Maailma usundid (0)

I loeng
02.11.2012
Jaan Lahe
Usundite valik on semestriti varieeruv.
Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust.
Üldine sissejuhatus
Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid.
Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool .
Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga.
Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu , praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust.
Religioon ja usund on sünonüümid . Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga )
2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele).
Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg.
Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine.
Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam.
Idilolatria – kummardamine
Superstitsio – ebausk
Secta – (tuleneb ka sekt ) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud.
Varasel uusajal hakkab reliigo mõiste muutuma, sest eurooplaste kontaktid kipuvad laienema.
Tasmaania religioon suri välja, kuid seda on misjonäride poolt kirjeldatud. Mission aitas kaasa religiooni teaduslike uuringute tekkimiseks. 17. Sajandi teiseks pooleks toimub selline muutus, et religiooni mõistete kasutatakse kõikide usundite kohta, ka ristiusu kohta.
Religiooniteadus sai tekkida sest religiooni mõiste muutus. Religiooni teaudste üks ülesanne on vanade keelte tundma õppimine ja nendest aru saamine Nt. Mesopotaamia kiilkivi või Egiptuse heoroglüüfid.
Kiriku vandenõu teooria, piibel on suurem kui praegu, aga see on peidetud. Arvatakse, et midagi on tulnukate abil rajatud. Groosis – Lahe uurib seda.
Religiooni defineerida on araske ja sellele ei olegi üheselt mõistetavat seletust. Vanasti ei olnud sama tähendus, ta polnud nii lai ja oli konkreetselt seotud.
Üks definitsioon on sõnastatud nii, et usku jumalasse või jumalatesse. Probleem on see, keda me jumalateks nimetame . Geo Widengren oli rootsi mees, on õelnud, et religiooni olemus on jumala usk. Usk või nähtus on olemas erinevates religioonides, aga on üks osa religioonis. Usku peaks vaatama kui inimgrupi hoiakut, mingisse asja.
19.sajandi lõpul hakata tundma loodusjumalaid, esivanemate hingedele, looduslikele vaimudele. Jumala definitsioon puudub ka. Piiri on raske tõmmata jumala ja mingi loodusliku jõu vahel.
Püha – miski mis erineb argisest, tavalisest , mida peetakse võimsaks jõuks, mis võib valifisteeruda puhaku/jumala näol, on teatud paigad ja esemed, millele omistatakse ka tugevust. On püütud religiooni pühaduse kaudu defineerida. Religioonis on toodud välja kogemust, mis on pühaduse sfäär.
Pühadus on inimestele ligitõmbava aga samas ka eemale peletav.
Müstika – religioosuse tüüp, kus esiplaanil on inimese kogemus mingi ülemjõuga.
Inimeses on nähtamatu teisik ehk hing või vaim, mis võib kehast väljuba ja kohata erinevate paikade ja inimestega. Kui inimene tunneb et ta on jumalaga üks, siis on tegemist müstikaga. Kui inimene ütleb, et ta on religioosne, siis teda ka sellisena võetakse. Kui inimene käib kirikus, siis ei pruugi ta olla religioosne. Kui inimene väidab, et ei usu midagi, kuigi usub mingisse võimsasse jõudu, siis on tegi ikkagi religoosse inimesega.
Religioon on süsteem, mis koosneb erinevatest elementidest/dimensioonidest. Milleks on:

intellektuaalne dimensioon – pakub seletusi mis saab inimesest peale surma, mis on inimese elu mõte.

Emotsionaalne dimensioon – tegu tunnetega, suhe pühaga, emotsionaalsed elamused on väga tähtsad, aga ei saa ainult tunnetele põhineda.

Rituaalne dimensioon – religioon ei ole kunagi ainutl teooria, on ka praktika, mis väljendub religioossetest tegevusteks (palvetamine, ohverdamine , rännakud) kui tehakse neid kindlatel aegadel , siis nimetatakse seda rituaaliks

Eetiline/moraalne dimensioon – üldised käitumis põhimõtted, mida religioon pakub. On olemas ka konkreetsed käitumisnormid, esinevad käskude või keeldude kujul. Nt kümme käsku, koraal.

Sotsiaalne dimensioon – moodustame ühiskonna, oleme seotud religiooniga ja oleme seotud nende mõlemaga samal ajal. Nt hõim, kes jälgib ühte religiooni, aga kuuluvad samas ka hõimu liikmeks
Kõik dimensioonid on olulised, mida peab jälgima.
Religioonide liigitamine

Usundite jaotamien geograafilisel printsiibil (Aafrika, Austraalia jne, mis jaotatakse täpsemalt nt Lähi -Ida jne) ühes ja samas piirkonnas võivad kõrvuti esineda usundid.

Kultuuri järgi – kultuurrahvas olid need, kelle oli kiri, teised liigitati primitiivsete rahvaste hulka, ka ilma kultuurita rahvad . Traditsionaalsed kultuurid, kus suuline pärimus on oluline, kasutatakse veel põlisrahvad või põliskultuurid, ka loodusrahvad . Vastandatakse kõrgkultuuri , kelle on oma kiri olemas.

Kas on religioossed tekstid või mitte – kaanon ehk kindlaks määratud pühade tekstide kogumik. Võib olla ka nii, et on religioossed tekstid olemas, aga ei ole nende kogu määratud.

Levik ulatuse järgi – 1) rahvuslikud ehk eetilised usundid – algul olid hõimus, aga võivad olla üle maailma. Sinna sünnitakse, mitte ei saada. 2) universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid – järglaskond kuulub erinevate taustadega inimkond , ei pea sündima vaid saadakse.

Personaalne rajaja või mitte – enamsti on ajaloolised isikud, kuid vaieldakse selle üle, milline on roll selle tekkimise üle. Kristlus ja butism on teada personaalne rajaja, tavaliselt kuulsad inimesed maalisid neid. Kuid judismis ei saa määrata kindlat rajajat. Islam ...

Jumala kujutluse järgi – teistlikud on kujundid , kus jumala olemused on... sinan alla kuuluvad 1) monoteistlikud (ühe jumala uskumine ) 2) poloteism (mitme jumala uskumine). On välja mõeldud ka mitteteistlikud, see on see, kui ei usuta midagi. Henoteism on levinuim religiooni vorm ( juutlus ...) maailm on inglite loodud, mitte jumala või inimest. Poloteism on arvatavsti vanem ja sellest on välja kujunenud monoteist.
Religioone tasub uurida, sest religioon on kultuuri osa ja on mänginud ja mängib ka pragu suurt rolli. Ta mõjutab ka üksikisiku tasnadil inimese otsuseid käitumist ja ka kui me puutume kokku erinevate religioonide võiks me ka neid tunda. Neljas põhjus on see, et religiooni teaudse üks eesmärk on kasvata inimeses mõistmist religiooni suhtes ja ka sallivust religiooni suhtes.
Muinas-Egiptuse usund
ISE PEAB JUURDE LUGEMA
Egiptuse näol on tegu teise tsivillisatsiooniga Mesopotaamia järel. 4 aasta tuhat eKr sündi on pärit esimesed tekstid. Egiptus jagunes erinevateks maakondadeks ja keskuseks oli linn. Noome oli 40-42 (erinevad maakonnad oma keskustega). Noomid ühineisd, tekkisid kaks moodustist Alam-Egiptus ja Ülem-Egiptus (lõunas). 3000 eKr mõlemad liitusid ühtseks riigiks, Egiptuse kuningriik , oluline linn oli Memfis.
Egiptuse usund oli poloteistlik usund, temas oli väga oluline roll kultuses ja praktilistel toimingutel. Kultuse olemuse poolest ei erine ka Kreeka-Rooma religioonidest. Egiptuse religiooni võib jagada kolme valdkond :

jumalate kultus – ühel jumalal palju erinevaid ilmumis vorme, kui jumalat kujutatai ette inimeste sarnastena, siis selle kõrval oli looma või linnu kujuline ilmumisvorm, ka kunstis kujutataud neid looma kujudena. Jumala on inimese keha ja looma pea, mis võis viidata eelajaloolistel aegadel, et jumalad on looma kujulised . Jumalad seotud erinevate loodusnähtustega ja erinevate inimvaldkondadega. Jumalate paar taevajumalanna Nut (naine) ja maajumal Geb (mees). Ühe müüdi kohaselt olid nad tihedasti liitunud, siis tuli Šu, kes eraldas nad. Nende abielust sündisid päike, kuu ja tähed. Päikesejumal on olnud oluline, kelleks on Atum , kes kehastas loojuvat päikest, keda nimetati väsinuks päikeseks, teda kujutati kas inimesena või maona , võis ilmuda Skarabeususena ehk sõnnikumardikana. Atumi kultusekeskus oli Heliopolis ehk päikeselinn. Seal linnas austati Atumit, tekkis ka õpetus selle kohta, kuidas on tekkinud maa ja jumalad ehk kosmo-teoloonilised süsteemid. Maailma tekkimine oli selline, et oli olemas ürgne veekogu, kust kerkis esile Atum ja temast tekkisid kaks suurt juamalat Šu ja Tefnut (naine) niiskuse jumalanna, neil sündisid lapsed Nut ja Geb. Teine oluline päikesejumalanna oli Ra, kultusekekskus asus ka Heliopolises, kultuse sündmuseks oli obelisk ehk päikese kiirgus. Ra ja Atum sulasid kokku sellest tuli Atum-Ra. Ra olevat inimese looja, kes loonud esimese oma pisaratest. Tema maailmas valitses kord ehk Maat (nt. päeva ja öö vaheldumine) ehk korra jumalannna, sümboliks jaanalinnu sulg . Taevajumal Horos ehk kaugelkaugel asuv, kujutatai pistriku kujulisena, kaks silma üks on päike, teine kuu. Kuujumal Thot tunti ka tarkuse jumalana, oli ka tekstide ja seaduste jumal. Egiptuse kunstis on kujuattau kirjutajat väga palju. Tema kultusepaik asus Hermopolis. Kui ürgookeanis kerkis üles maalapike, siis lendaskohale lind Thot ja munes muna, kust tuli välja jumal ja lõi maailma. Orfikute liik hoidis saladusi, oli orfikute religioon. Viljakusega on seotud jumalanna Isis , lehmapeaga naine, Horose ema, ka tema mees on tuntud, kelleks oli Osiris , kes oli surematuse alus. Isis oli ka emaduse kaitsja. Amon ehk nähtamatu ehk varjatud, oli ka viljakuse jumla, kultuselinn oli Teeba , ta olevat nähtamatu ja kõikjal viibiv jumal. Tal on ka loomakehastused, jäär. Tekib Amon-Ra.
