Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
Jaapani kunst: religioon, kultuur. Lühiülevaate koostanud Siim Laanesoo 3.05.09 LÄHTE 2009 Eessõnaks Jaapan on erilise kultuuriga, ilusate väikeste naistega tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani see, et enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka Budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kui meie kultuuritraditsioonis on kombeks jagada visuaalsed kunstid kategooriatessse - maal, skulptuur, arhitektuur ja nii edasi, siis Jaapani traditsioonis sellist jaotust ei tunta. Samuti on tundmatu nähtus jaapani kultuuris nn puhta kunsti ja tarbekunsti eristus. Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti
KRISTLUS ISLAM BUDISM JUDAISM HINDUISM SHINTO e. Monoteistlik e. Muhameedsus usk, mitte rahvus usk e. Jaapani usund pärimuslik usund Tekkis: 2000a Tekkis: 1400a Tekkis: 6-5 saj. Tekkis: 5000a Tekkis: 4000 a. Tekkis: Jomoni tagasi tagasi Araabias Ekr Indias tagasi Tagasi Indias perioodi lõpul (
Jumala olemuse mõistmisele. asemik; Muhammadi surma järgse muslimi kogukonna juhi tiitel. Esimesed kolm kaliifi valitsesid Mediinast; Umaijaadide kaliifid Damaskusest ning Abassiidide kaliifid Bagdadist. Sunniidid austavad ainult nelja esime kaliifi. Alates 1517 asusid kaliifid Istanbulis. Kalifaadi likvideeris Kemal Atatürk 1924. meeleline heaolu shintos austatav loodusjõud, heatahtlikud vaimud, kes edendavad viljakust ja kasvu. Nad pärinevad jumala ning shinto mütoloogia järgi põlvnevad neist jaapanlased. kamide riiul; altaritaoline riiul shintos teo kontseptsioon, mis põhjustab sansaarat Judaismi toitumisseadustik sikhismi sümbol ortodokssete juudi meeste peakate Hiina omausund; ühiskonnaeetika süsteem, mida õpetas Kong Fuzi ning millele anti keiserlik tunnustus 2. sajandil pKr. Selle kohta, kas konfutsianism on või ei ole religioon leidub erinevaid arvamusi. söögiks kõlblik toit kasruti põhjal vt. läänemüür
JAAPANI USUNDID PÜHATEKSTID _ Budism Hiinast – Heiani ajastu 794–1185 _Shinto Gobusho _ Neokonfutsianism – Kamakura ajastu (1185– _ “Viis shinto pühakirja” 1333) _ 13. sajand (17. saj) lõpuaastad _ Jaapan on püha maa, mille käekäik sõltub _ shukyo kamidest, kelle 宗教 heaolu tagab riik – õpetused, koolkond, sekt PÜHA PAIK JAAPAN JA RELIGIOONID _ Torii
animistlik.. Teadlased pole üksmeelel, kas algselt oli shint looduse kummardamine või ka esivanemate kultus, mis võis ka hiljem lisanduda. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaapani_usundid)=] Sintoism on usk, mida ei saa ära õppida, mille tunnistajaks ei saa ärgata ja mida ei saa kaotada: kui oled jaapanlane, sünnid sintoistina. Jean-Pierre Chabrol "Kuulus tugitool" [ Sintoism (www.annaabi.com) ] Shinto (jumalate tee) e. shintoism on Jaapani ajalooline rahvusreligioon. Shinto ei oma kaanoneid ega fikseeritud dogmasid vaid põhineb mütoloogial. Teda iseloomustab loodusjõudude, mägede, jõgede, loomade jt. austamine ja kummardamine. Shinto jumalikustab kogu looduse. Vana uskumuse järgi kõik elab ja kasvab, isegi väike kivi arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn. matsuri'd -pidustused, kus lauldi, tantsiti,
lihtsõdurite ja talupoegadega. Palju on ka anonüümseid autoreid. Enamikku Manyoshu's sisalduvaid poeeme iseloomustab lihtsus ja otsekohesus ning ehedad tunded. Kuna IX sajandt iseloomustab tihe kultuuriline läbikäimine Hiinaga, siis kujundasid hiina klassikud tolleaegse jaapani kirjanduse nägu. Hiljem see side katkes ning aja jooksul kujunes hiina kirjandustraditsioonile tuginedes välja jaapani oma kirjandus. Religioon Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud
meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni – neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser Ōjin konfutsiaanlikud õpetlased Koreast oma laste õpetajateks. Religioon Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud
46 Henshall; Valgus 2010, lk 32 47 Henshall; Valgus 2010, lk 29 48 Henshall; Valgus 2010, lk30 49 New World Encyclopedia. (15.10.16) 50 Wa-pedia. (15.10.16) 51 Japan reference. (15.10.16) 52 Henshall; Valgus 2010, lk 31. 53 Henshall; Valgus 2010, lk 30 6 4. KULTUUR . 4.1 USK Kofuni perioodil, nagu ka tänapäeva Jaapanis, oli peamine religioon shinto54. Shinto on sama iidne kui Jaapan, niiet sellel uuduvad kindel looja ja pühakirjad55. Shintos usutakse vaimudesse ehk kamidesse. Kamid võivad olla nii lahkunute hinged või näiteks puude või jõgede vaimud. Kamid võivad olla nii head kui ka halvad 56. Shintos pole moraalseid absoluute. Usutakse, et inimesed ja maailm ise on head. Halvaks peetakse asju nagu kamide häirimine, maailma harmoonia häirimine ja kamide austamises tehtavate rituaalide segamine57.
O-kagesama de - Hästi, tänan küsimast. Sayoonara Head aega! (ametlik) Arigatoo-gozaimasu Aitäh! Doo itashimashite Pole tänu väärt! Religioon Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud
sajandi lõpus. 2004. aastal oli 19,5% elanikest 65aastased või vanemad, 2006. aastal oli sama näitaja juba 20,8%. Pidevalt suurenev pikaealiste inimeste arv. Kui 1963. aastal oli Jaapanis 153 üle saja-aastast inimest ja 1981. aastal 1000, siis 2007. aasta septembri lõpuks oli neid juba 32 295 ning 2008. aasta septembri lõpuks 36 276. Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste
shinto rahva mõttemaailmas ja elulaadis oma traditsioonilisele kohale. Nõnda kujunes omalaadne kahe usundi kooselu, mis on püsinud tänapäevani. Seoses budismiga ehitati 7. sajandil pealinn Nara lähedale Horyuji klooster, mille tempel on vanimaid puitehitisi maailmas. 7. - 8. sajandil valmistati kloostrites hulgaliselt erineva suurusega Buddha kujusid, peamiselt pronksist või värvitud puust. Kloostris ja buda mungad muutusid riigi tugevaimaks jõuks. Shinto Budism Kultuur Meiji ajastul säilitas jaapani kunst oma rahvusliku eripära. 1889. aastal avati Tokyo Kaunite Kunstide Kool, mille eestvedamisel arenes kiiresti rahvuslikus stiilis maalikunst, skulptuur ja tarbekunst. Tegevust alustas rahvuslik teatriselts, pidulikult tähistati jaapani teetseremoonia 300. aastapäeva (1886). Palju tähelepanu pöörati traditsioonilisele ehitus- ja aianduskunstile
Perekonda peetakse peamiseks lüliks, mis traditsioone edasi kannab. Peamised pidustused on seotud sünni ja abiellumisega. • Armastus looduse vastu. Loodus on püha. Olla kokkupuutes loodusega tähendab olla lähedal kamidele. Loodusobjekte austatakse, sest nendes on kamid. • Kehaline puhtusearmastus. Šintoistid kümblevad sageli, pesevad sageli käsi ja loputavad sageli suud. • Matsuri: mis tahes pidustus, mis on pühendatud kamidele. Neid korraldatakse sageli. SHINTO KAUNID KUNSTID Japan. Shinto on Jaapani ainupärane. Kiyamizu-dera Kyotos on pühamu. Miyajima saarel petiub Merevärav. Tõusu ajal on vee all. Shintode kunst. Jumalaid ei kujutata. Kujutatakse kombetalitlusi, pidustusi, mõtlejaid jne. Katsushika hokusai tegi kunsti. Iga pidustus on osa Shinto rituaalis. Krisid on ululised. Sümboliseerivad puhtust ja harmooniat. Keelipillid on tähtsad. Jaapani olulisim religioon Pühamud on pühendatud Shinto jumalatele Kam’ele
4. Hinduism: 900 million 5. Chinese traditional religion: 394 million 6. Buddhism: 376 million 7. primal-indigenous: 300 million 8. African Traditional & Diasporic: 100 million 9. Sikhism: 23 million 10. Juche : 19 million 11. Spiritism: 15 million 1 12. Judaism: 14 million 13. Baha'i: 7 million 14. Jainism: 4.2 million 15. Shinto: 4 million 16. Cao Dai: 4 million 17. Zoroastrianism: 2.6 million 18. Tenrikyo: 2 million 19. Neo-Paganism: 1 million 20. Unitarian-Universalism: 800 thousand 21. Rastafarianism: 600 thousand 22. Scientology: 500 thousand The Classical World Religions List Baha'i Buddhism (kuni 350 milj) Christianity Confucianism Hinduism Islam
püüti seda vältida, sest Jaapani, Hiina ja Korea valitsejad pidasid alati oma maad ja oma rahvast teise omast paremaks ja leidsid, et kõik, mida nemad teevad ja arvavad on ainuõige. Ehk oleks nende maade kultuur veelgi kõrgem, kui nad poleks olnud nii jonnakad ja kangekaelsed. Kuid mongoliidne rass teiste suhtes tolerantsust ei tunnistanud ja nii nad jagelesid. Senini ei ole näiteks teada, kas jaapani keel on pärit hiinast või hiina keel jaapanist. Levinumad religioonid Jaapanis on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid
vms. Hingede usk on olnud Jaapanis kõige kaugem. Peetakse ka hingete päeva, tuuakse ohvreid, et vanavanemad ei tuleks kummitama. KAMI erinevad õpetused Jaapanis, igas orus olid oma kogukonnad. Orgudest välja ei reisitud. Arvati, et mägede taga ongi teispoolsuse elu. 8.sajandil oli juba budism Jaapanisse jõudnud Hakati õppima hiina keelt, et mõista hiina keelseid buda kirjutisi, mis kingiti keisrile. Kohalikud KAMId ühendati üheks usuks. SHINTO ühendati kõik KAMI-d üheks religiooniks, ning pandi kirja ka ühine raamat, millest sai esimene jaapani keelne raamat. BUDISM JAAPANIS ,, kaks suurt vaala Jaapani budismis" · Tendai koolkond · Shingsu koolkond A on ,,kõikide tähtede ema". Kõige algus ning kõige olulisem asi. A vabastab. Puhta maa õpetused · Jodo shu · Jodo- shinsu Myoan Eisai rinzai koolkond- siin kasutatakse lühikesi mõistujutte, mille abil üritatakse
Jiao - suhtelisus (kõik on suhteline) SHINTO-JAAPAN Shinto - Jumalate kulg/Jumalate tee. Jaapani loodususk. Looduse vaimolendeid nimetatakse Kamideks (Jumal?Haldjas?Püha). Kamid - saavad nähtavaks mägedes, päikeses, vihmas. Ka kohahaldjad. Kamid-peeglid, peegleid hoitakse pühapaikade kõige pühamas kohas, kuhu võivad minna vaid preestrid. PÜhamud - väravad, pühamu territooriumile minnes, tuleb anda and, pesta suu ja anda palve. Sektishintod. Pühatekstid: Shinto Gobusko - "Viis shinto pühakirja". Maailmas on 6 riiki, kus usulisse kuuluvuseta elanikkond moodustab enamuse: Tšehhi (76%), Põhja-K (71), Eesti (60), Jaapan, Hong Kong, Hiina.
Kõik, mis on silmaga nähtav ja kaunilt tehtud ning omab kunstiväärtust, on kunst. Loomulikult toimub ka jaapani kunsti uurimisel liigitamine, kuid eelkõige ajaloolisel alusel ja keskendutakse kunstiväärtusele ehk siis sellele, mida ja kuidas kunstiteosed väljendavad. Religioon Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto, budism ja ristiusk, vähesel määral on ka muhameedlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Nii budism kui ristiusk on küll mujalt sisse toodud, kuid ka need on omakorda kohandatud jaapani traditsioonidele ning on muutunud täiesti jaapanipärasteks. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud
Nimetus viitab Jaapani asendile Hiinast ida pool hiinlastele tähendas Jaapan ajalooliselt maad, kust tõusis päike. Enne nimetuse Nihon kasutuselevõttu tunti Jaapanit Hiinas Wa maa ehk ,,Kääbustemaa" nime all, mis tuli jaapanlaste suhteliselt väikesest kasvust (võrreldes hiinlastega). JAAPANI RELIGIOON Jaapani 1945. aasta põhiseaduse §20 kohaselt kehtib riigis usuvabadus ja religioon on riigist lahutatud. Levinumad religioonid on shinto , budism, vähesel määral on ka muhameedlasi, kristlasi, hinduiste jt. Shinto on põline jaapani religioon, kuid seda on aegade jooksul tugevasti mõjutanud budism. Konfutsianism, mis jõudis Hiinast Jaapanisse enne budismi, on küll tugevasti mõjutanud jaapanlaste moraalseid tõekspidamisi, kuid pole kujunenud organiseeritud religiooniks. 1985. aasta andmetel oli Jaapanis 115,6 miljonit shintoisti, 92 miljonit budisti, 1,7 miljonit kristlast ja 14,4 miljonit muude religioonide tunnistajat
vokaalmuusika kui instrumentaalmuuska. Gagaku Gagaku on Jaapani iidne õukonnamuusika. Gagakut esitati õukonnas aadlikele ja ühiskonna kõrgklassile. Viimasel ajal on Gagaku saanud noorte inimeste tählepanu ja vahepeal kasuatakse seda tänapäeva muusikas. Keskaja muusika Keskajal hoidis valitsev samuraide klass gagakust eemale. Kuulati populaarsemat muusikat nagu kantrimuusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid. Sellega prooviti saavutada jumalanna poolehoidu ja head viljasaaki. Jaapani lastelaulud Jaapani lastelaulud jagunevad traditsioonilisteks ja modernseteks. Modernsed hakkasid tekkima pärast Esimest Maailmasõda. Modernsed räägivad aga lapsepõlve rõõmudest. Traditsioonilised laulud aga juba sajandeid enne seda. Need jutustavad laste tege- vustest vanemal ajal. Popmuusika Jaapanlased naudivad ka popmuusikat. Kõige rohkem meeldib neile kodumaine popmuusika aga
[email protected] 9.november 2016. Hiina usundid Polüteistlik loodususund Taevajumal Shang-di – „Taevane keiser“ Yang – mehelik, soe, valge Yin – naiselik, külm, pime Dao – kulg Esivanematekultus Taevatempel Pekingis Taoism Rajaja pool-legendaarne õpetaja Lao-zi (6. saj eKr) Daodejing – „Kulgemise väe raamat“ Riigiusund - Hani dünastia ajal ajaarvamise vahetusel Müstiline usund. Kloostrid. Konfutsianism Kong Fuzi = Konfutsius (551-479 eKr) Qufu linn Lun yu – „Vesteid ja vestlusi“ Viie suhte harmoonia: Valitseja – alam, Isa – poeg, Mees – naine, Vanem vend – noorem vend, Vanem sõber – noorem sõber Riigiusund vaheaegadega alates 2.s. eKr - 1911. Tagakiusamised - Qini riigi ajal 221 – 207 eKr Hiina budism Saabus 1.s. pKr Indiast Mahajaana- Suur sõiduk Bodhisattva - hüvesõber Õnneliku maa koolkond 6.saj. Bodhidharma Sukhavativyuha – Õnneliku Maa suutra Guan Yin - Chan-budism Riigiusund - 6.-7.saj. Tangi dünastia ajal Jaapan Šintoi...
Jaapan Tähtsamad pühad. Uusaasta Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (o-shogatsu). Juba jõulupühade ajal lõpetatakse töö kauplustes ja firmades ära. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte. O-Bon Teine väga tähtis püha Jaapanis on o-bon, mida tähistatakse augustikuus.Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas
Traditsioonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida teetseremooniat, ikebanat,jaapani lilleseadme kunst ja origamit ehk paberivoltimist.Origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik. Eriti armastavad sellega tegeleda lapsed. Jaapani Pühad Nagu ka meil, leidub ka jaapanlastel oma pühasi. Kõige tähtsamaks pühaks on neil Uusaasta, mille tähistamine algab juba jõulude paiku ja lõppeb 3.ndal jaanuaril. Uueaasta puhul kingitakse lastele raha ja käiakse lähimas shinto pühamus või buda templis, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitmist.Teiseks tähtsaks pühaks on O-bon, kus Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu. Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu
2) Kes olid noortürklased? Sultani vägivallareziimi vastased 3) Miks Türgi impeerium lagunes 20. sajandil? osaleti I maailmasõjas kaotajate poolel. 4) Miks ei suutnud India eurooplaste vallutustele vastu seista? Indias oli mitmeusuline ühiskond, kirev rahvuslik kooseis ja range seisuslik kastikord. 5) Kuidas väljendus Indias rahvuslik ärkamine? 1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 9) Millised linnad on olnud Jaapani keisri residentsiks? Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord
Kõik dzainistid on taimetoitlased Dzainist ei saa põllumees olla (tapaks maad kündes väikseid putukaid) Templis on thintarkarate kujud Nende pidustused on seotud ka palverännakutega Peale usundi rajamist on lahknenud kahte: taevarõivsed (tuleb käia alasti, kuna taevas katab meid) ja valgerõivsed (lihtsate valgete rõivaste kandmine on lubatud) 5 põhimõtet: ahimsa, tõearmastus, mittevarastamine, kasinus (tsölibaat), sidumatus materiaalsete asjadega Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid. Shitoismi kuulsaim pühapaik on Ises, seal asub päikesejumalanna pühamu
kultuuri mõjutanud. Enamik pille ja muusikastiile on algselt pärit Hiinast ja Koreast. Jaapanlased kuulavad väga mitmekesist muusikat: traditsioonilist jaapani muusikat, jaapani popmuusikat, lääne klassikalist muusikat, ameerika popmuusikat jm. AJALUGU Keskaeg Keskajal (12–16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantrimuusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need, millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. (R.Jürima 2012) Kamakura perioodil (1192–1333) ja ka Muromachi perioodil (1338–1573) toimus rahvateatri etenduste, pagoodirituaalide ja talupoegade riisiistutamis tantsude arengu ühtlane tõus. 14. sajandi lõpuks olid väljakujunenud draama Noh koos oma muusikaga Nohgaku ja tants Shimai. Noh on kõrgelt stiliseeritud sümboolne draama, mida esitasid mõned meesnäitlejad ja muusikud
Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt.Sarugaku. Keskajal (12 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt). Meiji ajajärgul (1868 - 1912) avas Jaapan end läänemaailma muusika mõjule.
Fuji mäe ekskursioon- vaateplatform ja rahvuspargi külastus, kus näidatakse traditsioonilist puidunikerdamist ja mängutooside muuseumi külastamine. Lõunasöök Kawaguchi järve äärses rahvuspargis. Õhtusöök 4**** hotelli restorani rootsi lauas. Fuji 9.päev Fuji-Kamakura-Tokyo Hommikusöök. Bussisõit Kamakurasse, kus asub 65 budustlikku templit ja 19 Shinto pühamut, valitud pühamute külastus. Hiiglasliku Buddha kuju külastamine. Bussisõit Tokyosse, õhtusöök jaapanipärases restoranis ja lend hilisõhtul Stockolmi. 10.päev Tokyo-Stockholm-Tallinn Lend Stockholmi hommikuks ning ennelõunat Tallinnasse. Lennatske SASiga.
mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. ,,Hinomaru" (,,päikeseketas") Rahvarv Jaapanis rohkem kui 127 miljonit. Jaapan on rahvaarvu poolest maailmas kümnendal kohal. Ainu Jaapani põliselanikud, kes elavad peamiselt Hokkaidos. Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Sintoism e. sinto e. shinto (jaapani keeles ; shint; kamide tee, jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus (mäed, puud, loomad) on täidetud jumaliku väega. Jumalad ja uskumused.
Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. (2) Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. (2) Keskajal (12 - 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt). (2) Meiji ajajärgul (1868 - 1912) avas Jaapan end läänemaailma muusika mõjule. Huvi kohaliku
Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit · Baha´i: 7 miljonit · Dzainism: 4,2 miljonit · Shinto: 4 miljonit RELIGIOON JA TEADUS: · Paljude inimeste jaoks ei ole vahet usundil ja elul ning ka teaduse ja usundi vahel. · Taonism: - pühendunud ,,universumi kulgemise" avastamisele ning sellega kooskõla saavutamisele · Islam: - rõhutab teadmiste väärtust - rõhutab looduse seaduspärasuse avastamist - seda tuleb alati teha Jumala ja tema seaduste kontekstis
päikesega samas suunas. · Tsörten - sümbolistlik ehitis surnud munkade mälestuseks ja kurjade (välis)mõjude kaitseks · Pagood - stuupa üks vorme, hrl. u. 6-8 korruseline püramiidjas torntempel, igal korrusel on oma katus. · Palveveskid, palvelipud Budism Läänes: eestvedajad H.S.Olcott & H.P.Blavatsky Budism Eestis: Vend Vahindra (Karl Tõnisson, Karlis Tennisons; 1883-1962) JAAPAN ja SHINTO · Shinto ehk kami no michi (shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline, animistlik rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. · Kujunemiseaeg 7.-8. sajand. · Shinto alaliigid: · keisrikoja sinto (kshitsu shint) - Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele.
Juba Jõulupühade ajal lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ning vana aasta ärasaatmine ning uue vastuvõtmine kestab 3. jaanuarini. Selle ajavahemiku peale pole küll Jaapanis mõtet planeerida mingit asjaajamist. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte. Jaapanis nimelt toimetatakse post kätte kohe 1. jaanuari hommikul. O-bon Teine väga tähtis püha Jaapanis on o-bon, mida tähistatakse augustikuus. Konkreetsed kuupäevad on igas maakonnas erinevad. Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil
Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim. Religioon on oopium rahvale ( Karl Marx 1844) · Inimesste ülemate, usutavasti looduse ja inimelu kulgu suunavate ja =eligioon==te vägede lepitamine ja enda poole võitmine. Religion koosneb teooriast ja praktikast( J. Frazer 1890-1900)
Tõepoolest, selline muusika (õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt). Meiji ajajärgul (1868 1912) avas Jaapan end läänemaailma muusika mõjule.
anima "hinge elu ") viitab uskumus, et mitte inimeste üksused on vaimsed olendid, või vähemalt kehastavad mingi elu põhimõttega. Animism hõlmab filosoofilise, religioosse ja vaimseid veendumusi, et ei ole lahususe vaimse ja füüsilise või materiaalse maailma ja hinge, vaid ka kõik teised loomad, taimed, kivid, loodusnähtused, nagu äike, geograafilisi objekte, näiteks mägesid , jõgede jms. Animism on eriti laialt leitud religioonide põlisrahvastel, (kuigi on leitud ka Shinto, ja mõned vormid hinduism, Sikhism, budism, Panteism, islam, kristlus ja Neopaganism). Animism oli arenenud 19. sajandil ,Edward Tylor, oli see kes lõi ta kui "üht antropoloogia varaseim mõisted, kui mitte esimene." Animism erineb, et ta vastavalt antropoloog Tim Ingold keskendub üksikisiku vaim olendid, mis aitavad jäädvustada elu,et on peamine allikas, nagu maa ise või esivanemaid, kes annavad alust elu. Teatavad põlisrahvaste usuliste rühmituste,
5. Inimeste vahel eksisteerib 5 inimsuhet. Suhted panevad ühiskonnas kõik paika. Tähtis on inimese käitumine, mitte südametunnistus. 5 tüüpi: A) valitseja alam (vooruslik kuulekas); B) isa poeg (armastus austus); C) vanem sõber noorem sõber (ustavus usaldus); D) mees naine (õiglus kuulekus); E) vanem vend noorem vend (heatahtlikkus austus). Sintoism: Jaapanis. Sümbol TORII ,,püha värav". Tähendus: shinto ,,jumalate tee" (hiina keelest). Vanus: on täiustunud loodususund, kus ajaloolised isikud on jumalikustatud (nt keiser). Põhipunktid: 1. Puudub rajaja. 2. Puudub väljakujunenud õpetus ning usutunnistus. 3. Puudub pühakiri. Olemas pühad tekstid: ,,Jutustused ennemuistsetest sündmustest" müüdid, legendid jumalatest. ,,Jaapani ajaraamatud" kroonikad, kus rõhutatakse keisrile jumalikku päritolu. 4
Jaapani kontaktid Hiinaga meie ajaarvamise algul, Korea kaudu Hiina mõjud Jaapanisse. Emigrandid jäid sageli Jaapanisse elama, said oma ühiskondliku positsiooni neid nimetati kodakondsuse saanuteks. 5. sajandi lõpul nimetas keiser jin konfutsiaanlikud õpetlased Ko- reast oma laste õpetajateks. SINTOISM Sintoism ehk sintoism ehk sinto ehk shinto (jaapani keeles ; shint 'kamide tee, jumalate tee') on Jaapani ajalooline rahvusreligioon, mis kuni Teise maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Praegu sintoism enam Jaapani riigiusund ei ole ning mõned praktikad ja õpetused, mis sõja ajal olid väga olulised, on jäänud unarusse, mõned aga on kaotanud religioosse tähenduse (näiteks ennustamisviis omikuji). AJALUGU
Nende usupühad langevad kokku hinduismide pühadega, lihtsalt tähendus on erinev Kui on tapetud üks loom islami või judaismi tavade järgi siis seda nad ei söö Kõikide jumalateenistuste kese on Guru Granth Sahib Paljudele tekstidele on muusika loodud ja neid lauldakse muusikariistade saatel, pärast jumalateenistust pakutakse süüa. Pidulikud tseremooniad sünni, abielu ja surma ajal. Shintoism Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid.
Nende usupühad langevad kokku hinduismide pühadega, lihtsalt tähendus on erinev Kui on tapetud üks loom islami või judaismi tavade järgi siis seda nad ei söö Kõikide jumalateenistuste kese on Guru Granth Sahib Paljudele tekstidele on muusika loodud ja neid lauldakse muusikariistade saatel, pärast jumalateenistust pakutakse süüa. Pidulikud tseremooniad sünni, abielu ja surma ajal. Shintoism Shinto tähendab "jumalate tee", see on Jaapani vanim usund, mille keskmes on kami'de austamine Kamid on vaimud või jumalad kelle kohalolu on tunda kõigis ja kõiges osa neist asub puudes, kaljudes või mägedes; osa on kalurite, puuraidurite jt kaitsevaimud; osa perekondade, külade või hõimude asutajajumalad Tänapäeval on enamik jaapanlasi nii shintoistid kui ka budistid.
Sidumatus materiaalsete asjadega (püüavad piirata vara soetamist; pööravad tähelepanu inimlikele huvidele) inoto Jaapan Shintod, Püha paik Tori, Oluline on kamide (vaimud või Mõjutused Shinto Gobusho Tori ism Maneki Neko jumalad, kelle kohalolekut on tunda budismist; Shinto kass, kõiges) austamine pere- ja üerekondlik amuletid Selleks, et vili hästi kasvaks, tulebsuguvõsakes traditsioon; Kamidana haldjaga hästi läbi saada kne usund
Uurimustöö Jaapani kultuur Jaapan on erilise kultuuriga tähelepanuväärne riik, mis jääb Aasia mandrist itta. See ,,tõusva päikese maa" on arenenud suuruselt teiseks majandusjõuks kogu maailmas. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel, kuid eriliseks teeb Jaapani Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi ning 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Kultuur jaguneb kolmeks komponendiks: kognitiivne, normatiivne ning materiaalne komponent. Kognitiivne komponent Keel Jaapani keel on omade iseärasustega. Nimelt on kasutusel kolme tüüpi sümboleid: hiina hieroglüüfid(vanade, filosoofiliste mõistete tarvis) ning kaks silpkirja: hiragana(kõrgkultuuri tekstidele) ja katakana(igapäevaste tekstide tarvis). Ilmneb, et
Baha'i Faith 1863 CE 7.4 million <1% Alaqdas Confucianism 520 BCE Lun Yu 6.3 million <1% Siddhanta, Jainism 570 BCE 4.3 million <1% Pakrit 600 to 6000 Zoroastrianism Avesta 2.7 million <1% BCE Kojiki, Nohon Shinto 500 CE 2.7 million <1% Shoki Other Various Various 1.1 million <1% 800 BCE, 1940 Wicca Note 5 None 0.5 million? <1% CE Notes: Note 1: Persons with no formal, organized religion include Agnostics, Atheists, Deists, freethinkers, humanists, secularists, etc. Their numbers are growing in Europe, North
(õpetuste ettelugemine kaasmänguga) võimaldas noodistamist ja seetõttu arenas see kiiresti edasi templites ja keisri õukonnas. Varsti sündiski omanäoline õukonnamuusika: gagaku ja ka paljud teised tolle aja 3 populaarsed muusikaliigid nt. Sarugaku. Keskajal (12 - 16 saj.) hoidis valitsev samuraide klass õukonnamuusikast eemale. Samuraid eelistasid populaarsemaid muusikaliike nagu dengaku: kantri- muusika, millele kaasnesid Shinto rituaalid, eriti need millega püüti saavutada kami (Shinto jumalannad) poolehoidu ja head viljasaaki. Edo ajajärgul (1603 - 1868) jätkas jaapani muusika arengut ja võttis tõeliselt rahvuspärase vormi tänu teatrimuusika arengule (nogaku) ja Hiinast tulnud instrumentidele: shamisen (teatud liiki flööt) ja shakuhachi (flööt). Meiji ajajärgul (1868 - 1912) avas Jaapan end läänemaailma muusika mõjule. Huvi
kasvava umma legaalseid, eetilisi ja sotsiaalseid probleeme • Kõiki Koraani sõnu peavad moslemid Jumala täpseteks väljenditeks • Muhammad luges neid kaaslastele ja nad panid need kirja • Kirjapandu koguti kokku kohe pärast saadiku surma ja on säilinud muutumatuna • Sunna püha pärimus, mis täpsustab muhamedi elu • Saadiku sõnalised ja käitumuslikud ilmutuste tõlgendused 5. Hiina ja Jaapani mõttesuundade taosimi, konfutsionismi ja shinto olemus Hiina • Ei ole ühte üldist religiooni, jälgitakse paljusid usundeid ja filosoofiavaldkondi, millest nei on eriti tähtsad. • Konfutsianism • Ei rõhuta jumala ega ilmutuse olemasolu, vaid õpetab moraalipõhimõtete avatud humanismi • Peab tähtsaks pojalikust armastusest lähtuvaid suhteid valitseja ja alamate, mehe ja naise ning isa ja poja vahel • Ohvrirituaalidega väljendab lugupidamist esivanemate vastu
päritolu.Jaapanlaste rõhupanekut õigetele tervitustele võib vaadelda jätkuna vanadele sintoistlikule usule kotodama'desse. Paljud jaapani kombed, nagu puust söögipulkade kasutamine ja jalatsite eemaldamine enne majja sisenemist, pärinevad sintoismist.Kokkuvõte Sintoism on usund, mis on väga palju mõjutanud Jaapani ajaloo ja kultuuri arengut. Sintoismi traditsioonid on säilinud tänapäevalgi, kuigi peale Teist maailmasõda on levinud rohkem budism. Kuni Teise maailmasõjani oligi shinto usk jaapani rahvusreligiooniks, Aga varsti peale sõja lõppu ütles keiser lahti oma elava jumala staatusest. Enamik jaapanlasi hakkas uskuma, et kaotuse põhjuseks oli impeeriumi hübris. Himu võõraste alade järele oli teinud nende juhid pimedaks oma kodumaa suhtes. Pärast sõda tekkis arvukalt uususundeid, millest paljud põhinesid sintoismil, kuid jaapanlaste religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud. Kasutatud kirjandus Breuilly, E. , Maailma usundid, 1999, Avita et.wikipedia
Jaapani ühiskonna varjatud probleemidest: Burakumin’id: jaapanlased valest linnaosast “Nad on vähemusrühm pigem kutse kui rassi põhjal. Välimuselt on nad alati olnud eristamatud teistest jaapanlastest ning neid on diskrimineeritud sellepärast, et nad on budismi ja shinto usu järgi rituaalselt räpaseks peetavate elukutse pidajate järeltulijad. Näiteks peeti taolisesse alamklassi kuuluvateks lihunikke, hauakaevajaid, laibakäsitlejaid, nahaparkijaid, nahakunstnikke ja muid ametipidajaid kes sattusid kokku surmaga või surnud olenditega” (Kristof 1995). Nende ametite pidajate jaoks oli olemas erinevaid nimetusi, kuid Tokugawa ajastul sai sõnast ’eta’ (mis tähendab ‘räpast massi’) nende inimeste niiöelda ametlik nimetus (Hoang 2011)
700 000 orja valmistasid selle detailide kaupa Jaapan 6.saj · Usundid: shintoism, budism, konfutsianism · 8.saj Jaapani kirja iseseisvumine (Jaapani silpkiri KANA 100 märki + 2*46 märki) · 11. saj Murasaki Shikibu ,,Genji monotari" maailma esimene romaan. · 14.saj teetseremoonia Zen-budism õpetus enesevalitsemisest ja meditatsioonist Shintoism loodusobjektides elavate vaimude kami'de kummardamine, paigavaimudele ohvriandide toomine. Shinto pühamu territooriumile minnakse läbi Torii värava. Jaapani põlisusund. Ei soosinud kujutavat kunsti. MEOTO-IWA ehk LAULATATUD KALJUD Arhitektuur · Hiina mõju · Materjalid: puit, kivi · Tihe side looduse ja aiakunstiga · Püstpalkehitised kaetud savist katusekividega või niisketest õlgedest katusega · Budistlikud kloostrid, templid, pagoodid, keiserlikud paleed, shintoistlikud pühamud koos toriidega. · 11
1. Venemaa 2. Kanada 3. USA 4. Hiina 5. Brasiilia 6. Austraalia Maailma suurima rahvaarvuga riigid 1. Hiina 2. India 3. USA 4. Indoneesia 5. Brasiilia 6. Bangladesh 7. Pakistan 8. Venemaa Maailma suurimad regioonid 1. Kristlus · Katoliiklus · Protestantus · Õigeusk · Lahkusulised 2. Islam · Sunniidid · Süüdid 3. Hinduism 4. Budism 5. Kofnutsiaanlus 6. Shinto 7. Taoism Maailma suurimad keeled 1. Mandariini e. Hiina keel 2. Indi e. India keel 3. Hispaania 4. Inglise Linnastumine, selle probleemid 1. etapp- Demograafiline plahvatus(19.sajand) eriti kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Linnastumise aste ca. 15%, I-d miljonilinnad London, Pariis, New York. I-d linnastud Suurbritannias 2. etapp- 20. sajandi esimene pool linnade arvu kasv aeglustub. Linnade võrk välja kujunenud, uusi tekkis vähe
Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid..................................................................