klass 17.03.2012 Keeleline mitmekesisus – hüve või nuhtlus Maailm on suur ja lai. Selles on väga palju erinevaid paiku ja kultuure ning inimesi, kes räägivad mitmesuguseid keeli. Keeleline mitmekesisus on uskumatult suur. Maailmas on umbes 7000 keelt. See arv on aga pidevas muutumises, sest keeled tekkivad, kaovad või arenevad omakorda välja uuteks keelteks. Samuti võib leiduda veel palju keeli, mida pole veel avastatudki või keelteks liigitatud, sest jooned murde ja keele vahel on väga hägused. Nii paljud erinevad keeled võivad inimestevahelise suhtlemise väga keeruliseks teha. Kas poleks parem kui kõik inimesed maailmas räägiksid sama keelt? Kogu inimkonna ükskeelsus oleks kindlasti üsna mugav. Enam ei oleks vaja mitmeid aastaid vaeva näha, et võõrkeeli selgeks õppida. Lisaks ajale hoiaks see ka palju raha kokku.
Joonista toorikule soovitav pilli kuju ja asu õõnestama. Õõnestamisel arvesta, et pilli seinte ja põhja paksus jääks minimaalselt 5 mm. 2. Etapp Õõnestatud kõlakastile liimitakse peale kuusepuust kõlalaud, seejärel viimistletakse pill ja õlitatakse linaõliga. 3. Etapp Keelte kinnitamiseks on mitu võimalust, lihtsam on metallist keelehoidja kinnitamine otse pilli kanna sisse. • Häälestusnupud võivad olla puidust või metallist. 5. Etapp Keelteks tuleb valida sobiva paksusega keeletraat, mida saab osta kandlemeistritelt. • Kandle valmistamine on jõukohane igaühele. On vaja ainult veidi asjatundlikku juhendamist ja piisavalt pealehakkamist ning püsivust. Kasutatud allikad • www.folk.ee/kultuurilaegas/ • www.rahvamuusika.ee Tänan kuulamast!
· Tegemist on visuaalse kunstivormiga, mida antakse edasi väljendusrikaste märkidega vilunud kunstnike poolt. · Eriliseks teeb kunsti see, et pliiatsiga ei tehta midagi, kõik läheb kohe vaba käega maalides paberile. · Pintsli kalligraafia sai alguse Hiinas u. 4000 aastat tagasi. · Peale Hiina kalligraafia on veel mitmeid erinevaid: Islami, Tiibeti, India, Korea, Jaapani ja moderne Iraani kalligraafia. · Neid kõiki nimetatakse erinevateks "keelteks" ning on nimetused saanud erinevate valitsejate dünastiate järgi. Läbimurre ühiskonnas · Esimene taoline juhtum leidis aset Han-i dünastia ajal. · Kalligraaf nimega Liang Hu külastas restorani, kuid tasus veidral moel kirjutades kalligraafilises kirjas restorani seinale. · Ta kogus kiiresti populaarsust sellega ning lõpuks hakkas ka raha teenima kalligraafilises kirjas kirjutamisega. · Palju oli erinevaid kunstnike, kuid nad ei allkirjastanud oma töid.
et enne Homo erectust (1,8m aastat tagasi) ja Homo heidelbergensist (0,6m aastat tagasi) küll keelt kui suhtlusvahendit ei eksisteerinud Keele tekkimine Igaljuhul keele teke mahub kuhugi ajavahemikku 2,32,4 miljonit aastat tagasi ja 50 000 aastat tagasi. Esimesteks keelteks, mille olemasolu on kindel ja mille ajajärk on teada, on sumeri, egiptuse ja akkadi keeled Vanimad keeled Aeg Keel 2900 eKr Sumeri keel 2700 eKr Egiptuse keel 2400 eKr Akkadi keel 2400 eKr Eblaite 2250 eKr Elamite 2000 eKr Hurrian 1800 eKr Luwian 1800 eKr Minoan 1650 eKr Hittite Sumeri keel 2900 eKr Sumeri keel oli iidsete sumerite keel, mida
teisteski keeltes nagu näiteks eesti keeles öeldakse saamid ning saami keel. Laplaste päritolu ja nende suhted läänemeresoomlastega on üks paeluvamaid probleeme, mille lahendamisel mitu antropoloogide ja keeleteadlaste põlvkonda on pead murdnud. Nende keelesugulus läänemeresoomlastega on väljaspool kahtlust. Lapi keeles leidub palju ühist läänemeresoome keeltega. 2.Keel 2.1.Keelte jaotus ja kõnelejate hulk Lapi keeli saab jaotada kaheks: Läänesaami keelteks ja idasaami keelteks. > läänesaami keeled o lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) o Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) o Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) o põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) > idasaami keeled o Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) o Kemi saami keel (väljasurnud)
Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre.