Hathor meenutas Isist, on armatuse ja tantsujumalanna. Tekkis kujutas, et on olemas 7 Hathori , mis määravad inimese saatust. Sõjajumal Month , kes oli kullikujuline. Ptah oli kunstnike ja käsitööliste kaitse jumal, oli Memphises. Hakati kehtestama Atoni kultust, kujutatai päikesekettana, kellel on käed, mis jagavad elavatele olenditele küllust. Valitseja, kes selle kultuse kehtestas oli Amenhotep IV ehk Ehnaton . Peajumalad Egiptuses vahetusid 1) Vana riik - Horos, Ra ja Ptah 2) I vaheperiood – Atum 3) keskmise riigi ajal – Amon-Ra, jääb lõpuni.
Ohverdati loomi ja seda võis teha ianult kuningas ehk vaarao. Ta telegeeris selle õiguse ka preestritele, kus pärandati seda edasi poegadele. Tõi sisse ka eeliseid , sest annetati palju. Ja ka kohustusi: jääkülma veega pesemine ja karvade maha ajamine . Preester ei tohtinud surnut puudutada, see tegi mustaks.
Olid pühad, templi rajamise pühad, uusaasta püha.
2) kuningate kultus -
3) surnute kultus -
9.november 2.loeng
Loengut peab: Marti Kalda
Hinduism
Indias pole probleemiks teiste usukude olemasolu. Oleneb milline on valitsev religioon. Indias pole ususõdasid olnud. Arvestatakse teistega .
Riik või kirik peavad olemas koos või lahus? Indias pole see probleemiks. Põimitud mõlemad. Indias ainukesena riigi astroloog . Nt mõni seadus võetakse vastu öösel, kuna see on astroloogiliselt õige.
2001a. 81% indusid, 13% moslemeid, 2% shikke, 0,8% budisme (pole ka india enda busismid), 0,4% jainsitlik..
Enamustes osariikides 92, on piirkondi kus on moslemeid enamuses . Indias on endiselt metslasi. Suured kogukonnad algjuute jne.
Hinduism- sellist asja pole olemas. See kõik millest aru ei saada, selle pandi kokku ja üks nimi. Tegemist on erinevate religioonidega millel on ühine nimetaja. Etlinine ja ühiskondlik.
Ühisjooned : hinduks saab ainult sündida, kasti kuuluvus. Kasti süsteem: varna-värvus: aarialased-grupp rahvaid, kes tungisid indiasse jne, vallutasid rahvad. Aaria ühiskonnas oli endas juba kihistus olemas: 3 astmed : brähmana- preestrid , ksatriya- sõdalased , vis-ülejäänud rahvas. Südra-ülejäänud inimesed, kes võesti. Ülejäänudst said kastikud, kes jäid kastist välja , nad ei mahutunud sina. Kujutatud oli inimene- kelle kehaosadest tehti kasti osad.. suust oli preestrid, kätest sõdalased jne. Preestrid oli kõige kõrgemad.
Tänapäeval kasutatakse OBC-teised mahajäänud kastitud, OBT-teised mahajäänud hõimud – neid on 68% elanikkonnast. Kastitutele on räägitud 20a. on neile räägitud et nad ei tohi samas linnas teistega olla jne.. diskrimineerimine on nahavärvi alusel. Kastitud valivad ikka kasti inimesed. Väga väike grupp neid, kes on kõrgemad ja rikkad. On ka alakastid – jäti. Olemas ühiskondlikud ja religioossedkohustused.
Hinduismi õpetus= dharma
Sisulised vormid: eristab teistes 1) vedade kirjandus austus- püha hindude jaoks; pole üks konkreetne tekst ta pole, pigem kirjandus.Üksteise see olevate tekstide hulk. Nad on kõik üksteisega sõltuvad ja täiendavad üksteist. On vedad 4tk (Rg, Atharva, Yajur, Säma)- proosas , värsis jne. Teine kihistus: brähmana/aranyaka- eelmisi tekste üle seletavad ja kommenteerivad. Preester=jumal. Kolmas kihistis: uyamisad- kõige filosoofiline kirjandus. Neid tuleb veel, aga esimesed kõige vanemad ja olulisemad.
Oluline idee: absaluut on kõikjal! Lendleb meie vahel. Brahman - kõikjal..
Ahimsä-vägivallatus, loomade ohverdamine on mõtetu, selleni on jõutud. Näide: Naaber mängib kõvasti muusikat öösel, mida teha: a) lasen ukse kella, ähvardan. b) ei tee midagi, c) mõtlen et löön maha, d) võtan relva ja lasen maha. Hindude ja budistide jaoks on mõte ja tegu samavõrdne. Karman - busism on selle laenanud, iga meie mõte ja tegu jätavad meile jälje. Elude ringkäik. Ei ole oluline teha head, vaid karman peab olema nullis. Ka liiga palju head teha, on ka viga. On ükskõiksus, aga vihata ka ei tohi. Nad üritavad mitte mõelda ja suhelda.
Äsrama- eluetappide süsteem, et vanematest lahti saada. Esimesed 25.a sa õpid jne, edasi 25a. on sul maja jne, hankida palju lapsi ja raha, ülejäänud 25a. lähed ära, jätad kõik maha. Sööd juurikaid, võid naise kaasa võtta, aga ei pea.. ja kui elama jääd peale 25a., ss pead läände kõndima , kuni kukud.
15.saj klassikaline hinduism. Alged on 5.-6.sajandist. vedade aeg juba eKr.
Arjuna ja krisna-must, „pärg sitahunnikul“.
Isiklikud klassi ja kasti kohustused on kõige olulisemad.
Loed, mõtled, saad targaks- jõuda vabaduseni = jürna
Bhakti - kui pühendumine , peetakse silmas, et pühendumine ühele jumalusele.
Siva -hävitaja(puhastab jne) ja Visnu - säilitaja; Brahman- looja jumala, kuigi suht laisk tegelane.
Sati- vooruslik, kui naine oma mehe surivoodil tuleriidale viskub. Naine teenib meest, seega peab naine meest teenima kui jumalat.
Vabatahtlik enesetapp. Nt kus 45 000 inimest ennast tapsid . Nt ka väikeste tüdrukute matmine liiva alla elusalt. Naise ei too kasu.
Teine osa:
„Vana-Kreeka inimene“ , Inimene ja jumalad – osa!
Kreeka religioon:
1) pronksiaegne kreetamükeene aeg, 2a.tuh, eKr.
2) arhailine 6-8.saj, 5.-4. Sajand klassikaline aeg – tavaline kreeka aeg
Hellenismi ajajärk: järkjärgult rooma võimu alla.
Pronksiaegne Kreeka ja Klassikaline Kreeka religioon:
Kreeka religioon: pole rangelt võttes alguse saanud, mitte kreekast. Võõrast päriolu. Kreeklased ise kuuluvad India keelte hulka. Lähtutakse 2 religiooni koosmõjust.
Kahekihiline religioon. Kujunenud idarekigioonide mõjude all. Kõrvalkiht e. atstraat, kreeka religioon on üks väga suur segu. Sünteetiline religioon, paljudest mõjudest kokku pandud.
Pronksiaeg : Losside kõrval polnud suuri templeid. Olid väiksed pühapaigad. Koopaid austati. Mäetippe austati. Suuri pühamuid polnud, lossid oli suurel määral pühamud .
Lossil oli keskhoov, kus viidi läbi riituseid. Lääne osas olid magasiinid, ruumid mis jäid hoovi ja magasiini vahele olid kultusruumid. Troonisaal - toonisaalis oli altar ja keegi istus troonil, kuid mitte kuningas, pidi olema naisterahvas. Loomade vahel olev inimene oli naine. Preestrinna arvatavasti istus seal. Etendas pearolli teatud riitustes.
Jumalaid austatid; aga nende kohta pole midagi teada. Kuna tekste pole võimalik lugeda ja jumalates polnud räägitud. Kujutistega kujutati jumalaid. Väikesed jumalanna kujutised. Jumalannadel olid dekolteed üldjuhul paljad, aga ei teata mis tähendus sellel oli.
Jumalannaga seondub ka mees: Kui meest ja naist on kujutatud, ss on naine tavaliselt olulisemana kujundatud. Palju erinevaid jumalannasid.
Härg : sagedaselt kujutatud, agrobaatika on kujutatud tihti. Mehi kujutati tumedatena ja naisi heledatenda. Ei teata, kas härg on jumala kujutis või lihtsalt kütiloom. Hiljem on mütoloogias välja tulnud, et jumalanna ja härg on koos jne.
Kreeklaste jaoks oli Kreeta saar rikkuste saar.
Pronksiaja lõpupoole oli juba kreeka keel, mida osatakse ka juba lugeda. Enamjaolt on räägitud jumalannadest kui jumalatest. Potnia e jumalaema , jumalanna. Kreeklased hakkasid kreetlaste religiooni omaks võtma.
12.sajandi võeti kokku ja 8.sajand.
6-8.sajandil ilmuvad esimesed kirjalikud tekstid, kus saab teada milliseid jumalaid austati. Homoros ja Hesiodos , „jumalate põlvlemine“
Kreekas oli poeetiline traditsioon. Kuna poeemid olid kas üle kreekalised või ei, ss on ka jumalates erinevad küljed välja toodud.. kuidas keegi neid tõlgendas.
Huljem oli kreeka ühiskond .. zeus oli jumal.
Kreekas oli nibus ja eurootika tähtsal kohal.
Pahandas jumalaid ebakohane käitumine; jumalad kaitsevad inimlike moraalinorme.
Inimesed peavad käituma hästi, ja karistus tuleb siinses elus, mitte pärast surma. Kogu kogukond , ringkond jne kõik pidid õigesti käituma, seega oli oluline, et kogu kogukond oleks hea. Peamine jumalate austamine on riituste osa. Preestri kui vahendaja seisust polnud vaja.
Pühamute juurde käisid ka preestrid, nad olid kindlasti ka aristrokraatlikust suguvõsast e preestri suguluskonnast. Nt täpselt selles kindlas pühamus oli üks preester preester, teises pühamus polnud tal mingit rolli.
Kreekas pühamu keskel oli altar. Sinna viidi ohvreid ja annetusi. Kõik rüve oli seal keelatud. Kuu tähtsam pidustus andis ka kuule nimetuse. Teatud pidustustel teatud riitused. Rongkäik, ohverdus ja …
Pühamus oli altari tuli ette valmistatud, siis aeti loomad sinna keskele . Nad tapeti , võeti teatud organid anti jumalatele, osad põletada. Paluti jumalatelt nt võitu sõjas, õnnistust linnale jne.. lubati järgmiseks korrasks teatud kogus ohverdusi jne.
Viimasena oli see, kas jumal oli ohverdusega nõus. Kas ja kuidas altari tuli põlema läks, kuidas ohverdus oli nõus minema jne.
16.november 2012
3.loeng
India budism
Indias valitses suur stress , ühiskondlikust muutusest tekib ka budism. Teljeajastu-aeg kui Iisrealis tegutsevad erinevad profetid. 8.-4.saj. eKr. Stress on tingitud sellest, et ..
Liikumiste vahe on selles, et kes tunnistavad vedade kirjandust ja need kes ei tunnista. Neil liikumistel on ka ühisjooni: usutakse et enesepiinamine ja liha suretamine viib paradiisi ; kesmine tee peaks tähendama, et ei piinata ennast. Osadel on kombeks toituda vaid piimatoodetest- indias neil tekitab see kõhulahtisuse ja nad ei suuda ennast kontrollida. See on piinamise viis. Osad mehed suretasid enda kehaosi . Näljutati ka. Suguelundite lõhkumine. Piinati ennast ka tulega, tehakse 4 lõket ja inimene istub sinna keskele. Keskmise tee peal pole liigset piinamist.
Licaher liit- valisid endale ise liidreid. Preestrite privileegid neile ei meeldinud.
Oli ka materjalismi. Oli ka naudingutes elamine. India filosoofia sämkhya.
jainism- kelle loojaks peetakse Mahävira
Budismil on kindel rajaja: mees nimega Siddhärtha Gautama
568/563-488/483 eKr.
Legend buda sünnist: Ema ja isa on omavahel lähedased sugulased, isale ennustatakse et pojast saab tark. Buda sünnib vanemate elukohtade vahel. Buda isa on väikese sakya hõimu kuningas. Buda sünnib Lumbim linnas. Ema sureb 8päeva pärast sünnitamist. Isa väga ei kurvasta võta naise õe endale naiseks . Isa ehitab talle suured paleed ja 16.a pani ta naisele. Tahtis et temast saaks valitseja. Legendi kohaselt oli buda olenemata oma heast elust ja naisest, märganud 4 inimest. Nägi surnut, haiget jne.. ja ainuke kes naeratas oli askeet . Seega tahtis ta ka selleks saada. Tal oli vaid 1 laps. Ajas juuksed maha ja läks minema kodust. 29a. sai temast askeet. Budast saab ise õpetaja, tal oli 5 õpilast. Ühel hetkel sai ta aru, et nälgimine ei aita, ta sõi ühe riisitera päevas. Oli 4 aastat pesemata. Kui ta ühel hetkel kõhu täis sõi ja pesi ennast, ss ta õpilased lahkusid kohe. Buda istub puu alla maha, mõni päev hiljem ..ta oli 40a. ne ss. Ss sai temast BUDDHA . Siis tahetakse teda paradiisi saata, et sinu töö on tehtud jne.. ss buda mõtleb ja ei taha seda, kuna tahab seda teistele ka õpetada. Paneb liikuma dharma ratta. 8 kodaraga ratas. Ülejäänud elu kõnnib mööda indiat ringi ja kogub endale õpilasi. Loob oma mungakoguduse – Sangha. Buddha, dharma, sangha – kolmeks kalliskiviks. Buda käib ringi ja jutustab. Täiustab kloostri reegleid ja õpetusi. Sureb ära 82a. Mõningad tema järgijad muutuvad rahutuks. Devadatta- kõige halvem inimene. Kõige viimasena kirgastub tema. Buda jääb vihma kätte, ss saab kuskil süüa mis ta sisikonna sassi lõi.
4 üllast tõde: kõik siin maailmas on kannatus- duhkha; kannatuste põhjuseks on elujanu – trsna; kui lakkab elujanud, ss lakkab ka kannatus. Nirväna- kõik pidi kaduma , nagu nips ja läinud.
Vaade ja püüdlus- saadakse budismist aru; kõne, tegu ja eluviis- jälgitakse igat asja, tegu ja mõte kõik loeb.
Mõtted: Kõik on minatus- an-ätman, kõik siin maailmas on. Nn sisutus. Kõik see on meie illusioon - mäyä. Meid pole nagu olemas.
Ahimsä- vägivallatus. Mitte nii füüsiliselt kui ka vaimselt.
Esimene reegel: ei kasutata vägivalda; NB! mitte võtta seda mida pole antud; hoiduda mitte vooruslikust seksuaalkäitumisest, loobuda seksist.; mitte kõnelda seda mis pole tõde. Mitte tarvitada meelitumestavaid aineid.
Mungad ei tohi kanda parfüümi, ehteid . Mungad ei tohi käsitleda raha.
Konsensusdemokraatia- arutatakse senikaua kuni kõik on nõus.
Suguühe, vägivalla sooritamine, valetamine , umbjoobes, vargus- väljaviskamise aluseks mungal.
Vinäya- reeglid. Vette kuseda ei tohi. Peab ülestunnistama, kas kogu koguduse ees või mõnele mungale. Kloostrisse ei võeta haigeid, põngenenud naine, pätt, vigane – need ei sobi koguduse liikmeks. Füüsiliselt terve isik peab olema munk või nunn, muidu ta ju ei tahagi seda vms.. sa pead terve olema.
Mis ss saab kui buda ära sureb?! Ei teata mida tema keha teha. Buda keha põletamine , kohe olemas 8 gruppi, kes tahavad buda konti saada.. tuhk jagatakse ka ära. Need kes hilinevad, need saavad jäägid. Urni umber tehakse kuppel. Pannakse päevavari sinna ka peale.-stüpa. Nendega võib juhtuda- kasvab suuremaks , hakkab päevavarju osa – pagood .
NB! kõik on suuline kultuur, kõik on peas! Valitakse rahvakeel.
Hakkavad tekkima vastuolud, kuna mõistetakse valesti. Kuna kas võetakse asju tähttähelt või loogiliselt. Sünnivad kaks osa: hinayäna ja mahäyäna- levinud tiibet, hiina , korea jne. Indias endas pole algsed reeglid püsinud.
Kas jeesus on jumal või inimene? Vastuolu, kuna kui ta oleks jumal ss poleks ta kannatanud ja kui inimene siis tal poleks olnud võimeid. Seega on jeesus jumalinimene. Mõlemat. Sama ka buda puhul!
Lila - etendus , show.
Teine ring, algab kuskilt, ja levib edasi.. on olemas ka kolmas ring.
Indiast endast sureb budism välja.
III loeng 2. Osa
16.11.2012
Marju Kõivupuu
Soome- Ugri rahvausundid
Rahvad, keda keeleliste tunnsute järgi rühmitatakse, enamik on Venamaa õige usundi kultuurid on neil arenenud rahvaliku usu radupidi raamiks. Meil lähemal on Eestlased, Soomalsed ja ka Liivlased , kes on algul olnud katoliikliku mõju sfääris ja pärast õigeusu sfääris.
Mõisted
Uskumused – väljendavad üldistavat suhtumist üleloomulikku. Igasugu suhtumised, käitumised.
Müüt – kirjeldab maailma loomist ( jumalik jõud loob kaosest kosmose, korrastatud maailma); loomisjumala tööd täiendavad heerosed. Argi keeles tähendab ta mingeid uskumisi, mis ei ole teaduslikult põhjendatud. Narratiivid või rahvalaulud , mis annavad pildi kuidas maailm loodi.
Soome-ugrilaste usundid domineerib usundiline muistend , mis kajastab üleloomulik avaldumist argielust. Põhjendatakse, miks maailm on selline nagu ta on või maastik selline nagu ta on.
Legend – piiblipärimus. On rahvausundisse mugandatud. Sulandunud on kokku loodus usund ja kristusest kokku sulanud usund.
Memoraat – isikuloolise usundiline jutt. Näiteks, kuidas inimene on viidud metsas eksiteele.
Maagia – katsed/soovid valitseda üleloomulikke jõude riituste abil. Maagia on jagatud kahte kategooriasse, 1) valge ehk puhas maagia ja 2) must maagia, ebapuhas tegevus, keegi kes valdab maagiat, mis kahjustab kogukonda ( süvahavva ).
Yggdrasil, Arbor mundi , Arbor vitae
Ilmapuu
Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tsandiks – ülalilm kõrgemate vaimolendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunud hinged jaoks ja ka pahatahtlike vaimolendite jaoks.
Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu – see maailmatelg või maailmanaba – kogu ilma neljaks ilmakaareks. Selline maailmakäsitlus on meile tuttav esmajoones šamanistlikust kultuuriruumist.
Räägitakse, et puu juurte all on olevus , kes korda peab.
Pühad hiied
Pühade puude ja pühade metsaalade (hiite) kultus on väga vana ja lailt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähemates naabrites ka balti ja germaani rahvastele. Loodususundite puhul on tunnuslik, et erinevates paikade viiakse läbi riituseid, talitusi, mis on seotud sigivusega või mõne muu toiminguga. See on veel soomeugris usundis olemas, kuid mitte enam mujal maailmas. Paljud looduslikud pühakohad on taastatud alates 1990. aastatest . Paljud tekstid on kokku pandud inimeste juttude põhjal ja arhiividest. Anatkse ka põlvest põlve edasi neid teadmisi.
Ka pühade puude austamine on väga suur. Usutakse, et saab puule oma haigust üle anda. Nt Kuremäe tamm. Puust möödudes löövad nunnad ette risti, sest sealt on üks püha ikoon leitud.
Ristimärk ja ristiusk
        Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol
        Rist ja (k) ritus – sünonüümid
        Jumalik tarkus, usk, armastus, lunastus, meelepatrandus, ohverdus, pääsemine jne
        Kristlik ristisümboolika sisaldab ka ristiusueelset semantikat
        Jeesuse ristilöömine, lunastus, kannatus jne
Kihnu naiste kindad olid ära korjatud, sest sinna oli sisse kootud haakrist . Viiskand tähendab ka nurka. Neil on olnud kaitse funktsioon kurja silma eest.
Rõngasristid võib seostada maailma puuga.
Triskele ja kaheksakand sümboliseerib soomeugri rahvatele tsüklilist ajaarvamist, kõik kordub, aga võib võrrelda ka aasta aegade vaheldumisega. Kolmkanda võib kohata nii kirikutes kui ka taludes .
Ristipuu – hingepuu
        Usukumused puudest kui lahkunute hingede uutest asupaikadest on kosmopoliitsed
        naisterahva hing siirdub lehtpuusse
        Meesterahva hing okaspuusse
Keha matame kalmistusse, hinge seome loodusesse . Kuhu lähe hing peale surma, kas see koht on tähtis. Slaavlastel on ütlus, et inimene läheb kasekesse, mitte et suri ära. Kagu-Eestis on see ristupuude usk veel alles ka tänapäeval.
Püha vee austamine
Lätetest-allikatest kõneldakse austavalt kui jumalate kaevudest. Vesi kui uuesti sünnitav element. Veevõtu kohad ja allikad on väga olulised. Hinnatud ka põuaaegade elupäästjad. Eesti maastikul on mõjutanud allikate olemasolu ka asustust. „läte“ on tähendanud ka kaevu. Allika puhtuse eest on teda kaitsnud kaitsehaldjas ja kui käitutakse havasti, siis järgneb ka tagajärg. Pühaveekogu pakib end kokku ja läheb sajab kuskil mujal maha. Pühaks peetakse allikaid just tervisega seonduvaid. Tuttavad allikad on silma allikad, kus käiakse silmi pesemas. Allikate vesi ei lähe pahaks, valmistatakse pühasid toite ja tehakse teed, mis on ravi toimega. Käiakse ka allikas suplemas kindlatel päevadel , mis ravib liigese haiguseid näiteks.
Tabla küla, näide sellest kuidas pühale allikale on peale ehitataud majake, mis on kaunistatud ikoonidega. See on rahvausu kaasaegne väljendusviis . Pildil on kollane täpp ja seal on koht kus ojakene välja jookseb , korralikud inimesed toovad vett sealt, mitte keset küla. Pühalik ikoon peab kaitsma vett. Kunstis ja kirjanduses on vasteid kuivõrd tähtis on vesi.
Eesti ohvrikivid
Kivid paiknevad kõige rohkem Lääne-Eestis. Kivid on kohad, kus käiakse siis kui on mingi tervise häda, jäetakse ande. Seotud palju viljakusmaagijaga. Kive on väga palju erinevaid. Ühel on lohkusid uuristatud, mis võivad olla viljakuse maagiaga seotud, või siis kui inimene suri, siis jäeti sinna auk.
Hiiumaa uus kiviring
Neid on laotud enne teist maailma sõda. Kannavad endast maagilist jõudu ja väge.
Sünd ja surm/hinge saamine ja lahkumine
Surnuteriik ja sealsed asukad: manala , põhjala, kalm (istu), mis asub teisel pool vett. Põhja kaarest tulevad haigused ja hädad .
Kalmistu kui surnute „küla“ – elavate ja surnute kohtumispaik
Hiis – 1) vanim taastatav tähendus on surnute austamise koht 2) looduslik pühakoht, kus võib asuda „halb hingeolend“ 3) soome-ugri rahvaste erineva tähenduse....
Kalmed ja surnutekultus
        Kommunikatsioonifunktsioon
        Surnu sotsiaalset-religioosset staatuse peegeldus
        Nn axis mundi – pidepunkt ümbritsevas kaootilise keskkonnas
        Ohvririituste paik
        Siirdhinge-kujutlem
        Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis (Hoppa´l 1975)
        Surnud – moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas
        Surnud – esiisade ja jumalate vahendajad
        Šamaani surm – ajastu vahetumine
Matusepaik on selline, mida ei korrastata, et kui puust rist laguneb, siis võib sinna uuesti peale matta, sest hing on lahkunud.
Uuspaganlus Eestis ja Lätis
Taaselustamine algas 19.sajandil. usuliikumine 20. Sajandil.
Maausk
Jälgivad põlisrahva vaimset pärandit . Maailma puuks on arusaam keskkonnast ja keskkonna rollist. Kuidas tegutseda, et loodusel oleks hea. Hästi rahvuse ja pärimuse keskne, aga on ka tänapäevase rohelise vaatepilti.
Taarausk
Loodud 30-datel. Rituualid natuke teistsugused kui Euroopas. Olemas ka tubased hiied ehk palvelad. Kannavad kaelas medali, kus hoitakse kodumaa mulda. Soome-ugri rahvastel ei ole kirjalikku püha teksti, millest lähtuda. Saab rääkida kuni kolmest liidrist.
Rahvausundi kajastus folklooris
Kajastub läbi rahvalaulude, kuidas maailm loodi, lind munes muna, kombestik, aastaring, pööripäevade tähistamine. Viljakusriitused seoses maaharimise ja loomakasvatmisega, kohapärimus, tähtsad paigad looduses. Muistendites kajastab usund erinevad tegelased, muistedite kangelased. Palju erinevaid luupainajaid, kodukäijaid. Samuti ka müüdid . Kronikaadid ehk inimese enda poolt jutustatud enda elulugu, mida ta on näinud jne.
Olulised punktid on see, et tugev seotus on loodusega ja lahkunud esivanemate hingede austamisega. Kogukonna vaimne religioosne liider, suulise sõna maagia. Religiooniloojat ei ole. 
4.loeng 1 osa
23.november 2012
Anu Põldsam
Sissejuhatus judaismi
Judaism- juudi religioossete tavade, normide kogum.
Juut - religioon mis on seotud rahvusliku identideediga. Kuigi oleneb inimese enda tahtest. Identideedi küsimus. Kuigi juut on see, kellel ema on juut või ss kui ta tuleb juudi usku, ss pöördunud juut.
Oleneb kui rangelt inimene judaismi norme täidab, et kui tõsiselt ta neid reegleid täidab.
Heebra keeles on jehudi.
Heebrealane ja Israeliit – need vana judismi nimetused. Nad rääisid heebra keelt jne. „ Iisreal , kes võitles jumalaga“
Statistika:
Juute maailmas: 13 746 100
Iisrael: elanikke 7 933 200
5 978 600 (75,4%) – juudid (73% sabres ehk iisraelis sündinud)
1 636 600 (20,6%) – araablased
Juute on palju ka ameerikas, eriti londonis; ss ka venemaal jne.
Juudi elanikkonnast: 8% haredim e uktraortodoksed; 25% datim e regligioossed; 35% masrotim (traditsioone järgivad); 42% hilonim (sekulaarsed)
Suur lõhe on päris juutide, kes on tõsiselt eraldunud jne, ja nende vahel kes teevad ka muid asju ja ei ela nii tõsiselt judismi elu.
DAT-religioon; EMUNA-usk, usaldamine, usk.
Vana Testament pole ajalooallikas.
Muistse Iisraeli ajaloo rekonstrueerimiseks tuleb kasutada: piiblit jne.
El-asera- ülemine kiht
Baal- vihmajumal
Mot- allilma jumal, surma jumal.
Yhwh- jehoova nime all piiblis.
Heebra jumalaks on YHWH, kes lõi kõik maailma.
10.-9- saj eKr Iisraeli ja Juuda kuningriikude tekkimine; 8. Saj eKr Iisraeli hiilgeaaeg; 722 eKr Assüüria allutab Iisreali ja hävitab Samaaria; 7.saj eKr Juuda hiilgeaeg ; 597. Ja 587/6 eKr Babüloonia vallutab Juuda ja hävitab Jeruusalemma; 5.saj eKr -70 pKr Teise templi periood ehk Pärsia , hellenistlik ja rooma aeg.
