perekonna ees. 5. Kirjelda Jaapani tänapäevast usundilist olukorda ja miks see just selline on? Tänapäeval on šintoism ja budism väga segunenud ja inimesed käivad mõlema usundi põhimõtteid järgimas. See on sellepärast selline, et kirjaoskud tuli koos budismiga ja nad moodustasid terviku-Hiinast tulnud tarkused võeti omaks. Lisaks budism täiendas šintoistlikke põhimõtteid ja andis paremaid seletusi inimesest. 6. Mille poolest on erilised zoroastrismi järgijad? Nende jaoks on tuli püha. Tulle ei tohi paljusid asju visata ja sellele annetatakse. Lisaks on küünte ja juukste lõikamine rüvetamine. Neil on vaikuse tornid kuhu viiakse surnukeha, maa ja taeva vahele. Põletada ju ei saa, sest see nii püha. 7. Millises Aasia või Lähis-Ida usundi keskkonnas tunneksid end turvaliselt, miks? Ilmselt šintoismi ja budismi keskkonnas Jaapanis, sest jaapanlastest budistid on tänapäeval rahuvõitluse eesotsas
samuti kõrgem. Kreeka käsitlustes sõja võit nimetatud demokraatia võiduks türannia üle, pärslastele sõda vaid üks paljude seast, mis kahjusk nii hästi ei läinud. Religioon. Kuni Xerxeseni olukord segane, ilmselt olid pärslased kas zoroastristid või Iraani algusku (mingi algeline indo- euroopa usund). Religiooni roll üldse suht väike, kuigi Xerkses ise oli kindlalt zoroastrist, eelmiste kohta pole kindlalt teada. Zoroastrismi eelsed usundid: suured panteonid, kaks abstraktset mõistet - tõde ja õiglus - ning nende vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Pärsia Laht. Ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Lahe pindala
Taaraks: – Taara ei ole määratav ega kujutatav – Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav 24. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainyu (Ahriman) ning aša ja druj? Ahura Mazda – Rigveeda Azura Medha. Mazda tähendab tarkust; Ahura Mazda on zohoasterluse(zoroastrismi) jumal(Iraanis). Angra Mainyu on avestakeelne nimetus zohoasterluse „hävitava vaimu“ hüpostaasist; aša druj ?? 25. Mis ajajärku jääb Zoroasteri (Zarahustra) tegevus ning zoroastrismi väljakujunemine? Zoroastrism tekkis Ahhemeniidide ajal (6.–4. sajandil eKr) ja oli mõne valitseja soosimisel, vahel, riigi peamine usund. Tegevus jääb samasse ajajärku; i assume.. See usund hävitati 7.sajandi keskpaigas muhameedlaste poolt; 26. Mida tähistatakse sõnaga Avesta? Avesta on hulk zoroastrismi pühalikke tekste; selle sõna täpne tähendus ei ole teada (?) ;; zoroastrismi alustekst, nende püha raamat.
........................ 13 Aleksander Suur............................................................................13 Partia 250 eKr - 226 pKr..................................................................15 Sassaniidide impeerium 226-650......................................................16 Majandus, kultuur.................................................................... 17 Abassiidid 750-1258.......................................................................20 Zoroastrismi õitseng 9-10 sajand......................................................21 Pärsia kultuuriline taassünd ja klassikaline islam..................................22 Safaviidide impeerium 1501-1722/36.................................................24 Tänapäeva Iraan.............................................................................25 Kokkuvõte......................................................................................................28
· Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks.
Kyros 6. saj eKr, Pärsia kuningas, pani aluse suurvõimule. Ahemenniidide dünastiast. Vallutas Meedia, Lüüdia ja Uus-Babüloonia. Dareios I Pärsia suurkuningas; Rajas pealinna Persepolise. Dareiose ajal saavutas Pärsia riik oma suurima ulatuse: valdused laienesid Indiasse ja Euroopasse. Sõjaretk Musta mere põhjarannikule Sküütide vastu ja katse Kreekas kanda kinnitada (Maratoni lahing) ebaõnnestusid. Ahuramazd zoroastrismi peajumalus, jumalate ülemvalitseja, loojajumal. Ta oli vanade a pärslaste peajumal, muinasiraani usundi (zoroastrismi) taevajumal. Zarathustra prohvet; Zoroastrism vanairaani usund varaseim teadaolev dualistlik ja maailmalõpust kõnelev usund pärineb tema õpetusel , pani aluse zoroastrismi püha raamatu Avestale. 11) Kreeka ajaloo allikad Herodotos kreeka ajaloolane Säilinud on Herodotose joonia murdes kirjutatud "Historia"
1) Tõlkes tähendab Meopotaamia kahe jõe maad. 2) Viljakas Poolkuu oli viljakas ala, mida läänest piiras Niilus, idast aga Eufrat ja Tigris. 3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisi...
SIKHISM , ZOROASTRISM JA JUDAISM Sikhism Sikhism on üks maailmareligioonidest, mida järgib üle 23 miljoni inimese. Religiooni nimi Se-ikh tuleneb Sanskriti keelsest sõnast iya () ja tähendab "järgijat", "õppijat" ja "otsimist" Sikhismi sümbol khanda koosneb kolmest osast: 1) keskel on kaheteraga mõõk, mis sümboliseerib vabadust ja õiglust. 2) kõverad mõõgad (kipranid) sümboliseerivad religioosseid ja ilmalikke kohustusi 3) ring, Jumala ja inimkonna ühtsuse ning tasakaalu sümbol. Religiooni rajas Põhja-Indias 15. sajandi lõpul Guru Nanak (1469-1538), oli esimene guru (õpetaja). Temale järgnes veel üheksa guru, kes olid sikhide juhid 16-18. sajandi alguseni. Sikhism tekkis, kuna Guru Nanak heitis kõrvale hinduismi ja islami õpetused ja uskumused, et luua oma religioon. Nad usuvad ühte jumalat, järgivad esimeste gurude õpetusi, peavad kinni püha raamatu ,,Guru Granth Sahib" õpetusest ega järgi ühtki teist religiooni. Sikhide sõjalise venna...
