koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon erinevates KNS osades; järgnev induktsioon samades neuronites; lihaste antagonistide kaasuv innervatsioon; ahelrefleks e. Rütmiline refleks; ühise lõpptee printsiip. 14. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja
Sünaps Koht, kus ühe neuroni neuriit e. akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga, või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Erutuse edasikandjaks sünapsis on MEDIAATORAINE Närvikeskused. Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Mälupiltide teke. Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb: ajaliseks ja ruumiliseks Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
Füsioloogia 3. kontrolltöö I variant 1) Soojuse äraandmise teed organismis: a) ........ b) ......... c) ......... 2) Nimeta organismi erituselundid ja nende ülesanded. 3) Neerupealised jagunevad a) ......... b) ........ 4) Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib ...... 5) Somatotroopset e. ......... toodab ..........., selle ülesanded: 6) Nimeta kesknärvisüsteemi ülesanded. 7) Mis on refleks? 8) Tugevuse järgi jagunevad ärritajad: a) ..... b) ...... c) ...... 9) Labiilsuseks nimetatakse ...... 10) Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? II variant 1) Kuidas reageerib organism mahajahtumise ohule? 2) Mis on neeru funktsionaalne üksus ja millest ta koosneb? 3) Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim ....., selle ülesanded: 4) Struumaks nimetatakse ......., tekib ..........
rakukehaga või siis meeleelundi-, lihas- või näärmerakuga. Võimaldavad NS ühendust organismi teiste elundkondadega. 35. Mis on mediaatoraine? Mediaatoraine närvierutust kandev aine 36. Närvikeskused Närvikeskustes toimub vaid ühesuunaline juhtiv süsteem. Võib tekkida erutuse summeerumine (ajaline, ruumiline). Närvikeskustel on võime muuta sinna saabuvate erutusimpulsside sagedust. Erutuse irradiatsioon. Teatud sorti kaitserefleks. Jälgnähud ja järeltoime. Määlupiltide teke. 37. Mis on erutuse summeerumine? Erutuse summeerumine on erutusimpulsside liitumine ja tugevnemine Jaguneb ajaliseks ja ruumiliseks 38. Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine NK-ses? = rütmi omandamine. NK-sse saabuvate ja väljuvate impulsside sagedus on erinev 39. Mis on erutuse irradiatsioon NK-tes
Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suurema sagedusega. RUUMILINE SUMMATSIOON: olukord, kus samaaegne kahe või enama piirkonna sensorite ärritamine alaläviste ärritajatega vallandab erutuse. 47. ERUTUSE RÜTMI TRANSFORMEERIMINE NÄRVIKESKUSES: Nähtus, kus keskusesse saabunud ja sealt väljunud erutusimpulsside arv ei ole üks ja sama. See on üheks edastava infovoo muutmise võimaluseks, kus erutusilmpulsside sagedus võib suureneda kui väheneda. 48. ERUTUSE IRRADIATSIOON NÄRVIKESKUSES: Erutuse irradiatsioon närvikeskuses- erutuse levik aktiveerunud närvikeskusest teistesse piirkondadesse. Irradiatsiooni põhjustab ärritavate mõjude tugevnemine.
summatsiooniks: kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad koos suurema postsünaptilise potentsiaali. Erutus ja pidurdusprotsesside kulgemises ahjus taheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: Erutuse tase ja irradiatiivsus - väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus
Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. 24. Mis on erutuse summeerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Jaguneb: ajaline ja ruumiline. Kujutab endast erutuse jutimise üht iseärasust närvikeskuses. 25. Mida tähendab erutuse rütmi transformeeimine närvikeskuses? 26. Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes? See kindlustab seosed keskuste vahel. 27. Nimeta seljaaju funktsioonid. · vahendada infot keha ja peaaju vahel · reflekrootne funktsioon (informatsioon naha, liigutusaparaadi, veresoonte, seedetrakti, erituse, suguelundite interoretseptoritelt) 28. Nimeta piklikus ajus asuvad närvikeskused. · Hingamiskeskus · Südametegevuse regulatsioonikeskus · Veresoonte toonuse regulatsioonikeskus
Kui mediaator on erutuva, siis kutsub esile erutuse, kui pidurdav mediaator, siis pidurdava toimega. Sõltub keem ühendustest. Koeelektriline muutus on erutus. Erutuse juhtimise iseärasused nk. Saab kulgeda ühesuunaliselt-aferentsed. Sünaptiline-aeglustub, mida rohkem vahel on lülineuroneid. Erutus võib summeeruda. Erutus võib liituda nk. Võime saada nõrgematele ärritajatele väga tugeva ärrituse. Nk on võimelised rütmi omandama. Reageerivad vastavalt omandatud rütmile. Võime irradiatsioon-levik, laialilevimine. Kui üks nk on haaratud väga tugeva erutusimpulssi poolt, võib levida teistele nk-le, ka teised nk saavad erutuda. Saab tekkida ainult tugevate ärritusimpulsside tekkel. Vähene kehaline aktiivsus mõjutab ns, jääb loiumaks. Nk on omane järeltoime. Ühendab erinevaid nk. Loome kn uue loometee. Tekkivad uues seosed uute ns keskuste vahel. Pärast ärrituse lõppemist jäävad impulssid ringlema-järeltoime. Jätavad jäljed. Pidurdus kns
• Erutuse juhtivuse aeglustumine – sünaptiline peetus • Rütmi omandamine • Närvikeskuste funktsionaalsete omaduste muutumine (vähene kehaline aktiivsus – kehaliselt aktiivsemal inimesel närvikeskused aktiivsemad) • Jälgnähud KNS-s. Järeltoime. – närvikeskusesse jõudnud impulss ei kao ära, vaid jätab jälje. Mida rohkem jälgi, seda parem mälu. • Muutuste säilitamine jälgede näol • Erutuse summeerumine - 24 • Erutuse rütmi transformeerimine - 25 • Erutuse irradiatsioon -26 24.Mis on erutuse summerumine närvikeskustes ja kuida see jaguneb? Erutuse summeerumine – mitme sama- või erilaadse erutuse liitumine ja seeläbi erutuse tugevnemine • Ajaline – erutused kulgevad sama teed pidi ajaliste vahedega ja summeeruvad üksteisele järele jõudes • Ruumiline – erutused kulgevad erinevaid närve pidi ja saavad kokku ühes punktis 25.Mida tähendab erutuse rütmi transformeerimine närvikeskuses? Erutuse rütmi omandamine
neuronite kehad ja valgeaine välimise osa, milles paiknevad n.kiud moodustavad juhteteid. SA kui refleksi ja juhteelund. SA kui refleksielundi koostisse kuulub segmentaarne aparaat. Segment on SA osa, millest väljub paar eesmisi ja paar tagumisi juuri. Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused: Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänud osades). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus
adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid , mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. 2. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine
adekvaatselt välismaailma sündmustega. Kõrgema närvitalitluse puhul saavutavad erilise tähtsuse närviprotsessid, mis vahendavad abstraktseid sümboolseid teabetöötlusoperatsioone. Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemisel ajus täheldatakse mitmeid kindlaid seaduspärasusi. Erutuse tase ja irradiatiivsus väga tugevad ja ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus
tegevus. Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Nt. närviminek, tüli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikust tähelepanu all oleva suhtes, 2. Erutuse kontsentratsioon. Nt. ohtlik situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam
Seaduspärasused: 1. Erutuse tase ja irradiatiivsus. Nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Nt. närviminek, tüli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (südame kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikust tähelepanu all oleva suhtes, 2. Erutuse kontsentratsioon. Nt. ohtlik situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus
Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise sagenemine jne), üldise motoorse aktiivsuse tõus(zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine,käte värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kõrge ega madala) erutustaseme korral 2)optimaalne on seda kõrgem erutustase, mida lihtsam on ülesanne ja tegevus
Nii väga tugevad kui ka nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjutamise tagajärje esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkordadele .nn närviminek, lahkheli ülekasvamine ägestunud vaidluseks, mida saadavad füsioloogiliste protsesside kiirenemine (sisesekretsiooni suurenemine, südametegevuse kiirenemine,hingamise sagenemine jne), üldise motoorse aktiivsuse tõus(zestikuleerimine, jalalt jalale tammumine,käte värisemine,afektiivsed agressiivsed toimingud).Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust,mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes(ja võib pidurdada tundlikust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühe KNS-i erutustaseme mõju väljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ülesande täitmine või tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kõrge ega madala) erutustaseme korral 2)optimaalne on seda kõrgem erutustase, mida lihtsam on ülesanne ja tegevus
motivatsiooni tagajärjel. Analüsaatorid moodustavad koostöötava süsteemi ja on vastastikuses sõltuvuses. Analüsaatorite tundlikkuse muutumist on võimalik esile kutsuda tinglikultrefelektoorselt. Aistingute vastastikune mõju ja seostatus ilmneb sünesteesianähtuses. Sünesteesia mingi aistinguga samaaegase nn sekundaarse asitingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Sünesteesiat põhjustab erutuse irradiatsioon teise analüsaatori alale. (nt kollase ja punase tooni nägemisega kaasneb soojus-, siniste ja rohelistega külmaaistingud). Kontrast - intensiivsuse või kvaliteedi erinevu objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel. Assimilatsioon kontrasti vastandnähtus: erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Kontrast võib asenduda assimilatsiooniga eelkige intensiivsuse-, ruumi- jms väiksete erinevuste korral. Kontrasti põhiliigid:
nende kompleksidest moodustuvad instiktid. Tingitud refleksid on kogemuste põhjal sugenevad teatud harjumuslikud kohanemisreaktsioonid keskkonnatingimustele. Operantne õppimine on nn katse ja eksimuse meetodil õppimine, need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad. Erutuse tase ja irradiatiivsus nii väga tugevad kui ka väga nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalise mõjumise tagajärjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (ja võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke piirkonnas. Mida tugevam on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus. AJUKOOR: 1) toonuse tagamise e energeetiline blokk tarvilik info vastuvõtu, toimingute
annaabi.ee 
