10 maailma usundi lühiülevaade (2)

ISLAM
Islam tekkis 610. aasta paiku pKr, Mekas.
Moslemid nimetavad islami- eelset ajastut tavaliselt džahilija’ks ehk harimatuse ajastuks. Sellega ei peeta silmas mitte niivõrd hariduse puudumist, kuivõrd tahumatut käitumist ja ebajumalate kummardamist, paiksete elanite isekat rikkuseihalust ning hoolimatusest vaeste suhtes, mõrvu, vaenutsemist ja röövimisi.
Muhamed
Koraan – Koraani käsitlatakse Jumala sõnana, see on kõne- ja kirjakeele mõõdupuuks ning eeskujuks. See on ka allikaks, millele tugineb teoloogia, seadused, kogukonna asjaajamised, käitumine kaubanduses ja isiklikus elus ning igapäevaelu. Koraan tekkis Muhamehi jutluse põhjal ning sõna ise tähendab „etteleotu“. See on kui juhatus inimestele, kes soovivad järgida „õiget teed“. Pidevalt korduvad samad teemad: üleskutse austada Jumalat, õigluse rõhutamine, paganluse tühisus, Viimase Kohtupäeva vältimatus – kurjad saavad oma karistuse, õiglasi ootab aga paradiis . Koraan koosneb 114st suurast ehk peatükist, need on järjestatud pikkuse järjekorras, lühemad ning algsemad asuvad lõpus. Kuigi nõustutakse sellega, et Koraani peaks saama lugeda ka teistes keeltes, peavad moslemid tõlkeid pigem ümberjutustuseks kui tõlgeteks sõna otseses mõttes.
Islami usu aluseks on täielik monoteism , on vaid üks jumal 99 nimega, tähtsal kohal on ka inglid , kes on loodud valgusest ning ainult Jumal teab, palju neid on. Neil pole järglasi , kuna puuduvad mees- ja naissoo tunnused. Suurim inglitest on Gabriel, kelle kaudu jõudis islami järgi Muhamedile Koraan.
Islamiusulised jagunevad kahkes põhiliseks uskkonnaks – sunniidid ja šiiidid. Umbes 85% muslimitest on sunniidid ja nende arvates ei või keegi Muhamedi järglaseks saada, sest Jumal on just tema viimaseks prohvetiks määranud. Šiiidid usuvad aga, et just nemad on nn määratud rahvas, kes peaks Muhamedi võimu jätkama.
Teadus ja haridus keskajal - Araablastel oli pikaajaline suulise pärimuse traditsioon, milles jutustati lahingutest, vaenudest ja sõdadest. Araabia keel oli nende suureks uhkuseks ning Koraan selle keele kauneimaks näiteks. Kõige iseloomulikumaks teadusharuks on islamis õigusteadus. Araabia ühiskond tunnustas kaasaegset lääne teadust.
Islam ei levinud mitte üksnes vallutuste ja impeeriumi piiride laiendamise tagajärjel, vaid ka rahumeelsel teel. Suurem osa moslemitest pole tänapäeval araablased, mitmed miljonid moslemid elavad Kagu-Aasias, Aafrikas, Hiinas ja endise Nõukogude Liidu aladel. Seda kõike ei saavutatud mitte sõdimise teel, vaid tänu kaubandusele ja reisimisele (mida islam soosib), eelkõige aga sufide vennaskondade eeskujule ja mõjutustele.
Mošee tähendab iga rituaalselt puhast kohta, kus võib laskuda palvesse. Üldiselt on mošee aga palvuste läbiviimiseks ehitatud koht, mille juurde võib kuuluda kool või raamatukogu. Traditsiooniliselt on mošeedel peasissekäik, sageli ka kuppel ja minaret , kust kõlab kutse palvele. Mošee sisemus on reeglina tühi, põrandal on vaibad (jalanõud jäetakse sisenemisel ukse taha) ning kõige kaugemas otsas on nišš, mis näitab Meka suunda. Pildid on küll keelatud, kuid mošee võib olla kaunistatud Koraani värssidega. Mošee juurde kulub ala, kus saab ennast pesta, sest palvetamiseks on oluline puhtus . Islami reeglid naisi mošeesse palvetama tulla ei keela, kuid nad on seal meestest eraldatud ning mõnes kohalikus kultuuris ollakse naiste mošees viibimise vastu. Moslemitel on kohustuslik 5x päevas palvetada, seda tehakse tavaliselt individuaalselt kodus või tööl.
