Maailma usundid (0)

Jaan Lahe
Maailma usundid
Üldine sissejuhatus
• Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool.
• 1870ndatel  luuakse  esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Šveitsis.
• Tänapäeval enam ei ole  usuteadus  seotud ideoloogiaga.
• Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega.
• Sõna „ religioon “ on laenatud roomlaste sõnast „ religio “. Arvatakase, et see tuleneb 
verbist 1) religare - siduma, köitma( jumalaga  ühenduses olema) või 2) religere-
hoolima(jumalatest hoolima)
•  Roomlased  olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli  Cicero .
Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse  uskumine  on lad. k cultus.
Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on 
erinevad religioossed  toimingud .
• Kristlikud autorid võtavad Roomast  religiooni mõiste üle, aga kasutavad seda ainult 
ristiusu kohta ning sellest saab alguse arusaam, et  ristiusk on ainuke ainuõige usk.
Teiste usundite kohta kasutati halvustavaid mõisteid- idololatria(ebajumalate 
kummardamine ); superstitio; secta(väikse pooldajaskonnaga grupp)
• Varauusajal religiooni suhtumine jälle muutub. Aluseks on maade avastamine ja leitud 
rahvaste misjoniseerimine. Selle käigus õpitakse kohalike religioone tundma.
Tänu erinevatele misjonäride üleskirjutustele on võimalik uurida nüüdseks juba 
väljasurnud rahvaste religioone.
Misjonitöö aitas nende enda teadmata religiooniteaduse arenguks kaasa.
Varauusajal hakati sõna „religioon“ kasutama ka mittekristlike usundite kohta ning 
lõpuks kasutati seda mõistet kõigi usundite kohta.
Jõuti järeldusele, et ka  kristlus  on religioon ning tal on sarnasusi  teiste usunditega.
• Erinevad arheoloogilised ja ainelised  leiud  on aidanud kaasa religiooniteaduse 
tekkimisele. Samuti erinevate vanade keelte lugema õppimine.
• Ei ole üldtunnustatud religiooni definatsiooni!!
Vana- Roomas oli sellel mõistel täiesti teine tähendus ja see ei olnud nii laialdane.
Usk jumalasse või jumalatesse- alternatiivne  definitsioon, mis tekkis 19. sajandil.
• Usk kui nähtus on olemas erinevates religioonides. Seda peaks vaatama kui üksikisiku 
või grupi hoiakut. Religioon ei piirdu ainult usuga.
• Jumala definitsioon puudub!!
On paljuid  religioone, mis pole jumala  kesksed .
• Püha on miski, mis erineb  tavalisest , argisest ning seda peetakse inimest mõjutavaks 
jõuks. Pühad võivad olla loomad, isikud; samuti esemed,  paigad , mida peetakse 
pühaks.
Pühadus on ligitõmbav, inimesed tahavad pühadega  kohtuda  ja seda kogeda- Otto
• Müstika on religioosuse tüüp, mida inimesed usuvad, teadmata, kas see on tõsi või ei.
(nt. Usk hauatagusesse ellu).
• Religioon on süsteem, mis koosneb erinvatest elementidest. Elemente võib nim ka 
dimensioonideks:
1. Intellektuaalne- mis saab inimesest peale surma, mis on elu mõte.
2. Emotsionaalne- suhe üleloomuliku ja pühaga; erinevad elamused.
02.11
Jaan Lahe
3. Rituaalne- teooria ja praktika; religiooselt mõtestatud tegevused( palvetamine , 
ohverdamise, pühade tekstide lugemine).
4. Eetiline ja  moraalne - kindlad  printsiibid ; konkreetsed käitumisnormid.
5. Sotsiaalne- seotud ühiskonnaga ja sotsiaalsete institutsioonidega; perekond. 
Religioonil on endal võimalus luua erinevaid institutsioone, mis on sotsiaalsed.
• Religioonide  liigitamine :
Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika,  Aasia  ja Ameerika usundid 
jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta- 
tüüpide ja muude iseärasute kohta.
Kultuuri tüübi järgi: „kultuurrahvad“- rahvad , kellel oli kiri; teised jagati „ilma 
kultuurita rahvasteks“-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid); 
tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või  loodusrahvad . Kõrgkultuuride 
usundid vastandatakse traditsiooniliste rahvatsega.
Kas neil on religioossed tekstid või mitte: religioossete ja mitte religioossete 
tekstidega rahvad.  Kaanon tähendab kindlaks määratud pühade tekstide hulka.
Leviku  ulatuse  järgi: rahvuslikud ehk etnilised usundid ja  universaalsed  ehk 
kosmopoliitsed usundid. Rahvuslikud piirduvad ühe rahvuse esindajatega-nende 
järgi sünnitakse mitte ei saada elu jooksul. Kosmopoliitsed kuuluvad erinevatesse 
etnilistesse rühmadesse- nt kristlus. Nendesse ei pea sündima, vaid saadakse elu 
ajal.
Personaalne rajaja või mitte: enamasti ajaloolised isikud- kui suur on nende roll 
usundi rajamisel. Kristlust ja budismi peetakse klassikaliselt rajatud uskudeks.
Jumala kujutlemise järgi:  teistlikud - monoteistlikud kui polüteistlikud; 
mitteteistlikud usundid-mingi  kujutus  jumalast, aga jumalal ei ole  usundis  keskset 
kohta. On ka selliseid usundeid , mis on vahepealsed-henoteism. See on ajaloos 
levinuim vorm.
• Miks religiooni uuritakse: Religioon on üks kultuuri osa ning mõjutanud tugevalt 
inimkonna ajalugu; religioon mõjutab üksikisiku tasandil tema käitumist jne; puutume 
kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada 
inimestes mõistmist.
Egiptus
• II vanim  tsivilisatsioon
• Vanimad kirjutised  4000 eKr.
•  Noomid -40 kuni 42 noomi . Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja 
Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis.
• Iga maakond austas oma jumalat. 
• Polüteistlik usund . Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei 
erine tugevalt selle poolest kreeka ja  rooma  usundist.
• Jumalate  kultus ; kuningate kultus ja surnute kultus.
• Jumala käsitlus:
Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud 
ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul 
ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud 
ettekujutus , et jumalad on loomakujulised. 
Jumalad olid seotud erinevate loodusnähtustega ja inimelu valdkondadega:
02.11
Jaan Lahe
Taevajumalanna Nut ja  maajumal  Geb.(tavaliselt oli maajumal naissoost ja 
taevajumal  meessoost). Jumal nimega Šu-õhujumal. Taevajumalanna sünnitab iga 
päev uued tähed ja õhtul sööb need ära.
Päikesejumal  Atum  kehtastas loojuvat päikest-väsinud päike. Inimesekujuline või 
maokujuline;  skarabeus . Heliopolis oli jumal Atumi keskuseks. 
Kosmo-teogoonilised õpetused maa tekkimise kohta: Nun-ürgvesi. Sellest veest 
kerkis esile jumal Atum, temast tekkisid 2 uut jumalat- õhujumal Šu ja jumalanna 
Tefnuth( jumalik  paar) niiskuse jumalanna. Neil sünnivad lapsed Nut ja Geb-taevas 
ja maa; nende abielust tekib kõik muu.
Jumal Ra-päikesejumal. Kultuse keskus samuti Heliopolises. Kultuse objekt oli 
obelisk .
Kaks päikesejumalat sulasid kokku- Atum-Ra oli inimese looja. Esimese inimese 
lõi oma pisaratest. Samuti moodustas maadi.
Jumalanna  Maat - tõde,õigus,õiglus ja maailma kord. Esineb päeva ja öö 
vahetumisel; Niiluse üleujutusel; inimeste omavahelistes suhetes; hauataguses 
elus. Ra tütar. Kehastuseks jaanalind ja kultuse objekt jaanalinnu  sulg .
Taevajumal  Horos . Pistrikukujuline, üks silm päike, teine kuu.
Kuujumal  Thot kui ka  tarkusejumal - teksite ja õpetuste jumal; inimeste õpetaja. 
Kultuspaik oli Hermopolis. Hermopolises oli oma õpetus maa tekkimisest- 
ürgveest tuli välja maalapike, lendas  kohale Thot, munes muna, millest koorus 
jumal. 
Viljakusejumalanna  Isis . Lehma peaga või naine lehma sarvedega.  Osiris  oli 
abikaasa. Isis oli emaduse kaitsja; järelpõlve kindlustaja. 
Jumal  Amon -nähtamatu või varjatud. Keskuseks  Teeba . Teeba preesterkond 
õpetas, et  Amon oli nähtamatu ja igal pool. Loomakujulised kehastused-jäär. Teda 
peetakse kogu viljakuse andjaks-loomad, vili, inimesed.
Uus jumal Amon-Ra.
Inimvaldkondadega seotud jumalad: jumalanna  Hathor - armastuse ja tantsu 
kaitsja; sarnane Isisele. Hathoreid oli  seitse , kes on saatusejumalannad ja määrvad 
