Maailmavaated ja usundid (0)

MAAILMAVAATED JA USUNDID
1. loeng
Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?).
Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele.
Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga , milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus , sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp.
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt.
Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets . toimingud , mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga.
Mida kujutab endast usund e religioon ? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest.
Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks. Huvitav oli, et kreeklased , roomlased kasutasid sajandeid seda mõistet kristluse kohta, kuid hiljem kasutasid teiste uskude kohta.
17. sajandi teisest poolest alates, pigem 18. saj valgustusajastust hakatakse religio't kasutama üldmõistena, ühendab usundeid .
Kursuse jooksul on religioon ja usundid sünonüümid, tuleb olla teadlik.
Üldtunnustatud religiooni definitsiooni ei ole, kuid valiku tähtsamate definitsioonidest leiab Moodle'is loengu lühikokkuvõttest. Ausalt ei kannata tema jutu järgi neid kirja panna siin, sry
Religioon on jumalausk, ühe või paljude maistest tingimustest kõrgemal seisvate isikute tunnustamine.
Religioone hakati jagama kaheks: teistlikud ( keskne usk jumalasse kui kõrgemasse olendisse) ja mitteteistlikud (kujutlus taolistest jumalatest võib olla olemas, kuid ta on teisejärguline, põhitähelepanu on loomadele, taimedele, esivanemate hingedele jne)
19. sajandil uurijad sõnastavad palju religioonivorme nt animism (usk loodusobjektide ja -olendite hingestatusse) ja totemism (usk inimkonda suhetesse teatud loomade ja taimedega)
20. sajandi esimesel veerandil kerkib esile uus mõiste – püha või pühadus. "Religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid pühaduse kogemuses."
Religioon on inimese elamuslik kohtumine pühaduse tõelisusega.
numinoosne – nuumen on ebaisikulise jumala vägi, mis annab endast inimestele märku.
Pühadus on ambivalentne . Kaks poolt: ühelt poolt on pühadus ligitõmbav, kuid samas ka hirmutav (nt inimesed näevad põrguilmutusi, hirmujumalad).
Religioon kui nähtus on kompleksne.
Religiooniteaduses ei ole religioon ja usk üks ja see sama. Usk on ühe inimese, grupi või piirkonna elanike hoiak, mida peetakse pühaks või eriliseks . Religioon on suur hulk erinevaid nähtusi, mis on selle usuga seotud.
Religioon avaldub erinevates aspektides :
1. intellektuaalne aspekt – iga religioon püüab maailma elu seletada, ulatub primitiivsetest müütidest kuni väga keerukate abstraktsete õpetusteni
2. emotsionaalne aspekt – religioossed tunded
3. sotsiaalne v institutsionaalne aspekt – religioon koondab inimesi gruppidesse
4. materiaalne aspekt – ehitised, esemed, mida kasutatakse religioonis erinevateks tegevusteks
5. kultuslik aspekt – religioossed toimingud alates inimese ohverdamisest kuni palve lugemiseni
6. eetiline või moraalne aspekt – üldised arusaamad, aga ka konkreetsed sõnastatud käsud ja keelud
Kõik need aspektid koos usu ja hoiakuga moodustavad religiooni.
Religioonide jaotamine
1. geograafilisel printsiibil –  Aasia ja Aafrika usundid, need omakorda jagunevad nt Lähis-Ida ja Kaug-Ida usundid.
2. kultuuritüübi printsiibil – 19. sajandil jagati rahvad kultuurrahvasteks ja need teised.... rohkem nt barbarid ja metslased
3. levik ulatuse järgi – rahvuslikud ehk etnilised (ala piirdub ühe rahva territooriumiga, ei tegele missioniga) ja universaalsed ehk kosmopoliitsed usundid (ületavad ühe etnose piirid, tegelevad missioniga ehk uute järgijate värbamisega)
4. personaalse rajaja järgi – rajatud usundid (pärimuse alguses on üks silmapaistev isiksus) ja mitterajatud e kujunenud usundid
5. jumala käsitluse järgi – jumal kui üleloomulik nähtus keskne tähtsus ja mitte.
Monoteism ja polüteismi erinevus:
Erinevad nägemused, mida jumala all mõistetakse. Monoteistlikus usundid on jumal kvalitatiivselt erinev kõigest, mis on loodud, ta ei ole võrreldav ühegi loodud asja või olendiga. Lisaks siis ka tema ainulisus ehk on ainult 1 jumal. Enamjaolt arvatakse, et polüteism oli varem.
Etnilistel usunditel pole enamasti personaalset rajajat.
Kaanon on kindlaks määratud tekst, nt mis kuulub pühade tekstide hulka.
Sissevaateid Soome- Ugri rahvausundisse
Keeleline sugulus avastati 18. Saj lõpus – teoloog Jinos Sajnovics
Keelte sarnasus – mõtlemise sarnasus?
Suhtumine loodusesse : elus ja eluta loodus kui dialoogipartner, mitte vahend v materjal
Fennougristika - keeleteaduste haru, laienenud uralistikaks, kuhu on arvatud ka samojeedi keeled
Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased , handid, mansid , soomlased, karjalased , eestlased, liivlased , isurid, vadjalased , vepslased, ersad ja mokšad (mordalased), marilased, udmurdid , komid
Soome-ugri ja samojeedi keele kõnelejaid u 23 milj, ungarlased ja soomlased veidi alla 90%
Oluline on:
See on suuline – pärimused antakse edasi suuliselt
Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid
Maastikukatkestus – inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala mingi kõrgem koht), loevad muistendit, et kuidas mägi tekkis või mingi koobas või allikas osutab maagilisele väravale
Pühad hiied – pühade puude ja metsasalude (hiite) kultus on väga vana ja levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste tunnuslik ka balti ja germaani rahvastele
Hiis : vanim tähendus surnute austamise koht; looduslik pühakoht, kus võib asuda “halb hingeolend”; soome-ugri rahvaste erineva tähendusega ohvrihiied
Surnuteriik ja sealsed asukad: manala , põhjala, kalm (istu), mis asub teiselpool vett
Kalmistu kui surnute “küla”, elavate ja surnute tähtsaim kohtumispaik, mordvalaste kalmon kirdi – esimesena maetu
Soome-Ugri usundid II :
Ab ovo - kõik sai alguse munast
Maailma algus ja selle loomine: maailm/päike/tähed/kuu, maa inimesed on sündinud linnumunast
Tsirgupäev – 9.märts – õigeusupõha, 40 märtri mälestuspäev, mis oli tuntud eesti alal üksnes Setumaal
Tsirgupäev, õigeusupüha Linnud hakkasid kodu poole lendama 11. nädalal peale talsipühi/jõulude ja uusaastat Kasutati maagilised võtted, et kanad paremini muneks Loitsude ja maagiliste toimingutega peletatakse linde kogu suveks viljast ja marjadest eemale
Linnupete – linnupette võtmine – kevadine esimene hommikueine
Paljude rahvaste juures on olnud komme süüa rändlindude saabumise ajal enne õue minekut pala leiba
Komme põhineb uskumusel, et teises ilmas talvitunud rändlinnud kannavad endaga surma kahjustavat jõudu ja kui inimene näeb v kuuleb mõnda lindu tühja kõhuga, siis on oodata pahandust, õnnetust, haigust v surma
Linnupesa , linnulaastud
Kevadised rahvakalendri tähtpäevad (paastumaarjapäev, urbepäev, lihavõtted)
Paarisarv laaste tähendas linnupesade leiuõnne, mehelesaamist, edukat havipüüki
Linnupesade leidmine toob õnne
Linnumunade söömine – ei sööda nende omi, kelle pojad kooruvad sulgedeta ja pimedatena
Pesalõhkujal hakkab linnupesa kurgu alt välja kasvama, pikne lööb pesalõhkuja maha, silmad jäävad haigeks
Kristuse surma ja ülestõusmise pühana tähistatakse lihavõtteid alates 8.sajandist
Muna ja tibu sümboliseerivad maailma loomise rituaali, taassünd kõikide rahvaste jaoks, taassünd üle kandunud kristusesse, raamartureligioonidesse, kus muna seotud taassünni, kristliku ülestõusmispühaga
Hing, hingestatus – hingedeusk ehk animism
Hing – elualget, keha elustavat substantsi tähistav mõiste
Hinged olemas kõikidel elututel asjadel ka, miski mis keha elustab, selle kaudu jõuame soome-ugri rahvaste religioossesse maailmapilti, kus on palju inimesest tugevamaid hingi (nt loodusjõud – äike)
Olulised loodusobjektid on hingesümbolid, kui kalmesse matame inimese jäänused, võib hing minna mõnesse loodusobjekti (kivi, allikas, puu vm) ja see tähendab, et need objektid muutuvad pühaks
Surmatsirgukene – harva satub vaatevälja, metsalind toob sageli kaasa sõja- või surmasõnumeid, need kes tulevad mujalt, ei ole üldiselt heaendelised, kui sellist lindu harva nähakse, siis on kleepunud juurde see surmatsirgukese nimi
Hingekaotus ja šamanism –
Šamaanid – sellised autoriteedid, kellel üldjuhul inimesest rohkem hingi ( maagiline 3 või rohkem)
Šamanismiga on arusaamad sellest, miks inimene terve või haige, miks sureb
Haiguse põhjustab kehast lahkunud hing, mis võib olla sattunud temast tugevamate hingede (nt surnud esivanemate) mõjusfääri
Inimest magades ei tohi liigutada ega ümber pöörata, muidu hing ei oska tagasi tulla kui on lahkunud magades
Tervendamistoimingu käigus on šamaanil vaja see kadunud hing üles leida ja omanikule tagasi anda. Kui see jõud annab tagasi, siis on haige päästetud
Tervendamist on peetud šamaani tähtsaimaks ülesandeks
Šamaanitrumm ja ekstaasitehnika
Šamaanid võivad olla nii mehed kui naised
Surm seob inimesed keha ja hinge väärtustamise külge. Erinevad rituaalid enne ja pärast matusetseremooniad, matmispaik, vaimolendite uskumine, traditsioonid ja tseremooniad. Sellest tulenevalt loob omakorda religioon erinevaid surma ja matustega seotud traditsioone ja kujundab seeläbi surmakultuuri
Usutavasti saab laps hinge, kui ema tunneb esimest liikumist, siis ei või enam loobuda lapsest
Kalmed ja surnutekultus –
Kalmelt saab aru, milline on olnud surnu sotsiaalne/religioosne staatus
Kalmudele viidud ohvreid toidu näol, pannakse pinkidele esivanemate hingede jaoks – see seotud siirdhinge kujutelmaga, millal tohib see koju minna ja et ei tuleks esivanemaid häirima
Surnuteriik asub kusagil põhjas,
Zoroastrism – 1 vanim teadaolev usund, raske ajaliselt määrata 18. ­– 6. saj e.m.a, oli siis juba vana kui ilmus raamatutesse
Nimetus tuleb Zarahustralt (usundite prohvetilt) – antiik-Kreeka vaste oli zoroaster
Zarahustra – kaamelite ajaja, keegi kes tegeleb kaamelitega
Aaria – tuleb sõnast arya, esineb palju iraani ja indoiraani keeltes
Aiesta – airia – üllas, üllalt sündinud
Sellest sõnast tuleb ka sõna airyanam millest tuleb sõna Iraan ehk üllaste maa
Valitsev oli tugevus, mitte seadus
Kokkupuuteid oli ka teiste rahvastega, Mesopotaamiast üle võetud nt puuvanker
Kõige 1.riik võis olla indoiraanlastel Mitanni riik – u 16. saj e.m.a
Meediariik – 8. – 6.saj e.m.a, kui see purustati siis tekib Ahhemeniidide riik – sellest ajast, Dareios I valitsemise ajast on säilinud raidkirjad, millel mainitakse 1.korda kirjalikes allikates zoroastrismi
Eraldi Zarahustrat ja peajumalat ..kedagi.. ei mainita
Usupoliitika oli väga liberaalne sel ajal, kohalikke jumalaid loeti oma piirkonnas kehtivateks, kui maa vallutati siis neile ohverdati. Usuti , et väljaspool oma piirkonda jumalad aidata ei saanud
Zarahustra
Võimalik, et ilmus kuskil Ida-Iraani kuningriigis. Sündis nomaadse eluviisi hulka, võis olla varajase indoiraani usundi preester , oli tuttav vanausundi rituaalidega, kus tapeti loomi ohverduseks, austati iidseid iidoleid
10.a pärast eksiili minemist oli saanud ilmutuse polüteistlikust panteonist välja tulnuna, ainsana ainsalt jumalalt Ahura Mazdalt, pidi seda tõde kuulutama hakkama kõigile
Tema ilmutused võttis vastu ka Ida- Iraanis kuningas Vistašpa.
Hea uurida seda India iidsete religioossete kirjutistega võrreldes
Avesta – sõna ilmselt tähendab usaldusväärne ütlus. Keelt, milles see kirjutatud kutsutakse avesta keeleks, sest keelt tuntakse vaid sellest allikast
Avesta – religioossete tekstide kogum, sellest on säilinud vaid veerand
I osa – Yasna– ohverdus, tekste kasutatakse tseremooniate läbiviimisel, see sisaldab ka Gathasid, mis on pühad laulud, nimetatakse ka 7 pitsatiga suletud pühadeks tekstideks
II osa – Yasht – sisaldavad kiiduhümne jumalikele olenditele, põimitud jutustused Zarahustra eelnevast ajast, võitlus hea ja kurja vahel, hea võit on alati kindel
III osa – Vendidad – puhtusekvoot deemonite vastu, sisaldab Iraanimaade loomist, 1.kuninga kirjeldust, esimesel kohal puhtus , hool tule jt elementide eest (sealt tuleneb nimetus tulekummardajad). Surnuid ei maeta maha, lasta vette, ega põletata (sest rikuksid neid asju), selleks rajati vaikuse torne, kuhu nad viidi ja kus raisakotkad neid söömas käisid
IV – Väike Avesta – katkendite kogu igapäevasteks palvusteks.
Need osad olid legendi järgi kirja pandud Zarahustra väimehe poolt, olid eksisteerinud 2 ametlikku koopiat mis Aleksander Suure tulemisega kadusid
Esineb veel Kesk-Pärsia keelseid raamatuid, mis kirja pandud 9.saj –

• Zand - Avesta tekstide seletus ja tõlgendus koos sõnastikuga
  
• Arda Viraz Namag - oluline, kuna kirjeldab inimese reisi hauatagusesse maailma, kujutab taevast ja põrgut, surma valda minekul tuleb ületada sild, mille laius sõltub inimese headust, headel aitab kena neiu seda ületada, halbadel kole vanamoor, kes nad sealt alla kukutab, see silla teema on ka islamis samamoodi
  

(neid raamatuid veel)
Vesi ja tuli – veeohver koosnes piimast ja kahe taime mahlast, vesi on isikustatud jumalannadele/jumalannadest
Kuna vett oli raske hoida, siis igavese tule kultus levinud
Tulejumal Atar (India traditsioonis tulejumal Agni ) – ohver tulele oli samuti kolmekordne – puhas kuiv kütus (tulehakatis), viiruk ja veidi loomarasva
Mõte ohvritel oli tugevdada ja puhastada vett ja tuld. Ohver pidi olema nii taime- kui looma maailmast. Need ohvrid olid igapäevaste preestrite teenistuste aluseks, tulele toodi nendel teenistustel ka vereohvreid. Loomalt elu võtmise ees tunti aukartust, kunagi ilma pühitsuseta ei tehtud
Haoma (India traditsioonis Soma) – tähendab pressitud kõrbetaime, oluline ohver, tal oli oma rohesilmne jumalus
Püha ala, kus teenistuti peeti oli nelinurkne vaoga eraldatud plats (et kurjad jõud välja jätta), preester istus jalad risti maas , hoidikus tuli, luges palveid, teenistuses kasutatavad nõud puhastati ja pühitseti selleks korraks, eraldi olulisi kohti ei olnud
Kultusejumalad – vesi, tuli, haoma
Samuti ka taevas, päike, kuu
2 tuulejumalat – Vata ja Vayo
Vata on puhuva tuule jumal, Vayo on müstilisem, elu hing ise
Tihti jumalad eksisteerisidki nii, et 1 on lähedasem inimestele ja teine tema vaste oli müstilisem, kõrgem, meile lähedasema jumala raevukam aspekt
Indoiraanlased uskusid, et maailm jaotatud 7 regiooniks
Keskel see, kus elutseb inimene, selle ümber ringides on kõik teised (3 ringi)
Keskel ka mägi, mille ümber tiirleb päike, pool mäest alati pime
Taoline loomulik kord, mis lubas sellel eksisteerida – Asha (sanskritis, India usundis – Rta? Ita?)
Ohverdamine ja teenistused olidki osa loomulikust korrast, pidid Ashat üleval hoidma
Eetiliselt pidi Asha juhtima inimeste käitumist – voorus, käitumisnormid. Pahed ning seaduste rikkumine oli loodusseaduste rikkimine
Vale printsiip Drug ( sanskriti vastand Druh) – Asha ja Drug on omavahel vastandid
Kui olemas 1, siis automaatselt tekib vastand
Asha puhul sõnapidamisel oluline koht – 2 sorti vanded (Varuna, Mithra). Varuna on pühalik vanne , kus seod end sellega, kas teed midagi või mitte (kokkuleppe iseendaga ), Mithra on kokkulepe, kus on 2 osapoolt
Lojaalsus ja Tõde tulnud nendest vannetest, nendest said suured jumalad. Mõlemad said nime Ahura (India traditsioonis Asura). Sellega seoses on olulisel kohal targa juhi motiiv , sealt kasvab välja kõrgeim jumal Ahura Mazda e Isand Tarkus – realiseerub tarkuse jõuna
Kõik need 3 (Varuna, Mithra, Ahura Mazda) peavad üleval hoidma kõrget eetikakoodeksit ning ka ise sellele alluma
Jumal ei ole armastus, aga armastus on jumal
Jumalad muutusid olenevalt ühiskonnast, Mithrast sai sõjajumal
Kui tulid sõjavankrid, siis kujutati neid jumalaid nendel ning neid juhtimas
Jumalatest rääkides kasutati nende kohta tiitleid Amesha (avesta keeles surematu, sanskriti vaste Amrta) ning Daiva/Daeva (Indias Deva)
Ahura – isandad, Daeva – kurjem pool (zarahustra järgi) – Indias vastupidi
Head vaimud – Yasata – mudelid hilisemates ühiskondades inglitele
Peajumala kirjeldamine

Olevat 2 vaimu – Spenta Mainyu, Angra Mainyu – Spenta on hea vaim ja Angra halb. Mõlemad olnud peajumala Ahura Mazda kaksikud lapsed, nende vastasseis (olla hea ja halb) on nende enda valik, maailm ongi nende võitlusest selline nagu see on. Ahura Mazda on nende ülem

Eksisteerisid 2 jumalat Ahura Mazda ja raevuvaim Angra Mainyu, kes on eraldieksisteeriv ning peajumalale Ahura Mazdale polaarne, tuntakse ka nime all Ahriman. Azura Mazda teadis et tal pole võimalik Ahrimani vaimuna hävitada ning seetõttu lõi materiaalse maailma lõksuna – et kuri kaotaks maailma tulles oma vaimse oleku
7 Amesha spentat ehk vaimu/inglit, millest 6 on .. midagi ja 7mes on Ahura Mazda ise, peavad aitama hoida loomingut.
need 6:

Asha Vahishta – suurepärane kord või tõde, valvab kosmose seaduspärast korda, valvab tule üle, on mees

Vohu Manah – hea mõte (mõte on ka jumal), jumaliku tarkuse ja armastuse eest valvaja, ülesandeks võtta vastu paradiisi saabuvaid hingi, maisest vaatenurgast tema valdusala koduloomad , ikoonina kujutatuna on mees

Khshatra Vairya – ihaldatav võim, vaatab metallide ja mineraalide üle, ikoonina on mees

Spenta Armaiti ­– valdusala on maa, ikoonina on naisena kujutatud

Haurvatat – täiuslik terviklikkus, tervis, kõiksus (valvab nende üle), maine haldusala on vesi, kujutatakse naisena

Ameretat – surematus , loomingu osa mille üle valvab on taimed, ikonograafiliselt naine
Neid kujutatakse nii, et keskel Ahura Mazda, paremal 3 meest, vasakul käel 3 naist. Hiljem kujutatakse neid inglitena
Kosmogoonia – jumal lõi maailma 7 staadiumis (teistele usunditele sarnane – 7 päevaga), kõigepealt kivist tehti taevas (suur ümar koorik ), alumisse otsa panid nad vee
Vee peale lõid maa nagu oleks see suur lapik taldrik , keskele loodi eksisteerima 1 taim, 1 loom – ainukordne pull, 1 mees ehk surelik elu ehk Gayo Maretan. Seitsmendana loodi tuli, mis pidi läbima kõike. Iga loomingut pandi valvama 1 vaim
Ahriman ründas seda loomingut ning rünnaku kokkupuutel tekkis ka kokkupuude hea ja kurja vahel – tekkis see maailm, mida teame. Selleks, et ahrimani hävitada lõi siis Ahura Mazda maailma lahinguväljana, Ahriman tappis pulli ning seejärel tekkisid sellest taimed ja loomad. Ahrimani tapmisest tekkisid metallid ja inimesed.
Inimene on küll surelik, aga kõik osad temas ei sure , 5 on surematud (elu, religioon, teadmine, hing, silmapaistvaim hing) – eristavad inimese puhul kahte hinge
Usutakse ka, et maailma lõpus tuleb päästja – Saoshyant, siis kui toimub hea ja kurja vahel viimane lahing ehk Frashokerti lahing – viimane kohtumine. Siis saabub ka päästja
Lahingu võidab kindlasti hea, see on ette otsustatud
Usundi tunnused:

Monojumal – 1 konkreetne ainujumal , kes on preester ja kelle olemus on vaimsus. Loob maailma oma mõttejõul (Ahura Mazda). Tema nõudmine inimeste suhtes on vaimne austus enda vastu, palved püha tule ees. Teda ennast pole loodud, aga tema lõi kõik teised jumalad ja kõik selle, mis on hea. Peajumalal on prohvet , kelleks oli Zarahustra – jumala vahendaja maistele olenditele, oli väljavalitu, kellele oli antud võime teda kuulda ning sõnum

Dualistlik maailmapilt – kui hea, siis sellele vastandub kuri. Asha ehk kord ja vastand mitte-kord ehk Drug. Ühed mõisted tekitavad teisi. Dualism on monoteismi loogiline järeldus, kui ta eristab end valest, siis järelikult vale eksisteerib

Inimene on loomult hea – sellest tulenevalt on tal alati valik, ise valib kas tahab heale või halvale poolele, osaleb alati selles maailmalõpus ja ka igapäevases elus olevale lahingule

Aega nähti tsüklilisena eelnevalt, aga nüüd on lineaarne – maailma loomine algusest lõpuni, mille lõpus peaks olema kulminatsioon (see lõplik lahing)

Postuumne kohtumõistmine – indiviidi saatus oleneb tema valikutest elus, need kel rohkem häid tegusid lähevad Ahura Mazda juurde ja teised kannatuste põrgusse (kesk-pärsia sõna Paradaisio – mis tähendab müüridega ümbritsetud aega, meie tunneme sõna paradiis selle järgi). Kohtumõistmine toimub Hara nimelisel mäel, 4p pärast surma, siis peab lahkunu ületama selle silla

Kontseptsioon täielikust kehalisest ülestõusmisest – leiab aset pärast lõplikku võitu kurja üle (see, mis lõpetab lineaarse aja mõiste). Kõik head ja halvad ületavad tule jõe, head päästetakse Yasatade (head vaimud) poolt, halvad hävitatakse tules lõplikult

Neitsi viljastumine toimub Zarahustra seemnest, neitsi supleb kuskil järves ja siis viljastub (nagu Neitsi maarja)
Praktikad:

• Palvetamine 5x päevas – palvused tule (päike või püha kamin ) juuresolekul. Kodus pidi alati keegi tule eest vastutama, sellega seoses nad ka tulekummardajad
  
• Loomingu austamine, puhtuse säilitamine – kuna kõigel oma hing pmst. Ka armastus on jumal
  

Maailmas vähem kui 200 000 järgijat zoroastrismil jäänud, suurem hulk Indias, natuke ka Iraanis.
Mumbais palju tule templeid
Islam
Terminid:
Islam, muslim , koraan
Araabia keel rajatud erinevatele sõnajuurtele, mis tav koosneb 3 konsonandist
(nt sõna islam juur on slm, mood. erinevaid tüvesid)
Islam – allumine ühele jumalale Allahile
See, kes allub on muslim (usutunnistaja)
Islam tähendab kellegi allumist kellelegi, muslim võib ka tähistada lihtsalt allujat araabia keeles, ei pruugi olla usulist tähendust küljes
Koraan tähendab lihtsalt lugemist
Muhammad on prohvet, sai ilmutused Allahilt ingel Gabrieli (Gibrili) vahendusel, need ilmutused on koraani kokku kogutud
Traditsiooniline islami mõistes
Allikad, mille kohta saame islami kohta infi

Koraan

Hadi (Hadith) – moodustavad kokku Sunna ehk islami tava

Prohveti biograafiad ehk Sira
Islami vastuvõtnu tegevust mõjutavad just need kolm
Igasugune prohveti jäljendamine ongi traditsiooniline käitumine, koraani järgi käitumine jne
Koraan – koosneb ilmutustest, mida prohvet on saanud enne oma surma 7.sajandil (570? – 632 elas prohvet)
Ka prohveti elulugu on traditsiooniline – on otsustatud, et ilmselt oli selline, seda aktsepteeritakse hoolimata sellest, et vb polnud päris nii
Traditsiooniline mõtlemine allub süsteemile ka siis, kui see ei peaks teaduslikule tõele vastama
Ilmutused saabusid prohvetile vahemikus u 610-632, koraanis ongi kirjas jumala sõna, Allah räägib I isikus
Koraan on jagatud: 114 peatükki (suurad), need jagunevad: salmideks ehk ayadeks
Ei ole kronoloogilises järjestuses, pikemad on eespool , lühemad tagapool
Väljaarvatud 1.ptk mis on samuti lühikene
Salme u 6200-6240
Koraanist toodud välja ka kohti, mis tegelt ei peaks tõele vastama, nt 1 suura on Allahile suunatud, mitte tema öeldud
Prohveti kaaslane toonud välja, et 113 ja 113 suura võiks ka mitte kuuluda sinna, sest seal keegi otsib abi isandalt, vaevalt see Allah, pigem inimene
Lahendatud on see nii, et sinna on ette pandud käskiv kõne ehk “ütle” (nagu Allah ütleks, mida inimene peab ütlema)
111 – neetakse prohveti onu, islamieelses stiilis needmine , ärasõnamine. Ka seda arvatakse, et võiks koraani juurde mitte kuuluda
Kanoniseerimine toimus suhteliselt varsti pärast islamiprohveti surma,
I 651–656
Kaliif – algses tähenduses islami prohveti asendus maal. Esimest korda lasi kanoniseerida kaliif Utman
Islami kogukond ehk umma , peamiselt jätsid meelde, mis öeldi, osad kirjutasid puulehtedele, kividele
Pandi kokku 7 aktsepteeritavat lugemisviisi, tänapäeval peamiselt kasutusel 2 (Warš ja hafs – need nende isikute nimed, kelle lugemisviisid jäid ellu)
Meka periood 610-622:
Ilmutused räägivad peamiselt sellest, et peale Allahi teist jumalat pole ( iidne araabia uskumus oli see, et mitu jumalat, polüteistlik)
“Allahu Akbar ” – lahingusse jõudes hõimud hüüdsid seda 1teisele, kellel olid erinevad jumalad. Algses tähenduses see tähendas seda, et Allah on suurem kui ülejäänud jumalad
Pärast kui ülejäänud jumalad olid hävitatud, siis hakkas see ütlus võtma tähendust, et Allah on kõige suurem. Siiski veidi viitab tagasi kontekstile, kus olid veel erinevad beduiini hõimud ja mitmed jumalad
Saabub viimne kohtupäev, surnud äratatakse üles ning kõigi üle mõistetakse kohut vastavalt nende tegudele – head paradiisi, kurjad põrgusse
Usutakse, et inimesel siin ja praegu elu, tuleb täielikult elada – uuendus võrreldes eelneva religiooniga
Medina 622-632 periood: peamiselt õiguslikud teemad, poliitilised huvid, maailmalõpust rääkimist vähem, selle perioodi ilmutused on ka pikemad
Koraanist võib leida 3 liiki tekste:

Sellised, mille uurimisest kasvab välja filoloogia teadusharu, araabia keele uurimise haru

Sellised, millest võimalik aru saada neist vaid siis, kui teada millal ja miks tuli 1 või teine ilmutus, see uurimine tekitab suunad teoloogia ja õigusteadus (õigusteaduse 1 alus ongi hadithid)

Sellised, millest võimalik aru saada vaid siis, kui lugeda neid teatud meeleseisundis. Sellest kasvab välja islami müstiline suund ehk sufism
Hadith
Nende kokku kogumine viib Sunna kokkupanemiseni ja see omakorda islami seaduse Šariaati tekkeni – kõikvõimalikud prohveti teod ja ütlused, aastasadu tekste erinevatelt teadlastelt, erineaid näiteid täis jne
Prohveti ütluseid hakati koguma 8-9.saj, selleks ajaks oli prohvet olnud pikalt lahkunud, st et lugusid kuuldi kelleltki, kes oli kuulnud kelleltki jne..
Al-Buhari (suri 870) – tema kogumik on kõige autoriteetsemaks peetud, kogus Hadithe oma rännakutel, sai neid kokku u 600 000 – jutustusi prohveti käitumistest (kindlasti suurem osa neist vale, a kuidas teed kindlaks kui 9.sajand
Edastajate ahel pidi olema katkematu , selles, et oleks tõene Hadith – iga isik pidi ahelas olema hea mälu ja keeleoskusega moslem – kui ahel vastas nendele kriteeriumitele, siis oli tõene Hadith – selle teooria järgi jäi sõelale u 7000
Traditsioonilise mõtlemise aluseks ongi need 7000 – nende järgi käitumine on õige ja eeldatav , religioonile vastav
On öeldud, et ühelgi teisel religioonil pole nii palju ajaloolist tõendusmaterjali, teine ütleb et mujal religioonides ei näe me rohkem valetamist kui nendes Hadithides
Ehk siis ei pruugi olla midagi pistmist tõe väärtusega traditsioonilises mõtlemises – kui otsustatud, et nii on, siis on
Prohveti biograafiad
Kronoloogiline loetelu sellest, mida islami prohvet tegi, peaks kaasa aitama traditsiooni mõistmisele
Ibn Ishaq teos – säilinud osana, täielikult pole – On säilinud osana Ibn Hišami prohveti biograafiast, pmst Hišam toimetas Ishaqi tööd (9.sajandil)
Islami tugisammas

Usutunnistus ehk Šahada – pole teist jumalat peale Allahi; Muhammad on prohvet (mingid vennad lisavad veel et mingi keegi on asejumal)

Palve ehk Salat – päevas 5x, algul oli palvekordi 3; tänapäeval palvetatakse meka suunas, kunagi Jeruusalemma suunas. Naised ei tohi pärast sünnitust ja kuupuhastuse ajal palvet teha

Almuste jagamine – oma rikkuses inimene unustab enda, peab kogu aeg palvetama ja andma, abistama hättajäänud rändureid, Muhammad algatas selle. Julgustatakse kohustusliku almuse jagamise kõrvale tegema ka vabatahtlikku almusejagamist (Sadaqa). Almuste jagamise alla läheb ka misjonitöö – kui keegi pööratud, siis ka see on heategu

Paastumine (Sawm) – ramadani kuus, päikesetõusust päikeseloojanguni ei söö, hiljem võib – sellest ei pea osa võtma reisil olijad, rasedad , raugad, haiged, aga tuleb järele teha

Palveränd ehk Hadž – minnakse mekasse, 12.kuul, 8.-12.päevani, traditsioon tekkis nii, et islamieelses usundis olid pühad kuud, mil ei võind verd valada ega tülitseda ja sel ajal tuldi mekasse et rahuliku kaubitsemise kõrval sooritada palveränd Ka’ba kivi juurde .. / Palveränd lõppeb palvepeoga, mis kestab 3p, ohverdatakse lambaid jumalale, et head õnne endale paluda
Traditsiooniline lugu: Muhammad saatis oma saadikud araabia hõimude juurde religioonist ja 5 tugisambast teavitama, kõik kes tahtsid liituda said kui tunnistasid neid viit tugisammast
Muftil õigus anda välja legaalset arvamust ehk fawtat – kui keegi selle väljastanud, siis see oli selle mufti arvamus tema teadmistele vastavalt. Teine Mufti võib anda teiste teadmisetga fawta välja, a mõlemad on legaalsed
Islami müstiline vool ehk sufism
Araabiakeelne nimetus on Tasawwuf, see lisandus hiljem – tähendab karedast villasest rüüd selga panemist
Zuhd ehk askees , maailmast eraldumine – islami prohvet keelas seda, sest pole inimesele kasulik, kuigi see islamiusus sees niigi. Enne ilmutust prohvet eraldus maailmast, käis mäel paastumas, sellest tuli ramadani aeg
Hašan Al-Basra – jutlustaja, kutsus järgima Hadithe, temaga lisandub see, et pead ennast seesmiselt kogu aeg jälgima – kõik su tegevused, mõtted, otsused, teod pidid olema analüüsitud ja vastavuses koraaniga
8.saj esimene keegi kes kandis villast rüüd, ta nimi oli As- Sufi e. Keegi kes kannab villast rüüd
I kes asutas sufi kloostri –
Ribatid – kindlused , sufide kokkusaamiskohad/ kloostrid
Religioon ja militaarne olid omavahel segunenud, müstiline vool oli militaarse alguspunktiga kogu aeg
Esimene naissufi Rabia Al-Adawiyya oli esimene, kes tõi sisse armastussuhte jumalaga
Egiptuse usund
(Sissejuhatus Vana-Egiptuse usundisse)
Riigi territoorium ei ole kattuv tänapäeva Egiptuse riigipiiridega, muistne egiptus hõlmab kitsamalt ..midagi. Aga teiselt küljest muistne ala on ulatuslikum , hõlmab tänapäeva sudaani ja rohkem lõunapoolset ala
Vara, keskmine ja uus riik, nendele lisati Egiptuse ajaloo uurimise käigus palju perioode juurde (esimeste kuningadünastiate ajal varadünastiline), vaheperioodid (I, II, III), hilisegiptuse periood kuni Aleksander Suure vallutusteni, 30 eKr Egiptusest saab Rooma provints , kuni araablaste vallutusteni, Ida-rooma riik ehk bütsants püsib edasi, lääne-oma saab otsa.
Egiptuse religioon, millest räägime on nüüdseks välja surnud. Rekonstrueerime seda mälestiste põhjal, kui sellest räägime.
Siegfried Morenz jagab usundi:

Jumalakultus

Kuningakultus

Surnutekultus
Jumalakultus
Polüteistlik, austatud erinevaid jumalaid, arvu ei tea keegi. Paljud on olnud lokaalsed jumalad – austatud ühes konkreetses piirkonnas, kuid on ka hulk neid, keda on tuntud kogu Egiptuse ulatuses.
Jumalaid kujutati ette elusolenditena, aga neid eristas suurem vägi ja võim ja suurem tarkus. Kujutatakse neid ette kas inimesekujulistena või zoomorfsetena ehk loomakujulistena või zooantropomorfsetena ehk poolinimene ja pool-loom (inimese keha, looma pea)
Jumalad pole eksisteerinud kogu aeg, Egiptuses on mõni 1ik kelle kohta seda väidetud (nt Memphise jumal Ptah ). Reeglina on nad mingil ajal tekkinud. Seotud on nad nähtava maailmaga . Monoteismis on jumalad väjaspoolmaailma ning eksisteerinud kogu aeg. Kreeka traditsioonis inimesed vs jumalad on surelikud vs surematud. Vana-Egiptuse religioonis on levinud käsitlus, et ka jumalad lõpetavad 1kord oma eksistentsi, pöörduvad tagasi algsesse kaootilisse maailmaeelsesse olukorda. Kuigi elavad kauem kui inimesed.
Maa tekkis nii, et see kerkis ürgvetest. Jumalad lõid nähtava maailma. Maa kohal kõrgub taevas, kus on tähed, päike, kuu (olulised tegelased Egiptuse mütoloogias). Maa all paikneb allorg ( allilm ) - need ei ole võrreldavad põrgu ja paradiisiga. Allilm ei ole karistuskoht nagu põrgu. See on lihtsalt paik maailmas.
Jumalad on seotud erinevate loodusnähtustega (nt päike,kuu, viljakus) ja ka inimelu valdkondadega (käsitöö, põlluharimine, sõda jne)
Jumalad on mees- või naisolendid, aga mõned on ka androgüünsed (mõlemate tunnustega).
Maa on ema, taevas on isa reeglina mütoloogiates, kuid egiptuses vastupidi – Nut ja Geb (taevas ja maa). Nende abielust sündisid päike, kuu ja tähed, kes on jumalad ja lõid korrastatud (praeguse) maailma.
Selle toimumisest oli erinevaid mittekonkureerivaid versioone Egiptuse usundis.
Atum – loojuv päike, ühes käes elu tähistav hieroglüüf – jumalad valdavad elu, jagavad seda vastavalt oma arusaamadele
Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga. – kehastab seniidis olevat keskpäeva päikest
Teda ei kujutleta mehena , reeglina pistriku peaga, pea peal päikeseketas, mida ümbritseb püha loom kobra
Jumal Aton – päikeseketas, kiired lõpevad kätega, suguelund viitab sellele, et ta on mees
Amon – algselt Teeba kaitsejumal, viljakusjumal , Raga samastatuna (Amon-Ra) jumalate kuningas
Hapi – Niiluse jõe üleujutuste jumal – toob viljastavat muda Egiptlaste põldudele
Ptah – samuti viljakusega seotud; ka Memphise linna kaitsejumal; käsitööliste kaitsja; maailma looja
Apis – viljakusjumal, kjutatakse loomana, härjana (sarvede vahel päikeseketas), härg kui meheliku viljakuse kehastus; oraakliloom
Thot – kuujumal ; kirjakunsti ja tarkuse jumal; maailma looja; mingi linnupeaga (hauka pea), punane junn peas
Hathor – armastuse ja tantsu jumalanna
Isis – egiptlaste emajumalatar, Osirise õde ja naine, nende laps on Horos
Osiris – viljajumal, surnute jumal ja kohtunik
Anubis – allilma jumal, kes balsameerib surnuid
Peajumalad:
Vana riigi ajal oli neid 3: Horos, Ra, Ptah
Vaheperiood: Atum
Keskmine riik: Amon-Ra – tema on olnud peajumal kõige pikemat aega
Teokosmogoonilised süsteemid : süsteemid, mis kirjeldavad jumalate tekkimist – teogooniat ja maailma tekkimist – kosmogooniat
Koos maailmaga tekivad jumalad, jumalad viivad korrastatud maailma pärast oma tekkimist lõpuni
3 põhilist süsteemi (erinevad kultuskeskused):
Heliopolise süsteem – looja Atum-Ra
Hermopolise süsteem – looja Thot
Memfise süsteem – looja Ptah
Suurim erinevus nende vahel on selles, kuidas jumal maailma loob. Lühidalt: nt Memfise süsteemis jumal ei teki, arvatakse, et kogu aeg olemas olnud – see erinevus teiste kultustega. See sama jumal loob oma mõtte ja sõna abil maailma. Seda võib võrrelda loomisega eimillestki (juudi, islami, kristluse käsitluses ka see, et jumal loob maailma eimillestki).
Teistes süsteemides vajavad jumalad maailma loomiseks siiski midagi materiaalset. Hermopolises maailm nt sünnib munast.
Jumalate kultus
See seisnes ohvriandide toomises peamiselt – paik, kus neid toodi oli tempel ehk jumala maja
Jumalad tahavad ohvriks inimestelt toitu – arvatakse, et nad ka võimelised seda kuidagi omastama
Ohverdatakse loomi, põlluvilju, muud söödavat-joodavat (õli, veini)
Mütoloogilistes tekstides on ka vihjeid inimohvritele, kuid tõestatud inimohvreid ei tea.
Kui jumalad pole saanud põhivajadusi täidetud, siis maailma ähvardab kaos – tühjus, pimedus, loomiseelne olukord. Seda kardeti. Selle ärahoidmiseks tuligi templikultust toimetada, ohverdada hommikusel ajal kui tempel avati, aga võis ka muul ajal ohverdada.
Egiptlastel oli uskumus, et tempel on nagu miniatuurne maailmamudel. Templisammaste kapiteelid olid tihti kujutatud taimede sarnasena, et sümboliseerida maailmas kasvavaid taimi. Templi lagi sümboliseerib taevast (teinekord kujutatud planeete, tähti jms), templi põrand kujutab maapinda. Templi püstitamisel (valitseja ülesanne) korrati justkui maailma loomist. Samamoodi ka templirituaalidega.
Preestrid vastutasid kultuste läbiviimise eest, selle eest, et seda maailmalõppu ei juhtuks.
Preestrite amet päriti isalt, see oli suletud grupp, edasiantav. Nad pidid olema kiilakad, üle keha raseeritud. Arvati, et see asetab inimese rituaalsesse puhtuse seisundisse ja ta on võimeline ohvreid väärikalt tooma . Ohverdada võis 1 inimene – delegeeritud oli kuningate poolt preestritele.
Kuningakultus
Kuningas kui Horose kehastus (varadünastiline periood)
Kuningas kui Ra poeg (5.dünastiast alates)
Kuningas kui Maati tagaja
Otsene kultus oli suunatud kuningale. Vaid üksikud lasid end elu ajal Jumalana austada
Inimesed kujutasid end ka nagu jumalad vahepeal piltidel, kuningatekultuse säilitamine oli oluline
Surnutekultus
Inimesekäsitlus:
Inimene koosneb erinevatest osadest: keha; nimi; ba; ka (ei ole päris tõlgitavad ega maised omadused)
Surres osad eralduvad, kuid jäävad seotuks
Surm on üleminek ühest olemisviisist teise; ba ja ka eralduvad kehast
Õnnelik surmajärgne elu on võimalik
Eelduseks on nime ja keha säilimine ja surnutekohtu läbimine
Ka külastab oma hauakambrit regulaarset, saab osa sellest, mis ohvrid seal on. Muumia on rituaalide läbimise abil võimeline toitu omastama jne.
Surnutekohtus 42 jumalat kohtumõistjateks, eesistuja on Osiris, sest tema kohta väidab legent, et ta oli kunagi maapeal inimene ( armastatud , õiglane kuningas), kelle vend tahtis teda mõrvata
Mesopotaamia usund
Kujunemislugu ei ole teada
Mesopotaamia ja Egiptuse usundi seosed
Nagu muinas-egiptuses: riikliku surve abil likvideeriti religioonid Ajaloo põhiperioodid: Ubaidi e eelsumeri ajastu – 5500-4000 eKr
Sumeri- Akkadi tsivilisatsiooni ajastu – 4000-2000 eKr
Babüloonia-Assüüria tsivilisatsiooni ajastu – 2000-539 eKr
Suri välja 4. saj lõpul, kui ristiusk kuulutati Roomas riigiusuks ja keelati ära teised usundid peale kristluse ja judaismi
Mesopotaamias oli jõgede org, lauskmaa , kuhu lõid oma tsivilisatsiooni. Mägesid polnud, sumerid püstitasid 1mestena tsikuraate (kunstlikud mäed)
3 eKr olid kontaktid kaugemate rahvestega, india vanima kõrgkultuuri (induse kultuuriga)
sumeri keel on ajaliselt vanim keel, kes kasutasid kiilkirja (v üldse?)
sumerid panid aluse Mesopotaamia kirjale
Erinevad linnriigid, igal riigil oma kuningas. Linnriiki kuulus ka ümbritsev ala (külad, põllud)
Uruk – 1 linnnriigi väljakaevatud keskus
Erinevalt Egiptusega on Mesopotaamia arhitektuuri säilinud vähem, tervena pole säilinud ühtegi templit
Kuningas Šarru-ken lõi esimese suurriigi Mesopotaamia alal, mida võis nim impeeriumiks, selle pealinn oli Agade (Bagdadi alal)
Suurriik oli 2keelne ja aitas kaasa sumeri ja akkadi kultuuride sulandumisele
Usundist
Usund tunnistab paljusid jumalaid – polüteistlik
Ei saa vaadelda sama skeemi järgi nagu monoteistlikke usundeid
Antropomorfistlik jumalakäsitlus – jumalaid kujutatakse inimesesarnastena kõiges (mitte vaid inimeskujulistena), nende iseloom on inimlik, mõtlevad ja tegutsevad nagu inimesed, suhted omavahel samasugused (sõprussuhted, tülid, abielu, lapsed), kõik inimlikud vajadused ja nõrkused on neile omased , inimestest targemad ja tugevamad. Inimesed on surelikud, jumalad surematud. Egiptuses arvati, et ka jumalad võivad surra ja nende tekstides vihjeid, et jumalad pöörduvad kunagi algseisundisse tagasi, mesopotaamias selliseid vihjeid pole, algusest peale eeldatakse, et nad on surematud. Nii on ka nt Kreeka religioonis
Jumalad ei ole kõikvõimsad/kõiketeadjad. Neil on ka pahesid.
Igal linnriigil oma jumalad, peetakse linnriigi kaitsejumalateks
Kogu Mesopotaamiat hõlmav jumal on Panteon
Üldsumeri panteon tekkis pärast riigi ühendamist (24. Saj eKr)
Sellest ajast vanim jumalate nimistu
Jumalad asustavad maailma erinevaid osi nagu Egiptuseski – neid on taevas, allilmas , templites (kujude näol). See, kus ta paikneb, ei näita tema tähtsust (et allilm kuidagi madalam vm)
Jumalatel võimalik nende maailmate vahel võimalik liikuda . Taevas ja allilm ei ole taevas ja põrgu, vaid on maailma osad
Jumalad kasvult inimestest suuremad, hiiglased. Kuigi saavad võtta ka tavainimese mõõdu
Enlil – isand tuul, tuule- ja õhujumal
Utu/Šamaš (sumeri/mesopot) – päikesejumal
Nanna /Sin – kuujumal
Palju veekogudega seotud jumalaid
Nanše – naisjumal, mere- ja kalade emand, austati Pärsia rannikul eriti
Egiptuses ja Mesopotaamias sama skeem – jumal on selleks, et maailmakord püsiks, maailm ei langeks tagasi maailmaeelsesse olukorda
Inimene on maailmakorra püsimises kaasvastutav, peab kultuse eest hoolitsema (jumalate kummardamine ), muidu katastroof maailmale
Mesopotaamias usuti, et maailm ja inimesed jumalate poolt loodud, aga pole 1 sellist detailset jutustavat teksti, mis loomisest räägiks
Sellest räägib 1 eepos
Jumalad ei loo maailma eimillestki (nagu monoteismis), jumalad kasutavad selleks reeglina mingit ainet
Korrastatud maailma tekkimisele eelnevat aega kujutati ette ürgveena, paralleelne kujutlus oli (ka egiptuses tõendatud), et taevas ja maa olemas algusest peale, tihedalt kokku põimunud ja nende lahutamisel tekkis õhuruum sinna vahele
Arvatakse, et inimesed tekivad maapinnast nagu taimed
Sumeri pärimus, mille kohaselt naisjumal valmistas inimese savist
Jumalad määravad inimese saatuse, linnadele ja rahvastele, üksikisikule
Jumalate vahel on vastutusalad ära jagatud, osadel üksikud linnriigid, mõnel personaalselt valitsejad
Igal inimesel isiklik kaitsejumal
Arvati, et jumalaid võimalik mõjutada ja seeläbi ka inimese saatust
Jumalate teenimine on inimeste kohus, selleks ongi inimene valmistatud
Maailmakord oli pandud kirja saatusetahvlitele
Eriline positsioon religioonis oli kuningatel, nad olid jumalate ja inimeste vahendajad
Kuningaid peeti sageli mõne jumala lapseks
Erinevalt Egiptusest see ei kujunenud 1 ainsaks arvamuseks ja doktriiniks
Levinum isegi oli see, et kuningas oli jumala lemmik/sõber/kaaslane
Templi püstitamine on kuninga ülesanne, purunemist peeti katastroofiks – jumal kaotas võimaluse selles linnas elada kus see oli juhtunud
Jumal elas templis – maapealne residents
Jumalate kuju, mille ees ohverdati ei olnud ns kaunistus , vaid reaalne meedium, mille kaudu said inimene ja jumal suhelda
Ohverdamist mõisteti jumala toitmisena
Tseremoonia viisid läbi preestrid – neid oli erinevaid astmeid ja järke
Tsikuraat – levinuim kultusehitise tüüp
1teise peale laotud platvormidest ehitis, kuhu üles lähevad trepid
Kujutas müütilist maailma mäge
Ka tsikuraat oli vahendaja inimeste ja jumalate vahel
Inimesed said astmetelt minna üles jumalatele lähemale, jumalad said tulla mööda astmeid alla inimestele lähematele
Esimesi hakkasid püstitama sumerid
Lambaid ohverdati, maks ennustusvahend
Pazuzu – kuulsaim deemon, deemonite pealik/kuningas, tema kujutisi palju säilinud
Soetati majja, sest arvati, et kui kujutis on majas , siis ta ise ei tule
Erinevalt Egiptuse religioonist huvitas mesopotaamia religiooni vaid siinpoolsus. Sealpoolsuse olemasolus ei kaheldud, aga see polnud inimese jaoks midagi ihaldusväärset
Surres läks inimene maa alla, seal oli läppunud, pime, tolmune, surnud vegeteerisid seal maa all edasi
Sumeri perioodist pole teada, et kehast lahus olev hing elaks edasi – surres läheb allilma tervikuna
Hammurapi – Vana-Babüloonia kuues kuningas, tema valitsusaja lõpuks kontrollis Babüloonia peaaegu kogu Mesopotaamiat.
Peajumalate 4ik tema ajal:
Anu, Enlil, Ea/Enki, Šamaš (Hammurapi lemmik)
Inann/Ištar – sõjajumalanna, loomult sõjakas, ohjeldamatu seksuaalsus , viitub talle kui viljakuse ja erootilise armastuse jumalannale, kujutatakse naisena
Gilgameš – tuntuim kangelane, temast räägib eepos, muinas-ida olulisim eepos
Selle sisuks on inimese ebaõnnestunud surematuse otsingud ja küsimus surelikkusest
Mesopotaamia usund mõjutas ümberkaudseid, Vana-Iisraeli usundisse jätnud tugeva jälje, samuti Kreeka religiooni mõjutanud
Religioon praeguseks hääbunud.
Sissejuhatus antiikreligiooni
Kronoloogia
Egeuse kultuur – kõige vanem kõrgkultuur, tekkinud 3. aastatuhande lõpus eKr. Keskuseks Kreeta , esimene tsivilisatsioon Euroopa alal.
Kreeta kiri ( lineaarkiri A) on dešifreerimata, muistsete asukate tekste me ei oska lugeda, on üritatud dešifreerida, aga edutult.
Allikad tsivilisatsiooni kohta on ehitised, maalingud, skulptuurid ja tarbeesemed
Kreeta tsivilisatsiooni iseloomustavad paleed ja nende ümber asuvad...
15. saj eKr toimusid Kreetal suured purustused, samal ajal asendus lineaarkiri A lineaarkiri B-ga, mis on dešifreeritud ja kreeka keeles. See viitab uute hõimude sissetungile. Lineaarkiri B tõestab kreeklaste olemasolu Kreetal 15. sajandil.
Kuigi Kreeta jäi asustatuks, ei ole saar enam oluline keskus, mandrile tekkisid uued keskused, tähtsaim oli Mükeene. Mükeene tsivilisatsiooni tuntakse paremini kui Kreeta tsivilisatsiooni (tänu kirjale). Tsivilisatsiooni iseloomustavad kindlustatud alad.
U 1200 eKr toimus "mererahvaste" sissetung , paljud Mükeene linnad hävisid. Teised linnad olid kasutusel veel u aastani 1050 eKr.
Tume ajajärk
11.–9. saj eKr
Mükeene tsiviliatsiooni väljasuremisele järgneb Kreeka tsivilisatsioonis nn tume ajajärk: allikaid perioodist on väga vähe ja teadmised viitavad , et tegemist oli allakäiguajastuga.
Peamised allikad arheoloogilised, teatud väärtus ka Homerose eepostel, mis kirjutati tegelikult hiljem??? aga arvatakse, et need kajastavad ikkagi mingil määral tumeda ajajärgu olusid.
Kujunesid välja kreeka hõimud – aioollased, doorlased ja joonlased
Toimus I kolonisatsioon , kreeklaste asulad tekkisid Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule.
Rahvasik vähenes, senised linnad hüljati, suuri paleesid ei püstitatud, kirjaoskus oli nigel? puudus?, puudulikud kontaktid idamaadega?
Arhailine ajajärk
8.–6. saj eKr
rahvastiku kasv
Tekkisid uued asulad, mis võib pidada poliste eelkäijateks
Võetakse kasutusele esimene täielik foneetiline kiri, mis laenatakse foniiklastest
Kontaktid idamaadega tihenesid
"Orientaalne periood" Kreeka kultuuriloos
Hakati rajama templeid ja valmistama skulptuure
Olulised kultuurkeskused tekkisid Väike-Aasias, tähtis teada, et kaks kõige tähtsamat valkdonada – kirjandus ja filosoofia – ei tekkinud Balkani poolsaarel, vaid Väike-Aasias
Tekkis üldkreeka panteon (jumalate hulk, keda austati) ja ülemaalise tähtsusega pühamu Delfi
Tekkisid ülemaalised kultuspidustused, kõige tuntum olümpiamängud
Klassikaline ajajärk
5. saj eKr
Kõige tähtsamad keskused olid Ateena ja Sparta , esimeses demokraatlik riigikord, teises arhailise ajastu riigikord.
Kõige tähtsam ajastu riigimees oli Perikles , tema tegutsemisajal rajati kõige kuulsamad Kreeka hooned nt Akropol, Pikad müürid.
Hellenismi periood
344 eKr–30 eKr
Algab Aleksander Suure vallutustest ja lõpeb Egiptuse langemisega Rooma võimu alla
Hõlmab territooriumi Kreekast kuni Indiani
Oli suurte muudatuste periood ühiskonnas ja kultuuris
Toimub 3. kreeklaste kolonisatsioon
Kontaktid ida kultuuridega tihenesid
Usundi põhijooned
Kreeka usundile lähenedes tuleb kristlus ära unustada, ei tohi läheneda nende tunnustega, mis on omased tänapäeva religioonidele.
Ei ole ühte püha raamatut, mis normeeriks seda, mida tuleb uskuda või mida mitte
Teatud pühadus ümbritses Homerose eeposi, aga pole pühadeks peetud.
Polnud patriarhiga võrreldavat tegelast ega ühtset organisatsiooni
Religiooni rajajat pole, on tekkinud
Kreeka pärimuse järgi on jumalakultus jumala enda loodud, võttis kätte ja õpetas inimesi end austama. On ka teatud inimesed, kes on loonud uusi kultusi.
Kreeka religioon on kultusreligioon, uskumused jumalate kohta ja maailma päritolu kohta, aga religiooni põhisisu pole kokkuvõetav mingi õpetusena.
Ei ole teada selliseid inimesi, kes tol perioodil EI uskunud jumalatesse. Aga mõned filosoofid kritiseerisid jumalate uskumist ja jõudsid järeldusele, et äkki polegi olemas, aga see ei mõjutanud üldist olu.
Jumalad jt üleloomulik olendid
Polüteistlik jumalakäsitlus
Jumalad kui liik elusolendeid
Antropomorfism, inimese kuju ja psüühika. Polnud mida viga, kui jumala üle nalja heideti.
Inimesed pidid siiski jumalaid austama ja tegema teatud religioosseid toiminguid . Aga kui lugupidamatult oma mõtteid avaldada, siis said karistada . Inimesi ja jumalaid eristabki vaid see, et jumalad on surematud, sarnasus Mesopotaamiale.
Kreeka jumalatel on reeglina ajaline algus, nad on millalgi tekkinud. Aga nad on siiski surematud, pole lõppu. Erinevalt Lähis-Idast pole väga palju müüte selle kohta, kuidas nad tekivad. Üks tähtsam teos 7. sajandist, kus kirjeldatakse jumalate tekkimist.
Panteon hakkas kujunema Mükeene perioodil ja kujunes välja Homerose eeposte kirjutamise ajal. Mükeene tekstides nimetatud jumalad on samad, mis hiljem Homerose eepostes, kirjapilt erineb.
Jumalad seotud maailma erinevate osadega, loodusnähtustega ja inimelu valdkondadega
Lisaks jumalatele on pooljumalad (heerosed – Herakles , Theseus), tavaliselt isa jumal ja ema surelik. Vahe heerose ja jumala vahel võib olla väike väike, nt Heraklest vanades tekstides nimetati ka jumalaks .
Erinevad loodusvaimud , nt nümfid (nagu haldjad, austatud), sileenid (kargavad Dionysusega kaasas ja panevad tina pmst ja teevad lollusi, Dionysus pani veini lahjendamata, usuti, et õige vein on ikka lahjendatud) jt
Daimon – Tahab ohvriande, kui teda hästi koheldakse, võib inimesele head teha, pole deemon. On erinevaid liike, nt hea daimon, kes on nagu kaitseingel
Olid ka majaga ja koduga seotud olendid, kes kaitsesid maja ja perega seotud asju.
Üks jumal, kes muutub kogu antiigis üpris universaalseks, on päikesejumal, varem ei olnud ta väga popp , mainiti möödaminnes, hellenismi ajastul muutub populaarseks. Liikumine monoteismi suunas, et hakatigi universaalselt tunnustama päikesejumalat?
Erinevad jumalatüübid:

• Taeva- ja viljakusjumal, seotud äikesega, meessoost – Zeus/ Jupiter
  
• Põlluviljakust kehastav jumalatar – Demeter /Ceres
  
• Meelelise armastuse jumalatar – Aphrodite/ Venus (tüübilt lähedane Mesopotaamia Ištarile ja läänesemiidi hõimude Aštartele)
  
• Naiste- ja abielu kaitsejumalanna – Hera/ Juno
  
• Ekstaasi, joovastuse ja ohjeldamatu seksuaalsuse jumal – Dionysos /Bacchus
  
• Jumal-sõjamees –  Ares /Mars
  
• jumal-meistrimees – Hephaistos
  
• jumal-arst – Asklepios
  

12 jumala loendid, ent seal on mõned jumalad varieeruvad
Jumalatel on palju lokaalseid vorme ehk see, et Zeusi austati 3-4 linnas ei tähenda, et oli ülekreekaline Zeusi religioon.
Sorri, ta rääkis mingi ülipika MÜŠTEERIUMI siin, aga ma ei suutnud süveneda nagu absull.
Kultus
Põhines usul inimeste sõltuvusse jumalatest
Usundis keskne jumalate austamine ehk kultus
Tähtsamad kultustoimingud olid protsessioon , ohverdamine ja kultussöömaaeg, palvete lugemine, hümnide laulmine ja spordivõistlused
Kutseline preesterkond puudus
Olulised olid ülemaalised kultuspaigad (Delfi, Olümpia, Epidauros)
Oluline institutsioon oraakel
Ohverdamine
Protsessioon on ohvripaigale minek, talutatakse neid loomi/linde, keda ohverdatakse, korvis asjad, mida ka ohverdatakse, kantakse ohverdamisriistu (neid on palju vaja), tõrvikuid, inimesed on ennast ja ohvrilooma kaunistatud lillepärgadega. Kui loom hakkab protsessioonil tagasi kodu poole punnima, siis on see märk, et jumal ei taha seda looma ja kõik katkestatakse. Ohverdamispaik võis olla ka lageda taeva all, püha ala, kus ohverdamine toimus oli demenos. Protsessioon jõudis demenosse, inimesed võtsid ringikujuliselt on altari ümber, hoiti veidi distantsi ohvritoimingu kohast. Preestrid polnud need, kes ohvritalitluse läbi viisid, vaid inimene, kes ohvrilooma tõi, tal oli "tugipersonal". Loom tapeti tavaliselt nuialöögiga pähe, veri voolas välja ja altari peale. Spetsiaalne renn , kuhu veri voolas sisse ja lõpuks maa alla. Tapmist saadab naiste metsik huilgamine, mis on ette nähtud.
Teatud jumalatel olid lemmikloomad , nende värvus ja sugu. Allilma jumalatele ohverdati musti loomi, valgeid siis taevajumalatele, emaseid jumalannadele, isaseid jumalatele
Surmajärgne elu
Surmajärgne elu varjuna allilmas (Hadeses)
On maa-alune paik, kuhu surnute hinged lähevad
Elu on kurb ja õnnetu, inimesed unustavad ära selle, mis nad maa peal teadsid ja mäletasid. Maagiliste vahenditega on võimalik taastada ajutiselt surnute mälu.
Alternatiivina Olümpos või Elysioni väljad, sinna võisid inimesed peale surma sattuda. Samastatakse taevaga.
Surematus on jumalate privileeg
Idee karistusest
Metempsühhoos
Müsteeriumid pakkusid õnnelikku surmajärgselt elu pühitsetuile.
HINDUISM JA BUDISM
Budism Indias tänaseks pmst kadunud, hinduism ikka. Mõlemad said alguse Indiast
Hinduism on vanem
Enne hinduismi oli Induse tsivilisatsioon, eksisteeris 2500-1500 eKr. Sellest pole eriti palju teada. Leitud religioosseid kujukesi, objekte, mis annavad tunnistust sellest, et oli kaubavahetus Mesopotaamiaga. Olemas olid linnakeskused. 2 peamist olid Harappa ja Mohenjo Daro.
Aarialased saabusid Indiasse 2000-1500 eKr ajavahemikus , seda ajastut mis sai nende saabumisega alguse nimetatakse Vedade ajastuks (1500-500 eKr). See periood on nime saanud hinduistlike pühakirjade järgi. Neid tunnustab ka suurem osa kaasaegsetest hinduistlikest koolkondadest. Vedasid oli/on 4. Olulisim neist – Rigveda.
Pragmaatilise sisuga laulusalmid, polnud sügavat religioosset tähendust. Inimesed pöördusid jumaluste poole konkreetse palvetega, taheti midagi saada (nt kariloomi, head tervist, lahinguedu).
Rigvedast sai alguse kastisüsteem.
Kõrgeim kast on preester – tuleb suust , annab edasi teadmisi suu kaudu
Kätest tulevad sõdalased, puusadest tavainimene/ keskklass (viitab paljunemisele), jalgadest saavad teenrid.
Oli isikuid, kes ei sobitunud ühtegi kasti – kastitud. Eksisteerivad ka tänapäeva Indias, kuigi valitsus üritab seda summutada. Valitsuse tasandil määratud kvoodid, et protsent ametnikke peab olema kastitud.
Rigveda 10. mandala ehk peatükk
Tänapäeval peamised jumalused Višna.. ja keegi veel. Rigvedads neid ei leia. Seal praktiliste toimingutega seotud jumalad (nt tulejumal Agni, viib tule abil ohvri taevasse ; sõjajumal Indra , ajab taga kohalikku hõimuelanikkonda).
Seletav kirjandus, mis kuulub Vedade juurde – Brahmanad – kuivad õpetused, kuidas ohvririitust läbi viia. Tekstides ei arutleta jumala isiku üle, vaid lähtutakse arusaamast, et kui ohvririitus on vastavalt õpetusele läbi viidud, siis muu pole oluline, sest kõik riituse viljad /kasu on käes. Need loodud 800-500 eKr. U 6.sajandil ehk paralleelselt nende loomisega tekivad Gangese jõe orus esimesed linnad. Hakkab tekkima linnastunud ühiskond, toob kaasa ka murrangu hinduismis.
Tekivad Upanišadid (tõlkes: jalgade juures maas istuma). Keskseks muutub guru roll, tema räägib, õpilased istuvad.
Vedanta ( Veda anta ) – Vedade lõpp (tõlkes). Sest upanišadid on kronoloogiliselt viimane pühade tekstide kategooria, mida nim šrutiks (see, mida õpetajate käest on kuulud ). Kõik, mis tuleb pärast upanišade, nimetatakse Smriti (tähendab “mäletatud”). Neid võis ka juba kirja panna ja kirja pandud tekstist retsiteerida. Upanišadid olid viimased kuulmispõhise traditsiooni kandjad.
Upanišadides räägitakse, et surres saavad inimese erinevad kehaosad üheks loodusega (silmad saavad üheks päikesega, kehakarvad üheks taimedega, verest ja spermast saab osa veest jne).
Seal esitatakse ka küsimus, et mis inimesest endast siis saab. Pmst eksistentsiaalsemad probleemid on seal upanišadides.
“Hinge” sankskritikeelne mõiste on Atman – Upanišides räägitakse, et see on osa veest (vb ütles brahmanast? Kahtlane).
Tuntud kõnekäänd – “See sina oled”. Ehk kui õpilane küsib, kes Brahman on, siis vastus, et sina ise oledki.
Tekib ka teine oluline mõiste esile – karma . See tuleneb ka sanskriti keelest, verbist mis tähendab tegema. Algselt on tegemist moraalse tähendusega tegevusega . Võib olla nii hea kui halb. Sellel tegevusel on tagajärjed nii selles kui ka järgmistes eludes. Hinduism usub ka ümbersündi.

Sajandil ohvririituseid viidi peamiselt läbi linnades, ku need tekkisid, aga paljudel õpetlastel tekkis soov massidest/linnakeskkonnast eralduda, sest see ei tundunud sobiv koht sügavamate õpetuste levitamiseks. Seetõttu kohtuti tihti linnadest väljas, kuskil puudesaludes ja metsatukkades. Tegemist oli viljaka religioosse ajastuga. Tekkisid uued religioonid (nt budism, ..).
Hinduism hakkas järjest ühiskonnaelu korraldust dikteerima, tekkis Dharma – kohustus toimida vastavalt ühiskondlikele reeglitele ja normidele. See oli 1 kolmest peamisest elueesmärgist – tähtsaim neist. Teine oli Artha – materiaalne heaolu. Kolmas oli Kama – tõlkes “ kirg ” (kamasutra – tõlkes kireõpetus).
Vähehaaval lisandus ka neljas – Mokša – tõlkes vabanemine . Teised seotud ilmaliku eluga, aga see on kõrgem eesmärk.
Inimene tegeleb erinevates eluetappides erinevate eesmärkide saavutamisega. Esimene faas on see, mil ta on õpilane (elab guru või õpetajaga koos, istub jalgade juures maas, kuulab õpetusi, omandab religioosseid teadmisi), teine faas hõlmab neid kolme elueesmärki tervikuna (selles faasis saab lapsed, abiellub, peab üleval neid, kes on teistes elufaasides). Järgmisena on ta metsaelanik ja siis nälgiv rändaskeet (toitub almustest, ootab surma). Tänapäeva Indias see päris nii pole, kuid see on traditsiooniline arusaam läbi elu kulgemisest.
500eKr – 500 pKr mutuus religioon rahvalikumaks, nim eepiliseks ajastuks, tekkisid eeposed : Mahabharata , Ramayana.
Arvati, et eepose kuulamine toob ka religioosset kasu.
Mahabharata tekib selline kontseptsioon nagu Ahimsa ehk vägivallatus.
Seal ka terve peatükk sellest, kuhu palverännakuid teha tuleks.
Bhakti – intiimset laadi pühendumus. Õpetustes on jumalused inimestesarnased (nt Krišnat kujutatakse teinekord muda sööva lapsena; noorukina, kes varastab rõivaid), inimestele lähedased.
Vabanemisele viivad 3 asja: karma, teadmine, bhakti (täielik hingeline pühendumus jumalale).
Devi – naissoost kaasa.. tema ja Šiva kooslus oli lahutamatu pakt, pani aluse..mingi asja tekkele
Šiva kummardamine on seotud ka surma kummardamisega.
2.aastatuhande algul pKr tungisid Indiasse moslemid , sissetungi mõju polnud katastroofiline, hävitasid mõningaid templeid, templikividest ehitati hiljem mošeesid, hinduism pmst elas üle selle. Budismile mõjus hullemini.
Hinduismil polnud 1 kindlat asutajat.
BUDISM
Asutaja oli Buddha .
Linnade tekkega 8-6.saj eKr kaasnes ühiskondlik stress , filosoofilise mõtte areng, millega kaasnes askeetlike liikumiste tõus ja uute religioonide teke.
Võimuvõitlus erinevate linnade vahel jm ühiskondlik surve tekitas inimestes küsimuse, kuidas sellest pääseda. Vedade ohvririitus ei pakkunud sellele vastust, see oli pragmaatiline , tihtipeale vabanemist need ei pakkunud.
Askeetlus oli ka hinduismis tuntud, aga see omandas uued mõõtmed, muutus olulisemaks. 1 sel ajal tekkinud religioonidest siis oligi budism.
Budism ütleb, et Atmani e hinge, mina, isiksust ei ole olemas. Budismiõpetus räägib ümbersünnist, mis tähendab ebamäärase substantsi ümbersündi (mitte hinge v isiksuse kui sellise ümbersündi).
Budism nõuab järgijatelt kirest ja hingest loobumist, hinduismis see pigem polnud nii, oli see, et võid oma kohustuste täitmise järgselt tegeleda hingeliste ja vaimsete asjadega.
Buddha
Reaalne ajalooline isiksus, nimi tuleneb sanskriti keelest – buddha tähendab “ärganu/virgunu”. Algne nimi oli midagi muud.
Sündis ühe kohaliku valitseja pojana. Buddha ema olevat näinud enne tema sündi unes elevanti, kel oli lootuseõis londi otsas. Pühamehed ütlesid, et lapsest võib saada kas valitseja või tark. Buddha isale ei meeldinud see, et pojast võiks saada usumees või tark, tahtis, et saaks valitseja. Isa isoleeris ta välismaailmast. Buddha elas oma paleedes (neid oli 3, 1 iga aastaaja jaoks).
Üks kord ühest paleest teise teel olles nägi ta linnas vanurit, haiget ja surnut – nägi kannatust. Seal kõrval ka naeratavat askeeti – tema jaoks sümboliseeris see päästvat teadvust. Poja sünni järel ta otsustas, et läheb religioosset teadmist avastama , lahkus isakodust. Veetis mõned aastad askeetlike kogukondade käe all. Ükski ei pakkunud päästvat teadmist. Siis hakkas 1i tegutsema, iseseisvalt askeediga. Algul oli 5 järgijat. Katsetas väga jõhkrat askeesi, aga ei saavutanud ikka mida tahtis ja otsustas selle lõpetada.
Istus 49 päeva kuskil puu all ja kirgastus – sai Buddhaks.
Siis tekkis soov enda õpetust ka teistele jagada.
Leidis oma varasemad järgijad Sarnath pargist üles. Seal pidas ka oma esimese jutluse, teemal “Neli õilsat tõde” ja “8-osaline tee kannatustest pääsemiseks”.
Valdavalt veetis elu Gangese jõe orus. Kõndis seal 1000 km vahemikus ringi vm.
1kord jäi düsenteeriasse, mingi valitseja tõi süüa-juua, kinkis uued rõivad. Buddha pesi, jagas viimaseid juhtnööre ja siis suri. Religiooniõpetuse kohaselt ta ei surnud, vaid seda nim Pari Nirvaana – lõplik nirvaana, ehk läks nirvaanasse.
Buddha õpetus
Kannatus lakkab, kui pole tahtmist midagi saavutada.
Kannatuse kustumise saavutamiseks on vaja läbida 8-osaline tee.
Tema õpetuse kohaselt on õnn ja õndsus ajutine ja mööduv, meid piinab pidev hirm õnne lakkamise ees ja püsivat õnne pole olemas. Tema mõistes sansaara ehk ümbersündide ahel on kannatuse definitsioon – see, millest tuleb pääseda. See, milleni tuleb jõuda on nirvaana.
Mõistmise alla kuulub õige arusaam ümbritsevast, õige püüdlus (millegi suunas liikumine), oluline ka õige kõne, sobiv eneseväljendamine, õige tegu ja õige eluviis. Lõpuks ka keskendumine , mis viitab meditatsioonile. Eesti k pigem kasutatakse mõistet mõtlus (õige keskendumine).
Siia lisandub ka karma kontseptsioon. Budistlik ja hinduistlik karma on sarnased.
Hinduismi absoluut on ühene tõde, Buddha maailmapilt oli upanišadidest erinev – tema meelest kõik on illusioon ja pidevas muutumises, ainus mis on püsiv ongi muutumine. Ta eitas jumala (absoluudi) olemasolu ja ka hinge olemasolu.
Tema õpetuse kohaselt on inimene kogemuslik fenomen . Inimese eksistents on näiline – see tekib meie tajude ajel.
Nirvaana on kõigi kannatuste lakkamine, kõik peaksid selle poole püüdlema. See on nagu küünla kustumine, kui selle taht otsa saab. Selleks ongi karma, mis sunnib meid kogu aeg ümber sündima.
Ajaloolise buddha surm oli budismi ajaloo algus.
Tema eluajal kujunesid välja budistliku elu keskused – kloostrid. Tihti annetasid need kohalikud valitsejad, vihmaperioodil elasid seal mungad . Neil oli keelatud vihmaperioodil 1 linnast teise liikuda, sest teed halvas olukorras, haiguste levik.
Valitseja Ašoka – kohaliku dünastia (Mauria dünastia) valitseja 3.saj eKr. Algselt jõuline valitseja, viis läbi vallutusi, tapatalguid. Legendikohaselt pärast 1te suurt verevalamist tundis kahetsust, võttis omaks budistliku õpetuse.
Tegi budismist enda suure impeeriumi, tänapäevases mõistes riigiusu.
Surus kohati alamatele peale ka vägisi.
Levitas õpetust riigi eri paikades, püstitas selleks raidkirju, paljud ka tänaseni säilinud.
3.budistlik mungakogu – perioodiline munkade kogunemine, vaadati õpetus üle, arutleti. Selle mungakogu tulemusena levis Kesk- Aasiasse ja sealt Hiinasse budism.
Koguduse 1 lahkheli – kas buddha oli tavaline inimene või jumalik olend . Traditsioonilised liikmed uskusid esimest, uuemad teist.
Selle toel tekkisid 2 peamist budismi haru:

Hinayana (väike sõiduk) (also known as Theravada – vanemate munkade õpetus)

Mahayana (suur sõiduk)
Tänapäeval Hinayanat vähem (peam. Kagu-Aasias, Tai)
Põhiline, mida täna näeme (Hiina ja Jaapan) on Mahayana. See sündis 1-2.saj pKr arvatavasti Lõuna-Indias. Asutajad üritasid väita, et Buddha ise pani sellele aluse.
Teise müüdi kohaselt olid Mahayana pühakirjad varjul maa- aluses varjude maailmast ja 2.saj pKr kerkisid sealt esile.
Nende erinevus on see, et Hinayana eksistentsi eesmärgiks on nirvaana iseenda jaoks – inimene ise tahab sinna jõuda. Keskmes on pühak, kes liigub vähehaaval buddhaks saamise poole. Lihtinimene ei saavuta seda, ainult mungad ja nunnad .
Mahayana ideaaliks on aga nirvaana kõigi teiste jaoks – tähtsal kohal on selline olend Bodhisattva , kes on pühaku teele asunud , aga hoidub vabatahtlikult nirvaanasse minekust, et aidata teistel sinna jõuda. See on saavutatav kõigi jaoks (mitte ainult mungad-nunnad).
Sunyata – tühjus. Selleks,et Bodhisattva ideaalini jõuda peab mõistma, et kõik on tühi, maailm on illusoorne.
Tantrism tekkis hinduismist, veic budismi ja hinduismi segunemisel.
Moslemite tuleku tagajärjed budismile: tehti maatasa mingid ülikoolid, anti lõplik hoop budismile (tänapäeva India territooriumi raames). Veel kaasnes sellega see, et suuremad impeeriumid lagunesid, tekkis poliitiline killustatus. Budism tuli paremini toime impeeriumites, budism elatus kohalike valitsejate annetustest. Pärast moslemite tulekut see toetus kadus . Budistlik filosoofia muutus elitaarsemaks, ei kõnetanud enam nii palju tavainimest. Järgijad koondusid kitsamatesse ringitesse. Tantrismiga segunedes veel eriti peeti neid õpetusi veic salajasteks, mitte kõigiga jagatavateks.
Budistlikud õpetlased hakkasid rändama mujale – Hiinasse, Tiibetisse, Kagu-aasiasse (kuskil 2. Saj pKr)
TAOSIM JA KONFUTSIANISM
Maailm on tekkinud ürginimesest, kelle nimi oli Pangu. Enne teda oli kaos, mis tardus kosmiliseks munaks. Muna sees oli täiuslik jõudude tasakaal yin ja yang. Pangu sündis munast, lõi oma hiidkirvega yini ja yani teineteisest lahku. Nii sündisid taevas ja maa. Pangu seisis maa ja taeva vahel ja lükkas neid laiali, ise aina kasvades. Mõnes loos aitasid teda selleks ka kilpkonn , fööniks ja draakon .
Inimesed ja loomad sündisid täidest – parasiidid .
Muutuste raamat (Yijing)
Loodud arvatavasti sõdivate riikide ajastul (475–221 e.m.a), kuid selle aluseks vanemad ennustustekstid. Vanima kihistuse moodustavad pidevate ja katkendlike joonte kolmekaupa kombitsioonidest moodustatud 8 kolmikmärki e trigrammi ning nende omavahelistest kombinatsioonidest moodustatud kuumärgid e heksagrammid. Igal heksagrammil on nimi ja nad kujutavad endast varju (yin) ja valguse (yang) erimääralisi kombinatsioone, mis kirjeldavad lihtsal viisil looduse ja inimese seisundeid ja mida kasutatakse ennustamiseks.
Vanasti kirjutati kilpkonna kilpidele, palju tekstidega kilpe on säilinud ja leitud, kõige vanemad tähemärgid, piktogrammid jne. Filoloogidele tänuväärne materjal
Inimene on suhtes tegelikus elus toimuvate elementidega, taeva ja maa vahel, hingad õhku ja seisad jalaga maa peal. Hiinlased ei armasta väga abstraktseid mõtteid, tundub meile müstiline, sest me ei saa aru. Alati on muidu seotud olnud praktiliste vajaduste või ülesannetega nende kultuur ja mõtlemine.
Mõtlemises tekkisid aga 2 suurt erinevat voolu: selgelt ja hämaralt mõtlejad.
Selgelt mõtlejad tegelesid ühiskondlike probleemide, seaduste, elukorraldusega, väljendasid end konkreetses arusaadavas keeles. Hämar mõtlemine oli poeetilisem, tõi enese väljendusse sisse kõiksuse muutuvat olemust, “miski pole stabiilne”, selle mõtlemise juures stiil läks veidike hämaraks.
Kulgemise ja väe raamat ( Daodejing )
Tao
Algab krüptiliselt, tao määratlusega. Tao tõlgitakse tihti teeks (ingl k path ). Eesti keeles pakutud vaste kulg ( kulgemine ).
Taoistlikus maailmavaates rõhutatakse protsessi, öeldakse, et laps teab juba taost kõike. Taoistid peavad au sees ka alkohoolikut – purjus inimest. Kui purjus inimene kukub vankrilt maha, ei murra ta ühtegi konti – sest on kooskõlas taoga. Sellised anekdoodid meeldivad taoistidele.
Ideaal on naiivne , lapselik rõõm. Taoism on kantud sellest nostalgiast, kuidas sinna tagasi saada.
Also, “väldi liigset”. Ideaal on askeetlik , minimalistlik, väheste esemetega elu looduses. Kõik üleliigne tuleks unustada, on ebavajalik endale kokku ahnitseda.
Magedus (Dan) – eelistati magedust, mis meie kultuuris pigem taunitav. Magedat muusikat ega toitu ei viitsi keegi.
Unustamisega on seotud esteetika . Hiina kultuuris rõhk alati olnud sellel, mis hakkab tulema . Keskendutud magedusele – nootide ja värvide puudumisele.
Zhuangzi – keegi taoist. Oluline i guess, meeldis nalja teha.
Budismis oli levinud arusaam, et sõnad on illusoorsed, hiinlased mõtlesid, et buddha dharma on tao, ka umbusk selle sõnastamise osas. Eksistents on illusoorne nii hinduismis kui ka Indias levinud arusaam, Hiinas ka.
Zhuang Zhou – ka taoist. Nägi liblikat unes, ei tea, kas liblikas nägi und v tema. Neil on vahe – asjade muutumine. Ei tea, mis on unenäo ja tegelikkuse vahekord . See ajendas paljusid mõtlema, et unenäo reaalsus on pärisreaalsusega sama autentne ja et see tasandite vahel muutumine võib olla midagi enamat kui lihtsalt suva virrvarr. Meie endi elu võib olla unenägu. (nagu praegu popp mõelda, et vb oleme avatarid). Ka seal tekkis sarnane kujutelm.
Zhuang zhou näitas, kui lihtne on küsimustel muuta meie eksistentsi piire – kas tuleb võtta asju ülepeakaela tõsiselt?
Kong Fuzi ( Konfutsius ) – taoist – “ole vahetu ja avameelne, armasta õppida kuni surmani, kaunista kulgu”
Konfutsionism on andnud aluse riiklike, perekondlike, ühiskondlike suhete mõtestamisele kõikides Aasia riikides. Alati olnud domineeriv just siis, kui vaja selgitada, miks perekond on oluline, miks peame vastutama ühiskondliku elu eest. Konfutsius jumaldas õppimist.
Kulg tema järgi on enese täiustamine, õppimine, treenimine mitte crazy tripp. Inimene peab arvestama kogukonda , olema humanistlik .
Taoismis rohkem eraklus, metsaminekuideaal (sobis kokku budismiga), siis konfuutsius tegeleb just sellega, kuidas seada üles selline riik, mis toimub – et oleks hea valitseja, head kodanikud, kuidas tao saab ühiskondliku taeva all toimida.
Tema jaoks oli oluline ka ritualiseeritud muusika , mida tol ajal Hiinas esitati, kombelisus.
Karistused peavad olema õiglased, et rahvas teaks , kuidas käituda.
Taevatahe – selleni jõudis 50aastaselt. Selle järgi saadakse valitsejaks. Keisril on taevamandaat, väljendub selles, et asjade olukord laseb tal võimule saada, tema ajal rahvas õitseb, kõik kulgeb loomulikult. Valitsejat seostati loomulike ühiskonnaprotsesside toimimisega. Taevatahte väljendumine eri ühiskonnakihtides oli targa ülesanne.
Konfutsius aga ei saanud valitseja nõunikuks kunagi, kuigi tahtis.
Kõik inimesed sünnivad headena, aga olud ja raskused muudavad nad kurjaks. Kui paned puu kasvama ideaalsetesse oludesse kasvab see sirgelt ja ilusti, aga kui kehvad tingimused, jääb kiduraks, kui takistus ees, läheb kõveraks. Inimesega samamoodi. Konfutsionistide arvates peab ühiskond olema nii ideaalne ja hea, et keegi ei kasvaks kõveraks. Seda aga pole saavutatud obv, et kõigil oleksid nii head olud.
XUN .. ? Keegi arvas , et on vastupidi, kõik sünnivad kurjadena ja barbaarsetena..
Konfutsius ütles “õppida, õppida”, ei mõtle ainult teadmiste omandamist, vaid aju treenimist korrapäraselt käituma, mõtete süstematiseerimine.
Surm – vanem Hiina mõtlemine suhtub surma nii nagu meiegi veits. Kõige põhjas animistlik maailmavaade, esivanemate hinged lähevad teispoolsusesse, mis peegeldab meie enda maailma. Esivanemad käivad meie jalajälgedes, aga maa all, teistpidi . Ümbersünni idee – Hiinas ja Jaapanis hakkas levima usk puhtasse maasse – vald, kuhu on võimalik ümber sündida, seal on paradiisilaadne seisund. See oli ka budismi mõjul, et saavutatakse hea või halb ümbersünd. Taoistid ei võtnud seda eriti tõsiselt, heitsid ka teispoolsuse üle nalja – “kui praegu mõnus veini võtta, siis sündigu ma teises elus kasvõi putuka või ahvina, hetkel see ei huvita mind”.
Osad taoistid olevat avastanud surematuse ja sp me ei tea neist midagi, et nad on läinud elama surematuse saarele.
JAAPANI USUNDID
Jaapani puhul ei saa puhtast usundist rääkida, maailmavaated on segunenud
Maailmavaadet puudutavaid asju hakati üles kirjutama 8. saj
Üleskirjutamiseks hakati kasutama Hiina märke
“Ülestähendusi vanadest asjadest” (/sündmustest) - Kojiki, 712 – Jaapani esimene kirjalik tekst, näha taoismi jm Hiinast pärit maailmavaadete mõjud, seal räägib maailma loomisest
Shinto – Jaapani traditsiooniline usund
Kolm olulist jumalust (kami):

• Amaterasu (päike)
  
• Susano-o (torm)
  
• Tsukiyomi (kuu)
  

Taevas ja allilm

• Yomi no kuni ( pimeduse riik)
  
• Takama-ga-hara (taevaväli)
  

Oluline on puhas süda, ise puhas olla, puhastada ennast. Puhtus on keha terviku puhtus. Shinto peab seda ühtset tervikut silmas – halbadest tegudest ja ainetest enese puhastamist.
Puhastusrituaal. Shinto peseb oma silmi ja sünnivadki päikese ja kuu jumalad, tormi jumal sünnib ninast .
Kui midagi on määrdunud, siis kamidele see ei sobi, buddhadele sobib küll
Vanimad Jaapani pühamud on kivist või puust ilmselt, modifitseeritud sammastele ehitatud aidahooned. Hiiepuude juurde võisid siirduda hingeolendid e kamid (ei viibinud seal kogu aeg, rituaalide ajaks sai nad sinna kutsuda).
Kõige tüüpilisemal Jaapani kamil ei olegi oma keha, võib siirduda teise elusolendisse või esemesse
Igal paikkonnal/kogukonnal oli oma jumal, päikesejumal oli selline keskne, kes tagas kõikides jaapani paikades.. mingi asja
Jaapanis on pühamute kataloogid – kus pühamus saab mingi ametiala jumalaid kummardada
Nt eksamite eel otsid vastava jumala ja siis lähed temalt tarkust küsima
Suured õpetajad (Taishi)
Shingoni koolkonna asutab Kukai (774-835), kes sai postuumselt tuntuks nime all Kobo-daishi (suur dharma levitaja )
Tiantai koolkonna asutab Hiinas Zhiyi (538-597) ja Jaapanis Saicho (767-822), keda hiljem hakati kutsuma Dengyo-daishiks (Suur õpetuse üleandja)
Shingon on esoteeriline ja Tiantai eksoteeriline – esoteerilises rõhutatakse mantrate ja mandalate olulisust, praktikas need kesksel kohal, Tiantai on filosoofiakesksem, õpetus sarnaneb fenomenoloogiale – räägitakse asjadest, fenomenidest ja tühjast iseloomust, on kindlad praktikad mida nad on rõhutanud (peatumine ja vaatlemine ). Mõned asjad kandunud üle, võtavad üksteiselt mingeid elemente ja praktikaid pisut üle. Suurte koolkondade sees tekkisid ka erinevad allharud, mis keskendusid 1 või teisele praktikale.
Enamik Jaapani õpetlasi hakkavad olema emmas -kummas koolkonnas.
Shingon
Hakati rääkima buddha dharmakehast. (Dharma keha kättesaadav indias, hiinas, jaapanis kõikidel ajastutel igal pool, erinevate praktikate tähtsus oli jõuda selle kogemiseni, näha looduse erinevate vormide taga midagi enamat, sügavamat)
“buddha dharma” – vägi, mis kõiges olemas
Kukai järgi dharmakeha ei ole kaugel, on meie endi kehas nagu tarkuse allikas (meie enda meeltes). Kuulad kosekahinat – kogetav ja kogeja saavad selles üheks, kui kogemus on vahetu, siis dharmakeha läbistab kõike – kui mina olen osa loodusest, siis järelikult ka osa dharmakehast (või dharmakeha?)
Ippen (õpetlane) ka ütles, et “kõik, mis elab – mäed, jõed, rohi , puud, isegi tuule kohin ja lainete müra – kõik on buddha dharma”
Lõpuaegade dharma – maal erinevaid budistlikke harjutusi tehes ei saa inimene enam kirgastumiseni jõuda, peab ümber sündima kuskil paremas kohas (buddha väljal või paradiisis ), kus saab oma harjutamisega lõpule jõuda.
Maailm olemuselt püsimatu, millelegi ei saa kindel olla – see haakus lõpuaegade filosoofiaga
Sp 13. sajandil hakkavad levima budistliku õpetuse uued harud. “uus budism”
Pakuvad mingit pääsemist inimesele kannatustest.

• Puhta maa koolkonnad
  
• Zen-budistlikud koolkonnad
  
• Nichireni õpetus
  

Õpetusi oli vaja reformida, sest kuidas ikkagi vabaneda kannatustest?
Shinran
1 Puhta maa õpetuse tähtsaim õpetaja. Hakkas rääkima, et budistlikud õpetused saab jagada 2ks: ühed käsivad toetuda enda jõule, teised teise jõule. Enda jõu praktikad on raskem tee, sest kui tahad enda meelt puhastada, siis see ajakulukas, kättesaadav vähestele (pigem pühakute tee, kes lähevad kloostrisse , kellel on anne)
Buddha nime lausumine on suurim hüve. Kurja ei tasu karta , kuna sellist kurja pole olemas, mis takistaks Amida algtõe toimimist. Elusolendite päästmiseks on vaja kindlameelsust.
Dogen
Õppida tundma Buddha teed, tähendab õppida tundma iseennast . Õppida tundma iseennast tähendab unustada iseennast. Unustada iseennast tähendab tulla esile lugematute asjade kaudu.. jne..
“istumise praktika” – istutakse näoga seina poole, proovitakse oma meeles ringi triivivaid mõtteid teadvustada ja vähehaaval kõrvale lükata, et oma meelt selgitada
Kirgastumine tema jaoks on mingi intensiivsus, milles inimesed püsivad, pidevalt tuleb hoida end teatavas liikumises. Sp see istumine on eluaegne praktika. Kui inimene istub, on selles vahetuses, on buddha.
Nichiren
Lootussutra korrutamine on hea praktika – arvas et selle korrutamisega saab sõdasid jm isegi ära hoida
JUDAISMI TEKKIMINE
Moodle konspektist saab faktid jm infi. (siin kõik aastaarvud eKr)
Kujunenud, mitte rajatud usund (ka muinasiisraeli usund)
Judaismi kujunemisprotsess oli pikk, 620ndatel aastatel eKr tekkis Uus-Babüloonia riik. Riigi loojateks on 1 Babüloonia hõim (Galdea riik?)
See riik hakkab agressiivset vallutuspoliitikat ajama , 605 eKr sõlmisid babüloonlased ja meedlased sõjalise liidu ja purustasid Niinive
604 eKr tuli võimule Nebukadnetsar II ja alustas vallutusi Lähis-Idas; Uus-Babüloonia riigist sai impeerium (hõlmab süüriat, foniikiat, osa araabiast, tuumikala on mesopotaamia ala – kattub praeguse iraagi territooriumiga)
Kuni 8 saj eKr oli Vahemere rannikuga piirneval alal Lähis-Idas 2 kuningriiki – Iisrael ja Juuda
8 saj eKr tekkis Lähis-Idas uus suurvõim – Uus-Assüüria riik
Pärast Assüüria riigi hävitamist jätkasid babüloonlased vallutusi, 597 eKr vallutasid nad Juuda kuningriigi
586 eKr hakkasid juudamaalased mässama, babüloonlased surusid mässu maha ja hävitasid Jeruusalemma koos templiga
Algas nn paabeli vangipõli
6 saj eKr tekkis kesk-idas pärsia riik. Sellest kujunes lühikese ajaga impeerium
538 eKr alistasid pärslased Uus-Babüloonia riigi; nii Iisraeli kui Juuda kuningriigi alad liideti Pärsia impeeriumiga
Millal tekkis judaism ?
Kuigi juutide esivanemad olid Palestiina alal vähemalt 2a tuh eKr ei tea me nende usundist palju
Vanimad usaldusväärsed allikad on 8saj eKr pärit
Usund oli polüteistlik ja ei erinenud oluliselt ümberkaudsete rahvaste omast; see polnud judaism, vaid muinasiisraeli usund.
U 1000 eKr tekkis juutide esivanematel kuningriik, ent tollases poliitilises kontekstis oli see tähtsusetu. VT teeb sellest suure ja võimsa riigi, ent nagu on näidanud arheoloogid, on see liialdatud
539 eKr lubas kuningas Kyros Suur juudamaallastel naasta Juudamaale, enamik jäi Juudamaale, edikti kohaselt Vanas Testamendis oli tagasitulijaid 50 000, aga arvatakse, et see liialdatud, et pigem oli tegemist ikkagi mingi grupiga
Tagasitulijad hakkasid ajalugu kirjutama, nemad arvasid, et on tõelised juudid, päris iisraellased .
Tagasipöördunud lõid sündmusest oma visiooni ja neil õnnestus see läbi suruda; see mõjutas ajalooteadvuse kujunemist ning aitas luua uue identiteedi – juudi identiteedi.
Judaismi kujunemine algas tõenäoliselt juba Babüloonias, kuid sellest puuduvad andmed. Võib arvata, et ametlikku ohvripaika polnud, 1 osa juute assimileerus kohalike elanikega, minetas enda identiteedi, aga teistele mõjus just nii, et nende identiteet muutus tugevamaks
Kindlasti näeme juudi identiteeti Pärsia perioodil. Seda väjendab uus enesenimetus (jehudim – Jehud oli provints), pärast paabeli vangipõlve siis.
Juutide nimi on tuletatud provintsi nimest, mida juutide esivanemate ..mingi koht hakkas Pärsia perioodil kandma
Tekkisid uued religioossed tekstid (preestrikoodeks – neist tähtsaim! See ei ole säilinud, aga see on erinevate VT teoste põhjal rekonstrueeritud) – kirjalik kihistus, mis on dateeritud 5.saj eKr. Paljud moosese raamatu algsed osad on sellest preestrikoodeksist (juutide nimetust selle kohta ei tea, teadlased nimetavad nii). Seal kindel nägemus maailma loomisest, jumala ja inimese suhtest jne. See tuleb lugeda läbi, et saada aru, mis on juutlus .
Tähtsaim osa preestrikoodeksist on seadused – igasugused mis puudutasid inimeste kombeid; paljusid neist juudid praegu ei täida, kuna templit ei ole. Kõik need seadused mis puudutavad ohverdamist – neid ei täideta, kuigi need kehtivad ikka. Kõike muud (seksuaalelu, riietumine , toitumine, pühad jm puudutavat) nad püüavad järgida.
Tänapäeva ortodoksed juudid – mida rohkem nad järgivad neid seaduseid, seda ortodoksemad nad on.
Tekkisid ka ümberlõikamise ja sabati rõhutamine ja uus ideoloogia (Väljavalitud rahvas; puhas rahvas = teised roojased) (pärsia valitsemise ajal) – kombed olid olemas ka enne, aga nüüd muutusid väga oluliseks
Ümberlõikamisi tehti imikutega (poeglapsed), algne mõte pole teada, aga hilisemal ajal on see nähtav märk sellest, et ollakse lepingus jumalaga
Hingamispäeval on keelatud töötegemine, kõik mis kvalifitseerub tööks. Sel ajal hakatakse rõhutama selle päeva vajalikkust
Pärsia-aegses judaismis rõhutasid juudid, et nemad on puhtad, kõik teised on roojased – see ideoloogia oli oluline, sp pidi juut abielluma juudiga. Ei tohtinud teistega . Ikka juhtus, aga pigem püüti sellest kinni pidada. Oluline varase judaismi tunnus.
Varianti , et ei abiellu, ei olnud. Läbi aegade on see olnud religioosne kohustus.
Ideaal on võimalikult palju lapsi
5 saj eKr taastati Jeruusalemma tempel
Uus usund erineb muinasiisraeli usundist paljude tunnuste poolest (monoteism, kultuse tsentraliseeritus, seaudse tähtsuse rõhutamine, väljavalituse idee ja enda teistele vastandamine , templikultus (üle võetud vanast)), see kujunes Pärsia ajastul ümber uueks usundiks ja seda nim judaismiks.
Erinevused:

• Muinasiisraeli usund olid varasel ajal polüteistlik, hilisemal ajal hakkab esile tõusma monolaatria – see tähendab arusaama, et igal rahval on oma jumal – iisraellastel oma jumal, teistel oma. See arusaam oli kõikidel lähis-ida rahvastel sel ajal. U 8 saj eKr muinasiisraeli usundi lõpuperioodil hakati rõhutama jumala ainulisust. Judaismis on juba eksklusiivne monoteism – teisi jumalaid pole olemas. Arusaam, et kui tuleb mingi uus rahvas ja vallutab Iisraeli, siis see on karistus selle eest, et juudid on lasknud oma jumala kõrvale mingi teise jumala.
  

(Muinasiisraeli usundis oli prohvetlik liikumine – selle kandjateks olid mehed, kes uskusid endast, et jumal kõneleb nende suu kaudu. )

• Kultuse tsentraliseeritus. Muinasiisraelis oli kohti palju selleks, aga judaismis arusaam, et on ainult 1 koht, kus võib ohverdada ja läbi viia riituseid. Kultusepaik oli 1 ja ainus. Templi ümber oli koondunud seltskond ja nemad ilmselt lõid selle arvamuse, et võis olla 1 ja ajaga võeti see omaks. Jeesuse ajal oli see iseenesestmõistetav.
  
• Kuigi muinasiisraeli usundis olid käsud-keelud-ettekirjutused, siis neid ei rõhutatud nii eriliselt nagu seda teeb judaism. Võib arvata, et see on babüloonia vangipõlvejärgne areng.
  
• Uus idee judaismis oli väljavalituse idee. “Meie oleme väljavalitud rahvas”. Muinasiisraeli usundis seda polnud, aga see projetseeriti sinna tagasi judaismi poolt. Idee tekkis babüloonia vangipõlve ajal, pigem pärsia ajal. Sellest sai juudi identiteedi 1 vundamente .
  
• Judaism võttis muinaiisraeli usundist ka palju üle – jumal Jaffe (100 prossa pole kindel, aga mingi 97-98), nimi oli püha, ei tohtinud öelda, kasutati eufemisme, tuntuim oli tõlkes “minu isand”; samuti võeti üle templikultus koos ohverdamisrituaalidega
  

Oluline on, et “vangipõlvest” tagasipöördunute usundist oli ka täiesti erinevaid gruppe (Elefantiine) – Elefantiine papüürustes oli, et Jaffel oli naine (Anat Jahu?). VT aga ei tule kusagilt välja, et jumalal oleks naine olnud. See koloonia suri suht kiirelt välja, aga see oli huvitav, kuna erines täiesti VT-st ja palestiina usundist.
Eksklusiivse monoteismini jõudmine (tänapäevase judaismi nurgakivi ) oli pikaajaline protsess, erinevates kogukondades toimus erineval ajal.
Tänapäeval arvatakse, et selleni jõuti Pärsia ajal.
Ilmselt reaalsuses nii suurt kollektiivset Egiptusest põgenejate massi ei olnud nagu Vanas Testamendis kirjeldatakse. Arvatakse, et selle väljamineku legendi taga on iisraellaste/juutide esivanemate erinevad kogemused – lihts see et nad olnud paljude rahvaste all ja sealt välja tulnud. Babülooniast väljumine võis olla otsene inspiratsioon Egiptusest lahkumisele. Et need inimesed nägid end võitjatena ja siis projetseerisid sinna olukorda ka üle selle uskumuse
Uus periood judaismi kujunemises
Selline judaism nagu Pärsia ajal püsis kuni hellenismi ajajärguni. Siis toimuvad muutused.
Muutuste põhjuseks Makkabite sõda (160ndad eKr); tekivad uued rühmitused (hassiidid, esseenid ) ja uued usuvoolud (apokalüptika – ilmutuskirjandus, kirjeldatakse nägemuste vormis maailma loomist algusest lõpuni. Seda enne polnud. Muutus populaarseks teatud jusaistlikes ringides 2 saj eKr); ilmuvad ka uued uskumused – neist tähtsaim oli usk surnute ülestõusu.
2.saj eKr toimub revolutsiooniline uuendus! Võrreldes muinasegiptuse 1. Vaheperioodiga – algselt olid surematud seal vaid kuningad aga lõpuks võis igaüks saada. Judaismis oli nii, et algselt allilm oli pime, lõppunud, halb, inimesed olid teadvuseta, jumal nendega ei tegelenud – see ei ahvatlenud kedagi. Nüüd Makkabite sõjas surdi usukangelastena, nüüd äratab jumal kõik surnud üles, saavad teadvuse ja keha tagasi – hakkavad elama maa peal, aga uueks loodud maailmas, kus pole kurjust ega surma. Selline oli uus usk. Tänapäeva judaismis on see oluline.
Võimud pidurdasid veits usku – arvasid, et ümberlõikamine on kole protsess, osad lasid tagasi siirdada, juutide meelest see oli usu reetmine
Viimane etapp judaismi kujunemises (millega jõuab lõpule)
Rooma ajal jätkusid hellenismi ajastul alanud arengud ; tekib veel uusi rühmitusi ( variserid , seloodid, terapeudid ); apokalüptika levib
Viimane etapp judaismi kujunemises algas Juudi sõjaga. Templi hävitamine 70 a pKr lõpetas kultuse. Juudi sõjale vahetult järgnenud kümnenditel hakkas kujunema rabiinlik judaism; erinevalt varasemast pole templikultust ja ohverdamist
Tuumaks jääb seaduse täitmine, õppimine ja õpetamine; selle tulemusena kujuneb 2 Talmudit – Jeruusalemma ja Babüloonia Talmud.
Loomulikult areneb edasi, aga nii suuri muutusi nagu toimus 5. Saj eKr – 5. Saj pKr pole enam aset leidnud
KRISTLUS
Ajalooline Jeesus
18. sajandini ei kahelnud mitte ükski õpetlane jeesuse olemasolus.
Jeesuse sünd pidi tähendama päikesetõusu, surm päikeseloojangut, ülestõus uut päikesetõusu Suurem osa 19. sajandi kristlikest kirikutest õigustas ja toetas kapitalistlikku riigikorda . Evangeeliumite uurimine on viinud sellele seisukohale, et need pole jutustused Jeesuse elust, vaid nende inimeste omad, kes ususid jeesusesse kui kristusesse midagi midagi messias
Kaua aega arvati, et see mis evangeeliumites Jeesuse õpetustena on, on sõna-sõnalt Jeesuse poolt öeldud. Jeesuse sõnu anti ühelt põlvkonnalt edasi teisele, pärimuse edasiandjad ja kirjapanijad on sõnastust kohandanud.
Straussi vaatenurk:
Jeesus on inimese kõlbelise vabaduse eest võitleja. Messias olevat Jeesuse enda jaoks tähendanud kõlbelise üksikisiku vabastamist
Võttis seletamiseks appi mõiste müüt, lood jeesuse lapsepõlvest, ülestõusmisest. Tema meelest müütidega tegu seal, kus jutustused räägivad asju, mis vastuolus loodusseadustega v jeesusele kantakse üle piibliväliseid motiive (vana-testamendi lood) – nt vee peal kõndimine tema meelest müüt
Ka ülestõusmislugusid kirjeldab VT kirjakohtade ülekandmisega jeesusele
Liberaalne periood – esindajaks Julius Holtzmann .. liberaalsed teoloogid pidasid usaldusväärseteks allikateks Markuse evangeeliumit, vanimat evangeeliumit ja rekonstrueeritud jeesuse ütlusi sisaldavat allikat – Q
Püüdsid kirjutada jeesuse biograafiaid, nägid temas moraaliõpetajat ja kõlbelist eeskuju

Periood: mingi Martin jätkab kellegi kriitikat ja arvab et jeesuse elu liikumine on eksitee, arvab et ei räägita ajaloolisest jeesusest nii nagu ta elas vaid kristusest
1 küljest ristiusk on sünkretistlik – elemente teistest usunditest, samas pole selliseid puhtaid usundeid, mis teistest poleks mõjutatud olemaski
“puhtad religioonid eksisteerivad ainult teatud õpetlaste peades, aga neid pole iialgi olnud ajaloos”
Ristiusk esmalt puutus kokku judaismiga, siis erinevate hellenistlike usunditega, oli nendest mõjutatud.
Juutluse mõjutused on ristiusus väga suured, terminoloogia nt üle võetud sealt
Ajalooliselt usaldusväärne jeesuse ajaloos on kõik see, mis on erinev teistest usunditest.
Ajaloos kehtib nn pendliteooria – kui 1 perioodis kehtib mingi idee, siis võib teises kehtida selle vastand
Vormilooline koolkond – Bultmann ja veel 1 vend, kes töötasid läbi jeesuse pärimuse evangeeliumites, jagasid need rühmadesse ja nimetasid neid rühmi vormideks. Sp ka selline nimi sellel koolkonnal
Nt vorm “mina olen” ütlused (Jeesus ütleb seda tihti, see eraldi grupp tema ütlustes, mida nad eristavad), käsud, tähendamissõnad
Nende arvates kasutati erinevaid vorme erinevatel kaalutlustel
Vormilooline koolkond ei taasta jeesuse õpetuse algkuju, aga näitab et kogudused muutsid jeesuse õpetuse sõnastuse, et seda kohandada erinevatele oludele
Jõudsid järeldusele, et evangeeliumite jeesus pole ajalooline jeesus, vaid usu ja kultuse kristus
Bultmanni raamat “Jeesus”, kus selgitab inimeste suhte ajaloo ja loodusega erinevust,
Tema arvates ei tohiks Jeesuse õpetust võtta üldise lauseteõpetuse süsteemina, vaid meile esitatud küsimusena, kuidas tahame mõista oma eksistentsi
Teame jeesuse elust vähe, kuid meil piisavalt teadmisi tema õpetustest ning need on rekonstrueeritavad. Ütleb, et kirjeldas raamatus ajaloolist jeesust aga mitte nii nagu historism seda mõistis, aga nii nagu see vastab ajaloo mõistmisele mis tahab lasta end ajalool kõnetada
Tema jaoks oli jeesuse olulisim õpetuse osa kuulutus jumalariigist ja otsustamise moment.
Jeesus kuulutas jumala riigi saabumist ja see kuulutus seadis inimese valiku ette, kas olla selle poolt või vastu – nii otsustas inimene ühe või teise olemisviisi poolt.
“inimlik olemine on olemine otsustamises”
5. Ehk praegu kestev periood:
“the third quest of historical jesus”
Annette Merz & Gerd Theissen – põhivennad selle perioodi uurimises
Theissen arvas, et ta karismaatik , apokalüptiline maailmapilt, kaasaegsetega tekkinud konflikt oli arusaamatus , teda ei mõistetud
1960ndate lõpupoole saab see uus Jeesuse elu uurimine alguse, Inglismaal ja USAs. Valdavalt jääb see ingliskeelseks. Inimeste eetiline päritolu on väga erinev, enamik neist on juudi päritolu.
Uus laine on iseloomulik selle poolest, et rõhutatakse eriliselt jeesuse sidet judaismiga. Varem kujutati asju nii, et Jeesus ütles judaismist lahti, midagi ei seo teda sellega. Püüti tõestada, et jeesus polnud juut vaid oli aarialane .
Uued uurijad leiavad et tuleb uurida juudi allikaid, piiblivälist pärimust jms, mitte ainult evangeeliume.
Osad arvavad , et ainsad usaldusväärsed evangeeliumid on need, mida UT ei võetud
Keegi arvas, et kunagi jeesus toetas vabadusvõitlejaid, aga see puksiti evangeeliumitest välja kõik muutus apoliitiliseks
Arvati, et hukati poliitilistel põhjustel;
Keegi arvas, et Jeesus oli nõid – rändas ringi ja tegeles nõiakunstiga, mingid ravivõtted olid kuskilt maha viksitud, kuna nõidus oli judaismis keelatud siis tekkis konflikt ja ta hukati
Paula Fredriksen arvas, et Jeesus oli provokaator, tegeles inimeste piiride kompimisega ning läks sellega üle piiride, see oli ajendiks miks ta kinni võeti ja hukati
1 nägemus oli, et Jeesus oli küünik – leidis sarnaseid jooni rahvalike küünikute õpetuste ja jeesuse õpetuse vahel – materiaalse elu alavääristamine, võimude kritiseerimine ,
Teine loeng: Mis on ristiusu põhisõnum?
Põhisõnum õppejõu meelest: “ homoseksuaalsus on patt”
Ligimesearmastus ei ole ristiusku eristav tunnus, see kattub paljude teiste usunditega
Mis eristab teda teistest peaks olema põhisõnum
Paulus e Suur õpetaja - teame UT-st, tema isiksuse mõistmiseks peame arvestama, et ta juut, esindab varast judaismi, samas ei ole palestiina juut, tegutses rooma riigis, oli rooma kodanik, tema ajal oli kodanikuks olemine vähelevinud. Ta ei püüa esitada süstemaatilist õpetust, tema kirjad tegelevad praktiliste lokaalsete küsimustega, selle kõrval edastab oma mõtteid ristiusu õpetuse kohta.
Tema jumalakäsitlus ei erine millegi poolest tolle aja judaismi jumalakäsitlusest, see on eksklusiivne monoteism, tunnistab oma jumalana Iisraeli jumalat (pärisnime Jaffe ta ei tarvita kordagi , nime ei tohtinud tol aja välja öelda), kes on loonud maailma, valinud Iisraeli rahva endale välja oma rahvaks, teinud nendega hulga lepinguid, juba nende esivanema Aabrahamiga, hiljem Moosesega. Moosesega andis rahvale seaduse, mis on kirja pandud käskude ja keeldudena, neid oli algse judaismi arvestuse kohaselt 613. Paulus usub, et Jumala tahe on ilmutatud Iisraelile Moosese seaduse kaudu.
Ka paganatel e mittejuutidel on mingi arusaam jumalast, aga see on ähmane, avaldub põhiliselt 2 asjas: loodust vaadeldes nad näevad selles korrastatust , ilu – Pauluse meelest seda vaadeldes nad tunnetavad ähmaselt, et maailmal on looja.
Tema teooria paganluse tekkimisest: väidab Rooma kogudusele kirjutatud kirja alguses, et kuigi Jumal kunagi end kõigile ilmutas, siis ka paganatele oma loodu kaudu, aga nad ei teinud ilmutusest õigeid järeldusi, vahetasid tõelise jumala kummardamise inimese kätega loodud kujude vastu. Teoreetiliselt oli kõigil võimalus hakata jumalat austama, aga osad valisid muud.
Lisaks loodusele annab jumal paganatele märku ka südametunnistuse kaudu.
Kasutab tollase juutluse terminoloogiat,
Iisraeli rahva kohustuseks on täita Moosese seadust, järgida neid käske
Kui inimesed teelt kõrvale kaldusid, teisi jumalaid tunnistasid v teenisid said nad karistada Jumala poolt
Kui seadust oli rikutud, tuli hüvitamiseks tuua ohver. Paulus näeb, et Jumal oleks võinud oma loodu (inimesed) hävitada, looja võib teha oma looduga mida tahab.
Jumal on võimult ja suuruselt inimesest lootusetult üle, inimesel pole lootust talle kuidagi vastu saada.
Jumal sai aru, et ei saa inimkonda enam senisel teel parandada ning peab isiklikult sellesse suhtesse sekkuma, lõpetas vana lepingu, tuues hüvitusohvri, milleks oli ta oma poeg Jeesus, kes suri ristil piinarikast surma. Paulus mõistab seda ohvrina Iisraeli ja kogu inimkonna pattude eest. Uue lepingu algamisega on toimunud 1 muudatus inimese-jumala suhtes – uus leping, mille Jumal kristuse kaudu sõlmib on leping kogu inimkonnaga.
Kõik, kes tunnistavad Jeesust Kristuse pojana kuuluvad sinna lepingu alla.
Pauluse arvates on ristiusu kese see, mida Jumal on teinud Jeesuse kaudu. Jeesuse maisest elust räägib vähe. Olulised on 3 asja:

• Jumal saatis Jeesuse maailma kindla missiooniga
  
• Jeesuse surmal on tähendus kogu inimkonna jaoks, mõjutab kõiki
  
• Jeesuse surnust ülestõusmine
  

Tähtis on Jeesuse imetegude sõnum, mida meiel püütakse anda
Jumalariik oli ideaalolukord – puuduvad kannatused, surm
Jeesuse tervistamine on märk Jumalariigi lähedal olekust, selle tulekust
Selle taga mütoloogiline mõtteviis – praegust maailma vahetult ei valitse Jumal, vaid seda valitseb saatan. (Seda uskusid tollased juudid)
Sümboltoiming – prohvet võttis riided ära, kõndis paljalt ringi, ütles, et varsti lähete kõik võõrale maailma sellistena. Ehk siis prohvet tegi erinevaid imelikke asju selleks, et mingist sõnumit edastada .
Surnust ülestõusmine - inimene omandab uue eksistentsivormi, mis maisest esineb
Pauluse meelest oli Jeesuse ülestõus märk sellest, et Jumala riigi tulek on alanud. Ülestõus oli garantii sellele, et need, kes teda usuvad, ei jää surma. Surm pole midagi lõplik. Sealt minnakse läbi nii nagu Jeesuski läks.
Martin Luther – Pani suurt rõhku Pauluse kirjadele, kirjutanud piibli raamatutele palju kommentaarteoseid, UT kommentaarid on kõige olulisemad, 2 tähtsaimat on seletus Pauluse Rooma koguduse kirjale ja Galatia (?) kirjale
Patukaristuse kustutuskirjad – rahvas nim neid patukustutuskirjadeks, inimene pidi oma patud preestrile tunnistama ja preester mõistis inimesed pattudest vabaks. Sellega patu süü kustutati
Kui inimene oli patustanud, patuseid mõtteid mõelnud v sõnu öelnud, siis pidi kuidagi hüvitama selle, patukaristus oli hüvitamine, karistusi oli erinevaid, nt lisanduvad paastukorrad, palverännakud jne
1500 a paiku otsustati, et patukaristuse võib asendada ka rahalise annetusega kirikule, mille eest antakse inimesele indulgentsia (dokument, mis tõestab et patukaristus on kustutatud)
Preestrid hakkasid täheldama, et inimesed ei käind enam pihil, tuli välja et rändmungad müüsid patukustutuskirju
Nüüd hakkas Luther kahtlema, kas see uuendus (kirjad) on põhjendatud, kas traditsiooni tohib muuta, kritiseeris seda ja lisaks sellele hakkas ka muid asju kritiseerima – pälvis vaimulike ülemike pahameele, visati kirikust välja, pandi kirikuvande alla (on siiani)
Luther pidi sp tegema oma kiriku
Teda vaevas küsimus, mida teha, et saada lunastus .
Läks kloostrisse mungaks, uskus et kloostrielu annab inimesele paremad võimalused õndsaks saada, püüdis olla korralik munk , elada ideaalselt kloostrielu, aga ei suutnud; kloostriülemad soovitasid tal chillimalt võtta, aga Luther arvas et Jumal on vihane ja karm kohtumõistja, sp teda see vastus ei rahuldanud. Hakkas spetsiaalselt piiblitekste uurima – reformatoorne avastus toimus Pauluse kirja rooma kogudusele uurides, kus öeldi, et inimene saab õndsaks üksnes usu läbi, Jumal armust – vagad tegud, teened ei aita seda saavutada
Hakkas kuulutama, et olulisim on Jumala arm ja usk sellesse - see tema intensiivsus ja kontsentreeritus 1 punktile eristus
Ütles, et inimene ei saa omapoolset mingit erilist initsiatiivi näidata, ka inimese usk on Jumala töö ja selle kaudu inimene võtab lunastuse vastu
Häid tegusid Luther ei tauninud, aga ütles, et need peavad kaasnema usuga nkn ja see ei saa olla Jumala armu teenimise vahend.
See, et inimene häid tegusid saab teha on ise jumala and.
Kahekordne predestinatsioon – Jumal on juba enne aegade algust määranud osad põrgusse, osad paradiisi – keegi ei tea, kuhu neid on määratud. Luther aga seda ei usu, leiab, et see pole piibliga põhjendatud.
Jumalasõna on oluline
Tänapäeval kõik see, mida nimetame ristiusu sisuks on jumalasõna.
Lutheri jaoks ei ole piiblis kõik omavahel võrdne – UT kindlalt olulisem kui VT
Aga ka UT-s ei ole kõik võrdse kaaluga, sõnastab oma hermeneutika (õpetus tekstide tõlgendamisest) piibliga seoses nii: Selle hindamise kriteeriumiks, kas mingi õpetus on õige v mitte ja kas üldse jumalasõna, on see, kas see suunab meid Kristuse poole/juurde v mitte
Kõik mis meid sinna suunab on jumalik ja õige, 1kõik milline piiblitegelane seda oma suu kaudu ei ütle
Aga see, mis meid sinna ei suuna ei pruugi olla apostlik ka siis, kui peetrus v paulus seda kuulutaks
Ta töötab välja diferentseeritud käsitluse piiblist – ütleb, et piibli on oma kese, kõik pole võrdse kaaluga, keskme ümber tekib piltlik ring
Sellest lähtudes on ta osade piibliraamatute suhtes kriitiline, leiab ka et paljud UT raamatud ei peaks piiblis olema
Ristiusust saab õigeksmõistu õpetus – Pauluselt laenatud mõiste, inimene saab lunastatud, vabaks
Sp oli luteri kirik esimene, kus sai tekkida ajalooline ja kriitiline lähenemine piiblitekstidele, alles hiljem võtsid teised protestantlikud kirikud selle omaks, tänapäeval ka rooma katoliku kiriku peavool