maailmapilti. Zarathustra õpetas, et on olemas ainult üks jumal, keda võib jumaldada. Ta väitis, et mõned vana religiooni jumalused olid kurjad hinged ja olid Angramanju käsilased. Kodukandis ei aktsepteeritud tema õpetusi ning seetõttu lahkus ta 12 aastat hiljem, et leida kohta, mis on avatud uutele ideedele Ta jõudis kuningas Vishtaspa , kes nõustusid tema õpetustega ja tegid need riigi ametlikuks religiooniks. Esimese Pärsia Impeeriumi ajaks oli Zoroastrism juba laialdaselt levinud religioon. UNIVERSUMI LOOMINE Zaroastrismi loomisloo järgi eksisteeris Ahuramazda valguses ja Angramanju pimeduses. Ahuramazda lõi seitse taevalikku olevust , keda kutsuti Amesha Spentaseks Ahuramazda lõi universumi, et võrgutada kurjust. Universum loodi kahes osas: vaimne ja 3000 aastat hiljem füüsiline. Seejärel lõi Ahuramazda Gayomardi (perfektse mehe) ja esimese pulli.
aastaseks, siis on ta usulises mõttes täisealine (,,seaduse poeg" ehk heebrea keeles bar mitsva), et kanda vastutust enese ja Toora täitmise eest. Judaismis peab iga mees olema abielus (peavad ka olema lapsed), naise abielu peetakse soovituslikuks. Matusel tuleb surnukeha kiiresti matta, enamasti ööpäeva jooksul peale surma pühitsetud mulda. Juutidel on hingamispäev e. sabat (laupäev) - kui jumal puhkas, siis miks mitte ka inimene. Sikhism: Zoroastrism: Judaism: Judaism: Khanda Faravahar Taaveti täht Menora
Maailma usundid Religiooni kujunemine Religioon on uskumuste, normide ja tavade süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühades ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. A...
raamatuid. Olulised etapid eluteel: sünd ehk brit mila ümberlõikamine poistel, tüdrukutel 8ndal päeval pannakse nimi; bar mizwa 13 aastaseks saamisel hakkavad kehtima juudi usundiga seonduvad kohustused ja õigused ja kui neiu saab 12 tehakse pidupäev, tähistatakse üleminekut; ketuba/huppa/get ketuba on abielu leping. Huppas viiakse läbi ja get on abielulahutus; hevra kedisa kui inimene sureb. Pühaduse kogukon võtab üle matuse korraldamise. VANA-PÄRSIA USUNDID ZOROASTRISM Avesta iraanlaste pühakiri. Peajumal Ahura Mazda. Esimene prohvet, kes sai ilmutuse: Zaratustra. Avestas esimene osa Yasna (hümnid), teine osa visperat (palved), kolmas osa Yast (kiiduhümnid, eepilised jutustused), neljas osa Videvat (seadus kurjade vaimude vastu). Vaikuse torn sinna pandi laibad, kajakad nokkisid liha ja luud kuivasid. Jumalikud olendid jagunevad: daeva-sõjakad jumalaolendid ja yazata head. Kõige vanem ilmutatud usund. Usuti, et eksisteerib loodusseadus (asha).
Religioon India on religiooni poolest maailmas ilmselt kõige mitmekülgsem maa, kus kogu ühiskond on sügavalt usklik. Religioon mängib keskset ja otsustavat rolli inimeste ja terve maa elus. Praeguseks on Indias 80% hindusid, hinduismi peetakse maailma kõige vanimaks usuks. Islam on Indias levinud 13% rahva hulgas. Sikhism, ayyavazhi, budism ja dzainism on Indias tekkinud religioonid, mis on tugevasti mõju avaldanud ka teistele maadele. Kristlus, zoroastrism, judaism ja bahai on väiksemas osakaalus. Hinduism on religioon, mis põhineb veedadel ja teda peetakse ka veeda religiooni otseseks järglaseks, hinduism koosneb mitmetest sektidest. Jumalate panteon on suur ja neid kõiki peetakse ülima jumala Brahmani ilminguteks. Enim kummardatakse Sivat ja Visnut. Siva on hävitaja, kuid just ka kõige halva hävitaja, Visnu on tuntud kui säilitaja ja tihtipeale teatakse paremini tema kehastusi Krisnat ja Ramat. Budism on Põhja Indias 6s e.m.a
............................................................... 8 Darius (Dareios) I (521486).......................................................... 9 Kreeka-Pärsia sõjad................................................................9 Xerxes I (486465)..................................................................... 9 Ahhemeniidide kultuur ja religioon..............................................10 Zoroastrism...........................................................................11 Zarathustra...........................................................................12 Avesta................................................................................. 12 2 Põhimõtted............................................................................ 13 Aleksander Suur......................................
