Maailma usundid (3)

ISLAM
Religiooni rajaja Muhammad, sündis u 570. Aastal 610 sai esimese nägemuse. Pühakiri ehk koraan . Ainujumalaks on Allah . Meka on pühakoht. Hidzra aasta – kui Muhhamad läks Mediinasse. Koraanis olevad salmid ehk suurad, selle raamatu ema on kõige esimene suuda, Fatiha, mis räägib kogu koraani mõttest. Kokku suurasid 114. Usutunnistus ehk šahada (kui öeldakse araabia keeles, et pole teist jumalat, siis see teeb temast muslimi). Almuste andmine ehk zakat (tuleb anda almusi ja palveid, et mitte muutuda uhkeks). Paast ehk thaum (kuuaasta üheksas kuu on Ramažan ehk paastukuu ). Palverännak ehk hadž, mida peavad kõik kord elus tegema. Sunna , mis sisaldab jutustusi ehk hadithe – lood sellest, mida ütles ja kuidas käitus Muhammed. Dhimma leping –kristlusele ja judaismile on järjeks islam, sp olid nad kaitse all.
BUDISM
Budismi algus 568/563 – 544/583 eKr. Dharma . Budism ütleb, et kõik, mida näeme, kuuleme, katsume on illusioon ehk maya. Illusioonses maailmas toimub ümbersünd, eksistentsi ahel – samara. Ahimsa ehk vägivallatus (kui mõtled, et tapad, siis oled juba mõrvar). Meditatsioon ehk dhyana. Kloostri reeglistik – vinaya. Budistlik kogukond on loodud selleks, et eirata kastisüsteemi. Karman – idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya – negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus.
MUINAS-KREEKA USUNDID
Omane suurte jumalate austamine. Kybele – jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood – olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves – poliitiline sümbol. Potnija ehk emand . Arhailine periood – rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis ( linnriik ). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia – rahvakoosolek – kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis – jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon . Kreeklaste ettekujutus peale surma: tavapärane Odüsseiast versioon – sünge sfäär maa all, jõgi, surnu suhu pandi münt.
MESOPOTAAMIA
Vanimad tekstid (Sumerite teksid) 3500 eKr. Tsikuraat – astmik torn, nö kunstlik mägi. Akkad – semiidi linnriik. Võeti üle kiilkiri , usunditest osa, arhidektuur , keeleks sai akkadi keel. Polüteistlik kultusreligioon – religioon , kus on palju jumalaid. Jumalat tähistav sõna Dingir, jumalaid samastati taevakehadega. Panteon – ühinenud jumalaskond; kaasas kõiki Mesopotaamia jumalaid, keda austati. Nippur – linn, mille peajumalaks oli taevajumal An ja tuuleisand Enlil . Nanna (veekogu), millest loodi maailm. Jumalad lõid inimesed, kuna oli vaja teenreid. Maailmas toimuvad sündmused on ette määratud, kirjas tahvlitel, mida valvab Enlil. Kuningaid peeti jumala lasteks. Ülempreestreid peeti jumalate vahendajaks. Surm on maa, kust tagasi ei tulda. Savine, pime, söödi muda , hing ja kõik lakkas olemast. Aja jooksul suri usund välja. Mõjutanud palju Lähis-Ida kultuure.
JUDAISM
Üks kolmest Abrahami usundist. Üks jumal – Jehoova . Sünagoog on kokkutulemisepaik, peetakse jumalateenistusi . Rabi – tähtsaim inimene sünagoogis, viib läbi jumalateenistusi. Dialoogilisus ehk iga juut on igal hetkel seotud jumalaga ehk peab temaga dialooge . Minjan – 10 meest, keda vaja kindlaks teenistuseks. Toora – heebrea keelest käsuseadus. Moosese raamatut sisaldavad käsud, mis hõlmavad kõiki elusfääre. 613 käsku ja keeldu, mis omakorda jaguneb 365ks keeluks ja 248ks käsuks, mida seostatakse päevade arvuga ja 248 luuga, mis inimesel on. Dekaloog – 10 ütlust ehk käsku; kõige tähtsamad. Sabbar – nädala 7. päev, püha päev, algab ja lõppeb päikeseloojanguga. Mišna – kordama, Vana-Testamendi kommentaarid. Talmud – toora käskude süvitsi õppimine. Tsaddiik ehk õiglane – ühiskonnakohane inimene, kes täidab reelgleid.