iga inimese saatuse.
Sõjajumal Month
Memfise  peajumal   Ptah oli kunstnike ja käsitööliste kaitsja. Memfise preestrite 
õpetus erines teistest õpetusest: Ptah on kogu aeg olemas olnud ning sõna ja 
tahtega lõi maailma; kõik teised Egiptuse jumalad on Ptahi erinevad 
ilmumisvormid.
• Monoteismi  katsetused Egiptuses: Aton-päikeseketas kätega, mis annavad inimestele 
õnne jne. Valitseja, kes  Atoni  kultuse kehtestas oli  Amenhotep IV, kes hiljem võttis 
nime Ehnaton. See  katsetus  jäi lühikeseks.
• Peajumalad vahetusid. Olulisemad peajumalad: 
1. Vana riik: Horos, Ra ja Ptah
2. I vaheperiood : Atum
3. Keskmine riik: Amon-Ra(samuti Uue riigi ajal.
Peajumalaid austati templites. Ohverdati loomi ja muid söödavaid asju. 
Inimohvreid arvatavasti ei toodud. Ohverdada võis ainult kuningas ehk vaarao, kes 
andis ohverdamise õiguse preestritele.
Olulised pühad: templi rajamise püha;  Osirise  laiba leidmise püha.
• Kuningate kultus:
Alates 4. dünastiast hakati kuningaid seostuma jumal Ra-ga.
Kuninga võim oli religioosne ja vajalik maailma püsimiseks
• Surnute kultus:
02.11
Jaan Lahe
Püramiidide tekstid
Surnute raamat: mis inimestest pärast surma saab; palved ja loitsud, mis  kaitsevad  
siit maailmast minekut surnute maailma.
Elav inimene koosneb: keha, nimi, ka, ba. Ka tekib inimese sünni hetkel. Inimese 
suremisel lähevad nii ka kui ba. Ka on tiivuline  olend , kes lendab kehast välja 
inimese suremisel.
Pärast surma tuleb säilitada keha, mida töödeldakse-mumifitseeritakse.
Sealpoolsus  oli sarnane siinsele maailmale, aga elamistingimused olid paremad.
Ošeptid pandi haudadesse kaasa, kes olid erinevad ametnikud, kes pidid 
sealpoolses maailmas olema isanda teenrid.
Hauakambrid  muudeti mugavaks, et surnul oleks mugav.
Osirise müüt: Osiris  tapeti  oma venna poolt, Sethi poolt. Osiris ei hävinud, Isis 
leidis Osirise  surnukeha , ta palsameeriti. Horos suureks  saades  otsib Sethi üles ja 
tapab  ta. Osiris satub allilma ja temast saab surnute maailma kohtumõistja. 
Inimesd sinna  sattudes  pannakse tema süda ja jaanalinnu sulg kaalule. Süda ei tohi 
olla raskem kui sulg. Peale seda saab kas hea elu  paradiisis  või lihtsalt lakkab 
olemast.
• Olid kindlad normid, mille järgi pidid inimesed käituma, et pääseda  paradiisi .
02.11
Jaan Lahe
India 
• Riik ja religioon on läbi põimunud.
• 2001. a andmete järgi oli suurem osa(88%) hindusid, vähemuses olid budistid (0.8%), 
kes ei ole isegi India budistid, vaid sisse rännanud. Mingil määral esineb ka metslasi-
animismi  usku inimesi; alg- juute  ja alg-kristlasi.
Hinduism
• Seda ei ole pmst olemas kui ühtset usundit.
•  Etniline  ja ühiskondlik erinevus
• Hinduks saab ainult sündida-sinu kastikuuluvus:
Marna(värv)-kast. Diskrimineerime toimub nahavärvi alusel.
Tekib aarialaste tungimisega  Indiasse .
Arya:  brahmana - preestrid , ksatriya-sõdalased, vis-ülejäänud rahvas, sudra-
töölised(need, kes kastidesse ei mahtunud),kastitud-puutumatud.
Brahmanad tekkisid  hiiglase (Rgveda) suust , kastriyad hiiglase kilbist, visid 
puusadest, sudrad jalgadest.
Alakasti süsteem-jati.
• Tänapäeval on sudraid ja kastituid kokku 68% kogu elanikkonnast.
• Hinduismi õpetus on dharma -algõpetus, seadmus.
Vedade kirjanduse  autoriteedi  austamine-püha kirjandus; kogum  tekste -üksteise 
sees asuvate tekstide hulk-sõltuvad üksteisest ja täiendavad teineteist.
1.  Vedasid on 4: Rg, Alharma, Yajur, Sauma  
2. brahmana/aranyaka-preestrid on lubatud neid tekste lugema, sest nemad osakavad 
seda õigesti tõlgendada. 
3. upanisad - filosoofiline  tähendus; sellest sõltub kogu India filosoofia. 
*need on kolm põhilist kihti, aga neid kihte eksisteerib veel.
Upanisad:
Absoluut- brahman (mitte sama mis  preester )-hõljub igal pool meie vahel ja meie 
sees. 
Ahimsa -vägivallatus.
Tegu, mõte ja idee on võrdväärsed-kui sa oled seda mõlenud, oled sa seda juba 
teinud.
Kuritegu rikub karmat.
Sausara-ümbersündimise ring
Karma  peab olema null, et  vabaneda  ümbersündimisest ja saavutada 
moksa ( vabanemine ).
Ühiksonna puhastumine- vanad inimesed(pensionärid) lahkuvad oma kodust 
ning rändavad ringi ja peatuvad ühes kohas ainult 3 päeva- vanad kõnnivad ära 
ühiskonnast.
• Klassikaline hinduism sai alguse alles 15. Sajandil. Alguse aeg langeb 1500-500 eKr.
•  Hindude  mõtteviisi kirjeldab teos Bhagavadgita, mis annab erinevaid  variante  moksani 
jõudmiseks:
Hinduismis on sinu isiklikud kohustused tähtsamad kui suured kohustused.
Karma-marga:  tegutsedes  jõuab  vabadusse .
Jnama: vabaks mõtlemine
Bhakti : kõige olulisem; pühendumine ühele jumalusele(ükskõik  millisele ). Kõik 
jumalad jagunevad kaheks-siba ja visnu, kes omakorda jagunevad erinevateks 
liikideks.
02.11
Jaan Lahe
• Naistesse suhtuti küllaltki negatiivselt- naine pidi meest  teenima  ka pärast surma. 
Naine pääses paradiisi ainult siis kui ta oli mehega koos.
Sati -naine hüppas mehe surnukeha tuleriidale; jahuar-kollektiivne enesetapp; tütarlaste 
ohverdamine -tütred ei too kasu perele, vaid viib raha välja  perest .
02.11
Jaan Lahe
India Budism
• Tekkis 8. – 4. Sajandil ekr teljeajastul(aeg, mil said alguse paljud religioonid  ja 
filosoofilised suunad).
• Indias ühiskondlik  stress - aarialaste ränne. Stress pani inimesed pöörduma religiooni 
poole.
• Indias alanud  liikumiste  esindajaid nimetati šramana- deks .
Uskusid, et enesepiinamine ja lihasuretamine viib vabadusse.
• Budism ei pooldanud liigset enesepiinamist. Tuli valida keskmine tee.
On teatud dieet, teatud aeg, millal ei tohi süüa teatud asju, aga mitte midagi 
ekstreemset.
• Licchavi- pooldasid preestrite ja vaimulike autoriteetset staatust; demokraatliku 
ühiskonna korda.
• Ajivika oli üks teine liikumissuund, mis oli  populaarne
Kõik on ettemääratud
Tugev lihasuretamine
Ideaaliks: isikust jääb järgi 3kg tuhka
Eitas teistpoolsust
Vaba vaim tuli  puhastada  mateeriast- tekib koolkond  samkhya .
• Budismile sarnases šainism- loojaks Mahavira. Jälgijateks olid jainad.
• Budismil oli kindel rajaja  Siddhartha  Gautama.
Tegutses ja elas 568/563 – 488/483 eKr.
Legend: ema ja isa lähedalt sugulased;  isale  ennustati, et tema pojast saab 
silmapaistev  tegelane. Isa oli Sakya hõimu valitud kuningas. Buddha  sündis 
Lumbini asulas. Ema  sureb sünnituse käigus ning isa võtab  naiseks  eelmise naise 
õe. Isa tahtis, et Buddhast saab suur valitseja ning ümbritses teda palleedega. 
Buddha nägi jalutuskäigul ühte haiget, vanurit ja  laipa  ning naeratavat askeeti. Ta 
sai teada, et on haigus, surm ja vanadus ning tahtis saada askeediks. Lahkus öösel 
oma kodust, jättis oma  hobusega  hüvasti ja läks oma teed. 29. Aastaselt sai 
Buddhast askeet.
Buddha õppis õpetlaste käe all ning temast sai  guru . Tal oli viis õpilast. 
Ta oli tugev lihasuretaja kuni märkas, et see ei tööta ega vii  kuhugi .
Loobus lihasuretamisest, sõi kõhu täis, istus puu alla maha ning kirgastus- temast 
sai ametlikult Buddha. See toimus siis kui ta oli u 40 aastane.
Läheb Sarnathi linna, otsib üles oma õpilased, jutlustab neile ning paneb käima 
Dharma ratta.
Ülejäänud elu käib Indias ringi ning otsib uusi õpilasi. Tema õpilased hakkavad 
omakorda õpetust edasi andma ning neist saavad  mungad , asutavad koguduse 
Sangha.
Buddha loob kogudusele reeglid ning kogu aeg täiustab ja juhib seda.
Tema nõbu Devada Ha tahab saada pärandust, aga Buddha ütleb, et ta on asjast  
valesti aru saanud ning Devada Ha üritab teda kolm korda mõrvata.
Buddha sureb u 80 aastaselt. Sai süüa midagi, mis talle kõhulahtisust tekitas- 
verine  düsenteeria . Ta piinleb u 2 nädalat ning sureb.
• Budhha õpetus- milles seisneb Dharma