ühtse riikluse) küüditamised, Orjad teistest rahvustest Religioon Jumalaid väga palju st Zarathustra õpetus=mazdaism või Tugev Mesop mõju(Astarte= Monoteism. Jahve, polüteism.Suur sarnasus zoroastrism. Koostas pühad kirjad Istar), Igal linnal oma prohvetitel suur mõju, Mesopotaamia jumala e. Avestad kaitsepühak, Templites Messiase ootus. tega.Jumalad esindasid Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) toretsevad ja ebainimlikult Eshatoloogiline usund, valdavalt loodusjõude ja halgb (Angra Mainju)võitlevad
Õitseaeg 6,saj.eKr (Pärslased loovad ka ühtse Küüditamised riikluse) Orjad teistest rahvustest Jumalaid väga palju ehk Zarathustra õpetus=mazdaism või Tugev Mesopotaamia mõju Monoteism polüteism zoroastrism (Astarte= Istar) Jahve Suur sarnasus Koostas pühad kirjad e. Avestad Igal linnal oma kaitsepühak Prohvetitel suur mõju Templites toretsevad ja Mesopotaamia jumalatega Dualistlik usk, hea (Ahuramazda) Messiase ootus
valati ohvri pea veiniga üle ning seejärel lõigati kõri anuma kohal läbi. Surnul lõigati parem õlg koos parema käega keha küljest lahti ning visati kõrgele õhku. Need jäid sinna, kuhu kukkusid, kuni kõdunesid. Joodi oma esimese vaenlase verd. Kõige kurjemate vaenlaste koljudest tehti ka jooginõusid. Leitud on rohkesti peremärke tamgasid, mida on peetud ka päris kirjaks Usund ja mütoloogia olid arhailisemad kui naabruse hinduism ja zoroastrism, palvleti ülemjumal Tabitit ja tulejumal Agnit. Sküüdi kultuurimõjud ulatusid kuni Hiinani, kuid Sküütiat ja sküüte on alates hilisantiigist kuni kaasajani mainitud ka piltlikult barbaarsuse ja metsikuse kehastajatena. 339. aastal e.Kr taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatidele. Sküüdi päritolu on legendides või hüpoteesides oletatud ka anglosakside, kasahhide, jakuutide, pustude, piktide, türklaste jt puhul.
Mesopotaamia 1.Looduslikud tingimused · Jõgede vaheline ala · Eufrati ja Tigrise kesk-ja alamjooksul · Lõunas maa kuntslik niisutamine · Pärsia lahe rannikul maa kuivendamine · Naaberriikidele avatud -sissetungid,kaubavahetus · Loodusvarad- savi ja rilliroog 2.Ehitusmaterjalid Leidus küluses savi,millest sai elamute ja tarbeesemete peamine tooraine .Savitahvlitele sai ka kirjutada. 3.Sumerite leiutised · Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajad · Kiilkirja kasutusele võtt · Pandi alus linnaelule ja linnatsivilisatsioonile · Ratta leiutajad 4.Mesopotaamia ühiskonnakorraldus · Olulisel kohal preesterkond-suurmaavaldajad · Hiljem valitses linnriiki kuningas-sõjaväe juhtimine ja kohtumõistmine. · Jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna · Madalamal positsioonil rentnikud ja orjad · 5.Religioon Mesopotaamia panteoni tipus seisis kolm suurt meesjumalt. Esimene neist ...
