Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed, poolpuitunud või puitunud, enamasti suhteliselt pikad väänlevad varred, mis vajavad toetumiseks teisi taimi.(Vihmametsade vöönd )
see võib kahjustada sinu elupaika ja see võib sinu põllu ära viia . 9. Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise.Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.
7. Kirjelda, mida tähendab : eluring algab ja lõpeb mullas(mullast oled sa võetud ja mullaks pead sa saama) Näide tuhk väetab mulda, sinna kukub õunaseeme, kasvab õunapuu, siis tuleb Eva ja ulatab Aadamale õuna, ja kõik algab otsast peale 8. Mis iseloomustab rohtlat? Rohtla on enamasti tasane sademetevaene avamaastik, kus taimkatte moodustavad kuivalembesed ja lühikese kasvueaga rohttaimed. 9. Mis on uhtorg? uhtorg on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. 10. Mis liiki taimed on kõrbes levinud? Kõrbetaimed, nt datlipalm, harjashein, kaktus, saksauul jne 11. Mida tähendab muldade degradeerumine
Parasvöötme metsad ja rohtla Kordamine kontrolltööks, Õ lk 26-47, TV lk 10-19 1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid...
tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India
Organismide jäätumine. jäägid. * Erineva koostisega kivimid * Lubjakivi, kivisool. * Kuiv, jahe kliima, ka kõrbes, * Niiske ja soe kliima. kõrgmägedes. 7. VOOLAV VESI * Kulutab (jõesängid, kärestikud, joad, uhtorud); * Kannab materjali edasi; * Kuhjab materjali (lammid, deltad). erosioon - pinnase ärakanne tuule või vooluvee poolt. uhtorg - voolava vee poolt tekitatud järskade nõlvadega lõhe maapinnas. LAINETE TUGEVUS * Lained kulutavad - tekivad järsakud ja pangad; * Lained kuhjavad - tekivad rannavallid ja maasääred.
11. Nimeta kolm keskkonnaprobleemi, mis on tekkinud rohtlates inimtegevuse tagajärjel. 1) kõrbestumine 2) tolmutormid 3) tugevad vihmahood. 12. Selgita, kuidas tekivad uhtorud. Lisa pilt! Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest allakihutavad vihmaveenired uuristavad endale kiiresti sügava voolutee. Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Mõned uhtorud võivad olla kilomeetreid pikad ja mitukümmend meetrit sügavad. Kui neid tekib tihedasti, muutuvad suured maa-alad inimesele kasutuskõlbmatuks. Ameerikas kutsutakse uhtorgudest tihedasti läbitud rohtla-alasid badlandideks. http://bit.ly/1TVWClU Rohtlate muld on viljakas Peamiseks mullatüübiks on mustmuld, mis on maailmas kõige viljakam muld. Nende tekkimist
minema palju mulda ja saagid hävivad. · Aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks. · Tuulte takistamiseks istutatakse põldude vahele metsakaitseribasid. 23.09.2009 tolmutorm Ida- Austraalias Tolmutormid Venemaal ja Hiinas Ka suvine vihm on ohtlik. Rohtlas langevad suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. Nõlvadest voolavad alla vihmaveed uuristavad endale kiiresti sügava voolutee, sellest võib saada mitme meetri sügavune uhtorg. Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on? Mis loodusvööndi kliimadiagramm see on?
Mõhnad -kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti (Mägede, Jussi ja Viitna kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna alutagusel) Liivakud -kruusa ja liivatasandikud (Põhja-Eestis) Sandurid -maismaal tekkinud liivakud, ilma kindla sängita voolanud sulamisveest Veetekkelised pinnavormid Jäärak e. oraag -järsuveeruline suhteliselt sügav ja lühike uhtorg, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel Sängorg -põhja erosiooni ülekaal Sälkorg -areneb sängorust, põhja erosiooni ülekaalus Molgorg -tekkib põhja ja külje erosiooni tasakaalustumisel Lammorg -tekkib kui külje erosioon saavutab ülekaalu Kaldavall -voolusängi vahetusse lähedusse kuhjatud setted Soot -suurvee ajal lõikab jõgi oma looke läbi
kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele.(looted, hoovused viivad setted ära) *JÕGEDE TÜÜBID 1.uhtorg- ajutine jõgi taimkatteta kallakpindadega jäärakus e. ovraagis(tekit.aj vooluvee poolt) 2.sängaorg- noor jõgi, kus vesi pole veel endale suuremat orgu suurnud kulutada.Jõeorg koosn. ainult sängist. 3.sälkorg- kiirevooluline järsuveereline jõgi, kus põhjaerosioon ületab küljeerosiooni(lõikub järjest süg.) 4.kanjonorg- kuj kiirevoolulistel jõgedel pika aja jooksul settekivimite sisse, oru veerud ei varise. 5.moldorg- vanemad jõed, kus põhja-ja küljeerosioon on tasakaalus. 6
kauboi, gautso - kes need on? (Nn ,,Metsik Lääs" Põhja- Ameerika preeria kuivem lääneosa) 3. KESKKONNAPROBLEEMID liigne põllustamine pinnase erosioon, UHTORUD ehk OVRAAGID ja tolmutormid: Mis tagajärjed sellel? Viljakama pealmise mullakihi ärakanne, aastate jooksul võib maa muutuda täiesti viljatuks; ovraagid takistavad põlluharimist. Eriti ohtlik kevadel, mil taimed pole veel kasvama hakanud, alles külvatud. Mis on erosioon? Mis on uhtorg ehk ovraag? Kuidas on võimalik vähendada erosiooniohtu? Teada 3 võimalust . tulekahjud muldade sooldumine, miks tekib? EROSIOON Erosioon on tuule või vee poolt viljakama pealmise mullakihi ärakandmine, mille tagajärjel mullaviljakus väheneb või tekivad uhtorud ehk ovraagid, mis ei lase põldu harida. Erosioon tekib: Kui pinnas on taimedega kinnistamata (näiteks rohtlaaladel), võivad vihma- või lumesulaveed ning tuul pinnase kergesti ära uhtuda
The animals that live in grasslands have adapted to dry, windy conditions. There are grazing animals (that eat the grass), burrowing animals, and their predators; insects are abundant. A moderate of level species diversity exists on a grassland. 12. Name some temperate grassland animals. Rhea, saiga, Mongolian gerbil, Prairie dog, bison, coyote, 13. What cultivated plants are grown in temperate grassland? Perennial ryegrass and White Clover 14. How are gullies (gully – uhtorg) formed and how do they restrict human activity? (vt. õpik lk 62) A gully is a landform created by running water, eroding sharply into soil, typically on a hillside. Gullies resemble large ditches or small valleys, but are metres to tens of metres in depth and width. When the gully formation is in process, the water flow rate can be substantial, which causes the significant deep cutting action into soil. 15. What environmental problems occur in temperate grassland?
kujuneb sügav kanjonorg. Millal uuristab jõgi kõige rohkem oma külgi? Siis kui voolusäng on vähe kaldu ja seetõttu voolab vesi aeglaselt ja uuristab rohkem külgi. Nii tekib jõeorg. Nimeta mõned jõed, millel on delta- Leena jõel PõhjaJäämere juures, Doonaul, Volgal Euroopas, Niilusel Aafrikas Kuidas mõjutab maismaa piiri delta? Delta kasvamine, st. setete kuhjumine, täidab madalad mered ja maismaa laieneb. Milliseid pinnavorme tekitab vooluvesi? Jõesäng, jõeorg, delta, uhtorg Kus on Eestis uhtorge? Haanja ja Otepää kõrgustikus Millised on Eesti suuremad salajõed (vesi voolab edasi maa all) Jõelähtme, Kuivajõe, Erra ja Salajõe. Kus Eestis esineb karsti? Kostivere, Tuhala, Kuivajõe ja mitmel pool mujal Põhja-Eestis. Stalaktiidid - laest tilkuvad tilkekivid karstikoobastes Stalagmiidid - karstikoopa põrandal olevad sambakujulised tilkekivid Kuidas tekib põhjavesi? Osa vihma- ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse,
murenemist. Maapinnale langev orgaaniline aine laguneb kiiresti, niiet huumust peaaegu ei teki. Mullad on raua ja alumiiniumoksiidedega rikastatud. Kuna aluselised katioonid on mullast eemaldunud, on mullad tugevalt happelised. Neid muldi nimetatakse ferraliitmuldadeks(puna või kollamullad). Muldade erosioon uhtorud, must tuisk. Jäärak ehk uhtorg on negatiivne pinnavorm , mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on
Erodeeritud mullad paistavad siis silma heledate või punakate laikudena, mis asenduvad pealeuhtealadel mustjaspruunide areaalidega. Erodeeritud ja deluviaalmuldade vahekord torkab silma ka vilja kasvu järgi: küngaste ülaosades on vili kiduram, jalameil lopsakam. Väga tugevate vihmasadude tagajärjel tekib küngaste nõlvadesse uhtorge. Nii näiteks lõikus lühiajalise, ent väga intensiivse äikesevihma tagajärjel Vorstimäe lõunanõlva 1,2 meetri sügavune ja u. 10 meetri pikkune uhtorg, mille suudmesse kuhjus moreenist, liivast ja kruusast väljauhtekoonus. Loodusliku taimkattega aladel kaitseb tihe kamar muldade ärakannet isegi väga järskudel kallakpindadel. Taimestik Liigestatud reljeef, muutlik pinnakate ja iseloomulik vetevõrk on soodustanud mosaiikse taimkatte kujunemist. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete
õhuniiskus suur, auramine väiksem. 5. Kummal pildil kujutatud rannas on ülekaalus mere kulutav tegevus? Põhjenda. (1p) Mere kulutav tegevus on ülekaalus pildil B kujutatud rannas. Rannaastang, järsk rannik tekib mere kulutava tegevuse tagajärjel. 6. Millise tähega kohta kaardil on joonisel kujutatud? (1p) a) A - sälkorg b) B - lammorg c) C - delta Vali loetelust, millega on tegemist ja tõmba õigele vastusele joon alla. (1p) delta, soot, sälkorg, uhtorg, lammorg Tähista X jõe lõik, kus voolukiirus on kõige suurem. (1p) Põhjenda, miks seal on voolukiirus kõige suurem. (1p) Voolukiirus on kõige suurem seal, kus jõe lang on kõige suurem. 7. Viimastel aastatel on olnud suured üleujutused Briti saartel, Saksamaal ja Tsehhis, kus kestvad vihmasajud on kiiresti ja ulatuslikult tõstnud veetaset jõgedes. Selgita, kuidas inimtegevus on kaasa aidanud suurte üleujutuste tekkele Euroopas. (2p)
suurte põldude tõttu tekib erosioon; tiheda asustuse tõttu paljud liigid hävinenud; Parasvöötme rohtla Rohtla on rohumaa, kus sademete hulk jääb üldjuhul alla 400 mm. Stepp on kuivalembeline rohtla Venemaal. Pusta on Ungaris, veidi niiskem. Preeria on rohtla Põhja-Ameerikas, suhteliselt kuiv. Pampa on rohtla Lõuna-Ameerikas, väga kõrge rohuga. Veld on rohtla Aafrikas. Uhtorg on erosiooni tõttu tekkinud järskude veergudega org. Ekib, kui on tugevad vihmasajud, pehme pinnas ja taimestik on kidur. Tekkele aitab kaasa inimene hävitab taimestiku ja rajab põllu. Suured loomakarjad sõtkuvad katki rohukamarad. Nomaadid on rändrahvad Aasias, kes liiguvad ühest kohast teise koos karjadega. Kauboid on karjused Ameerikas (preerias). Gautsod on ratsakarjused Argentiinas. 40. - 60
kõrbestusid. Nii sai Kalmõkkiast (Kaspia merest loodes) Euroopa esimene kõrb- peamine põhjus oli ülekarjatamine. · Rohtlavööndis esineb sageli tugevaid tuuli. Looduslikus rohtlas kaitseb mulda tihe rohukate, kuid põldudel see puudub. · Rohtlas langevad suvised suvised sademed harilikult ägeda hoovihmana. · Mõne vihmahoo järel võib saada sellest järskude kallastega mitme meetri sügavune uhtorg. Okasmets · Okasmetsad levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika. Laialt on levinud okasmetsade teinegi nimetus taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis laiuvad suured okasmetsad. · Talved on sisemaal kärekülmad. · Taigast põhjapoole jääb matsatundra ja tuntra, lõunapoole segametsad ja sealt edasi laialehised metsad · Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega
Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla-ja punamullad. LOODUSVÖÖNDID: TABEL ON TEIL OLEMAS. ROHTLA maastik,kus kasvavad kuivalembelised ja lühikese kasvuajaga rohttaimed STEPP ........... Euroopas,Aasias PUSTA - ......... Ungaris PREERIA - ... Põhja Ameerikas PAMPA - ....... Lõuna Ameerikas VELD - .......... Aafrikas EROSIOON pinnase ärakanne tuule või vee poolt UHTORG ajutise vooluvee ( vihm ) uuristatud org KÕRB ala, kus taimkate on väga hõre või puudub üldse TAKÕRR savikõrb ERG liivakõrb EFEMEER lühieataim SUKULENT taim, mille paksud lehed ja varred sisaldavad palju veesäilituskude OAAS lopsaka taimkattega ala kõrbes, kohtades, kus põhjavesi on pinna lähedal DROMEDAR üksküürkaamel BAKTRIAN kahe küüruga kaamel VADI ajutise vooluga jõesäng Aafrikas, Araabia poolsaarel KRIIK - .................................
Delta -suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu. Kärestik -kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Juga -astang, kust vesi vabalt alla kukub. Kosk -suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kaskaad -jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda KARST nähtus, mida põhjustab kivimite lahustumine vees RUHIORG liustiku kulutuse tagajärjel tekkinud U- kujulise ristlõikega org UHTORG - ajutise vooluvee ( vihm ) uuristatud org SÄLKORG V tähe kujulise ristlõikega jõeorg LAMMORG - lai lameda põhjaga jõeorg Hoovus on suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Eristatakse pinna-, süva-, ja põhjahoovuseid ning hoovuseid jaotatakse soojadeks ja külmadeks. Põhjapoolkeral kalduvad hoovused paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Ekvaatori
Kauges minevikus, kui mordvalaste elatusaladeks olid jahindus ja kalastus, kujunes asustus piki jõekaldaid. Tänapäevasele mordvalaste asuala maastikule on iseloomulik jäärakute ja uhtorgude võrk Volga-Okaa jõgedevahe haruderohkes suurte ja väikeste jõgede süsteemis. Maad, kus elavad mordvalased, on väga viljakad. Ka tänapäeval on mitmed suured külad täielikult peitunud uhtorgudesse. Pärimuse järgi olid külad varem ümbritsetud metsaga. Metsa kadumise järel uhtorg kuivenes ja allikad lakkasid tegutsemast. See asjaolu sundis küla ümber paiknema esialgsest asupaigast madalamale. Mordvalaste maailmapilt: Leidub erinevusi ka lokaalselt rahvariietes, kommetes Jumalate rohkus - maailma valitsevad ülem- ja alamjumalused, kes iidsetel aegadel kehastasid päikest, soojust, tuld ja teisi universumi objekte. Iga jumalus soosis ja valitses teatava objekti, territooriumi, loodusnähtuse üle.
Valga nõgu Võru-Hargla orund 5. Ida-Eesti maastikuvaldkond Alutaguse Peipsiäärne madalik 183. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Maastikul võib ühel ajal esineda erisuguseid mitmekesisuse vorme: klassifikatsiooniüksuste mitmekesisus (taimkate, elupaik, ökosüsteem), elemendiline ehk komponendiline mitmekesisus (künka lagi, nõlv, mõhn, oos, rannavall, luide, terrassid, paljanduv paas või klibu, klint, liivakivipaljand, liivik, rändrahn, kivikülv , uhtorg, allikas, allikaline pinnas, ajutine oja, voolav oja, väljavool rabast, karstivorm, soostuv reljeefilohk, matmispaik, kiviaed, kiviraun, kivivare, piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja tajutav mitmekesisus (homogeenne, tehislik, suhestatus, suhtumine jne) 184
annaabi.ee 
