Saue Gümnaasium Meie aja kangelane Heino Kalm Robert Kadak 6.e 2018 See on teemamapp meie aja kangelasest, kelleks on minu arvates Heino Kalm. 1 Pean Heinot kangelaseks, kuna ta on küll täiesti tavaline inimene aga aitab vaeseid inimesi, kes kardavad naeratada, sest neil pole raha hammaste korda tegemiseks. Selles mapis räägin ma lühidalt Heino elust, tööst ja tegemistest ja sellest, miks ma pean teda meie aja kangelaseks. Lisasin ka pildid, mis kirjeldavad Heinot. Sisukord 2 1. Sisukord----------------------------------------------------------------------
Motivatsioon Motivatsioonil on üldiselt öeldes kaks suunda – sisemine ehk kaasa tõmbav ja väline ehk tagant lükkav. Sisemine motivatsioon vastab väitele ma tahan seda teha. Väline aga väitele ma pean seda tegema. (Eero Kalm 2011) Kui tahad ennast millekski motiveerida tuleb küsida endalt järgmised küsimused: Miks ma seda teha tahan? Mida see mulle annab? Mille poolest see mulle meeldib? Peale seda pead oma eesmärgi väikesteks tükkideks jagama, kuna väikesi eesmärke on kergem saavutada ja eesmärkide saavutamine julgustab edasi liikuma. Enda motiveerimisele aitab kaasa ka energiavarude taastamine, tervislik toitumine ja korralikult puhkamine. (Tudengiveeb.ee)
Noarootsi Gümnaasium Kalevipojaga seonduvad kohad Referaat Autor: Kaisa Kask 10 i 1 Sisukord Kalevipoeg Glehni park.......................................................................3 Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäe....................................3-4 Kalevipoja kalm..............................................................................4-5 ,,Kalevipoeg kündmas".........................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv......................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................7
korrasolev raudteeühendus Venemaa ja Riia vahel. Linna ümbruses olid selle kaitsmiseks ka sõjajõud, eelkõige enamlaste eliitväeosa ja Läti kütiarmee üksused. 25. jaanuaril, 1919 tegi selle aegne Eesti sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner oma lõunarindele ülesandeks võtta ära Võru ja Valga. Vastav rindejuhataja käsk anti välja 28. jaanuaril kell 12.00. Tartu-Valga väegrupil tuli Soome vabatahtlikega, Põhja Poegadega, rügemendi pea polkovnik Hans Kalm juhatusel tungida soomusrongide toel Tartust ja Võrust mööda laiarööpmelist raudteed Valga suunas. Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005. Hans Kalm 21.04.1889 01.02.1981 http://www.histrodamus.ee/index.php? event=Show_event&event_id=2056&layer=117&lang=est#2051 21.03.2012 / 20:47 Nõupidamine Paju lahingu eel 30
Pidades silmas ilmastikuolude pikaajalisi muutusi oleks soovitav kui see periood oleks veelgi pikem.(J. Jaagus, R. Ahas, A. Aasa, 2002) Kliimamuutused planeedil Maa Planeedi Maa kliima on olnud alati muutumises ja ta on seda ka praegu. Pole olemas ühtegi vettpidavat alust tõestamaks vastupidist. Suur osa inimkonnale teadaolevaid kliimamuutusi on olnud tsüklilised, mis põhjalikumal analüüsimisel on osutunud mõne pikemaajalise kliimatsükli osaks. (V. Kalm, 2009) Vaadeldes üpris pikka perioodi võime väita, et hetkel elame me üsnagi stabiilsel ja soojal jäävaheajal, mida kutsutakse Holotseeniks. Antud jäävaheaeg algas hinnanguliselt 11 500 aastat tagasi. (S. Veski, 2005) Minevikust on teada, et meie planeet on läbi teinud mitmeid jääaegasid, mille vahepeal on olnud jäävaheajad. Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid
Martin Kalm – G klass Argo ja Arko klaveriduo Kolmapäeval, 15. märtsil käis Jõgevamaa Gümnaasiumis esinemas Argo ja Arko klaveriduo. Duo koosneb kahest noorest 17-aastasest poisist, kes on suurema aja oma elust mänginud klaverit. Argo Jentson 7 aastat ja Arko Narits juba 11 aastat. Poisid on koos mänginud alates 2015. aasta algusest. Enne kontserdi algust oli meeleolu ärev ja kõik ootasid kannatamatult duot esinema.
