Vastus leiad õppematerjalist: Maailma usundid

Maailma usundid (2)

Tallinna Ülikool - Teoloogia - Maailma usundid

5 VÄGA HEA

Religioon - Hingeotsijad ja jumala kummardajad - kogunege. Ühinege ühe lipi alla ning kandke edasi oma religiooni

Esitatud küsimused

Mis on religioon?
Kes meelitas oma ta kirstu mis kandus Nilusest merre?
Misna halaka-?
Kuidas suhtuda ebajumalatele ohverdatud loomade liha söömisesse?

Maailma usundid
Religio (ld k) tuleneb:

Religare – siduma

Religere – tähelep. olema/hoolima
Cicero : „ Religioon on inimese kohustus austada jumalaid.“ ( traktaat „De natura deorum “) Ta kasutab sõna „ kultus “, kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele.
Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid.
Religiosus/religiosa – religioosne (nii inimeste kui paikade kohta)
Superstitio – ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne )
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta.
Idololaatria – mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio)
15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma .
Sekt (ld k secta) – rühmitus
Widengren: „Religiooni olemus peitub jumala usus.“
Animism – usk hingedesse (ka loomade)
Totemism – esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad)
Animatism – usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana ( Okeaania päritolu)
Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa.
Religioonipsühholoogia – uurib nt hirme.
Veel seisukohti:“ Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja.“ Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa.
Üleloomulik – argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid , paiku.
Püha – võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu ; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade)
Definitsioone:

Uku Masing : „Mis asi on usk? Usk on inimese hoiak selle suhtes, millest inimene tunneb, et see on midagi temast võimsamat. Hoiak on alandlik, lõplik ja kontaktiotsiv. Mis on religioon? Maailmavaade ja elukorraldus.“

Waardenburg: „Religioon on orienteerumissüsteem. Religioon on märkide ja sümbolite süsteem.“
Religioonidimensioonid:

Intellektuaalne – inimene mõtestab religiooni kaudu maailma

Rituaalne/kultuslik – väljendud toimingutes

Emotsionaalne – tunded

Eetiline/ moraalne aspekt – põhimõtted ja käitumisnormid

Sotsiaalne – institutsioonid (riik, pere jne)
19.saj II poolel algas religiooni teaduslik uurimine . See kasvas välja teoloogiast.
Eeldused:

Maadeavastamine varasel uusajal

1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu

Võrdlev keeleteadus

Darwini evolutsiooniteooria
Liigitusviisid:

Geograafiline

Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud)

Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid

Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga)
Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund .
Maailmausundid – kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism , islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus )

Mesopotaamia religioon

Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega( vihmavesi ). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk- Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2) Indiast , kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
Tsikuraat – astmiktorn, mida sumerid hakkasid püstitama (kunstlikud mäed)
Sumerid leiutasid kiilkirja ja panid aluse ka riiklusele.
24.saj eKr UMMA – sumeri linnriigid ühendati.
Seniidid elasid 3.saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele vahel pole.
Akkad – tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel – tegemist seniiidi keelega)
Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~ 2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad.
Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle.
Sumeri-akkadi religioon – Mesopotaamia usund
Mesopotaamia religioon:

Polüteistlik
Pühad toimingud
Astraalreligioon –taevakehade austamine

Hakkasid jumalaid seostama taevaga (elupaik) ja planeetidega
Allilm , mis on ka jumalate elupaigaks (kolmekorruseline maailmapilt )

Antropomorfism – jumalaid kujutati inimesekujulistena.
Jumal võis ka looma kuju võtta. Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi, pahesid. Kaval inimene suutis jumalat tüssata. Jumalatel oli sugu ja nad abiellusid. Sõjad – inimesed osalevad, aga jumalad sõdivad.
Panteon – kõik jumalad, keda religioonis austatakse.
Umbes 200 jumalat ning see kasvas isegi 1000ni.
Nippur( linnriik ) – keskus.
Nippuri peajumalad:

Taevajumal An (-taevas)
Enlil (tuulejumal)

Said ühtse riigi ajal kogu maa peajumalateks.
Jumalad tagavad valitseva korra, et maailm ei langeks tagasi. Neist sõltus riigi ja üksikisiku käekäik.Jumalad valmistasid ühel hetkel inimesed. Maailm loodi ürgainest (oli suur veekogu ehk ürgvesi, millest kerkis välja maapind ). Taevas ja maa olid olemas, aga Enlil lükkas taeva maast kõrgemale ja valmistas teised jumalad. Inimesed tekkisid: 1) maapinnast 2) jumalus valmistas savist .
Inimesed said jumalaid mõjutada ja seeläbi ka oma saatust.Kohustus jumalaid teenida (inimene põhimõtteliselt jumala ori) Heast läbisaamisest sõltus palju.
Kuningas – jumalate ja inimeste vahendaja (ema inimene, isa jumal)
Ülempreester –omas võimet jumalate tahet teada saada
Inimene sai sündides kaitsejumala – madalamat sorti eestkostja kõrgemate jumalate ees.
Suhtlemine toimus palve kaudu. Nendega suheldi templites, mis oli ka jumalate elupaigaks.
Taevakehade liikumise järgi sai jumalate tahet teada (tekkis astroloogia )
Palvetati (suhtlus) ja ohvriannid. Igapäevane templikultus, samas leidus ka „kord aastas“ pühasid.
Muud üleloomulikud olendid: kurjad vaimud (kaitsesid kaitsejumal , loitsud ja amuletid).
Orienteeritud maisele elule. Maa-alune paik – maa, kust ei tulda tagasi. Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus).
Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed.
ANU – peajumal (akkadipäraselt AN)
ENLIL – nüüd ka mägedejumal
SIN – kuujumal
ŠAMAŠ – päikesejumal
MARDUK – samastati Jupiteriga (Babülon)
IŠTAR – armastuse jumalanna
Akkadi ajal hakati rõhutama eetilisi jooni.
Patt – eksimus käitumisnormi vastu; paluti andeks palvetes nende eest.
NB! Peab lugema: Babüloonia loomiseepos „ Enuma elliš“ (Mesopotaamia saamislugu; Marduk tapab teise jumala, kellest saab maa ja taevas.) Soovituslik veel „Gilgameš“ (peategelase surematuseotsingud).
Surm – traagiline noot sumeritel, akkadil hingest ettekujutus , aga elamisväärne on siinses elus.
Inimene peab leppima oma surematusega, saab mõjutada jumalaid. Kuninga positsioon säilib: relig. kohustus hoolitseda oma rahva eest, sest jumal tahab õiglust (akkadi tekstides). Kuningat karistati rahva eksimuste eest.
Lammas – põhiline ohvriloom (maksasoonte järgi loeti endeid välja)
Jumalad määravad saatust aasta kaupa. Uus-aasta püha: Marduki lugu mängiti läbi.
Püsis ka veel Rooma ajajärgul, mõjutas kogu Lähis-Ida ruumi, kuigi tütarkultuuri pole.
Vana Testament – veeuputuslugu(universaalne); sai mõjutusi nagu patukahetsuspalved ja inimese loomine maapinnast.

Kohustuslik kirjandus:

„Muinasaja kirjanduse antoloogia“ 2005

Babüloonia loomiseepos

Ištari lahkumine manalasse

Adapa müüt

Hinduism

250 eKr Ašoka sõnastas usuvabanduse põhimõtted.
81% India elanikkonnast peab end hinduistiks, 12-13% on moslemid , 2% kristlasi ja shik’e 2%, budiste aga ainult 0,8 %, džainiste 0,4%.
Pandžabis on 63% shikid. Osades piirkondades on valitsev ka kristlus. Samuti on kohati säilinud animism ning piirkondi, kus budiste on peaaegu pool.
Hinduks ei saa hakata. Hinduks saab AINULT sündida.
„Tõdesid on mitu.“ Tihti on erinevaad tõed ka vastuolulised, kuid siiski mõlemad on õiged. Seda vastuolu peab aktsepteerima.
Dharma – õpetus, seadmus ,
Veda – tarkus
Veda kirjanduse autoriteet (loodud u 1500-500 eKr Indiasse rännanud Arialaste poolt). Arialased rändasid pidevalt ringi, nad olid mobiilne kultuur. Seetõttu neist pole enne Vedade ajastut Indiasse erilisi jälgi jätnud. Oli kirjandus, aga polnud teksti, nad ei osanud kirjutada. Samas kirjandust oli terve rmt kogu jagu – kõiki tekste mäletati peast , selleks olid isegi eraldi inimesed.
Veda kirjandus on tohutult kihiline.
India kastisüsteem(jumalast):

brahmanid(max 5%) neil olid tekstid meeles ehk nemad pmts lõid selle kirjanduse; sündisid suust
ksatriya’d(sõdalased), sündisid kätest
vaišya’d, sündisid suguelundist
šu:dra, sündisid jalgadest

Igal kastil on omad reeglid – svadharma. (Sinu oma dharma)
Preestritel oli priviligeeritud staatus. Preestrid on ainuke abivahend , mille abil üldse on võimalik jumalani jõuda. Preestri löömine võrdne tema tapmisega.
Veda kirjandus:

Veda: Rg-, Atharva-, Sama-, Yajur-

Brahmana: katse vedade tekste seletada preestrite poolt ning anda informatsiooni brahman ’ist – salajane teadmine; absoluut hinduisimis.

Aranyaka – metsraamatud, mis andsid veedadele müstilisema tähenduse

Upanisal - õpetaja jalge ees maas istudes loodud tekstid (8.-5.saj eKr; tunnustavad vedade sisu, kuid täiesti uued mõtted. (õpetaja-õpilane vaheline vestlus )

Bhagavadgita – vestlus sõdalase Arjuna ja Krišna vahel. (Aejuna ei tahtnud võidelda, aga Krišna ütles, et tema svadharma kohaselt ongi vaja just sõdida.) Nende vestlusest algas allakäigu põhjustanud lahing.
Tulejumal Agni tuli appi arialastele edasijõudmiseks, aga lõpuks nad jäid ikkagi paikseks.
Maailma kavatseti muuta iseenda muutmise teel. Paljud hülgasid Vedade autoriteedi (ja pole seega hinduistid)
Akaša – tühi ruum, mis on maailma loonud.
Upanisali puhul õpilased: „Mis on absoluut?“ Õpetaja võib vastata vaikusega, mis näitab, et sellest ei saa kõnelda, seda saab vaid tunnetada. Teine võimalus on kirjeldada kõike seda, mida absoluut ei ole, aga ise pead aru saama, mis ta siis on. Kolmas võimalus: tattvamasi – ehk absoluut on kõigis meis – a:tman.
Mokša ehk vabanemiseni jõudmine ja absoluudiga ühinemine on kõrgeim eesmärk. ( Selleni ei aita positiivne karma .)
Ahimsa – vägivallatuse põhimõte(füüsiline, vaimne ja ka vaid mõttes – hinduismi jaoks on need samaväärselt halvad, vahet ei ole)
Upanisadide põhimõte ka, et meil on palju elusid . Samsara – hingeränne. Alles jäävad samad komponendid, aga tervik pole sama.
Karma (sõnast karman) – igal teol on tagajärg – aatmani ümber koguneb pos ja neg n-ö aura .
Algselt nim brahmanismiks hinduismi. Bhakti liikumine (– pühendumine)
Triaad: Višnu, Šiva, Brahman
Brahmanit pole mõtet kummarda , sest ta ei TEE otseselt midagi, lebab pilve peal ja avab vaid silmi. Talle on pühendatud 11 templit.
Višnu – eesmärk säilitada, pingutab selleks, et maailm jääks alles. Ta sünnib ümber, tema avatarid(kehastused): Krišna jne.
Šiva – hävitaja; maailm põleb tema tantsides ära; kuid ta pole halb, sest ongi vaja hävitada.

Muinasegiptuse usund

Tekkis u 4000 eKr Niluse jõe orus.
Noom – linnriik, mida oli kuskil 40-42. Suurem kui linn tegelikult.
Noomide ühinemisega tekkisid Alam-(põhjaosa) ja Ülem- Egiptus (lõunaosa) u 3000 eKr
Menes – esimene kuningas ehk vaarao. Pealinnaks sai Memphis /Memfis.
Demootne kiri – kasutati igapäevases asjaajamises. Hieroglüüfides(pühad märgid) kirjutati jumalaid puudutavaid asju jne. See dešifreeriti 1822 Napoleoni retkel leitud kivi põhjal.
Kopti keel – otsene järeltulija; kõnekeelena enam ei kasutata, vaid kultuskeelena. Palju kreeka laendsõnu. Egiptuses tõlgiti palju kreeka kirjandust.
Egiptlaste panteon (– kõik jumalad, keda mingis religioonis austatakse) ääretult mitmekesine ja kirev. See avaldus ka jumala erinevates ilmumisvormides. Austati loomi, sest jumal võis võtta mõne looma kuju. Kõige sagedamini kujutati jumalaid pool-inimese ja pool-loomana. Kasside austamine (üks jumalanna kehastus kassina), kuid tegelikult ta polnud esikohal. Olulised olid veel nt šaakal/koer (Anubis – täh: koerake; surnutejumal). Palsameeriti ka loomi.
Jumalad olid seotud loodusnähtuste ja eluvaldkondadega.
Loodusega seotud jumalad:

NUT(vanas egiptuse k. taevas; taevajumalanna; kaardunult kujutatakse) ja GEB( maajumal ; meess.) olid algselt omavahel seotud. ŠU eraldas nad.

Nende lapsed olid päike, kuu ja tähed. ATUM – kehastab loojuvat päikest; ilmumiskujuks peeti sõnnikumardikat ehk skarabeusi. Teda austati Heliopolis’es ( helios – päike), kus preestrid lõid maailma tekkeloo: ürgmerest tõusis pinnale jumal Atum, kellest tekkisid teised, kellest omakorda teised.

RA/RE (ka Heliopolises) sümboliks obelisk ; peetakse vahetult inimese loojaks. Inimesed tekkisid tema pisaratest. Valitses tegelikult maailma üle, sest tütar Maat peab ikka ju isale alluma . Valevandujaid ootavad eriti koledad kannatused.
ATUM-RA tekkis, kui neid samastati
MAAT – tõe, õigluse jumalanna
HOROS – pistrikukujuline;
THOT (H) – kujutati kas ibise- või ahvikujulisena; austati Hermopolises(Hermese linn); Thoti samastati Hermesega; kirjutajate kaitsejumal(oluline seisus, kuna kirjaoskust oli vähe)

Hermopolises arvati hoopis, et ürgmerest lendab lind (Thot) (-midagisellist)

ISIS – naise keha ja lehma pea; jumal Osirise abikaasa
AMON – nähtamatu ja kõikjalviibiv (– täiesti erakordne Egiptuses!); kehastus samas ka nt jäärana
AMON-RA – kokkuvõttes kõige tähtsam jumal üldse
HATHOR – samuti lehmapeaga
PTAH - käsitööliste kaitsejumal; austati Memphises; sealsed preestrid ütlesid, et Ptah’il pole algust ja Ptah lõi maailma, jumalad, inimesed vaid oma sõnaga. Ning kõik teised jumalad on Ptahi erinevad ilmingud!!! Siiski monoteism Egiptuses ei juurdunud, mis on seotud valitseja Amenhotep IV ehk Ehnaton ’iga - Aton sai ainsaks jumalaks , teiste kultused keelati ära, esimesena Amon-Ra omad. Ehnatoni surma järel taastati kohe vanade jumalate kultus.

Põhiline muutus – vaheldusid peajumalad.
Atum sai peajumalaks esimesel vaheperioodil; keskmise ja uue riigi ajal jäi ka selleks, samastati aja Ra-ga: Atum-Ra, levinuma kirjapildiga Amon-Ra.
Iga kultuskeskus tahtis olla maailma keskpunkt.
Iga templi juures oli tiik, mis sümboliseeris ürgookeani. Maailma loomist n-ö korraldi rituaalides. (Maailmakorra püsimiseks)
Taevakehade, eriti päikese sümboleid on Egiptuses väga palju.
Amon-Ra sümbol: päikeseketas kiirtega, millede lõpus on käed, mis hoiavad kinni elu sümbolist ankh’ist. See on hieroglüüf, mis tähistab elu. (See sobis hästi ka kristlaste ristiks)
Jumalatele toodi ohvriande, kuid mitte inimohvreid. Ainult kuningas võis ohverdada ning ta telegeeris selle omaduse ka preestritele, kuna ise ei oleks jõudnud igasse templisse.
Iga päev avati hommikul tempel pidulikult (justkui esimene avamine peale maailma tekkimist).
Osirise leidmise püha – aluseks legend.
Kuningat peeti alguses Horose kehastuseks, hiljem peeti Ra pojaks (Ra ja inimnaise laps).
Kuninga vastuvõtule oli võimalik minna pmts kõigil inimestel.
Kuningavõim oli maailmakorra püsimise aluseks. Sp valdas inimesi alati hirm, kui kuningas suri.
Kaua aega säilis omamaiste kuningate võim tänu asukohale. Egiptuse religiooni iseloomustab suletus ja konservatiivsus . Tektsides jne on hoiak muutuste suhtes.
Kunagi ammu jumalad kehtestasid maailmas valitseva korra – maat. Maadi printsiip väljendus ka looduse korras, nt päeva ja öö vaheldumine . Maat tähendab ka tõde, õigust ja inimesed peavad ka tõde rääkima. See printsiip kehtib ka pärast surma.
Egiptlaste jaoks oli Egiptus maailm ning pärisinimesed on vaid nemad.
Nuubiasse levis ka egiptuse kultuur. Oli kokkupuuteid ka teiste rahvastega, kuid arvati, et seda teist paika ei saa maailmaks pidada, sest maat kehtib seal vaid osaliselt. Kõrbe kardeti, arvati olevat koletiste paik ja sealt tulid sõjakad inimesed jne. Aasialane ja kõrbeinimene olid halvustavad mõisted. Egiptlased kartsid reisimist. Surm välismaal oleks olnud kõige jubedam asi, kuna siis ei olnud granteeritud õige matmine ja seega elu teispoolsuses.
Surnutemaailm
Asub kas taevas, maa all või mõlemas. Päikesejumal seilab oma laevaga päeva ajal taevas, öösel suundub aga surnteriiki (- Päike on öösel allilmas .)
Seth oli Osirise vend, kes meelitas oma ta kirstu, mis kandus Nilusest merre? Lõpuks pääses. Osiris mõisteti surnuteriigis õigeks ja ka surnuteriigi troonile.
Maati ruum – kohtuteener Anubis kutsub kohtusse sisse, mille peakohtunik on Osiris, kes küsitleb. Vastuses eitavas vormis (ma pole varastanud jne) See loetelu lõppeb kinnitusega:“Ma olen puhas.“ (6x)
Inimene koosneb erinevatest osadest:

Keha (füüsiline)
Nimi – tuleb kirjutada hauakambrisse ja kirstule
BA
KA

Inimese surres laguneb ta osadeks. Need tuleb säilitada. Kui palsameerimiseks raha pole, tuli matta kõrbeliiva, et oleks mingigi lootus säilimiseks.
Esimesel vaheperioodil tekkis uskumus , et tegelikult on igal inimesel BA ja KA olemas.
Palsameerimisel siseelundid eemaldati, pandi eraldi nõudesse jne. Vaeseid inimesi maeti aga lihtsalt lina sees kõrbeliiva.
Hauakambrisse pandi asju, et inimene saaks neid teispoolsuses kasutada. Sööki ja jooki vajas surnu pidevalt; sööki viidi kogu aeg juurde; muidu võis nt kummitamas hakata käima.
Südame kaalumine: jumalanna Maati kuju ühele kaalukausile ja süda teisele. Süda ei tohi olla raskem, muidu surnuteriigis süüakse inimese BA ja KA ära ning inimene lakkab olemast.
Sealpoolsuse juhid – surnu saab lugeda, mis hauakambrisse on kirjutatud, ta vaatab kaarti , et jõuda kohale õigesse kohta.
Päikesejumal liikus allilmas maa-alust Niilust mööda. Pimeduse jõududel võib õnnestuda see laev vallutada.
12 allilma osa on eraldatud seintega. Laev sõidab sealt läbi iga tunniga, kui viimased uksed avanevad , siis suundub ta maapeale tagasi.
Sealpoolsus on lokaliseeritud läänepoole, sinna kuhu päike loojub – seega nim ka läänemaaks.
Ušeptid – inimkujulised panused, mis pandi hauda kaasa, et oleks olemas, näiteks kokad .
Egiptuse usund säilis ka ristiusu levimisel seal (2.saj). 4.saj lõpul sai Rooma riigis ainsaks lubatud usuks juutluse kõrval kristlus – egiptlaste uks keelati ära; kui sümbolitest võeti sinna kaasa haasrist ning palsameerimise komme , samuti panid kristlased oma lastele Egiptuse nimesid .
Mitmed Egiptuse päritoluga jumalad levisid kõikjal Rooma aladel, kuid tegelikult oli tegemist vaid jumala ülevõtmisega omaenda religiooni.

India budism

Buddha ( Siddharta Gautama)
Arvati, et Buddha elas 7-6.saj eKr (624/623-544/543eKr) Tegelik eluaeg oli tal u 100 a. hilisem, ehk siis 568/563-488/483 eKr.
Päris headest oludest. Isa oli šakya hõimu valitud kuningas. Öeldakse, et ta oli kuningapoeg. Ta isa ja ema olid omavahel sugulased, aga oma aja kohta polnud selles midagi imelikku . Lumbini, savannilaadne rohumaa, on Buddha sünnikohaks. Legendi järgi sündis ema puusakondist ja oli kõhus 18 kuud. Sünd oli ebahügieeniline ja sp ema suri peagi.
Ta eesnimi tähendab püha eesmärki, perekonnanimi tuleneb Gotama’st ehk esiisade perek nimest.
Buddha abiellus 16-aastasena oma sugulasega. Sellel ajal oli see normaalne aeg abiellumiseks, sest surdi väga vara. Lapsi neil ei olnud. Kui ta sai 29 aastaseks (oma aja järgi juba vana mees), nägi ta: 1) vanurit, kes komberdas kepiga 2) haiget kanderaamil 3)põletamiseleviidavat laipa 4)kiilaspäist askeeti, kes ainsana neist naeratas – tema jaoks tundus see ainus väljapääs. Otsustas ise ka askeediks hakata. Lahkus oma poja sünniööl. Hakkaski nälgima ja otsima tõde.
Askeedid, kes üritasid maailma muuta iseenda muutmise teel.
NB! Õppis upanišadide filosoofiat .
Siis oli tal endal juba 5 õpilast. Ta oli suurepärane nälgija - söönud ühe riisitera päevas ning viimased mõned aastad polnud ta end pesnud. Ühel hetkel aga sai aru, et sellest ei piisa, et sellest pole kasu. Pesi end puhtaks, sõi kõhu täis ja õpilased läksid minema. Istus jõe äärde maha ja asus mediteerima. 40 päeva hiljem ta kirgastus Bodhagayas. Legendi järgi olevat surmajumal käinud teda kiusamas, kuna kartis , et hakkab teisi õpetama. Budhha leidis oma õpilased jälle üles ja pidas neile esimese jutluse. See oli oluline, sest ütles välja tõe – pani liikuma seadmuseratta ehk dharmaratta (dharmacakra)
Suri 82 aastaselt (2 x rohkem kui tavaline in.) tagasiteel oma koguduse juurde. Vihmaperiood oli juba alanud, seega ei jõudnud kohale, vaid peatud ühe toetaja juures. Talle pakuti sööki, mille tõttu ta suri – sealiha , trühvlid, bambusevõrsed või kala. Haigestus verisesse düsenteeriasse vms. Kušinagaras hakkas mediteerima, süvenes sellesse, jätis õpilastega hüvasti ja läkski nirvaanasse(suri ära).
Devadatta, tema sugulane, üritas Buddha kogudust kätte saada. Üritas 3 x teda isegi mõrvata: 1)veeretas kivi kaela, jalg olevat viga saanud 2)saatis metsiku elevandi kallale 3) kaks salamõrvarit tungisid Buddha onni, kuid väljusid sealt munkadena xD Legend: Devadatta peab olema viimane olend , kes kunagi kirgastub.
Buddha õpetus:
See meenutab meditsiinilist teksti, aga sisaldab nelja tõde:

Kogu eksistents on kannatus (ükski nauding pole igavene )
Kannatusel on konkreetne põhjus – trisna (janu) – elujanu ; freudistlik tung; ehk kannatame, kuna soovime midagi.
Kui enam trisnat pole, lakkab ka kannatus.
See vaibumine saab toimuda vaid nirvaanas.

Nirvaana - sanskriti k küünla ärapuhumine; selles olekus meid lihtsalt enam ei ole; totaalne surm.
8-osaline tee: õige vaade ja õige püüdlus, õige kõne, tegu, eluviis ja jõupingutus(pole vahet, kas tapate mõttes või reaalselt), õige järelmõte, keskendumine ( meditatsioon , jõudmine nirvaanasse)
8 viitab seadmuserattale.
Karmaseadus – kõigel on tagajärg.
Oluline pole koguda pos. karmat, see on samamoodi takistuseks. Karma peab olema vabanemise hetkeks nullis.
Buddha kirjutas neile, kes aru ei saanud, veel 10 reeglit:

Tuleb hoiduda vägivallast, ka vaimsest. Kui nkn on lammas juba tapetud , siis tohib liha süüa.
Tuleb hoiduda võtmast seda, mida pole antud.
Hoiduda mittevooruslikust seksuaalsuhtest.
Mitte kõnelda seda, mis pole tõde.
Mitte tarvitada meelitumestavaid aineid. (Kuidas keegi võtab :D)

Munkadele lisaks veel:

Mitte süüa pärast keskpäeva
Ei tohi osa võtta tantsust, muusikast, teatrist .
Ehteid ja parfüüme kanda ei tohi
Istuda ja magada pehmel asemel ei tohi
Vastu võtta kulda ja hõbedat

Kogu maailm on maya – illusioon , seda pole olemas. Kõik on oma olemuselt tühi – šuntaya. Seetõttu inimesed on minatud – an- atman , kõik asjad on ka.
Ahimsa – vägivallatuse põhimõte. Kui kogemata putukale peale astusite, siis pole sellest midagi.
Kolm kalliskivi:

Budhha
sangha (mungakogudus, kus on 7 printsiipi )
dharma

Sangha on ülesehitatud hõimudemokraatia põhimõttel; üheisiku juhtimise vastane.
Konsensusdemokraatia – kõik peavad olema nõus.
Buddha sai lubaduse, et busistlik kogudus on iseseisev üksus – budistid ei sekku poliitikasse, aga ka riik ei tohi sekkuda nende tegemisse.
4 rängeimat eksimust, mille pärast visatakse välja kogudusest: kui astutakse suguühtesse, vargus, mõrv(ka selle kavandamine), valetamine .
Nunnadele on kloostrireegleid rohkem(üle 300, meestel üle 200), kuid tegelikult on samad reeglid, naistel need lihtsalt korduvad. Selles avaldub Buddha halvustav suhtumine naistesse.
Algselt olid lihtsad reeglid, neid täiendati.
Tekste peeti meeles. Vihmaperioodil koos istudes nad korrutasid vinaya teksti. Kui keegi lugemise käigus sai aru, et on mõne reegli vastu eksinud , ta pidi seda ütlema.
Vaeseid, haigeid, põgenikke ei võeta kogudusse. Munk peab olema täiesti terve ja vaba – Buddha leppis selle kuningatega kokku.
Buddha laip põletati ära.
I mungakogu Buddha surma-aastal
II 388/383eKr: 1)Maharan?ghiha – mahayana (leebem) 2)Sthaviravada – hinayana.
Buddha ei lubanud almuseid söömata jätta rohkem kui 7 päeva. Sp tekkis kaks suunda. Küsimus, kas Buddhal oli inimene või oli ta jumalus.
III mungakogu 250 eKr – budism hakkas Indiast välja levima, selle taga oli Ašoka(270-230eKr valitses). Ta lasi üle India rajada edikte. Ta saatis budistlike misjonäre ka Indiast välja, NB! ka nelja Vahemere kuninga juurde. Sri Lankale viisid Ašoka poeg ja tütar isiklikult. Ehk siis u 3.saj eKr esimene laine.
IV mungakogu (100pKr : budismi levitamine Hiina(teine laine) – teised kohad peale India hakkasid ka juba edasi levitama.
Mahayana – budismi vorm, mis laenas asju hinduismist. Buddhast saa üleloomulik olend – jumal(lendleb õhus jne.) Ideaaliks sai bodhisathva – olend, kes võiks juba minna nirvaanasse, aga tahab aidata ka kõik teised olendid nirvaanasse; elab miljoneid aastaid meie seas. (Kassipoegade busism – bodhisathvale tuleb vaid kord palve esitada; ahvipoegade budism –ise klammerdudakse külge ja tuleb vaeva näha.)
Nagarjuna – nim teiseks Buddhaks. Totaalne eitaja (isegi Buddhat), kõik on illusioon.
Igaühel on erinev illusioon.

Sissejuhatus judaismi

Juut – algselt kasutati vaid heebrealane/israeliit, nüüd kõik, kes seda usku tunnistavad.
Halaha – emaliinipidi sündinud juudiks (isa polnud teada)
Judaism – monoteistlik juudi religioon, usutakse Jahvet
Judaistika – teadusharu , mis tegeleb judaismiga ja kogu selle tsivilisatsiooniga üldisemalt ( kunst , keel, müstika jne)
Diasporaa – juudid , kes elavad väljaspool oma kodumaad
70. a. – pöördeline punkt, kus tuli paljud asjad ümber teha.
Ükskõik, kus juudid asusid, oli neil 3 ühist asja – keel, pühakirjad ja
Tihti sunniti neid kas teise usku pöörduma või asukohta vahetama . Nad pidid hakkama tegelema aladega, mida saab n-ö kaasas kanda.
1948 – Iisraeli riigi väljakuulutamine 14.mail
Ažkenaasi juudid – jiidishi keel
Mizrahi juudid –
Sefaraadi juudid– ladiino

Iisrael

Jeruusalemm – pealinn
76,4% juudid, 23, 6% araablased , druiisid jne
13 428 300 juuti maailmas
Keel: heebrea ja araabia

Sümbolid:

Taaveti täht, mille kohta öeldakse ka taaveti kilp
Menoraa – küünlajalg, kus põles õli, mitte küünlad.