Islam tänapäeva maailmas – erinevatel põhjustel on moslemid sunnitud suhtlema välismaiste ning mitte-islami ühiskondade ja kultuuridega. Islam on sunnitud tunnistama kaasaja kiiret arengut. Kuigi lääne moraaliväärtustesse kiputakse kahtlusega suhtuma, võetakse siiski omaks kõik uuenduse ja tehnoloogiad , mida peetakse kasulikuks.
Perekond on muslimi elu ja ühiskonna peamisi aluseid. Ustavus ja pühendumine perekonnale on olulisemad kui muud sotsiaalsed ustavused. Muslimi perekond luuakse abielludes , abieluväliste suhete peale vaatab islam väga halvasti. Lapsed võivad sündida ainult perekonnas ning hooramine ja abielurikkumine on patud, mille eest islam näeb ette kõige rangemaid karistusi. Koraan lubab mitmenaisepidamist (kuni 4 naist mehel, naisel üks mees), kuid pigem lese või vaeslapse abistamiseks . Islam lubab lahutust, kuid Koraan seda väga heaks ei kiida . Mehe roll on kanda hoolt oma naise ja laste eest, tagades neile korraliku toidu ja riietuse, naise ülesanne on kodu korras hoida ja lapsi kasvatada.
BUDISM
Budism on saanud oma nimetuse buda järgi. Buda pole isik, seda võiks pigem tiitliks nimetada. Läänemaailmas on harjutud keskenduma Buddha isikule, budistid aga eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust. Budistide jaoks on alati olulisim õpetus, see näitab asjade tõelist olemus.
Buddha – rändav kerjusmunk, kes otsis lõplikku tõde, mis vabastaks inimese täielikult kannatustest. Ta elas karmi elu, oma vähese toidu hankis ta kerjates. Sügava meditatsiooni käigus rändas ta oma sisemaailma ning leidis sealt otsitava tõe – asjade tegelik olemus. See tõde muutis ta vabaks. Tema ümber kogunes salk jüngreid, kellega ta koos rändas läbi Põhja-India, õpetades kõiki kes vaid kuulata soovisid . Kuigi ta suri, ei tähendanud surm tema jaoks enam midagi , ta oli vabanenud kõigest ebameeldivast , ebatäiuslikkusest ja kibestumisest.
Ta õpetas, et asjade tegeliku olemuse mõistmine tähendab nendega seotud ebameeldivuse, ebatäiuslikkuse ja kibestumise kadumist. Teda ei huvitanud Jumala-küsimus. Kannatuste põhjuseks on meie teadmatus , oskamatus mõista asjade tõelist olemust, mistõttu meie elu möödub pimeduses.
Budistid on algusest peale pidanud oma maagiat võimalikuks. Maagia abil saab saavutada oodatud tulemis ja juhatada varjatud vägesid, kasutades rituaalide abi, milleks võivad olla pühad ringid , mantrad jne.
Buddha ise ei kirjutanud midagi, tema ainult õpetas. Mõnikord õpetas ta oma nägemust maailmast, inimkonna kohast seal ning vaimu ja moraali teest vabaduse poole. Mõnikord aitas ta lahendada oma järgijate vahel tekkinud vaidlusi ja püüdis jagada neile täieliku vabaduse saavutamise põhimõtteid. Pühad tekstid pandi kirja esimest korda 1.sajandil eKr, kuna kardeti, et haiguse, sõja või näljahäda tõttu võivad paljud inimesed surra, siis läheks ka õpetus kaotsi.
Pühakirjade kaanon:
Suutrad – Buddha üldised kõnelused, ka mõned tema järgijate õpetused
Vinaya tekstid – kloostritraditsiooni struktuuri ja korra juurde kuuluvad tekstid
Budistid kinnitavad, et elu jätkub pärast surma, kuid usulise tegevuse eesmärgiks pole surmajärgne seisund. Arvatakse, et surm viib taassündide pidevale üksteisele järgnemisele, kuni ahnus, viha ja meelepete on väljajuuritud.