Autokütused Martin Kalm Mootorid Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin Omase lõhnaga. Keeb 30–200 °C Enamasti värvusetu Nafta töötlemisel 76, 80, 93 EL – S sisaldada ei tohi Diisel Diisel – kollaka värvusega Keeb 200-300 °C juures Nafta töötlemisel Biodiisel rasvhapete metüülesterite segu Tooraineks taimeõli, loomne rasv Kütteväärtus, võimsus madalam Saaste väike Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli? Taaskasutus Volkswagen, Mercedez Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas Säästad oma raha Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult 45% soodsamalt (10€ - 5,5€ ) Paigaldus varieerub 500-2300€
http://www.vabatahtlikud.ee/vta/public/vt_motiveerimine.pdf[10.10.2014] 2. Tudengiveeb.ee, Kuidas motivatsioon tekib? https://tudengiveeb.ee/et/esileht/toeoeturule-sisenemine/23-oppimine/praktilised- nouanded-korgkoolis-toimetulekuks/76-kuidas-leida-motivatsiooni[10.10.2014] 3. Vikipeedia (11.03.2013) Motivatsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon[10.10.2014] 4. Elvag.edu.ee, Mis on motivatsioon? http://www.elvag.edu.ee/~ardo/praks/motivatsioon.pdf[20.10.2014] 5. Kalm, E (2011), Sisemine motivatsioon http://www.tark.ee/sisemine-motivatsioon[20.10.2014]
Ameti nimetus õpilase nimi kuupäev materjali koostas Kairi Kalm oktoober 2013 Ameti lühikirjeldus Kasuta selliseid lehekülgi info leidmiseks nagu https://www.tootukassa.ee/ http://www.kutsekoda.ee/et/index http://kutseharidus.ee/ ...Ameti õppimisvõimalused Nimeta vähemalt 3 kooli, kursust, mis maksab? Üks ametit isaloomustav pilt Kus pakutakse tänasel päeval tööd? Leia hetkel pakutavad töökohad nii Eestis kui ka välismaal vähemalt 3 Mis on palk? Tööandja nõuded töötajale Leiad töökuulutustest
Selle tagamiseks peavad rühma ees-märgid olema liikmetele __arusaadava ja nende poolt _heakskiidetud_ Kui eesmärgid ei ühti, tekivad _probleemid__, mille tagajärjeks on __efektiivsuse _langus. Rühm ei ole __püsiv_, vaid _dünaamiline_ . Rühmaliikmeid mõjutavad rühma eesmärk, rühmanormid ,__rollid_ , _staatus_, rühma suurus, _`´meie tunne`_. Enamikus organisatsioonides võib eristada kolme liiki norme: _tegutsemine_ , _riietus_, _lojaalsus_ . 3) Moodusta õiged paarid! Valdo Kalm - AS EMT Sandor Liive - Eesti Energia Peter Hunt - Wendre AS Priit Perens - AS Swedbank Jaanus Murakas - e) AS Swedbank Urmas Sõõrumaa Julgestusteenistus AS ESS Kaido Kaare - AS Kalev Armin Karu - Olympic Entertainment Group 4. Kes valiti 2014. a parimaks juhiks? __Lauri Tabur_
-enterprise who develops and markets telecommunication and information technology related services, solutions and environments. EMT was founded in 1991 as an Estonian- Swedish-Finnish joint company, on April 28 EMT started its operation. In June the first EMT 450 client was able to call with a mobile phone in Estonia. EMT develops and markets telecommunication and information technology related services, solutions and environments in Estonia and increasingly for export. EMT owns and operates telecommunications networks in the domestic Estonian market. Main brands are quality and clear communication. Main products are mobile phones, laptops, internet and some other electronical machines (photo and video cameras, MP3- players and so on) EMT's mission is to create for its customers' opportunities to be successful in ...
Arvustus „November“ „November“ on 2017. aastal esilinastunud film, mis põhineb Andrus Kivirähki raamatul „Rehepapp“. Kui raamat rääkis rohkem Sandrist, Rehepapist, tema tarkusest ja nutikusest ning kuidas ta toime tuli, siis film pühendus hoopis rohkem Hansu, Liina ja mõisapreili armukolmnurgale. Film oli võrreldes raamtuga ka palju süngem ja tõsisem, pisut õudusfilmi moodi. Mulle meeldis filmi juures see, et raamatust polnud eriti asju välja jäänud, detaile oli piisavalt ja, et need näitlejad sobisid sinna suurepäraselt. Näiteks, Hans (Jörgen Liik), Sander (Heino Kalm) ja Liina (Rea Lest) olid filmis täpselt samasugused, nagu ma neid raamatut lugedes ette kujutasin, aga ainuke, kelle välimus mulle üllatusena tuli oli filmis Endel (Taimo Kõrvemaa). Minu kujutluste järgi raamatust oli Endel üks keskmist kasvu, väikese habemega noor mees, kes lihtsalt väga palju ropendas ja vandus, aga filmis oli ta hoopis üks suur, habemega, pikkade juu...
Aadress: Narva mnt 104, Tartu Valmis: 18821884, lõplikult 1903 Luteri kirik Stiil: Neogooti Peetri kirik Neogooti stiil: * interjöör Tähelepanuvääsed on: * altarisein (1900,Gustav Beermann), * altarimaal "Kutsuv Kristus" (1897, Johann Köler) * kahekümne kahe registriga orel (1891, Wilhelm Müllverstedt). Tartu Ülikool Tartu Ülikool Aadress: Ülikooli 18, Tartu Aeg: rajati ametlikult 1632. aastal Rektor: Volli Kalm Tartu Ülikool Üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida- Euroopas Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Tartu Ülikool 9 teaduskonda: * Arstiteaduskond * Filosoofiateaduskond * Kehakultuuriteaduskond * Loodus- ja tehnoloogiateaduskond * Majandusteaduskond * Matemaatika-informaatikateaduskond * Sotsiaal- ja haridusteaduskond * Usuteaduskond * Õigusteaduskond Tartu Ülikool
JULIUS KUPERJANOV 11.10.1894-02.02.1919 Elulugu Sündis Pihkvamaal Duhnova valla Lihhova külas. Esimesed 9 lapsepõlve aastat möödusid sünnikohas, kuid koolihariduse viletsa kättesaadavuse ning venestamise hirmus tõi isa Daniel pere tagasi Eestimaal. Pärast 5 aastat kestnud õpinguid Sipe ministeeriumikoolis astus 1910. a. Tartu Õpetajate seminari. 1915.a. veebruaris värvati Vene kroonu. Saksa okupatsioonipäevil (veebruar 1918.a.- november 1918.a.) tegeles üliaktiivselt põrmustatud Eesti Vabariigi heaks, saades Tartu linna ja maakonna omakaitse ja põrandaaluse tegevuse juhiks. 24.01.19. saabus nõudmisel koos pataljoniga Elvasse, kust algas Valga vabastamisoperatsioon. 31.01.19. sai tänu Valga operatsioonijuhi oberst Kalm`i järjestikustele kuritegelikele eksimustele Paju lahingus surmavalt haavata ning haavatutele korraldatud veo su...
augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses Lõuna-Rootsis Blekinge ja Smålandi piiril Karlskrona vallas. Tollal kuulus Blekinge Taanile ja Småland Rootsile. 3. Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool (lühend TRÜ). Tartu Ülikoolil on 9 teaduskonda ja 4 kolledzit (2012). Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm. 4. Jüriöö ülestõus oli aastatel 13431345 Põhja- ja Lääne- Eestis toimunud eestlaste vastuhakk, mille eesmärgiks oli sakslastest ja taanlastest võõrvallutajatest ning muistse vabadusvõitluse järel pealesurutud ristiusust vabanemine. 5. Suureks näljaks nimetatakse Eesti ajaloos Eesti- ja Liivimaal Rootsi võimu ajal 1695 1697 toimunud näljahäda. Tõenäoliselt oli tegemist kõige rängema näljahädaga,
,,Koit ja Hämarik" muistend "Emajõe sünd" - muistend Muistenditega üritas ta taastada eestlaste mütoloogiat. Mälestuse jäädvustamine Tartu Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel moodustati 1927. aasta lõpus Friedrich Robert Faehlmanni mälestuse jäädvustamise komitee. See toimis kuni 15. veebruarini 1934. Komitee ülesanded oli korrastada Faehlmanni kalm Jaani kiriku kalmistul, püstitada mälestussammas Toomel vana anatoomikumi ette ja anda välja mälestusalbum.
Rait Rehemets Andrian Veske Asutati 1632 aastal Tartu Ülikool on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool. Aastatel 19401941 ning 19441989 kandis nime Tartu Riiklik Ülikool. Tartu Ülikoolil on 9 teaduskonda ja 4 kolledzit (2012). Ülikooli rektor on alates 2012. aastast Volli Kalm. Ülikooli juhtimise struktuur on olnud eri aegadel erinev. Alates 2012. aastast on ülikooli juhtorganid nõukogu ja senat, varem olid need valitsus ja nõukogu. Tartu Ülikooli logo · Periodiseering Traditsiooniliselt liigitatakse Tartu Ülikooli ajalugu järgmiselt: 16321665 Academia Gustaviana: Rootsi võimu aluse ülikooli Tartuperiood 16901710 Academia GustavoCarolina: Rootsi võimu aluse ülikooli Pärnu periood 18021918 TsaariVene võimu alune periood
Lähis-Idas elava metsiku Ookerkassi ehk Liibüa kassiga (Felis silvestris lybica). Eeltoodule tuginedes võib väita, et kodukassi kodustamine sai alguse just sellest piirkonnast. Paraku ei võimalda pärilikkuse uuringud täpselt määrata kodustamise täpsemat aega. Selleks saab aga kasutada arheoloogilite leidude alusel saadud teavet. Hiljutiste 9500 aasta vanuste matmisplatside uuringute käigus Küprosel avastati inimhaudade kõrval ka pisikese kassi kalm. Tähelepanuväärne oli asjaolu, et ka kass oli maetud peaga läände, nagu inimesedki. Kassid on oma loomult üksildased kütid, kes kaitsevad ägedalt oma territooriumi. Nad on kitsalt kohanenud lihasööjad, kellele ei sobi inimeste toidulaualt ülejäänud taimne toit. Veel enam kassid ei vaja süsivesikuid ja neil puudub süljes neid lõhustav ensüüm amülaas. Kuidas siis leidsid inimesed ja kassid teineteist? Suure tõenäosusega on selle põhjuseks
Mina seda enam ei näe. Ometi saab temast minuväärne mees. Kui noorem poeg suureks on sirgunud ,tuleb tal vendadega liisku heita ,kes neist saab rahva kaitsjaks ja valitsejaks. Riik peab jääma jagamata, ühele pojale .Siis on ta tugev ja kindel. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud.. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive ,et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune Toompea. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Kaks kuud ta ainult kisas, siis rebis katki mähkmed, lõhkus voodi ja ronis põrandale roomama. Kolmekuiselt kõndis ta juba ringi. Nii kasvas Kalevi noorem poeg
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Heli kiirus Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilased:Kaarel Kalm Marko Karlson Maksim Kaidalov Mario Kajasalu Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 Tööülesanne Heli lainepikkuse määramine õhus. Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v = f kus v on lainete levimise kiirus, . -lainepikkus, f -sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi RT v =
Autor: Martin Kalm ,,Nimed Marmortahvlil" Albert Kivikase romaanil põhinev Teos võtab aset 20. sajandil Eestis, kui tuli võidelda enda vabaduse eest. Filmi keskmes on koolipoisid, kes kuuldes, et teiste koolide õpilased lähevad ka sõtta liituvad samuti sõjaga. Kokku moodustatakse 8 liikmeline rühm, kelle pealikuks saab Käsper. Film algab lipuvahetamise stseeniga, kus Ants, Enn, Käsper ja Käämer vahetavad ära Tartu Raekoja platsil lehviva lipu Eesti lipuga. Peale lipu heiskamist on stseen, kus Käsper tuleb uudisega, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased lähevad sõtta. Kuuldes uudistest hakatakse moodustama rühma. Kõige esimesena liitub Käsper, kes on enesekindel vabariiklane ja on seda kuni sõja lõpuni. Teisena liitub Martinson, siis Miljan, Mugur, Konsap, lõpuks veendakse ka patsifist Kohlapuu rühmaga liituma. Rühmaga liitumise vastu on Käämer ja algselt ka Ants. Ants on o...
Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla, mis ei olnud kaugeltki nii tabav. Samal päeval olid jõudnud partisanidele järele Soome "Põhjapojad" kolonel Hans Kalmi juhatusel. Nii soomusrongid kui ka partisanid anti tema käsutusse. Kolonel Kalm tahtis anda väsinud partisanidele järgmisel päeval puhkust ja saata ainult soomlasi Valka vallutama. Kuid Kuperjanov leidis, et see oleks partisanidele moraalselt äärmiselt raske, kui nemad nüüd pärast raskeid lahinguid ei saa maitsta oma võiduvilja võtta osa Valga vallutamisest. Kalm andis järele ja järgmisel päeval, 31. jaanuaril pidi toimuma Valga vallutamine. Kuid teatavasti
22 november- nõukogude väed ründavad narvat( sellega saab sõda alguse) 5 dets 1918 oskar kallas nim diplomaatiliseks esindajaks skandinaaviasse jääb aga ainult helsingisse. 12 detsember 1918 pika hermani tornis heisatakse rahvus lipp 16 detsember eesti mereväe ülemjuhatajaks nim johann pitka( lahkub 28 nov 1919) 19 dets langeb valga 21 dets tartu 24 dets tapa soomest saabuvaid vabatahtlike juhib martin ekström neist moodustatakse ,,põhja poegade rügement" mida asub juhtima hans kalm 20 dets luukase kalevlaste malev( spordiklubi kalev liikmetest) 23 dets määratakse sõjaväe ülemjuhatajaks johann laidoner kes kutsub staabiülemaks polkovnik jaan sootsi. Viktor puskar- juhib lõuna eesti vägesid. Luuakse kuperjaanovi partisanide pataljon ( aastavahetuse kandis) 2-5 jaanuari 1919 lahingud toovad murrangu kogu sõjas 7 jaanuar eesti sõjavägi alustab pealetungi viru rindel suur osa soomusrongidel millede üldjuht on karl parts 9 jan vabastatakse tapa 14 jaanuar tartu
esindajatele alandavalt. Tulemusena on vene keele oskus kas või vajalikum kui eesti keele omandamine, eriti kuna Venemaaga tehakse äri ja sealt tuleb üha rohkem turiste, samuti siinsete venelaste sugulasi ja tuttavaid. Sel kombel pole ka võimalik puhastada eesti keelt pika aja jooksul juurdunud russitsismidest. Interneti ja muu moodsa IT-tehnika kasutamisega on sisse murdmas inglise keel, mille väljendeid kohtab üha rohkem ka tavakeeles. Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm on koguni ette pannud viia magistri- ja doktoriõpe üle inglise keelele. Sellele järgnes elav diskussioon. Möönati, et see oli võib-olla vajalik teatud aladel. Tartu Ülikooli semiootikaprofessor Kalevi Kull oli absoluutselt vastu, sest Eesti kultuur elab edasi üksnes siis, kui õpetab oma noortele eesti keeles (Postimees 18.10.). Andres Herkel rõhutas, et Eesti identiteet on keelekeskne ja küsis: "Mis saab siis, kui eestikeelne mõttepõhi ja kultuurivundament kaob, kuidas
Kreutzwald oli Õpetatud Eesti Seltsi auliige aastast 1849, Soome Kirjameeste korraline liige aastast 1855 ning Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. Nende meeste innukuse ja tahtejõu tulemusena on meil selline kirjandus nagu praegu. Me peame olema tänulikud, et sel ajal leidus nii andekaid mehi, kes mõtlesid ja tahtsid eesti kirjandust arendada. Kelly Kalm 11.B
kelle seast Salme valis tähe. Linda valis oma kosjalkäijatest Kalevipoja. II Kaua elas Kalev Lindaga õnnelikult ja valitsesid rahvast. Viimaks tundis ta, et surmatund on lähedal. Ta rääkis Lindale, et kui kolmas poeg juba suureks kasvab, tuleb poegade vahel tuleb valida ka valitseja. Pärast seda heitis vana Kalev voodisse ja enam ta ei tõusnud.. Seitse päeva leinas Linda teda. Nii kaevas Linda ise haua, sängitas mehe muru alla. Sinna peale kandis hulga kive, et kalm tulevastele põlvedele silma paistaks. See on praegune Toompea. Üht rasket kivirahnu kandes väsis lesk ära ja kivi libises käes. Linda istus kivile ja valas kaua pisaraid. Nii tekkis ta pisaratest Ülemiste järv. Kurvastuse kergenduseks sündis aga Lindale poeg ning kohe hakkas ta vägevuse märke näitama. Pärast Kalevi surma käis Lindal palju kosilasi, kuid Linda saatis kõik kosilased koju tagasi. Teiste hulgas käis ka tuuslar, Soome tuuletark. Tuuslar ähvardas Lindat kättemaksuga.
panna. Mees õnnetu, juba päris haige, läinud käinud veel läbi häda järgmisel päeval külleluud maha tagasi matmas; aga haigus läinud sellegipärast ikka rängemaks, ja paari päeva pärast on Jaan kõrvad pia alla pannud. 3 Folklor. http://www.folklore.ee/rl/folkte/myte/kalev/48.html Enne kasvasivad haua peal suured puud. Mõis lasknud need maha raiuda. Raiujad mehed on aga kõik haigeks jäenud ja selle järele kohe siitilmast lahkunud. Kalevipoja kalm. autor Avo 3.2. Kalevipoja varandus4 Ärina metsas Porkuni raja peal on kaks suurt kivi, mida ühte nendest Viru ämmaks kutsutakse, muidu ka veel suuremat teumeeste ämmaks, vähemat teuvaimude äiaks. Viru ämma all pidada nimelt Kalevipoja terve varandus ja tema tööriistad varjul olema. Kalevipoja hobuse kondid ja hobuseriistad pidada aga Assamalla luhas olema. 1909. aasta suvel käidud Soomest üht Türsamäge Väike-Maarja kihelkonnas taga otsimas. Seal mäe peal peab üks suur
peaarhitekt Endrik Mänd, Tallinna Kesklinna vanem Aini Härm, Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik, linnaarhivaar-linnaarhiivi juhataja Küllo Arjakas ja linnapea nõunik Jüri Kuuskemaa. Liikmetena kutsuti nõukogu töös osalema ka riigikogu liige Kadri Simson, muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu, kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn, Eesti delegatsiooni juht maailmapärandi komitees Mart Kalm ja arhitekt Dmitri Bruns. Nõukogu tööd korraldab Tallinna kultuuriväärtuste amet. Nõukogu esimene koosolek toimus 29.septembril, järgmine kohtumine leiab aset 1. detsembril.(6) 6 3.1. Eesti osaleb UNESCO maailmapärandi nimistu täiendamise Pariisis algab täna UNESCO maailmapärandi komitee 35. istung, kus otsustatakse uute taotluste lisamine maailmapärandi nimekirja
välja näevad, nad jutustavad meile paljutki oma loost. Nad räägivad meile maast, mis oli nii põhjalikult organiseeritud, et oli võimatu neid suuri künkaid ühe kuninga valitsemisajal valmis saada; ja nad räägivad meile kuningaist, kes olid nii rikkad ja võimsad, et nad võisid sundida tuhandeid ja tuhandeid töölisi või orje nende eest rügama aastast aastasse, kaevandama neid kive, vedama nad ehitusplatsile, ja liigutama neid kõige algelisemate meetoditega, kuni kalm oli kuninga jaoks valmis. Ükski kuningas või inimene poleks kulutanud nii palju ja vaevanud ennast, et valmis saaks pelgalt üks monument. Tegelikult teame me, et püramiididel oli oma praktiline roll kuninga ja tema alamate silmis. Kuningat peeti jumalikuks, kes omas võimu nende üle ja tema lahkumise järel siit ilmast tõuseb ta jumalate juurde, kust on ta tulnud. Taevani kõrguvad püramiidid ilmselt aitavad tal seda teha. Igal juhul nad säilitavad tema püha keha, et ta ei kõduneks
ee/artikkel/ränivetikate_analüüs (02.11.2014) Wikipedia. 2010. Diatomeeanalüüs [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Diatomeeanalüüs (02.11.2014) Heinsalu, A., Vassiljev, J., Veski, S., 2003. Kääriku Järve Lõunapoolse osa setete lasund ja omadused. [WWW] http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/Kaariku_jarv_GI_report_2003_kaitst.pdf (02.11.2014) Hang, T., Miidel, A., Kalm, V. 2002. Soopuuriga Peipsil [WWW] http://www.eestiloodus.ee/artikkel105_90.html (02.11.2014) Javois, J. 2011. Mida mäletavad ränivetikad? [WWW] http://www.geoeco.ut.ee/1037154 (02.11.2014) Puusepp, L. Diatomeeanalüüs ja Õietolmuanalüüs [WWW] http://www.tlu.ee/geo2/ained/mlg6024k/Paleogeograafia_%d5ietolmuanal%fc %fcs_Diatomeeanal%fc%fcs_Tiiule.pdf (02.11.2014)
iseenesest. Nagu varemgi, on sellesli stiilis selge, lihtsa, funktsionaalse ja seega hea vormi leidmiseks vajalik kunstniku korrastav ja organiseeriv käsi ning loov vaim. (1) 5 Kasutatud kirjandus 1. Gympel Jan. Arhitektuuri ajalugu: antiikajast tänapäevani. Tallinn, 2006. 2. Kodres Krista. Ilus maja, kaunis ruum. Kujundusstiile Vana- Egiptusest tänapäevani. Tln, 2001. 3. Kalm, Mart. Eesti 20. sajandi arhitektuur. Tln, 2001. 4. Frampton, Kenneth. Moodne arhitektuur: Kriitiline ajalugu. London, 1992, 2007. 6
Moodne arhitektuur Elamu Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 Tallinnas - Chielehaus Arhitekt: Robert Natuse, valmis: 1936 Hoone tellija oli “Eestimaa liikumata varade ekspluateerimise seltsi Koch ja Ko”. Viiekorruseline raudbetoonist ja telliskivist elamuhoone, väljapoolt on vooderdatud klinkerkiviga. Hoone on ehitatud väikesele alale, kahe tänava vahele. Hoone sees on aga peidus aed. Ehitises olevad ruumid on kompaksed ja omavad kõike hädavajalikku. Hoone arhitektuur lähtub Põhja- Saksa tellisekspressionismist (Saksa ekspressionismi haru traditsioonilise tellisarhitektuuri alal) Majale pakub otsest eeskuju üks saksa ekspressionistliku arhitektuuri kuulsamaid näiteid - arhitekt Fritz Högeri kavandatud Chilehaus (1923), selle järgi on Tallinna hoone oma nime ka saanud. Maja on ekspressionistlikus stiilis, seda on näha hoone sümeertilisest kompositsioonist ja mustrilisest müüritisest. Hoone pole ühes tüki...
terasest. (Hallas-Murula, 2012) Joonis 22 Kasutatud kirjandus Hallas, K. (1996). Arhitekt August Volberg. Tallinn: Pakett. Hallas-Murula, K. (2009). Arhitekt ja tema aeg Voldemar Herkel. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. Hallas-Murula, K. (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Hansar, L., Huimerind, J., Jagodin, K., Jänes, L., Kalm, M., Lankots, E., et al. (2013). 100 samu läbi 20.sajandi Eesti arhitektuuri. Tallinn: Eesti arhitektuurimuuseum. Kalm, M. (2001). Eesti 20.sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus. Kimmel, T. (kuupäev puudub). Allikas: www.tartu.ee: http://www.tartu.ee/index.php? page_id=3868&lang_id=1&menu_id=2 Kimmel, T. (8. Oktoober 2006. a.). Kasutamise kuupäev: 29. märts 2014. a., allikas Maja Eesti arhitektuuri ajakiri: http://www.solness.ee/maja/?
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa;
Brechti draamaloomingu paremik: ,,Ema Courage ja tema lapsed", ,,Galilei elu", ,,Hea inimene Seznanist" ja Härra Puntila ja tema sulane Matti". Ekspressionism tõi kaasa palju uusi uuendusi. Ekspressionismi voolule leidus palju poolehoidjaid ja järgijaid, kuna see levis kiiresti. Paljud kirjanikud ja luuletajad hakkasid ekspressionismi oma meetoditega täiustama. Kelly Kalm 12.B
-irdhing -siirdhing Lahushing Väeloom Lisahing Teisik Üldhinged Animistlikud surmakujutelmad Kuhu lähevad hinged? Kehahinged: -hingus- taevas -elunditehing- maa , kehahing -vari- ei saa tõlgendada -ise -nimi muutuvad vabahingeks -mina Vabahinged: -irdhing ebamäärane -siirdhing Lahushing- eitea mis saab Väeloom Teisik- vabahingeks Lisahing Üldhinged - taevas -maa Väestatud laip-> kehahing-> hirm-> tõrje (surnutõrjemaagia)-> kalm vabahing-> hoolivus-> surnutekultus-> kalm | 1) siia ilma- undlikud/nõiad (sest nad on ootamatult surnud ja riituseid pole tehtud) 2) toonela-> veealune paik(algselt) -> veetagune paik surm toonelas - hajub -> teispoolsus - teisele tasandile
Linavästrik - jäälõhkuja, koputaja Eesti kultuuris on murrang 19. saj keskel. 1. Madu nõelab (Madu võtab maaviha, konn võtab veeviha) 2. Madu > maaviha 3. Konn > veeviha kokku 2. ja 3. > surnute vägi 4. Äi ke - Äi (vana mees, surnu) 5. Maaga 6. Surnuga? Leib: - puder - leib - õlu 06.10.2011 Kehahing > väestatud laip > hirm > tõrje (surnutõrjemaagia) > kalm Vabahing (mis saab?) >hoolivus >surnute kultus 1. Jääb siia ilma - undlikud/nõiad 2. Toonela (kaugemal olnud paik) - teispoolsus - algselt veealune paik; - veetagune (kõnelev vesi (vesi liigub)) > surm toonelas Loodus - maaviha - veeviga - äi ke - tähistaevas - vikerkaar - loomad - tuul - ilmakaared - põhi (kui looma pea on põhjas, siis hundid ei tule) - lääs 3
Siis jõuti Paju mõisa alla. Soomus- rongid ei saanud siin partisane toetada, kuid sellest hoolimata tungis 3.kompanii leitnant J.Soodla juhatusel otse taganevate venelaste kannul 30.jaanuaril Paju mõisa sisse. Õhtul hakkas vaenlane peale tungima. J.Soogla pani viimse võimaluseni vastu, kuid oli sunnitud lõpuks lahkuma. Samal päeval jõudsid kohale Soome ''Põhjapojad'', kolonel Hans Kalmi juhatusel. Soomusrongid ja ka partisandid läksid tema käsutusse. Kalm tahtis partisanidele puhkust anda, et nad pisut koguksid end, aga Kuperjanov oli sellele vastu. Seega pidi 31.jaanuaril toimuma Valga vallutamine. Kui pealetung algas asus kolmas rood Valga poole viivast maanteest vasakul, teine veel vasemal, Pedeli jõe orus. Kuigi II rood tungis vapralt peale sattus ta mõisast tuleva risttule alla, mis tekitas suuri kaotusi. Lühikese ajaga langesid kõik ohvitserid, nende hulgas ka rooduülem leitnant E. Saar
aastal võttis Nõukogude armee suuna Eestisse. Paljud siinsed arhitektid põgenesid mujale (Herbert Johanson, Olev Siinmaa, Elmar Lohk, Ernst Kesa, Roman Koolmar, Arthur Jürvetson jpt). Sõjaga jäi Eesti arhitektide seltskond väga väikseks. Soositumateks osutusid need, kes olid Punaarmees või Nõukogude tagalas viibinud. Siia toodi ka palju Venemaa eestlasi ja venelasi. Viimase seas kuulsamaks näiteks G. Sumovski, O. Ljalin, I. Raiski ja J. Russanov. 1940ndate teist poolt nimetab Mart Kalm liberaalse stalinismi perioodiks, mil arhitektuuris toetuti 1930ndate esindustraditsionistlikule kogemusele.[12] 1950ndatel hakkasid silma ka Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetanud noored arhitektid. Viiest lennust enam kui 100 arhitekti moodustasid Eesti projekteerijate kandva jõu kuni 1970ndateni.[13] Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis avati 1951. aastal arhitektuurieriala. Arhitektuuri õpetamises suuri muutusi ei toimunud, sest paljud Instituudi õppejõud tulid sinna üle
, Teral, H., Neiman, L., Russak, V., Kallis, A., Post, P. (2008). Growth acceleration of pinus sylvestris in bog stands due to intensifield nutrient influx from the atmosphere. – Oil Shale. Nr. 1, lk 75–93. 6. Kaasik, M., Ploompuu, T., Sõukand, Ü. (2003). Leelissaaste mõju Kirde-Eesti suurrabade ökosüsteemile ja atmosfäärse süsiniku sidumise võimele. – Eesti ökoloogia globaliseeruvas maailmas. /Toim. T. Frey. Tartu: Eesti Ökoloogiakogu, lk 64-71. 7. Kalm, V., Kohv, M. (2009). Selisoo hüdrogeoloogilised uuringud kaevandamise mõju selgitamiseks. (Aruanne). Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut. Tartu. 60 8. Karofeld, E., Vellak, K., Marmor, L., Paal, J. (2007). Aluselise õhusaaste mõjust Kirde-Eesti rabadele. – Forestry studies (Metsanduslikud uurimused). Nr. 47, lk 47- 70. 9. Keis, K. (2010). Lokaalse ja regionaalse saaste eristamise võimalused Lahemaal.
Samal perioodil hakati rajama ka linna pärnaalleesid paralleelselt hekkide ja iluaedade projektiga. Täna ääristavad Viljandi tänavat hooldatud puud, mis lisavad ärihoonetele isikupära. [1] Joonis . Türi ärihooned. Välja, L. 2009 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ajalugu. [WWW] http://www.turism.tyri.ee/index.php?page=75& 26.11.12 2. Alatskivi loss. [WWW ] http://www.alatskiviloss.ee/est/loss/ 23.11.2012 3. Hein, A. Eesti Arhitektuur IV. Tallinn: Valgus, 1999 4. Kalm, M. Eesti XX saj. arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus, 2001. 5. Maiste, J. Eestimaa mõisad. Tallinn: Kunst. 1996 6. Mälestised · 15893 Palmse mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&id=15893 22.11.2012 7. Mälestised · 7158 Alatskivi mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/? menuID=monument&action=view&mtab=main&id=7158 23.11.2012 8. Palmse mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Palmse_m%C3%B5is 23.11.2012
Pronksi-ja rauaaeg · Vask · Pronks(tina+vask 3000 a eKr-1000a eKr ) · Raud · Kindlustatud asulad (Oli juba vara mida kaitsta) · Pronks/rauaajal oli mees perekonna pea. Uued tegevusalad: põlluharimine (varasemalt korilus) ja karjakasvatus(varasemalt küttimine), käsitöö, kauplemine(mõlemad seoses käsitööliste tekkega saanud alguse) . · Uued tööriistad: sirp, vikat, kirves. · Tarandkalmed, mässiti linasse ja maeti, kalm koosnes klibust ja oli hea peale matta. · Tekivad teatud meistrid- käsitöölised(põldu ei hari, vahetus kaubad) Küsimused lk 23 1. Eestis puudusid vajalikud tina- ja vasemaagid, et valmistada pronksesemeid, mujalt maailmast jõudis neid siia vähe. 2. Tekkis karjapidamine ja oli majas vara mida kaitsta (tööriistad, loomad, mõningad väärisesemed) Tekkisid ühiskannoas juba kihid, kellel oli rohkem ja kellel oli teistepoolt ihaldatud kaupa. 3
kuid arstid ei suutnud teda päästa. 2. veebruari varahommikul Kuperjanov suri ja maeti 6. veebruaril Tartu Raadi kalmistule. Kuperjanovi väesalgale anti ametlikult tema nimi. Paju lahingust võtsid osa ka soomlased, 31. jaanuaril kell 16.30 jõudis Põhja Poegade I pataljon Paju mõisasse. 1. veebruaril 1919 vabastati Valga. Kokku osales lahingus 2293 vabatahtlikku, neist 55 ohvitseri ja 1992 sõdurit. Juhtideks olid major M. Ekström ja H. Kalm. Paju lahingu mälestuse jäädvustamine 1. veebruaril 1934, Valga vabastamise 15. aastapäeval avati seal Jaani kiriku seinal mälestustahvel. Avamisel viibisid Eesti riigivanem K. Päts ja sõjavägede ülemjuhataja kindral J. Laidoner. Nõukogude võimu saabudes mälestustahvel hävitati. 31. jaanuaril 1999, Paju lahingu 80. aastapäeval avati mälestustahvel Valga Gümnaasiumi õpetaja Vikki Pennoneni initsiatiivil taas. Avamisel osales ka Soome suursaadik Pekka Oinonen.
7. Hõimu või rahvuse nimi. Hämalane, Idlane, Polakene, Rootslane, Saks, Juut, Türk, Tshuhna jne. 8. Sugulusmõistete nimetusi. Hõim, Vend, Onu, Nõbu jne. 9. Ajamõistete nimetusi perekonnanimedena. Päev, Hommung, Kuu, Esmaspäev, Reede, Kevade, Sügisi, April, Jõul, Ajasta jne. 10. Abstraktseid mõisteid. Ilu, Kangus, Kartus, Mõte, Mõistus, Rõõm, Otsus, Vaen, Tüli, Virkus jne. 11. Usundiga seotud sõnad. Hing, Iis, Iiepuu, Kalm, Tont, Uritam jne. Suure osa eesti perekonnanimede päritolu on jäänud tundmatuks. Nagu näiteks Nurst, Uip, Taev, Meras, Lõnik, Näuk, Tauk, Sirt, Voitk. Osa 1930ndatel aastatel seletamata jäänud nimedest on praeguseks sõna päritolu selgitatud. Näiteks Taev on tuletatud Tae talu nimest formandiga v. Priinimede liigitus päritolukeele järgi Eesti perekonnanimesid on liigitatud ka nende keelelist algupära aluseks võttes.
Mustrid maja seintel Kokkuvõtteks Ka nõukogude ajal olid eestlased tublid ja püüdlikud, meie seas leidus väga palju andekaid arhitekte. 20. sajandist õnneks enamus hooneid säilinud, mõned küll on sõjas hävinud, kuid osa neist on suudetud siiski taastada. 21. sajandi arhitektuur ei ole mitte aind põnev, vaid ka mitmekülgne ja huvitavate lahendustega. Ootan juba huviga uusi ja põnevate lahendustega hooneid. Kasutatud kirjandus Kalm, M. (2001). Eesti 20. sajandi arhitektuur Tehro, H., Mäkikalli, M. (2000). Alvar Aalto Villa Tammekann Kalm, M. (1994). Arhitekt Alar Kotli monograafia Jänes, L.(2005). Valve Pormeister. Eesti maa-arhitektuuri uuendaja Mutso, M. (2011). Eesti arhitektuur 2011 http://vanadasjad.wordpress.com/2012/04/17/korp-neobaltia-maja-kastani-tanaval/ http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=6996 http://www.venekeskus.ee/ http://register.muinas.ee/file/architecture/61
7. Hüvad teod kaovad sageli jälgi jätmata, halbadel on alati tagajärjed. Inger kägistas lapse kuna tal oli jänesemokk. Nüüd mõisis Iisak, miks Inger tahtis alati üksi sünnitada (nägi esimesena lapse nägu ja vajadusel ...tappis ta). Olles kodust eemal, möödusid sealt laplased, kes ka sisse läksid...Lõpuks ajas Inger nad ära ja kuulis meest ületmas: "Kas on tõsi, et sa ostad jäneseid?" Ent lõpuks tuli uurimine, kalm kaevati lahti... Ingerit ei pandud vangi, tema vastu oldi armuline. Lensman ebausku oma protokolli ei pane. Inger ütles, et ka tema ema nägi jänest, kui ta Ingerit kandis. Surmanuhtluse asemel määrati talle aastad vangis. Appi tuli võtta Oliine ja Iisak läks Rootsi Geisslerit otsima. Tagasi tulles oli Inger läinud, selgus, et päev peale ta enda minekut. Iisak taipas, et Inger tahtis jälle otsustaval hetkel üksi olla (ka raha andis ta kõik Iisakule kaasa)
Taremaa jt. Tänapäeval leiame tublisid RG vilistlasi tunnustatud tegijate seas nii humanitaar- kui ka reaalteaduste vallas. Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74 18 Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997 Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi-Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk, Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931. aastal Rakvere Kolmainu kogudus lõhenes ja tekkis uus, Pauluse kogudus. 1937.aastal alustati Rakveres Pauluse kogudusele arhitekt Alar Kotli projekteeritud kiriku ehitamist
*rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu. pühapaigad *pühapaigad asusid looduses- hiied, pühad puud, kivid allikad ja ohvrimäed- sinna viidi ande ja oodai abi. *looduslikkude pühapaikade seas oli lihtsalt ravipaiku ja ka tugevama väega kohti. elu pärast surma *surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata. Kalm oli ka suhtlemispaik *ristiusu ajal võisisd teispoolsuskujutlemad olla vastuolulised: usuti, et surnu elab hauas või teises ilmas ühteaegu sedagi, et hing võim minna põrgusse või taevasse. *Et elu teises ilmas hästi läheks pandi lahkunule kaasa raha, veidi tabeasju, seeo ja saunaviht. See, mida kaasa anti erines piirkonniti. *tähtis oli täita kõik surnute soovid, sest muidu võisid nad hakata kodukäijateks
sattudes pimeduses vaenlase tule alla, hakkas eksikombel tulistama III roodu. Viimane oli aga maanteelt mõisa viiva puiestee kraavist tulevahetuses vaenlasega. Kuna II roodu tuli oli õige tõhus, pidid nad põgenema üle maantee vastaspoolsetesse kraavidesse, vaenlase tule alla, mis ei olnud kaugeltki nii tabav. Samal päeval olid jõudnud partisanidele järele soome “Põhjapojad” kolonel Hans Kalmi juhatusel. Nii soomusrongid kui ka partisanid anti tema käsutusse. Kolonel Kalm tahtis anda väsinud partisanidele järgmisel päeval puhkust ja saata ainult soomlasi Valka vallutama. Kuid Kuperjanov leidis, et see oleks partisanidele moraalselt äärmiselt raske, kui nemad nüüd pärast raskeid lahinguid ei saa maitsta oma võiduvilja – võtta osa Valga vallutamisest. Kalm andis järele ja järgmisel päeval, 31. jaanuaril pidi toimuma Valga vallutamine. Kuid teatavasti oli veanlane
Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Elujõud Muinaseestlastel oli animistlik ilmavaade ja elukäsitlus: igal pool, nii inimeses kui ka teda ümbritsevas looduses, on olemas elujõudu, ühelpool suuremal, teisel vähemal määral, ehk teiste sõnadega kõik elab, kõik on hingestatud. Inimeses asub ehk elab mingi iseseisev jõud, võim, vägi, mis teda juhib. Seda elujõud kujutatakse erilise olendina, kes liigub ja toimib kehas, avaldub mitmel eri kujul, irdub ka väljapoole keha, siirdub teistesse kehadesse. See elu-hingejõud on füüsilist laadi - seda võib omandada ja kaotada, kas täieliselt või osaliselt, seda võib hankida endale ja anda teistele, võib suurendada ja võib vähendada, süüa ise ja sööta teisele, siirda ühest kohast mehhaaniliselt teise, ühelt kehalt teisele jne. Ühel kehal võib olla enam hingejõudu kui teisel: täiskasvanuil enam kui lastel, meestel enam kui naistel. Erakordselt suure hingejõuga ja eriliselt arenenud võime...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