4 üllast tõde: 
02.11
Jaan Lahe
1. kõik siin maailmas on kannatus ehk duhkha .
2. nende kannatuste põhjuske on elujanu ehk trsna 
3. kui lakkab elujanu, siis lakkab ka kannatus 
4. kannatuse lõpp- nirvana - 8 teed: 1. Vaade ja püüdlus 2. Kõne, tegu ja eluviis 3. 
Keskendumine  ja ...
Minatus: an- atman . 
Maya- kõik on illusioon ja tegelikult ei eksisteeri ei sind ega maailma. Inimsele on 
antud ego- minatus, et ta arvaks, et kõik on olemas.
Vägivallatus ehk ahimsa: nii vaimne kui füüsiline vägivallatus. 
Buddha  eetika  reeglid: 
1.  Mitte kasutada vägivalda
2.  Mitte võtta seda, mida pole antud 
3.  Hoiduda mittevooruslikust seksuaalsest käitumisest. 
4. Mitte kõnelda seda, mis ei ole tõde. 
5. Mitte tarvitada meeli tumestavaid aineid. 
6. Mitte süüa peale keskaega
7. Mitte võtta osa audiovisuaalsetest lõbustustest- tants,  muusika , teater. 
8. Mungad ei taha kasutada parfüümi ja kaunistusi 
9.  Ei tohi istuda ega  magada  pehmetel asemetel 
10. Vastu võtta kulda ega hõbedat- raha.
Budistlik  kogudus  on üles ehitatud konsensus demokraatial: kõik on nõus.
Kogudus on iseseisev üksus, mis ei sekku poliitikasse ega vastupidi.
Kloostri reeglid on jagatud 7 gruppi: kloostrireeglid:  munkadel  227, nunnadel 311 
reeglit; füüsiliselt haigeid ja vigaseid, ärapõgenenud naisi/lapsi ei tohi  kloostrisse  
võtta.
• Peale Buddha surma ei osata tema  kehaga  midagi teha, lõpuks põletatakse ära ning 
luud jagatakse 8 hõimu vahel ära.
• Stupa- urn pannakse maha, sellele asetatakse peale  kuppel  ja selle peale päevavari. 
Nendest  arenevad edasi suuremad pühamud.
• Kogu kultuur oli  suuline . Munkadel oli Buddha õpetus peas. Üles kirjutati see alles 1. 
Sajandil.
• Peale Buddha surma hakkavad tekivad konfliktid- kuidas tõlgendada kloostrireegleid.
• Tekivad kaks budismi voolu: hinayana(Kagu-Aasia, Sri  Lanka ) ja mahayana( Tiibet , 
Hiina, Mongoolia , Jaapan, Põhja- Vietnam ).
Hinayana väitis, et Buddha oli inimene, kes saavutas midagi imelist
Mahayana väitis, et Buddha oli jumal ja kogu kannatus oli mäng-show.
• Budismi levik: India  keiser  Ašalca saatis misjonärid Euroopasse budismi levitama. 
Sellest sai alguse budismi laiem levik.
Indias endas sureb budism välja: see muutus liiga keeruliseks- jääb kloostriseinte vahele.
Kreeka
• Kreeka religioon sai alguse Kreetalt.  Kreeklased mugavdasid selle endale ümber.
• Kreeka religioon on kujunenud välismõjude all.
• Sünteetiline religioon, mis koosneb erinevatest komponendiset ja on tekkinud pika aja 
jooksul.
02.11
Jaan Lahe
Kreeta-Mükeene
• Peapreestrinnaks oli naine, kunstis oli palju kujutatud naist,
• Jumalate kohta on vähe teada, kuid palju on jumalannasid.
• On leitud jumalannade kujusid. Mingil määral on esile toodud rindade rõhutamine-vb 
emaduse märk vms; kujudel oli palju sümboleid.
• Iseloomulik oli see, et kui kujutati meest ja naist, oli naine alati olulisem-kujutati 
tähtsamalt.
• Palju erinevaid jumalannasid.
• Härg-sagedaselt kujutatud; seotud akrobaatikaga; härjavõitlus ja härjatapp mängis 
olulist rolli ühiskonnas. Teadmata on härja tähtsus ja positsioon-kas ta oli  jumalus  või 
mitte- peetakse jumalanna abikaasaks-kreeka mütoloogia põhjal.
Pronksiaeg :
• Kreeklased vallutasid Kreeta ning võtsid Kreetalt kirja ja  jumalusi  üle ning mugavdati.
• Kuna kreeklased võtsid Kreetalt jumalusi üle on osade nimed meile teada. Samuti on 
palju jumalannasid.
Arhailine periood:
• Esimesed kirjalikud allikad, mis annavad teavet, milliseid jumalaid kreeklased 
austasid.
• Jumalad on meile teada just poeetide kaudu. Seal puudus preesterlik traditsioon. 
• Jumalad: Zeus, Hera (talle hakati kõige varem templeid rajama Kreekas), Poseidon , 
Hades, Demeter . Nemad olid jumalate vanem põlvkond.
Noorem põlvkond:  Athena , Ares,  Aphrodite , Apollon ja  Artemis (noored jumalad; 
kuulusid täiskasvanuks saamise tseremooniate juurde), Hephaistos , 
Hermes(jumalik karjus, petis , varas),  Dionysus (vahel samastati Hadesega).
• Jumalatest räägiti palju müüte, aga sellest ei kujunenud ühtset ortodoksiat, sest 
religioon tulenes poeetidest mitte preestritest.
Poeedid moodustasid erinevatest müütidest ühtseid tervikuid. Kuna jutte ja poeete 
oli palju siis ühtse usundi tekkimine oli välistatud.
Kreeklaste jaoks ei olnud oluline see, mida jumalatest räägiti, vaid, mida tehti: 
jumalaid pahandas ebakohane käitumine. Jumalad kaitsevad inimese 
moraalitavasid, kui inimene käitus halvasti, siis jumal karistas teda. Jumalate 
karistus  oli peamiselt siin ilmas ning võis tabada ka järelkasvu.
• Jumalate auks peeti riitusi. Rituaal  oli väga  pragmaatiline - jumalale  anti midagi, taheti 
samas ka midagi vastu saada.
• Jumalatele võis ohverdada iga üks, ei olnud vajadust vahendajale. Preestriseisus 
järjekordselt ei olnud oluline.
• Templid olid sekundaarsed ning need ei olnud seotud rituaalidega.
• Pidustuste järgi anti ka kuudele nimetused.
• Pidustuste juures olid kõige olulisemad osad:
1. Rongkäik- kogu linnriik  on kohal;  marsruut  oli alati kindlalt määratletud; 
jumalatele viidi loomi- kitsed , lambad , veised , sead(palju loomi).
2. Ohverdamine- pidustuse  kulminatsioon ; ümber  altari  võeti poolsõõri; siis loodi 
loomad maha- veri , mis voolas, koguti kokku ja  altar tehti veriseks; iga 
pidustuse jaoks olid kindlald organid , mida ohverdati ja söödi. *ohverdamisele 
eelnes  palve  jumala poole, mille viis läbi preester.
3. Üldine pidusöök- ohverdatud loomade söömine ja küpsetamine ning kogu 
linnriik sai söödud.
02.11
Jaan Lahe
4. Võistlused- olümpiamängud on tuntumad; kooride laulmised, tantsud, 
etlemised, spordivõistlused jne.
Ohvriloom pidi  tahtma  saada ohverdatud, siseorganid pidid olema perfeksed. Kui 
asjad ei läinud nii nagu vaja, siis ohverdamist korrati.
Preestrid olid riigiametnikud, kes igal aastal ametisse nimetati. Iga pühamu juurde kuulusid 
preestrid, kes pärinesid konkreetsetest aristokraatlikest peredest ehk preesterkonnast.
02.11
Jaan Lahe
Soome- ugri  rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse
Mõisted:
o Uskumused: väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku
o Müüt: kirjeldab maailma loomist(jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud 
maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed .
o Soome-ugrilaste usundis  domineerib usundiline  muistend , mis kajastab üleloomuliku 
avaldumist  argielus
o Legend- piiblipärimus
o Memoraat: isikulooline usundiline jutt
o Maagia: katsed/soovid  valitseda  üleloomulikke jõude  riituse  abil.
• Valge maagia:  kogukond on heaks kiitnud- puhas
• Must maagia: ebapuhas, kahjustab kogukonda  ning ei kiideta heaks.
Maailmapuu- yggdrasil,  Arbor mundi, Arbor vitae
• Vertikaalselt  jaotab  maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks- ülalilm kõrgemate 
vaimuolendite tarvis, keskmine ilms lihtsurelike jaoks ning  allilm  siit  ilmast  lahkunute 
hingede ja pahasoovlike vaimuolendite jaoks
• Horisontaalselt jaotab ilmapuu- see maailmatelg või –naba – kogu  ilmaruumi 
neljandaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones 
šamanistlikust kultuuriruumist.
Pühad  hiied
• Pühade puude ja pühade metsasalude(hiite) kultus on väga vana ja laialt levinud 
nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja 
germaani rahvastele .
• Puude poole pöördutakse palvetega ning antakse oma haigused puule edasi.
• Puud on maastikumärgid, elavad inimestest kauem ning selle tõttu on neid pühadeks 
peetud.
Ristimärk ja ristiusk
• Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol
•  Rist (krest, Christ) ja (k)ristlus- sünonüümid
• Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus , meeleparandus, ohverdus, pääsemine jne
