Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR: esiaja usund, indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur. Religiooniteadus 1) Usundilugu religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne). 2) Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne
Taarausuliste eesmärgiks oli luua vaba eesti rahvuslik religioon, eesmärgiks saavutada vaimne ja kultuuriline iseseisvus. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid seda kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga. Iseloomulikud joones: Rõhk on Muinas-Eesti kommetel ja tavadel. Aluseks tõekspidamine, et kogu elav ilm on arenemise ja edenemise tulemus areng on igavene Monoteistlik usund üks jumal Taara Rituaalid kujundati kooskõlla moodsa kultuuriga tekstide lugemine kandlemängu või koorilauluga, abiellumise-, uue liikme pühitsemise ja matuserituaalid Oma kalender alguspunktiks Eesti Vabariigi asutamine 1918 Zoroastrism (zoroastrianism) Zoroastrism on rajatud vanairaani usund, mis pärineb II aastatuhandest e.Kr. Tegemist on ainsa teadaoleva dualistliku (vastandab keha ja vaimu) ja maailmalõpust kõneleva religiooniga. Ajalooline taust
faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus · II vanim tsivilisatsioon · Vanimad kirjutised 4000 eKr. · Noomid-40 kuni 42 noomi. Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis. · Iga maakond austas oma jumalat. · Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud
Mesopotaamia jumalaid, keda austati. Nippur linn, mille peajumalaks oli taevajumal An ja tuuleisand Enlil. Nanna (veekogu), millest loodi maailm. Jumalad lõid inimesed, kuna oli vaja teenreid. Maailmas toimuvad sündmused on ette määratud, kirjas tahvlitel, mida valvab Enlil. Kuningaid peeti jumala lasteks. Ülempreestreid peeti jumalate vahendajaks. Surm on maa, kust tagasi ei tulda. Savine, pime, söödi muda, hing ja kõik lakkas olemast. Aja jooksul suri usund välja. Mõjutanud palju Lähis-Ida kultuure. JUDAISM Üks kolmest Abrahami usundist. Üks jumal Jehoova. Sünagoog on kokkutulemisepaik, peetakse jumalateenistusi. Rabi tähtsaim inimene sünagoogis, viib läbi jumalateenistusi. Dialoogilisus ehk iga juut on igal hetkel seotud jumalaga ehk peab temaga dialooge. Minjan 10 meest, keda vaja kindlaks teenistuseks. Toora heebrea keelest käsuseadus. Moosese raamatut sisaldavad käsud, mis hõlmavad kõiki elusfääre. 613
Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
• Hiina mõtlemise keskne printsiip, tasakaal • Torii ehk värav - Jaapan • Vähemalt üks on igal shinto pühamul • On piiriks argise ja püha vahel 14. Religiooni mõju ühiskonnale, usuvabadus, fundamentalism RELIGIOONI MÕJU ÜHISKONNALE (90 NÄITED) • Religioon on läbi ajaloo sidunud või eraldanud suuri inimrühmi ühtseteks kultuurideks ja tsivilisatsioonideks • Religioonisotsioloogia uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust ja seda, kuidas usund mõjutab ühiskondlikke väärtushinnanguid ja kõlbusnorme • Ühiskondlikud väärtused on kujunenud tihti religiooni mõjul • Konfliktid • Sarnased usulised voolud, mis põhinevad samal allikal ja traditsioonil, kuid tõlgendavad neid erinevalt • Poliitika ja religioon mõjutavad teineteis • Arenevad suhted, arusaamad teineteisest ja ülesannetest • Religioon on riigiti erinev • Samasid religioone tõlgendatakse erinevalt • Ka jumalateenistusi peetakse erinevalt
annaabi.ee 
50 punkti
~ 27 lehte
180 laadimist
2 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid