seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest eKr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande teisel poolel e.m.a., kui maa ühendati ja levis budism" (1988: 598). Käesolev referaat keskendub eelkõige Induse tsivilisatsiooni ajajärgule. Induse kultuuri kunsti kohta on ENE-s väljatoodud järgmist: Induse kultuuri muististest tuntakse eelkõige linnu -- Harappat ja Mohenjo Darot, kust on leitud rohkesti metallesemeid, maalitud keraamikat, kaaluvihte, pisiskulptuure, piktograafiliste märkidega kunstipäraseid pitsateid. Linnades tegeleti käsitöö ja kaubitsemisega (1988: 619). Järgnevalt ongi konkreetsete näidete näol vaadeldus Induse oru elanike tehtut. Enamus töös esitatud pilte ja andmeid on pärit arheoloogiliste väljakaevamiste alaselt kodulehelt www.harappa.com Aga enne kui minna Induse orgu võiks pilgu
India 1. India kunst haaras enda alla lisaks Indiale veel suure osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. 2. Induse jõueorus kujunes välja üks inimkonna vanemaid kultuure III aastatunhandel eKr. Praegu asub sellel territooriumil Pakistan. 3. Tähtsamad linnad : Harappa, Mohenjo-Daro. Linnad olid reeglipärase planeeringuga, eeskujulikult heakorrastatud, olemas olid kaevud ja kanalisatsioon. Linnas olid peamiselt elamud, templeid ega valitsejate paleesid polnud. Osad elamud olid 2-3- korruselised. 4. Peamised usundid : hinduism, budism, dsainism. 5. Hinduismi 3 peajumalat : Brahma, Visnu, Siva. 6. Stuupa poolkerakujulise kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. 7. Templid vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Templi kõige pühap paik, kus asus jumalakuju, oli väike. Saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viib pühapaiga suunas; lage toetavad sambad on tihedalt ja ...
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur • Veeda tähendab sanskriti keeles teadmist. • Jumalate austamiseks tehti kombetalitusi. • Hindudel oli usk, et inimese hing ei sure, vaid sünnib uutes kehades üha uuesti.
Valitsemine ja Vallutamien India U. 2600 olid Induse jõe kallastel uhked linnas. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Kuid linnade allakäik algas ~ 1700 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist. Aarjalased tungisid esmalt Induse oru põhjaossa ja järk-järgult ka kogu Gangese jõe oru. Nemad linnu ei rajanud, vaid elasid külades.
India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sar...
· Civilizations arose world. around seasonal · Both sides of the · West: The Hindu river thrived. rainfall. Kush provide protection from enemies. People Cities Achievements · Population grew · Harrapa · Wells and indoor in the Indus plumbing River Valley. · Mohenjo Daro · Pottery, cotton · Growth came as · Fortresses for clothing, jewelry irrigation and defense against farming enemies · India's first writing techniques system · Wellplanned improved. public areas · Cities were built as surplus food was produced.
India kunst Taust: suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, alates 4500 aastat tagasi. Induse kultuur Induse jõe orus 3. a. tuh. E.m.a. Tähtsamad linnad Harappa, Mohenjo- Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked mon...
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7
INDIA KUNST India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi - küll vanast Mesopotaamiast, küll Vana-Kreekast. Induse kultuur. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas III aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Kunst religiooni teenistuses. Võrreldes Euroopaga esinevad India looduses palju suuremad kontrastid: kõledad ktltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. Indias valitsevad usundid - hinduism, budism, dzainism. Kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Templid ise - peamised vana kunsti mälestusmärgid - meenutavad rohkem monumente kui ehitisi meie mõistes. India skulptuur. Erinevalt egiptuse skultuurist ei ole see staatiline, vaid seda iseloomustavad dünaamilisus, mänglevus ning liigutuste ja zest...
India Kultuur Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, Induse jõe orus 3300-1300 eKr (tippaeg 26001900 eKr), India varaseim kõrgkultuur.[3] Induse kultuuri nimetatakse vahel ka Induse oru tsivilisatsiooniks või Harappa kultuuriks selle ühe peamise asula järgi. Teaduskirjanduses on kasutatud ka nimesid "Induse Ghaggar-Hakra tsivilisatsioon" või "Induse-Sarasvati tsivilisatsioon; viimane neist põhinebGhaggar-Hakra jõe samastamisel "Rigvedas" "Nadistuti suktas" mainitud Sarasvati jõega, kuid see oletus on lingvistiliselt ja geograafiliselt vaieldav. Induse kultuur koondus Induse jõeoru ümber ja Pandzabi regiooni, hõlmates ka Ghaggar- Hakra jõeoru ning Gangese ja Yamuna jõgede vahelise ala. Harappa kultuuri nimi tuleneb tõigast, et kultuuri esimene linn avastati 1920. aastatel Pakistanis tänapäeva Harappa linna lähedal.[10] Induse kultuuri asulakohtade arheoloogiline uurimine o...
