Eesti maausk Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis
Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus, mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga usalduse vastandist. Paganluse ja maausu erinevus seisneb maailmakäsitluses. Maausk on seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi põimunud tavadest ja kommetest mida järgitakse. Maausulised ei loo uusi traditsioone ega laena neid teistelt rahvastelt. Ainuüksi eesti aladel on viimase 10000 aasta jooksul leitud usulisi mõjutusi peaaegu üle terve maakera leiduvatest religioonidest. Nii ka maausk. Seal leidub mõjutusi nii kristlusest, kui ka idanaabrite uskumustest
· Nn axis mundi pidepunkt ümbritsevas kaootilises keskkonnas · Ohvririituse paik · Pühapaikadel käimine ja kui esiajalooliste soome-ugrilaste pidutsemisviis · Surnud- moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas · Surnud- esiisade ja jumalate vahendajad · Samaani surm- ajastu vahetumine 02.11 Jaan Lahe Uuspagannlus Eestis ja Lätis · Esiisade usundi taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. Sajandil Maausk · Maausulised järgivad põlisrahva järjepidevat vaimset pärandit, põhirõhk on maarhava uskumustel ja maailmapildil, mida tõlgendatakse avardanult, lakkamatult voolava ja edendavana teiste uurali rahvaste maailmanägemise kontekstis. Taarausk · Taarausulised tunnistavad 1930.ndatel loodud omausu, rõhk on Muinas-Eesti maailmanägemisel põlvest põlve edasi antud salateadmised ja nende nägemuslikul
_M. Harner ŠAMANISM ON... _ Nn new age šamanism ŠAMANISM ŠAMAANI... _ Saami noaide, eesti nõid, soome noita _ Väinämoinen _kaitsevaimud _abivaimud ŠAMAAN JA NÕID _irdhing/kehahing _šamaanihaigus TAARAUSK JA MAAUSK _teisenenud teadvusseisund _ ekstaas _ Taarausk – 1920. aastad _ transiseisund _ Uuspaganlus _ rituaalne teadvusseisund _ Oma riik, oma usk _ love _ Triin Vakker “Rahvusliku religiooni konstrueerimise katsed ŠAMAAN KUI ... 1920.–1930. aastate Eestis – taara usk”
tegeleb vaimse enesearenguga loeb vaimset kirjandust või tegeleb vaimse praktikaga: näiteks jooga, meditatsiooniga, vabastava hingamise vms · 6) Usun vaimsesse enesearengusse selles mõttes, et teadlike enesesisenduste ja vaimsete praktikate, nagu näiteks meditatsiooni abil, on võimalik muuta iseennast, oma elu ja maailma enda ümber UFO-usk RSE 2014 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 muu rahvus Rahvuslik identiteet ja maausk RSE 2014 70 60 50 40 30 20 10 eestlased 0 Maausu faktor (eestlased) RSE 2014 1) Mul on keegi lähedane sõber või pereliige, keda võib pidada maausuliseks 2) Pean end maausuliseks 3) Eesti rahva õige usk on maausk 4) Mul on looduses mõni paik, puu, kivi või allikas Religioonivastased hoiakud (eestlased) RSE 2014 50 45 40 35 30 25 20 15
Eestis enamasti sunniidid Nelipühilaste usk. Protestantlik Rajaneb UT Usuvad Jeesus Kristuse peatset naasmist Usuvad ka maailma lõppu L. Mäll.- arendas Eestis Budismi V. Tähe.- Saaremaa metodistlik kirik (algatas metodistide liikumise Eestis) Vahindra - -esimene budistlik munk Eesti krishnad, A.Lauri ja usuvoolu peakorter. 70ndel jõudis Eestisse. Peakorter LA, USA Kogudused Tallinnas ja Tartus Eestis juhib Arne Lauri Maausk Eesti rahvausundi kristluse-eelsetel kihistustel põhinevat tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Taarausk Eesti uuspaganlik rahvuslik usuline liikumine. Taarausk eksisteerib tänapäevalgi. Eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada
Eesti kultuur kui ristirüütleid poleks olnud. Ristirüütlid tulid Eestisse Kristliku usku levitama.Kuna ma tean ristirüütlite aegsest Eestis väga vähe ,lasen oma mõtted lendu. Eesti asub geograafiliselt väga heas kohas.Meil on hea ühendus maismaa kaudu naaberriikidega.Muinaseesti naabrid olid:Liivimaa,Kuramaa,Läti,Leedu,Venemaa. Enne ristirüütlite saabumist oli Eestis maausk ehk Taara usk, mida aga ristirüütlid pidasid paganlikuks usuks ,ning et eestlased on ise ka paganad. Eestlased kui väga sitke ja vastu punniv rahvas ei tahtnud alla vanduda,pidid ristirüütlid jõuga usu meie maale tooma. Kristlus oli peaaegu kõikides riikides ühesugune.Ristiti inimesi ja ehitati kõikjale suurematesse asulatesse kirikuid,kus inimesed pidid käima.Seati ametisse preestrid,kes pidid jutlusi pidama ning kehtestati ka makse.
Sellest ¾ riigi käes = 20 staarastkonda Võnnu käes koos maapäev rüütelkond juhtis maamarssoli Rootsi ala: Eestimaa hertsogkond (Viru ,Järva, Harju , Lääne) 7 linnuselääne > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj > riigile ei jää midagi 1593 luteri kirik riigikirikus Rootsis > Põhja-Eestis luterlus Vaesed eestlased: maausk > katoliiklus > reformatsioon > luterlus > jesuiidid > luterlus Eestlase olukord: Maa andmine mõisnikele > talupoegade koormised suurenesid: Teravili liha munad raha ja teotöö mitu päeva nädalas
saatanaga. Rootsi ajal olid kristlikel usutegelastel välja töötatud meetodid nõidade tuvastamiseks ning nõidade üle peeti kohtuprotsesse, mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Targemaid inimesi hakati nõidadeks pidama ja nii hukati paljud osavamad ja targemad inimesed. Kokkuvõtteks suudeti ristiusustamisega hävitada enamik nõide ning hirmutada eestlastest nende muistne paganlus ja maausk; Rootsi aja lõpuks olid enamik elanikke pööratud Ristiusku. Seega kultuuri seisukohalt oli see kindlasti vägagi edasiviiv. Ka Rootsi ajal säilis traditsiooniline Eesti rehielamu; osalt just seetõttu, et eestlaste rehielamutes vili hästi kuivas ja ei riknenud, meie valdused ja rahvas niivõrd hinnatud olidki. Samas ehitati sel ajaperioodil ka Nigulist kirik ning strateegiliselt tähtsatesse punktidesse rajati kaitseehitised bastionid
Samuti puudusid eestlastel liitlased, kelle abile loota. Muistne vabadusvõitlus oli pöördeline eestlaste jaoks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust. Eestlasel ei olnud tugevama vastase vastu mingit lootust. Kui Eesti pealikud hukati, oli sunnitud alistuma lepinguliselt. Kõik Balti hõimud ristiusustati ning liideti Lääne-Euroopa kristliku kultuuriga. Varasem eestlaste paganlus või maausk asendus katoliiklusega- muinasusk põimus katoliku usuga. Kirikud ehitati pühapaikadele- pühade kivide paikadele, hiietele või muudele tähtsatele kohtadele. Hakati uut usku austama, kuna nad arvasid, et uus usk on tugevam kui nende usk. Nad arvasid, et kui pühast hiiest murda oks saab see karistatud, kuid katoliiklased ehitasid oma kirikud just nendele paikadele ja eestlased nägid, et nendega ei juhtunud midagi ja pidasid seda tugevamaks ja võimsamaks usuks. Usu muutmine
Muinaseestlaste loodususund Loodususundiks nimetatakse harilikult põlisrahvaste usundeid, milles on keskne roll loodusnähtuste ja looduslike objektide (mägede, hiite, puude, kivide, veekogude jms) või nendega seotud üleloomulike olendite austamisel. Teatud mõttes võib loodususundeiks nimetada ka 20. sajandil tekkinud või taastatud looduskeskseid usundeid (mitmesugused uuspaganluse vormid, Eestis nt taara- ja maausk). Loodususundi mõiste ei ole range ning selles esineb ka esivanematekultust. Samuti seotakse loodususundeid tihti rahvakalendriga. Muinaseestlaste usund oligi just eelkõige loodususund. See tähendab, et uskumuste, rituaalide ja kommete sisuks oli inimese ja looduse vahekorra tagamine. Nemad ise seda usuks ei pidanud, rohkem mõtte- ja eluviisiks. Maailmas leidus eri paigus, eri esemeis ja eri olendeis erineval määral
Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Usundite liigitus algallikate alusel Raamatuusundid olemas on autoriteetne pühakiri, nagu näiteks Piibel, Koraan jt. Pärimususundid pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt; näiteks maausk. Usundid muutuvad Usundid on sündinud ning vormunud eri viisil. Paljud on etnilised ehk rahvuslikud: need on kas hõimu- või rahvuse usundid ning neid ei saa vaadelda eraldi sellest rahvagrupist. Teised usundid on asutatud ning seotud ajalooliste sündmuste ja tegelastega. Mõned neist on jäänud rahvagrupi usundiks, kuid mõni on ületanud kultuurilised piirid. Aafrikas ja Vaikse ookeani saartel leiab mitmeid etnilisi usundeid, ka judaismi ja Jaapani sintoismi võib pidada etniliseks
mõisniku elukompleks 6.17.Kõik mis meri annab oli selle, kes leiab 6.18.Jätkuvalt tsunftisundus (et tegelda käsitööga pidi kuuluma tsunfti) (linnas pidi olema vähemalt 3 kindla ala käsitöö meistrit, et võiks moodustuda tsunft) 6.19.Manufaktuuri asemel kasutati arvatavasti sõna VESKI 6.20.Hüti manufaktuur ehk klaasikoda (Eesti vanim, asus Hiiumaal) 6.21.Luteri usk oli võitluses 6.21.1. Katoliku usk 6.21.2. Maausk (nõiad!) 6.21.3. Luterlusest valesti arusaamisega 6.22.Konsistoorium oli kirikuvalitsus, mis kontrollis kiriku õpetuse sisu 6.23.Vöörmünder tegeles kirikukoguduse majandusasjadega 6.24.Võitlus väeusuga 6.24.1. Nõiaprotsessid 6.24.2. Muinasusk kaob
Hinge taassünd uude kehasse: 37% 2009.a. oli Eestis 524 uue vaimsuse (new age´i) tervendajat, õpetajat, koolitajat, meistrit jne ja toimus vähemalt 1600 koolitust, kursust, laagrit jne. 2010.a. oli uue vaimsuse kirjandust lugenud vähemalt 25% eestlasi ja 12% osalenud vastavatel praktikatel (jooga, meditatsioon, reiki, sütelkõnd, vabastav hingamine jne). Vastavaid tuttavaid on ca kolmandikul eestlastest. Vähemalt 20% eestlasi arvab, et maausk on meie põline usk. Ca 51% eestlastest arvab, et tuleks järgida vanu rahvausu kombeid.
Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (ismlam, judaism) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine- kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse Religioossed uskumused- kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk- islam , katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väine religioossus. Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud. Religiooni sisemine aspekt Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine 20. Sajandil toimus lääneriikides Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud Tsiviilreligioon
6. Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused jehhoova tunnistajad Usundite liigitus tekkeprotsessi alusel: 1. Etnilised usundid tekkinud keele ja rahvuse alusel; näiteks hinduism, sintoism. 2. Rajatud usundid teke seotud kindla isikuga; näiteks budism, kristlus, islam, mitmed uususundid. Sunkretism usundite segunemine. 6. Religioonide teaduslik uurimine deism Newtoni vaadete põhjal kujunenud arvamus (jumal kui kellassepp) Egiptuse usund polüteistlik Maausk animistlik Islam monoteistlik Vana-Kreeka usund polüteistlik Judaism monoteistlik Taoism monistlik religioon Vana-Rooma usund polüteistlik Kristlus monoteistlik Hinduism monistlik religioon New Age monistlik religioon Religioonifilosoofia - Filosoofia haru, mis tegeleb religiooni küsimuste uurimisega. Teoloogia usuteadus Religiooniteadus religiooni ja usundite uurimine teaduslike meetoditega.
