kuid nüüd sõltguvad tagajärjed rohkem inimese iseloomust, mitte saatusest. Hesiodose maailmakäsitluse aluseks on kujutlus kahest tülijumalannast, kellest üks on halb, riidude ja sõdade põhjustaja ning teine hea, sest tema toetab ausat konkurentsi. Ta kiidab rikastumissoovi , kuid rõhutab et elama peab ausalt ja tööd tehes ning vaeva nähes. Hesiodose loominguks on eepilised teosed,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". ,,Tööd ja päeavad" sisaldab üle 800 värsi. ,,Theogonia" sisaldab üle 100 värsi. Hesiodos räägib inimpülve allakäigust ja sellest et inimlik õnn on saavutatav, tuleb vaid õigesti töötada ja õigel päeval õiget tööd teha. Teises eeposes räägib Hesiodos sellest, kuidas tekkis maailma ja jumalad. 7 Kokkuvõte Sain teada et vana-kreeka müüdid olid kijutatud meelelahutuseks inimestele nagu tänapäeval televiisor
Nende loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõdakäsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri- Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 6. Kuidas tekkis teatrikunst? Kirjelda antiikteatrit. Mis on tragöödia? Teatrikunsti alusepanijaks peetakse poeet Thespist, kes astus jumalat või kangelast kehastades kooriga dialoogi. Teatrile alusepanijaks peetakse diturambilise koori juhti Thespist, kelle nimi sai näitlemise sünonüümiks - Thespise kunst -, samuti nagu Thespise rüü tähendab teatrikostüümi. Thespis
eesmärk surnuteriigis parem elu (nt Eleusise müst Demeteri auks) Kujunemine: algus maast, Prometheus (titaan) õpetas tule kasutamist, pandora (kõik paheline). Surmajärgsus: jõgi Acheron-paadimees Charon (hõbemünt). Austamine templites (preestid), pühamutes (Delfi) oraaklid K jumalad antropomorfsed, elasid Olümpose mäel (K põhjas). Pere-pantenon. 7.saj eKr Hesiodos-jumalate põlvnemine (theogonia). Suhtlemine:usupidustused ehk dionüüsiad (märts) ja olümpia ning müsteeriumid nt Eleusise Demeteri auks, et saaks parema elu peale surma. Inimkond maast, Prometheus õpetas tuld, Pandora (pahe) maale. Peale surma jõgi Acheron ja paadimees Charon (raha). Austamine templis(preester) või pühamus(oraakel). (Leto, Metis ja)Zeus (taevas,torm,äike) (vend meri-Poseidon ja surnute valitseja-Hades, õde Demeter-vili;
Achilleust, nümf Thetise poega, oli võimalik haavata ainult tema kanda, sest kogu ülejäänud 4 keha oli puutunud allmaailma jõge. Homeros ja Hesiodos Hesiodos oli vaene talupoeg, kelle elu oli keerukas. Elades üksikus paigas oli ta esimene kreeklane, kes hakkas juurdlema, kuidas kõik on tekkinud. Ta juurdles, kuidas sai alguse maailm, taevas, jumalad ja inimsugu. Tema üheks tuntumaks teoseks on ,,Theogonia", jumalate põlvnemine, kus oli esmakordselt kirjapandud kreeklaste kirjeldus maailma loomisest. Oma olemuselt on Hesiodose teos jumaliku suguvõsa kataloog. Tema teine eepiline teos oli õpetliku sisuga ,,Tööd ja päevad". Homeros on kirja pannud kreeklaste esimese eepose ,,Ilias", mis räägib Trooja piiramisest ja vallutamisest. Homerose kirjutatud eepos sisaldab nii reaalseid sündmusi ja inimesi, kuid ka ebareaalseid elemente, mida seostatakse müütidega.
laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk Juhtivaks kirjandus liigiks oli draama kuid levisid ka tragöödia ja komöödia. Hellenismi ajajärk Hellenismiajastul toimusid olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani Erilise õitsengu saavutas hellenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika. Rooma ajajärk Rooma ajajärgul tekkis nn kirev kirjandus, mis rahuldas rahva suurenenud lugemishuvi
Veyne, P., Kas kreeklased uskusid oma müüte? Varrak 2006. Programm 1. Allikad: a. Homeros (u. 1000. e. Kr.), Ilias ja Odüsseia Kõige vanemad kirja pandud lood . Käsitlevad Trooja sõda. Õukondlikku hiilgust käsitlevad. Homeros ei juurelnud kunagi milegi üle b. Hesiodos (u. r. saj. e. kr.); - Tööd ja päevad püüab vastukaaluks Iliasele ja Odüsseiale näidata, kuidas elada korralikult karmis maailmas. Theogonia Täielikult seotud mütoloogiaga. Hakkas juurdlema selle üle, kuidas on maailm loodud. Theogonia kujutas endast jutustust universumi ja jumalate põlvkondade loomisest c. nende visioon jumalatest, jumalate genealoogiast ja inimkonna algusest (Hesiodose theogonia ja Prometheuse lugu). i. Homeros Zeus pole loodusnähtus, vaid isiksus, kes elab juba
Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks. Kreeklaste peajumalaks oli Zeus. Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi, mida nimetatakse olümpiamängudeks. Kui tumedal ajajärgul oli kreeklased koloniseerinud Väike-Aasia lääneranniku, siis nüüd algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel. Arhailisel perioodil valmivad laulik Homerose omistatud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia".ning Hesiodose ,,Theogonia". Kujunevad välja vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud riigi- ja ühiskonnasüsteem nn Lykurgose korraldus ja demokraatlik riigikorraldus, mille demokraatlik olemus sai alguse Kleisthenese reformidest. Kreeka suurimaks vaenlaseks kujunes Pärsia riik, millega sõditi aastatel 499-479 eKr. Sõja võitsid kreeklased sõdadele järgneb Ateena demokraatia hiilgeperiood, mida nimetatakse ka Periklese ajaks. See aeg kestis aastatel umbes 460-430 eKr
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud
zzz.ee/index.php/Renessanss_Itaalias Uushumanism oli edumeelne pedagoogikas uund 18 ja 19. saj Saksamaal, mis seadis eesmärgiks Vana-Kreeka kasvatusideaali (isiksuse harmoonilise ja igakülgse arengu). Võrdsus, vabadus ja enesemääratlus. 2. Nimetada kirjanduszanrid, mis said alguse antiikajal (nimetada nende zanrite tähtsamaid esindajaid Kreekas ja Roomas)? http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakirjandus.htm Eepos Homeros (Ilias, Odysseia); Hesiodos (Theogonia, Tööd ja päevad), tragöödia ja Rooma eepika (Eepika (kreeka sõnast epos) on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Ainestiku ja selle ulatuse, kujutamislaadi järgi jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid) ja jutustus, novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi
- olümpiamängude korraldamine iga 4 aasta järel alates 776 eKr, pani lause Kreeka ajaarvamisesüsteemile Sõltumatud linnriigid: tähtsamad Sparta, Korintos ja Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias u. 800 eKr - tähestiku kasutuselevõtt 776 eKr – esimesed teadaolevad ülekreekalised olümpiamaängud 1 u 700 eKr – Homerose eeposed ja Hesiodose “Theogonia” (Jumalate põlvnemine) Arhitektuur - 7 saj. eKr sai alguse templiteehitus – dooria stiil, arvatavasti palkidest. U. 600 eKr hakati neid ehitama kivist - vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7. saj. eKr, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel sealsamas (470-457 eKr) - Artemise tempel Väike-Aasias (7 MI) 550 eKr – joonia stiilis! Artemise templi plaan. Joonia, e stiil pärast dooria stiili 2
Seadusandlus. 4. Sparta: Lakoonia ja Messenia alistamine; Lykurgos; riigi ja ühiskonna korraldus (kasvatus). Peloponnesose liit. 5. Ateena: riigikord. Drakoni seadused. Solon ja tema seadusandlus. Peisistratose ja tema poegade türannia. Kleisthenese reformid. 10) Kultuur ja vaimuelu arhailisel perioodil 1. Religioon: Tähtsamad jumalad (Zeus, Hera, Poseidon, Athena, Apollon, Artemis, Demeter, Hermes, Aphrodite, Dionysos); templid ja rituaal; Delphi oraakel; Olümpia; Hesiodose "Theogonia". 2. Eepiline luule: Homerose eeposed; Hesiodos. 3. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. 4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus
Sisu oli aga täiesti erinev, enam ei ülistata sõjakangelasi. Vanim tuntud didaktilise eepose viljeleja on 8. saj. lõpus või 7. saj.alguses elanud Hesiodos. Hesiodos oli moralist ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerija. Tema on esimene Euroopa kirjanik, kelle autorlus on kindel (Unt 2001). Hesiodoselt on säilinud kaks poeemi: "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" (e. "Jumalate pärinemine") (1022 värssi). "Tööd ja päevad" sisaldab biograafilisi elemente ja on kirjutatud manitsusena ja õpetusena Hesiodose vennale. Hesiodos mõtiskleb õigluse üle, rikastumise kiidab ta heaks vaid läbi ausa töö. Hesiodos loob muistendi viiest ajastust e. sugupõlvest: kuldne ajastu inimesed elasid kui jumalad; hõbedane ja vaskne ajastu elu halvenemine; heeroste ajastu lühiajaline elu paranemine; raudne
maakonda, kus elanike peamiseks tegevusalaks oli põllutöö. Siin sündinud, tegutses Hesiodos väikemaaomanikuna ja oli ühtlasi rapsood. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Hesiodoselt on säilinud kaks poeemi: küpses eas loodud ,,Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem ,,Theogonia" (,,Jumalate pärinemine", 1022 värssi). Oma kutsumuse kohta lausub ta, et endised luuletajad esitasid oma väljamõeldisi, tema aga tahab ,,kõnelda tõtt". Isiklikud elamused ja kogemused olid Hesiodosel aluseks ,,Tööde ja päevade" kirjutamisel. Poeedi vend andis kohtunikele altkäemaksu ja need mõistsid kogu isa pärandi vennale, kuid Hesiodos pääses puudusest hoolsa tööga ja kogus endale varanduse. Poeemist nähtub, et ta haris oma maatükki ise
sajand eKr), mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Mõlema eepose süzeed on võetud Trooja sõda käsitlevatest heroilistest muistenditest ning seetõttu oli eeposte sündmustik kaasaegsetele laialt teada. Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos, kellelt on säilinud kaks poeemi: küpses eas loodud ,,Tööd ja päevad" ning varasem ,,Theogonia" (,,Jumalate põlvnemine"). Kolmas arhailise ajajärgu raamides eristatav periood on antiikaja orjandusliku ühiskonna ja riigi tekkimise ajajärk. Seda aega iseloomustab heroilise eepose vananemine ning antiiklüürika õitsele puhkemine. Nimetus lüürika on tulnud keelpillist nimega lüüra, mille saatel esitati mitmesuguseid laule. Nii tähistatigi nõnda laulude liike, mida kanti ette keelpillil. Antiikajal säilitas lüüriline luule
Eesti keelde tõlgitud: August Annist ja Karl Reitav. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog". 9. Kuidas jagunes vanakreeka lüürika? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid lüürikuid. Vanakreeka lüürika jaguneb zanriti: 1. eleegia ja jamb (Archilochos, Solon, Tyrtaios, Mimnermos, Theognis) 2. monoodiline lüürika ehk soololüürika (Alkaios, Sappho, Anakreon) 3. koorilüürika (Alkman, Stesichoros, Ibykos, Simonides, Bachylides, Pindaros) Lüürikat kanti ette keelpilli, eeskätt lüüra saatel
Leidmata Hermaphroditose vastuarmastust, surus nümf end noormehe vastu nii tugevalt, et neid ei saanud enam ealeski lahutada ja neist sai mõlemasooline olend. Lõpetuseks olgu mainitud, et Aphrodite oli ka Trooja sõja ajendaja. Kui noor prints PARIS pidi Erise tüliõuna ühele kolmest jumalannast (Hera, Athena, Aphrodite) andma, tõotas just Aphrodite Parisele kõige ilusama sureliku naise armastust. ____________ 1 Hesiodos (umbes 700 e. Kr.) kreeka luuletaja; oma teoses "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine") tõlgendab ta maailma teket müütide kaudu 2 kastreerima kohitsema, sugunäärmeid kõrvaldama 3 genitaalid suguelundid 4 Eros (rooma Amor) Erose nimest on tuletatud sõnad `erootika' ja `erootiline' 5 François Gérard loe: fra(n)suaa zeraar 6 George Bernard B. Shaw loe: so 7 Frederick Loewe loe: löu 8 Knidos (Cnidus) vanakreeka linn Väike-Aasias; siin Aphrodite templis hoiti Praxitelese loodud Aphrodite
põlluharimise, käsitöö või sõjapidamise eest. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus. Nende elupaigaks oli Olümpose mägi Põhja-Kreekas, kuid kreeklaste arvates võisid nad vabalt liikuda igal pool. 3.2. Jumalate ja inimeste põlvnemine: Poeet Hesiodose 7.saj eKr pärineva teose ,,Theogonia" (,,Jumalate põlvnemine") järgi oli kõige alguseks kaos (Chaos), millest sündis kõigi elusolendite ema Maa (Gaia), kes sünnitas endale abikaasaks Taeva (Uranose). Nende kooselust sündisid jumalate esivanemad- titaanid. Titaan Kronos kukutas oma isa Uranose, tegi ta sirbiga viljatuks ning võttis maailma valitsemise üle. Ta abiellus oma õe titaan Rhea`ga ning nende lapsed ongi vanema põlve jumalad- Zeus koos oma vendade ja õdedega. Zeus
põlluharimise, käsitöö või sõjapidamise eest. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus. Nende elupaigaks oli Olümpose mägi Põhja-Kreekas, kuid kreeklaste arvates võisid nad vabalt liikuda igal pool. 3.2. Jumalate ja inimeste põlvnemine: Poeet Hesiodose 7.saj eKr pärineva teose ,,Theogonia" (,,Jumalate põlvnemine") järgi oli kõige alguseks kaos (Chaos), millest sündis kõigi elusolendite ema Maa (Gaia), kes sünnitas endale abikaasaks Taeva (Uranose). Nende kooselust sündisid jumalate esivanemad- titaanid. Titaan Kronos kukutas oma isa Uranose, tegi ta sirbiga viljatuks ning võttis maailma valitsemise üle. Ta abiellus oma õe titaan Rhea`ga ning nende lapsed ongi vanema põlve jumalad- Zeus koos oma vendade ja õdedega. Zeus
-> võrdselt tähtsad intellektuaalne, muusikaline ja füüsiline kasvatus 5. sajandi lõpuks haridusasutusteks kujunesid gymnasion'id, kodune kasvatus pedagoogi (paidagogos) juhendamisel, hiljem hariduse täiendamine sofistide juures, Sparta kasvatus · Religioon o Allikad-arheoloogiline leiumaterjal, Homerose eeposed, Hesiodose poeemid 7. saj. eKr "Tööd ja päevad": moraali alus, "Theogonia": jumalate ja maailma põlvnemine, klassikalise ajastu näitekirjanike looming, kreeka ja rooma filosoofide (Platon, Aristoteles) ja ajaloolaste (Herodotos, Thukydides), teiste antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus
See laul oli kirjanduseelsel perioodil enam arenenud liik. Peale laulude olid ka genealoogiad-värsivormis perekonnalood,mida õpiti pähe. Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid olid eeposed ,,Ilias'' ja ,,Odüsseia''. Loojaks peetakse pimedat laulikut Homerost. Teine: Heroilise eepose kõrvale kerkis didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas tuntud luuletaja Hesiodos. On säilinud 2 poeemi:,,Tööd ja päevad''(828 värssi),varasem ,,Theogonia''(,,Jumalate põlvnemine''1022 värssi). Heroiline eepos muutub vananenud zanriks,õitsele puhkeb antiiklüürika. Lüürika nimetus tulenes keelpillist -lüürast. Lüürikas saab kuulda ka luuletaja häält,eepostes seda ei juhtu. Zanriliselt jaguneb lüürika kolmeks: eleegia,jambograafia ja meelika. Meelika jaguneb nuomoodiliseks lüürikaks ja koorilüürikaks. Atika ajajärk: Draama muutus juhtivaks kirjandusliigiks. Draama arenes välja tänu viljakusjumal
paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos(7.saj algus eKr) oli laulik. Eeposed: ,,Theogonia" 1022 värssi (maailma tekkimise jaj umalate sündimise lugu) ,,Tööd ja päevad" 828 värssi, didaktiline eepos(õpetlik eepos) ,,Naiste kataloog" räägib kreeka kangelaste esiemadest. ,,Heraklese kilp" järgib Iliase 18ndat laulu ( kujutatud seda, kuidas sepatöö jumal Hephaistos uued relvad kingib ) Ise on öelnud, et Homerose eepostes on palju vale, ent tema räägib tõtt. DIDAKTILISED EEPOSED. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage
See viitab Odysseuse koju rändamisele, sellele kui vaevaline ja pikka aega kestev see tee tal on ja Trooja sõja järgsele ajale ning Odysseuse vaprusele ja tarkusele, samuti hoolivusele (püüd päästa oma kaaslasi). Vihjamisi viitab see ka Odysseuse koju jõudmisele. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? 7. saj alguses eKr elanud poeet, kirjutas didaktilise ehk õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" manitsus kõne ülekäte läinud vennale, ning samuti eepose ,,Theogonia" maailma ja jumalate tekkimise lugu. Esimene Euroopa kirjanik kelle autorsus on kindel ning kelle elulugu me tunneme, sest tema teoses on autobiograafilisi vihjeid. Kiidab heaks rikastumissoovi ja ütleb, et inimlik õnn on saavutatav, kuid rõhutab, et tuleb vaeva näha ja olla töökas, õigetel päevadel tuleb teha õiget tööd. 9. Kuidas jagunes vanakreeka poeesia? Milline oli selle seos muusikaga? Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid.
Hilisemad väljakaevamised on seadnud selle teooria kahtluse alla, kuna leidude põhjal on põhjust arvata, et linn on ehitanud mitusada aastat pärast Trooja sõda. Vaidlused jätkuvad tänapäevani. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Heroilise eepose kõrvale kerkis ka didaktiline ehk õpetlik eepos. Didaktilist eepost esindab vanim Mandri-Kreekas nimepidi tuntud luuletaja Hesiodos. Hesiodoselt on säilinud 2 poeemi: küpses eas loodud "Tööd ja päevad" (828 värssi) ja varasem "Theogonia" ("Jumalate põlvnemine", 1022 värssi). 22. Mida kujutavad endast Homerose hümnid? Homerose hümnide loomisaeg ulatub kaheksandast kuni kuuenda sajandini e.m.a. 33st heksameetrilisest poeemist koosnev, eepilises stiilis, jumalaid ja jumalusi ülistav kogumik, mida antiikajal peeti Homerose tööks. Hiljem, Aleksandria õpetlased Homerose autorlust eitasid. Täpselt ei ole teada ka seda, millal tööd kogumikku liideti.
Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul 4 esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog". Ditaktilise ehk õpetliku eepose autor tegeles praktilise eluga. Ka hesiodos oli laulik. Homeros ja Hesiodos olid omavahel võistelnud laulikuid tekkis arvukalt, tekkis konkurents; säilinud legend, et mehed võistlesid; kummalisel kombel olevat Hesiodos antud võistluse võitnud. Hesiodos ütles Homerose loomingu kohta, et seal on palju väljamõeldisi; Hesiodos tahtis rääkida vaid tõtt. Mõned
Kaks venda võitlevad omavahel, Polymeikes sureb. Sealt saab ainet Sophoklese ,,Antigone" (Polymeidese õde). Seotud ka Aischylose ,,Seitse Teeba vastu". 5. saj näitekirjanikud ammutavad eepostest ainest. ,,Epigoonid" Teeba linna hävimislugu. Polymeikese pojad tulevad kättemaksuga. See, et need on 7. 6. saj eKr, on ka kirjanduslooline kokkulepe. Pole teada, kas Homerose eeposed tulid varem või hiljem. Tutvusta Hesiodose eeposeid ,,Theogonia" ja ,,Tööd ja päevad". Kreeka mandri vanim meile tuntud luuletaja. Tema olulisim ülesanne kõneleda tõtt! Homerost ja Hesiodost võrreldi juba antiikajal. Üldiselt jäi tuntuse osas Homerosele alla. Tervikuna on meieni jõudnud 2 Hesiodose eepost: ,,Teogoonia" (jumalate põlvnemisest jutustav eepiline kataloog, mis on oluline allikas varastest kreeka müütidest) ja ,,Tööd ja päevad" (õpetab põllumehi ehk siis eluolu, tuleb loobuda ahnitsemisest ja elada ausalt-töökalt).
kinnitatud ega ümber lükatud). Olümpia Seal on pühamu, mis pühendatud Zeusile. Alates 776. aastast peeti seal Zeusi auks iga nelja aasta järel mänge. Seal ümbrusest on leitud veel pühamuid, mis võisid olla pühendatud Kronosele, Gaiale, Aphroditele jt. Vanim pühamu oli heraion, pühendatud Herale. Olümposel asus kullast Zeusi kuju, mis on üks antiigi seitsmest maailmaimest. Lisaks templitele on sel alal veel palaistra, gymnasion ja hipodroom. Hesiodose "Theogonia" Juurdlus selle üle kuidas maailm on loodud. Jutustus universumi ja jumalata loomisest. Maailma lõid Kaos, Gaia ja Eros. Kõigepealt loodi jumalad, viimased arvasid, et oleks huvitav luua olendid, kes on nende sarnased, kuid surelikud. Nad lubaksid neil maal elada. Jumalad andsid inimestele erinevaid andeid, lootes et inimesed arenevad huvitavateks olenditeks ja lõbustavad oma tegudega jumalaid. Arhailine lüürika: Archilochos; Sappho; Solon. Filosoofia sünd: Thales- 6
Kui üks inimene solvas jumalaid, ähvardas karistus langeda kogu kodanikkonna peale. Teada on religioossed protsessid pühaduseteotuse kohta (399. aastal Sokrates). Polnud preesterkonda kui omaette seisust. Preestrid olid ühel või teisel moel kogukonna eestseisjad, ametisse määratud riigiametnikena. Riik delegeeris kõigi nimel jumalate austamist korraldada. Kreeka mütoloogia tõlgendamine oli teatud piirini vaba. Hesiodose Theogonia (jumalate põlvnemine) esitab populaarseks saanud versiooni maailma loomisest: Chaos Uranos Kronos Zeus Poeedid unifitseerisid mütoloogiat. Jumalate arvel võis nalja teha isegi rituaalsetel pidustustel (dionüüsiatel) jm sobivas kontekstis. Kreeklaste jumalate austamisel oli oluline käitumine, mitte rääkimine. Käitumine võis olla kahel tasemel. Jumalad käitusid eetilisi norme. Eetika oli väga selgelt siinpoolne. Kättemaks tuli elus, mitte pärast surma
valitsejatena Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või ohvriloom, kellega tehti rituaale (näiteks härjavõitlus) Võimalik, et tegemist on matriarhaalse tsivilisatsiooniga Kreeka religiooni periood Kreekas puudus pühakiri ja preesterkonna tekstid ning seega teadmine usundist tuleb järgnevate poeetide loomingust: Homerose ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Hosiodose ,,Theogonia" Kirjutasid ~700 a eKr; nende eepika määras Kreeklaste usku Tegemist on panhelleenliku luulega. Luules võib fantaseerida, naeruvääristada jumalaid jms seega ei pruugi olla 100% tõesed. Ka teatris naeruvääristati jumalaid, tihtipeale olid etendused ropus. Konkreetsetes kultuskohtades võisid austamiskombed erineda: Jumalaid pidi õigesti austama ohvreid tooma Jumalad karistasid inimesi väära käitumise korral
Mütoloogia osas on üsna rikkalik, aga mitte rituaalide suhtes Homeros-kangelaseepika tegija, looja. Omistati paljusid eepilisi poeeme, millest paljud pole säilinud k.a Iilias ja Odysseia. + mitukümmend hümni jumalatele, tuntud kui Homerose hümnid. Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi. Ülejäänud mütoloogia on laiali pillatud erinevates tekstides- lüürika, koolilüürika (Bindaros, võiduülistuslaulud), draamad ja tragöödiad jpm. Süsteemne esitus tuleb Rooma keisririigist pärit Apollodorus mütoloogilisest raamatukogust (http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotheca_(Pseudo-Apollodorus), sealt on kirjutatud lühike kokkuvõte kr.k. Müüdid on teada
Sinope, Pantikapaion, Olbia jt. Aafrika ranniku tähtsaim koloonia Kyrene Liibüas rajati 630datel. VII sajandi lõpust pärineb ka kreeklaste kaubanduslik baas Naukratis Niiluse deltas. Vahemere lääneosas domineerisid foiniiklased (kartaagolased). Tähtsaim kreeka linn Massalia (Marseille) rajati u. 600. Kultuuriline ja tehnoloogiline areng - Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" ning Hesiodose poeemid "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" pärinevad arvatavasti VIII VII sajandist. - VII sajand on tuntud kui orientaalne periood kreeka kunstis. Sajandi keskpaiku valmisid esimesed kivitemplid. Sai alguse monumentaalskulptuur. - VII sajandi keskpaigas tegutsesid varaseimad teadaolevad lüürilised poeedid: Archilochos, Tyrtaios jt, kellele VI sajandil järgnesid Solon, Alkaios ja Sappho, sajandi teisel poolel Anakreon. - U 600 hakkasid kreeka linnad lüüdlaste eeskujul müntima raha.
Mõlemal poeemil on üks autor, kes selle ühtsena kokku laulis. Ka nemad ei välista, et mõned jupid on hiljem lisatud, aga põhijoonelt on korraga tehtud. Nende kaitseks räägib, et stilistiliselt on poeemid ühtlaselt ja kompaktselt kokku liidetud. Parry on uurinud Homerost. Kas need laulud on lauldud ühe mehe poolt või kahe erineva? Ka ei teata, millal need kokku lauldi, kindlasti mitte enne 8.saj, aga kuskil sealkandis. Hesiodose poeemid. Tal oli teos "Theogonia", mis on jumalate kohta ja "Tööd ja päevad". Ta ilmub kui jõukas talumees Askra asulas. Ta vend oli Perses, neil oli tüli isa päranduse pärast, mis kajastub ka tema poeemides. Ülistab töö tegemist ja laidab kergelt saadud raha. Leiutas ka põllutööde kalendri- mida ja millal külvata. Tee tööd ja näe vaeva, siis oled jumalatele meelepärane. Nende kahe autori järgi saabki teada, mis Kreekas toimus. Mõlemad oldi 7saj I pool, aga Homeros ei
annaabi.ee 