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
INDIA USUNDID Hinduism "hindu" tuleneb moslemitelt; üldistus India usunditele Hinduism jaguneb: · monoteism usutakse ühte jumalat · polüteism usutakse mitut jumalat · monism on olemas ainult üks jumal läbi teiste erinevate jumalate · ateism jumala olemasolu eitamine · panteism jumal on kõikjal ("tat tuam asi" sina oled jumalas) Linnad Induse kõrgkultuurist Harappa ja Mohenjo Daro Lehma austamine 2000 a. eKr tungisid Indiasse aarjalased. Tõid kaasa sanskriti keele. Tõid kaasa kastikorra, mis määras inimese positsiooni. Mitte-aarjalased jäid kastikorrast välja ja olid puutumatud. India usundis on 300 000 000 jumalat. Hinduismi ajalugu · Vedade usund, "veda" tähendab teadmine; seda perioodi hakati arvestama, kui aarjalased tungisid Indiasse; polüteistlik ohverdamisusund; usuti, et õnn või lunastus on kättesaadav maapealses elus
India kunst Alice Karlson Noarootsi Gümnaasium 11M Taust India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka veel suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. Tsivilisatsioon tekkis juba ca 4500a tagasi. Aja jooksul on India kunst teinud palju muudatusi ja saanud palju mõjutusi. Induse kultuur Kujunes välja Induse jõe orus(tänapäeva Pakistanis) umbes III aastatuhandel e.Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Need olid eeskujulikult heakorrastatud ja reeglipärase planeeringuga- olid kanalisatsioonid ja kanalid. Polnud eriti templeid ega paleesid, vaid tavaliselt elamud(2-3 korrust). Põletatud tellised. Religioon India looduses on suured kontrastid, mille vastuolule on rajatud seal valitsevad usundid- hind...
India kunsti valdkonda kuulub suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast, kus elab terve rida erinevaid inimrasse ning kus kõneldakse sadu eri keeli ja murrakuid. Juba neli ja pool tuhat aastat tagasi eksisteeris Indias kõrgetasemeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Pikkade aastatuhandete keskel oli kunst sellel tohutul maa-alal läbi teinud palju muutusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud stiile ja koolkondi. India on palju võõraid mõjutusi vastu võtnud ja enesesse sulatanud küll vanast Mesopotaaniast kui ka Hellasest. Induse jõe orus hakkas kujunema III. aasta tuhandel e.m.a. välja inimkonna üks vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsamate linnade Harappa ja Mohenjo-Daro kohalt on leitud kahe laiade tänavate, veevarustuse ja põletatud tellistega hoonetega linna jäänuseid, omapäraseid tarbekunstiesemeid ja piltkirjamärkidega kivipitsateid. Nagu kõikide vanade kultuuride phul on kunst olnud religio...
India kunst Indose jõe orus hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. India kunst on olnud tihedas seoses mütoloogia, brahmanismi, budismi ja dzainismiga. Vanimad mälestised pärinevad III-II aastatuhandest e.Kr Induse kultuurist. Kunst hakkas hoogsasti arenema Maurjate dünastia ajal I aastatuhande II poolel e.Kr, kui maa ühendati ja levis budism. India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbees...
1. INDIA KUNST 1. Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2. Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at. e.Kr. Praeguse Pakistani aladel. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo Daro Peamiselt elamud(põletatud tellis), reeglitepärane planeering. 4. Millised olid minevikud peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat! Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Poolringikujuga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk 9 Sanchi stuupa Indias. 7
India kunst India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. India on vastu võtnud ja enesesse sulatanud palju võõraid mõjutusi nii vanast Mesopotaamiast kui ka Vana Kreekast. India rikkalikust kunstiajaloost saab esile tuua ainult mõningaid üldisi jooni ja mõhimõtteid, mis eraldavad india kunsti Euroopa omast. Indose jõe orus (tänapäeva Pakistanis) hakkas 3. aastatuhandel e.Kr. välja kujunema üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure. Selle tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohenjo-Daro. Sealsed linnad olid 2-3 korruselised põletatud tellistest majad. Keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistuste, kuid otstarbeka vormiga. India kõige keerukam ja fantaasiaküllasem on hinduismi mütoloogia. Peajumalateks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva, lisaks arvutu hulk teisi jumalaid, pooljumalaid, deemoneid ja kangelasi. 3. saj e.Kr valitses suurt osa Indiast rahuarmastav kuning...
1 V. INDIA: 1. INDIA AJALOOSÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Aeg Olulisemad sündmused VII at eKr Maaviljeluse algus Induse jõe orus. u 2600 eKr Induse kultuuri kujunemine, mille suurimateks keskusteks olid Harappa ja Mohenjo Daro. u 1700 eKr Teadmata põhjustel algas Induse kultuuri allakäik. u 1500 ekr Algas aarjalaste (indoeurooplased) sissetung Põhja-Indiasse. u 1200 – 500 Indias oli nn veedade ajastu. eKr u 700 eKr Indias hakati kasutama vanaindia sanskriti kirjakeelt. 6. – 4
Lääne poolt piirab Tiibeti mägismaa ja põhja poolt Mongoolia tasandikud. Tiibeti mägismaalt saabuvad suured jõed, mis läbivad Hiina ja siis suubuvad ookeani. Hiinat läbib kaks tähtsat jõge: Huang He ning Jantse. Huang He'd kutsutakse ka Kollaseks jõeks kuna ta suubub Kollasesse merre ja kannab vooluga kaasas kollast muda ehk lössi, mis on kasulik põlluharimisel. India riik ja muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist
India põhjaosas voolavad kaks suurt jõge, lääne pool Indus ja ida pool Ganges, mis algavad Himaalaja mägedest. Umbes VII at eKr. sai Induse ja selle lisajõgede piirkonnas alguse viljelusmajandus, mis oli sinna levinud tõenäoliselt lääne poolt nn. viljaka poolkuu piirkonnast. Induse jõe orus (tänapäeva Pakistanis ja Loode-Indias) tekkis III at. keskel varase pronksiaja tsivilatsiooni, mida nimetatakse Induse kultuuriks. Induse kultuuri elanike (Harappa ja Mohenjo Daro) etniline päritolu on täpselt väljaselgitamata. Faktid nende linnade koht: 1) nendes elas kümneid tuhandeid inimesi. 2) linnad olid ristkülikukujulise põhiplaaniga, kus majad olid ehitatud suhteliselt ühesuurustena. 3) linn oli ümbritsetud 15m kõrge ja kuni 14m paksu müürgia, mille sees oli kindlustatud tsitadell. Tegemist oli hügieenile suurt rõhku paneva kultuuriga, sest leitud on suurel hulgal veetorustikke, vanne, pesemispaiku ja saunu
Lähis-Idast ja Aasiast tulnud vahemerelisse rassi kuuluvad inimesed näivad olevat praeguste põhiliselt poolsaare lõunaosas elavate draviidide esivanemad. 7000 aastat eKr ilmusid loodesse, Belutsistani mägedesse esimesed põlliharijad. Induse jõe orus suudeti paranenud oskuste tõttu nisu ja otra ladustada suuremates kogustes kui igapäevaselt vaja ning alates 3000. aastat eKr rajasid hästi organiseeritud kogukonnad linnu Harappas, Mohenjo Daros ning umbes 400 teises paigas, luues tänapäeval Induse oru või Happara kultuuri nime all tuntud tsivilisatsiooni. Happara käsitöölised ehitasid standardmõõdus telliseid kasutades kahe- või kolmekorruselisi maju, kus oli keerukas kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteem. Majad paiknesid nelinurksete kvartalitena, mida eraldasid ristuvad tänavad. Selle linliku eluviisi aluseks oli tõhus põllumajandus. Harappas peeti koduloomade
näitab, et linnas oli mitte ainult isenda puhtus hinnatud vaid ka ümbruskonna. Kuna kehapuhtus oli hinnatud oli enamus majades vannituba ning tualettruum, mis oli ühendatud linnas oleva veevärgiga (Indus Valley). Tihti pesti ennast püsti seistes vett peale valades ning vesi valgus tänavatel olevatele kinnistesse äravoolu kanalitesse (Indus Valley). Samuti kasutati ka linnas avalikke vanne, ning arheoloogid loevad Mohenjo Daro suurt vanni kui üht vanimat ajaloolist avalikku vanni (Bushak, 2015). Vann oli suhteliselt suur ning sügav ning selle vett vahetati regulaarselt, et see oleks puhas (Indus Valley). Vanas-Egiptuses oli kõrgel kohal pesemis ja keha puhastamis rituaalid (Bushak, 2015). Nad pesid ennast iga päev, ajasid juuksed maha, et vältida täisid ning regulaarselt kasutasid kosmeetikat (Mark, 2017). Arvati, et mida puhtam ja õlitatud inimene oli, seda lähedasem on ta jumalatele (Bushak,
India · 1,205 miljardit inimest. · 13 suuremat keelt (<1,2%) · Religioonid: 1. hindud (80,5%) 2. moslemid (13,4%) 3. sikhid (1,9%) · 300 00 000 jumalust. · Korrapärased linnad. · Jooga sünnimaa. Hinduism · Hinduismi mõiste võeti kasutusele moslemite poolt. · Hinduistid olid need, kes moslemi usku omaks ei võtnud. · Induse kultuur sai alguse 3000 a eKr; asub Induse jõeorus, Loode-Indias (Harappa, Mohenjo Daro). · Matriarhaat ühiskond, kus naised juhivad. · Svastika päike haakristi kujutis õnne sümbol. · Lehm viljakuse sümbol püha loom ei sööda lehmaliha. · Shiva hävitamise ja loomise jumal. Aarjalased · II a tuh eKr, indoeurooplased. · Sanskriti keel. · Arya õilis. · Veedad pühad tekstid. Veeda tähendab teadmisi. · Tähtsaim veeda - rigveda. · Rita maailmakord. · Mitra päikesejumal. · Varuna taevajumal.
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
Ühes vaja kuningriigid, Magadha, Mahavira ja Gautama Buddha sündis 6. või 5. sajandil eKr ja paljundatud oma ramanic filosoofiaid. Peaaegu kõik poolsaar vallutasid Maurya Empire ajal 4. ja 3. sajandil eKr. Peaaegu Kõik poolsaar vallutasid Maurya Empire ajal 4. JA 3. sajandil eKr. India riik muistsed linnad Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastele uhked linnad. Ühed tähtsamad olid Mohenjo Dore ja Karappa. Nendes kahes llinnas elas kümneid tuhandeid inimesi. Majad oli tellistkividest ja ühe- või kahekorruselised koos siseõuga. Majas oli ka olemas vesi. Linna servas asus suur nelinurkne kindlus. Kuid linnade allakäik algas ~ 17000 aastat eKr. Allakäigu põhjuseid ei teata. Sel ajal kui linnad nõrgenesid tungisid loode poolt sisse idoeuroopa hõimud teisisõun aarjalased. Nad kõnelesid Sanskriti keelt ja selles keeles tähendab "aarjalane" õilist
Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud – aiapidajad, metallisulatajad, tellisepõletajad jt, keda ainuüksi nende tegevusala pärast oleks raske olnud linnamüüride vahele ära mahutada. Nende käsitööliste külade taga laiusid kanalite ja kraavidega põllud. Uruk, oli üks suur Vana Idamaa linn, mis tõenäoliselt ületas pindala poolest lausa tolle aja võimsa impeeriumi kaksikpealinna Mohenjo Darot Harappat. Nende pindalaks oli 2km2, ümbermõõt oli üle 5km ja seal võis elada 45-50 tuhat inimest. Plaani vaadates ümbritses Uruki tervet linna ringmüür, mitte ainult linna keskosa, nagu paljudel teistel linnadel. Uruki linn on tuntud, kui kõige suurem müüriga piiratud paik. Arheoloogid on kindlaks teinud, et Uruki müürid ümbritsesid 475 ha suurust maaala. Linnas sees oli kaks tsikuraati ja hulgaliselt templeid
1.INDIA KUNST 1.Millise piirkonna haaras enda alla india kunsti levikuala? India, Indoneesia ja Indohiina 2.Millal kujunes Induse jõe orus välja üks inimkonna vanemaid kultuure? Milline riik asub sellel territooriumil praegu? Al III at eKr. Praegu asub seal Pakistan. 3. Millised olid sealsed linnad? Harappa ja Mohenjo-Daro 4. Millised olid minevikus peamised usundid Indias? Hinduism, Dzainism, Budism 5. Nimeta hinduismi kolm peajumalat. Brahma(looja), Visnu(säilitaja), Siva(hävitaja) 6. Mis on stuupa? Tipus 4-nurkne aedik, millest kõrgub maailmatelge sümboliseeriv varras, päevavarju kujuga. Nt. Lk.9 Sanchi stuupa Indias. 7. Millised olid tavaliselt India templid? Kuidas olid nad seotud skulptuurikunstiga? Hindusistlikud templid 8. Mis oli india skulptuuri valitsevaks vormiks? India skulptuuri valitsevaks vormiks oli reljeef. 9. Miks ei rõhutata india kunstis erinevust inimese, looma või jumala vahel? Sest hinge rändamise kaudu võib in...
a.peeti viimased olümpiamängud. Nad olid muutunud liiga julmaks ja vastuvõetamatuks kristluse õpetusele. Olgugi, et pankraationis lubati kasutada ka jalalööke, pole sellest eriti palju tõendeid säilinud, peale ühepronkskuju ja marmorreljeefi. Jalalöök ei pruukinud olla ka kõige efektiivsem löök õliga määritud keha vastu, kui võideldi veel pealegi liivasel pinnal. 2.6. India Umbes 2500.e.Kr. tekkis Indias Induse jõe kallastele üks maailma vanimaid tsivilisatsioone. Mohenjo Daro oli umbes 40.000 elanikuga käsitöö ja kaubanduskeskuseks. Sellest ajast on küll pärit mitmeid leide, ent ükski ei näita võitluskunstide olemasolu tol perioodil. Hiljem tulid Indiasse indoeuroopa päritolu inimesed (umbes 1000e.Kr.), kes lõid kastisüsteemi, mille järgi inimesed jaotati klassidesse. Inimesed pidid püsima samas kastis sünnist surmani, ilma võimaluseta oma kastikuuluvust vahetada
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
Kasutusele võeti metallid: 5000 ekr juba vask ja 3000 ekr pronks. Rauda ei kasutatud. Ühendas neid kehte tsivilisatsiooni see, mõlemas kasutati niisutuspõllundust. Ilmset see sealt kaugemale ei levinud, erinevates piirkondades tekkis iseseisvalt veel tsivilisatsioone. Indus- põlluharimine 4000 ekr ja kolmanda aastatuhande keskpaiku kujunes Induse tsivilisatsioon. Kujunes üsna sarnaseks sellega, mis oli Mesopotaamias ehk esialgu linnad ja linnriigd. Tuntumad linnriigid seal Harappaja Mohenjo Daro. Erinevalt aga Mesopotaamiast olid Induse linnad kindlustamata. Langes u teise aastatuhande keskel. Läänepool kujunes samal ajal Egenuse tsivilisatsioon(Kreeka). Kujunes tegelikult natuke hiljem, kolmanda aastatuhande teisel poolel ja küps teise aastatuhande esimesel poolel. Minoiline kultuur algas Kreeta saarel, hiljem võeti omaks ka mandri Kreekas. Kirjade järgi kindlaks tehtud, et see Kreetas originaalne st pole üle võetud
Usundilugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Sisukord Mis on religioon?..................................................................................................................... 3 Religiooni positsioon inimühiskonnas...................................................................................... 4 Loodususundid........................................................................................................................ 5 Hinduism................................................................................................................................. 8 Budism.................................................................................................................................. 11 Hiina usundid....................................................................
Maniluse keskused olid Buhhama linn ja Eufrati ja Tigrise ümbrus. Bütsantsis tekkisid manilusest inspireeritud liikumised. Hiinas oli manilus elav religioon kuni 13. sajandini. Tänapäevaks on manilus väljasurnud. Hinduism 1. Hinduismi varajane eeskäija tekkis Induse tsivilisatsiooniga (2500-1500 eKr), mis oli urbanistlik tsivilisatsioon: Kaubandus Mesopotaamiaga Hästi arenenud põllumajandus Keskusteks Harappa, Mohenjo Darv (tänapäeva Pakistan ja Loode-India) Kasutusel oma piltkiri Loodusreligioon Rahvas mitte-aarialased 2. Veedade ajastu (1500-500 eKr) saab alguse rahvasterändest, kui Indiasse saabuvad aarialased, kes kõnelesid sanskriti keelt. Veedad on religioossete tekstide korpus, mille osad on Rigveda, Yajurveda, Samarveda ja Athorvaveda. Olulisim on neist Rigveda: Koosneb 1088st mantrast ehk palvest värsivormis Peatükke nimetatakse mandalateks
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