[email protected] 21. sept. 2016. Enamiku religioonide tunnused ja komponendid (jätkub) Divinatsioon – religioosne ennustamine Oraakel – ennustuspreester paljudes vanades religioonides Vanas Kreekas jumal Apolloni Delfi oraakel Püütia – Delfi oraakli preestrinna Prohvet (kr prophétes ettekuulutaja Vana Testamendi judaismis) Ordaal – jumalakohus. Näited: Keskaja veeproov ja tuleproov. India seisused ja kastid Sanskrit – India kultuurkeeli ühendav kunstlik kirjakeel, mille lõi 2.saj eKr Pānini Brahmaan – (sanskriti brahmana) hinduismis preester, vaimuliku seisuse liige Kast– elukutsepõhine pärandatav inimrühm. Kaste on tuhandeid ja nad jaotuvad 4 seisuse vahel Casta port. ´seisus´ . India omasõna: Varna – (sanskr värv) = seisus. 4 seisust: Brāhmana (õpetlased) Kšatriya (sõdurid, valitsejad) Vaišya (spetsialistid-käsitöölised, pankurid, talunikud jne) Šudra (teenrid) „Puutumatud“ (asuvad väljaspool...
Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse. Hästi oli arenenud kanalite ehitus Niiluse deltast Punase mereni. 4. Pärslaste usk Puudus riigiusk, kuid pärslaste enda riigiusuks oli zoroastrism, mis saialguse Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad. Usund oli monoteistlik ja dualistlik.Selle kohaselt käib maailmas pidev võitlus Targa Isanda e. Ahuramazda ja Kurja Vaimu e. Ahrimani vahel. Viimaste vahel peavad inimesed tegema valiku, millega määratakse oma edasine saatus.Kes valivad hea, neid ootab pärast surma paradiis, kurja kasuks otsustanuile aga langevad osaks piinad.
6. Budism 376 miljonit · Mahajaana 185 miljonit · Theravaada 124 miljonit 7. Traditsioonilised hõimu-usundid (sealhulgas samanism jmt) 300 miljonit 8. Traditsioonilised ja diasporaadilised Aafrika usundid 100 miljonit 9. Sikhism 23 miljonit 10. Juche 19 miljonit 11. Spiritism 15 miljonit 12. Judaism 14 miljonit 13. Bahai 7 miljonit 14. Dzainism 4,2 miljonit 15. Sintoism 4 miljonit 16. Cao Dai 4 miljonit 17. Zoroastrism 2,6 miljonit 18. Tenrikyo 2 miljonit 19. Uuspaganlus 1 miljonit 20. Unitaarne universalism 800 000 21. Rastafarianism 600 000 22. Saientoloogia 500 000 Statistika allikas: adherents.com, 2005. Religioon on müütide ja riituste kompleks, mida seob usk üleloomulikku väesse, millest tuntakse end sõltuvat. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm, kitsamas mõttes aga konkreetse inimrühma religioosne süsteem.
ISLAM 1,3 miljardit inimest peavad ennast islamiusuliseks. Aabrahamistlik religioon (+ judaism ja kristlus). Tuleneb araabiakeelsest sõnast ,,aslama" ja tähendab allumist. Islamiusulised moslemid. Kutsutakse ka muhameedlasteks. Islami teke Tekkis 7. saj. pKr Araabia poolsaarel. Meka linn. Polüteistlik loodususund. Dzinn vaimolend, kes allub Allahile. Dzinne kardeti. Kohtadesse, kus arvati dzinne olevat, toodi kive. Kivihunnikute juurde toodi ohvreid. Kummardati Allahit. Au veritasu Tähtis üksus hõim, keda juhtisid seigid. Mõned otsused olid üldkehtivad kõigile hõimu liikmetele. Poeet jumalik and. Nemad oma sõnaosavusega valitsevad dzinne. Abu al-Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hassem = Muhamed Muhamed Tema isa suri mõnekuuselt, kuue aastaselt suri ema. Teda kasvatas onu. Asus tööle rikka kaupmehe juurde. Abiellus Khadidza'ga. Muhamed töötas karavanidega. Pühakirja olemasolu meeldis Muhamedile. Muhamedi...