Nende tähestikust on saanud ka meie tähestik.
Loetakse kõva häälega või vähemalt suu käib kaasa, kuna need on rasked ja erinevad.
Heebrea keel, kirjutatakse paremalt vasakule. On piibli keel, keskaja keel jne, neid palju erinevaid versioone. Teksti, pühakirja keel, mida igapäevaselt ei räägitud, aga teadma pidid.
Heebrea piibel=TANAK= Toora (Õpetus)+Nebiim( Prohvetid )+Ketubim(Kirjad)
Heebrea piibel koosneb nii uuest kui ka vanast testamendist.
KETUVIM: Psalmid, tehillim (Kiituse(laulu)d); Iiobi raamat; Õpetussõnade raamat; Viis rullraamatut.
Vanimad heebreakeelsed fragmendid..
Raamatud ei ole kirjutatud korraga, vaid kihistuste ja täienduste kaupa. Vanimad tekstid pärinevad 8.saj lõpust eKr. Noorimad tekstid pärinevad 2.saj eKr. Märkusi ja täiendusi, lisati ka hiljem.
Tekkelugu : Alguse sai Heebrea Piibli lugu..
Tähtsamad teemad: Loomine; esiisade lood ja Jumala tõotused nenedele; Exoduse saaga ehk Egiptusest pääsemise lugu; Moosese Seadus; Püha Maa hõivamise lugu; kohtumõistjate ajastu; Taaveti tõus ja Taaveti-Saalomoni kuningriik.
Igal nimel on tähendus ja igal tähelgi on oma tähendus. Tuumaks on 10 käsku!
Tähtsamad väited : Jumal on ja Jumal on üks! ; Jumal on Jahve, Elohim, El, Eloah, isade Jumal ja palju muud.; Jumal on loonud maailma ja inimese; Inimene vastutab maiste asjade eest.; Jumal on valinud välja Iisraeli rahva eda rahvaks ning teinud temaga lepingu.; Lepingust tuleneb, et Iisraerlil on õigus oma maale ja Jumal on temaga, aga ta peab pidama Toora käske.; Dialoogilisus; siinpoolsus.; Jumal on tõestanud end Iisraeli rahva päästmisega Egiptuse orjapõlvest; Jumal on Iisraeli rahvale ilmutanud prohvetite kaudu oma tahte- Toora. ; Halaha : koosneb mizwa’dest. Püüda jumala jäljendada, ei tohi tappa jne.
10 käsku ja 7 Noa käsku ( talmud )
Usutunnistus , seda loetakse iga päev!
Ja jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema, ja lõi tema meheks ja naiseks.
Olge pühad, sest mina, Issand , teie Jumal, olen püha!
Armasta oma ligimest , sest ta on nagu sina!
[email protected] saab slaide endale küsida!
2.osa loengust
Judismi ajaloost: slaididelt!
Rabi - minu õpetaja
Rabiinlik kirjandus (u70-638)
Mišna (kordama;õpetama;õppima; u200), koosneb õpetuslausetest!
1. seemned/külv; 2. Naised; 3.pühad; 4.kahjustused;5.pühadused;6.puhastus
Gemara (lõpetamine, täideviimine; õpetus)
Need pandi kokku, tekkis TALMUD(õpetama;õppima)
Palestiina Talmud (4.-5.saj) ja Babüloonia Talmud(5.-6.saj) Üldjuhul mõeldakse viimast tänapäeval! Tuum sees, ja mida väljapoole seda uuemad kommentaarid.
Kõige tuntumad rabid: Hillel- leebem, Šammai- rangem
Rabi Hillel: Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtakse!
Kalam - filosoofiline küsimus. Juudi filosoofia on alati relgioossne.
Maimonides- kõige tuntum filosoof , 13 usu alust.
Hassidism (18.saj) igasugune seaduse järgimine , kus ees pole meest vms, ss pole see õige. Kuna me oleme loodus,ss peame olema õnnelikud. Et igasugune lein on egoism .
Haskala ehk valgustus (19.saj) tekkis juudi teadus, kus ss uuriti rohkem kogu tausta jne.
Jumalateenistuslik elu; Elu kui jumalateenistus
Mittereligioossed juudid; traditsioonidest kinni pidavad; reformijuudid; konservatiivsed juudid jne.
Iga päev: Õnnistussõnad: rituaalsed esemed; kashurt e rituaalsed puhtused,eelkõige toit; tziniut e kõlbelisus, kobelisus; palvused; sünagoog.
Beracha-õnnistusõna
Kipa- religioossne rõivas , müts. Pea peab olema kaetud. Naistel on peakate , üldjuhul on abielunaistel, ja juuksed ei tohiks näha olla, et need meeste tähelepanu ei tõmbaks. Naistel peab olema kaetud põlevad ja küünarnukid. Kantakse üldjuhul tumedaid riideid . Kui ollakse abielus, ss ei tohi vaadata teistele otsa ja käsitleda.
Oimulokid e Peyot- Ärge piirake oma juuste äärt; ära riku oma habeme äärt.
Tallit, tzitzit – teeksid enestele tutid oma kuue hõlmadele ja paneksid hõlmatuttide..
Tefillin - käe ja pea omad. See olgu sulle märgiks käe peal ja meeldetuletuseks silmade vahel, et Issand Seadus oleks su suus;-nahkribad!
Mezuza- kirjuta need oma koja piitjalgadele ja väravatele. Karbike, kus on kirjas tekst.
Kashrut: religioosed puhtusenõuded
Kasher/trefa- keelatud ja lubatud loomad, linnud jm; vere söömise keeld
Šehita-Šohet ;Rituaalne tapmine ; Ära keeda sikutalle ta ema piimas! Tuleb võimalikult palju kõõluseid ja osi ära lõigata.
Halavi/Basari/ Parve Ei tohi olla piima ja liha roogi koos. Neid ei tohi koos olla!Naistel ka kodus eraldi nõud, et piimatooted ühes ja lihatoote eraldi.
Palvused: Minjan- neid on vaid 13 täisealist meest
Hommikupalvus, lõunapaluvus ja õhtupalvus
Toora lugemine e KRIAT HA-TORA, seda tehakse kolm korda nädalas sünagoogis.
KADDIŠ-surnute õnnistus, leinajate jaoks/KIDDUŠ-veini õnnistus
Sünagoogi jaoks pole oluline milline see välja näeb. Sünagoogides on käsitsi kirjutatud toorarullid!
Iga nädalane pühaim aeg on Šabbat. Iga 7päev on pühkamise päev. Kõik puhkavad!
Kalender ja Pühad: 5773=3761+2012 (16.09.2012-04.09.2012) Päev kestab päikesetõust päikeseloojanguni.
Pühad: Valguse püha, Puude uusaasta, Paasapüha, Iseseisvuspüha, Nädalapüha jne.
1kuu: sept-okt; 2kuu:okt-nov; 3kuu:nov-dets; 4kuu:dets-jaan. jne
Eluring : Sünd ja nime andmine; Ümberlõikamine/Brit milla - toimub 8päeva pärast poisslapse sündi, toimub sünagoogis; Bar mizwa/Bat mizwa ehk ss kui laps saab täiealiseks(P13a, T12a); Abielu/Ketuba e abieluleping/Huppa e palvemantel või riie vms. – alates 18.a. hakkatakse inimesi paari panema ; võib teha aborti, kui ema tervis võib olla ohus; Lahutus /Get lahutuse jaoks peab olema tunnistajad jne, mõlemad osapooled võivad lahutust nõuda; nt kui naine pole kaua lapsi saanud, ss mees võib lahutust nõuda; Surm- lubatud vaid laibamatus; ihulikülestõus. Üldjuhul mähitakse palvemantlisse, kuid lubatud ka kirstud. Nt kui inimesega juhtub õnnestu ja riided verised, ss maetakse ta nende samade riietega. Korda aastas käiakse surnuaias. Šiva- leinajaid lohutatakse, tuuakse süüa jne.. samas annakse õhku.
Jeruusalemm: püha koht.
5.loeng I osa
30.nov ’12
Peeter Espak
Muistse Lähis-Ida mütoloogia ja usundi loeng
Materjalid internetis
Sai alguse Sumeri piirkonnas.
Eksamis küsib: Mõningad koronloogia faktid, eeposte nimed ja jumalad
Seal võeti kasutusele kiilkiri , mis oli maailmas esimene kiri. Kiilkiri kirjutatai kiili kujulise asjaga ja savile, sest seda oli igalt poolt võtta.
Lähisida sakraal ehitis. 5000 aastat eKr oli linn Eridu, kus oli arvatavasti esimene tempel. Muistseid peatempleid kutsutakse tsikuraadiks, kuhu ümber hakkas kujunema asula.
Esimesed müüdid on säilinud eKr. Religioon võis seisneda viljakuse aspektis. Keskendub selle, mis on ühiskonnale vajalik ja kasulik, tekivad ka seetõttu keskused. Üks kõige kuulsam ese, mis on Mesopotaamiast teada on vaas , aga ei tea milleks seda kasutati. Universumit kujuatati vaasil alt ülesse: veetaimed, siis loomad, siis inimesed, kes kannavad veest välja toiduained ja siis üleval linna viljakusjumalanna.
Toimus muuseumi rüüstamine , mille käigus hävitati palju skulptuure ja tõlkimata tahvleid. Vaasi varastas mingi lihtne mees ja kui kuulis et võib karistada saada, siis ta mattis selle enda tagaaeda.
Uruk oli linn, kust on leitud väga palju vanu asju ja seal asus ka see muuseum , mida rüüstati, ka ühte kõige kuulsamat jumala kuju oli kahjustatud.
Varajane usund oli toidule keskendunud.
Ningiru – põllumaade omanik
 
Materjalid:  http://ut-ee.academia.edu/PeeterEspak/Papers
http://ut-ee.academia.edu/VladimirSazonov
II osa
Sumerid - tundmatu pärioluga rahvas, keegi ei oska päris täpselt nende päritolu teada. Sugulussidet keelega pole.
Sargoniidid(AKKADI dünastia ) 2334-2154
Uued jumalused , nt veenusega seotud armastuse jumal. Nende usundist vähe teada, kuna võtsid enamvähem kõik sumeritelt.
GUTILASTE , rahvas kes püsivad elupaika ei tunne ja on kui looma käitumisega. 2200 -2110
UUS- SUMER 2112-2003
ISINI JA LARSA ajastu 2003-1792
VANA-BABÜLOONIA 1792 
Jäi püsima sumeri keel.
Algses mütoloogias oli naissoost maa, oli meessoost taevas. Päikesejumal Utu ja kuujumal Suven. Allmaailmas Abzu ja Kur
Maailma vanim säilinud müüt on: Päikesejumala reis Abzusse.
Arvati, et päike on päeval taveas ja öösel läheb kuhugile allilma.
Gilgameši surm, Sumeri lugulaul . Seda suhteliselt hiljuti lõplikult tõlgendatud.
7.detsember ’12
I osa
Kristlus
Üks suuremaid religioone. Praeguse seisuga on Eestis kirstlasi vähemuses.
Kristluse olemus
1. kuulub ta nn rajatud usundite hulka.
2. kuulub usundite rühma – maailmausundid
3. on ta usun, millel on pühad tekstid
4. monoteistlik usund
5. on ta kuuluv, lunastususundid
Ristiusu nimi ja kristlus on sünonüümid. Risti usk pole üheski teises keeles. Põhisümbolik on rist, aga tegelikult pole sõnal mingit seost ristiga. Seos on hoopis Kristusega, on tulnud ladina keelest christi tähendab kristust. Kristuse nime puhul on tähtis teada, see on kui pärimis nimi.
Algselt oli tegemist tiitliga. Ješua ehk Jeesus. Omalajal populaarse mehe nimega juutide hulgas. Jahve päästab/on päästja – nime tähendus. Jeesus kristus – kasutatakse kui pärisnimena, kuigi kristus kui tiitel .. see on kreeka keelest Christos = Mašiah  Messias Kristus ja messias tähendavad keeleliselt sama.
Jeesus on ajalooline isik. 18.saj lõpul kui läks moodi, religiooni seletamine müütide kaudu, ss mõeldi ka jeesuse seletamiseks midagi välja.. nn ta on mingi päikese jumal vms.
Tänapäeval ssik arvatakse, et ta on ajalooline isiki , aga temast teatakse väga vähe.
Ta elas u. aastatel 4eKr-33pKr, pole täpselt teada tema eluaeg . Selline arvutamine võeti kasutusele 6.eKr.
Jeesuse sünniloos mainitakse sellist tegelast nagu Heroodes Suur, rooma kuningas. Ta suri 4.eKr sündimist . Kui ta hakkas avalikult tegutsema, ss pidi ta olema u. nii 30.aastane. Sureb ss kui valitseja oli Pontius Pilatus. Pilatust mainitakse temast mitmes kroonikas .
Ei teata tegelikult kus Jeesus sündis. Tänapäeval pole teadlased kindlad, et ta petlemmas sündis.
Arvavad uue- testamendi uurijad, et võimalik sünnikoht on jerusalemma lähedal väike koht ja teiseks varjandindiks, üldse teine maakond ehk Galilea. Jeesus elas laatsaretis. Tema avalik tegevus toimub erinevates kohtades – Galilea(esimsed õpilased); Juudamaa ja Samaaria. Süürialased olid esimesed kes kunagi algatasid küüditamise. Võeti Samaari linnast inimesi.
Samaarlastel on oma pühamu, see hävitati sellel ajal kui võimule oli tulnud dünastia.
Kuna jeesus surmati ristil , ss see näitab, et tegemist oli ka poliitiline..
Jeesus on väga kriitiline oli juutide vastu, kes võimul olid. Nt Tervendamine puhkuse päeval ja kriitika mida teeb juutide vastu.Jeesusel oli eriline eneseteadvus . Kas jeesus ise ennast messiaks pidas, see pole kindel?
Paljudes kohtades nimetatakse teda isaks. Ta on teatud suhtes rahvaga. „Isa ja poja“ suhe, seda peeti omalajal kõige olulisemaks suhteks.
Teadmised Jeesuse kohta: sünniaeg u teada, u sünnikoht teada ja on teada, et läks konflikti oma rahava valitsejatega ja löödi risti.
Teatakse, et Jeesus tõusis üles. 3 päeva pärast matmist leitakse,et haud on lahti. Ss hakkab ta ennast ilmutama oma õpilastele, jüngritele. Kuulutus et „Jeesus on ülestõusnud“ on keskne teema kristluses.
Põhilised on 4 vanemat evangeeliumi. On juutide kirjutatud, kreeka keeles.
Ülestõusmine on sündmus mida kuulutatakse, aga mida pole kinnitada. Evangeelium ei anna optimaalset ülevaadet, vaid kirjeldab. Kõrvale panna vähe allikaid.
Apollonus thanast.
Rajatud usun: Mida ss Jeesus tahtis? Õpetas jumala riigi..Jumala ja saatana võitlus. Jumala riik on nn tulevane ajastu. Uues testamendis on Taevariik, see pole nn taeva pärast vaid..
Kas Jeesus tahtis uut usundit teha? Jeesuse ümber tekkis religioossne liikumine ja selle liikumise tulemusel tekkis grupp ja liikumine- jüngrid.Jeesus on see kes kuulutab jumala tulekut. Paljud arvavad,et jeesus ei tahtnudki uut usundit teha vaid tahtis uut iisraeli teha. Ristiusu eraldumine juutlusest , oli pikk käik.
Pauluse kirjad, evangeeliumid hilisemad . Markuse evangeelium kõige esimene.
Jeesus, kes jagas oma õpetus suulisel vormil , mitte et ta oleks kirjaoskamatu oleks. Aga ss oli selline vorm. Jeesus kutsus endale õpilasi, tekkis nn õpilasring. Õpilastest saab alguse suuline pärimus(jeesuse sõnad ja tegude pärimus). Hakkatakse pärimud kirja panema, allikas Q – kirja pandud kogumik, mis sisaladas peamiselt Jeesuse sõnu. Arvatakse, et see pandi kirja u 40.ndal eKr. Üks osa suulises pärimusest pandi kirja esimese evangeeliumina =MK ehk markuse evangeelium, 60ndal eKr. Evangeelium – rõõmusõnum, hea sõnum – kreeka keelest.
Septuaginta- kreeka keelne tõlge, palju juttu headest sõnumitest. Evangeelium on sõnum, kuulutus Jeesusest. Lunastus. Jeesuse surma on tõlgestatud erinevalt. Arvatakse, et jeesuse surm oli vajalik, et lunastada inimesi. Evangeelium võib ka omalaajal tähendada ka kirjandus zanrit.
MT ja LK 80ndal tekkinud, sõltumatud.( matteus ja lukas), eeskujuks Qallikas ja MK. Mõlemas kasutada ka suuline pärinevus. JH 100pKr, johannese evangeelium, kattub teistega vähe.uue testamendi kõige olulisemad osad.
II osa
Teda peeti prohvetiks. Peeti ka õpetjaks, kes seletab Jumala seadust. Taanieli raamat (2 saj. eKr), kus on olulised asjad, mida mõista. Nt Jeesus vihjab eesolevale surnute ülestõusule. Saduserid – surnute asupaik, inimesed viibivad varju sarnases olukus.
On oluline ka üks tiitel, milleks on inimese poeg. Sageli Jeesus rääkis sellest, see tähendab ka inimest. Inimese poeg on messiaanlik kuju. On võimalik, et Jeesus võttis edale messia kuju, mis oli kõige ebamaisem. Paraleelselt sellega kasutatakse Jeesuse kohta tiitel Jumala poeg. Ta teab ainsama, mida Jumal tahab öelda.
Mis hetkest on Jeesus Jumala poeg? 1) ta on olnud Jumala poeg juba enne maailma tulekut, ta on olnud enne maailma teket. Logog – sünnib inimeseks . Jeesus usub, et kes on temaga suhtes, see tõuseb üles. Evangeeliumid ei räägi Jeesuse elust, sest see ei olnud tähtis. Teatakse ainult seda, et ta oli puussepp , tavaline käsitööline , 30. aastasena hakkas kuulutama Jumalat.
Keegi tema õpilastest tunnistab , et ta peab Jeesust eriliseks .
2)Ta on tunnistatud läbi surnust ülestõusmit Jumala pojaks. Ta on adopteeritu Jumala pojaks. Areiose (teine väide) vastaseks oli Athanasios (esimene väide).
Ristiusk on maailma usund, aga esialgu oli juutluse sisene uuendus liikumine. Esimene samm maailmausundi poole oli see, kui paljud inimesed hakkasid sinna kuuluma kes olid kreeklased, mitte juudid.
Ristiusu levik – esimene kogudus Jeruusalemmas, aga kuna tegutses ka Galileas, siis on võimalik, et ka seal oli konkureeriv kogudus, kuid sellest ei räägita. Nii kujutab seda ette apostlike tegude raamat (AP), pärit sellest ajast kui ka Luukase evangeelium. Teine oluline kirjutis on Eusebios, mis kirjeldab kiriku ajalugu. Mõlema puhul on oma deoloogiline vaatepunkt, millega püüavad mõtestada kogu kiriku ajalugu.