•  Ringiga  piiratud  rist  ehk rõngasrist- valguse ja elu märk
•  Triskele  ja kaheksakand- tsükliline soomeugrilaste  ajaarvamine
02.11
Jaan Lahe
Ristipuu-hingepuu
• Uskumused puudest  kui lahkunud hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed
• Naisterahva hing siirdub lehtpuusse
• Meesterahva hing oksapuusse
• Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest, veest kui pühitsevast 
ja uuestisünnistavast elemendist. Veevõtukohtade ja kultuspaikadena on allikad 
väärtustatud sajandeid ning hinnatud kui põuaaegade päästjad.
Allikad
• Allikate levik on mõjutanud ka asustuse kujunemist- veel 19. Sajandil peeti eluhoonete 
asukoha  valikul  oluliseks ka allika olemasolu, et puhas vesi oleks alati käepärast
• On tähelepanuväärne, et Lõuna-Eesti murrete „läte“ olnud kasutusel ka  kaevu  
läheduses.
Eesti ohvrikivid
• Kivisid austatakse vastavalt rahvakalendri tähtpäevale
• Tuuakse ande ning isegi riietatakse
• Kiviringid-labürindid kannavad endas maagilist väge
Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine
•  Surnuteriik  ja sealsed  asukad : manala, põhjala,  kalm (istu), mis asub teispool vett
•  Kalmistu  kui surnute „küla“, elavate  ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste 
kalmon kirdi- esimesena maetu
Kalmed  ja surnutekultus
• Kommunikatsioonifunktsioon
• Surnuu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus
• Nn  axis  mundi – pidepunkt ümbritsevas kaootilises keskkonnas
• Ohvririituse paik
• Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis
• Surnud- moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad  kogukonnas
• Surnud- esiisade ja jumalate vahendajad
• Šamaani surm- ajastu  vahetumine
02.11
Jaan Lahe
Uuspagannlus Eestis ja Lätis
• Esiisade usundi taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. Sajandil
Maausk
• Maausulised järgivad põlisrahva järjepidevat vaimset pärandit, põhirõhk on maarhava 
uskumustel ja maailmapildil, mida tõlgendatakse avardanult, lakkamatult voolava ja 
edendavana teiste  uurali  rahvaste maailmanägemise kontekstis.
Taarausk
•  Taarausulised  tunnistavad 1930.ndatel loodud omausu,  rõhk on Muinas-Eesti 
maailmanägemisel põlvest põlve edasi antud salateadmised ja nende nägemuslikul 
lahtiseletamisel kohalikus ja läänemeresoome kontekstis ning edasiarendamisel Eesti 
Vabariigi tegeliku iseseisvusaja jooksul.
Rahvausundi kajastused  folklooris
• Rahvalaul
• Kombekäitumine
• Kohapärimus
•  Muistendid (seletus- ja tekke; hiiu-; raha-augu ajaloolised; katkumuistendid jpt)
• Müüdid
•  Legendid (sks ja  angloameerika  kontekstis)
• Memoraadid
• Kronikaadid- inimese enda poolt  jutustatud oma elulugu
Kokkuvõte
 Tugev seotus loodusega,
  esivanemate hingega, 
 sõnamaagia, 
 targad;šamaanid,
  ei ole kindlat religiooni  loojat , 
Judaism
Sissejuhatus
Mõisted:
• Judaism-juudi religioossete tõekspidamiste, tavade, normide, mingi ühise kogumi 
ühine  nimetaja .
•  Juut (jehudi)- rahvuselt kui religiooni uskumuselt; sündinud emaliini pidi või, kes on 
juudi usu omaks võtnud.
• Iisraeliit- tänapäeva Iisreali kodanikud; erinevad iisraelastest
• Heebrealane- inimesed, kes kõnelevad heebrea  keelt
• Iisraelane- inimesed, kes elasid Iisraelis sadu aastaid tagasi.
• Judaistika-  teadusharu , mis tegeleb juudi kultuuri ja tsivilisatsiooniga.
02.11
Jaan Lahe
Statistika
• juute maailmas: 13 746 100
• iisrael: elanikke 7 933 200(5 978 600(75%) juudid -73% sündinud Iisraelis)
• suured juudikogukonnad on veel USAs, Prantsusmaal, Saksamaal
juudi elanikkonnast:
• 8% haredim e uktraortodoksed
• 25% datim e religioossed(ortodoksed)
• 35% masrotim(traditsioone järgivad)
• 42% hilonim(sekulaarsed)
Ajaloost
• Vana  Testament  pole ajalooallikas, vaid usutunnistus  ehk ajalugu nii, nagu see oleks 
pidanud olema ja nagu seda  usuti  olnud olevat. Piiblitekste saab kasutada ilmalikus 
ajalooteaduses ainult  tingimisi  ja fragmentaarselt.
•  Mesopotaamia  ruumis oli maailma loojaks jumal El-naispool Ašera; Baal-sõja- ja 
viljakusjumal ; Mot- allilm
• Heebrelased tõid kaasa jumala  Jahve
• 10. – 9. Saj eKr Iisraeli ja  Juuda  kuningriikide tekkimine
• 8. Saj eKr Iisreali hiilgeaeg
• 722 eKr Assüüria allutab Iisreali ja hävitab Samaaria
• 7. Saj eKr Juuda hiilgeaeg
• 597 ja 587/6 eKr Babüloonia vallutab Juuda ja hävutab Jeruusalemma
• 5. Saj eKr- 70 pKr Teise templi periood ehk Pärsia, hellenistlik ja rooma aeg.
•  Diasporaa - juudi kogukond, mis ei asu kodumaal.
• Heebrea  piibel - Tanak
•  Toora (õpetus)+ Nebiim(prohvetid)+ Ketubim(kirjad)
• Kristlus kasutab heebrea piiblit osa oma õpetusest
• Tanak-i on tõlgitud
• Raamatuid ei ole kirjutatud korraga, vaid kihistuste ja täienduste kaupa
Vanimad tekstid pärinevad 8. Saj lõpust eKr
Nooremad pärinevad 2. Saj eKr
Alguse sai saagadest, seaduskogudest jne
Tähtsamateks teemadeks on : loomine, esiisade lood ja jumala tõotused 
nendele, Egiptuse pääsemise lugu, Moosese seadus, Püha Maa hõivamise lugu, 
kohtumõistjate ajastu, Taaveti tõus ja Taaveti-Saalomoni  kuningriik
• Tähtsamad teoloogilised väited:
Jumal on ja Jumal on üks
Jumal on Jahve, Elohim, El, Šaddai, Eloah , isade  Jumal, Iisraeli Jumal ja palju 
muud
Jumal on loonud maailma ja inimese
Inimene vastutab maiste asjade eest.
Jumal on valinud välja Iisraeli rahva enda rahvaks ning teinud temaga lepingu
Lepingust tuleneb, et Iisraelil on õigus oma maale ja Jumal on temaga, aga ta 
peab pidama  Toora käske
Dialoogilisus; siinpoolsus; tzedaqa
02.11
Jaan Lahe
Jumal on tõestanud end Iisraeli rahva päästmisega Egiptuse orjapõlvest
Jumal on Iisraeli rahvale ilmutanud prohvetite kaudu oma tahte- Toora
Halaha ; mizwa-mizwot
10 käsku
Usutunnistuses on kirjas 10 käsu kõrvale veel Jumala tahe.
• Rabiinlik kirjandus(u 70-638)
Mišna(kordama, õpetama, õppima)- suuline Toora; koosnes kuuest osast; 
sisaldab jutustusi, legende, õpetusi.
Gemara (lõpetamine, täideviimine, õpetus)
Mišna ja gemara moodustavad talmud - Palestiina talmud ja Babüloonia talmud
• Juudid on pikalt olnud tagakiusatud, eriti  kristlaste  poolt(Juudid  tapsid Jeesuse) 
• Judaismi on mõjutanud ka  valgustusliikumine
Eluolu
• Igapäevaselt:
Õnnistussõnad
Rituaalsed esemed
Kashrut-puhtusenõuded(eriti toit)
Tzniut-kõlbelisus, kombelisus
Palvused-kodus või sünagoogis; hommikupalvus, lõunapalvus, õhtupalvus; 
Toora lugemine
Sünagoog-toimuvad palvused, kogunemine/ koosolemine ;Juudid ei arvanud, et 
see on pühakoda, sest Jumal ei ole seal koha peal;  Toora kapp-
toorarullid(käsitsi kirjutatud)
• Šabbat-pühapäeval, puhkepäev(Jumal puhkas)
Kõik peavad  puhkama -tööd teha ei tohi
Naised peavad kõik šabbati jaoks ettevalmistama
Naine süütab küünlad-ametlik algus
Pereisa õnnistab lapsi, leiba, veini
Pikk õhtusöök, külalised alati oodatud, lauldakse palju
• Kalender ja pühad
Kalender liigub(hetkel aasta 5773)
Päev algab õhtust päikese loojumisega
Lisavad ühe lisa kuu(meie lisame veebruari ühe lisa päeva)
Paastupühad, hanukah(jõulud meil), nädalatepühad
•  Eluring
Sünd ja nime andmine
Ümberlõikamine/Brit  milla
Bar mizwa(poistel 13 aastaselt, tüdrukutel 12 aastaselt; saavad kõik 
religioossed õigused)
Abielu/ketuba/huppa(pannakse kirja naise ja mehe õigused- abieluleping , 
lubatud on lahutus , kunstlik  viljastamine , keelatud rasestumisvastased 
vahendid(ainult tervislikel põhjustel)
Lahutus/get(nt juhul kui naine ei saa teatud aja jooksul lapsi; lahutuskiri peab 
olemas olema)
Surm(ainult laibamatus, leinareeglid-šiva(ei käi tööl, ei kasuta kommunikatsiooni vahendeid, 
ei  tehta  süüa, ei jäeta leinajaid üksi)
02.11
Jaan Lahe
02.11
Jaan Lahe
o Lähis-Ida usundid
Materjalid: academia.edu
Peeter Espak ; Vladimir Sazonov