Maailma religiooni konspekt Maria Kull 12.a Konspekt: Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Enne ristilöömist sõi Jeesus oma jüngrite seltsis viimse õhtusöögi (Püha Õhtusöömaaeg). Seda õhtusöömaaega taasesitavad kristlased leiba ja veini (mõnes konfessioonis viinamarjamahla) tarvitades erilisel kiriklikul tseremoonial, mida nimetatakse armulauaks või pühaks õhtusöömaajaks. Tähtsaimad pühad on jõulud, ülestõusmispühad ja nelipühad (kiriku sünnipäev, Püha Vaimu väljavalamine). Pühad tekstid: Kristlik Piibel koosneb kahest osast: Vana Testament sisaldab kanooniliselt (vähemalt) 39 teksti ajast kuni mõnisada aastat enne Jeesuse sündi, Uus Testament 27 teksti, mis on põhiosas valminud mõne sajandi jooksul pärast Jeesuse sündi. Kirikuisad: Augustiinus - idee pärispatust. Sakramendid:...
Ja samas polnud isikuid ja gruppe, kes oleksid vabatahtlikult ennast satanistideks pidanud. Sest kuna Saatan tähendas neile “keegi teine, vööras”, ei olnud vöimalik temaga identifitseeruda. Saatan polnud mingi mytoloogiline olevus kuni Aleksander koloniseeris Palestiina ja hellenism levis ka Iisraelis. Oletatavasti pörkub Israeli monoteism siis esimest korda sellega kokku, et Jumal pole köikvöimas, köiketeadev, sest kurjus eksisterib. Lisaks levib ka Zoroastrism, üks dualistlik religioon Iraanist. Saatan on siis persoon kellega saab ära seletada kurjuse eksistentsi. Palju vöimu talle ei anta, kuna ta oleks siis Jumalast tugevam. 2 Satanismi tekkimine ja ristiusk Ristiusu ajal kasvab Saatana tähtsus. Saatan on nagu liivakübeke, millest saab pärlmutter, kuna teda on vöimatu eemaldada, saab aga ennast kaitsta - omaenese mahlaga kasvatada liivaterast pärlmutri. Pealegi möjub selline
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
Hakkas tekkima vastuseis juutidele igal tasandil. 12. saj-l tekkisid juutide tagakiusamise lained, enamasti seoses Ristisõdadega. Juutide tagakiusamisega haakus ka ketserite tagakiusamine. Ketserite liikumisi oli kahesuguseid: 1) vastuseis katoliku kiriku ilmalikustamisele ja rikkusele, propageeriti lihtsust, otseselt kirikut ei kritiseeritud; 2) kritiseeriti katoliku kirikut. Suurimaks ketserlikuks liikumiseks sai katarite liikumine, kelle sõnumiks sai absoluutne dualism, mille eeskujuks oli zoroastrism, samuti ei tunnistatud VT-d. Katarid jagunesid kaheks: 1) täiuslikud, kes üritasid elada askeetlikku elu, 2) usklikud, kes pidasid ülal täiuslikke. Iga uue inimese sündi peeti saatana võiduks. Katoliku kiriku eesmärk oli jätta mitte hingi saatanale e kataritele. Katoliku kirik toetud eeskätt ilmaliku kiriku vastu, nt ristisõda albilaste vastu. 1209 vallandati Innocentius III poolt Lõuna-Prantsusmaa ketserite pesa vastu. Need sõjaretked tõid kaasa suuri rüüstamisi
1980. aastate keskel levima hakanud AIDS on nüüd laienemas. Prostituutide hulgas on HIV- nakkus seitsme aasta jooksul suurenenud kakskümmend korda. Tavatu kopsukatkupuhang nõudis 1995. aastal hinnangute järgi üle 100 inimelu. Indias on 1 arst 2157 inimese kohta. Suurim surmade põhjus on hingamiselundite, toitumis- ja kõhuhaigused. 9. Religioon India on mitmete religioonide tekkepaik hinduism, budism, dzainism, sikhism. Indias on esindatud veel zoroastrism, islam, judaism, kristlus. Sõna hindu tuleneb sõnast Indus. Hinduism on üldnimetus paljudele koolkondadele, gruppidele ja õpetustele. Tähtsaimad harud: brahmanism visnuism (sh krisnaism) sivaism saktism Hindu on see, kes tunnistab Veedade tekste ning tema vanemad peavad olema hindud. Hinduism peab oluliseks ühiskonna seisuseid. Hinduismis on oluline tsükliline maailmakäsitlus. Väga tähtis on uskumus karmast, mis on inimese tegude summa.