Paavst on küll andestust palunud inkvisitsiooni eest, kuid samasugune ja veelgi hullem lehekülg on paavsti poolt veel heastamata. Meie rahva ristiusustamisega lõppes tegelikult 1500 aastane sõda aesti-eestlaste- finnide-soomlaste-vendide-liivlaste ja neid alistanud germaanlaste-slaavlaste vahel. See oli ka Euroopa vanima tsivilisatsiooni, mis ulatus Briti saartelt kuni Volga jõeni, lõplik kaotus ristiusu maadele. Selles sõjas hävitati Taarausk, ehk Maausk, mida nüüd mõned huvigrupid edutult püüavad elustada, teadmata tegelikke Taarausu põhimõtteid, milleks olid: ausus, vägivallat Nimelt sel aastal kirjutab Rooma kirjamees ja konsul Publius Cornelius Tacitus teose De origine et situ Germanorum (mis hiljem sai tuntuks Germania nime all) mille eelviimases peatükis kirjeldab ta hõimurühma, kes jäid germaanide ja fennide vahele ja kes kandsid nime aestii( Lill 1998: 3). Need hõimud
põhimõtted paljuski kokku. Seetõttu on religioonide kokkupuutepunktidest rääkides sageli viidatud nn kuldsele reeglile, mis esineb ühel või teisel kujul väga paljudes usundites. Konfutsianism: „Ära tee seda, mida sa ei taha, et teised Sulle teeksid“ (Kong Fu- zi). Kristlus: „Kõike, mida te tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka neile“ (Jeesus). Islam: „Keegi pole õige usklik, kui ta ei soovi oma vennale sama, mis endale“ (Muhammad). Maausk: „Ela ise ja lase teisel elada“. Judaism: „Mis sulle on põlastusväärne, seda ära teistele tee“ (rabi Hillel). Hinduism: „See on ülim kohus: ära tee teistele midagi seesugust, mis sulle osaks langenuna haiget teeks“ (eepos Mahabharata). Budism: „Ära haava teisi sellega, mis sind ennast haavaks“ (Gautama Buddha). Kasutatud kirjandus: 1. Au, I.; Ringo, R. 2000. Kirikud ja kogudused Eestis. Ilo 2. Bowker, J. 2004. Maailma usundid. Varrak 3. Gordon, Matthew S. 2001
*Luteri kirik oli ka erinevatesse luteri kiriku vooludesse vaenulikult -Oli vaid peavool *Pühajõe mäss 1642 -Pühajõgi oli Võhandu jõgi -Jõele oli ehitatud vesiveski -Veski valmides tabas Lõuna-Eestit ikaldus -Talupoja meelest oli Pühajõge rüvetatud, sest jooks oli kinni tammiga -Talupojad hävitasid tammi ja veski -Kirik ja mõisnik ei saanud aktsepteerida -Oli maausk ja varanduse hävitamine -Talupoegi karistati *Nõiaprotsessid -Jälitati eriti agaralt nõidu -Kindralsuperintendent Samson pidas üheksa jutlust nõidadest -Rääkis sellest, missugused nõiad on ja kuidas neid kindlaks määrata Haridus Osa oli kõrgematele seisustele, osa talurahvale. Kõrgharidus *Ülikool oli osa Rootsi riigi võimu poliitikast -Pidasid vajalikuks ülikooli rajamist
29. Milline oli talurahva elu ja olme üldiselt? Suurpere (mitu põlvkonda koos) Endised töövõtted, vahendite säilitamine Kirikus käimise kohustus Tugevalt säilisid paganlikud kombed nt hambahaldjas „Läbi hiiepuude paistavad kirikutornid“ ehk metafoorina näitab tähtsuse järjekorda: maausk ja siis kirik Vakuste toimumine Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming 2 korda aastas Enne pidusöömingut oli kohtupidamine Selle jooksul pidi maksud ära maksma Uute kokkulepete sõlmimine, vanade üle sõlmimine 13.-14. saj. Isanda ja talupoja vahel lepinguline suhe 30. Kuidas saadi vabaks?
