Taoismi järgijad püüavad elada kooskõlas dao'ga. See püüdlus oli eriti tähtis valitsejate jaoks nii nende võimu tõttu, mis andis neile voli inimeste üle, kui ka selle tõttu, et alamad võtavad nende käitumisest eeskuju. Seega soosib taoism tarka valitsejat, kes arendab endas klammerdumisest loobumist, põlgab luksust ja ei aja taga võimu võimu pärast. Ka teised püüavad järgida neid ideaale. Välimised ja sisemised teed Taoistid usuvad, et inimesed on terved ja asjad lähevad hästi, kui yin ja yang on tasakaalus ja kui inimesed elavad harmoonias üksteise ja kosmosega. Selle filosoofia rajajad heitsid kõrvale konfuatsionistlikud vanematele ja ülemustele kuuletusmise ideaalid, kuna nad olid arvamusel, et need on inimeste endi väljamõeldud ideed ja mitte taevased kontseptsioonid. Taostid on enam huvitatud vaimsest hormooniast ja samuti püüdlevad nad sisemise tasakaalu poole, mis tervendab keha ja vaimu
eluhoiak, mis peaks olema ka Lääne inimestele kergesti mõistetav, kui seda ei takistaks suurelt osalt kunstlikult loodud kultuuribarjäärid. Hoff on ise märkinud, et raamatut kirjutama ajendas teda tõsiasi, et Lääne ülikoolides interpreteerisid taoistlikku filosoofiat hajameelsed pisiasjadesse takerdunud professorid, kes olid oma vaimselt taustalt lähedased Hiina konfutsiaanidele, kelle maailmavaadet taoistid oma kirjatöödes parodeerisid. Taoismi seisukohalt ei tohiks kunagi üksikasjalike seletustega üle pingutada. Taoistid, nagu teistegi idamaiste mõttesuundade esindajad, mõistsid, et kõik mõistuslikud maailmaseletused suhtuvad tegelikkusse nagu kaart maastikku. Side nende vahel on tegelikult äärmiselt tinglik. tõde ja loogiline selgus on teineteise suhtes komplementaarsed (teineteist täiendavad) mõisted
Taoism ei ole ,,ostetav" usk. Selle põhiline idee seisnebki selles, et tunda ennast osakesena sellest maailmast, kooskõlas loodusega, õnnelikuna, rahumeelsena. Rituaalide ja ohvrite toomisega ei saa osta pääset Igavese Rahuni. Inimene ise on kõige aluseks. Tema käitumine endaga, läbisaamine loodusega ja kõik humaanne ning loomulik, puhas ja lapselik aitab tal jõuda iseenese sisemise rahuni, mis on taoismi järgija põhiline soov. Taoistid vaatlevad ka loodust, õpivad seda tundma ja ette ennustama looduse teid. Loomulik lihtsus, sundimatu tegutsemine, spontaansus ja kaastunne need on taoismi järgijale isloomulikud jooned. Inimene peab õppima end usaldama, järgima oma vaistu ja instinkte, aga jääma seejuures intelligentseks. Sundimatu olek on kõige võti tegutsemine oma tõelisele loomusele vastavalt. Tänapäeva maailmas on raske ennast leida ja elada harmoonias loodusega, seepärast on
näitab, et üldise söögikõlblikkuse hindamisel ei arvestata mitte isiklikke eelistusi vaid kõiki kokku mesi, tõrud ja ohakad kui "Head asjad kõik, mida muidu üks loom ju tahab." Lisaks toiduvalikule võib teise toitumisharjumusena välja tuua Puhhil markeeritud söögiaegu: hommikusöök pärast ärkamist ning kuskil kella üheteistkümne paiku (lõuna). Puhhi raamatu vaimsust võib pidada lähedaseks maailmavaatele, mida Hiinas esindavad taoistid. Tundmatut on alati mõistlik käsitleda tuntu kaudu ning kõigile tuntud karupoeg Puhh on just säärane tegelane, kelle abil on hea ja lihtne seletada, mis asi see taoism siis õigupoolest on. Taoismi seisukohalt on Tark see, kes ei suru end asjadele peale, vaid allub teadlikult Taole ehk Kõiksuse Kulgemisele. Kooskõlas Taoga toimimine tähendab toimimist kooskõlas iseenda ja Kõiksusega. Kui ühineme üleüldise kulgemisega, hakkavad asjad toimima
”kulgu”. Laiemas mõttes aga võib see tähendada ka ”meetodit, põhimõtet või õpetust”. Hiinlaste meelest on tao mingit laadi jumalik tahe või seaduspärasus, mis reguleerib kõike olemasolevat. Teisisõnu öeldes ei uskunud nad mitte Jumalasse, kes on loonud universumi ja juhib seda, vaid saatusse, taeva tahtesse või lihtsalt taevasse endasse kui kõige põhjusesse. Millised näevad välja taoistid? Õpetuse alused Konfutsianismile vastupidiselt ei väärtusta taoism sotsiaalseid voorusi ega terve mõistuse ja mõõdukusega juhitud tasakaalustatud ühiskonda. Vägivalda eitatakse, sest see toob endaga kaasa vaid kahju ja hävingut. Dao`ga ühinemisele ei vii õppimine, vaid sisemine intuitsioon. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Kui inimene on meditatsiooni abil muutunud
Kõik maailmas olev on tekkinud nende 2 jõu koosmõjul, eraldi neil loomisvõime puudub. Kuigi yin ja yang on vastandlikud on nad oma olemuses siiski kooskõlas. Seda ühtsust esindab DAO, mis on kogu maailmas valitseva korra alus. Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni yin ja yang teineteist täienades õiges vahekorras toimivad (on tasakaalus). DAO peab valitsema ka inimese ja looduse vahel. Harmoonilises inimeses toimivad yin ja yang võrdse jõuga. Taoism: NB! Tuntud taoistid Karupoeg Puhh ja Forrest Gump. 1. Oli algselt maailmavaade, filosoofiline süsteem. Hiljem kujunes välja rahvausundiks, eelkõige talurahva. Tähtsa koha omandasid jumalad, vaimud. Peajumal Shangdi (elab taevas). Kujunes välja vaimulikuseisus preestrid, nunnad, mungad. 2. Oletatav rajaja: Hiina õpetlane Lao-Zi (vana poiss). Tema peamine teos on ,,Daodejing" (kulgemise väe raamat). 3. Kasutatakse DAO (TAO) mõisteid. Taeva Dao maailma kõiksus, tasakaalutud maailm.
söövad parimaid lilla polypore fungus (seene) viljasid. Süües tärkavaid taimi saavat nende kehad valgustatud, selleläbi olnud nad võimelised ka vaimseks transtsendentsuseks (üleloomulik, kogemuse piire ületav). Olendit, kes on saavutanud oma vaimse transtsendentsuse läbi tao teadmise kutsuti hsien'iks, sama väljendit kasutati ka ingellike olendite kohta Chou kunsti ajal. (The Tao and Taoism...) Igavese elu otsingul Tegelikult ei alustanud taoistid pikaealisuse saladuse otsimist, vaid see ideaal oli Hiina traditsiooni juba enne tugevasti juurdunud. Pikalt elamine näitas isiku pühalikkust. Ürgne hing jagunes yiniks ja yangiks, tahumatuks ja puhtaks, vastavalt taevaks ja maaks. Kõige olulisemateks keha osadeks peeti chi'id (hingamine), ching'i (olemus) ja shen'i (vaim). Iga keha punkt ja organ omab peent energiat, mida taoistid seletasid jumalikkusega. Teatud pühade tekstide ette lugemine ja samaaegne
religiooniks. Ta on konfutsianismi ja budismikõrval üks "Kolmest õpetusest", millel traditsiooniline hiina kultuur ja ühiskond rajaneb. Taoism keskendub üksikisiku suhtele maailmaga. Sümbol: Yin ja Yangi märk. Pooldajate arvates pidi igaüks elama loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus. Taoistid arvasid, et kui inimesed lõpetavad nende asjade tahtmise, mida nad muidu ausal teel ei saa, siis oleks palju vähem sõdu ja kuritegusid. Peateos on ,,Daodejing" ehk ,,Kulgemise väe raamat" Yin ja Yang On Vana-Hiina filosoofias kogu olemist iseloomustavad vastandlikud, kuid samas vältimatult kooseksisteerivad poolused. Taoismis on Yin ja Yang universumi negatiivne ja positiivne printsiip. Üks ei saa eksisteerida ilma teiseta ning sageli esindavad nad omavahelistes suhetes oma
ei tohi toitu valmistada, suitsetada jms.), tegeldakse peamiselt palvetamise, lugemise vms. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. TAOISM (taoistid) Taoistliku mõtte suured levitajad --> Lao-zi (Vana Meister), raamatu Dao Deijng (Klassikaline Tee ja Võim) autor. Teine oluline taoismi alusteos on Zhuangzi (pärimuse järgi Zhuangzi nimeliselt autorilt, teadlaste arvates erinevatelt autoritelt). Taoism keskenub üksikisiku suhtele maailmaga. Usuti, et on olemas ülim reaalsus, mis ühendab ja on aluseks kõigile nähtavatele esemetele ja tegevustele - see on Tao - universumi tee ehk (lakkamatu) kulg, looduse ettemääratud kord.
Tavaliselt kasutatakse sadat ennustuskepikest. Neist hoitakse kinni ja neid raputatakse, kuni üks välja kukub. Igal kepikesel on number, mis on seotud mõne taoistliku jumala, nagu näiteks Taeva valitseja, või taoismi rajaja Lao-zi Nefriitkeisri sõnumiga. Ennustajad rõhutavad, et õnn on iga inimese enda kätes ning et seda mõjutavad ka teod. Ennustaja annab nõu, kuidas õnne saavutada, kuid ta ei too õnne inimese juurde. Taoistid usuvad, et mõningaid asju elus, nagu näiteks perekond ja päritud vara, ei saa muuta. Ülejäänud elu on aga inimese enda kätes ning ta saatus sõltub sellest, kas ta elab kooskõlas taoga või mitte. Inimkeha taoismis Taoistlik teooria käsitleb inimkeha eluenergia qi ja vere korrastatud vooludest koosneva energiasüsteemina. Qi voolamine kehas on tihedalt seotud qi voolaminsega maastikul ning allub ilmamuutustele. Kui qi on tihenenud ja tarretunud, nimetatakse teda jing`iks ehk
ühiskonnaeluga, mis oli vastandatud jumalikule. Selle vastavalt huvitub see eetikast ja moraalipsühholoogiast: kuidas kujundada õiglaselt arutlevat inimloomust? Konfutsianism käsitleb neid küsimusi igal tasemel, alates ilmalikest peresuhetest kuni riikidevahelise diplomaatiani ja õigusnormideni. Seevastu taoism rõhutab metafüüsilist, iseäranis metaeetikat – küsimusi moraalse dao süvaloomusest, selle reaalsusest ja tunnetatavusest. See muudab mõned taoistid moraaliskeptikuteks või relativistideks, kes peavad inimmoraali vaid väikeseks osaks looduse dao`st. Konfutsius seevastu rõhutab oma kõikeläbivat humanismi, öeldes: „inimene ülendab kulgu, kulg ei ülenda inimest“. Osalt vastandub konfutsianism budismile vältides arutlusi igavese elu üle. See on küsimus, mida Konfutsius keeldub kommenteerimast. Ta näib olevat agnostik surmajärgse elu küsimuses ja ta soovitas pragmaatiliselt ettevaatust kõrgemate olendite suhtes: Fan Chi
Yang on õhuline, kerge, kuum nong on seotud taeva, päikese ja mehelikkusega Traditsioonilises hiina filosoofias loovad need kaks eelpoolnimetatut kaks jõudu elu energia, kuid see pole jumalikustatud Selle energia dünaamika on loonud taeva, maa ja inimkonna Inimkonna kohuseks on need kaks tasakaalus hoida Kogu elu on võimalik aga tänu qi'le, mis on maailma täitev energia Taoistid usuvad, et qi on eluhingus, mis on kõigis ja kõiges olemas, et qi'd alal hoida, tehakse erinevaid hingamisharjutusi, see on osa surematuse otsingutest Taoistlikus maailmas on palju jumalaid, praegu on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest Väga olulise tähtsusega tekstiks Daodejing, mille autoriks peetakse taoismi rajajat Lao-zi'd
Yang on õhuline, kerge, kuum nong on seotud taeva, päikese ja mehelikkusega Traditsioonilises hiina filosoofias loovad need kaks eelpoolnimetatut kaks jõudu elu energia, kuid see pole jumalikustatud Selle energia dünaamika on loonud taeva, maa ja inimkonna Inimkonna kohuseks on need kaks tasakaalus hoida Kogu elu on võimalik aga tänu qi'le, mis on maailma täitev energia Taoistid usuvad, et qi on eluhingus, mis on kõigis ja kõiges olemas, et qi'd alal hoida, tehakse erinevaid hingamisharjutusi, see on osa surematuse otsingutest Taoistlikus maailmas on palju jumalaid, praegu on kõige populaarsemad jumalad need, kes hoolitsevad lastesaamise, rikkuse ning tervise eest Väga olulise tähtsusega tekstiks Daodejing, mille autoriks peetakse taoismi rajajat Lao-zi'd
Taoism usundi rajaja oli poollegendaarne õpetlane Lao-zi, kes elas ilmselt 6. saj eKr. Tema õpetus on kirja pandud teoses ,,Daodejjing" Kulgemise väe raamat. Keskne mõiste on dao `kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab taeva daoga kooskõlas. Õpetuse keskmes ei ole maailm, teispoolsus, ühiskond ega eetika, vaid individuaalne harmoonia ja ka müstika. Inimtegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetusesk oli taoism lühikest aega 2. saj eKr Hani riigi algusaegadel. Hiina budism budism jõudis Hiinasse 1. saj pKr Indiast mahajaana (`Sure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7
vaimsusele suunatud seletuse universumi olemusele, kasutades eluraskuste selgitamiseks vastandite teooriat (yinyang'ipilt4sümbol on taoistlik). Taoismi pooldajate arvates pidi igaüks elama loodusseaduste kohaselt ja ei arvestanud niivõrd inimeste poolt ette kirjutatud seadustega. Lahtiütlemine kõigest on pääsemistee, sest au ja vara tagaajamise tõttu on maailma tulnud kurjus. Taoistid arvasid, et kui inimesed lõpetavad nende asjade tahtmise, mida nad muidu ausal teel ei saa, siis oleks palju vähem sõdu ja kuritegusid. Hiinlased on kompromissilembene ja harmooniat armastav rahvas ning seetõttu õnnestus neil kõik kolm suurt mõttevoolu (konfutsianism, taoism, budism) sünteesida ja üksteise kõrvale alles jätta. Olla konfutsianist suhetes perekonna ja ühiskonnaga, taoist suhetes loodusega ning budist suhetes iseenda ja teispoolsusega
end konkreetses arusaadavas keeles. Hämar mõtlemine oli poeetilisem, tõi enese väljendusse sisse kõiksuse muutuvat olemust, "miski pole stabiilne", selle mõtlemise juures stiil läks veidike hämaraks. Kulgemise ja väe raamat (Daodejing) Tao Algab krüptiliselt, tao määratlusega. Tao tõlgitakse tihti teeks (ingl k path). Eesti keeles pakutud vaste kulg (kulgemine). Taoistlikus maailmavaates rõhutatakse protsessi, öeldakse, et laps teab juba taost kõike. Taoistid peavad au sees ka alkohoolikut purjus inimest. Kui purjus inimene kukub vankrilt maha, ei murra ta ühtegi konti sest on kooskõlas taoga. Sellised anekdoodid meeldivad taoistidele. Ideaal on naiivne, lapselik rõõm. Taoism on kantud sellest nostalgiast, kuidas sinna tagasi saada. Also, "väldi liigset". Ideaal on askeetlik, minimalistlik, väheste esemetega elu looduses. Kõik üleliigne tuleks unustada, on ebavajalik endale kokku ahnitseda.
Usundi rajaja oli poollegendaarne õpetlane Lao zi, kes elas ilmselt 6.saj ekr. Tema õpetus oli kirja pandud teoses ,,Daodejjing" - Kulgemise väe raamat. Keskne mõiste on dao 'kulg, toimimisviis, maailmakord'. Inimese dao peab olema taeva daoga kooskõlas. Õpetuse keskmes ei ole maailm, teispoolsus, ühiskond ega eetika, vaid individuaalne harmoonia ja ka müstika. Inimtegevus peab olema samasuguses rahulikus kulgemises nagu maailmakõiksuski, alludes põhimõttele ,,toimi toimimata". Taoistid kasutavad palju enesessesüvenemist ja meditatsiooni. Nad eitavad vägivalda, taoistlikud müstikud usuvad, et loodusega kooskõla saavutanu võib saavutada surematuse. Usutoimingutes on tähtsal kohal maagilised toimingud, hingamistehnikad, koguduses mungaseisus ja kloostrid. Valitsevaks õpetuseks oli taoism lühikest aega 2.saj ekr Hani riigi valitsusaegadel. Hiina budism Budism jõudis Hiinasse 1.saj pkr Indiast mahajaana ('Suure sõiduki') vormis. Selle õitseaeg oli Tangi ajastul 7. - 10
väljamõeldud kuju, kellele on omistatud mitmete filosoofide ideed, mis koonduvad teosesse ,,Kulgemise ja väe raamat": Tao 'kulg, tee', peamine mõiste teoses Tao ühendab kõiki ühtesesse voogu ning on ise pidevalt voolav, takistamatu. Kui seda nimetada, ei ole nimetatu enam tao, sest see juba voolab edasi ning seega on see sõnastamatu. Peamine eesmärk on vabaduse leidmine - ühtimine täielikult taoga, kõiksusega Puudub usk jumalasse Taoistid usuvad, et peab kulgema tao'ga ehk vooluga kaasa, mitte talitsema vastuvoolu (nt. kasutades liigselt jõudu). Soositakse spontaanset ja vahetut (lapse-sarnast) käitumist, kuna see muudab inimese õnnelikuks. Usk, et inimene sünnib heana. Taosim on alati olnud valitsusega vastuolus. Leitakse, et haridus viib tao'st kaugemale ning selleks, et kulgeda ei ole haridust vaja.
,,Tõeliselt õilsat ei riku mitte miski ei võim, rikkus ega vaesus" · Xunzi 310-220. Inimene on kuri. Neo konfutsianism · E. daoxe. Looja Zhu Xi · Neliraamat( sishu) Vesteid ja vestlusi Keskmine ja tavaline Suur õpetus Mengzi Konfutsianism kui religioon · Tempel esivanemate kultus/ austamine 630 algas templite ehitame konfutsiusele Taoism · Taoistid 6. Sajand e.m.a Omausulised traditsioonid hakkasid organiseeruma Budism tuli · Han-i dünastia ajal selle kuldaeg · Filosoofiline taoism Laozti, Zhuangzi · Religioosne taoism Zhang Daoling taevased meistrid Surematuse kultiveerimine alkeemia ( Euroopas taheti kulda saada sellega , Hiinas surematuks Qi hingus, energia Qipong - eluenergia /eluhingus · Laozi ( elas tõenäolisel 6 .saj)
tahaplaanile, rohkem oli sotsiaalset luulet, kritiseeriti valitsust ja sõdasid. Sel perioodil olid tähtsad luuletajad Cao Cao ja tema pojad Cao Pi ning Cao Zhi. Viimane oli kõige kuulsam. 3.4. saj m.a.j tegutsesid nn ,,Bambusesalu seitse pühakut" üks esimene luulerühmitus Hiinas, mille autorid päriselt üksteist tundsid. Neil olid ühised stiilid ja maailmavaated. Korraldati luuleüritusi, kus joodi palju veini ja mängiti mänge. Nad olid enamasti taoistid. Nendega seostatakse ka qingtan'i e ,,puhta vestluse" zanri sotsiaalse kriitika zanr riigiametnike ja korruptsiooni vastu. Kõige tuntum neist oli tõenäoliselt Xi Kang. Samuti Ruan Ji. Kuue dünastia viimasel perioodil, Lõuna ja Põhja dünastiate ajal tegutsesid Xie Lingyun ning Tao Yuanming. Mõlemad propageerisid lihtsat elustiili ja lihtsat kirjutamisstiili. Taheti murda lahti kohmakast Yuani dünastiast ja pateetilisest stiilist. Mõlemad olid nn maastikuluuletajad
Maailma suurimad usundid olid (miljonites inimestes) 2005. aastal järgmised: Kristlased 2200 roomakatoliiklased 1100 vene ortodoksid 90 luterlased 85 Moslemid 1780 sunniidid 1061 šiiidid 180 Hinduistid 1400 Budistid 500 Taoistid 187 Konfutsianistid 350 Hiina loodususund 380 Šintoistid 107 Judaistid 18 90 Kristlus on suurima järgijaskonnaga usund, mis on levinud kogu Euroopas, Ameerikas ja teistes eurooplaste poolt asustatud piirkondades. Kristlusel on tänapäeval kolm põhiharu: katoliiklus, õigeusk, protestantism
annaabi.ee 