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5
kihelkonnast. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Reeglina kattub murdeala piir kihelkonna piiriga, harvemini läbib seda. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi.
suhteliselt väikesed. Eraldi etnilise rühma moodustavad Põhja-Udmurtias Glazovi linna ümbruses elavad bessermanid. Tegemist on ilmselt udmurdistunud bulgaaride või tatarlastega. Nende keelt on üldiselt peetud udmurdi keele murdeks. Udmurdi kirjakeel põhineb kirillitsal, mida on täiendatud mõnede lisamärkidega. Kirjakeel hakkas välja kujunema 19. sajandi lõpul. Ühtse standardiseeritud kirjakeeleni jõuti 1920. aastail. Udmurdi Vabariigi ametlikeks keelteks on udmurdi ja vene keel. Lisaks maakoolidele õpetatakse udmurdi keelt õppeainena nüüd ka osades linnakoolides. Udmurdikeelseid raadio- ja telesaateid on paar tundi päevas, peamiselt uudised. Udmurdikeelse trükiajakirjanduse tiraazid on nõukogude ajaga võrreldes langenud. 19. sajandil olid udmurdid valdavalt kirjaoskamatu talupojarahvas. 1930. aastate II poolel sai Udmurtiast tööstuspiirkond, selle kuulsaimad saavutused on Kalasnikovi automaadid ning sõiduautod ja mootorrattad IZ
Maa, kuhu tahaksin reisida Maa, kuhu tahaksin reisida on Hispaania. Hispaania võlub oma looduse, värvika ajaloo ning kultuuriga. Hispaania Kuningriik asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaarid Atlandis ookeanis ning Põhja-Aafriaka linnad Ceuta ja Melilla. Hispaania on keelerohke. Regionaalseteks ametlikeks keelteks on katalaani, baski ja galeegi keel. Hetkel valitseb Hispaanias kuningas Juan Carlos I. Hispaanias on kolm rahvusparki. Need asuvad Püreneedes ja Kanaari saartel. Piirkond, kuhu mina eelistaksin minna oleks Costa del SOl. See on Hispaania populaarseim puhkusepiirkond. Costa del Solis on üle 300 päikesepaistelise päeva aastas. Costa del Soli 160 kilomeetri pikkune liivane rannik meelitab sinna palju tavapuhkajaid kui ka lõbuotsijaid
ÜRO Nimetus Eesti keeles- Ühinenud Rahvaste eesti ja Organisatsioon inglise Inglise keeles- United Nations System keeles 24. oktoobrit 1945, mil jõustus ÜRO põhikiri Praeguseks on 193 riiki ÜROs ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, Ajalugu prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991 rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine riikidevaheliste sõbralike suhete ÜRO arendamine eesmärgi rahvusvahelise koostöö saavutamine d rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel ning inimõiguste
heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja mokšad (mordvalased), marilased, udmurdid ja komid. • Samojeedid ehk samojeedi rahvad on samojeedi keeli kõnelevad rahvad: neenetsid, eenetsid, nganassaanid ja sölkupid. Varem kuulusid samojeedide hulka ka kamassid,
Kuulub II maailma riikide hulka Jaapan on kõrgelt arenenud I maailma riik Kolumbia on industriaalne II maailma riik Kongo DV on vaene, mahajäänud III maailma riik Võrdlev analüüs SKT 1.el. $ Rahvastiku kasv Uus - Meremaal Statistika Etniline jaotus Usundid Eurooplased Anglikaani 14.9% 69.8% Rooma katoliku Maoorid 7.9% 12.4% Asiaadid 5.7% Presbüteri 10.9% Ametlikeks Metodistliku 2.9% keelteks on inglise ja maoori keeled Usundid, rassid, keeled Rahvastiku tihedus ja paiknemine Rahvastiku tihedus on 15.68 inkm² Linnades elab 87% rahvastikust Suurimad linnad on Wellington, Auckland, Christchurch Kasutatud kirjandus https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/nz.html https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/geos/nz.html http://www.nationmaster.com/red/graph/eco_gdp_p ercap-economy-gdp-per-capita&date=1960 http://hdr.undp
Korraldab õppeseminare tõlkijatele ja nende viibimist residendina Eestis Populaarsus Enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Jaan Kross ja Jaan Kaplinski. Krossi on tõlgitud 64 ja kaplinskit 34 korral Meie enimloetud kirjanikud ja nende teosed välismaal on Jaan Krossi "Paigallend", Jaan Kaplinski "Seesama jõgi" ja Andrus Kivirähki "Rehepapp" Huvi eesti kirjanduse vastu tõusis 1990-ndate teisel poolel Peamisteks tõlgitavateks keelteks: inglise keel, saksa keel, rootsi keel,soome keel, läti keel, vene keel,prantsuse keel, hispaania keel jne Kasutatud kirjandus 20. sajandi I poole Eesti kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Keisri_hull http://et.wikipedia.org/wiki/Rehepapp_(Kivir%C3%A4hk) http://www.apollo.ee/e-raamat-tode-ja-oigus-i.html http://teejuht.kultuur.info/et/? section=323&class=crm_company_webview&action=show_
suutnud säilitada oma kultuuri ja on kasutusele võtnud kas mõne suur-või naaberriigi keele. Eesti keel on väga ainulaadne ja ilus keel. On imestatud, kuidas me küll niimoodi sõnu eraldame ja kuidas meil küll nii keeruline keel saab olla. Meie ise aga oleme selle sündides kaasa saanud ning haridust omandades täiustame ja praktiseerime sõnavara ja arendame suhtlemisoskust. Eesti riigis on hea töökoha nimel vaja omandada ka erinevaid võõrkeeli. Meie riigi puhul on nendeks keelteks inglise ja vene keel. Minu arvates tuleks rohkem tähelepanu pöörata suhtlemisele, kuid muidugi tuleb osata ka korrektselt kirjutada. Eestlased on kohati väga napisõnalised ja tagasihoidlikud. Leian, et suhtlemine rikastab maailmapilti ja annab julgust. Gümnaasiumi õpilased, nii nagu minagi, on kindlasti mõelnud: Miks me küll seda kõike jälle ja jälle õpime? Vastus on lihtne. Õigekirja läheb elus vaja kogu aeg ja iga pool. Kuidas sa kirjutad
Julgeolekunõukogu viie alalise liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO Peaassamblee esimene istungjärk alustas tööd 10. jaanuaril 1946 Londonis, organisatsiooni esimeseks peasekretäriks valiti Trygve Lie Norrast. ÜRO peakorteri asupaigaks sai edaspidi siiski New York, mille East Riveri ääres asuva maatüki ostmiseks annetas raha USA ärimees John D. Rockefeller. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Sveits ja Timor-Leste (Ida-Timor), 2006. aastal liitunud Montenegro ning 2011. aastal liitunud Lõuna-Sudaan. ÜRO süsteemi eesmärk on edendada inimõigust, vaesuse vähendamine, haiguste tõrjet ja keskkonnakaitse. ÜRO viib läbi rahvusvahelisi kampaaniaid narkokaubanduse vastu ja terrorismi.
hulka suure hulga võõrkeelsete sõnade sidumine muudab nad kuidagiviisi populaarsemasks, justkui osaks teisest, suurest,erikeelsest maailmast. Et seda vältida, võiks minu arvates koolides korraldada loenguid eesti keele säilitamise suurest tähtsusest ja rääkida ka seda, mis juhtub siis, kui me jätkame oma praegust teed. Alati on meie keelt mõjutanud värvikirev välismaailm ja keskkond, kus ise parasjagu viibime. Kunagi olid põhiliselt meie emakeelt mõjutavateks keelteks vene- ja saksa keel, tänapäeval on viimane asendunud inglise keelega. Õnneks on Eesti riik juba sammukese võõrkeelsete tekstide vastu astunud – eksisteerib nimelt seadus, milles on öeldud, et igasugusel reklaamil või muul teatel avalikus kohas, peab info olema edastatud muude keelte kõrval kindlasti ka eesti keeles ja seda teiste keeltega võrreldes nähtavamalt. Lisaks kõigele muule on oluline ka asjaolu, et me kasutaks eesti keelt kõigis eluvaldkondades, nii
Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest
alal. Kahe kõige suurema jõe, Induse ja Gangese suvised üleujutuse muudavad pinna viljakaks 2. Milline on aarjalaste vallutuse tähtsus India tsivilisatsiooni ja kultuuri järjepidavuse seisukohalt? Aarjalastest said tänapäeva hindude esivanemad. Nende kõneldud keelest arenes hiljem India klassikaliseks kirjakeeleks saanud sanskriti keel, samuti tänapäeva India arvukad keeled, mida sageli nimetatakse kokku hindi keelteks. 3. Iseloomustage India ühiskonnakorraldust. a)Kuidas kajastub kastikorras aarjalaste domineerimine? b)Kuidas põhjendab religioon kastikorra vajalikkust? c)Kuivõrd olid erinevate kastide liikmed kaasatud riigi valitsemisse? a) Need inimesed, kes ei olnud aarjalased, ei kuulunud ühtegi seisusesse vaid moodustasid üldse eraldi grupi- nn puutumatute grupi. b) Ühe ,,Rigveda" hümni järgi tekkisid varnad siis, kui maailma loomisel ohverdati
Soome-ugri keelkond Uurali keelkond Algas Uurali mäestikus. Uurali keeli teatakse kui ühtesid kõige keerukamaid. Uurali keelkond hakkas umbes 7000 aastat tagasi jagunema. Uurali keelkond jaguneb samojeedi ja soome-ugri keelteks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Samojeedi keeled Kõnelejaid umbes 33 000 inimest. Eellased liikusid Uuralist põhja poole. Soomeugri keelkond Uurali keelkonna suurim haru. Soome-ugri keelkond jaguneb omakorda: Ugri keel Volga keel Permi keel Saami keel Läänemeresoome keel Ugri keeled
Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest erialdumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Alates 20. sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud kirjakeele kasutusega murdeerinevused tugevasti taandunud. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks
2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod – võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist, mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased b) polügeneesi teooria – inimeste eellased hargnesid üle maailma laiali ja keeled tekkisid maailma eri paigus üksteisest sõltumatult c) monogeneesi teooria – tekkis üks keel Aafrikas, mis hakkas maailma eri paigus uuteks keelteks arenema d) tüpoloogiline liigitamine – lähtutakse sõnade grammatilistest omadustest e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse ühise päritolu alusel f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu g) Uurali keelepõõsa teooria – uurali keeled ei pärine ühisest algkeelest, vaid on aja jooksul tiheda kontakti tõttu sarnaseks muutunud ja seejärel inimeste laialivalgumise tõttu jälle
sees. Eestis on näiteks Narvas lingua-franca'ks vene keel. Isolaatkeel-keel millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt. Tehiskeel- Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. 4. Maailma keelte arv on ligikaudu 7000. Maailmas on kokku umbes c keelt, täpset arvu pole võimalik kindlaks määrata. Maailmas on 6909 keelt. See arv on hinnanguline, sest väga raske on määrata keele ja murde piiri. Kui mõned murded lugeda omaette keelteks, oleks keelte arv suurem. Keeruline on eristada, millised keeled on lõplikult surnud, millistel on veel kõnelejaid. Osa keeli on võib-olla veel avastamata maailma raskesti ligipääsetavates paikades. 5. KEELED KEELKOND KEELED Indoeuroopa prantsuse, armeenia, läti, iiri, kreeka Hiina-Tiibeti birma, hiina Soome-ugri eesti, ungari, udmurdi, mari, komi Nigeri-Kongo suahiili Afroaasia heebrea, araabia, berberi Austroneesia indoneesia, jaava Altai aserbaidžaani, türgi, usbeki
PROCEDURE sumto(n:INTEGER):INTEGER; suur töömahukus - lahenduskäigu kõik detailid tuleb süsteemile esitada - ning suured raskused programmideanalüüsimisel, VAR sum,i:INTEGER; näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. BEGIN Deklaratiivsed keeled (jagunevad funktsionaalse prog. keelteks ja loogilise programeerimise keelteks) sobivad sum:=0; algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, FOR i:=0 TO n DO vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis
vähemuskeelega, kuigi nii see ei ole. Tegelikult ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel ja hääbuda võivad ka suured keeled. Kuidas? Ehala sõnul on just globaliseerumine selle asja taga. Ülemaailmastumisega kaasneb ka ülemaailmne avatus, mis toob ka kaasa ka keele mitmekesisuse vähenemise ning seega vähemuskeele mõiste laienemise. Ehala kirjeldab järgneval joonisel siis nüüdisaegsemat enamus- ja vähemuskeelt. Nimelt nimetab ta vähemuskeeled keelteks, kelle kultuuri ja majandusliku prežtiisikeskus asub väljaspool nende kogukonna piire. Enamuskeeled seevastu on keeled, mis on täielikult isoleeritud (nt. mingid džunglikeeled) või kellel on kontakte teiste keelekeskondadega, kuid kes leiavad, et majandusliku ja kultuuri prežtiisikeskus asub nende keeleruumis. Ehk enamuskeel on keel, mille kõnelejate hoiak on enamuskeele kõnelejate hoiak ehk prežtiisikeskust nähakse oma kultuuris. Miks selleni jõudmine on tähtis
hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse – käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust: teie hakkate tööle, mina aga juhin. • Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Jelizavetgradi maakonnas Hersoni kubermangus tänapäeva Ukraina lõunaosas. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse. Tegevus emigratsioonis • Välismaale jõudes liitus Trotski poliitilise tegevusega Suurbritannias, Londonis, kus osales sotsiaaldemokraatliku suunitlusega ajalehe Iskra toimetuses, kus tegutsesid ka Georgi Plehhanov, Veera Zassulitš, Juli Martov, Vladimir Lenin. Venemaa sotsiaaldemokraatliku
4. Konversioon - Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliikteiseks ja tuletusliidet ei lisandu. Nt: julge + ma julgema 5. Tüvekordus Tüvekordusega kaasneb mõningane muutus tüvisõnas. Nt: pudi pudi-padi · Eesti keele jätkusuutlikus: Arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Eesti võib olla küll de jure (ametlikult) ükskeelne riik, aga de facto (tegelikult) mitmekeelne riik. Põhilisteks keelteks Eestis on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Samuti on Eestis vastu võetud kultuuriautonoomia seadus, mis vähendab eesti keele õppimist välismaalaste seas. Õnneks on Eesti Vabariigis vastu võetud ka keeleseadus, mille peamine eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt ning tagada eesti keele kasutamine kõikides avaliku elu valdkondades.
geneetiline. 4. Kui palju arvatakse olevat keelkondi? - Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10. Kuidas mordva keeled jagunevad? (2) kaheks: ersa ja moksa 11. Miks on saami (ehk lapi) keel keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud? Palju saamisid tänapäeval on? Kus nad elavad
.10 2 2 Sissejuhatus Järgnevas referaadis kirjutan ma volga keeltest. Sellest kus need asuvad, palju keele kõnelejaid on ja ajalugu. Kasutatud allikas on Eesti Rahva Muuseumi kodulehekülg. 3 3 Volga keeled Volga allrühm jaguneb kaheks: mari keeleks ja mordva keelteks, mis paiknevad Volga jõe kallastel udmuritide asulast edela suunas. 4 4 Mari keel 4.1 Nimetused Enesenimetus mari tähendab 'inimene' või '(abielu)mees'. Varem nimetati marisid tseremissideks. Venekeelne etnonüüm tseremis on ilmselt tuletatud tsuvasi sõnast sarmys (sarmas), mille tähendus on ebaselge. Kergelt halvustava varjundiga nimetusest
raskused programmide analüüsimisel, näiteks optimeerimise, verifitseerimise või paralleliseerimise tarvis. Deklaratiivsed keeled sobivad algoritmi esitamiseks käskude jadast abstraktsemal viisil. Programmeerija ei pruugi alati kõiki algoritmi detaile kirja panna, vaid võib esitada otsitava lahenduse kirjelduse , ning juba programmi täitmise käigus otsustab süsteem automaatselt, mis viisil täpselt seda lahendust otsida. Deklaratiivseteks keelteks võib lugeda loogilise programmeerimise keeled (näiteks Prolog) ja mitmed funktsionaalsed keeled (näiteks Haskell). Teoorias kasutatav lambda-arvutus on puhtalt funktsionaalse deklaratiivse keele näide. Deklaratiivsed keeled võimaldavad enamikku programme kiiremini ja mugavamalt kirjutada, kui imperatiivsed keeled - programmeerija ei pea kõigi detailide eest hoolt kandma. Tunduvalt lihtsam on ka programmide analüüs, näiteks programmi automaatsel kohandamisel paralleelarvutile,
mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled. Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soomeugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keeled jagunevad nüüdisajal saami, läänemeresoome, mordva, mari, permi, obiugri ja ungari rühmaks. Saami, mansi ja handi põhimurdeid võib pidada eri keelteks. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad: ugri keel ungari (ungari) obiugri (handi, mansi) läänemere-permi permi (komi (sürja-komi), permi-komi, udmurdi, bessermani) läänemere-volga (mari) mordva (ersa, moksa) läänemere-lapi saami: läänesaami (lõunasaami, uumesaami, luulesaami, piitesaami, põhjasaami) idasaami (inarisaami, akkalasaami, turjasaami, kildinisaami, koltasaami)
olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja 1 lõppude eristamine on seetõttu raske, peaaegu võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Näiteks ladinakeelne lause Puellam bellam amo ´ma armastan ilusat tüdrukut´ tähistab noomeni ja adjektiivi lõpp am naissugu, ainsust ja akusatiivi. Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989)
Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse käskijateks, keda mitte keegi ei vali, ja rõhututeks. Trotski soovis just nimelt seda, ta nõudis avalikku orjust. Trotski nõudis rahva täielikku orjastamist tööarmeedes. Lev Trotski sündis rikka juudist maavaldaja-kolonisti perekonnas Janovka külas Hersoni kubermangus. Tema lapsepõlve keelteks olid ukraina ja vene keel. Õppis reaalkoolis Odessas ja Mõkolaivis. Koolis jõudis väga hästi edasi kõigis õppeainetes, tegeles lisaks joonistamise, kirjanduse (sh tõlkimisega vene keelest ukraina keelde) ning koolialmanahhi väljaandmisega. 1890. aastate lõpus puutus ta kokku marksistlike ideedega ning astus ka Venemaa Sotsiaaldemokraatlikusse Tööparteisse. Ta taasasutas ka Lõuna-Vene töölisühingu ning püüdis korraldada tööliste ja talupoegade ideoloogilist valgustamist
Amasoonia madalikule, asub ürgmetsaga kaetud Oriente, mis hõlmab 60% riigist. Sierrast algavad ja Vaikses ookeanis lõppevad jõed on lühikesed, kuid tähtsad, sest varustavad veega kõige tihedamini rahvastatud ja tööstuslikult arenenud piirkonda. Suuremad ja isegi laevatatavad jõed Maranon ja Ucayali suubuvad Amazonasesse. Peruu lõunaosas, piiril Boliiviaga, asub imeilus Titicaca järv, kuhu suubuvad mõned olulised jõed, nagu Coata ja Huenque. Peruus räägitavateks riigi keelteks on hispaania keel ja ketsua keel. Peale ketsuka keele räägitakse Lõuna-Peruu mägismaadel rohkesti veel teist indiaani keelt aimaraad.Peruu pindalaks on 1 285 220 km² ning tal on ka palju naaberriike ja need on Ecuador, Columbia, Brasiilia, Boliivia ja Tsiili. Riik piirneb 2000 km ulatuses Vaikse ookeaniga. Külma Humbolti hoovuse tõttu on rannikuala kõrbeline. Andide kolme aheliku (Ranniku-, Lääne-, Ida-Kordiljeeride ) vahel
Järgmine kirjutis rääkis sellest, kuidas uuskreeka keel on arenenud vanakreeka keelest, milline osa on olnud ladina keelel ja teistel keeltel. Aastal 1852 ilmus Wiedemanni mahukas Läänemeremaade taimestikku kirjeldav teatmik, milles on kirjeldatud taimede levikut, kasutatavust ja kasulikkust. Eestimaa Kirjanduse Seltsi liikmena pidas ta 50 loengut, 1847 rääkis ta ladina ja kreeka keele muutumisest romaani ja uuskreeka keelteks. Muundumine on seotud füsioloogia ja psüühikaga. Pikemas mustlasi käsitlevas uurimuses seob ta mustlaskeele päritolu india keeltega. 1840. aastal ilmus trükis töö inimkonna kõne tekkest ja keelte arenemisest. Erinevalt paljudest teistest oma aja keeleteadlastest on ta veendunud, et heebrea keel pole ürgkeeleks, selleks ei saa olla ükski tänapäeval kõneldav keel. Ja et keelte suguluse määramisel peab uurimise all olema sõnade võrdlemise kõrval ka grammatikate vaatlus.
Kaelkirjakuid on ka farmides proovitud pidada, ent need katsed luhtusid. Kaelkirjaku sabakarvadest punutakse käevõrusid ja saba on heaks kärbsepiitsaks, millega putukaid eemale peletada. Nüüdisajal kütitaks kaelkirjakuid vähe. Kuid esimesed valged kolonistid hävitasid neid massiliselt naha saamiseks, millest valmistatikatteid buuride kummvankrite, samuti rihmu ja piitsu. Aafriklased kasutavad kaelkirjakte nahka kilpide katmiseks, kõõluseid muusikariistade keelteks. Kaelkijaku liha on söödav.(http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaelkirjak_marisulg.htm) KAITSE Hetkel Ida– ja Lõuna–Aafrikas üsna arvukas. Mõningates Lääne–Aafrika piirkondades on aga kaelkirjaku arvukus salaküttimise tõttu langenud, ent praegu pole kaelkirjak otseses ohus. Tansaanias Serengeti rahvuspargis kasvab kaelkirjakute arv igal aastal 5% võrra. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kaelkirjak_marisulg.htm)
Maavarad Sudaan on väga rikkalik oma loodusvarade poolest. Sealt võib leida näiteks: kromiiti, koobaltit, vaske, kulda, rauda, nikklit, maagaasi, hõbedat, uraaniumi jne. Kõrbestumine Kõrbestumine on väga suur probleem sudaanis. Samuti on suur erosiooni oht. Põllumajandusele on see suureks löögiks kuna täna sellele ja paarile põhjusele veel langeb maa viljakus ja veevarad. Riigist üldiselt Sudaani pindalaks on 2 505 810 km2. Riigi keelteks on araabia ja inglise keel. Rahvaarv on 42 272 000 (2009 aasta). Rahvastiku tiheduseks on 16.9 inimest/km2. Presidendiks on Umar Hasan Ahmad al-Bashir ja asepresident on Salva Kiir Mayardit. Riik sai oma iseseisvuse 1. jaanuaril 1956. Rahaühikuks on nael (SDP) ja Sudaan asub GMT+3 ajavööndis. Sisemajanduse koguprodukt on $98.926 miljardit ja elaniku kohta on $2 464.901 Rahvastik Sudaani rahvaarv on 42,2 miljonit. Rahvaarv kasvab kiiresti iive on 2.6%. 43,7%
säilitasid iseseisvuse. Alates 1940. aastatest ergutas Jugoslaavia sotsialistlik reziim montenegrolaste serblastest erinevat identiteeti. Iseseisvusmeelsed montenegrolased kandsid seda suunda edasi. Neid toetasid suured islamiusulised ja katoliiklikud vähemused, põhjuseks nende nõrgad sidemed serblastega, kes on õigeusulised. Keeled Montenegro 2007. aasta põhiseaduse järgi sai Montenegro esmaseks ametlikuks keeleks montenegro keel, mida senini tunti serbia keele variandina. Ametlikeks keelteks on tunnistatud ka serbia, bosnia, albaania ja horvaadi keel. Ajalugu Montenegro pidi andamit maksma algul Bütsantsi impeeriumile ja hiljem Serbia kuningriigile. 1360. aastaks sai temast Zeta nime all iseseisev vürstiriik. Osmanite impeeriumil, mille võimu all alates 15. sajandist olid Montenegrost lõuna ja ida poole jäävad alad, ei õnnestunud Montenegrot kunagi vallutada. 1516.aastal hakkasid Montenegros valitsema Cetinje valitsejad. Alates 1697
keeleelementdega, mis liituvad juurele ja sulavad sellega kokku, kuid millel pole iseseisvat olemust. Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske, peaaegu võimatu. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme. Näiteks ladinakeelne lause Puellam bellam amo ´ma armastan ilusat tüdrukut´ tähistab noomeni ja adjektiivi lõpp am naissugu, ainsust ja akusatiivi. Flekteerivateks keelteks on veel nimetatud vene, antiik-kreeka ja sanskriti keelt. 4. Polüsünteetilised keeled - näideteks tuuakse tavaliselt eskimo e innuiidi keeled ning mitmed Põhja-Ameerika põlisrahvaste keeled, nt kvakiu keel ja seneka keel. Väga palju seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Sõna ja lause vahe ei ole selge. N: Baffini saare eskimo keel (Ireland 1989)
335)? Mida enam uurimisele tahke juurde tekib, seda vähetõenäolisemana tundub leida keeleuniversaale. Universaale on raske leida, kui mitte öelda päris võimatu, sest keeli on palju. Teadmised maailma kõikide keelte kohta on piiratud (Klein 2009: 334). 2009. aasta seisuga on Ethnologue'i andmebaasi järgi maailmas 6909 erinevat keelt (Anderson 2010). Mida aga eristuvaks pidada? Probleeme on tekkinud mõnede dialektidega: kas neid pidada iseseisvateks keelteks või mitte? Seega ei ole maailma keelte arv kindlasti selles mõttes lõplik. Lõplik pole see ka selles mõttes, et keelte arv muutub pidevalt, sest eriti väikese kõnelejaskonnaga keeled surevad ajapikku välja. On see keelte universaalide leidmisel oluline teadmine? Pigem küll, sest keelte arvu pideva muutumise tõttu on keeruline üldistada. Universaalidest ja üldistustest ei saa rääkida, kui kõigist maailma keeltest vaid kuni 10% on
refuugiumist. ,,10 000 8000 e.Kr tekkis Bromme, Ahrensburgi ja Swidry suguluskultuurid. Need rajanesid kahel refuugiumil: Bromme Ibeeria refuugiumil, ja Ahrensburg Ibeeria ja Ukraina 6 Põhjagermaani keel on üks kolmest keelest, mis kuulub germaani keelte hulka. Ülejäänud kahte nimetatakse idagermaani (gooti keel) ja läänegermaani (inglise-, saksa-, hollandi-, friisi -, jidisi-, afrikaani-, alamsaksa-, flaami-, letseburgi keel) keelteks. 7 Ari Siiriäinen. The Stone and Bronze Ages; Michael Barnes. Languages and ethnic groups.The Cambridge History of Scandinavia. Vol. 1, Prehistory to 1520. Koost. Knut Helle. Cambridge University Press. Cambridge 2003, lk94. 8 Elise C Otte, lk10 ; Robert C. Boraker. Uncovering Scandinavian roots. http://www.ensignmessage.com/archives/scandinavianroots.html 9 Elise C Otte, lk13. 10 Kalevi Wiik ,,Eurooplaste juured" Ilmamaa. Tartu 2005, lk.193. 11 Kalevi Wiik, lk
Mitukümmend tuhat karjalast pagas punaste võimu eest Soome. Samas saabus Soomest Karjalasse tuhandeid kodusõjas lüüa saanud soome kommuniste. Karjala sai endale soomekeelse haritlaskonna, kes asus üles ehitama 1920. aasta oktoobris Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuga ettenähtud Karjala autonoomiat. Valitsusjuhiks sai endine Helsingi Ülikooli majandusõppejõud Edward Gylling. Karjalasse saabus soome kommuniste isegi Põhja- Ameerikast. Autonoomia ametlikeks keelteks said vene ja soome keel, karjala kirjakeele arendamisega tegelema ei hakatud. 1921-1922 toimusid Karjalas mõned enamlaste vastu suunatud relvastatud ülestõusud, mis aga peagi maha suruti. 1923 muudeti Töökommuun Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. Lisaks toodi Karjalasse arvukalt muulastest sunnitöölisi seoses Valge mere - Läänemere
Keele ja rahvusliku eripära seos oli 19.sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. Wilhel von Humboldti sõnul on keel loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt. Igal keelel on sisemine vorm, mis määrab keele foneetilise ja grammatilise ja leksikaalse vormi. Keel on abstraktne võime inimteadvuses, mis suudab luua lõputul hulgal üksusi, igas keeles on tema ajalugu. Kõige tuntum Humboldti jaotus on keelte jaotamine isoleerivateks, agluteerivateks ja flekteerivateks keelteks. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. August Schleicher uuris indoeuroopa keeli, muuhulgas leedu keelt, arendas välja keelepuu teooria - vahendi keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism. 12
lauses mitmest morfeemist tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest.) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes, Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit - `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks. Liitumisviisid:- fusioon morfeemide piirid on hajusad, nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) - kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST)- muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra
Morfoloogilise sünteesi aste on kvantitatiivne näitaja, see näitab sõnasiseste vahendite kasutamise määra sõnade lauseks seostamisel ehk morfeemide arvu sõna kohta. Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled analüütilisteks (iga sõna koosneb ühest morfeemist, süntakt. seoseid väljendatakse abisõnade, sõnajärje abil), sünteetilisteks (sõnad koosnevad tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest) ja polüsünteetilisteks keelteks ( ühes sõnas võib olla väga palju morfeeme; ei tehta vahet sõnal ja lausel, ühes sõnas antaksegi edasi kogu lause info. NT eskimo keel). Morfoloogilise tehnika järgi jagunevad keeled isoleerivateks (grammatika ja süntatika väljendatud sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel) , aglutineerivateks (morfeemid ise ei muutu ja neist
EL ja keeled Euroopa rikkuseks on keeled ning erinevate keelte valdamine on riikides oluliselt suure protsendi all . Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja 23 ametlikku keelt. Iga liikmesriik määrab Euroopa Liiduga ühinedes, milline keel tuleks kuulutada ELi ametlikuks keeleks (neid võib olla ka rohkem kui üks). 1958. aastal võeti vastu esimene Euroopa Majandusühenduse määrus, millega kehtestati ELi esimesteks ametlikeks keelteks hollandi, prantsuse, saksa ja itaalia keel tolle hetke liikmesriikide keeled. Sellest ajast alates on ELi liikmesriikide lisandumisega kasvanud ka ametlike keelte hulk. Ametlikke keeli on vähem kui liikmesriike, kuna mõnedel riikidel on ühine keel. Näiteks Belgias on ametlikud keeled hollandi, prantsuse ja saksa keel ning Küprosel räägib suurem osa elanikest kreeka keelt, mis on seal riigikeele staatuses. Euroopa Liidu kodanikel on õigus suhelda Euroopa Liidu asutustega ametlikes
EL ja keeled Euroopa rikkuseks on keeled ning erinevate keelte valdamine on riikides oluliselt suure protsendi all . Euroopa Liidus on 27 liikmesriiki ja 23 ametlikku keelt. Iga liikmesriik määrab Euroopa Liiduga ühinedes, milline keel tuleks kuulutada ELi ametlikuks keeleks (neid võib olla ka rohkem kui üks). 1958. aastal võeti vastu esimene Euroopa Majandusühenduse määrus, millega kehtestati ELi esimesteks ametlikeks keelteks hollandi, prantsuse, saksa ja itaalia keel tolle hetke liikmesriikide keeled. Sellest ajast alates on ELi liikmesriikide lisandumisega kasvanud ka ametlike keelte hulk. Ametlikke keeli on vähem kui liikmesriike, kuna mõnedel riikidel on ühine keel. Näiteks Belgias on ametlikud keeled hollandi, prantsuse ja saksa keel ning Küprosel räägib suurem osa elanikest kreeka keelt, mis on seal riigikeele staatuses. Euroopa Liidu kodanikel on õigus suhelda Euroopa Liidu asutustega ametlikes
Livingstone keel ja ideed aitasid tal, kosade õiguste kirglikul kaitsjal, võidelda nende Briti võimu alt vabastamise eest. 6 KESK-AAFRIKA EKSPEDITISOONID Livingstone otsustas reisida 1852.a. Kesk-Aafrikasse. Siis kirjutas ta ka oma uurimistööd, milles rõhutab, et tavapärane klassikaline grammatika pole rakendatav keelte puhul, mida hiljem hakati nimetama bantu keelteks. Ta kordab taas usku, et muistne Egiptuse kultuur on olnud Aafrika kultuur. Livingstone oli õppinud geograafilist pikkust ja laiust täpselt määrama. Kaardid, mis ta koostas Zambezi ülemjooksul, olid otsekui täpsuse etalon ja ületasid tolleaegseid Portugali kaarte. Tema oli esimene, kes kaardistas Kesk-Aafrika sisemaa põhjalikult. Teekonnal pühendas Livingstone palju aega selles põuases Aafrika piirkonnas elutsevate putukate, selgroogsete ja ka inimeste uurimiseks ning kõikvõimaliku
Mitukümmend tuhat karjalast pagas punaste võimu eest Soome. Samas saabus Soomest Karjalasse tuhandeid kodusõjas lüüa saanud soome kommuniste. Karjala sai endale soomekeelse haritlaskonna, kes asus üles ehitama 1920. aasta oktoobris Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuga ettenähtud Karjala autonoomiat. Valitsusjuhiks sai endine Helsingi Ülikooli majandusõppejõud Edward Gylling. Karjalasse saabus soome kommuniste isegi Põhja-Ameerikast. Autonoomia ametlikeks keelteks said vene ja soome keel, karjala kirjakeele arendamisega tegelema ei hakatud. 1921-1922 toimusid Karjalas mõned enamlaste vastu suunatud relvastatud ülestõusud, mis aga peagi maha suruti. 1923 muudeti Töökommuun Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega asustatud alasid Äänisjärve põhja- ja idakaldal. See viis karjalaste osakaalu langusele autonoomia rahvastikus. Lisaks toodi Karjalasse arvukalt muulastest sunnitöölisi seoses
* Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000. Hetkeseisuga on enim kõneldud keelteks: hiina keel (mandariini), hispaania keel ning inglise keel. Etümoloogia – sõnade päritolu õpetus/teadus 12. Keelte areaalne jaotus ja keelekontaktid. Isolaatkeeled. Kreoolkeeled. Indoeuroopa keelkonna olulisemad keelerühmad on: germaani (rootsi, norra, taani, fääri, islandi, inglise, saksa, friisi, hollandi, flaami, afrikaani), balti (leedu, läti), slaavi (vene, valgevene, ukraina, poola, tsehhi, šlovaki, bulgaaria, serbia-horvaadi, sloveeni, makedoonia),
annaabi.ee 