Mitanni riigis, mis rajati 16. saj eKr ja mis asus Mesopotaamia põhjaosas koosnes elanikkond kolmest sotsiaalsest klassist: 1. Preesterkond 2. Ülikkond sõjaväelased 3. Maaharijad 4. Hiljem lisandunud käsitöölised Esimene iraanlaste riik oli Meedia riik, mis eksisteeris 8.-6. saj eKr. 6. saj eKr purustas Pärsia valitseja Kyros II Meedia ja liitis selle Ahhemeniidide impeeriumiga impeeriumi ajast pärinevad raidkirjad, kus mainitakse zoroastrismi. 6. saj eKr tunnistas Pärsia kuningas Kyros zoroastrismi ja sellest sai impeeriumi riigiusund; tänu maagidele ehk vaimulikele levis usk terves Ahhemeniidide impeeriumis. Kui alistati uusi alasid, siis sealsetel aladel säilis rahva oma usk. Usundi rajas prohvet Zaratustra, kes elas vahemikus 1700-1200 a eKr Pärsias. Tänapäeva usu järgijad usuvad tema sünniajaks olevat 6. saj eKr. Tema nimest sai religioon oma nime.
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism. Evolutsionalistlik:Anndrew Lang(1844-1912)-animism Ritualistlik:Lord Raglan(1885-1964)-kangelaskuju tüpoloogia Psühhoanalüütiline:Sigmund Freud(1856-1939)-müütide unenägude seos. Sotsioloogiline:Emile Durkheim(1858-1917)-müüt kui ü...
suust välja meelitanud. 23. Millal ja mis põhjustel loodi taarausk? Iseloomusta taarausu põhimõtteid. 1920ndatel (1925 hakati koos käima) <- VÄGA TÄPNE Rahvuslik ärkamine, oma riikluse edasikandmine, eestluse äratamine 24. Kes või mis on Ahura Mazda ja Angra Mainyu (Ahriman) ning asa ja druj? Ahura Mazda on jumal, see lind mis igast särkidel on ja mida hitler kasutas ja egiptlased ka) 25. Mis ajajärku jääb Zoroasteri (Zarahustra) tegevus ning zoroastrismi väljakujunemine? esimene monoteistlik usk, praegu vähelevinud, usuvad tule jõusse ja tõesse, igavese tule sümboolika, väike aasia alad, hetkel usutakse inglismaal, usas ja väike aasias 26. Mida tähistatakse sõnaga Avesta? 27. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete "alam mütoloogia" ja "demonoloogia" kasutusele võtmine? Demonoloogia tähistab üleloomulike vaimuolendite süstemaatilist uurimise ja analüüsimise õpetust. Oluline oli
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
MAAILMAVAATED JA USUNDID 1. loeng Mis on maailmavaade? Vaadete seisukohtade ja veendumuste süsteem, mis püüab vastata filosoofilistele põhiküsimustele (kes on inimene? milline on inimese koht maailmas? mida me teame ja mida ei tea, kuidas me teame? mis on maailm? miks ta selline on? mis on elu ja selle mõte/eesmärk? mis on surm, kas sellele ka midagi järgneb? miks on maailmas kurjus ja kannatused? kus on inimese piirid? mis on õiglus?). Inimese arusaamad endast, elust ja maailmast. Erinevad maailmavaated on katsed vastata sarnastele küsimustele. Maailmavaate omandab inimene elu jooksul, selle keskkonna ja kultuuriga, milles ta üles kasvab. Vaated muutuvad elu jooksul, seda mõjutavad sellised asjaolud nagu haridus, sots. keskkond, ühiskond, aga ka indiv. faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maa...
nähtuste käsitlemine. 5.3. Võrdlus iraani usundiga 5.3.1. Zoroastrism Kõigepealt tuleb selgitada, et iraani ehk pärsia usundi all peetakse tavakäsitluses silmas dualismi. Terminit ,,iraani usund" kasutan siinkohal koondnimetusena, kuivõrd see on aja jooksul läbi teinud mitmeid küllaltki olulisi muutusi ning pole kunagi olnud oma olemuselt homogeenne nähtus. Võib eristada varajast arengujärku, usundit peale Zoroastrit (Zarathustra) ehk zoroastrismi (mazdaismi) ning eraldi nähtusena zurvanismi. Ka allikad, mis iraani usundist informatsiooni annavad, ei ole kaugeltki ühesed. Protousundi (varase usundi) poolt esitatud kosmogooniline areng näib olevat toimunud järgmiselt: Mitteolemisest ehk Ühest ehk Viimsest Reaalsusest (sarnaneb juba eespool vaadeldud taole või Jungi Pleraomale), kerkis esile Olemine ehk Kosmos (Spihr), mis sai piiritletud, lõpliku Aja kehaks. (Ehk siis - aeg saab eksisteerida vaid mateeria ehk Olemise korral)
Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid). Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham, Ismael, Iisak, Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes. Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