Sumerid
• Usk oli seotud sellega, mis ühiskonnas kõige tähtsamal kohal oli ehk toidu ja 
viljakusega.
• Igal linnal oli oma kaitsejumalus
• Sõjateoloogia:
2500 a eKr tekkis religiooni sõjakus
Sõdu põhjendati Jumala tahtena
Usk liikus toiduaspektist eemale jõulisemale poolele-sõjale
• Tundmatu päritolu rahvas

Mesopotaamia hõimud
K
  ronoloogia: 
o  Idamaise  despotismi lätted(vt academia.edu)
• Valitsejat ehk kuningat hakati varajaselt samastama Jumalaga
• Usund ja kultuur arenesid eri  radu pidi, aga esinesid sarnasused
• Meesoost taevas An; allilm Abzu; surnute riik Kur;  Ki= maa; peajumal Enlil
• Üks esimesi maailma loomise müüte 2350 ekr oli sumeritelt: taeva ja maa suguühe- 
sündisid taimed ja kõik muu.
• Maailma vanim kirjapandud müüt 2500 ekr- Päikesejumala reis Abzusse(allilm)
Päeval  keerleb  päikesejumal ringi, aga ööseks läheb allilma
• Müüt „Enki ja Ninmah“
Jumalad tegid inimesed( savist ) jumalatele orjaks
Enki oli inimkonna looja
Inimese loomise müüt Lähis-Idas
Sõjateoloogia algus
Võimuvõtlus Muistses Lähis-Idas
Despotismi lätted
02.11
Jaan Lahe
o Kristlus