Pere ja ühiskond – arvati, et need, kellel puudub vastutus perekonna eest, kõnnivad kiirel nirvaana -teel, kuna neil on rohkem aega tegeledaenda vabastamisega kiindumustest ning sellega kaasnevast vastumeelsusest. Perekond on vaid ilmalik, pole usuga kuidagi seotud. Laste sündimise üle rõõmustatakse väga, usutakse et igal lapsel on sündides kaasas ajalugu. Nad pole vanemate „ omandus “ kuna neil on seljataga eelmised elud. Inimelu väärtustatakse väga, kuna see on haruldane kingitus, võimalus vaimseks arenemiseks , seda ei tohi kaotsi lasta. Naised peavad looma kodutunde kõigile perekonnaliikmetele, valvama meeste asjade järele ning tegutsema osavalt ja otstarbekalt. Mehed omakorda peavad ausatama ja lugupidama naistest, muretsema neile „kaunistusi“, nt ilusaid riideid ja ehteid .
Õnneliku maa suutra – suutras kirjeldatakse mütoloogilist „puhast maad“/ paradiisi , mis budistide arvates asub kusagil kaugel läänes, loendamatute maailmasüsteemide taga. Maailmasüsteem tähendab budistidele kaugelt suuremat ühikut kui üksnes meie Maa.
DŽAINISM
Džainism tekkis 8.-7.saj eKr Gangese jõe basseinis. Nimetus tuleb sanskriti keelsest sõnast jaina. Sellega tähistati kõiketeadvate õpetajate järgijaid. Õpetajad olid alistanud kõik kired ja meeleseisundid, sel teel jõudsid nad valgustuseni ja vabanemiseni ümbersündide ahelast .
Džainism on usuline traditsioon, mille keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv . Õpetatakse, et universum on igavene ja sel pole loojat. Kuigi jumalad eksisteerivad inimeste maailma kohal, pole neil mingit mõju surelike elule ning lõpuks nad lakkavad olemast jumalad ja sünnivad ümber.
Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter – moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Džainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Džainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele.
HIINA USUNDID
Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt.
Shangi dünastia ajal püüdsid shangid vaimude tahet teada saada keeruka ennustamissüsteemi abil. Paljud nende ennustused on tänapäeval säilinud kuulsate nn oraakliluudena. Kuninga nõudmisel esitas ennustaja vaimule küsimuse ning kirjutas küsimuse ja vastuse kilpkonna kilbile või härja abaluule.
Konfutsianism – seda loetakse tavaliselt filosoofiaks. Esile seatakse inimsuhete eetiline tähendus. Konfutsius keskendus inimelu kvaliteedi parandamisele ning nõudis üldharidust, mida esimest korda hakati võimaldama ka vaestele ja ühiskonna alamkihtidele, kuigi veel mitte naistele. Hariduses ei tohiks olla klasse , seega võttis ta sümboolse õppemaksu eest iga soovija õpilaseks. Ta arvas , et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren – inimlikkus, headus või humaansus .
Taoism – kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism.
Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus .
KRISTLUS
Kristlus ehk ristiusk on  monoteistlik   usund , mille keskmeks on  Jeesus  Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis  ennustatud  Messias . Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja  Okeaanias . Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias.
Kristlus oli algselt judaismi  usulahk , ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks.
Nimetus "kristlane" tähendab "Kristusele kuuluvat" või "Kristuse pooldaja . Kristluse sümbol on rist .
Ajalugu - Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks . Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on  Peetrus , Johannes ja hilisem liitunu  Paulus . Aastal 380 sai kristlus  Rooma keisririigi ametlikuks usuks ja levis hiljem üle kogu maailma. Tänapäeval jaguneb kristlik kirik kolmeks tähtsamaks kirikuks: roomakatolikuks, protestantlikuks ning õigeusu kirikuks.
Uskumused - Kristluse aluseks on usk Jumalasse, kõikväelisse Isasse, taeva ja maa loojasse, kelle ainus poeg, Pühast Vaimust saadud ja Maarjast ilmale tulnud Jeesus Kristus kannatas Pontius Pilatuse all, löödi risti, suri ja pandi hauakambrisse. Usutakse, et Jeesus tõusis kolmandal päeval surnuist üles ja läks taevasse , kus istub Jumala, oma kõikväelise Isa paremal käel. Kristlased usuvad, et sealt tuleb Jeesus Kristus  kohut mõistma elavate ja surnute üle.
Õhtusöömaaeg - Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (või viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad ning nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine).
Kristlik Piibel sisaldab Heebrea Piiblit (Vana Testament ) ning Kristuse elu ja õpetusi (Uus Testament).
JUDAISM
Üks maailma vanemaid usundeid . Juudid usuvad, et 4000 a tagasi andis Jumal Moosesele Siinai mäel kümme käsku ja Toora („seadus“) ning rajas nii maailma esimese monoteistliku religiooni. Judaism rõhutab rohkem praktikat kui usku: inimese religioossuse määrab tema eluviis.
