Maailma usundid (2)
Esitatud küsimused
- Mis on religioon ?
- Kes meelitas oma ta kirstu, mis kandus Nilusest merre ?
- Misna (halaka-.. ?
- Kuidas suhtuda ebajumalatele ohverdatud loomade liha söömisesse ?
Maailma
usundid
Religio
(ld k) tuleneb:
Religare – siduma
Religere – tähelep. olema/hoolima
Cicero :
„ Religioon on inimese kohustus austada jumalaid.“ ( traktaat „De
natura deorum “) Ta kasutab sõna „ kultus “, kuid tänapäeval on
kultus vaid nimetus teatud toimingutele.
Religiones (pl),
kuna roomlastel oli palju jumalaid.
Religiosus/religiosa
– religioosne (nii inimeste kui paikade kohta)
Superstitio
– ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati
mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne )
Kristlikud
autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta.
Idololaatria
– mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio)
15.-16.saj
hakkasid mõisted muutuma .
Sekt (ld k
secta) – rühmitus
Widengren:
„Religiooni olemus peitub jumala usus.“
Animism –
usk hingedesse (ka loomade)
Totemism –
esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad)
Animatism
– usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana
( Okeaania päritolu)
Ükski religioon
ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei
saa.
Religioonipsühholoogia
– uurib nt hirme.
Veel
seisukohti:“ Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja.“ Kuid
tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa.
Üleloomulik –
argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid , paiku.
Püha –
võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu ; püha tõmbab ligi, kuid
samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade)
Definitsioone:
Uku Masing : „Mis asi on usk? Usk on inimese hoiak selle suhtes, millest inimene tunneb, et see on midagi temast võimsamat. Hoiak on alandlik, lõplik ja kontaktiotsiv. Mis on religioon? Maailmavaade ja elukorraldus.“
Waardenburg: „Religioon on orienteerumissüsteem. Religioon on märkide ja sümbolite süsteem.“
Religioonidimensioonid:
Intellektuaalne – inimene mõtestab religiooni kaudu maailma
Rituaalne/kultuslik – väljendud toimingutes
Emotsionaalne – tunded
Eetiline/ moraalne aspekt – põhimõtted ja käitumisnormid
Sotsiaalne – institutsioonid (riik, pere jne)
19.saj II poolel
algas religiooni teaduslik uurimine . See kasvas välja teoloogiast.
Eeldused:
Maadeavastamine varasel uusajal
1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu
Võrdlev keeleteadus
Darwini evolutsiooniteooria
Liigitusviisid:
Geograafiline
Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud)
Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid
Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga)
Kristlus oli
alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund .
Maailmausundid
– kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism , islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus )
Mesopotaamia
tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega( vihmavesi ).
Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk- Aasia mägistest
piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2) Indiast , kuna kokkupuude on
tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
Tsikuraat
– astmiktorn, mida sumerid hakkasid püstitama (kunstlikud mäed)
Sumerid leiutasid
kiilkirja ja panid aluse ka riiklusele.
24.saj eKr UMMA – sumeri linnriigid ühendati.
Seniidid
elasid 3.saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele
vahel pole.
Akkad –
tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel – tegemist
seniiidi keelega)
Sargon I
(seniidi valitseja) allutas ~ 2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja
siis alistas Mesopotaamia alad.
Akkadlased võtsid
sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele
üle.
Sumeri-akkadi
religioon – Mesopotaamia usund
Mesopotaamia
religioon:
- Polüteistlik
- Pühad toimingud
- Astraalreligioon –taevakehade austamine
- Hakkasid jumalaid seostama taevaga (elupaik) ja planeetidega
- Allilm , mis on ka jumalate elupaigaks (kolmekorruseline maailmapilt )
Antropomorfism
– jumalaid kujutati inimesekujulistena.
Jumal võis ka
looma kuju võtta. Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka
surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi,
pahesid. Kaval inimene suutis jumalat tüssata. Jumalatel oli sugu ja
nad abiellusid. Sõjad – inimesed osalevad, aga jumalad sõdivad.
Panteon –
kõik jumalad, keda religioonis austatakse.
Umbes 200 jumalat
ning see kasvas isegi 1000ni.
Nippur( linnriik )
– keskus.
Nippuri
peajumalad:
Said ühtse riigi
ajal kogu maa peajumalateks.
Jumalad tagavad
valitseva korra, et maailm ei langeks tagasi. Neist sõltus riigi ja
üksikisiku käekäik.Jumalad valmistasid ühel hetkel inimesed.
Maailm loodi ürgainest (oli suur veekogu ehk ürgvesi,
millest kerkis välja maapind ). Taevas ja maa olid olemas, aga Enlil
lükkas taeva maast kõrgemale ja valmistas teised jumalad. Inimesed
tekkisid: 1) maapinnast 2) jumalus valmistas savist .
Inimesed said
jumalaid mõjutada ja seeläbi ka oma saatust.Kohustus jumalaid
teenida (inimene põhimõtteliselt jumala ori) Heast läbisaamisest
sõltus palju.
Kuningas –
jumalate ja inimeste vahendaja (ema inimene, isa jumal)
Ülempreester
–omas võimet jumalate tahet teada saada
Inimene sai
sündides kaitsejumala – madalamat sorti eestkostja kõrgemate jumalate ees.
Suhtlemine toimus
palve kaudu. Nendega suheldi templites, mis oli ka jumalate
elupaigaks.
Taevakehade
liikumise järgi sai jumalate tahet teada (tekkis astroloogia )
Palvetati
(suhtlus) ja ohvriannid. Igapäevane templikultus, samas leidus ka
„kord aastas“ pühasid.
Muud
üleloomulikud olendid: kurjad vaimud (kaitsesid kaitsejumal , loitsud
ja amuletid).
Orienteeritud
maisele elule. Maa-alune paik – maa, kust ei tulda tagasi.
Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus).
Erinevad
peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed.
ANU – peajumal (akkadipäraselt AN)
ENLIL – nüüd ka
mägedejumal
SIN – kuujumal
ŠAMAŠ –
päikesejumal
MARDUK – samastati Jupiteriga
(Babülon)
IŠTAR – armastuse jumalanna
Akkadi ajal
hakati rõhutama eetilisi jooni.
Patt –
eksimus käitumisnormi vastu; paluti andeks palvetes nende eest.
NB! Peab lugema:
Babüloonia loomiseepos „ Enuma elliš“ (Mesopotaamia saamislugu;
Marduk tapab teise jumala, kellest saab maa ja taevas.) Soovituslik
veel „Gilgameš“ (peategelase surematuseotsingud).
Surm –
traagiline noot sumeritel, akkadil hingest ettekujutus , aga
elamisväärne on siinses elus.
Inimene peab
leppima oma surematusega, saab mõjutada jumalaid. Kuninga positsioon
säilib: relig. kohustus hoolitseda oma rahva eest, sest jumal tahab
õiglust (akkadi tekstides). Kuningat karistati rahva eksimuste eest.
Lammas –
põhiline ohvriloom (maksasoonte järgi loeti endeid välja)
Jumalad määravad
saatust aasta kaupa. Uus-aasta püha: Marduki lugu mängiti läbi.
Püsis ka veel
Rooma ajajärgul, mõjutas kogu Lähis-Ida ruumi, kuigi tütarkultuuri
pole.
Vana Testament –
veeuputuslugu(universaalne); sai mõjutusi nagu patukahetsuspalved ja
inimese loomine maapinnast.
Kohustuslik kirjandus:
„Muinasaja
kirjanduse antoloogia“ 2005
Babüloonia loomiseepos
Ištari lahkumine manalasse
Adapa müüt
Hinduism
250
eKr Ašoka
sõnastas usuvabanduse põhimõtted.
81%
India elanikkonnast peab end hinduistiks, 12-13% on moslemid , 2%
kristlasi ja shik’e 2%, budiste aga ainult 0,8 %, džainiste 0,4%.
Pandžabis
on 63% shikid. Osades piirkondades on valitsev ka kristlus. Samuti on
kohati säilinud animism ning piirkondi, kus budiste on peaaegu pool.
Hinduks
ei saa hakata. Hinduks
saab AINULT sündida.
„Tõdesid
on mitu.“ Tihti on erinevaad tõed ka vastuolulised, kuid siiski
mõlemad on õiged. Seda vastuolu peab aktsepteerima.
Dharma
– õpetus, seadmus ,
Veda
– tarkus
Veda
kirjanduse autoriteet (loodud u 1500-500 eKr Indiasse rännanud
Arialaste poolt). Arialased
rändasid pidevalt ringi, nad olid mobiilne kultuur. Seetõttu neist
pole enne Vedade ajastut Indiasse erilisi jälgi jätnud. Oli
kirjandus, aga polnud teksti, nad ei osanud kirjutada. Samas
kirjandust oli terve rmt kogu jagu – kõiki tekste mäletati peast ,
selleks olid isegi eraldi inimesed.
Veda
kirjandus on tohutult kihiline.
India
kastisüsteem(jumalast):
- brahmanid(max 5%) neil olid tekstid meeles ehk nemad pmts lõid selle kirjanduse; sündisid suust
- ksatriya’d(sõdalased), sündisid kätest
- vaišya’d, sündisid suguelundist
- šu:dra, sündisid jalgadest
Igal
kastil on omad reeglid – svadharma.
(Sinu oma dharma)
Preestritel
oli priviligeeritud staatus. Preestrid on ainuke abivahend , mille
abil üldse on võimalik jumalani jõuda. Preestri löömine võrdne
tema tapmisega.
Veda kirjandus:
Veda: Rg-, Atharva-, Sama-, Yajur-
Brahmana: katse vedade tekste seletada preestrite poolt ning anda informatsiooni brahman ’ist – salajane teadmine; absoluut hinduisimis.
Aranyaka – metsraamatud, mis andsid veedadele müstilisema tähenduse
Upanisal - õpetaja jalge ees maas istudes loodud tekstid (8.-5.saj eKr; tunnustavad vedade sisu, kuid täiesti uued mõtted. (õpetaja-õpilane vaheline vestlus )
Bhagavadgita – vestlus sõdalase Arjuna ja Krišna vahel. (Aejuna ei tahtnud võidelda, aga Krišna ütles, et tema svadharma kohaselt ongi vaja just sõdida.) Nende vestlusest algas allakäigu põhjustanud lahing.
Tulejumal Agni tuli appi arialastele edasijõudmiseks, aga lõpuks nad jäid
ikkagi paikseks.
Maailma
kavatseti muuta iseenda muutmise teel. Paljud hülgasid Vedade
autoriteedi (ja pole seega hinduistid)
Akaša
– tühi ruum, mis on maailma loonud.
Upanisali
puhul õpilased: „Mis on absoluut?“ Õpetaja võib vastata
vaikusega, mis näitab, et sellest ei saa kõnelda, seda saab vaid
tunnetada. Teine võimalus on kirjeldada kõike seda, mida absoluut
ei ole, aga ise pead aru saama, mis ta siis on. Kolmas võimalus:
tattvamasi
– ehk absoluut on kõigis meis – a:tman.
Mokša
ehk vabanemiseni jõudmine ja absoluudiga ühinemine on kõrgeim
eesmärk. ( Selleni ei aita positiivne karma .)
Ahimsa
– vägivallatuse põhimõte(füüsiline, vaimne ja ka vaid mõttes
– hinduismi jaoks on need samaväärselt halvad, vahet ei ole)
Upanisadide
põhimõte ka, et meil on palju elusid . Samsara
– hingeränne. Alles jäävad samad komponendid, aga tervik pole
sama.
Karma
(sõnast karman) – igal teol on tagajärg – aatmani ümber
koguneb pos ja neg n-ö aura .
Algselt
nim brahmanismiks hinduismi. Bhakti liikumine (–
pühendumine)
Triaad:
Višnu, Šiva,
Brahman
Brahmanit
pole mõtet kummarda , sest ta ei TEE otseselt midagi, lebab pilve peal ja avab
vaid silmi. Talle on pühendatud 11 templit.
Višnu
– eesmärk säilitada, pingutab selleks, et maailm jääks alles.
Ta sünnib ümber, tema avatarid(kehastused): Krišna jne.
Šiva
– hävitaja;
maailm põleb tema tantsides ära; kuid ta pole halb, sest ongi vaja
hävitada.
Muinasegiptuse usund
Tekkis
u 4000 eKr Niluse jõe orus.
Noom
– linnriik, mida oli kuskil 40-42. Suurem kui linn tegelikult.
Noomide
ühinemisega tekkisid Alam-(põhjaosa) ja Ülem- Egiptus (lõunaosa) u
3000 eKr
Menes – esimene
kuningas ehk vaarao. Pealinnaks sai Memphis /Memfis.
Demootne
kiri – kasutati
igapäevases asjaajamises. Hieroglüüfides(pühad märgid) kirjutati
jumalaid puudutavaid asju jne. See dešifreeriti 1822 Napoleoni
retkel leitud kivi põhjal.
Kopti
keel – otsene
järeltulija; kõnekeelena enam ei kasutata, vaid kultuskeelena.
Palju kreeka laendsõnu. Egiptuses tõlgiti palju kreeka kirjandust.
Egiptlaste panteon (– kõik
jumalad, keda mingis religioonis austatakse) ääretult mitmekesine ja kirev. See avaldus ka jumala erinevates ilmumisvormides. Austati
loomi, sest jumal võis võtta mõne looma kuju. Kõige sagedamini
kujutati jumalaid pool-inimese ja pool-loomana. Kasside austamine (üks
jumalanna kehastus kassina), kuid tegelikult ta polnud esikohal.
Olulised olid veel nt šaakal/koer
(Anubis
– täh: koerake; surnutejumal). Palsameeriti
ka loomi.
Jumalad
olid seotud loodusnähtuste ja eluvaldkondadega.
Loodusega
seotud jumalad:
- NUT(vanas egiptuse k. taevas; taevajumalanna; kaardunult kujutatakse) ja GEB( maajumal ; meess.) olid algselt omavahel seotud. ŠU eraldas nad.
Nende lapsed olid
päike, kuu ja
tähed. ATUM –
kehastab loojuvat päikest; ilmumiskujuks peeti sõnnikumardikat ehk
skarabeusi. Teda austati Heliopolis’es ( helios – päike), kus preestrid lõid
maailma tekkeloo: ürgmerest tõusis pinnale jumal Atum, kellest
tekkisid teised, kellest omakorda teised.
- RA/RE (ka Heliopolises) sümboliks obelisk ; peetakse vahetult inimese loojaks. Inimesed tekkisid tema pisaratest. Valitses tegelikult maailma üle, sest tütar Maat peab ikka ju isale alluma . Valevandujaid ootavad eriti koledad kannatused.
- ATUM-RA tekkis, kui neid samastati
- MAAT – tõe, õigluse jumalanna
- HOROS – pistrikukujuline;
- THOT (H) – kujutati kas ibise- või ahvikujulisena; austati Hermopolises(Hermese linn); Thoti samastati Hermesega; kirjutajate kaitsejumal(oluline seisus, kuna kirjaoskust oli vähe)
Hermopolises arvati hoopis, et
ürgmerest lendab lind (Thot) (-midagisellist)
- ISIS – naise keha ja lehma pea; jumal Osirise abikaasa
- AMON – nähtamatu ja kõikjalviibiv (– täiesti erakordne Egiptuses!); kehastus samas ka nt jäärana
- AMON-RA – kokkuvõttes kõige tähtsam jumal üldse
- HATHOR – samuti lehmapeaga
- PTAH - käsitööliste kaitsejumal; austati Memphises; sealsed preestrid ütlesid, et Ptah’il pole algust ja Ptah lõi maailma, jumalad, inimesed vaid oma sõnaga. Ning kõik teised jumalad on Ptahi erinevad ilmingud!!! Siiski monoteism Egiptuses ei juurdunud, mis on seotud valitseja Amenhotep IV ehk Ehnaton ’iga - Aton sai ainsaks jumalaks
Lisainfo
Põhjalik konspekt kõigis loengus käsitletud usunditest: Mesopotaamia religioon, hinduism, Muinasegiptuse usund, India budism, sissejuhatus judaismi, Kreeka usund, Jaapani usundid, budism, islam, sufism, religioon Rooma Keisririigis, ristiusk. Lõpus on ka kohustusliku kirjanduse nimekiri (2011). Olulised kohad on boldiga ja muul moel esile toodud.
, , , , , , , , , , , , , ,
Mõisted
religare,
superstitio,
idololaatria,
animism,
totemism,
animatism,
üleloomulik,
religioon,
maailmausundid,
mesopotaamia,
tsikuraat,
akkad,
antropomorfism,
sõjad,
panteon,
ülempreester,
anu,
enlil,
marduk,
ištar,
vana testament,
osades piirkondades,
veda,
preestrid,
aranyaka,
bhagavadgita,
akaša,
ahimsa,
višnu,
šiva,
noom,
menes,
demootne kiri,
kopti keel,
atum,
teised jumalad,
põhiline muutus,
amon,
tektsides jne,
maat,
maati ruum,
sealpoolsuse juhid,
sealpoolsus,
ušeptid,
liikuma seadmuseratta,
nirvaana,
ahimsa,
sangha,
konsensusdemokraatia,
nunnadele,
mahayana,
nagarjuna,
juut,
halaha,
judaism,
judaistika,
diasporaa,
toora,
juudid,
hassidism,
mizwa,
kawwana,
mikwe,
sealiha,
šuhet,
vahepealsed tooted,
oimulokid,
tefillin,
mezuza,
šabat,
hannuka,
mõjuallikaks,
substraat,
superstraat,
adstraat,
lineaarikiri b,
pan,
chaos,
titaanid,
athena tempel,
hekatombos,
mantis,
kami,
fuji mägi,
ilusaid saari,
kegare,
tehnikat,
nenbutsu,
täiuslikuks,
rinzai,
mazu,
ühekäe plaks,
torii,
jaapanlastel,
shimenawa,
allah,
islam,
koraan,
koraan,
suurad omakorda,
hoiataja,
sunna,
mõttes palve,
zakat,
ranadaan,
ohvripidu,
džihadi,
suf,
praktiseerija,
hasan al,
abd al,
sufi,
jutlustest osa,
iblis,
27 ekr,
sünkretism,
piirialad,
dionysos,
kristlaste tagakiusamised,
keiser diocletianus,
manilus,
juutlus,
messianism,
kybele kultus,
väljakutsumine,
mithrase kultus,
tapmas,
tugev grupiidentiteet,
riigiusundi mõiste,
jumalanna vesta,
pontifexi vennaskond,
maximusega,
lunastus,
surnute ülestõusmine,
epikuros,
4 evangeeliumit,
praegused pealkirjad,
suuline pärimus,
allikas q,
tooma evangeelium,
apokrüüfsed evangeeliumid,
testament,
verbaalinspiratsioon,
fundamentalism,
rooma,
individuaalne religioossus,
sekulariseerumine,
dogma,
inkarnatsioon,
uskuma hakkamine,
141,
koraani tähendused
Kommentaarid (2)
Sarnased materjalid
32
doc
Maailma usundid
Maailma usundid
5. veebruar 2010
Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS
kirjelda...
30
docx
Maailma usundid
Maailma usundid
Religiooni kujunemine
Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või
üleloomulikeks peetava...
39
docx
Maailmavaated ja usundid
MAAILMAVAATED JA USUNDID
1. loeng
Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata
filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailm...
26
pdf
Maailma usundid
Jaan Lahe
Maailma usundid
Üldine sissejuhatus
· Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool.
· 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolides...
5
docx
Maailma usundid
ISLAM
Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese
nägemuse. Pühakiri ehk koraan. Ainujumalaks on Allah. Meka on
pühakoht. Hidzra aasta kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis
olevad sa...
28
docx
Maailma usundid
I loeng
02.11.2012
Jaan Lahe
Usundite valik on semestriti varieeruv.
Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust.
Üldine sissejuhatus
Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi...
477
pdf
Maailmataju
UNIVISIOON
Maailmataju
Autor: Marek-Lars Kruusen
Tallinn
Detsember 2012
Esimese väljaande eelväljaanne.
Kõik õigused kaitstud.
2
,,Inimese enda...
28
pdf
Maailma religioonid
1. Religioonide liigitamine ja uurimine
RELIGIOONIDE LIIGITAMINE
• Jumalakäsitluse alusel
• Animistlikud - usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse
maailma mõju...
Kõik kommentaarid