Usk:

üks ja ainus jumal
Šma Israel ( Kuule , Iisrael!) – juutide usutunnistus – öeldakse kogu aeg
Jahve (JHWH) – ma olen see, kes ma olen; seda välja ei öelda(Jahvet).
Elohim (– jumalad) kasutatakse selle asemel
Jumala omadused: kohtumõistja ja armuandja korraga.
Jumal valis väidetavalt omale rahva, see oli lepinguline suhe.
Suunatud siinpoolsusele; praegusele elule.
Toora –(õpetus) peamine pühakiri

TOORA – esimesed 5 Moosese raamatut (VT); heebrea keeles
Heebrea piibel = Tanak = Toora(Õpetus) + Nebiim( prohvetid ) + Ketubim(kirjad)
Toora tuumaks on 10 käsku.
Õilsus ja armulisus on aulisel kohal. Kunagi ei jäeta teist juuti hätta.
„Armasta oma ligimest , sest ta on nagu sina!“ (olete võrdsed jumala ees)
Noa 7 käsku ( Talmud )
Jumalat ei tohi pildil kujutada.
Juudid on läbi ajaloo olnud üks kirjaoskavamaid rahvaid.(Toora, heebrea keel)
Rabiinlik kirjandus (u70-638) – tekst on ilmutus ja püha, aga seda võib tõlgendada erinevalt. Inimene peab ise mõtlema ja kriitiliselt mõtlema; oma arvamus asjast.
Väidetavalt on olnud ka suuline toora. Tekkis vajadus see kirja panna –mišna(- kordama /õppima)
Mišna (halaka-..?.. ja haggada- legendid , anektoodid):
Tugineb tooral, seletab selle kohti, seda omakorda seletab Gemat?a
Talmud(õpetama; õppima) - keskelt hakatakse lugema ja heebrea keelt loetakse paremalt vasakule.
Peamine juhtide müstikavool - kabbala (tegelevad palju tähtedega, nt: B – suletud kolmest küljest)
Hassidism – (18saj)rajaja Israel ben Eliezer ehk Baak Šem Tov ehk Bešt
Jumalateenistuslik elu; elu kui jumalateenistus
Ei eristata ilmalikku ja religioosset - 24/7 oled juut.
Mizwa – käsk, religioossne kohustus, mida on 613: 248 käsku ja 365 keeldu. (Väidetavalt on 248 kehaosa inimesel.)
Kawwana – et inimene teeks asju meelsusega.
„Üks kivi, palju sädemeid.“

Mittereligioossed juudid
Masrotim e traditsioonidest kinnipidavad
Reformjuudid
Konservatiivsed juudid
Ortodoksed juudid
Ultraotodoksed juudid

Judaismis pole vaja vahendajat jumala ja inimese vahel. Pole pärispatuseid. Kõik on head, ise tead, millele järgi annad.
Rabi on lihtsalt õpetaja. Talt võidakse küsida, kas mingi söök on ikka koššer näiteks.
Iga päev:

Õnnistussõnad(beracha, berachot) – mida rohkem ütled, seda parem
Palvused(tfilla) – 3 palvust( hommiku , päeva, õhtu) Hommikupalvusi viiakse läbi igal pool. Võimaluse korral viiakse läbi sünagoogis.
Sünagoog(bet haKnesset – koosistumise maja) – seal loetakse toora rulli, mitte rmt-t; alati on seal menoraa; tavaliselt on rõdu naiste jaoks, et nad ei häiriks meeste meeli.

Mikwe – rituaalne bassein, kuhu kogutakse vihmavett; tänapäeval käivad naisterahvad(enne pulma, pärast sünnitust)

Kashrut
Rituaalsed esemed

Toora rull asub sünagoogis seadmuselaekas ja selle lugemiseks on eraldi järjehoidja. Loetamatutele tekstidele tehakse eraldi matused.
Koššer/Kašer – kõik, mis on lubatud; eriti toidu kohta – peab olema puhas, lubatud.
Sealiha on keelatud. Lubatud on sõrgadega mäletsevad loomad. Samuti ei või süüa teatud osi ning liha peab olema verevaba(soolatud vms). Tapetud peavad olema erineval viisil – Šuhet – et loom sureks võimalikult kiiresti, ei kannataks. Piima- ja lihatoite kunagi koos ei tarbita, neile on isegi eraldi nõud. Vahepealsed tooted – jahu näiteks, vahepeal on lubatud.
Kipa ehk jarmulka – peakate, mis paneb tunnetama jumala ja sinu vahet.
Oimulokid – muud juuksed lõigatakse 3. a poisil ära, aga neil lastakse kasvada. Pole kohustuslik kõigil ja need võivad olla erineval kujul(ka rastad)
Tallit, tzitzit – palvemantel
Tefillin – kaks nahkrihma pea ja käe peale panekuks palve ajal.
Mezuza – väike karbike , mis kinnitatakse tubade ja majade uksele. Kombeks on seda puudutada. Neil pole wc-ja vannitoa ustel .
Šabat –reede päikeseloojangust laupäeva päikeseloojanguni; puhkepäev, ei tohi ühtegi tööd teha. Süüdatakse kaks sabatiküünalt. Sel ajal midagi ei toimu, ühistransport ei sõida. Kui peab rikkuma, siis peab, aga püütakse seda vältida.
Kalender ja pühad
5772 = 3761 + 2011 (29.09.2011-16.09.2012)
Hannuka – valguse püha (jääb jõulude aega) ja Pesah (paasapüha) – jääb lihavõttaega.
Eluring:

Sünd ja nime andmine(enamasti tähendavad nimed midagi)
Brit milla -ümberlõikamine - 8. päeval pärast poisslaste sündi(kõik ei tee)
Bar mizwa – poistel; n-ö täiskasvanuks saamine; siis hakkavad kehtima kõik kohustused jne
Bat mizwa – tüdrukutel sümboolsemalt; tehakse pidu
Abielu/Ketuba/Huppa – tuleb kirjutada tunnistajate juuresolekul lahutuse GET ja anda see naisele, kes peab nõustuma.
Surm. Leinavaid inimesi ei jäeta kunagi üksi. Shivale(7.päeva) järgneb 30-päevane kergem periood ja siis aastapärast alles pannakse hauakivi.

Nutumüür Jeruusalemmas on kõige püham koht.

Kreeka usund

NB! 12 kreeka jumalat peab eksamil teadma.
Kreeka keel kuulub indo-euroopa keelkonda. Sellest tulenevalt on sellest piirkonnast mõjutusi. Teiseltpoolt on levinud arvamus, et kreeklased on praeugsesse piirkonda sisse tunginud. Enne räägiti seal teisi keeli ja sealsetel rahvastel oli teistsugune tsivilisatioon. Kreekas tekkis tsivilisatsioon mittekreeklaste läbi. Polnud indo-euroopa rahvad . Üheltpoolt ürgne Vahemere kihistus ja sinna peale tulnud indoeurooplastest kreeklased. Kolmandaks mõjuallikaks on Idamaad , kust on üle võetud ka palju religioosset.
Substraat - aluskiht(Vahemere põliselanikud)
Superstraat – pealiskiht(kreeklased)
Adstraat – kõrvalkihistus (Ida kultuuri ja religiooni pidev ja tugev mõju)
Kreeka kultuuri moodustabki üks suur segu.
Aja jooksul muutus kreeka religioon, sp tuleb silmas pidada ajastut.

Pronksiaeg – 2. Aastatuhat eKr

Klassikaline kreeka – 5-4. Saj eKr tipp

Hellenismi periood - Hegemoonia kehtestamine; Makedoonia kuningas Aleksander Suur alistas Idamaad.
Substraat, ürgne Vahemere kultuur
C,atal Hüyük – jumalanna (istub kaslaste vahel, mäeotsas)
Autoriteetsed Jumalannad mängisid Anatoolias ja mujal olulist rolli.
Austati härga.
Pronksiaeg
Lossid olid usukeskusteks, templeid ei kujunenud. Seal olid kultusruumid. Knossose loss olulisim. Loss oli ülesehituselt ritualiseeritud. Keskhoovil keskne rituaalne tähendus, kust omakorda pääses kultusruumidessse nagu trooniruum – olulisim; naissoost isik käis kümblemas ja hiljem istus oma troonile. Kultusruumid ja viljasalved olid omavahel seotud; rituaalides kasutati andameid ilmselt. Usk hoidis lossisüsteemi koos. Austatud jumalaid pole teada, kuna keelt ei ole suudetud dešifreerida ning seal pole nende kohta nkn midagi öeldud. Teave jumalatest pärineb piltidelt, mis salgeli on pitsatid. Üks asi, mis paistab silma – naised domineerivad.
Kuulus madudega jumalanna, kelle peas istub kass ja rinnad on paljad .
Kätega rindade toetamise žest.
Kui mees on pildil, siis ta on kõrvaline.
Jumalannad piltidel võisid olla ka ühe peajumalanna erinevad kehastused.
Lineaarikiri B – varasemad kreekakeele tekstid (varem oli lineaarkiri A, mis polnud kreeka keel)
Sealt saadi vähest teksti ka jumaluste kohta, kellele on annetusi toodud. Sealt on selgelt näha, et austati paljusid jumalaid. Oluline osa hiljem Kreekas austatud jumalatest seal olemas ( Zeus , Hera, Poseidon jne), samas ka selliseid, keda hiljem enam pole.
Klassikaline ajajärk
Varasem matriarhaalne alatoon asendus pigem patriarhaalsega. Kodakondsust ja poliitilisi õigusi naistele ei kuulunud. Religioonis olid jumalannas siiski väga olulised, kuigi mitte esikohal. Hera, Athena eriti olulised. Jumalalannade osatähtsus panteonis tunduvalt suurem ja naiste osa ühiskonnas. Avalikel üritused, nagu rituuaalid olid kohad, kus naistel oli oluline roll.
Kreeka panteon:
Antropomorfne , väga inimkujuline ja inimestele sarnane (mitte nagu Egiptuse pool-loom, pool inimene jumalad)
12 suurt Olümplast ei moodustanud kõiki jumalaid. Ning lisaks teistele jumalatele oli veel pool-jumalaid, nümfe jne.
Kreekas oli lugematu arv erinevaid pühamuid. Igas pühamus oli jumala austamine veidi erinev. Kultuse juurde käis igas templis oma lugu, need varieerusid. Polnud ühtset riiki ja religioosset organisatsiooni, mis oleks seda ühtlustanud(unifitseerinud).
Pan-helleenlik visioon (kogu-kreekalik) – selle kujundas poeesia ( Homeros , kangelaslood jne)
Idamaade eeskujul kujundasid kreeklased oma kujutuse jumalustest.
Chaos – seletamatu algnähtus, millest sündisid Uranos (-taevas) ja Gaia .
Titaanid – esimesed jumalad: Kronos tappis oma..Igatahes, neist sündisid jumalad Zeus jne.
Kreeklased ei pidanud tingimata seda täpselt uskuma, võisid seda varieerida. Ei tekkinud mingit ortodoksust.
Mütoloogia polnud kreeklaste jaoks religiooni keskmes. Oluline hoopis, kuidas käituti.
Ühelt poolt seisid jumalad normide ja seaduste eest. Kui käituti reeglitevastaselt, siis arvati, et jumalad maksavad kätte. Hukatus tuleb siinpoolses elus, mitte teispoolsuses, võib kanduda üle ka teistele põlvkondadele.
Kujunesid välja ka salajased jumalateenistused – mysterion. Austati eelkõige allilmaga seotud jumalusi . Lähtuti sellest, et ka pärast surma võib mingil määral elu edasi minna. Suurem populaarsus alles hellenistlikul perioodil.
Tavapärane ettekujutus surmajärgsusest oli nukker eksistents, mida keegi ei tahtnud, aga mida ka vältida ei olnud võimalik.
Hades
Kogukondlik ühiskond, mille allüksus oli polis (linnriik) – see austab koos jumalaid ja vastutab oma liikmete tegude eest jumalate ees. Üksikisiku jumalateotus tõi karistuse kogu linnale . Järelikult karistas kogukond ise, et jumalad ei hakkaks kõiki karistama .
Sokratest? nähti ohtlikuna, ta pidi elimineeritama.??
Jumalate austamine käis läbi rituaalide, puhaste riituste. Müüt seletas rituaali, andis tausta, ent ometi jäi kõrvaliseks. Oluline oli see, mida tehti. Suhe: mina sulle- sina mulle.
Jumalatele ohverdati nt loomi. N-ö leping jumalate vahel. Nad andsid inimestele vastu, mida nad tahtsid.
Kreeklaste kujutlustes võis igaüks rituaale läbi viia, polnud vaja preestreid.
Pühamu (hieron; heiros – püha) – muust sfäärist n-ö äralõigatud. Seda maatükki nim temenos, mis oli püha ala. Surm, sünd ja sigitamine olid tegevused, mida temenoses teha ei tohtinud. Keskne koht oli altar .
Altari juurde kuulusid templid. Naos – jumalate koda. Templi sissekäik oli idas.
Olümpias algselt moodustas kogu pühamu Zeusi altar ja hiis . Siis lisati Hera(abikaasa) tempel. Alles 3. saj pärast seda ehitati ka Zeusi pühamu.
Athena tempel – polnud erilist rituaalset tähendust (suurus ja uhkus ei määranud rituaalset olulisust)
Rituaalselt olulisem tempel oli välimuselt märgatavalt tagasihoidlikum.
Preestrid, kr keeles hiereus (-pühamees), olid alati seotud kindla pühamuga. Preesterkonda kui sellist ei eksisteerinud. Tal oli alati kindel funktsioon, mida täitis. Nad ei moodustanud vaimulikku seisust , osa neist olid sisuliselt riigiametnikud, keda valiti uuesti igal aastal. Samuti valiti igal aastal ülempreester, vähemalt Athenas. Preestri suguvõsad elasid täiesti tavalist aristrokraatidele iseloomulikku elu, neil polnud erilisi tabusid. Vaid enne riituste läbiviimist pidi teatud asju vältima, ettevalmistus.
Preestrinnad(hierea) olid küllaltki olulisel kohal. Suurtes pühamutes oli mõlemasoolisi.
Rituaalid, mida nad läbi viisid olid väga erinevad. Aasta jooksul oli palju suuri pidustusi, vähemalt 1 suur iga kuu, mis andis reeglina kuule ka nime. Kuna igal jumalal oli oma funktsioon, siis pidi neile kõigile ikka austust näitama (läbi pidustuste).
Olympiamängud olid üleriigiliselt kõige suuremad pidustused. Südasuvised jumalanna Athena pidustused – Panthenaia. Persepone.
Oli pidustusi, mis oli vaid meestele. Olümpiamängudel nt võisid osaleda vaid vallalised naised.
Demeter ja Persepone
Ideaaltüüp:

Rongkäik – traditsioonilist teedpidi, rahvas jagunes vaatajateks ja minejateks.
Ohvriloomad – valdavalt imetajad ( kitsed , lambad , sead, veised ); emased loomad jumalannadele; need loomad pidid olema perfektsed ja ehitud. Hekatombos – saja veise ohver (Hera jaoks) Oluline, et loom pidi tahtma , et teda ohverdatakse.
Maskeraat, tantsud – seksuaalne alateema ; kanti falloseid(isegi naised) Ettenähtud maskid.
Pühamus leidis aset ohvritoomine
pidusöök
spordivõistlused, võistulaulmised(sisuliselt teater)
palve – (kr euche) jumalate poole pöördumine kõva häälega, rõhutati...taheti konkreetseid asju

Enne igat lahingut toodi ohvreid, et jumalad neid aitaks. Tõotati, et jumalatele kas antakse osa saagist vms. Ohvrite vastuvõtmine näitas, kas jumalad on valmis aitama . Selle juures märkis kõik rolli (siseelundid, looma käitumine jne). Kui ei läinud plaanipäraselt, tehti kordusohverdus. Seda võeti ülimalt tõsiselt.
Mantis – õpetaja, keda austati väga; temast sõltus tihti sõjaline edukus jne.
Teatud pühamud spetsialiseerusid jumalate tahte väjauurimiseks – manteion (meie mõistes oraakel).

Jaapani usundid

Jaapani ajalooperioodid:

Nara ja Heian (710- 1192 )
Kamakura (1192 – 1333)
Muromachi (1338- 1573 )
Azuchi-Momoyama (1573- 1603 )
Edo (1603 – 1868)
Meiji (1868 – 1912)

Need nimed viitavad sageli linnade nimedele .
„Kojiki“ (712) – (ülestähendusi vanadest asjadest) kirjutatud Hiina eeskujudel. Leiti, kuidas hiina hieroglüüfe kasutada jaapanipäraselt.
Yamato ja Izumo hõimud – esijaapanlased.
Asutus Jaapani saartele tuli lõunapoolseima saare kaudu ja põhiline kultuur jäi pidama Honshu saare keskpaika.
Kami – hingeolend; jumal; siirhing – võib end erinevates objektides end ilmutada.
Fuji mägi on üks neist kohtadest, kus kami võib end ilmutada.
Kõige algelisemad pühapaigas moodustati nööriga ümbritsedes ja kami kutusti sinna sisse. Seejärel esitati talle oma nõudmised rituaalsete laulude läbi, mida võisid saata veel erinevad tantsud.
Keisri surres korraldati hiiglaslikke rituaale, et ta hing siirduks õigesse kohta.
II m.s. järel ütles keiser lahti oma jumalikkuse saatusest; kami siirdus tema kehast välja ning igaühel on võimalus see n-ö kinni püüda.
Izanami ja Izanagi – jumalikud olendid, õde ja vend, kes astusid taevaservalt vikerkaarele, segasid seal kokku saarekese ja astusid silla abil sinna Jaapani saari looma. Öeldakse, et ilusaid saari on vaid siis võimalik tekitada, kui mees kõneleb enne, nad pididki rituaali kordama ja nüüd tekkisid ilusamad saared (läbi suguühte). Hiljem millalgi mees näeb naist kõdunenud seisundis allilmas. Sealt lõpuks välja pääsedes veeretas koopasuu ette suure kivi. Nüüdsest peale pidid allilm ja siinpoolsus olema eraldatud. Õde lubas iga päev 1000 inimest tappa, kuid vend Izanagi vastas 10 000 sünnitusonni loomise lubadusega.
Ubuya – sünnitusonn
Kegare – määrdumus(nii füüsiline kui hingeline )
Izanagi puhastusrituaali ajal sünnivad temast:

Amaterasu – päikesejumal (Yamato hõimu peajumal)
Susano-o – pimeduse ja öö jumal (Izuno hõimu peajumal)
Tsukiyomi – pimeduse ja surnutemaailma jumal

Tänapäeval Amaterasu kummardamine on koondunud Ise pühamu ümber. See ehitatakse iga 20 aasta järel uutest materjalidest , sest tuleb hoida võimalikult puhtana. Ehitusmaterjaliks kasutatavaid pühasid puid kasvatatakse kindlas hiies (Nagano nt)

Budism

Tuntuimad budistlikud õpetajad

Kukai(774-835) – shingoni(tõe sõna) koolkond ( mantra koolkond)
Saicho (767-822) – tendai koolkond (ratsionaalsem, harrastatakse vaikse hingamise tehnikat – shikan)

Nende koostöö tulemusena tekkis sünkreetiline maailmapilt; kamide – buddhade ühtsus. Shintoism ja budism ei püsi üksteisest lahus.
Budismi ja jaapani oma usundi sidumisel leiti, et kamid on tegelikult buddha järeltulijad (honji –suijaku)
Dainichi (suur päikene) – on siis Amaterasu.
Õpetus Buddha kolmest kohast sobis väga hästi shintoismiga kokku (kamid on üheks neist).

Honen (1133-1212) jodo koolkond
Shinran (1173-1262) jodo- shin

Genshin 10.saj kirjutas põrgutest, kuhu inimene võib sattuda. Genshin õpetas, et me peaksime eralduma määrdunud maast (onri-edo/ Jodo)
Nenbutsu – Buddha nime lausumine, mis sõlmib sideme puhta maaga, et me võiksime sinna surma järel jõuda.
Shinran „Kõrvalekaldeid kahetsedes“(Tannisho): Amida algtõotuse (hongan) ees on võik võrdsed. Inimestel oli rasketel aegadel sellist lihtsalt pääsemisõpetust oli väga lihtne omaks võtta. Täiuslikuks on võimalik saada ainult mõne jumaliku olendi abil.
Jiriki (– enda jõud), teiste sõnadega nangyo (–raske tee) ja tariki (–teise jõud).
Shikantaza: iga inimene, kes istub lootosistes ja mõtleb vaikselt, ongi juba oma olemuselt Buddha (ZA)zen- chan -dhyana [zen ei ole meditatsioon]

Dogen (1200-1253) soto koolkond

Dogen Genjokoan: Õppida tundma Buddha teed, tähendab õppida tundma iseennast . Kirgastusest ei jää jälgegi järele, kuid järelejäämatu jälg kirgastumisest kestab edasi pikalt-pikalt.
Minatus (jaapani k muga)
Olemine koosneb dharmadest, mis on pidevas muutumises.
Rinzai – seal on lühikesed tekstid koan (avalik kaasus ehk kohuasju arutati avalikkuse ees) Õpetajale peab kehaga arusaamisest märku andma, sest selgitusest ei piisa (ja Eisai)
Mazu – õpilane mediteerib zazeni asendis, et virguda, mille peale õpetaja hakkab kiviga maad hõõruma, et näidata, et selliselt peeglit teha on sama võimatu ;D

Hakuin (1685-1768) rinzai koolkond
Bankei (1622-1693) rinzai koolkond

Proovivad zeni iseloomu rahvale lähemale tuua. Ühekäe plaks – peab jõudma millessegi, mis on mitteduaalne ehk mittekahene(funi). Isegi kui saavutaks selle, poleks seda võimalik keele abil edasi anda.
Shintoismis:
Torii –(tori –lind, i- õrs, kus ta saab istuda) – värav, kust avaneb eriline õige vaade.
Jaapanlastel on hoiak, et nad tahavad näha, kuidas juba varem on nähtud, ja mida täpselt. Sp, et kohal on oma vaim, hing, mille juurde on oma kindel tee.
Shimenawa – nöör, mis peaks hoidma kurjad vaimud eemal