Judaism ehk  juutlus  on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tuginebTanahile (eriti Toorale). Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.
Iisraellaste vastupanu juhiks tõusis Mooses . Tema juhtimisel põgenesid iisraellased Egiptusest Palestiinasse. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku.
Pühakiri - Juutide religiooni, ajaloo ja kultuuri aluseks on judaismi pühakiri Tanah. Tanah koosneb 39 raamatust, mis jaotatakse kolme rühma: Toora (seadus,õpetus), neviim ( prohvetid ) ja ketuvim(kirjad). Aineks on iisraellaste (keda nimetatakse ka juutideks) ja nende ning Jumala vahelise suhte ajalugu.
Kirjatundjate seletuste järgi sisaldab Toora kokku 613 juhist, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks pole seaduse täitmine koormav kohustus, vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga.
Judaismi põhiõpetused on: tingimusteta monoteism, Jumala ilmutus ajaloos äravalitud rahvale, Kohus peale surma.
Juudi Seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele. ( Hiljuti on reformistlikud ja rekonstruktsionistlikud juudid hakanud pidama juutideks isikuid, kelle isa on juut ja ema on mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud .)
Kui juut lakkab judaistlikke usukombeid täitmast, peetakse teda ikka juudiks. Kui juut ei aktsepteeri judaismi usuprintsiipe ning temast saab agnostik või  ateist , peetakse teda ikka juudi kogukonna liikmeks, olgugi eksituses olevaks. Kui aga juut pöördub mõnda teise religiooni, näiteks budismi või kristlusse, siis ta ei kuulu enam juudi kogukonda. Siiski on ta juudi Seaduse järgi juudi rahvusest.
Juutide religioosse elu keskmeks on sünagoog ja kodu. Juudi koguduse vaimne juht on rabi, kes tunneb ja õpetab Seadust. Vagale juudile on kodu samasugune Jumala tempel nagu sünagoogki. Perekondlikus elus on nädala kõrgpunkt sabati pidamine. Sabat on juudile rõõmus puhkamise päev, usuline perekonnapüha.
MESOPOTAAMIA USUNDID
Sumerid lõid kõige varasema mõjuka tsivilisatsiooni. On säilinud savitahvlid, mis kajastasid mitmeid müüte, millest selgus, et jumalaid peeti elu ja viljakuse allikaks. Enil oli jumalate valitseja, kuid An lõi inimestele kuningad ning andis neile taevast pärineva võimu, nii et uuenemise ja viljakuse rituaalides esitasid nad jumalate rolli. Järjepidevust aitas säilitada kiilkirja leiutamine , mille märgid pressiti märja savi sisse. Pidevate vallutuste jooksul vallutati ka vallutatud rahva jumalad.
Erinevalt Vana-Egiptuse tsivilisatsioonist, kus usk surematusse tingis püsivate kivist ehitiste püstitamise, usuti Babüloonias, et pärast surma ei järele muud kui vari.
Kõige kuulsamaks on saanud lood, mis pajatavad suurest kuningast Gilgamešist, kes tegi palju vägitegusid, kuid pidi tunnistama, et ühel päeval ta ikkagi sureb . Ta võttis ette teekonna, et surematuks saada. Pärast paljusid seiklusi jõudis ta paika, kus elas vana mees, kes oli Piibli Noa Babüloonia vaste – see mees oli ainukesena surematuse saavutanud. Vanamees jutustas Gilgamešile, kuidas ta surematuks oli saanud. Jumalad olid loonud inimkonna, kuid inimesed ärritasid neid oma käratsemisega, nad otsustasid inimesed veeuputusega hävitada. Enki aga hoiatas vanameest ning käskis tal suure laeva ehitada. Kui veeuputus kätte jõudis, elas mees on pere ja igasuguste loomadega selle üle. Pärast seda andsidki jumalad mehele igavese elu. Gilgameš poleks sellist asja aga suutnud korrata. Mees jutustas kuningale , kuidas leida taim, mis ta uuesti nooreks teeb. Gilgameš leidiski selle taime ning tahtis seda kõigepealt vanamehe peal katsetada. Vahepeal ujuma minnes pani ta aga taime maha ja madu sõi selle ära ning hakkas nahka ajama. Kuna teist taime enam polnud, läks Gilgameš koju ja lootis, et vähemalt mälestus tema teekonnast säiliks.