Olemus
1. Kuulub rajatud usundite hulka
2. Kuulub usundite rühma: maailmausund
3. Usund, millel on pühad tekstid
4. Monoteistlik usund
5. Kuulub religioonide rühma: lunastususund

Jeesus  Kristus
• Kristlus on tuletatud  Kristuse nimest, seotud Kristusega
• Ješua- Jeesus tähendab, et Jahve pääsatb/on päästja
• Jeesus Kristus- Kristus on tiitel .
Christos=mašiah- messias
Kristus ja messias tähendavad ühte ja sama keeleliselt
• Jeesus oli ajalooline isik, kellest on vähe teada
Elas umbes aastatel 4 eKr- 33pKr
Avalikult hakkas tegutsema 30ndates aastates
Sureb ajal kui Rooma asevalitsejaks on Pontius  Pilatus(36pKr-33pKr)
Pole teada, kus Jeesus on sündinud. Võimalik sünnikoht on Galilea või 
Samaaria.
Tegutses Naatsaretis. Galileast sai esimesed õpilased, tegutseb palju Juudamaal 
ja Samaarias.
Pontius Pilates kinnitab Jeesuse surmaotsuse, tema juhtimisel viiakse läbi 
hukkamine
Jeesus sureb ristil
• Jeesuse surma põhjuseks oli tema konflikt Juutluse juhtidega. Selle tõttu oli tal palju 
vaenlasi.
Leidis palju pooldajaid
Juutluse mõju vähenes
Hoolitses vaesemate ja haigemate eest, mida juudisoost  valitsejad  ei teinud
• Jeesus ei pidanud ennast messiaks. Selle  tiitli  andsid talle tema õpilased.
• Ta pidas oma isaks Jumalat. Väitis, et ainult  temal  on unikaalne  suhe Jumalaga
Ei mahtunud juutluse piiresse
• Jeesus tõuseb üles 3 päeva pärast oma surma. Hakkab ilmuma oma 
õpilastele/jüngritele
02.11
Jaan Lahe

Jeesuse õpetus apokalüptilises kirjanduses
• Kirjas Uues Testamendis Jeesuse õpilaste läbi
• Jeesus õpetas Jumala riigi tulekut.
Jumala riigi tulek on pärit Juudi apokalüptilisest kirjandusest.
• Ajalugu on ettemääratud
Kurjad jõud eksisteerivad maailmas, sest maailma valitseb Saatan oma 
kurjusega, aga see aeg on piiratud.
Lõpuks kindlustab Jumal on kuningriigi ning saabub rahuaeg.
Jumala kuningriigi tulekut ei saanud ette arvata, see tuleb ootamatult ning 
selleks peavad inimesed kogu aeg ettevalmistatud olema
• Jeesus räägib, et Jumalariigis ei ole patte ega  kurjust - ühtib Juutluse põhimõtetega.
• Kirjalikud allikad väidavad, et Jeesus tegi imetegusid ning tal olid tervendamise 
võimed.

Kristluse tekkimine
• Jeesus ei tahtnud uut usundit luua
Tahtis luua uut Jumala rahvast, mis hakkab uues Jumalariigis elama
• Suhted kristlaste ja juutide vahel olid pingelised algusest peale
Varsti ei saanud enam  kristlased juutide kogudusse  kuuluda
• Esimene põlvkond kristlasi olid algselt juudid. Pärast loodud kogudustesse hakkas üha 
rohkem  kuuluma  kristalsi, kes ei olid mittejuudid.
• Uus usk(kristlus) vastandus vanale(juutlusele). Kristlus oli peamiselt ülevõetud.
• Jeesus jagas oma õpetust suulisel kujul-õpilased pidid seda omakorda edasi andma- 
tekkis suuline pärimus:
Q(40ndal)
MK(60ndal)- Markuse  evangeelium
• Evangeelium- rõõmu/hea sõnum
Sõnum või  kuulutus  Jeesusest
Esimene evangeelium: Jeesus on Kristus
Uued evangeeliumid: MT ja LK(tekkinud 80ndatel). Tekkisid üksteisest 
sõltumatult, eeskujuks kirjalik allikas Q ja MK ning suuline pärimus.
Kõige hilisem on JK(100 pKr). Kattub teiste evangeeliumitega vähe.
Neli kõige uuemat evageeliumit on Uue Testamendi kõige olulisemad osad.
•  Taanieli  raamat Vanas Testamendis(2. Saj eKr)
Tiitel Inimese Poeg. Jeesus rääkis tihti Inimese Pojast. Võttis selle termini 
kasutusele Taanieli raamatust.
Jumala Poeg- Jeesus pidas ennast Jumala Pojast. Tema eriline suhe Jumalaga 
kui isaga. Jeesus sai Jumala käest sõnumeid. Jumala Poeg terminiga on 
tekitanud vaidlusi kristoloogias ning kes on Jumala Poeg ja millal Jeesus sai 
Jumala Pojaks, pole kindlalt teada.
• Evangeeliumid ei räägi kogu Jeesuse elust, vaid ainult sellest, mis olid esimestele 
kristlastele usu poolest olulised.
Algselt oli Jeesus puusepp ning siis hakkas Jumalariiki kuulutama kuni 
surmani
• Areios- Arius=arianism. Usund, mis tekkis u 4. Saj pKr. Selle usundi järgijad visati 
kirikust  välja
02.11
Jaan Lahe
Germaani rahvad võtsid algselt vastu arianismi ning alles siis „õige“ kristluse
Vastaseks oli Athanasios