· Orgaanilise motiivide, lillede- ja muude taimede kujutamine · Kasutatakse voolavaid kõverjooni William Morris Rahvusromantism 19.-20.sajand · Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju võttev kirjandus-,kunsti- ja arhitektuurisuund. · Rahvusliku eneseteadvuse tärkamine · Maalid enamasti dekoratiivsed, dekoratiivsed rasketes punakates värvides. · Rahvusromantilised nähtused on nt maausk ja taarausk. taarausk Kristjan Raud 'Kalevipoeg põrgu väravas' Neoimpressionism 19.sajandi lõpp · Alusepanija Georges-Pierre Seurat. · Hoolikas lõuendi valmistamine · Maaliti aegamööda,kiht aegamööda kihi haaval · Ainestik igapäevaelust(kohvikud,tsirkused,kontsertid igapäevaelust aga ka maastikumaalid) · Eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine.
• nt. kristlus, islam, ka nüüdisaegsed hinduismivoolud, Tiibeti budism • Mitte misioneerivad • nt. judaism • Kosmopoliitsed missioneerivad vähemused • nt. Jehoova tunnistajad, mormoonid, mitmed uususundid • Algallikate alusel • Raamatuusundid - on olemas autoriteetne pühakiri • nt. Piibel, Koraan • Pärimususundid - pühakiri puudub, religiooni põhisõnumit antakse põlvkonnalt põlvkonnale edasi suuliselt • nt. maausk RELIGIOONIDE UURIMINE • Religiooniajaloos käsitletakse nii kirjeldavalt kui ka analüüsivalt ja kriitiliselt kogu inimkonna religioosset valdkonda, alates esimestest usudnite vormidest kuni suurte maailmausunditeni • nt. usundite teke ja kujunemine, ajalooline areng, õpetus jne. • Religioonifenomenoloogias otsitakse ja võrreldakse ülemaailmseid religioosseid ilminguid ja püütakse selgitada nende olemust ja tähendust
INIMENE JA RELIGIOON, OMA USK JA USUVALDUS. Usk ehk religioon on uskumuste kogu mida mingi inimeste hulk jagab. Maailma vanimaks usuks on loodus usk. Inimõiguste järgi ja inimõiguste kohaselt on õigus igal inimesel vabalt valida usku. Ajalooliselt kuulub Eesti juba 800a. Kristliku Lääna-Euroopa kultuuri piirkonda. Enamik Eesti usklike on kristlased, suhtumine sellesse usku on vastuoluline, sest ristiusk toodi siia möögaga. Pakjude arvates on meie õigeusk esiisade maausk ehk taara usk. U 400a valitses meid katoliikus. Rootsi võimuajal 17.saj kinnitus luteri usk. 19.saj astusid paljud vabatahtlikud vene õigeusku.Tp on enamik eestlasi atesid(ei usu jumalat), angnastikud(naq usub ja ei usu ka), vai " leigd usklikud" kirikus käiakse ainult suurtel kiriku pühadel. Eesti suurim kirik on EESTI EVANGEELNE LUTERLIK KIRIK (EELK). Seda juhib peapiiskop. Eestis on üle 150 koguduse, milles liikmeid umbes 180 000. EELK-l on oma kõrgkool-usu teaduste instituut
äärde LÄTI Zemgali ETNOGENEES · Mainitud 9.saj · 12.saj lõpuks tsentraliseeritud riik kahe kuniingaga Viestarts, Nameisis; nameja sõrmus- mehelikkuse ja vapruse sümbol Latgali Kursi · Mainitud 9.saj · Viimastena ristitud · Kurside keelkuni 16.saj seli MAAUSK Jumalsed Taevaisa Dievs, äikesejumal Perkons, viljakusjumal Jumis, kariloomade jumal Usins, õnnejumalanna Laima Emad metsa ema, maa ema, mere ema Hiis KESKAEG · 9. -11. Saj viikingite sõjad Baltikumis · 12.saj lõpp: saksa kaupmehed ja kristlikud misjonärid Ristisõja algus ja Baltikumi ristiusku pööramine