Maapealne elu oli babüloonlaste jaoks põhiline, käsitus enne ja pärast surma oli ähmane. Surnute maailma peeti tolmuseks ja süngeks paigaks. Siiski oli nende meelest oluline surnuid õigesti matta, vastasel juhul tuleksid nad sugulasi kummitama. Surnutele ohverdati, et mingisugust mälestust neist elusana hoida.
Et edukas olla ja õnnelikult elada, tuli pälvida jumalate soosing . Peeti erilisi pühi, mille ajal usklikud võisid osa võtta templis toimuvast teenistusest või kanda jumalate kujusid mööda linna tänavaid. Jumalatele toodi ohvreid.
EGIPTUSE USUND
Vaaraosid jumalikustati, neid peeti jumalaks maa peal ning mitte enam Jumala esindajaks, nagu Mesopotaamias. Vaaraod olid Egiptuse religiooni keskmeks. Kivist püramiidid ehitati surematute jumal-kuningate püsivaks koduks pärast surma (sellepärast on need tohutu suured).
Valdav oli usk surematusse, mis väljendus müüdis Isisest ja Osirisest ning neile pühendatud kultuses ( Osiris oli allilma valitseja ja mõistis inimeste üle kohut pärast nende surma, Isis oli tema õde ja abikaasa, kes otsis ta pärast surma üles ja äratas ellu). Seda usku tugevdas mumifitseerimise leiutamine. Esialgu usuti vaid vaaraode ja nende teenrite taassündi. „Püramiiditekstid“ sisaldavad rituaale, hümne, palveid ja loits, millega tagatakse vaarao heaolu pärast surma. See usk laienes kogu elanikkonnale. Surnutele toodud ohvrid pidid hoidma neid soovimast vanasse kehasse tagasi pöörduda. Hauakambrite ja ohverduste kaitseks röövlite eest kasutati „sargatekstides“ sisalduvaid needusi.
Egiptuse jumalakäsitlus oli zooantropomorfne (pool-loom – pool-inimene, tavaliselt inimese keha ja looma keha). Olid olemas ka pühad loomad, kes olid jumalate kehastused, eriliselt
pühad olid lehm, koer, paavian, kass , krokodill. Pühad loomad balsameeriti. Levinud oli ka fetišism (kivide ja puude austus).
Oluline oli balsameerimine: alguses võeti välja sisikond ning läbi nina aju. Organid säilitati nõudes. Edasi immutatakse laipa naatriumsoolade lahuses 70 päeva, pärast seda immutati aromaatsete õlidega. Hiljem täideti keha kas saepuruga või linaste patjadega. Südame asemel pandi rinda kiviskarabeus. Laip mähiti linaribadesse ja näo asemele pandi muumiamask. Seejärel asetati surnukeha kolme kirstu, pärast seda hauakambrisse. Kuningale anti rohkesti panuseid kaasa. Pidevalt toodi juurde toitu. Egiptlased ei eeldanud et muumia säilib igavesti .
Egiptlastel oli rikkalik kirjandus, mis käsitles teispoolsust. Vanimad tekstid on püramiidtekstid. Egiptuse usund oli kultususund. Kultust viidi läbi templites. Egiptuse kultuur oli suletud. Olulisel kohal oli ohverdamine ja palved. Preestritele kehtisid mitmed tabud. Olulisel kohal oli hügieen ning karskus . Preestriamet oli päritav, mood. suletud kasti. Jumalateenistust peeti iga päev hommikuti . Olulisel kohal olid pühad, mille ajal peeti suuremaid pidustusi (uusaastapüha). Usundis toimuvad muudatused: tekivad müsteeriumiusundid (Osirise ja Isise ). Müsteeriumidega olid seotud lunastusõpetused. Isisest saab kõiksuse- ja saatusevalitsejanna. Müsteeriumidesse pühitsetuid kaitses jumal. Tänaseks on egiptuse usund väljasurnud.