Maailmausund
• Esimene kristlik kogudus tekkis Jeruusalemmas peale Jeesuse ülestõusmist.
AP-apostlite  tegude  raamat valmis. Vanim kirjalik allikas, mis räägib kiriku 
ajaloost, aga ainult lühikesest perioodist.
Eusebios kirjutas esimese raamatu kiriku ajaloost ning teda peetakse kiriku 
ajaloo isaks.
• Apostlite surmaga hakkavad levima eksiõpetused, aga kristlus tuleb sellest välja ning 
saab kokkuvõttes riigiusuks.
•  Allikaid on vähe ning need on tihti vähe informatiivsed või mitmeti tõlgendavad
Kasutatakse ka ilmalikke allikaid.
• Monoepiskopaat-igal kogudusel on üks kindel juht/piiskop.
Hiline  kirikujuhtimise mudel
Algselt oli kogudusi, kus oli ka mitu piiskopi.
Eusebiose arvates oli monoepiskopaat Jeesuse enda rajatud
• Hakkab kujunema tihe koguduse võrgustik
Vanim kogudus on Rooma kogudus(u 49 pKr)
Kreekas Korintose kogudus
Idas Efesose kogudus
• Maakogudute tekkimine oli hilisem
Maainimesed olid rohkem  konservatiivsed ja vastu uutele muutustele
•  Jeruusalemm  valitses kui religioosse keskusena, sest seal olid olnud Jeesuse esimesed 
õpilased ja seal oli ta  hukatud
Tähtsad keskused olid veel Aleksandria, Rooma, Antiookia.
• Oikumeeniline liikumine-olemasolevate kirkikute koostöö ja üksteise tunnustamine
Suhteliselt hiline nähtus
• Ristiusk levib kahte teed pidi:
Loomulikul teel:  kaupmehed , sõdurid jt. Niimoodi  levisid ka erinevad 
kultused.
Misjon (maailmausundite iseloomulik joon). Kristlus levis juba alguselt peale 
misjoni  kaudu.
• Proselüüdid- inimesed, kes võtsid juudi usu omaks- juurdetulnud.
• Jumalakartlikud-võtsid omaks monoteismi  ja mõned juudi traditsioonid, aga ei 
liitunud formaalselt juudi usundiga.
• Algselt levis kristlus kosmopoliitse usundiga ning kasvas üle maailmausundiks.
02.11
Jaan Lahe

Pühad tekstid
• Kaanon- VT, UT. Osaliselt võetud juutlusest  üle
Kristlik kaanon kujuneb välja neljast  erinevast  žanrist.
Kokku 27 kristlikku kaanonit.
• Kaanon õpetuse ja kultuse aluseks
• Kultused:
Ristimine - ristija  Johannes. Selle võtab omaks ka Jeesus. Ristija Johannes oli 
Jeesuse eelkäija
Püha söömaaeg( armulaud )- Jeesuse viimane söömaaeg õpilastega. Jeesus andis 
korralduse seda pidevalt korrata.
• Piibli tekstid olid õpetuse aluseks

Monoteism
• Kristlus on monoteistlik usund- aabrahamlikud usundid
• Kolmainsus- Jeesus(poeg) tegutseb kui Jumal(isa); Püha Vaim. Kolm eraldi isikut, aga 
üks olemus.
• Inkarnatsioon- Jumal sünnib inimeseks . Ainult üks kord inimajaloo jooksul. 
Inkarnatsioon teeb võimalikuks lunastuse.

Lunastus
• Patt-kosmiline vägi, mis hoiab inimest oma orjuses. Samuti võivad patud olla 
teod( mitmuses )
• Lunastus võimaldab patutest vabanemist.
• Jeesuse surm ristil on lepitus  inimese ja Jumala vahel.
• Eshatoloogia- mis ootab inimest ees peale surma. Inimese ja Jumala ühendus jääb 
püsima kui inimene usub.
• Patuga on seotud surm. Surm on patu tagajärg.
Lunastus aitab surmast vabaneda, hing ei hävi.
Lunastus on vabanemine kurjustest, patust ja surmast.
02.11
Jaan Lahe
o  Islam
• Muslim- islami järgijad
•  Muhammad ( Muhamed )-see, keda kiidetakse.(570-632)
• Pühakirjaks loetakse Koraani
Hatiitide kogumikud kuuluvad samuti pühade tekstide hulka. Jutustus sellest, 
kuidas käitus ja mida tegi Muhamed erinevates  olukordades .

Elulugu
• Oma vanemaid Muhamed tundma ei õppinud, surid varakult
• Kasvas üles beduiini juures.
•  Muhamedi  traditsiooniline elulugu:
Oli  Meka  kõige tugevamate kaupmeeste perekonnast pärit
Palverännakud Mekasse toimusid ka enne Muhamedi sündi
Kasvatas tema onu, hiljem Kadija( kaupmees ), kellega hiljem Muhamed ka 
abiellus.
610 sai Muhamed esimese ilmutuse
613 pidas oma esimese jutluse.
Muhamedi elulugu jaotatakse kaheks: esimese poole veetis Meka linnas kuni 
622; teise poole elust Mediinas 622-632.
Muhamedil puudus eliidi seas toetus
Mediinas hakkas Muhamed tegelema poliitikaga, sõjaväe juhtimisega
632 suri ootamatult. Kutsutakse kokku kõik kaupmehed ja Muhamedi järgijad 
ning otsustatakse, kellest saab prohveti  asemik.
Esimeseks asemikuks valiti prohveti sugulane Abu Bakr .
• Kui keegi valitatakse kaliifiks ja ta on juba kaliifiks saanud, siis see on olnud jumala 
soov. Vastuhakkajad on mässajad ning kaliif peab nad maha suruma
Kui kaliif on rahva vastu karm, ebaõiglane ja ei ole rahva soosingus, siis on 
rahval  õigus ta eemaldada.
• 661-750 ei valita enam kaliife, vaid  monarhia  alusel võtab poeg valitsemise üle
661-750 Umaijaadid
750-1258 Abbassiidid

Pühad tekstid
• Koraanis 114 suurat-ilmutused
Jumala sõna on igavene, see ei ole loodud
Koraanil on originaal  versioon taevas, mida nim „raamatu emaks “ või „hästi hoitud 
kirjatahvel“
Koraani kanoniseerimisega, muutus ka kirjakeel(eelnevalt alam  araabia  keel ja ülem 
araabia keel)
Koraani on võimalik erinevat moodi lugeda
Koraanid on piirkonniti erinevad
02.11
Jaan Lahe
•  Sunna - jutustused, kuidas mingis olukorras käituda või mida öelda.
Põhinevad haditide jutustustel.
Kaks peamist ja kõige tunnustatumat kogumikku: al- Buhart ja as-Sahih
• Prohvetite kohta saab infot tema biograafiadest-sira
Kõige varasem kirjutatud ibu Ishag. Pole originaali säilinud