Müütides esineb ka maailmapuu maailma kujutatakse kolmekihilisena Uskumus, et kõik, mis elutseb maal, vees ja õhus kasvab koos Maaga Uskumus, et Maa on nelinurkne ja taevas on kaarena selle kohal; universumi keskpunkt on Põhjanael Kombed, tavad ja jumalused lõi ersa ülemjumal Nishkepaz koos kõuejumala Pur'ginepazi ja Nikulapaziga. Uus-paganlus Eestis Maausk on eesti eelkristlikul rahvausundil põhinev tänapäeva usuline liikumine. Maausuliste jaoks on maausk katkematu usuline traditsioon ning maarahva (eestlaste) pärimuslik omausk, millel on eriline osa eesti kultuuris. Maausuliste koondamiseks ja maausuliste huvide esindamiseks moodustati 1995. aastal usuline ühendus Maavalla Koda. Iseloomulikud jooned: Erinevalt taarausust puudub tänapäeva maausul ühtne reeglistik ja käsud ning keelud.
Rituaal · Puhtus Jichinsai maa puhastamine ehituse eelselt. Ka vaimne puhtus · maneki neko - tõmbab head õnne juurde · amuletid omamori, fuda, hamaya · kamidana kami riiul / altar · butsudana Buddha altar Põlisusundid · maailmausundid, suurusundid · traditsioonilised usundid · pärimuslikud usundid · etnilised usundid judaism , shinto. Eestis maausk · omausundid · rahvausundid · loodususundid tasakaalu leidmine loodusega harmoonia · revitalisatsioon taaselustumine. Suured usundid suruvad väiksed tahaplaanile, hiljem need aga jälle taaselustuvad ( NSVL ja selle lagunemine- põlisrahvaste usundid selles) põlisusundid · suuliselt edasi kantavad/ suuline pärimus · järjepidev traditsiooniline eluviis
Surnud – moraali ja vanade tavade jälgimise valvurid, korra ülalpidajad kogukonnas Surnud – esiisade ja jumalate vahendajad Šamaani surm – ajastu vahetumine Matusepaik on selline, mida ei korrastata, et kui puust rist laguneb, siis võib sinna uuesti peale matta, sest hing on lahkunud. Uuspaganlus Eestis ja Lätis Taaselustamine algas 19.sajandil. usuliikumine 20. Sajandil. Maausk 13 Jälgivad põlisrahva vaimset pärandit. Maailma puuks on arusaam keskkonnast ja keskkonna rollist. Kuidas tegutseda, et loodusel oleks hea. Hästi rahvuse ja pärimuse keskne, aga on ka tänapäevase rohelise vaatepilti. Taarausk Loodud 30-datel. Rituualid natuke teistsugused kui Euroopas. Olemas ka tubased hiied ehk palvelad. Kannavad kaelas medali, kus hoitakse kodumaa mulda. Soome-ugri rahvastel ei ole
Tähtsamad ristiusu pühad ja pühakupäevad mõjutasid majanduselu rütmi, olles tihti maksude ja rendi tasumise ning muude lepinguliste kohustuste tähtaegadeks. Tallinnas ja Riias peamisteks maksutähtaegadeks olid ülestõusmispühad, jaanipäev, mihkli päev (29. sept) ja jõulud. Linnades kirikutel olid kellatornid, mis andsid inimestele teada aega. Maaelanikkonna religioon- Eestlaste ideoloogiline, vaimne põhiolemas on midagi stiihilist, mis ei kuulu läänemaailma. Ehk maausk, see on oma religioon (Soome- Ugrilik religioon). Muinas-ajal Eesti polnud isoleeritud ümbritsetud maailmast. Kristlikud ideed olid eestlastele tuttavad. On teada üksikuid kristlastest eestlaseid 12. sajandil. 12. sajandil on tavalised leiud haudades kaela ümber ristid. Keskaegsed kristlased ei eitanud paganlike jumalate olemasolu, sest neid peeti deemoniteks, kes võtsid võimu üle inimeste. Maausk polnud ühtne, pidevalt seda inimesed täiendasid ja muutsid
· Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele · Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (islam) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: · Religiooniga seotud käitumine kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse · Religioossed uskumused kui tugev on inimese usk · Religioosne kuuluvus, usulahk islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... · Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud, pole religiooni internaliseerinud. Religiooni väline aspekt · Sisemine religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud Sekulariseerimine · Religiooni tähtsuse vähenemine · 20. Sajandil (ja ilmselt ka varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine · Viimastel aastatel tundub see, et see protsess on peatunud Tsiviilreligioon
Keskmine u 450 800 Noorem Viikingiaeg u 800 1050 Hilisrauaaeg u 1050 1200 Allikad: kivistised, esemed, rahvaluule Eesti alade loodusolud U 130 000 a tagasi lõppes viimane jääaeg Balti jääpaisjärv Tundra, põhjapõdrad U 9500 eKr Billingeri katastroof Rootsis, mäekurust murdsid läbi jäälangud, veetase langes ja Eesti tuli välja(8213 eKr algas Maausk) Joldia mere periood Hilary Karu 4 D 11 EESTI AJALUGU tarvas, ulukhobune pidev soojenemine Antsülusjärv Ühendus merega katkes, tekkis järv Litoriina mere periood Kõige soojem periood Jää tungis läbi Tääni väina pärn, tamm, hirv, metssiga, piison Limnea mere periood jahenemine
Maailmast loobuvad religioonid (budism) inimesed peaksid ilmalikust maailmast kõrvale hoidma, tegelema kõrgemate teemadega. Konkreetsetest sotsioloogilistest uurimustest Inimese suhe religiooniga. Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine - kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse. Religioossed uskumused kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk, islam, katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väline (extrinsic) religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseeriunud. Religiooni väline aspekt. 40 Sisemine (intrinsici) religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud. Religioossuse sisemine aspekt. Sekulariseerumine: tähendab religiooni tähtsuse vähenemist. 20.sajandil (ja ka ilmselt varem)
See, kas külaelu nimeks on raudmeeste kultuur või Ameerika, pole selles kontekstis tähtis, igale poole tungib ta nii või nii. Esindatud on siin ka religiooni teema. Kivirähk on siin kriitiline nii kristluse kui hiieusuliste suhtes. Neid mõlema poole usuga seotud isikuid kirjeldatakse julma kriitika kaudu. Siin on ka üks vastuokslik arusaam, mis tekib. Tavaliselt on taaskord näidatud seda ja meie ajalooteadvuse narratiivis on oluline, et maausk on positiivse märgiga, kuid ristirüütlite toodud kristlus on negatiivse märgiga. Kivirähul ole aga ka maausku püütud idealiseerida. Loeng nr 12 (27.03.2008) 1990 aastast võib leida ühe aamatu, mis osutub järgneva 20 aasta jooksul suundanäitavaks ja mingeid arenguid mõjutavaks tekstiks Peeter Sauteri ,,Indigo". See on võrreldes Undi ja Unduskiga täiesti teistmoodi. Kui mõelda tagasi Unduski tekstidele, siis need on kohutavalt
annaabi.ee 
