- Annetamine-annetus ehk zakat: 2.5% sissetulekust peab minema vaestele - Palverännak ehk hadz: kõigil see ei õnnestu, peab täpselt kuukalendri kaudu toimuma - Paavstumine ehk sawm: terve päev ei tohi süüa, juua jne, öösel võib jälle süüa, juua · Maailma saatus on Jumala poolt ettemääratud - Tuleb uskuda elusse peale surma 02.11 Jaan Lahe o Manilus ehk manihheism · Kosmopoliitne usund · Lunastususund · Rajajaks oli Mani nimeline mees, kes kasvas üles väikses kristlikus rühmituses, mille tõttu manilusel suured sarnasuses kristlusega · Rajatud usund Mani · Sai alguse Mesopotaamias. Mani ajal kuulus Mesopotaamia Sassaniidide riigi koosseisu · Rajaja elulugu on hästi teada- palju allikaid. Kirjutatud usundi järgijate poolt ja
vaeste eest hoolekandega Filosoofiline religiooni tõlgendus Pärast tema surma pooldasid keisrid Kristlust Keiser Theodoodus keelustas olümpiamängus, ohvritoomise, kodused austustalitused (geeniuse ja juno austamine, penaadide ehk maja ja kodukolde kaitsjate austamine) ning sulges kõik Kreeka-Rooma religiooni templid. Tulemusena kaob Kreeka-Rooma religioon linnapildist ning 4.-5. sajand kaob täielikult. Manilus Manilus kuulub rajatud usundite hulka rajatud Mani (216-276/7) poolt, kes sündis Mesopotaamias, Partia riigis. Tema eluajal valitses Pärsias Sassaniidide dünastia. Manilus on üks usunditest, mis riigiusundi (zoroastrismi) kõrval eksisteeris. Mani lõi teadlikult sünkretistliku ning universaalse usundi. Mani: Isa kuulus Elkesaiidide hulka praktiseerisid veeriitusi Mani sai 12-aastaselt ilmutuse Valguse Kuningalt; ilmutust vahendas Kaksik ehk Mani taevane
Olulised eeposed "Ramajana" ja "Mahabharata", milles oli legende jumalate kohta, rituaalsed traktaadid ja religioossne luule. ROOMA KEISRIRIIGI USUNDID Varajase keisririigi ajajärk 27 eKr, kui Augustus saab Rooma ainuvalitsejaks. Periood lõppeb 280ndatel pKr, mil võimule tuleb Diocletianus. 5. saj eKr rajatakse Rooma Vabariik. Rooma riigis oli eKr monoteistlik religioon ehk juutlus. Austatakse loomakujulisi jumalaid. Neli eri religiooni: kreeka-rooma religioon, juutlus, kristlus ja manilus. Esimene on naisjumal Magna Mater. Ennustusraamatud ehk sibüllioraaklid. Meesjumal Attis, nooruse jumal. Enesekastreerimine oli massiline. Selleks, et kultust kontrolli all hoida lõid roomlased spetsiaalse ameti gallused. Egiptuse päritoluga jumalanna Isis, emadusekaitsja, abikaasa oli Osiris. Üks kultus, kelle levikut püüti takistada oli Dionysose kultus. Kuri üleloomulik olend-ahriman, tappis ära esimese veise ja inimese
annetamine e zakät e 25%sissetulekust peaks minema annetuseks(ka missioni töö käib siia alla.; 4)palveränne e hägg(hadž)(kuukalender on liikuv kalender ja päikesekalender pole.) Paljudel see ei õnnetus, kuna see on väga kulukas. 5) paastumine e sawm, kuukalendri 9kuul, ei tohi süüa, juua, suitsetada..päikesetõustsut päikeseloojanguni. Peab uskuma jumala ainsusesse. 25 II osa Manilus, Manihheism Kosmopoliitne ususnd ja rajaja on Mani, kasvas üles rühmituses, mida ei teata. Paljud tegelased on laenatud ristiusust. Ei ole kristuse haru vaid omaette usund. Rajatud usund. Mani tegutses Mesopotaamias. See ala kuulus Sassaniidide riigi alla. Allikaid on palju. On ka allikaid vastand usust, nt kristus. Ta sündis 216 pKr Seleukia-ktesifon (Tigrise jõõe ääres) linnas või seal läheduses.
ohtlikuks, kuna selle kultuse järgijaid kahtlustati olevat egiptlaste mässudega seotud. Kuid hiljem hakati riigi poolt seda aktsepteerima ning ta muutus väga populaarseks. Kristlaste tagakiusamised neid süüdistati igasugustes jubedustes (orgiad jne). Kristlased ise hakkasid samades asjades süüdistama n-ö ketsereid. Keiser Diocletianus rooma võimud kiusasid taga. 4 usundit riigis: Kreeka-Rooma usund, juutlus, kristlus ja manilus. Manilus tekkis Rooma idapiiril Uus-Pärsia riigis. Kiusati taga, sest järgijad olid põlisvaenlased. Manilus oli rõhutatud apoliitiline usund. Tegelikult prohvet Mani(rajaja) oli ise olnud Pärsiaga konfliktis. Üleriigilised tagakiusamised tekkisid riigis siiski üsna hilja, varem olid lokaalsed tagakiusamises. Juutlus arvukalt esindatud (u. 10% rooma riigi elanikkonnast) Eriline positsioon teatud
Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees. Manilus ehk pärsia usund. Headuse ja kurjuse vahel on võitlus aga headus ja kurjus on peaaegu võrdsed, seega ei tea kes võidab. Augustinuse kaks peateost: · ,,Confessiones" (Pihtimus) · ,,De Civitate Dei" (Jumala linn/riik) Maine maailm armastab iseend, taevane maailm armastab Jumalat. Boethius (480-524) Sündis Roomas ja suri Pavias( saja tormi linn). Tõlkis Aristotelest ladina keelde. Sündis pärast keskaja algust. 510a. sa ta ainsaks konsuliks. ( sõjaväe juhataja).
Templid olid ka ühiskondliku ja riikliku elu toimingute paikadeks. Rooma religioon muutus vastavalt riigi kasvamisele ja uute kultustega kokkupuutumisele. 7.-6.saj. ekr toimuvad laenud etruskidelt, 5.-3.saj. eKr. võetakse üle rida Kreeka kultusi, alates 2.saj. eKr Väike-Aasia früüglaste Suure Ema ja Attise kultus, 1.saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj. levib Süüria ja Egiptuse päikesekultus, 3.saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta Rooma riigis. Valitsejate surmajärgne jumalustamine levis Idamaadest ja algas Julius Caesariga. 1.saj. keisrid püüdsid taastada kunagist nn puht-rooma usundit, kuid tagajärjetult. Religioonipoliitika oli tolerantne, tingimusel, et tunnistataks Rooma jumalate ülimuslikkust ja teostataks keisrikultust. Kuna kristlased sellega
1. toimus peale Buddha surma otsustati laip põletada, sealt sai alguse India laipade põletamine 2. u. 100 aastat hiljem tekib koguduses esimene lõhe; vaieldi kas Buddha mõtles kõiki reegleid 100%; kas Buddhal olid imevõimed või mitte. 3. 250 eKr levitati budismi Indiast väljapoole. Mahayan ennast kiitev, hinayan negatiivne määratlus rivaalidele, theravada vanemate munkade õpetus. Püüdlus nirvana pole on väär. Manilus e. Manaheism Rajaja Mani 216-276/277 Uus-Pärsia riigis Valitsesid Araskiidid, hiljem Sassanniidid 12-aastaselt sai esimese ilmutuse. 24-aastaselt teine ilmutus, mille peale visati rühmitusest välja. Uus kuningas tema uskumusi ei toetanud. Tagakiusamise taga oli ülempreester Kartr. Hea ja kurja võitlus Kannatuse motiiv Jeesus, Buddha jne on tema eelkäijad ja on rääkinud põhimõtteliselt sama asja eri keeltes.
Judaism soosib õpetatust. Misna (kordamine) on teine juudi religiooni seisukohast oluline teos, pandi kirja aastal 200 pKr. Ka sellest ei piisanud. Sellele kirjutati kommentaar gemara. Neid koos hakati nimetama talmudiks (õpetama, õppima). Talmud on kakskeelne, sest misna on heebreakeelne, gemara aga arameakeelne. 7. mai Religioon (religiones, religio) 27 eKr Kultus (cultus) 475 pKr Manilus 270. aastatel pKr Gnoosis 475 pKr Monism kujutab jumalat ebaisikulisena. Juutide vastandumine antiikreligioonile polnud nii rõhutatud kui varakristlus. Seetõttu sai juudi religioon Rooma riigis vabamalt eksisteerida kui varakristlus. Religioon ei tohtinud ohustada avalikku korda ja kõlblust ega halvustada riigiusundit. Juutidel oli Rooma religioonis eristaatus: nad olid vabastatud keisrikultusest. Juudi kogukonna pagendamiseks ühest riigi otsast teise oli vaja keisri otsust.
Ariaanlus on nime saanud 4. saj Aleksandrias elanud preestri Ariuse järgi. Ta õpetas, et Kristus on loodud see ei sobi aga kolmainsuse dogmaga. See levis paganlike rahvaste seas kiiresti, kuna see ei nõudnud Kolmainsuse dogma mõistmist. Sellele vastanus Konstantinoopoli patriarh Athanasios. 325. a toimus Nikaia kirikukogu, kus arutati seda ideoloogilist probleemi. See mõistus ariaanluse hukka ja sõnastas Nikaia usutunnistuse, mida loetakse kuni tänapäevani. Manilus - Uskumus, mille alusel on maailmas läbi ajaloo toimunud võitlus hea, spirituaalse valguse maailma ning pimeduse jõudude vahel. Ariaanluse levik germaanlaste seas - Esimesed kokkupuuted kristlusega toimusid Musta mere piirkonnas. Doonau ääres elavate gootide keskel levitasid kristlust eelkõige sõjavangid, keda oli kaasa toodud bütsantsist. Neljanda sajandi keskel, kui goote valitses Atanarik, tabas kristlasi suur tagakiusamine ning kristlusesse pöördunud gootid
müsteeriumisse end pühitseda lasid said ,,saatusest vabaks". Kuulsam keelatud kultuste näide oli veel kristlus, selle põhiliseks ettekäändeks oli et ristiusk ei tunnista Rooma põhireligiooni, see nii ka oli. Kristlasi hakati karistama kui riigivastaseid kurjategijaid, usuti et riigi põhialuseks on religioon. Otsesed suured kristlaste tagakiusamised aga algavad kuskil 3saj paiku kuni aastani 313pKr mil kristlusest saab lubatud usund. Tagakiusatud religioon oli ka manilus, mis tekkis 3saj. Manilus oli dualistlik, rajajaks oli Mani kes elas Pärsias. Seal ta rajas oma usundi kust see 3saj levis Rooma. 3saj lõpus keisrid üritavad seda kogudust süstemaatiliselt välja suretada aga see ei õnnestu. Selle alla surumise põhjuseks toodi poliitiline motiiv, kardeti et manilased on Rooma riigi salavastased, Pärsia toetajad. Tegelik põhjus aga oli ilmselt selles, et nagu varajane kristluski, mitte vaid ei vastandanud end Rooma religioonile vaid oli ka poliitiline
ja Aleksandria koolkonna vahel. Kõlas otsus, mille järgi on Kristus on üks isik, kahe loomusega. Lahutatus sõnastati järgmiselt: need kaks loomust on temas täielikul kujul. Need on Kristuses segunematult, muutumatult, eraldamatult ja lahutamatult. 8. Kirikuisa Aurelius Augustinus. Kirikuisa Aurelius Augustinus sündis 354. aastal Põhja-Aafrikas, Numiidias. Noorena pöördus Augustinus ilmselt kristlasest ema mõjutusel manilusse. Manilus näeb maailma hea ja kurja võitlusena, rangelt duaalsena, meenutab õpetusena gnostitsismi. Oli manilaste kiriku liige 9 aastat, kuid loobus sellest akadeemilise skepsise, neoplatonistlike mõtete ja Milano piiskopi Ambrosiuse mõjutusel. Seejärel eristatakse Augustinuse elus uusplatonistlikku perioodi, milles ta väljendas viimati mainitud mõtteviisile omaseid ideid nagu arusaama kurjusest kui headuse puudumisest, samuti
annaabi.ee 
