pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat Uuringust selgub, et vanad kreeklased ehitasid oma templid sellisele kohale ja pinnasele, kus jumalatel ja jumalannadel oleks kodune olla. Nt. Viljakusejumalanna Demeteri ja veinijumal Dionysose auks ehitatud templid on
Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonistati loomi, ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused. · Altamira koopad Hispaania · Lascaux koopad Prantsusmaa
Abakus 4nurkne. Korintose stiilis on 29.pKr. lõpetatud Olümpieion Ateenas. Ehituskompleksidest kuulsaim on Ateena Akropol, mille põhilised osad pärinevad 5 saj. eKr. Akropol paikneb kõrgel kaljul, sinna viis lai trepp, mille lõpul asus väravaehitis nn. Propüleed, enne propüleesid NIKE tempel. Akropoli keskel pronksist Athena kuju, lõunaküljel PARTHENON, põhjaküljel ERECTHEION, ehitatud 5.saj.lõpul, tempel joonia stiilis, kuid huvitav on lõunaküljel olev karüatiidide koda (naisekujud, mis kannavad talastikku) Kreeka templiarhitektuuris valitseb konstruktiivne loogika, s.t. templi kandvad (vertikaalsed) ja kantavad (horisontaalsed) osad on tasakaalus.Tasaselt krepidomalt kerkivad vertikaalsed sambad, mille vertikaalset suunatust rõhutavad kannelüürid. Vertikaalse suuna katkestab horisontaalne arhitraav. Tung ülespoole jätkub triglüüfide vaokestes. 3nurkne viil liidab kogu ehitise harmooniliseks tervikuks
Kõige täislikemaks ehitiseks on akropolil asuv templite kompleks akropolis. Ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Amfiteater: Amfiteatrite ehitamisel kasutati ära looduslikke kaldaid ja orge. Mõeldud teatrietenduste jaoks. Enamasti asus orus ümmargune väljak ehk orkestra ning selle taga skeene ja nõlvadel istekohad pealtvaatajatele. Tuntumad teatrid on epitauruse ja pergamoni teater. Kreeka skulptuur: Arhailine skulptuur alasti meeste kujud, riietatud naisekujud. Nt: Vasikakandja Klassikaline ajajärk inimkeha kujutamisel saavutati täielik kindlus ja vabadus. Lahendadi nõja-jala probleem (leiti tasakalupunkt). Kaks erinevad koolkonda: Sparta ja Ateena. Ateena skulptor: Myron kuulsaim töö "kettaheitja". Sparta skulptor: Polykleitos - "odakandja". 4. saj. Ekr muutuvad kujud sihvakamaks ja võetakse kasutusele 1/8 proportsioonide suhe. Vaasimaalide 2 eri suunda: 1) mustafiguuriline vaas varem
· Kunstiteooria püüab uurida kunstiolemust ja püüab vastata küsimusele mis on kunst ja kunstiolemus. · Väga olulised otsused teeb inimesed ilu põhjal. · Ilu on mitmesugust · Kunst ja ilu on vaataja silmades · Inimese näoilme määravad ära silma- ja suunurkade asetus. 2. Eelajalooline kunst · Puhraram Veenus oli teadaolevalt esimene inimese kätega tehtud kunstilooming. · Eelajaloolises kunstis olid kõik naisekujud Veenused · Tan-tan Veenus nais jumala kultus · Willeondore Veenus, mis leitud Austriast on umbes 50 000 aastat vana kuju · Sarnaseid kujusid on leitud Aafrikast, Euroopast ja Aasiast · 20-21 sajandil leiti koobas, kus olid karbid, milles olid augud. Ja nendest karpidest tehtud ehted on kunstis vanimad. · Koos ehetega leiti tööriistu, mis olid kaunistatud. · Hetkel on need koopad turistide jaoks suletud. · Kõige vanem keraamika on leitud Jaapanist
Kreeka ajaloo põhiperioodid I. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete...
3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed. - Uskumused väiksed naisekujud (veenused kujutavad viljakusjumalannasid). Arvatakse et perekonnapeaks oli naine. Koopamaalingud (altamira, lascaux, chauvet). Sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast nim toteismiks. Usku elus ja eluta looduse hingestatusse nim animismiks. 4. Muinasaja arengujärgud: · kiviaeg - vanem kiviaeg e paleoliitikum algasa 3 milj aastat tagasi
olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks.
● Teraskarkass, kardinseinad Abstraktne ekspressionism 1950ndad USAs ● J. Pollock - tohutud lõuendid, pritsis ja valas värvi ● M. Rothko Euroopas “brutaalne kunst” (Art Brust) Dubbutet J. Pollock “Number Üks” Neodada 1950ndad USAs ● Uudsus ● Publiku šokeerimine R. Rauschenberg - 3D teosed - “Monogramm” Euroopas: ● Y. Klein - sinised antropomeetriad, perfomance (etendus), happening ● Niki de Saint Phalle - plastikust naisekujud “nanad”, “Hon” ● Jean Tinguluy - toasuurused masin-konstruktsioonid → kineetiline kunst Y. Klein Niki Phalle “Hon” Popkunst 1950ndate lõpp USAs 60ndatel ● Mõiste “popkunst” tuleb R. Hamiltoni kollaaži järgi ● Kunsti loomisel kasutati igapäevaselt tarbimisühiskonnas tuntud motiive Nt. konservid, dollarimärk, tuntud inimeste portreed jne Andy Warhol “Campbell’i supp” Andy Warhol (1928-1987)
Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel. Väiksematel hoonetel asendasid mõnikord sambaid naisekujud karüatiidid. Majandus ja poliitika VIII-VI saj. Türannia Orjanduse ja poliste väljakujunemise aeg. Perioodi algul valitses peaaegu üle kogu Kreeka sugukondlik aristokraatia, kelle võim tugines primitiivsele maaomandile ja orjapidamisele. Basileuste (väepealikud/ füülivanemad) võim vähenes ajapikku, tähtsamat osa hakkasid mängima aristokraatia nõukogud. Ar. sugukonnad hõlmasid järjest enam maa, mis oli tähtsaim rikkus. Vara soetati ka
· Paleoliitikumi lõpu ühiskonnast annavad aimu erinevad avastused: n Grotte en Enfants Itaaliast avastatud kahe lapse matus, kus arvukalt mammutinahast/luust helmeid, mis on ajaliselt suur töö olnud (1 helmes = ~1 päev) ning Sungiri matus Venemaal kas mõlema puhul on tegemist ühiskonnas tähtsamate isikutega PALEOLIITIKUMI KUNST kõige kuulsamad on paleoliitilised Veenused, mis on üle Euroopa levinud (ka Siberis) lopsakad naisekujud. I neist avastati Austriast Villendorfist 19. saj lõpul ning tollal peeti seda paleoliitikumi naisideaaliks. Nad on igal pool sarnased paks kõht, suured rinnad, naba, jalad/käed pole üldse täpselt vormitud, olemas esmased sugutunnused. Selja tagant tundub, et käed on ees, eest vaadates, aga et käed on selja taga; külje pealt on näha, et käed on rindadel. Millega tegu? a) kiviaegne porno?, b) seotud emadusega? (neid ei saa püsti seisma panna), c) ??? Miks pole neil nägusid
hammasripatsit, 7aastasel tüdrukul 5200 mammutiluust helmest. Mammutiluust helmed ühe helme tegemiseks kulus mitu tundi. Kust said lapsed nii palju helmeid? Tõenäoliselt on juba hilispaleoliitikumis mingid märgid sotsiaalsest diferentseerimisest keegi töötas kellegi heaks. Paleoliitilise kunsti leiukohad Kunstiteoseid on kahte tüüpi: koopamaalingud ja naise kujud. Kusjuures need on enamasti tehtud luust, savist või kivist (naisekujud). Kujudel on väga palju sarnaseid jooni. Neid on hakatud nimetama ka Villendorfi Veenusteks tegemist on väga lopsakate vormidega naistega. Rõhutatu on rindu, kõhtu ja puusi, samas aga käsi, jalgu ja nägu pole enamasti töödeldud. Sellised kujutised on oma olemuselt paelunud nii arheolooge ja kunstiajaloolasi. Naistel oli erilin tähendus mitte ainult seepärast, et nad tegelesid ka teatud toiduainete kogumise eest, vaid selle pärast,et nad on elu edasi kandjad.
olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud) 5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse. Parthenoni tempel Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika ehitasid Iktinos ja Kallikrates lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17 Mõõtmed 31x70m On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud) Teater 4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel, nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks. Epidauruse teater 52 rida 14 000 inimest mahtus sõõri südamikkus all orus asus avar väljak-orkestra etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks.
olid ajaloos kõige sõjakamad. 4. Uus-Babüloonia riik 7-6 saj eKr riigi hiilgus jääb kuningas Nebukadnetsar II valitsemisaega, mil rajati Paabeli torn ja nn. rippuvad aiad. Babüloni linna ehitati tempel Mardukile. Arheoloogilised leiud: Göbeki Tepe pühamukompleks pärit 9 saj. eKr, mille sambad kujutasid müstilisi elukaid Jeeriko (põlluharijate asula) leitud eksponeeritud kolbad, mis viitab esivanematekultusele Naisekujud leitud u 6000 a eKr, viitab viljakuskultusele Gatal Hüyük asula Türgis, kust leitud kultusruume härjatemaatikaga; härg kui kultusobjekt Gatal Hüyüki paks jumalanna sünnitav naisekuju, kes valitseb metsikuid loomi (=metsikut loodust) Tepe Gawra templi mudel 5000 eKr eksisteerivast templist Uruki linn esimene Mesopotaamia suurlinn, Mesopotaamiale omane templikompleks Usund:
igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud'). Hoone saab majesteetliku ilme ja eristub teravalt elumajadest. Alguses pms. paekivist, hiljem marmorist. Dooria sammas kannelüüridega e. ehisvaokestega tüves ja väga lihtne kapiteel (ülaosa) Aioolia stiil sile sammas ja liiliakuj. kapiteel; joonia stiil sambal sile baas, kannelüüridega tüves ja voluutidega (spiraaljad kaunistused) kapiteel. Väiksematel hoonetel asendasid mõnikord sambaid naisekujud karüatiidid. 26. Suur kolonisatsioon I, ahhailaste kolonisatsioon (siirdränne põhjast lõunasse) oli juba tugevasti muutnud Egeuse regiooni. II e. suur kolonisatsioon oli veel mastaapsem. Paljud Kreeka emamaa ja Väike- Aasia kreeka linnad rajasid VIII-VI saj. e. Kr. asundusi peaaegu kogu Vahemere ja Musta mere rannikule, nii et lõpuks olid mõlemad mered kreeka kolooniatest ümber piiratud (vt. kaarti). Põhjused: emamaa ülerahvastus viljakatel aladel, põllumaj
annaabi.ee 
