oma elava jumala staatusest .
Tänapäeval
on Jaapanis usuvabadus ; enne maailmasõda oli usundiks
budism/sintoism. Kuigi sintoism ei ole käsuõpetus, vaid pooldab
harmooniat ja naturaalsust, järgitakse siiski „kolme
kinnitust“:
Tava ja perekond on peamine lüli, mida aitab traditsioone edasi kanda. Grupp on olulisem kui üksikisik.
Armastus looduse vastu, sest see on püha. Loodusobjektidele omistatakse kamid ehk hinged.
Puhtusearmastus – šintoistid kümblevad sageli, pesevad tihti käsi ja loputavad suud .
Templitel on
tori ’d
ehk tseremoniaalsed väravad, mis on värvitud punaseks ja nad
märgivad välissilma inimeste ja püha maailma vahel. Tori’d
väravad on selleks, et kami, kes linnuna mäelt laskub sinna
maanduks ning seejärel suunduks templile, mis on ehitatud värskest
puidust, et kami sinna elama meelitada.
Soome-Ugri rahvausundid, zoroastrism, islam, judaism, kristlus, Mesopotaamia usund, Sumeri jumalad, Vana-Kreeka usund, Hellenism ja keisrikultus, manilus, hinduism, budism, taoism, konfutsianism, jaapani budism, shinto.
Sarnased õppematerjalid
26
pdf
Maailma usundid
Rituaalne- teooria ja praktika; religiooselt mõtestatud tegevused(palvetamine,
ohverdamise, pühade tekstide lugemine).
4. Eetiline ja moraalne- kindlad printsiibid; konkreetsed käitumisnormid.
5. Sotsiaalne- seotud ühiskonnaga ja sotsiaalsete institutsioonidega; perekond.
Religioonil on endal võimalus luua erinevaid institutsioone, mis on sotsiaalsed.
· Religioonide liigitamine:
- Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika, Aasia ja Ameerika usundid
jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta-
tüüpide ja muude iseärasute kohta.
- Kultuuri tüübi järgi: ,,kultuurrahvad"-rahvad, kellel oli kiri; teised jagati ,,ilma
kultuurita rahvasteks"-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid);
tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või loodusrahvad. Kõrgkultuuride
usundid vastandatakse traditsiooniliste rahvatsega.
28
docx
Maailma usundid
Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise
poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919.
aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool.
Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga.
Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid,
nende kultust.
Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna
on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side
jumalaga)
2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele).
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga
pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.
27
docx
Maailma usundid
kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele.
Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid.
Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta)
Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete
kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne)
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta.
Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio)
15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma.
Sekt (ld k secta) rühmitus
Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus."
Animism usk hingedesse (ka loomade)
Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad)
Animatism usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana (Okeaania päritolu)
Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa.
Religioonipsühholoogia uurib nt hirme.
39
docx
Maailmavaated ja usundid
mis on õiglus?).
Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata
sarnastele küsimustele.
Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles
kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots.
keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp.
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et
erinevad rahvad näevad maailma erinevalt.
Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad
vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on
oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et
tegemist on religiooniga.
Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio
on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele
5
docx
Maailma usundid
Ahimsa ehk
vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon
ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud
selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad
ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha
õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on
rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus.
MUINAS-KREEKA USUNDID
Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid
kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised
rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves
poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli
järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis
(linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia
rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk
7
docx
10 maailma usundi lühiülevaade
Dzainism on usuline traditsioon, mille keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv.
Õpetatakse, et universum on igavene ja sel pole loojat. Kuigi jumalad eksisteerivad inimeste
maailma kohal, pole neil mingit mõju surelike elule ning lõpuks nad lakkavad olemast
jumalad ja sünnivad ümber.
Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja
õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles
hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja
vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes
Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele.
HIINA USUNDID
Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana
arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt.
6
docx
RELIGIOONID(hinduism, budism, taoism, konfutsianism ...)
FILOSOOFIA
Idamaade usundid
HINDUISM
*Indias ja Indiast levinud (maailma)usund.
*usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi.
*Järgijate arvult kolmas
*Maailma vanim järjepidev religioon
*Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist
*Järgijad hinduistid e hindud
*1 miljard järgijat
*väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti
*tekkeaeg u 6-5 saj eKr
*Neli suunda e religiooni visnuism, sivaism, saktism, smartism
*3 erinevat tekkefaasi:
I vedade usund polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige
maapealses elus.
II brahmanism hinduismi preestrit nim. brahmaaniks preestrikeskne
ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva
imeväe abil, jumalate roll oli väike.
12
odt
Üldine usundilugu
Koolkonna sanskritikeelse
alusteksti ,,Sukhavativjuha" ehk Õnneliku maa suutra järgi on olemas õnnemaa Sukhavati, kus
valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille
rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja
kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid
ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul.
Tiibeti usundid
Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas
Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad
olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü.
Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus
XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid