Maailma usundid (2)

Tallinna Ülikool - Teoloogia - Maailma usundid

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on religioon ?
Kes meelitas oma ta kirstu, mis kandus Nilusest merre ?
Misna (halaka-.. ?
Kuidas suhtuda ebajumalatele ohverdatud loomade liha söömisesse ?

Maailma usundid
Religio (ld k) tuleneb:

Religare – siduma

Religere – tähelep. olema/hoolima
Cicero : „ Religioon on inimese kohustus austada jumalaid.“ ( traktaat „De natura deorum “) Ta kasutab sõna „ kultus “, kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele.
Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid.
Religiosus/religiosa – religioosne (nii inimeste kui paikade kohta)
Superstitio – ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne )
Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta.
Idololaatria – mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio)
15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma .
Sekt (ld k secta) – rühmitus
Widengren: „Religiooni olemus peitub jumala usus.“
Animism – usk hingedesse (ka loomade)
Totemism – esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, vaid nt putukad)
Animatism – usk ebaisikulisse väkke looduses; see vägi on mana ( Okeaania päritolu)
Ükski religioon ei piirdu ainult ühena neist, sp neid eraldi religioonina võtta ei saa.
Religioonipsühholoogia – uurib nt hirme.
Veel seisukohti:“ Valitsejal on lihtsalt religiooni vaja.“ Kuid tekkimist nii lihtsalt seletada ei saa.
Üleloomulik – argipäevasest teistsugune; võib tähendada teatud olendeid , paiku.
Püha – võtmemõiste, inimese poolt kontrollimatu ; püha tõmbab ligi, kuid samas on hirmutav. (Söderblom, Otto ja Eliade)
Definitsioone:

Uku Masing : „Mis asi on usk? Usk on inimese hoiak selle suhtes, millest inimene tunneb, et see on midagi temast võimsamat. Hoiak on alandlik, lõplik ja kontaktiotsiv. Mis on religioon? Maailmavaade ja elukorraldus.“

Waardenburg: „Religioon on orienteerumissüsteem. Religioon on märkide ja sümbolite süsteem.“
Religioonidimensioonid:

Intellektuaalne – inimene mõtestab religiooni kaudu maailma

Rituaalne/kultuslik – väljendud toimingutes

Emotsionaalne – tunded

Eetiline/ moraalne aspekt – põhimõtted ja käitumisnormid

Sotsiaalne – institutsioonid (riik, pere jne)
19.saj II poolel algas religiooni teaduslik uurimine . See kasvas välja teoloogiast.
Eeldused:

Maadeavastamine varasel uusajal

1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu

Võrdlev keeleteadus

Darwini evolutsiooniteooria
Liigitusviisid:

Geograafiline

Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud)

Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid

Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga)
Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund .
Maailmausundid – kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism , islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus )

Mesopotaamia religioon

Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega( vihmavesi ). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk- Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2) Indiast , kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr). Kujutlus maailmamäest (keskpunkt), mida sümboliseerisid tsikuraadid.
Tsikuraat – astmiktorn, mida sumerid hakkasid püstitama (kunstlikud mäed)
Sumerid leiutasid kiilkirja ja panid aluse ka riiklusele.
24.saj eKr UMMA – sumeri linnriigid ühendati.
Seniidid elasid 3.saj eKr külg-külge kõrval sumeritega, kuid sugulust keele vahel pole.
Akkad – tähtsaim linnriikidest (akkadlased, akkadi keel – tegemist seniiidi keelega)
Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~ 2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad.
Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle.
Sumeri-akkadi religioon – Mesopotaamia usund
Mesopotaamia religioon:

Polüteistlik
Pühad toimingud
Astraalreligioon –taevakehade austamine

Hakkasid jumalaid seostama taevaga (elupaik) ja planeetidega
Allilm , mis on ka jumalate elupaigaks (kolmekorruseline maailmapilt )

Antropomorfism – jumalaid kujutati inimesekujulistena.
Jumal võis ka looma kuju võtta. Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi, pahesid. Kaval inimene suutis jumalat tüssata. Jumalatel oli sugu ja nad abiellusid. Sõjad – inimesed osalevad, aga jumalad sõdivad.
Panteon – kõik jumalad, keda religioonis austatakse.
Umbes 200 jumalat ning see kasvas isegi 1000ni.
Nippur( linnriik ) – keskus.
Nippuri peajumalad:

Taevajumal An (-taevas)
Enlil (tuulejumal)

Said ühtse riigi ajal kogu maa peajumalateks.
Jumalad tagavad valitseva korra, et maailm ei langeks tagasi. Neist sõltus riigi ja üksikisiku käekäik.Jumalad valmistasid ühel hetkel inimesed. Maailm loodi ürgainest (oli suur veekogu ehk ürgvesi, millest kerkis välja maapind ). Taevas ja maa olid olemas, aga Enlil lükkas taeva maast kõrgemale ja valmistas teised jumalad. Inimesed tekkisid: 1) maapinnast 2) jumalus valmistas savist .
Inimesed said jumalaid mõjutada ja seeläbi ka oma saatust.Kohustus jumalaid teenida (inimene põhimõtteliselt jumala ori) Heast läbisaamisest sõltus palju.
Kuningas – jumalate ja inimeste vahendaja (ema inimene, isa jumal)
Ülempreester –omas võimet jumalate tahet teada saada
Inimene sai sündides kaitsejumala – madalamat sorti eestkostja kõrgemate jumalate ees.
Suhtlemine toimus palve kaudu. Nendega suheldi templites, mis oli ka jumalate elupaigaks.
Taevakehade liikumise järgi sai jumalate tahet teada (tekkis astroloogia )
Palvetati (suhtlus) ja ohvriannid. Igapäevane templikultus, samas leidus ka „kord aastas“ pühasid.
Muud üleloomulikud olendid: kurjad vaimud (kaitsesid kaitsejumal , loitsud ja amuletid).
Orienteeritud maisele elule. Maa-alune paik – maa, kust ei tulda tagasi. Pärast surma viidi hauale süüa. Allilma mindi tervikuna koos oma kehaga (elava laiba kujutlus).
Erinevad peajumalad, vaheldusid. Anti uued semiidipärased nimed.
ANU – peajumal (akkadipäraselt AN)
ENLIL – nüüd ka mägedejumal
SIN – kuujumal
ŠAMAŠ – päikesejumal
MARDUK – samastati Jupiteriga (Babülon)
IŠTAR – armastuse jumalanna
Akkadi ajal hakati rõhutama eetilisi jooni.
Patt – eksimus käitumisnormi vastu; paluti andeks palvetes nende eest.
NB! Peab lugema: Babüloonia loomiseepos „ Enuma elliš“ (Mesopotaamia saamislugu; Marduk tapab teise jumala, kellest saab maa ja taevas.) Soovituslik veel „Gilgameš“ (peategelase surematuseotsingud).
Surm – traagiline noot sumeritel, akkadil hingest ettekujutus , aga elamisväärne on siinses elus.
Inimene peab leppima oma surematusega, saab mõjutada jumalaid. Kuninga positsioon säilib: relig. kohustus hoolitseda oma rahva eest, sest jumal tahab õiglust (akkadi tekstides). Kuningat karistati rahva eksimuste eest.
Lammas – põhiline ohvriloom (maksasoonte järgi loeti endeid välja)
Jumalad määravad saatust aasta kaupa. Uus-aasta püha: Marduki lugu mängiti läbi.
Püsis ka veel Rooma ajajärgul, mõjutas kogu Lähis-Ida ruumi, kuigi tütarkultuuri pole.
Vana Testament – veeuputuslugu(universaalne); sai mõjutusi nagu patukahetsuspalved ja inimese loomine maapinnast.

Kohustuslik kirjandus:

„Muinasaja kirjanduse antoloogia“ 2005

Babüloonia loomiseepos

Ištari lahkumine manalasse

Adapa müüt

Hinduism

250 eKr Ašoka sõnastas usuvabanduse põhimõtted.
81% India elanikkonnast peab end hinduistiks, 12-13% on moslemid , 2% kristlasi ja shik’e 2%, budiste aga ainult 0,8 %, džainiste 0,4%.
Pandžabis on 63% shikid. Osades piirkondades on valitsev ka kristlus. Samuti on kohati säilinud animism ning piirkondi, kus budiste on peaaegu pool.
Hinduks ei saa hakata. Hinduks saab AINULT sündida.
„Tõdesid on mitu.“ Tihti on erinevaad tõed ka vastuolulised, kuid siiski mõlemad on õiged. Seda vastuolu peab aktsepteerima.
Dharma – õpetus, seadmus ,
Veda – tarkus
Veda kirjanduse autoriteet (loodud u 1500-500 eKr Indiasse rännanud Arialaste poolt). Arialased rändasid pidevalt ringi, nad olid mobiilne kultuur. Seetõttu neist pole enne Vedade ajastut Indiasse erilisi jälgi jätnud. Oli kirjandus, aga polnud teksti, nad ei osanud kirjutada. Samas kirjandust oli terve rmt kogu jagu – kõiki tekste mäletati peast , selleks olid isegi eraldi inimesed.
Veda kirjandus on tohutult kihiline.
India kastisüsteem(jumalast):

brahmanid(max 5%) neil olid tekstid meeles ehk nemad pmts lõid selle kirjanduse; sündisid suust
ksatriya’d(sõdalased), sündisid kätest
vaišya’d, sündisid suguelundist
šu:dra, sündisid jalgadest

Igal kastil on omad reeglid – svadharma. (Sinu oma dharma)
Preestritel oli priviligeeritud staatus. Preestrid on ainuke abivahend , mille abil üldse on võimalik jumalani jõuda. Preestri löömine võrdne tema tapmisega.
Veda kirjandus:

Veda: Rg-, Atharva-, Sama-, Yajur-

Brahmana: katse vedade tekste seletada preestrite poolt ning anda informatsiooni brahman ’ist – salajane teadmine; absoluut hinduisimis.

Aranyaka – metsraamatud, mis andsid veedadele müstilisema tähenduse

Upanisal - õpetaja jalge ees maas istudes loodud tekstid (8.-5.saj eKr; tunnustavad vedade sisu, kuid täiesti uued mõtted. (õpetaja-õpilane vaheline vestlus )

Bhagavadgita – vestlus sõdalase Arjuna ja Krišna vahel. (Aejuna ei tahtnud võidelda, aga Krišna ütles, et tema svadharma kohaselt ongi vaja just sõdida.) Nende vestlusest algas allakäigu põhjustanud lahing.
Tulejumal Agni tuli appi arialastele edasijõudmiseks, aga lõpuks nad jäid ikkagi paikseks.
Maailma kavatseti muuta iseenda muutmise teel. Paljud hülgasid Vedade autoriteedi (ja pole seega hinduistid)
Akaša – tühi ruum, mis on maailma loonud.
Upanisali puhul õpilased: „Mis on absoluut?“ Õpetaja võib vastata vaikusega, mis näitab, et sellest ei saa kõnelda, seda saab vaid tunnetada. Teine võimalus on kirjeldada kõike seda, mida absoluut ei ole, aga ise pead aru saama, mis ta siis on. Kolmas võimalus: tattvamasi – ehk absoluut on kõigis meis – a:tman.
Mokša ehk vabanemiseni jõudmine ja absoluudiga ühinemine on kõrgeim eesmärk. ( Selleni ei aita positiivne karma .)
Ahimsa – vägivallatuse põhimõte(füüsiline, vaimne ja ka vaid mõttes – hinduismi jaoks on need samaväärselt halvad, vahet ei ole)
Upanisadide põhimõte ka, et meil on palju elusid . Samsara – hingeränne. Alles jäävad samad komponendid, aga tervik pole sama.
Karma (sõnast karman) – igal teol on tagajärg – aatmani ümber koguneb pos ja neg n-ö aura .
Algselt nim brahmanismiks hinduismi. Bhakti liikumine (– pühendumine)
Triaad: Višnu, Šiva, Brahman
Brahmanit pole mõtet kummarda , sest ta ei TEE otseselt midagi, lebab pilve peal ja avab vaid silmi. Talle on pühendatud 11 templit.
Višnu – eesmärk säilitada, pingutab selleks, et maailm jääks alles. Ta sünnib ümber, tema avatarid(kehastused): Krišna jne.
Šiva – hävitaja; maailm põleb tema tantsides ära; kuid ta pole halb, sest ongi vaja hävitada.

Muinasegiptuse usund

Tekkis u 4000 eKr Niluse jõe orus.
Noom – linnriik, mida oli kuskil 40-42. Suurem kui linn tegelikult.
Noomide ühinemisega tekkisid Alam-(põhjaosa) ja Ülem- Egiptus (lõunaosa) u 3000 eKr
Menes – esimene kuningas ehk vaarao. Pealinnaks sai Memphis /Memfis.
Demootne kiri – kasutati igapäevases asjaajamises. Hieroglüüfides(pühad märgid) kirjutati jumalaid puudutavaid asju jne. See dešifreeriti 1822 Napoleoni retkel leitud kivi põhjal.
Kopti keel – otsene järeltulija; kõnekeelena enam ei kasutata, vaid kultuskeelena. Palju kreeka laendsõnu. Egiptuses tõlgiti palju kreeka kirjandust.
Egiptlaste panteon (– kõik jumalad, keda mingis religioonis austatakse) ääretult mitmekesine ja kirev. See avaldus ka jumala erinevates ilmumisvormides. Austati loomi, sest jumal võis võtta mõne looma kuju. Kõige sagedamini kujutati jumalaid pool-inimese ja pool-loomana. Kasside austamine (üks jumalanna kehastus kassina), kuid tegelikult ta polnud esikohal. Olulised olid veel nt šaakal/koer (Anubis – täh: koerake; surnutejumal). Palsameeriti ka loomi.
Jumalad olid seotud loodusnähtuste ja eluvaldkondadega.
Loodusega seotud jumalad:

NUT(vanas egiptuse k. taevas; taevajumalanna; kaardunult kujutatakse) ja GEB( maajumal ; meess.) olid algselt omavahel seotud. ŠU eraldas nad.

Nende lapsed olid päike, kuu ja tähed. ATUM – kehastab loojuvat päikest; ilmumiskujuks peeti sõnnikumardikat ehk skarabeusi. Teda austati Heliopolis’es ( helios – päike), kus preestrid lõid maailma tekkeloo: ürgmerest tõusis pinnale jumal Atum, kellest tekkisid teised, kellest omakorda teised.

RA/RE (ka Heliopolises) sümboliks obelisk ; peetakse vahetult inimese loojaks. Inimesed tekkisid tema pisaratest. Valitses tegelikult maailma üle, sest tütar Maat peab ikka ju isale alluma . Valevandujaid ootavad eriti koledad kannatused.
ATUM-RA tekkis, kui neid samastati
MAAT – tõe, õigluse jumalanna
HOROS – pistrikukujuline;
THOT (H) – kujutati kas ibise- või ahvikujulisena; austati Hermopolises(Hermese linn); Thoti samastati Hermesega; kirjutajate kaitsejumal(oluline seisus, kuna kirjaoskust oli vähe)

Hermopolises arvati hoopis, et ürgmerest lendab lind (Thot) (-midagisellist)

ISIS – naise keha ja lehma pea; jumal Osirise abikaasa
AMON – nähtamatu ja kõikjalviibiv (– täiesti erakordne Egiptuses!); kehastus samas ka nt jäärana
AMON-RA – kokkuvõttes kõige tähtsam jumal üldse
HATHOR – samuti lehmapeaga
PTAH - käsitööliste kaitsejumal; austati Memphises; sealsed preestrid ütlesid, et Ptah’il pole algust ja Ptah lõi maailma, jumalad, inimesed vaid oma sõnaga. Ning kõik teised jumalad on Ptahi erinevad ilmingud!!! Siiski monoteism Egiptuses ei juurdunud, mis on seotud valitseja Amenhotep IV ehk Ehnaton ’iga - Aton sai ainsaks jumalaks

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

160 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tsuka02 Õppematerjali autor

Lae alla .docx

Lisainfo

Põhjalik konspekt kõigis loengus käsitletud usunditest: Mesopotaamia religioon, hinduism, Muinasegiptuse usund, India budism, sissejuhatus judaismi, Kreeka usund, Jaapani usundid, budism, islam, sufism, religioon Rooma Keisririigis, ristiusk. Lõpus on ka kohustusliku kirjanduse nimekiri (2011). Olulised kohad on boldiga ja muul moel esile toodud.
maailma usundid , maailmausundid , usundilugu , Mesopotaamia religioon , hinduism , Muinasegiptuse usund , India budism , sissejuhatus judaismi , Kreeka usund , Jaapani usundid , budism , islam , sufism , religioon Rooma Keisririigis , ristiusk