Islam

Allah – (vana-süüria keelest tulnud sõna) kuulus juba beduiinide panteoni koos al-Lat’i, Monat’i ja al-’Uzza’ga)
Islam – allumine; allutatud olemine; allaheitmine
Muslim (slm; salam -rahu, tervik) – alluja; järgija (moslem; muhameedlane )
Koraan – islami pühakiri (al-Qur’an- lugemine)
Muhammad / Muhamed (570-632) -Islami prohvet (tähendab see, keda kiidetakse)
6/7. saj Araabia poolsaarel
Islamieelsed uskumused
Kesk-Araabias kõrbealal elasid beduiinid (kõrbearaablased), kes olid karjakasvatajad.
Meka oli kaubanduse keskuseks. Sinna tuldi kokku kindlal ajal.
Kaaba (must kivi) oli kummardamisobjekt islamieelsetel araablastel.
Beetil (bayt el – jumala kodu/paik) – kivid , mida viidi lahinguplatsidele ja rännates endaga kaasa.
Olulisel kohal olid luuletajad , kelle eesmärgiks oli hõimust kirjutada, neid ülistada. Teisest küljest kahin( – võimu posija ), kes pidi oma jutlustega tooma edu lahingutes, jumalalt võimu välja lunima .
Muhammad meenutas luuletajat.
Koraan koosneb ilmutustest, mis erinevatel eluperioodidel on saabunud Muhammadile. Jumal räägib neis esimeses isikus . Koraan on jagatud 114 suuraks (peatükid), kõigepealt pikemad , järgnevad lühemad. Suurad omakorda on jagatud salmiridadeks või lõigukesteks – ajat(aya).
Meka periood(610-622)
Muhammad sai esimese ilmutuse ~610 aastal.
Kasvas üles oma onu juures, keda aitas kaubanduses. 25-aastasena abiellus rikka lesega Khadija’ga. M läks mäele paastuma, mille tagajärjel hakkas kuulma puude ja kivide juttu . Esimese ilmutus: ilmus kuju, kes käskis tal lugeda, kuid ei osanud ning sp hakati teda kägistama, mille tagajärjel hakkas lõpuks lugema. Selle vapustuse järel koju minnes viidi ta kristliku munga juurde, kes seletas ära, et tegemist oli olnud ilmutusega ingel Gabrieli kaudu (Gibril).
Ilmutused olid ainujumalast (Allah).Pole teist jumalat peale Allahi . Muhammad oli ühe ja ainsa jumala prohvet. Koraan oli ühe ja ainsa jumala sõna. Kolmas, mida kuulutas: surnud äratatakse üles viimsel kohupäeval ja kõigi üle mõistetakse kohut selle põhjal, kuidas nad selles maailmas on käitunud.Neljandana: vagad lähevad paradiisi ja kurjad põrgusse.
Hoiataja ehk nadir.
Medina periood (622-632)
Muhammad oli sunnitud põgenema. See periood lõppeb Muhammadi surmaga.
Koraan kanoniseeriti 651-56.
Koosneb 3 liiki tekstidest:

Võime seda mõista, kui tunneme araabia keelt – tänu sellele tekkis keelteadus( retoorika , leksikoloogia jne)

Kui tunneme konteksti – tekkis eraldi teadus haditide kogumine(sündmus, mis on seatud M’iga), lisaks tekkisid teoloogia , õigusteadus.

Mõistame teatud hingeseisundis, millest tekkis müstika ( sufism )
5 tugisammast:
Sunna – traditsioonide(haditite) kogum, kuidas käituda teatud olukorras – sunniitlus

Usutunnistus (šahada) – „pole teist jumalat peale Allahi ja Muhammad on tema prohvet“
Ali – (šiiidid) 4. Õigeusklik kaliif , Muhammadi sugulane. Valitseja peaks olema keegi, kes on Ali soost.

Palve ( salat ) 5 korda päevas Meka suunas (algselt 3 ja suunaks oli Jeruusalemm)
Pigem nagu jumalateenistus, mitte palve. Juurde käivad kehalised liigutused. (Kristlikus mõttes palve on du a) Seda võib pidada ka kodus.

Almuste jagamine ( zakat ) – oma rikkuses inimene unustab iseenda, tuleb aidata hädalisi. Muhammad ise algatas selle. Zakat on kohustuslik, millele lisanub veel vabatahtlik almuste jagamine – sadag?a. Riik lausa ise määrab selle (koraanis pole määratletud)

Paastumine (sawn?) – päikesetõusut loojanguni tuli hoiduda nt: söögist, seksuaalvahekorrast, kuid see ei kehti reisides, rasedate , raukade ega laste puhul.
Islamimaailmas valitseb kuukalender. Ranadaan –

Palverännak (hajj) – 12. kuul, seotud Abrahamiga (pojad)
Hagar ja Išmael – kõrbes janust išmail kõi jalaga vastu maad, kuhu tekkis allikas. Üle maailma tulevad moslemid sinna kohale ja jäljendavad seda.
Ohvripidu – Abraham pidi poja ohverdama (lammas)
Mõned üksikud sunniitide voolud on lisanud ka 6. Tugisamba:

Dšihad – tuntud kui püha sõda
11.sajandil haditite koguja pani kogumikku väikse džihadi – relvastatud vastuhakk ja suure džihadi – võitlus iseendaga . Tänapäeval kaheldakse selle audentsuses.

Sufism

Sufism(araabia k tasawwuf) – müstiline suund. Esimene sufism askeetluse vormis.
Suf – (araabia k vill ) Kanti villa.
Praktiseerija on sufi . Õpetust püütakse tagasi viia Muhammadi ja Alini.
Askees ehk zuhd – maailmast loobumine.
Hasan al-Basr?i(728) – jutlustaja, askeetluse viljelega. Tõi sisse enesejälgimise (iga viimsem kui tegu, nt mida sööd jne). Kõik pidi olema läbi analüüsitud.
Esimene, kes kindlalt kandis villa: Aloi Hašin as-Sufi (776 viimati mainiti)
Abd al-Wahid ibu Zayd(suri 750) – asutas esimesena sufi kloostri Mar Abadan Iraanis , millel oli ka kindluse funktsioon. Asus jõe ääres, pidi kaitsma jõge piraatide eest. Marokos hakati selliseid ehitisi nimetama ribat’eks.
Sufi on võtnud justkui ülesandeks siin maailmas jõuda juba paradiisi.
Naissufi Rabi’a al-’Adawiyya (801) tõi sisse armastuse aspekti.
Bagdadi koolkond: Harit ibu al-Muhasibi (suri 857) – Bagdadi koolkonna rajaja. Nende jutlustest osa on laiemale ringile enesealnalüüsi(sufismi) teemadel ja teine osa kinnisele ringile vaid suuliselt. Seisundid : 1) joobumus ja 2)kainus – mingil hetkel peaks askeesi jälgides tekkima hetk joovastust ja kohe järgnema kainus. See joovastus peaks olema jääv. See kulminatsioon saabus Mansur al-Hallaj (suri 922): „Mina olen tõde“ (ana ala-hagg).Ta mõisteti surma, kuid mitte ainult nende lauste tõttu, vaid ta ei tahtnud kinni pidada kinnise ringi põhimõttest mitte teistele asju välja rääkida.
Iblis – saatan
Dikr (zikr – araabia k meenutamine ) – jumala 99 nime kordamine (peas või kõvahäälselt)
Sama – kuulamine ( muusika kuulamine, tants või muusika tegemine)
Metafooriline sufismi tee: ... ja Simurgh –legendaarne lind (ei leidnud mitte 30 lindu vaid iseenda)