Peegeldub 10 käsus. Üksikut seadust nim mizwaks. Juudi müstika peateos “Zohar”. Peakatteks kipa. Tallit on palvemantel ja tsitit on selle küljes olevad narmad. Tefillin ehk palverihmad. Mezuza ehk karbike , mis kinnitatakse uksepiidale igale toale. Karp, mis sisaldab kirjarulli. Juutide palveraamatuks on siddur. Bet Ha-Knesset on kogunemise maja. Sünagoogis on alati toora laegas . Kapp, kus sees hoitakse Moosese raamatuid. Olulised etapid eluteel: sünd ehk brit mila – ümberlõikamine poistel, tüdrukutel 8ndal päeval pannakse nimi; bar mizwa – 13 aastaseks saamisel hakkavad kehtima juudi usundiga seonduvad kohustused ja õigused ja kui neiu saab 12 tehakse pidupäev, tähistatakse üleminekut; ketuba/huppa/get – ketuba on abielu leping. Huppas viiakse läbi ja get on abielulahutus ; hevra kediša – kui inimene sureb . Pühaduse kogukon võtab üle matuse korraldamise.
VANA-PÄRSIA USUNDID – ZOROASTRISM
Avesta – iraanlaste pühakiri. Peajumal Ahura Mazda . Esimene prohvet, kes sai ilmutuse: Zaratuštra. Avestas esimene osa Yasna (hümnid), teine osa visperat (palved), kolmas osa Yašt (kiiduhümnid, eepilised jutustused), neljas osa Videvat (seadus kurjade vaimude vastu). Vaikuse torn – sinna pandi laibad, kajakad nokkisid liha ja luud kuivasid. Jumalikud olendid jagunevad: daeva-sõjakad jumalaolendid ja yazata – head.
Kõige vanem ilmutatud usund. Usuti , et eksisteerib loodusseadus (asha). Asha puhul kahte sorti vannet: varuna ehk pühalik vanne , kui inimene seob ennast millegi tegemisega ja mithra ehk kokkulepe. Mõlemad hakkaid kandma tiitlit ahura, mis täh isand . Ahura mazda – tarkuse jumal. Sära ehk daeva. Ameshad (surematud) on asha austajad. Zaratuštra – umbes 1200 e.m.a. Vanim käsikiri, mis on säilinud 1323a. Avesta jaguneb: Yasna ( preestrite teenistus , sisaldab kõige vanemat kihistust gathasid), visprat ehk palved ja yašt ehk kiiduhümnid. Esimene kuningas olevat Jamštd. Khordesh avesta ehk palvete kogumik. Zand ehk kommentaarid.
KRISTLUS ehk ristiusk
Maailmas kõige rohkem levinud. Ristiusk on lunastususund, eesmärgiks lunastus . Kristluses on surm ühelt tasandilt teisele. Heimarmene ehk saatus. Saduserid – aristokraadid , kõige jõukamad inimesed. Variserid – esindab sotsiaalselt keskmist kihti. Apokalüptika ehk ilmutusliikumine. Apokalüpsid ehk ilmutusraamatud. Messia – inimene, mitte jumal, ülesandeks kurjuse hävitamine. Seloodid – esindasid vaeseid, tuntud roomlaste kallaletungide pärast. Esseenid – mood uue koguduse, nim ennast valgusepoegadeks. Allikas Q – vanim Jeesuse sõnade kogumik. Evangeeliumid: Luukas (80a.), Matteus (80a.), Johannes (100a.). Kirjeldavad Jeesuse elusündmusi. Ristiusk oli vahepeal keelatud usund Rooma riigis. Sai lubatuks 313 pKr ja riigiusundiks 390 pKr. Constantinus I kuulutas lubatuks ristiusu, Theodosius kuulutas ristiusu riigiusundiks.
Kristlus tekkis judaistlikus keskkonnas, mis pani aluse kristlikule pühakirjale. Judaismi jaoks on Jeesus prohvet, kellel on prohveti funksioonid. Kristluse jaoks Jeesus oli messias (sallitu). Uus- Testament algselt kirjutatud heebrea keeles. Johannese evangeelium – kogumik, mis koosneb erinevatesse žanritesse kuuluvatest kirjutistest. Põhiprintsiibid, mis kombeks, nim tohmadeks. See, mille poole ajalugu liigub, nim eskatoniks.
LÄÄNEMERESOOMLASTE RAHVAUSUND
Läänemeresoomlased on soomlased , eestlased, liivlased , vepslased, vadjalased , isurid ja karjalased . Külakristlus – see, kuidas tõlgendati kirikus nähtut. Kaksikusk – rahvapärane õigeusk. Mythologia Uralica-raamat, mis tuleb välja kunagi. Homo sapiens -uskuv inimene. Eesti hõimudest võib kõneleda alles 1. aastatuhandest alates. Šamaan – oma hõimu väljapaitev rituaalispets, kes tunneb oma usundit, kultuur põhineb animismil ehk hingedeusul ja arusaamal sellest, et inimesel on mitu hinge. Maailmaloomise lood kajastuvad müütilistes muistendites ja rahvalauludes. Pärast ristiusustamist 13. saj säilivad preanimalistlikud ja animalistlikud kujutelmad. Mana – eriline vägi, mis paneb inimesed toimima või mitte toimima.
JAAPANI USUNDID
Shintõ – Jumalate tee. Jaapani algne usund on sõnavara ja mõtteviisi laenanud budismilt. Umbes 6. saj hakati Jaapanis üle võtma Hiinast pärit maailmavaateid ja usundeid. 712a. kirjutatakse tekst “Kojiki”, tegelasi ei käsitleta kui religioossete tegelastena, vaid ajalooliste tegelastena. 12. saj lõpp-13. saj suur usundiline ärkamine – Heianist liigub pealinn välja, tekib sõdalaste klannm palju hädasid. Amida – koht, kuhu inimene võiks hea õnne korral ümber sündida. Jinja – sündimise hetkel kõige lähemal asuv pühamu. Matsuri – pidustused, kus rahvas on tänavatel. Kaitsejumal Kami.
HINDUISM
Veeda kirjandus on loodud 1500/1200-600/500 eKr, indialaste pühakirjad. Šruti kui ilmutus – sõna-sõnalt kuuldu; smrti – tekst, mida keegi on kellelki kuulnud . Brahmanid ehk preestrid on tähtsamad, kui jumalad, vahendaja. Indias on kastisüsteem: kõige kõrgemal on preestrid ehk brahmanad, sõdalased ehk ksatriyad, kaupmehed ehk vašyad, alistatud pärismaalased ehk šudrad, kes sunniti teenriteks. Kast ehk varna ! Oluline upanisadide kirjanduses põhimõte, mis on idee vägivallatusest ehk ahimsa. Isikustatud jumal Brahma , ei tee taevas midagi, aga 42a. tagant teeb silma lahti ja siis tekib maailm, silma kinnipanemisel maailm hävib. Üksikinimene on koguaeg tsüklis, mida nim samsaraks, mis on ümbersünd. Vabanemine ümbersündidest ehk mokša. Põhjus, miks inimesed ja maailm vaevade tsüklis edasi rabelevad on karman – tegu, toiming, tegevus). Moraalne aura peab olema nullis. Brahmanism muutub keskajal hinduismiks. Sva – oma karma . Mokšani jõudmiseks on kolm teed: tegude tee, teadmiste tee ja kõige olulisem bhakti – pühendumine. 5-6saj. koonduvad kõik jumalad višnu ja siva gruppi. Kui Brahma on looja, siis Visnu on säilitaja ja Šiva on hävitaja. Dharma – seadmus . Olulised eeposed “Ramajana” ja “ Mahabharata ”, milles oli legende jumalate kohta, rituaalsed traktaadid ja religioossne luule.
ROOMA KEISRIRIIGI USUNDID
Varajase keisririigi ajajärk 27 eKr, kui Augustus saab Rooma ainuvalitsejaks. Periood lõppeb 280ndatel pKr, mil võimule tuleb Diocletianus . 5. saj eKr rajatakse Rooma Vabariik. Rooma riigis oli eKr monoteistlik religioon ehk juutlus . Austatakse loomakujulisi jumalaid. Neli eri religiooni: kreeka-rooma religioon, juutlus, kristlus ja manilus . Esimene on naisjumal Magna Mater . Ennustusraamatud ehk sibüllioraaklid. Meesjumal – Attis, nooruse jumal. Enesekastreerimine oli massiline . Selleks, et kultust kontrolli all hoida lõid roomlased spetsiaalse ameti gallused. Egiptuse päritoluga jumalanna Isis , emadusekaitsja, abikaasa oli Osiris . Üks kultus, kelle levikut püüti takistada oli Dionysose kultus. Kuri üleloomulik olend -ahriman, tappis ära esimese veise ja inimese. Iraani usus väga levinud uskumus, et maailm jõuab lõpule, toimub surnute ülesäratamine jne. Klassikalises rooma usus oli surm väga troostiline.