Algkristuse puhul on oluline see, et teadmised on lünklikud, allikad vähe ja vähe informatiivseid, paljud küsimusi on lahtised . Eusebios eeldab seda, et kirikukord rajati juba algkristuses.
Monoepiskopaat – igal kogudusel on piiskopiga juht, kes seda haldab. Arvatakse ka seda, et on hiline juhtimis mudel. On ka kogudus, kes juhib, see oli Pauluse ajal. Apostlid on Jeesuse õpilased, kes olid esimesed piiskopid. Luther ei tahtnud uut religiooni luua vaid ta tahtis pöörduda algse kristuse juurde.
Põhiliselt tekivad kogudused Lääne Roomas, kindlalt on see olemas 49. aastal. Claudius saatis välja Rooma linnas olevad juudid. Ka Rooma lähiümbruses olid kogudused olemas. Ida osas kujunevad ka kogudused, aga seal on see tihedam, sest ema religioon on ristiusul juutlus. Testamentidel on mõned lahknevused. Septuacinta järgi tehti ristiusus pühakiri vms.
Kõige olulisemad keskused olid Aleksandria, Rooma ja Antiookia . Roomast saab Konstantinoopol. Varajane kristus on laiem kui algkristus. Kõik need kogudused hakkavad pürgima esimesele kohale. Läänes saabki Rooma ainsaks keskuseks, mis on säilinud.
Erinevaid kirkikuid on sp palju, sest olid erinevad voolud ja keeled jne. Lääne ja ida osa kulgesid erinevat raja pidi. Kolmandaks tuleb siis protestant.
Kolm suur liigitust 1) katoliiklik usk 2) õigeusk 3) protestantlik.
Oikumeeniline liikumine – olemasolevate krikute koostöö. Ristiusk levib kahte teed pidi loomulikul teel ehk inimesed rännates tõid oma usu kaasa.
Misson – läheb tagasi Jeesuse endani, käsk , mida tuleb järgida. Seepärast on ta ka kõige kiiremini leviv usund.
Proselüüdid ehk juurde tulnud inimesed, kes ei olnud juudid, aga võtsid juutluse omaks. Inimene, kes mingit religiooni ründab võib olla selle religiioni kunagine kandja.
Jumalakartlikud on grupp inimesed, kes võtsid omaks monoteisimi (uskusid ühte jumalat), nad käisid sünagoogis. Ristiusk tegeleb algusest peale missoniga.
Mandalased – religioosne grupp, kes on hästi suletud, oma kirjandust, räägivad araabia keelt, kirjandus manda keeles. Kui ristiusk ei oleks kosmopoliitset teed läinud, siis oleksid nad mandalastega sarnased.
Tehakse vahet kosmopoliitse usundi ja maailmausundil – erinevus ainult leviku poolest. Kosmopoliitne usk on esime faas enne maailmausundit.
Ristiusul on kaanon ehk kirjandus, mis koosneb vana testamendist ja uue testamendist. Kokku on 27 raamatut. Kaanon on nii õpetuse kui ka kultuse aluseks ehk toiminguid on palju, esiteks on ristimine, selleks oli Johannes, kes ristis inimesi jões, siis laseb ka Jeesus end ristida . Teine kultuslik toiming on püha söömaaeg ehk issanda söömaaeg ehk armulaud , selle algkujuks on püha söömaaeg. (Jeesus võtab leiva, ütleb, see on minu ihu ja võtab veini, ütleb, see on minu veri ).
Piibli tekstid on õpetuse aluseks, kohati on need mitmeti mõistetavad. Ristiusu jumala käsitlusel on mõned eripärad . Kaks spetiifilust õpetust 1) kolmainsus (isa, poeg ja pühavaim – sõnastati dogmana 325 pKr, olevusi üks, aga kolm isikut) 2) inkarnatsioon – Jeesus sünnib inimeseks, toimub üks kord elu jooksul, mõte on selles, et teeb võimalikuks lunastuse ehk vabanemise patust. Patt on justkui olevus. Patud ( mitmuses ) on kümme käsku.
Eshatoloogia – mis ootab konkreetset inimest ees. Ühendus inimese ja kristuse vahel jääb kestma. Kurjus püüdis inimesi Jumalast lahutada. Patuga on seotud ka surm. Inimese välja toomist ühe seisundist teise seisundisse ei kehti enam.
14.dets. ’12
I osa loengust
H.kertman
Islam
Islam-araabia keelne, tähendab alluma , olema allutatud; muslin- see kes on allutatud või kes allub, on olemas ka ( moslem ).
Usundi prohvetiks on Muhammad( Muhamed ), ehk keda kiidetakse. Sünniaeg on u 570-632.Pühakirjaks loetakse koraani ehk al-qur’än. Hadii kogumik e hadit(hadiith) e jutustus kuidas käitus /mida tegi muhamed ühesvõi teises olukorras, neid jutustusi suurel hulgal.
Muhammad- 570, isa ta ei tundunud ja ema suri ka ss kui ta oli väike laps. Kasvas üles beduiinist naise juures ehk rändkarjakasvatajad. On traditsiooniline ja teadlaste arvates olev elulugu. Kui ta läks beduiini juurde, hakkas temaga juhtuma igasugu asju.. mis oli kui ilutused ja andis vihje, et temast saab keegi. Ta oli pärit jõukast perekonnast, quragš hõimust. Nemad korraldasid palverännakuid Meka juurde. Hiljem jäi ta silma Hadiga’le, oli temast vanem. Tõstis ka temas staatust Meka linnas. Arvatavasti 610 sai ta esimese ilmutuse ja 613 pidas ta esimese jutluse. Jaotatakse tema elu 2ks, esimese osa veetis ta Mekas ja teise poole Mediina linnas. 622-632 Meka aeg: jumala kuulutamise aeg. Lahkus Meka linnast et minna mediina linna: oli enne kirglik jumala kuulutaja muutus poliitikuks. Koraanis on eristatud ka ilmutused millised mekas ja millised mediinas. Kuulutas islamit kuni 632, tuli äkiline surm.
Kaliif prohveti asendaja maa peal. Esimeseks valiti Abü Bakr (632-34). Kogus olid esimesed moslemid, teiseks olid mediina moslemid e prohveti abilised, ja kolmas grupp e meka kaupmehed . Bakr valiti esimesest grupist. Esimese naisena võttis usu vastu moslemi esimene naine ja laps nimega Ali ibu Abt Tälib. 4 kõige oluisemat valitsejat , keda on õigeteks peetud ajaloos. : Umar ibu al-Hattäb (634-644) kõik peamised vallutused ; esialgse süsteemi loomine. Ta mõrvati. Tema järel valiti valitsejaks Utman ibn Affän(644-56): tema ajal hakkasid tekkima uueriigi rahutused, valltutaud oli egiptus jne, seega suured alad olid juba. Vallutatud riikides hakkasid tekkima rahutused.Egiptuses kõige suuremad. Ta ka mõrvati.Peale surma valiti Mediinas uus valitseja , kogu kutsus kokku Ali ibu Abt Tälib e onupoeg. Kui ta on valitud kaliifiks, ss oli see jumala tahe .. kes vastu on ss need on mässajad. Kui kaliif ei saa hakkama, ss jumal ei tahtnud teda valitsejaks. Mu’äwiya esitas pretensioon, et eelmised kaliifif põrvanud inimesed ei tohiks valida uut. Rahvas võib kaliifi troonilt lükata. Ali ibu Abt Tälib ja Mu’äwiya võitlevad. Viimane tunneb et hakkab kaotama, aga nõuab läbirääkimisi . Ali ibu Abt Tälib mõrvati 656-661.
Koraan : on umbes 80 000 sõna, 6200 salmi ja 114 suura peatükki, koosnevad salmides ehk äya. Esimene suura on pikk ja teised pikkuse järjekorras. Usutakse, et jumala sõna on saadetud peaingli kaudu. Hästihoitud kirjatahvel(85:22). Toodi välja asju mis pole jumala öeldud või ei tohiks olla. Abbassiidid(750-1258) ibu Mas’üd ei tunnistanud teatud suurasid. Ees on sõna „ütle“ ja ss jumal käskis öelda vms. Esimese koraani .. 651-56 valitseja ajal, kui muhameed oma ilmutust kuulutas. Koguti kokku. On nii kõrgem keel(seda igapäevasel ei räägita), kui madalam keel. Al. 10saj. hakkati konsonante kasutama ja esitati vokaalivarjatsioonid. 7lugemissüsteemi, õpetlaste järgi. Jäi ellu 3 süsteemi ja tänapäeval on neist 2 süsteemi: Hafs kuulutati ametlikuks egiptuses 1924 ja Nafi süsteem.--> kasutusel põhja-aafrikas.
Allikas,mis on olulie islami maailmas: Sunna ja hadit. Sunna:tähendab seadusi, normid, mis peaksid valitsema praktilist elu. On mõiste.Hadit kuidas käitus muhameed ja tema olulised kaaslased jne. Hadit e uudis, mõni lugu mis toimub muhameedi elus jne. 8.saj peamine haditide kogumine, selleks ajaks oli neid meeletult palju juba. Al-Buhäri kogumik nimetusega as-Sahih- õige/tõeline, ehk õiged hadit. Koguskokku need ja valis 7000 mis on õiged.
Usk on see, kui sa ei küsi , miks ja kuidas.. vaid lihtsalt usud seda mis on kirja pandud.
Muslim ibn Hajjoj ja tema kogumik sama nimega. Sira- kõige varesem.
Snifism- rohkem mõjutatud kristlusest, budismi poolt. Nn sisekaemus, alagab askeetlusega. Tõeline religioon ega .. vaid armastus ja jumala tundmine.