kõik olid janus. Indral oli käes vajra (sõjanui), sellega ta tappis Vritra. Teda austatakse kui viljakusetoojat, äikesejumalat. Indra- jumalate vürst. Asura- pooljumal, deemon Deeva- jumal Devi - jumalanna Veedade religioon ohverdamise religioon Tolleaegses Indias puudus preesterkond ohverdamine jumalate toitmine VANA-PÄRSIA RELIGIOON 1) Zoroastrism tuleneb ajaloolisest isikust (600 eKr) Zoroaster 2) Masdaism hea jumala Ahura Mazda (Tarkuse Isand/Hea looja) Iraan on kiltmaa, madalamad orud asuvad 1500 m merepinnast, mäetipud ~5000 m. iraani keskosa moodustab soolakõrb, metsa on vähe, kasvavad palmid, küpressid; palju viljakaid oaase rikkaliku taimkattega (moon, jasmiin, roosid (Rhodan- roos kreeka keeles)) Pärslastel tänini kirg rooside vastu. Pärslaste kultuur roosikultuur.
Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing) ebaõnnestusid. Ahuramazd zoroastrismi peajumalus, jumalate ülemvalitseja, loojajumal. Ta oli vanade a pärslaste peajumal, muinasiraani usundi (zoroastrismi) taevajumal. Zarathustra prohvet; Zoroastrism vanairaani usund varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund pärineb tema õpetusel , pani aluse zoroastrismi püha raamatu Avestale. 11) Kreeka ajaloo allikad Herodotos kreeka ajaloolane Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia" ("Ajalugu") änapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia (refereeriva käsitluse) tegelikuks alustajaks
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
................................................................76 V Võrdlused ja võimalikud allikad Jungi kontseptsioonidele...............................78 5.1. Ülijumala kujutluste tüpoloogia Widengreni järgi........................................78 5.2. Võrdlus taoismiga.......................................................................................79 5.3. Võrdlus iraani usundiga..............................................................................82 5.3.1. Zoroastrism.............................................................................................82 5.3.2. Zurvanism...............................................................................................85 5.4. Jung ja gnostitsism......................................................................................86 5.5. Jung ja Luther.............................................................................................89 5.6. Algkoguduse nägemus heast ja kurjast Bultmanni järgi....
Teeba jumal Amon Tõeja korrajumalanna Maat (sümbol sulg) Sünnitusejumalanna Thoeris Osiris surnute jumal, uuenemise sümbol (algselt elavate jumal) · Muistne LähisIda: - Sumeri tekstid (2500 aastat eKr) - Eepos ,,Gilgames" 1700.aastast - Kujutlus paradiisist, lugu neist, kes on uputusest pääsenud Piibliga seotud · Zoroastrism: - Rajaja Zaratshustra - Pärsias alates 7.sajandist eKr sai riigiusund - 7. saj pKr sai riigiusundiks islam - Pärit paljud juudi ja kristliku mütoloogia elemendid: Inglid Põrgu Hea ja kurja vaheline võitlus · Indoeurooplaste usundid: - Euroopani levinud indoeuroopa traditsioonidel on sarnased jumalate nimed ja atribuudid
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
ideoloogiaks. Siiditee, Hiina müür. Keisri võimu alune ala laines pidevalt. Barbarite tsiviliseerimine (hiinastamine). Jagatakse kaheks perioodiks: Lääne-Hani riik 206 eKr – 25 pKr ja Ida-Hani riik 25- 220 pKr. 5. Vana- Pärsia ehk Ahhemeniidide impeerium II aastatuhandel ekr toimus meedlaste ja pärslaste (aarialaste) sissetung Pärsia (Iraani) aladele. I aastatuhande esimesel poolel tekkisid esimesed riigid. Juhtivaks usundiks kujunes Zoroastrism. Meedialaste kuninga Kyaxarese ajal kujunes välja Meedia suurriik (625 – 585). Kuningas Kyros II (559 – 529) rajas Ahhemeniidide dünastia ning vallutas Meedia, Lüüdia ja Babüloni. Kujunes välja paljudest rahvastest koosnev Vana-Pärsia impeerium. Kambyses II (529 – 522) liideti Egiptuse ja Foiniikia alad, Väike-Aasia. Dareios I (522 – 486) ajal oli Pärsia riigi riigi õitseng. Koosnes 20 satraapiast – halduspiirkond, mille eesotsas seisis satraap. Pealinn Susa