Hiiepaigad Romet Pazuhanits Mis on hiis? · Eesti rahvapärimuses looduslik pühapaik · Taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut · Tänapäeval mõistetakse Maardu hiis hiie all peamiselt püha puudesalu · Hiisi peetakse üldiselt Eesti rahvausundi keskseteks rituaalpaikadeks · Hiis oli pühakoht, kuhu toodi jumalatele ohvreid ning kus seisid jumalakujud · Eestis on pühapaiku ligi 550 Kiigeoru hiiesalu Tartumaal Traditsioon · Rahvakalendri tähtpäevadel, hingedeajal, põllutööde alguses ja lõpus käidi hiies palvetamas ja ande viimas · Hiisi on peetud seotuks matmispaikadega Pärnamäe hiis Hiiekohas ei tohtinud: · Raiuda/ murda puid ja oksi · Niita heina, künda, kaevata ega karjatada loomi · Roojata ega prügi maha jätta · Lärmata · Vanduda ega tülitseda · Rah...
inimesed või tuuakse tõbised kohale, kes suruvad haiget kohta vastu kivi jahedat külge. Usutakse, et tervisele kasulik on ka lihtsalt niisama kivi peal istuda või oma valutavaid jalgu sealsamas voolava oja vees leotada. Ohvrianniks asetatakse kivile põhiliselt metallraha, aga ka söögikraami. Kivile asetatakse ka põlevaid küünlaid. Kivi juures käivad inimesed ükshaaval. Kirjutamata seaduse kohaselt ei lähene sellele keegi teine, kui üks seal omaette toimetab. PÜHAD HIIED JA HIIEPUUD Hiieks nimetatakse maaala, mida vanarahvas pühaks pidas. Tavaliselt kasutas hiit pühapaigana terve küla või isegi kihelkond. Hiis või osa sellest on ümbritsetud aiaga, et kariloomad ligi ei pääseks ja et võõraski teaks, et tegemist on püha ja erilist käitumist nõudva kohaga. Hiies asub peale pühade puude tihti ka mõni allikas, ohvrikivi, iidsed kalmud, aga ka kiige, tantsu ja nõupidamiskoht.
Allikale jäetakse (valge) münt või kaabitakse hõbevalget.[13.] 4 1.1 Kohad, kus asus hiis Hiie asukoha leidmiseks ei ole reeglit. Ta võib olla mäel, orus, tasandikul, jõe- või soosaarel. ,,Roogendiku talust Roostoja külas 2 km raba sees on Iissaar. Ennemalle, kui ristiusk meie maale toodi, tulid eestlased salaja oma jumalaid kummardama. Nad tulid maailma kaugelt läbi rabade ja soode soosaartele. Seal olid nende pühad hiied. Seal nemad siis ohverdasivad oma andisid, mis neil oli, ja palusivad oma jumalaid. [14.] Enamasti asuvad hiied kõrgendikul. Kohe tulevad meelde Kuremäe, Purtse, Võrkla, Ebavere ja Kunda hiiemägi. Võimalik, et hiiekoha valikul arvestati meile tundmatuid tingimusi, näiteks maavägesid. Tõenäoliselt on mõnedki ohvri- või hiiekünkad inimeste rajatud, kivid sinna veetud. Sellised võivad olla Lavi ja Kongula pühakohad. 1.2 Mütoloogilised olendid, kes hiies elasid
Religiooni mõju muistsete eestlaste igapäevaelule Muinasaja eestlaste elus oli väga tähtis roll usulisel osal. Siiski ei saa me rääkida mingist kindlast usu suunast.Peame arvestama, et olemasolev usund muutus pidevalt, olles mõjutatud nii kristlikku kiriku kui ka vene õigeusu kiriku poolt, mis üritas järk-järgul ennast sisse seada ning mõjupiirkonda laiendada. Usuliised erinevused olid ka tingitud eri piirkondadest, kus näiteks rännikurahval, kalastajad, ja sisemaa elanikel, jahimehed, olid erinevate elulaadide tõttu mitmeti erinevaid põhimõtteid looduse ja selle elutsükli kohta. Üheks muinasusu põhi elemendiks oli vägi, mis ei olnud niivõrd seotud füüsilise jõuga. Väge omasid kõik elusolendid. Väge oli ka samuti teatud obektides,paikades, sõnades ja taevas. Taeva puhul oli näha väe avaldumist äikese ajal. Sõnu kasutati loitsimiseks,nõidumiseks ja ravimiseks. Inimesi, kes sellega tegelesid nimetati tarkadeks võ...
Eesti maausk Kallid klassikaaslased ja lugupeetud õpetaja! Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste maailmatunnetus, pärimus ja elulaad. Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel pööripäeval jaanituld. Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel, mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara, keda paiguti erinevalt nime...
Siniallikas ehk Ohvriallikas Saula siniallikas asub Kolust 3 km Tallinna pool, maanteest kilomeetri jagu ida suunas. Minna tuleb jalgsi möödaa metsateed. Ohvriallikas on kristallselge allikavesi. Ohvriallika läbimõõt on 12-13 m, sügavus 3-4 m Vanasti käisid inimesed kauge maa tagant ohvriallika juurest tervisevett otsimas. Ilma ohvriannita ei tohtinud keegi sealt vett võtta. Ohvreid oli erinevaid, mida allikasse visati. Kõige mõjuvam oli rahaohver, eriti siis kui visati terve hõberubla. Muidugi ohverdati ka viljateri, riideid ja muid asju. Enne ohverdamist pidi hõberahaga kolm korda hõõruma haiget kohta, siis pidi seda kolm korda ümber pea vastu päeva keerutama ja siis viskama selle allikasse. Vesi aitas haiguste vastu ja silmahaiged käisid seal oma silmi pesemas. Mõned inimesed olid olnud tõsistes haigustes, aga allika vesi oli ikka kõik terveks ravinud. Sellepärast see allikas oligi nii püha. ...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
· Venemaale vili, vein, maitseained, ehted jne Vakus e. maksustamisüksus. Ühele isikule 2-5 vakust 1187 eestlase vallutasid Sigtuna (Rootsi linn) Muinasusund Ohverdati kultus e. ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid jne). Ohverdati selleks, et vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikust saada. Andideks olid piid, liha, veri, vili, vill, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahest harva ka inimesed. Pühad paigad hiied, järved, allikad Vägi eriline omadus teatud inimestel Hing kogu loodus arvati olevat hingestatud (animism) Taara, Uku muinaseestlaste hinged Muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Ristisõdijate eesmärgid: · Ristiusu levitamine preestrid · Saada maad feodaalid · Saada kauplemise võimalusi kaupmehed Keskused: · Riia 1201 · Ojamaa e Gotland Albert ristisõdijate juht, osales kõigis lahingutes
ja karjakasvatusest, see aga omakorda ilmast ja loodusest. · Seetõttu austasid inimesed eelkõige loodusjõude. PÕLLUHARIJATE JA KARJAKASVATAJATE rituaalid · Tehti jumalatele ohverdusi · Tehti kujukesi ja kummardati neid · Pildil on peko, keda muistsed eestlased kummardasid Muistsete Eestlaste uskumused Muistsed eestlased uskusid paljudesse erinevatesse jumalustesse · Taara oli kõige levinum Saaremaal · Setodel oli Peko · Eestlased arvasid, et hiied on pühad · Eestlased ei julgenud kiskjaid nende nimedega nimetada · Pildil on taara Loodame, et teile meeldis!
koostamist, haljastamist, puude ja taimede hooldust avalikus linnaruumis, avalikude linnaruumide kujundamist, harvem eraaedade kujundamist. Pärandkultuur Pärandkultuuri alla kuulub kõik see, mis on kadumas. Pärandkultuur on väga lai mõiste ning neid asju, mis selle alla kuulub on üksjagu. Nendeks on näiteks: vanad ehitised, kooguga talu- ja karjamaakaevud, vanad lautrikohad, vesiveskid ja veskipaisud, puust kirikud, savitöngid ja lubjapõletuskohad, pärimustega seotud puud ja kivid, hiied, ohvrikivid, vanad kivisillad ja verstapostid, kiviaiad, tuuleveskid, parvetuskohad, söemiilimiskohad ja linaleod, tõrvaahjud, raua- ja ookrileiukohad, munakiviteed, katkukülade ja katkusurnuaedade asemed, vanad kohanimed ning veel loendamatud mälestised seovad eestlasi oma isamaaga. Omaette kategooriaks pärandkultuuris on pärandmaastikud ja pärandkooslused puisniidud ja karjamaad, rannaniidud, luhaniidud nende tähtsustamiseks ja taastamiseks on tänu
loodust. Tunti metsaisasid ja –emasid, põllu- ja veevaime. Tuntud oli koduhaldjas TÕNN, setudel PEKO (viljasalves). Jumala mõistet teati, kuid suuri ja tähtsaid jumalaid ei olnud. Henriku kroonikas nimetatakse jumalat – TARAPITAT (Taara), kes oli saarlaste jumal. Hilisemal ajal austati jumal UKU’t. OHVRIPAIGAD. Vaimud, haldjad ja jumalad ei olnud oma loomult ei head ega halvad. Nendega pidi hästi läbi saama. Selleks toodi ande ehk ohverdati. Ohvrite toomise kohad olid hiied, ka üksikud puud, allikad, kivid, harva mäed. PÜHAD PUUD olid eelkõige tammed ja pärnad. Pühade puude okstele kinnitati paelu, lõnga ja riideribasid. OHVRIKIVIDE pealispinnal olid lohud (O,2 – 1 m). OHVRIALLIKAD olid mitmesuguste nimedega: püha-, tervise-, elu-, ilmaallikad jt. Ohverdamist toimetati pühade ajal ning enne ja pärast tähtsamaid ettevõtmisi (sõda). Kõige sobivam päev oli NELJAPÄEV. ENNUSTAMINE, NÕIDUMINE JA MAAGIA.
Looduskaitse ajalugu Eestis 2010 Kui kord kõik algas ... · Umbes 5 000 aastat tagasi Eestisse ränanud hõimud suhtusid loodusesse austusega · Neil olid pühad paigad: hiied, kivid, puud, jõed · Eestis on praeguseks teada ligi 550 hiit ja enam kui 2 000 pühapaika Esimesed loodust kaitsvad seadused · Aastast 1297 on teada esimene seadus nimelt keelas Taani kuningas metsaraie Tallina lähisaartel · 1664. aastal laienes Eestisse Rootsi metsaseadus · Aastal 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts, kõigepealt lasid nad eemaldada Emajõest palju kalatõkkeid 1910. aasta Eesti looduskaitse algus · Rajati Eestisse esimene looduskaitseala Vilsandi
Muinasajal polnud meil ühtset pilti sellest, mis saab pärast surma, kuid seda ei peetsime inimese teekonna lõpuks. Me arvasime, et hinged lähevad teise ilma, kuid tulevad vahel maa peale tagasi. Meie kasutasime juba enne ristiusustamist seitsmepäevast nädalat loendades taevas näha olevaid kuid. Olulised olid suvine ja talvine pööripäev. Muinaajal oli elurütm aeglasem kui praegu ja pühad võisid kesta ka nädalaid. Metsa suhtusime lugupidavalt ja pühakohtadeks olid puudesalud ehk hiied. Samas veekeskkonda sel viisil ei suhtusime, kuna vetepeeglit peetsime avauseks teise maailma. Üldiselt oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis mitte niivõrd kindel religioon. Aitäh kuulamise eest!
hingestatud alates puudest, põõsastest, loomadest ning lõpetades taeva ja maaga. Siinkohal väärib märkimist briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses esitatud väide, mille kohaselt esineb mingil määral animismi kõigis maailma usundites (kaasaarvatud ristiusus). Looduse ning ümbritseva maailma hingestatusega tuli animismi puhul ka see kaasa, et hingestatud objektidel oli oma üleloomulik vägi. Muistsete eestlaste jaoks olid kõige pühamad kohad hiied ehk looduslikud pühapaigad. Hiiede all peeti peamiselt silmas pühasid puudesalusid, aga leidus ka teisi pühapaiku, milleks võisid olla allikad, kivid, jõed või põlispuud. Mõningase üllatusena olid eestlased 12. sajandi lõpul veel ühed vähesed Euroopa rahvastest, kes ei olnud ristiusustatud, kuid seda ei kestnud kauaks. 13. sajandi vabadusvõitluses kaotasid eestlased ristisõdijatele ning ka Eestis hakati looma kiriklikku võimustruktuuri. See loomulikult ei tähenda, et
Esimesed teates eestlasest olid 98. a. ''Germania'' aestid ja fennid. II Al Jahis 1154 Maailmakaardi kirjeldus Naise positsioon Eestis oli kõrgem, kui lääne- ja lõunapoolsetel naabritel. Naiste ja meeste ehted olid kohati sarnased, intiimsuhete loomisel oli naiste vabadus küllaltki suur. Eestlased uskusid muinasajal, et kõik elusolendid omavad peale keha veel erilist väga või jõudu. Pühadeks paikadeks kujunesid ohvripaigad hiied või üksikud puud, Hiiepuu alune, allikad, kivid, mäed... Ohverdamine on andide toomine heatahtlikkuse saavutamiseks (et jumalatega hästi läbi saada). Targad ehk nõiad olid inimesed, kes oskasid loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Nad pidid ka ise selleks omama erilist väge. Pühaks päevaks oli neljapäev.
töörõivad. Rõivad valmistati ise. Rahvausund- eestlased uskusid haldjatesse ja vaimudesse, ohverdati hingedele ja loodusvaimudele. Elukeskkond- elukeskkonnaks oli talukultuur, tähtsaimaks hooneks oli rehielamu, mis täitis mitmete hoonete ülesannet. Eestlastel olid ka omapärased pulma ja matmiskombed. Pulmadel olid kindlad kombed, pulmad kestsid enamasti mitu päeva. Eesti religiooni tähtsaks osaks oli haldjate, vaimude ja esivanemate kummardamine. Pühadeks paikadeks olid hiied, Lõuna-Eestis pigem hiiepuud või allikad ja ojad. Austati lahkunuid ja osadel juhtudel ka kardeti neid. Eesti usundist puudub mütoloogia, kuid on erinevaid rahvalaule, mis räägivad oma loo. Maaharimisega kaasnes ka erinevate jumalate kummardamine ja neile ohverdamine, kellelt loodeti saada kas siis head viljaaastat või tervet ja viljakat karja. Enim tuntud jumalad on Peko ja Uku. Hoolega jälgiti rahvakalendrit, mille tähtpäevi järgitakse tänase päevani (näiteks hingedepäev)
Euroopa turul oli suur. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Eestlased tegelesid ka röövretkedel saadud vara ja vangide orjadeks müügiga. 20. Kuidas hinnata eestlaste suhtumist ristiusku Muinasaja lõpul? (arutle) Eestlastele see ei meeldinud. Kristlus toodi vägivallaga, jäi läbi aegade meie esivanematele võõraks ning seostus eelkõige võõra võimuga. 21. Vene kirves - ; Pulli küla - ; Rehi - ; Hiied - ; Vene kirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Pulli küla on küla Pärnumaal Sauga vallas. Vanim Eesti asula, mesoliitiline (85009000 eKr) Pulli asula. Rehi talurahvaarhitektuuris hoone, kus kuivatati ja peksti vilja. Lõuna - Eesti rehtedes töödeldi ka lina. Hiied looduslik püha, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil
Jääaeg 11-13000a tagasi. Muinasaega uurib arheoloogia. irmuisted-savipotid,kirved. kinnismuisted linnused, hiied. Kiviaeg 8at keskpaik eKR 2 at keskpaik eKr. Vanem kiviaeg paleoliitikum, keskmine ka mesoliitikum 9000-5000, noorem ka neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-...
Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulevad välja koduseid külastama. Selleks puhuks pani pererahvas lauale parima toidu, küttis sauna ja jättis hingedele vihad. Hingede ajal (tänapäeval tähistatakse hingede päeva 2. novembril) ei tohtinud lärmi teha, see võis hingesid pahandada. Maausundis oli oluline vaimude ja haldjatega heades suhetes olemine. Selle tagamiseks viidi läbi ohverdamisi. Andide toomiseks olid kindlad paigad hiied. Hiis võis olla nii kivi, puu, allikas või mingi muu loodusobjekt. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad. Hiies ei tohtinud puid raiuda, heina niita, metsaande korjata ega loomi karjatada. Mõnel pool arvati hiies elavat hiie noormeest või neitsit. Ohverdamine toimus tava kohaselt pühadel või hingede ajal, tavaliselt ,,pühal päeval" neljapäeval. Hiite läheduses asus tavaliselt ohvrikivi ehk lohukivi kivi, milles on looduslik või inimtekkeline lohk.
Peale surma jätkab hing oma elu hiies või kalmistul Arvati ka, et surnud inimese hing siirdub putukatesse 3. Suhtumine loodusobjektidesse Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Oli seisukoht nagu mina talle, nii tema mulle. Neisse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejaiks. 4. Eestlaste muinasjumalad Muinas jumalad olid Uku ja Taara, kuid neil ei olnud suurt tähtsust. 5. Kuhu ja milleks ohverdati? Ohvripaigad olid hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed. Ohverdati, et muuta vaimud, haldjad ja jumalad heatahtlikuks. 6. Maagia tähtsus Maagia tähtsus seisnes selles, et usuti, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. 7. 3 näidet ristiusu mõjude kohta Laibamatmise komme Surnu maeti peaga lääne poole Hakati kandma väikseid pronksristikesi
Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Samas polnud ta ka heatahtlik, vaid neutraalne - metsa seaduste täitja võis oodata head vastuvõttu, mittetäitja aga eksitamist või hullematki. Loodusjõudude abi oli vaja vilja- ja karjakasvatuses. Et nende heasoovlikkust kindlustada, toodi iga tähtsama ettevõtmise puhul ohvreid. Ohvrid pandi pühasse paika maha või pisteti puuõõnsusse. Peamiselt ohverdati raha, kanu, õlut, hobuseid, sokkusid, kitsi, leiba, juurvilju. Ohvripaikadeks olid eelkõige hiied - pühaks peetavad metsasalud, aga ka mäed, kivid, allikad, puud või muud pühad paigad. Kui hiis oli omaette metsasalu, oli see enamasti tammik, kuid hiiepuid võis olla ka teist liiki. Pühast hiiest ei tohtinud võtta puulehtegi ega maast midagi korjata nii kaugelt, kuhu puude vari ulatus. Ainult haiguse puhul võis korjata marju või lehti, sest need arvati olevat raviva toimega. Lihtsamatel puhkudel aitas ka ainult paelte või lintide ohverdamisest. Palju on teada selliseid puid,
Tähtsamad olid naissoost vaimud haldjad. Haldjatega pidi hästi läbi saama, sellepärast ohverdati igast asjast natuke ka neile. Kõrgjumalaid oli vähe, konkreetselt on teada ainult ühte taraphitat. Tänapäeval ei usuta enam muinasjumalatsesse, usutakse põhiliselt ainult ühte jumalasse. Vaimude,haldjate ja jumalate heatahtlikkust püüti saavutada ohverdamisega. Selleks olid kindlad ohvripaigad hiied, allikad,kivid, mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Ohvrikividel olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud lohud, kuhu pandi ande. Ohverdati tavaliselt suuremate ettevõtmiste eel või järel ja pühade ajal. Kõige sobivamaks peeti neljapäeva. Tänapäevani pole ohverdamine säilinud, püütakse lihtsalt olla jumalale meele järgi oma käitumise ja tegudega.
Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas Kultuslikud muistised Ohvrikivid, kultusekivid Pühad puud ja hiied Pühad veekogud (ohvriallikad, jõed, järved) Ohvriaiad, ohvrikaevud jne Ohvrikivi Ohvrikivi Tartu Toomemäel Liukivi Lohukivid (e väikese- lohulised kultusekivid) Eestis üle 1750 Palivere ohvripuu (künnapuu) Saula siniallikad Irdleid sõjanuiapea Hargla Tammekülast Venemaal levinud sõjanuiatüübid Bayeux' vaip Skulptuurigrupp Karja kirikus Saaremaal Peitleid - aare
üle ei astuta. Elatakse selle järgi, mida nad usutakse. Samas ei ole religioossed ainsad, on ka loodususk. Näiteks ürgajal usuti ju et loomadel, puudel ning loodusnähtustel on hinged. Näiteks indiaanlased uskusid, et nende eelkäiad on rebased, hundid, kotkad või muud loomad. Mõnes usundis peeti enne jahile minekut rituaale jahiõnne saamiseks. Selliseid usundi pooldajaid nimetatakse paganates. Ka muinaseestlased olid taarausulised. Seetõttu on meil hiied, pühatammikud. Ka praegu on Eestimaa pinnal üpriski palju inimesi, kes pole oma muistsest usundist loobunud. Praeguses ühiskonnas on ka neid, kes võtavad endale mingi usu moe pärast. Kas siis selle pärast, et niiöelda äge olla või nõuab nende arvates seda ühiskondlik positsioon. Sellisel juhul väljas pool koduseinu ehk tunduvadki, et nad on valinud endale kindla usundi, käivad kirikus ning peavad usupühi. Kuid tegelikult pole nad seda vähemalgi määral.
,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under kui ka Heiti Talvik elasid oma viimastel eluaastatel välismaal, kuid sellest hoolimata panid mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest.
Nõiad e targad viisid läbi rituaale. Mõne allika veel oli eriline ravimisvägi, mõni void käte pealepanemisega võtta ära haiguse, teatavatel sõnadel oli vägi teha kurja(sajatus) või head(raviloitsud). Tarapita-saarlaste jumal Väge suunati maagiaga. Ennustamine põhineb uskumusel, et tulevik on kusagil juba määratud ja et teadja inimene oskab tulevikumärgid olevikust üles otsida. Surnute ja hingedega seonduv oli tähtsal kohal. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied. Tervikuna oli muinasusund pigem elu-ja mõtteviis kui kindel religion.
MUINASAEG 1.Muinasaja periodiseerimine 1. Kiviaeg · Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmist...
Vanem-Edda ( siia lisage mingi eessõna, näiteks: ) Mina lugesin Noorem-Edda asemel Vanem-Eddat ning võin rahuga öelda, et tegin vist õige valiku, sest raamat oli väga huvitav ja kuigi seda oli kohati veidi raske mõista, oli see minu jaoks arusaadav. Minu vastused eeposteküsimustele võivad erineda, kuna ka Noorem-Edda erineb Vanem-Eddast nii kirjapildilt ja arvan, et veidi ka sisult, kuna need read ja salmid on lausa müstilisel kombel kirja pandud ning nendest on tunda(kui imelikult see ka ei kõla) vanaaegset ja mütoloogilist hingust. Kirjutan nüüd veidi eepose maailmapildist. Pärimuse järgi oli maailmas kolm tasemet, mis jagunesid erinevateks ilmadeks: Idavöllr, taevane ilm(Muuspell, tuleilm; Aalfheimr, alfide maa; Asgrard, aaside maa); Midgardr, keskmine ilm(Midgardr, inimeste maa; Jöötunheimr, jöötunite maa; Vanaheimr, vaanide maa); Niflheimr, allilm(Svartalfaheimr, kurjade haldjate maa; Niflhel, sur...
Inimesed, kes loitsisid, nõidusid või oskasid haigusi ravida, nimetati tarkadeks.Inimese isikupära kandja hing. Usuti hauatagusesse ellu. Elus ja eluta loodust hingestati animism. Eestlastel ei olnud selgepiirilisi jumalaid, küll aga mainitakse eestlaste jumalat Tarapitat, keda ka lahingus appi hüüti. Eestlaste pühapaikadeks olid hiied, ehk pühad puudesalud, allikatel aga on eriline raviv vägi; eestlased olid ebausklikud, kanti amulette, loeti loitse, ohverdati loomi ja ka inimesi. Miks algas muistne vabadusvõitlus? (kirjelda tähtsamaid lahinguid ja nende tulemusi) 1208 sügis Muistse Vabadusvõitluse algus Eestis 1210 Ümera lahing, eestlaste võit 1217 veebruar sakslased tungisid Otepää linnusesse ja said eestastelt lüüa 1217 21
Muinasaeg ..ehk ka esiaeg. Puuduvad kirjalikud allikad. Allikad : arheoloogilised, dendroloogilised, etnoloogilised, rahvaluule. Arheoloogiline kultuur on ühe piirkonna sarnaste tunnuste põhjal dateeritav muinaskultuur. Kiviaeg (X-II at eKr) Esimese ilmaasustuse jäljed u 11 000a vanused. Pulli küla või Reiu jõe asula on vanim, kuulusid kunda kultuuri rahvale ( see on nime saanud ühe varem avastatud asukoha järgi Lammasmäel). Seda aega nim keskmiseks kiviajaks e mesoliitikumiks, mis kestis 5 at eKr. Tööriistasi valmistati kivist, luust, sarvest ning ka puust. Koduloomaks koer, elatusid jahist ja kalapüügist. Peamisteks lihaloomadeks: põder, kobrad, hülged. Jahti peeti odade, vibude ja nooltega; kala püüti ahingute, harpuunide ning võrguga. Hoonetüübiks võib oletada püstkoda. Polnud midagi ühist soome-ugri keelega. Kunda kultuuri esindajad võisid tulla Kirde-Poolast või Lõuna-Leedust. ...
vaimudesse, haldjatesse, nõidadesse seotud nähtustega või siis järgiti hoopis (tarkadesse), kes omasid erilist väge, ja vanu tavasid. oma jumalatesse. Tekkisid mitmesugused 16. sajandil toimus Eestis reformatsioon, kodu- või majahaldjad. Kõigi nendega tuli mis leidis kiiresti palju poolehoidjaid, alati hästi läbi saada ning sellejaoks loodi sest sellel polnud, erinevalt katoliku neile ohvripaigad hiied, üksikud puud, kirikust, nii palju kohustusi. allikad, kivid. 12. sajandil muinasaja lõpul hakati levitama ristiusku. Majandus Kuna algselt polnud miski väga arenenud, Olulisimaks majandusharuks oli ikka siis peamisteks tegevusaladeks olid põllumajandus, sellega tegelesid kalapüük, küttimine ja korilus, sellest põhimõtteliselt kõik väljaspool linna
Minose ajastu Liilia-prints 2100-1800 eKr Knossoses Troonisaal Knossoses Mis taim? Kikkaputk (Angelica sylvestris) Taimestus ja nümfeionid • Vahemere-äärne taimestus on äärmiselt liigirikas. • Kreeklased kasvatasid laialdaselt taimi pottides: granaadipuu, mürt (meil rahvasuus ka mirt), roosid, liiliad, iirised jt. • Pühapaikade (nümfeionid) ümber kasvasid muuhulgas mustad paplid, küpressid, plaatanid, maasika- ja loorberipuud jne. Nümfeionite ümber ka pühad hiied (alsos). Kuulsaimad olid Delfi pühamu metsad. Pühadest hiitest olümpiamängudeni • Nümfeionist ja selle modifikatsioonist kujunes hiljem välja Euroopa aiakunsti põhiteema. • Pühadest hiitest arenenud avalikes parkides korraldati võistumänge (agon´e). Sellesse kuulusid kogu võimlemine ja muu sport, ka nn. olümpiamängud, ratsasport, hobustega võiduajamine ja muusika. Selline sisu mõjutas nende aiakunstilisi lahendusi.
· Vertikaalselt jaotab maailmapuu ilmaruumi kolmeks tasandiks ülal ilm kõrgemate olendite tarvis, keskmine ilm lihtsurelike jaoks ning allilm siit ilmast lahkunute hingete ja pahasoovlike vaimolendite jaoks. · Horisontaalselt aga jaotab ilmapuu see maailma telg kogu ilma ruumi neljaks ilmakaareks. Selline maailma käsitlus on meile tuttav esmajoones samanistlikust kultuuriruumist. Pühad hiied · Pühade puude ja pühade metsasalude kultus on väga vana ja laialt levinud nähtus, mis peale soomeugrilaste on iseloomulik meie lähematest naabritest ka balti ja germaani rahvastele. · Kurumäel on tamm, mille läbimõõte tüvest on umbes kaks meetrit. Usuti, et koor on tervendava mõjuga. Praeguseks on see kuivanud puuu. Puu all on ka pühakute ikoonid. Ristimärk ja ristiusk · Ristimärk kui ristiusu tähtsaim sümbol
· Rikkalik taimestus müüri juures pikemad taimed aga mida rohkem sügavamale aeda seda madalamaks taimed läksid · Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid · Tsentraalne nelinurkne või T-kujuline bassein 5. Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas · Kreeka aiad jagunesid kolmeks: 1) Linnaiad eeslinnade roheline vöönd 2) Mõisaaiad Tarbeaiad ( istandused) 3) Pargid pühad hiied, paradiisaed · Areng: Vana-Kreeka aedade ja parkide algus: Istutused pühapaikade, templite ja palvekohtade juurde. Taimmaterjal: tammed, küpressid, jalakad ja õlipuud, hiljem viigi ja loorberipuud · Katusega sammaskäik peristüül · Linnaaiad: Väiksemad eraaiad, rajati puu, köögivilja ja ürdiaed · Roomaaia areng: 1) Peatänavate koondumine templiga keskväljakule 2)
lehm või härg 40-50 g 1 dirhem (Araabia hõbemünt) = 2,5-2,6 g hõbedat = 1 nugisenahk, 1 siga või 1 lammas Eluviisist Kujunes uus elamutüüp: rehielamu (eluruum + rehealune) Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla Rehielamu ja hoov Muinasmaakonnad Muinasusundist Animism elusa ja eluta looduse hingestamine Austati vaime, haldjaid. Tähtsamad jumalad Taara, Uku. Hea läbisaamine jumalustega tagati ohverdamisega. Ohvripaikadeks olid: hiied veekogud (allikad, järved) kivid Pühaks päevaks peeti neljapäeva. Ristiusku tunti ja ilmselt ei suhtutud sellesse esialgu vaenulikult. Kunda ohvrikivi Tamme Lauri tamm Maahaldja ohvriauk Hing ja vägi Vägi eriline jõud, mida võis leida kõikjalt: tuules, äikeses, küüntes, vere, siseelundites, sõnades. Targad (nõiad) olid suurt väge käsutavad inimesed. Hing kandis inimese isikupära ja hoidis keha elus. Surm tähendas hinge lahkumist.
Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu (kreeka keeles ἱστορία - historia, mis tähendab uurimust) tähendab nii minevikus toimunut kui ka mineviku taasesistamist. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Kui vanaks hinnatakse planeeti maa? Maa tekkis umbes 4,54 miljardit aastat tagasi. 3. Millal ja mis põhjusel algas ajalugu? Hakati huvituma, mis enne toimus. 4. Millal sai Eesti ajalugu üldse võimalikuks? Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Selle alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. 5. Kuidas periodiseeritakse üldjoontes muinasaega? Kiviaeg, Pronksiaeg ja Rauaaeg. 6...
Sageli arvatakse, et tema nimi oli tegelikult Taara, aga kroonik ei saanud sellest täpselt aru ja pani kirja sõja- ja palve-hüüu ,,Taara, avita". Henriku järgi oli Taara eelkõige saarlaste jumal, aga tuntud ka Virumaal, kus ta olevat sündinud. Vaimud, haldjad ja jumalad - nendega oli vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad - hiied või üksikud puud, allikad, kivid, harvemini mäed, järved ja jõed. Pühadeks puudeks peeti eelkõige tammesid ja pärnasid. Osa ohvrikivide pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpul ohvrikividena edasi üksikuid pronksi-või varasel rauaajal levinud väikeste lohkudega lo-hukive.Ohverdamine leidis aset esmajoones pühade ajal ja suuremate ettevõtmiste eel ning järel. Kõige sobivamaks
AJALUGU 1)Muinasaja periodiseerimine. Kiviaeg: vanem kiviaeg ehk paleoliitikum-inimese kujunemine-Põhja-Euroopaviimane jääaeg keskmine-kiviaeg ehk mesoliitikum- u 9000-5000 a eKr noorem kiviaeg ehk neoliitikum- u 5000-1800 a eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg- u 1800-1100 a eKr noorem pronksiaeg- u 1100-500 a eKr Rauaaeg: Vanem rauaaeg: eel-Rooma rauaaeg-u 500 a eKr- 50 a pKr Rooma rauaaeg- 50- u 450 a Keskmine rauaaeg- u 450-800a noorem rauaaeg: Viikingiaeg- u 800-1050 hilisrauaaeg- u 1050-1200a 2)Eesti ajalooline periodiseering: Keskaeg: 12/13 saj- 15/16 saj Uusaeg: 15/16 saj- 1918 ( varauusaeg- 15/16 saj-1816/1819) uusimaeg-1918a-... 3)Kammkeraamiks kultuur Umbes 4000 aasta paiku eKr levis Eestis uus kultuur. Kautusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välisküljed olid ilustatud lohukeste ja väikeste tähete ja ribadega.Muster meenutas nagu oleks seda tehtud kammiga, sp ...
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2007. a India Pühad puud, pühad hiied, pargid, Vaiksed rahulikud aiad varju ja Püha viigipuu kasvab saluks. Apelsin, sidrun. Puuviljad, üksikpuud. veega. Veebasseinid, kanalid, Veetaimed: lootosed, liiliad. köögiviljad, maitsetaimed. Langev vesi, vaated üle oru. pesemisrituaalid, meditatsioon.
vanausuliste kogudus. Vanausuliste traditsioonidest ja eluolust aitab ülevaate saada muuseum, mis 1998. aastal Kolkja külas avati (Vene Vanausulised..., 2012). Linte küla Tegu on ühe Räpina valla suurema asulaga, mida esmakordselt mainiti 1582. aastal. Rahvapärimuses on säilinud lood kuidas küla hiietargad mäel lindude lennusuuna järgi tulevikku ennustamas käisid, mistõttu on Arumäge nimetama hakatud Lindemäeks ja küla Linde külaks. Lindemäel asusid ka pühad hiied, kus viidi läbi ohverdamisrituaale. Rituaalide läbiviiaks oli naisterahvas nimega Maarja, mistõttu hakati mäge hiljem nimetama Maarjamäeks. Põhjasõja eelne suur näljahada, mis tõi endaga kaasa taudi, nõudis paljude inimeste elud. Taudiohvrid maeti Maarjamäela. Vana kalmistu olemasolu sai kinnitust kui 20- sajandi alguses kruusakaevandamise käigus, tuli maa seest välja palju inimluid. Kruusakaevandamine jätkus ka nõukogude ajal, mistõttu on iidsed hiied hävinud
toimetamise paigad.Üldiselt oli kultus tõenäoliselt perekeskne ja praktilise iseloomuga, kutselisi preestreid ja keerukat mütoloogiat polnud. Loomismüütidest võib jälgi leida 5 rahvalauludest. Oletatavasti uskusid meie esivanemad, et maailm tekkis hiigellinnu munast ning keerles ümber ilmasamba ümber, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Tähtsal kohal oli ohverdamine. Ohvipaikadeks olid hiied, üksikud puud (tamm, pärn), allikad, kivid, mäed, järved, ning jõed. Ohverdamine toimus peamiselt pühade ajal ja tähtsamate tööde eel ja järel. Kõige sobivam nädalapäev ohverdamiseks oli neljapäev. Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste (vangistatud vaenlaste) ohverdamisest. Ohvrikivid paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni talu õues või aias
Tsentraalne, nelinurkne või T- kujuline bassein. Rikkalik taimestik. Teeba aed. 5.Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Kreeka maastikuks järsk maapind, kus kohtuvad meri ja ebaregulaarse rannajoonega katkendlik manner. Linnaaiad. Mõisaaiad. Pargid. Linnades väiksemad eraaiad, mis moodustasid eeslinnades rohelise vööndi. Rajati puu-, köögivilja- ja ürdiaedu. Maal põllumajandussaaduste kasvatamise kõrval nn. mõisaaiad. Pühad hiied kujunesid üldkasutatavateks parkideks. Hellenismi perioodil linnaplaneerimise käigus rajati linnadesse haljasalasid. Parnassose mägi Delfis. Linnaplaneerimine: Turgudel oli läheduses sadamad ja mererannad. Mileetos: Rannajoon on pikem ja teravam ja vastavalt rannajaotusele on välja kujunenud linn. Teater oli rohkem vaesemate inimeste poolel. Pärsia aedade sünd. Aleksander Suure rajatud Egiptuse Aleksandria linn, aastast 331/332.a.e. Kr. Niiluse deltas. Rooma: Egiptuse aedade suletus
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
Eestlaste vana rahvausku ja usulisi tõekspidamisi siiski ei suudetud hävitada, mida tõendavad veel praegugi Eestis paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised. Hiiekultust püüti hävitada paljude endiste hiite kohale ristiusu kirikute ehitamisega. Hiies kasvanud hingepuud (neid ehiti paelte, riiete, loomaluudega jm.) otsekui juhtisid mõtted hingede surematusele. Seepärast keelati pühapaiku rüvetada ja rikkuda (oksi murda, tallata jms.). Surnutele toodi siia sööke, jooke, rõivaid, ehteid, raha jne. Ohverdamine toimus peamiselt hiites. O
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