Tugisambad :(5) 1) usutunnistus e šahäda(pole teist jumalat kui alah ), ka kõige olulisem!; 2) palluvus e salät(algselt oli 3 palvust päevas, judaismi eeskujul, nüüd juba 5 palvust); 3) annetamine e zakät e 25%sissetulekust peaks minema annetuseks(ka missioni töö käib siia alla.; 4)palveränne e hägg(hadž)(kuukalender on liikuv kalender ja päikesekalender pole.) Paljudel see ei õnnetus, kuna see on väga kulukas . 5) paastumine e sawm, kuukalendri 9kuul, ei tohi süüa, juua, suitsetada..päikesetõustsut päikeseloojanguni. Peab uskuma jumala ainsusesse.
II osa
Manilus , Manihheism
Kosmopoliitne ususnd ja rajaja on Mani , kasvas üles rühmituses, mida ei teata. Paljud tegelased on laenatud ristiusust. Ei ole kristuse haru vaid omaette usund.
Rajatud usund. Mani tegutses Mesopotaamias. See ala kuulus Sassaniidide riigi alla. Allikaid on palju. On ka allikaid vastand usust, nt kristus.
Ta sündis 216 pKr Seleukia-ktesifon ( Tigrise jõõe ääres) linnas või seal läheduses. Iseloomustab end nii, et olen tänulik kuulaja olen mina, kes ma olen pärit Paabeli maalt, et kuulutada tõde.
Arškiidid, partia päritoluga. Vanemad tulnud Mesopotaamiasse Meediast , Iraani või Pärsia päritolu. Ema oli pärit aršakiidid dünastiast.
Pärsia suurriik oli multikultuurne .
Zoroastrism – religioosne suund, ja Mani ajal oli ülempreestriks Karotr. Ta kiusas taga kristlasi ja juute, hindusid ja budiste. Mani surmas on tema süüdi.
Tegemist oli kristliku rühmitusega ja vee rituaalid .
Mani oli 4 aastane, siis võeti ta juba sinna religiooni, kui mani sai 12. aastaseks, siis sai ta ilmutuse. Kõige levinuim epiteet on „valguse kuningas“. Valguse mõiste esineb ka kirjanduses. Hinnas nimetati see ususnd valguse religiooniks.
Maniluses ustuakse, et igal olevusel on olemas oma taveane teisik, kellega ta peale surma saab kokku. Manilus on osa Gnoosisest, aga samas omaette religioon.
Eitas ristimist ja hakkas tekkima konflikt religiooni juhtidega. Pärimuse järgi leidis omale 12 järgijat. Manius olevat ka risti löödud. Ta pidas Jeesust oma eelkäijaks.
24. aastaselt sai uue ilmutuse. Ja visati religioonist välja, sest eitas ristimist. Pärimuse järgi võttis ette missioni reisi iraani piirkondadesse, peale seda pöördus tagasi Mesopotaamiasse. Seal leidis ta kuningakojas poolehoidu ja sai loa üle riigi missioneerida. Kui võimule tuli kuningas Braham I, tekkis temaga konflikt, Mani vastu ässitati ta üles ja siis suri vangis 276/277 pKr. Ta surnukeha pandi linnaväravasse välja, et inimesed sai teda tõotada. Surm olevat olnud lihtsalt tema maisest kehast lahkumine, kuid hing elab edasi.
Üks idee on kannatuse idee, mida nähetakse mitmes plaanis. Kogudus kannatab, Mani ise kannatas ja kannatab ka Jumalik valgus. Kannatuse motiiv on lausa keskne sellest kirjanduses. Märtrite austamine.
Mani õpetus (raske on eristada mis on tema mõte ja mis on laenatud) on illustreeritud ja kunst oli kui missioni vahend.
Mani ise nägi end ühe maailma saadikuna.
Noa, aadma esivanem Eenok, Aabraham, Budha , Sarapustra, Jeesus, apostel Paulus on Mani eelkäijad.
Õpetas seda, et kolm usundit õpetab ühte ja sama asja. Mani kasutab enda kohta prohvetluse pitser . Rõhutab ka seda, et tema õpetus ületab kõik varasemaid saadikuid. Tema usund on levinud üle maailma (tegelt Lõuna Hiinast ta kaugemale ei jõudnud). Tal on võti kõikide usundite mõistmiseks. Kuigi on selge struktuur manilisus olemas. Manilastel on ka maailmalõpp väga tähtis teema. Arvatakse, et maailma põleb ära ja materjaalne olevus lakkab olmast, uus maailm on vaimne.
Kahest algest ja kolmest ajastust
Katekism on õpetuse raamat küsimuse ja vastuse vormis. Põhiõpetus on selline, et on 2 juurt ehk alget (valgus (hea) ja pimedus(kuri)), kolm ajastut ( minevik , olevik ja tulevik).
Kõike seda kujutatakse ette mütoloogilise süsteemi kujul. Valgus ja pimedus on kaks teineteisest sõltumatut maailma, puudub kokkupuude . Valguse maailma valitseb valguse kuningas, teda ümbritseb tema kaaskond, viis liiget nagu oma ette maailmad. Keskel jumal ja ümber valgusolendid, mis moodustavad hierarhilise maailma, valgus, küllus, heaolu, pidi asuma põhja kaares.
Pimeduse maailma asub lõuna kaares. Seal on kuningas Ahriman (pärsia religiioni kurjuse kehastus). Teda ümbritsevad kurjade olevuste parved .
Maailma draama algab sellega peale, et pimeduse riik otsustab rünnata valgust, sest ta oli nii ilus ja tahtis seda endale saada. Tekitati ürginimne, alginine, kes oli üleloomulik hiiglane, kes luuakse võitluseks pimedusjõudude vastu. Tal on viis poega, kes on ühtlasi tema rõivad ja tema soomusrüü , varustatud valguse vägedega. Toimub suur lahing, võidab Deemon ja ürginimen langeb unne, ja deemonid neelasid alla tema pojad ja toimus pimeduse ja valguse segunemine ja on suur draama.
Selelsk, et esimest inimest päästa, saadetakse valguse maailmast üks saadik äratama ürginimest, saadik on elav vaim, oma viie pojaga läheb siis äratma ja ürginimene tõuseb üles. Ta tapab palju deemoneid, et saada kätte oma pojad, ja valmistab deemoni laipadest maailma, ka meie koosneme deemonite laipadest :D
Valgus-mõistus on olend, kes kehastub maa peal valgussaadikute kujul. Kunagi olukord kui kogu valgus koos, siis maailm põleb ära.
Mani rajas oma religioosse organisatsiooni nimetataud mani kirikuks. Tegemist oli hierarhilise struktuuriga, koosnes kahest ringist . Siseringis olid täiuslikud, valitud. Suurem osa oli Mani järgjad ehk kuulajad ehk usklikud. Ülesnadkes oli Mani õpetuse levitamine. Ülesanne oli olla valguse vabastaja . Eriti rohkesti oli valgust osades taimedes, et seda ei seedita välja vaid jääb sinu sisse. Liha söömine oli keelatud. Loomad ja inimesed kehavastuvad uuesti, kuid taimed mitte. Arbuusid, melonid, õunad jne. Valgust on võimalik kahjustda nt, maa kündmine, põlluharimine on keelatud. Nad olid tervendajad, ajasid välja kurje vaime jne.
Täiuslikud ise moodustasid hierarhi, kus olid erinevad ametid, kõrgemad ja madalamad. Kiriku eesotas seisis juht, kes oli mani pärija, neile allusid piiskopis, vanamd ja teatronid??? Ka naised võisid täiuslikke hulka kuuluda, kuid mitte ühtegi vaimulikku ametisse. Täiuslikud pidid harrastma askeesi , neilt nõuti palju, tsölipaati, füüsilisest tööst loobumisest, ei tohi ka end pesta, sest vees on valgus ja see on hävitamine (sp ka võitlus ristimise vastu). Üks kord päevas söödi, kõik toodi talle kohale.
Kuulajad pidid arvestama seda, et nad ei pääse valguse maailma, nad peavad uuesti kehastuma, karistusena kehastuti loomana.
Mani õpetus kus saadi täiuslikuks, kuidas selleks saadi ei ole teada. Täiuslikud kutsuvad enda juurde uusi liikmeid. On patte, mida ei anta andeks on jumaliku valguse kahjustamine.
Hakkas levima Mani elu ajal. Ta saatis missionääre erinevatesse maadesse. Igal pool võideldakse maniluse vastu, sest see on eksiõpetus. Rooma riigis kujunes saatus selliseks , et see likvideeriti 6 või 7 sajandil, kuid järgijaid oli ikkagi. Manilus esines igas riigis nii nagu oleks seal võimul olev usund manilusest tulnud. Tõlgendati kui budismi või krisluse tõese usundina.
6-7 sajandil hakkas mainlus levima ida suunas, Hiinas jõuab manilus 7 sajandil, viimased andmed 17. sajandist. Levik pidurdub 13. sajandil. Roomas kardeti, et manilased on ebalojaalsed, tegelt oli poliitiline usund.
Manilisuses ei pooldatud laste saamist ja eitatakse abielu. Sogdi päritoluga kaupmehed tõid mainiluse Hiinasse. Leitud jälgi ka tiibeti aladel. 762-840 oli riigiusundiks ida-Turkestani khaganaat, kui varsise kokku, siis manilus püsis edasi natuke aega. Ta oli algusest peale kosmopoliitne usund, et ühendada rahvaid ja keeli. Käsikirjad olid eri aegadest pärit. 20. sajandil on Egiptuset pärit leide. Viimased leiud 1997. aastast, aga neid pole publitseeritud ega tõlgitud. Ta oli sp ka populaarne , sest oli mõeldu kõikidele inimestele, olenemata seisusest, keelest jne.
Ta oli ka lunastususund. Nad kasutasid missioni vahendina teiste religioonide tekste jne.
28