KREEKA JA ROOMA USUND
Kreeka usundis kujutati jumalaid kõikide inimeste pahedena. Jumalaid ja inimesi eristas vaid surematus . Olümpose jumalaid oli 12. Kõige olulisem oli peajumal Zeus (jumalate ja inimeste isa) – ta on ilmastikujumal, kes valitseb taevaaluses ruumis v mäetipul. Tema abikaasaks ja õeks oli Hera (taeva kuninganna). Zeusil oli aga palju järglasi teiste naistega. Hera oli ka abielu ja sünnituse kaitsja. Zeusi vend Poseidon oli veekogude, kalameeste jumal ning maavärinate ja tormide tekitaja. Poseidon atribuudiks oli kolmhark . Zeusi õde Demeter oli viljakuse jumalanna – sümboliks viljapea. Apollon , kes algselt oli päikesejumal ja haiguste saatja , hiljem kunsti ja kultuuride kaitsja. Looduse ja loomadega oli seotud. Artemist peeti kuujumalannaks ning teda kujutati tihti noolte ja vibuga. Ilu- ja armastusjumalanna on Aphrodite – tal on palju armukesi ja mehi. Ateena on kaitsejumalanna ning tarkuse - ja sõjajumalanna. Koldetulejumalanna oli Hestia , kes oli kodukolde kaitsja, ta oli neitsilik jumalanna. Sõjajumal oli Ares , kes oli ka abielupetja. Jumalate sepp oli Hephaistos , kes oli ainuke inetu jumal. Ta on ainuke jumal, keda kujutati ette tööd tegevana. Hermes oli karjajumal, jumalate käskjalg, õnnejumal ning varaste jumal. Allilma ja surnute jumal oli Hades.
Peale Olümpose ringi austati palju erinevaid loodusjumalusi. Paljud loodusjumalad olid nümfid, kes jagunesid elupaiga järgi liikidesse. Palju oli kangelasi , kes olid pooljumalad ( Herakles , Achilleus).
Jumalaid austati ohverdamisega. Jumalate suhtes pidi käituma sündsalt. Ohvrid sõltusid jumala isikust. Ohvriloomadel põletati spetsiifilisi osasid (liha jäi inimestele). Jumalatele lauldi ülistuslaule.
Rooma usundis on palju laene kreeka usundist. Püha tseremoonia oli jumalate võõrustamine.
Maagiline jumalate mõjutusvahend oli palve . Päevi jaotati headeks ja halbadeks . Niimoodi kujunes välja religioosne kalender. Müsteeriumiusundite kaudu hakkas levima emotsionaalne vagadus. Levisid uued Rooma jumalate kultused, nt Roma kultus . Levis ka keisrikultus .
HINDUISM
Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Tähtsaimad harud: ● brahmanism ● višnuism (sh krišnaism) ● šivaism ● šaktism
Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud . Hinduism peab oluliseks ühiskonnas seisuseid. Väga tähtis on uskumus karmat, mis on inimese tegude summa.
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund. Seda võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga.
Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% elanikkonnast hinduistid. Migratsiooni  tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades.
Hinduism on väga salliv : ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon , on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone.
Leitud naiskujude järgi oletatakse, et algselt kummardati pigem naisjumalaid. Austatud olid ka loomad: veised , elevandid.
Tekivad vürstiriigid, mille eesotsas on radžad. Sellel ajajärgul tekkisid Veedad, mis on kirjutatud arhailises sanskritis. Vanim osa kannab nime Rigveda, mis on hümnide kogumik jumalatele, domineerivad meesjumalad. Jumalad on seotud nii loodusjõududega kui ka inimelu valdkondadega. Veedades mainitakse tuhandeid jumalaid. Korduvalt on mainitud 33 jumalat. Peale jumalate mainitakse Veedades pooljumalaid - asurad.
Brahmanistlik periood
Hinduismis on vaid üks jumala absoluut ( brahman ). Brahman on kirjeldamatu ja väljendamatu. Brahman on kõige algus ja lõpp. Brahmani kõrval on oluline inimese igavene olemus. Atman on identne brahmaniga. Inimese eesmärgiks on tunnetada identsust brahmaniga, milleni jõutakse joogade abil. Sinnani aitavad gurud. Ilmub ideena õpetus karmast (tegude summa).
Hinduistliku arusaama järgi vabaneb inimene taaskehastumisest enda tunnetamise läbi. Tekib religioosne põhjendus seisuste õigustamiseks. Igal seisusel on oma käitumiskoodeks e dharma. Seisused on brahma poolt kehtestatud.
Seisused:
●brahmanid (preesterkond, haritlased) -peakohustus on Veedade õpetamine ja ohvriandide toomine
●sõdalased, radžad - kaitsta riiki välisvaenlaste eest ja tagada sisemine stabiilsus
●põlluharijad, kaupmehed - materiaalsete hüvede tootmine ja ühiskonna ülalpidamine
● alamkiht - kolme kõrgema seisuse teenimine