Religioon Rooma Keisririigis

27 eKr – Augustusest saab Rooma esimene keiser
476 pKr – Rooma Keisririigi lõpudaatum, kukutati troonilt viimane Lääne-Rooma keiser.
Sünkretism – erinevate jumalate samastamine
Kogu Rooma riigi rahvaarv võis olla kuskil 60 000 000 inimese ümber.
Traianus (valitses 98-117eKr) – tema ajal riigi piirid olid kõige ulatuslikumad.
Leegionid (sõjaväe osad) paiknesid põhiliselt piiriprovintsides. Piirialad on olnud kultuuride segunemise alaks.
Ladina keelt kõnelev osa oli rahvastikus tegelikult üsna väike. Kreeka keel teisena . Samuti kopti keel (Egiptusest), aramea keel, süüria keel.
Põhja-Aafrikas ld keelega paralleelelt kasutusel puunia keel. Puunlased asustasid Kartaago alasid.
Roomlased ei sundinud oma religiooni omaks võtma, kuid paljud siiski romaniseerusid. ( Tingimuseks oli siiski see, et need uskumused oleksid riigile lojaalsed ega halvustaks rooma jumalaid või viiks alla moraali) Inimesel võis olla korraga mitu identiteeti. Kuna räägiti erinevaid keeli, siis üks inimene võis vabalt kasutada kahte erinevat keelt nii kõnes kui ka kirjas. Rahvaste liikuvus oli suur.
Dionysos – hakkas Itaalias roomlaste hulgas populaarseks muutuma. Riik hakkas taga kiusama ja süüdistas amoraalsuses. Riik ei suutnud seda kontrollida. 186 eKr vangistati tuhandeid järgijaid, osa hukati (esimeme taoline juhtum). See kultus jäi püsima, aga riigi võimu all.
Jumalanna Isise kultus – roomas anti korraldusi tema pühapaiku hävitada, sest seda peeti ohtlikuks, kuna selle kultuse järgijaid kahtlustati olevat egiptlaste mässudega seotud. Kuid hiljem hakati riigi poolt seda aktsepteerima ning ta muutus väga populaarseks.
Kristlaste tagakiusamised – neid süüdistati igasugustes jubedustes (orgiad jne). Kristlased ise hakkasid samades asjades süüdistama n-ö ketsereid.
Keiser Diocletianus – rooma võimud kiusasid taga.
4 usundit riigis: Kreeka-Rooma usund, juutlus, kristlus ja manilus .
Manilus – tekkis Rooma idapiiril Uus-Pärsia riigis. Kiusati taga, sest järgijad olid põlisvaenlased. Manilus oli rõhutatud apoliitiline usund. Tegelikult prohvet Mani (rajaja) oli ise olnud Pärsiaga konfliktis .
Üleriigilised tagakiusamised tekkisid riigis siiski üsna hilja , varem olid lokaalsed tagakiusamises.
Juutlus – arvukalt esindatud (u. 10% rooma riigi elanikkonnast) Eriline positsioon – teatud privileegid antud juba Julius Caesari poolt: vabastatud sõjaväeteenistusest, pagendada võis vaid keisri otsesel loal ning neile oli antud täielik vabadus oma religiooni järgida. Alaliik messianism – Messia ootus, oli ainukeseks põhjuseks, miks esines konflikte juutidega ning peeti ohtlikuks ja püüti kontrolli all hoida.
Paljude roomlaste jaoks oli mõistmatu, kuidas oli võimalik austada jumalat, keda ei tohi kujutada, kellel vb polegi kuju. Haritud inimeste jaoks tundus see aga usutav olevat: printsiip, mis juhib maailma. Inimkujlised jumalad olid tegelikult loodusnähtuste personifikatsioon. Neist kõrgemal asus veel midagi. Ilmselt monoteist väljaspool juutlust leidiski vastuvõttu just selliste inimeste seas, kes olid sellise mõttekäiguni jõudnud.
Kristlus oli väga tihedalt seotud juutlusega. Kristlust nähti alguses ühe juutluse rühmitusega. Omaette usuks saamine kristlusel oli pikemaajaline protsess. 1.sajandi lõpuks olid juudid vähemuses. Ristiusu põhimõisted on tulnud juutlusest . Mingist hetkest võis juba rääkida omaette ristiusust Rooma Keisririigis.
Isis ja Osiris
Meesjumal Attis ja jumalanna Kybele
Süüria jumalanna ehk Atargatis
Mithras
Võõra päritoluga jumalate assimileerimine , omaksvõtmine on Roomas olnud ammu.
Kybele kultus – 204 eKr, teadaolevalt vanim idamaise päritoluga jumala kultus, mille tuleks rooma on seotud Puunia sõjaga: pöörduti ühe ennustusraamatu poole(Sibylle rmt-d), mida hoiti alles kriisiolukordadeks; seal oli öeldud, et sõja võit tuleb läbi Aasia jumalanna. Roomlased ei näinud seda võõrapärasena, sest Kybelet peeti nende iidseks jumalannaks.
Väljakutsumine – tseremoonia , mida peeti linnade vallutamisel. Rooma preestrid pöördusid palvega linna kaistsejumalate poole ja lubasid viia sellesse linna rooma kombed.
Misjonäre esines vaid kristluses ja maniluses, teised kultused levisid iseeneslikult.
Mithrase kultus – ajaloolise pärimuse järgi jõudis Itaaliasse Rooma Vabariigi lõpuajal läbi võitluse piraatidega. Pompeiusele anti diktaatorivolitus(pooleks aastaks piiramatu võim ohu korral). Paljud vangilangenud piraadid olid Mithrase austajad. Jumal Mithrat kujutati härga tapmas – seesama pilt oli kõikjal, kus teda austati. Valdavalt kuulusid kogudusse mehed ja väidetavalt oli naistele sinna kuulumine keelatud. Erinevad pühitsusastmed, millest iga järgmine viis Mithrale lähemale. Tegemist oli salakultusega. Tugev grupiidentiteet - end kutsuti vendadeks. Jutustusena Mithra lugu säilinud pole, on ainult pildid ja saab vaid oletada. Tegemist oli kosmilise sündmusega, millel oli suur mõju maailmale.
Riigiusundi mõiste on Rooma puhul problemaatiline, kuid religioon oli riigilie oluline ja ta püüdis seda oma võimu alla ka hoida.
Jumalanna Vesta – vesta preestritarid pidid elama rangete ettekirjutiste järgi.
Pontifexi vennaskond – (sillaehitaja) kõige tähtsam preestrite kollegium , eesotsas Pontifex Maximusega – kõrgeim religiooni eest vastutav riigiametnik . Vesta neitsid olid ka tema käe all. Keiser sai ise pontifex maximuseks.
Väga mitmekihiline religioon Roomas. Religooni mahtusid ära nii nõiakunsti ja loitsud kui ka n-ö avalikud uskumused. Cicero püüdis jumalaid mõtestada loodusnähtustena. Samuti Kybele ja teised ülevõetud jumalad.
Dogma , et inimese ja jumala suhet Roomas on rangelt juriidiliselt mõõdetud. Samas tänapäevaks on leitud materjali, mis on sellise arvamuse kahtluse alla seadnud ja nüüd arvatakse, et emotsioonid olid ikka olemas. Teine ümberhinnatud seisukoht on, et roomlaste kokkupuude hellenistlike kultuuridega tuli hilja. Idamaiste usunte kohta: tegemist oli pigem uue kultusega, roomaliku nähtusega.
Vergilius: roomlastele on antud jumalate poolt eriline missioon teisi rahvusi allutada, sest ainult neil on võim maailma muuta.
Roomlased väitsid, et nende eesmärk on riigi kaitsmine ja uute alade juurdesaamist nähti lihtsalt paratamatusena.
Keisrikultus pole mänginud rooma religioonis nii suurt rolli, kui kristlikud autorid on seda näidata püüdnud. Neil polnud oma võimu jaoks religiooni tegelikult tarvis.

Ristiusk

Hetkel kõige kiiremini kasvav usk, kuigi vaimulike arv väheneb.
Võib liigitada erinevate religioonide rühma:

Maailmausundid – religioonid , mille järgijaskond on arvuliselt maailmas esikohal ja levinud kõikidel kontinentidel. Kõige rohkem järgijaid.
Misjonireligioon
Abrahamlikud usundid
Monoteistlik usund, kuigi neile on ette heidetud erinevate jumalate kummardamist. (Maarjakultus näiteks) Rahvausund ei tee sellistel teoloogilistel eristustel vahet.
Rajatud religioonid – on olnud üks ajalooline isik, kes rajas.

Misjon : misjonimeetod võib olla ususõda (arvasid ise, et selline sõda oli jumala tahe ; tänapäeval seda enam ei lubata, sest läheb vastu põhimõtetega; vaid äärmuslased arvavad siiani sedasi)
Mani – juudi..., eeskujuks oli apostel Paulus , Mani on kristliku misjoni otsene mõju.
Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB!mitte reinkarnatsioon) – ühekordne sündmus, mis üks kord ajaloos on toimunud: jumala poja või lausa jumala enda sünd inimeseks .
Lunastus – patust vabanemine (lunastusreligioonid – kõik usundud, mille ülimaks eesmärgiks on inimese vabanemine millestki , nt: budism, hinduism, manilus, gnoosis, mitra kultus.)
Tahetakse vabaneda : patt : apostel Paulus räägib ainsuse vormis patust (juba UT on ka pl), tema jaoks patt oli kui türann, kelle alt vabastab Kristus (justkui ostaks vabast endale orjusest ). Nüüd on nende isand Kristus. See toimub ristimise läbi.
Apokalüptiline maailmapilt: on kaks ajastut. Jeesus mõtleb kõneldes uut ajastut. Patt kõrvaldatakse maailmast aegade lõpul.
Surnute ülestõusmine – aegade lõpul surnud äratatakse üles ja nad saavad üles tõusta, sest Jeesus on üles tõusnud. Surm pole midagi lõplikku – idee, mis soodustas misjonitööd (surmaoht oli vanasti suurem)
Kurjad jõud – deemonid , saatanad – peeti erinevate haiguste põhjustakas. Jeesus ajab kurje vaime inimeste seest välja. On leidunud inimesi, kes on samuti sellega tegelenud .
Kreeka-Rooma religioonis patu mõiste puudub. Siiski on reeglid ja tabud, mille rikkumise puhul kardeti jumala poolt karistatud saada.
Heimarmene (ld k fatum) ehk saatus – kardetud jõud, mida inimene juhtida ei suuda ja mis valitseb kogu maailma üle, isegi jumalate.
Epikuros – õpetas inimese hävimist surmas ja vältis, et tegelikult kõikevalitsevat saatust polegi olemas. Inimene surres muutub olematuks ja sp pole mõtet surma karta . Enamik Kreeka inimesi siiski ei suutnud seda uskuda . Kasutati abivahendeid saatuse murdmiseks.
2.saj kristlikud misjonärid kuulutavad, et ristitud inimesed ei allu enam saatusele ega astronoomiale. See jutt puudutas kreeklasi rohkem kui rääkimine patust.
Tänapäeval seletavad paljud, et oli karismaatiline õpetlane Jeesus, kes leidis rännates järjest rohkem poolehoidjaid. Nii tekkis spontaanne liikumine – jeesusliikumine. Kirik organiseeritud kujul kujunes välja loomulikul teel, kuna oli vaja koonduda. Kristlikud koguduste oli algselt arusaamade paljusus . Varem suhteliselt iseseisvad kogudused said kindlama korra. Pühade raamatute hulk, mida tunnistatakse autoriteetsetena suurenes. 4.saj lõpus saab kristlusest Rooma riigiusund. 5.saj, kui Rooma riik hävis, jätkas sama 15.sajandini Bütsants.
Perioodid:

Varane kristlus – algus 1.saj 30.aastad ja võimalik, et kestis 380.aastateni
Keskaeg – algus _lõpp 1453/1492