Väljaarenenud usundid
• Šiitlus
• Sufism-jõudmine  Jumala juurde juba eluajal; askeetlus

Islami tugisambad
• Peamist 5 alustala:
Usutunnistus ehk šahada
Palvus ehk salat : 3 palvust päevas algselt; hiljem 5 palvust päevas
Annetamine- annetus  ehk zakat : 2.5% sissetulekust  peab minema vaestele
Palverännak ehk hadž: kõigil see ei õnnestu, peab täpselt kuukalendri kaudu 
toimuma
Paavstumine ehk sawm: terve päev ei tohi süüa, juua jne, öösel võib jälle süüa, 
juua
• Maailma saatus on Jumala poolt ettemääratud
Tuleb uskuda   elusse  peale surma
02.11
Jaan Lahe
o  Manilus  ehk manihheism
• Kosmopoliitne usund
• Lunastususund
• Rajajaks oli  Mani  nimeline mees, kes kasvas üles väikses kristlikus rühmituses, mille 
tõttu manilusel suured sarnasuses kristlusega
• Rajatud usund

Mani
• Sai alguse Mesopotaamias. Mani ajal kuulus Mesopotaamia Sassaniidide riigi 
koosseisu
• Rajaja elulugu on hästi teada- palju allikaid. Kirjutatud usundi järgijate poolt ja 
religiooni  vastaste  poolt(kristlased, juudid)
• Sündis 216 pkr. Sündis Seleukia-Ktesifoni linnas või selle läheduses.
• Vanemad Iraani või Pärsia päritoluga
• Pärisa riigiusundiks  zoroastrism (Zarathustra). Pärisa oli  multikultuurne  ja 
multireligioone maa.
• Pärsia ülempreester Kardir-usuliselt  sallimatu mees. 
• 12. a sai Mani ilmutuse Jumala poolt- valguse kuninga poolt
Ilmutuse oli  toonud  talle tema  taevane   teisik
Mani uskus, et kõigil on taevas oma teisik
• Tekkis konflikt usujärgijatega, siiski suutis vähemust veenda, et talle on tulnud ilmutus 
ning ta on uus juht. Tal oli 12 järgijat
• Saatis oma saadikuid läände-Rooma, kus ta pärimus hakkas levima, ise reisis Iraani, 
Afganistani
• Pärast misjonit naases Mesopotaamiasse
Leidis kuningapojalt poolehoidu
Sai oma usku levitada
Palju poolehoidjaid
• Uus kuningas Bahram I
Manil konflikt kuningaga, preester Kardiri ässitusel vangistati
Suri  vanglas  276/77
• Surnukeha pandi linnaväravasse, et teda saaks  teotada . Järglased uskusid, et Mani 
surm ei olnud traagiline sündmus, vaid ta suundus valguse kuningriiki

Olemus
• Kannatus keskel kohal
• Hinnati/austati märtreid. Tekkis märtrikirjandus
• Kristlikud eeskujud
02.11
Jaan Lahe

Mani õpetus
• Raamatureligioon. Tähtsal kohal  illustratsioonid .
• Enne Mani oli teisi mütoloogilisi tegelasi(valgusmaailma saadikud)- Noa, Eenok, 
apostel  Paulus
• Mani rääkis, et eelkäijate õpetus on olnud sama, erinevalt jutlustatud, aga  sisult  sama
• Prohvetide pitser-viimane valgusmaailma saadik
• Tema usund on levinud maailma kõikides paikades(ilmselgne  liialdus ), teised usundid 
pole nii kaugele jõudnud
•  Katekismus -küsimuste ja  vastuste  vormis õpetus
• Maailma alguse lugu
• 2 juurt ehk alget: 
valgus ja pimedus. 
Valgus on identnde heaga, pimedus kurjaga; 
3 ajastut :  minevik ,  olevik , tulevik- ajastu, mil valgus ja pimedus 
lahutatud/koos/taas lahutatud.
• Valgusmaailma peajumalal on oma kaaskond.
Jumalus on maailma keskpunktis
Sfääridena ümbritseb teda valgusolendid
Moodustavad hierarhilise maailma, mida valitseb kõik positiivne
• Pimedus maailma valitseb kuningas Ahriman
Tungib kallale valgusemaailmale
Valgus oli nii ilus, tahtis seda endale saada
• Ürginimene- valguskuninga poolt loodud
5 poega - tema rõivad ja soomusrüü
Hiiglane võitleb deemonitega
Deemonid  võidavad, ürginimene langeb unne, pojad süüakse ära- valgus ja 
pimedus segunevad
Maailm saab alguse
• Elav vaim äratab ürginimese ning viib ta tagasi valgusemaailma
Ürginimene tahab oma poegi tagasi saada
Tapab deemoneid ja loob materiaalse maailma, et vabastada valgus
Valguse vabastamiseks saadeti veel üks saadik materiaalsesse maailma: valgus-
mõistus
• Välisring ja sisering
Siseringi kuulusid need, kes enam ei taaskehastu ja on väga intelligentsed 
inimesed. Moodustasid omakorda  hierarhia .
Välisringi kuulusid need, kes pidid Mani õpetust levitama ja misjonitööd 
tegema
• Õpetus
• Manilale allusid 12 apostlit, kellele allusid omakorda piiskopid ja teised vaimulikud.
Naised võisid ka usuga liituda.
• Range askees, taimetoitlus , füüsilist tööd ei tohi teha ega pesta- ainult niimoodi saab 
valguse vabastada.
• Jumala valguseohus kahjustamist ei anta andeks
02.11
Jaan Lahe

Levik ja popullaarsus
• Manilus levis juba Mani eluajal. Mani viis läbi misjoni erinevates riikides
Maniluse levitamisel, misjonärid jutlustasid manilusest võimalikult sarnaselt 
kohalikule usundile
• Kristlus võitles aktiivselt maniluse vastu
• Manilased taunisid abiellumist, laste saamist
Iga eostamisega lükati edasi valguse vabastamist
• Maniluse levimine lõppes 13 saj mongolite vallutustega
• 762-840 riigiusundiks Ida-Turkestani Khaganaadis
• On leitud palju manilusega seotud käsikirju
• Manilus oli väga  popullaarne  just sp, et:
seda usku võis järgida sõltumata soost, seisusest.
Lunastususund
Algusest peale kosmopoliitne usund
02.11

Document Outline

• Maailma usundid
  • Üldine sissejuhatus
  • Egiptus
  • India 
    • Hinduism
    • India Budism
  • Kreeka
    • Kreeta-Mükeene
    • Pronksiaeg:
    • Arhailine periood:
  • Soome-ugri rahvaste usundid: sissevaade rahvausundisse
  • Judaism
    • Sissejuhatus
    • Statistika
    • Ajaloost
    • Eluolu
  • Lähis-Ida usundid
    • Sumerid
    • Mesopotaamia hõimud
  • Kristlus
    • Olemus
    • Jeesus Kristus
    • Jeesuse õpetus apokalüptilises kirjanduses
    • Kristluse tekkimine
    • Maailmausund
    • Pühad tekstid
    • Monoteism
    • Lunastus
  • Islam
    • Elulugu
    • Pühad tekstid
    • Väljaarenenud usundid
    • Islami tugisambad
  • Manilus ehk manihheism
    • Mani
    • Olemus
    • Mani õpetus
      • Maailma alguse lugu
      • Õpetus
    • Levik ja popullaarsus