Islamis on Jeesus jumala prohvet, kuid ristiusus on teda nähtud kui midagi inimesest enamat . Jeesuses on nähtud lunastajat.
18.saj lõpuni keegi ei kahelnud Jeesuse olemasolemises. Siis püüti teda muuta nt päikesejumalaks, sest need tekstid oleks tõlgendatavad allegooriana päikesejumala elust. Tänapäeval on üksikud hüperskeptikud, kes tema olemasolus kahtlevad.
Kindel Jeesuse kohta: sündis ajavahemikus 7.-4.eKr. Avalikult hakkas tegutsema 26.-28. aastal. Paasa püha ajal külastas Jeruusalemma, vangistus toimus samuti Jeruusalemmas ja hukkamine selle vahetus läheduses. Suri Pontius Pilatuse valitsusajal. Jeesus oli juut (lõigati ümber, osales sünagoogis jumalateenistusel, palju mõisted tema õpetuses, nt: patt, on aramea keele tüvega (ta oskas ka heebrea keelt, et lugeda pühakirju). Ta polnud Rooma kodanik, mida tõestab ka tema ristilöömine (kodanikku ei tohtinud). Ta ei plaaninud revolutsiooni riigi vastu, kuid teda nähti poliitiliselt ohtlikuna. Sattus konflikti enda poolt kritiseeritud kaaslastega ning ta lavastati poliitiliseks kurjategijaks. Paljud pidasid teda messiaks (nad olid poliitiliselt kahtlustatavad). Tuntud rändjutustajana ja nimetegijana. Tema tekstide põhisisu: jumala kuninga valitsuse tulek. Ta seostas uue ajastu tulekut enda isikuga . Kuigi ta end jumalaks ei kuuluta, tegi vihjeid, et jumala valitsus on temas juba alanud. Väljus messia piiridest, tegi viiteid nagu ta oleks justkui jumal. Sellega enam ei suutnud judaism leppida ja korraldas tema hukkamise. Selleks ajendas Jeesuse kriitika.
UT-s on esindatd 4 žanrit: 1) evangeelium 2)apostlite teod 3)ilutusraamat/apokalüps 4)kiri
4 evangeeliumit on põhilisteks allikateks tema kohta info saamiseks.
1)Markuse evangeelium – kirjutatud juudi sõja ajal 60.aastatel; kirjapanija kohta eriti midagi ei teata. Alguslause esimeste sõnade järgi pandi nimesid. Praegused pealkirjad on tagantjärgi neile omistatud. Üksi evangeelium pole pole kirja pandud mitte Jeesuse õpetlaste ega isegi mitte tema kaasaegsete poolt. Markus kogus kokku lood Jeesusest, mis lõppevad tema ristilöömisega. Tekkis uus žanr: evangeelium.
2) Luuka evangeelium
3)Matteuse evangeelium
4) Johannese evangeelium ~ 100
Suuline pärimus – jutustati Jeesuse kohta ja anti edasi tema sõnu.
Allikas Q – kirjalikul kujul kreeka keeles
Markus kirjutas suulise pärimuse põhjal oma evangeeliumi. Hiljem sündisid järgnevad evangeeliumis Matteus ja Luukas – materjali said nad allikas Q-st ja Markuse evangeeliumist – kahe allika teooria.
Tooma evangeelium – erinevate ütluste kogumid.
Apokrüüfsed evangeeliumid – pärinevad varase kristluse erinevatest ringkondadest.
Uue Testamendi keskne sõnum: Jeesus on surnud ja sealt üles tõusnud.
Kõige varasemad Pauluse kirjad. Paulus oli päris Väike-Aasiast. Rooma riigi idaossa koondus ristiusk kõige rohkem. Paulus lõi kogudusi. Oluline keskus linn Efesos , kus kujunes välja ka Pauluse koolkond. Paljud Pauluse kirjade nime all olevad tekstid pole tegelikult tema poolt kirja pandud. Ainult umbes pooled on audentsed. Kuid need olid tema ideed. Loeti ette jumalateenistustel. Nad tegelevad konkreetsete küsimustega, mis tol ajal olid päevakorral. (Näiteks: kuidas suhtuda ebajumalatele ohverdatud loomade liha söömisesse? Mida inimene peab tegema, et lunastatud saada?) Pauluse kirjade kogumikud, mida säilitati, on vanim osa UT-st. Neid tekste loeti ette pühapäevastel jumalateenistustel. Sealt otsiti juhtnööre käitumiseks. Paulus oli autoriteet, kelle seisukoht mõjutas teiste kristlaste probleemide lehendamist.
Jumala sõnad ja teod pandi evangeeliumisse kirja, et need kaotsi ei läheks.
Vana Testamendi mahukus erineb paikkonniti (protestantide VT on lühem), kuid Uus Testament on igal pool samasugune.
Muudeti hingamispäeva pidamise nädalapäeva (laupäevalt pühapäevale).
Verbaalinspiratsioon – ka sõnad on jumala poolt
Fundamentalism – pole nõus teksti nägema ajaloolises kontekstis. Praegu saab sellest rääkida isegi kasvutendensis. Tegemist on puhtalt 20.sajandi nähtusega.
Rooma-katoliku ja õigeusu kirik .
1517 – M.Luther lõi oma teesid uskele.
Konfessioonid : 1)õigeusu ja ida kirikud 2) 3)protestantlikud kirikud
Ristiusk esineb konfessioonideks jaotatuna. Konfessioonidevahelised piirid muutuvad järjest väiksemaks. Toimub kristluse globaliseerumine ehk erinevate kirikute vaimulikud suhtlevad omavahel. See on seotud oikumeenilise liikumisega.
Individuaalne religioossus – esiplaanil on üksiku inimese kogemus, tema enda mõtted usuasjadest ja selle kõrval tema kuulumine mingisugusesse organisatsiooni on teisejärguline, sest ta väidab, et tal pole seda vaja. Ta ei pruugigi ühessegi kuuluda.
Kuulumine ilma uskumiseta – inimesed, kes peavad oluliseks mingisugusesse organisatsiooni kuulumist, kuid teglikult ei usu. Võivad käia näiteks jõulude ajal kirikus. Seda kohtab Vana-Euroopa kirikutes.
Sekulariseerumine – traditsioonilise kristluse tagasitõmbumine ja selle mõju vähenemine.
Esiteks maagia . Teiseks religioonis inimene ei püüa üleloomulikke jõude endale allutada, vaid nende abiga saavutada kontrolli tegelikkuse üle. Kolmanda astmena teaduse ja tehnika abil inimene püüab iseseisvalt seda saavutada.
Läbi aegade on kristlik õpetus muutunud. Küsimus Kristuse olemusest.
Dogma – (midagi tardunud , jäika ja iginenut tavakeeles) – Jeesus on üheaeglaselt tõeline jumal ja tõeline inimene.
Kolmainsuse dogma: jumal näitab ennast kolme erineva vormina: isana, pojana ja pühavaimuna.
Inkarnatsioon – jumala sündimine inimeseks. Selleks, et inimestele lähemale tulla, peab ta ise sündima inimeseks. Usklikele tõotatakse, et peale surma tõusevad ka nemad üles.
Pulkman: „Inimene on eksistentsiaalselt kammitsetud, seotud. Ta tunneb, et on alistatud asjadele, mis ei lase tal olla tema ise ( surmahirm jne). Uskuma hakkamine on selline murranguline pööre, mis inimese n-ö päästab.

Kohustusliku kirjanduse nimekiri

Lauri Honko , Juha Pentikäinen, Kultuuriantroloogia. Tallinn 1997, lk 65-89.

Babüloonia loomiseepos. Ištari laskumine Manalasse. Etana eepos . Adapa müüt. Kõik teoses: Muinasja kirjanduse antoloogia. Koostanud Amar Annus . Tallinn 2005, 141-202.

Sergei Stadnikov , Sissejuhatus vanaegiptuse usundilukku ja mütoloogiasse; Surm ja teispoolsus Vanas-Egiptuses. Teoses: Sregei Stadnikov, Vana-Egiptuse kultuurilugu. Tallinn 1998, 7-19 ja 165-182.

Vana Testament: 1. Moosese raamat

2. Moosese raamat peatükid 1-14

Mario Vegetti, Inimene ja jumalad, raamatus Jean- Pierre Vernant, Vana-Kreeka inimene, Tallinn 2001, lk. 258-289.

Scheid, John. Preester . Teoses: Giardina, Andrea ( koostaja ), Vana-Rooma inimene. Avita 2004, lk 64-95.

Jaan Puhvel, Võrdlev mütoloogia, lk 149-169.

Dodds, Eric R. Paganad ja kristlased ängistuse ajastul. Varrak 2003.

Koraan, 1. ja 2. suura. Väljaandes: Koraan. Koraani tähendused on eesti keelde tõlkinud Haljand Udam . Tallinn 2007.

Annemarie Schimmel, Islam, Tallinn 2001.

"Maailma usundid" koostaja C. Partridge lk 134-164 ; lk 410-420

Dhammapada tõlk. L. Mäll LRK 24, Tallinn 1977

Markuse evangeelium

Toomas Paul. Maise matka poolel teel. Tallinn 2004
41

.DOCX Laadi alla originaalfail 27 lk · .docx · 184 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

184 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tsuka02 Õppematerjali autor

Põhjalik konspekt kõigis loengus käsitletud usunditest: Mesopotaamia religioon, hinduism, Muinasegiptuse usund, India budism, sissejuhatus judaismi, Kreeka usund, Jaapani usundid, budism, islam, sufism, religioon Rooma Keisririigis, ristiusk. Lõpus on ka kohustusliku kirjanduse nimekiri (2011). Olulised kohad on boldiga ja muul moel esile toodud.

maailma usundid maailmausundid usundilugu Mesopotaamia religioon hinduism Muinasegiptuse usund India budism sissejuhatus judaismi Kreeka usund Jaapani usundid budism islam sufism religioon Rooma Keisririigis ristiusk

Sarnased õppematerjalid

pdf

Maailma usundid

Rituaalne- teooria ja praktika; religiooselt mõtestatud tegevused(palvetamine, ohverdamise, pühade tekstide lugemine). 4. Eetiline ja moraalne- kindlad printsiibid; konkreetsed käitumisnormid. 5. Sotsiaalne- seotud ühiskonnaga ja sotsiaalsete institutsioonidega; perekond. Religioonil on endal võimalus luua erinevaid institutsioone, mis on sotsiaalsed. · Religioonide liigitamine: - Usundite jaotamine geograafilisel printsiibil: Aafrika, Aasia ja Ameerika usundid jne. See ei ütle midagi ühe ja sama piirkonna religioonide erinevuste kohta- tüüpide ja muude iseärasute kohta. - Kultuuri tüübi järgi: ,,kultuurrahvad"-rahvad, kellel oli kiri; teised jagati ,,ilma kultuurita rahvasteks"-metslased, barbarid jt.(kunagised ametlikud terminid); tänapäeval traditsioonilised rahvad ja kultuurid või loodusrahvad. Kõrgkultuuride usundid vastandatakse traditsiooniliste rahvatsega.

Usundiõpetus

docx

Maailma usundid

Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.

Usundiõpetus

doc

Maailma usundid

Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne

20. sajandi euroopa ajalugu

docx

Maailma usundid

Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk

Maailma usundid

docx

Maailma usundid

Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid

Religioon

doc

Maailma usundid - Tallinna ülikool

Krishna tegi Arjunale selgeks, et tema kastiga seotud õpetus on olulisem, kui tema isiklik huvi. · Bhakti põhimõte pühendumus. Iga indiviid valib omale välja ühe jumaluse. Kõik need jumalused on tagasiviidavad kahele jumalusele Siva või Visnu. (On olemas ka Brahma, kes avab või suleb ühe silma iga 4,2 miljardi aasta tagant, mis vastavalt loob või hävitab maailma.) · Siva on hävitaja. Askeetide jumal, kõige seksuaalsem jumal. Nõretab erootikast. Vastandlik ühelt poolt väga maskulliinne, teisalt tantsijate jumal. · Visnu on säilitaja, kellel on 10 avatari e. kehastust sh. Mohammad, Buddha ja Jeesus Kristus · Istadeva jumalus, kelle/mille valisid · Krsna räägib reaalsest teest, neid on kolm: · karma - tegutsed selleks, et vabaneda · õppimise tee juana, marga

Maailma usundid

docx

Maailmavaated ja usundid

mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele

Usundiõpetus

docx

10 maailma usundi lühiülevaade

Dzainism on usuline traditsioon, mille keskmes on inimene ja kõik temaga seonduv. Õpetatakse, et universum on igavene ja sel pole loojat. Kuigi jumalad eksisteerivad inimeste maailma kohal, pole neil mingit mõju surelike elule ning lõpuks nad lakkavad olemast jumalad ja sünnivad ümber. Reaalsusel on kaks kategooriat: hing (algsel kujul iseloomustab täielik teadmine, energia ja õnnistus) ja aatomid (liikumine, puhkus ja eeter moodustavad materiaalse maailma, milles hing asub). Dzainism õpetab vaimset teed, mis võimaldab hingel pääseda karma mõjust ja vabaneda ümbersündidest. Dzainism on läbi ajaloo olnud kultuslik, keskendudes Jinade(õpetajad) kujude ausatamisele ja templirituaalidele. HIINA USUNDID Hiina religioon on ainulaadne, kuna inimkonna suurtest usunditest on Hiina religioon ainsana arenenud eraldatuses, saamata mõjutusi teistelt maailmausunditelt.

Usundiõpetus

Rohkem sarnaseid