teadaolevast on 9 asendamatud peamiselt loomsed valgud (leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, teroniin, trüptofaan, valiin, histidiin). Neid organismis ei sünteesita (saab toiduga). Mida enam neid valgus on, seda suurem on valgu bioloogiline väärtus. Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. 24. Valguvajadus asendatavad ja asendamatud aminohapped VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. VALGU MIINIMUM - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. VALGU FÜSIOLOOGILINE MIINIMUM - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused.
VALGUD koostanud Railika Tamm, Kätlin Tobreluts, Sirja Loktev Mis? Miks? Kus kohast? Valgud on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal. Kui me saame toiduga liiga vähe süsivesikuid ja rasvu, hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx
(nt kehalise töö ajal). 9.Asendatavad ja asendamatud aminohapped - Täisväärtuslikud - Sisaldavad asendamatuid aminohappeid ( 20st 9 : leutsiin, isoleutsiin, lüsiin, metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10. Valguvajadus - valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu
Vabadest aminohapetest on just tauriini rinnapiimas kõige rohkem (vereplasmas on selle ühendi sisaldus 0,2...0,8 mg%). Tauriini allikateks on loomsed valgud, kuid ta puudub täielikult taimses toidus. Tauriin osaleb sapphapete sünteesis, südamelöökide regulatsioonis, aju neuronite ja kesknärvisüsteemi aktiivsuses, membraanide stabiilsuse säilitamisel ja nägemisfunktsioonis. Tauriini tausta iseloomustatakse märksõnaga stabiliseerimine. Milline on organismi valguvajadus Valgu hulka vaadeldakse kui organismile vajalikku üldist valgukogust. Tarbitavate toiduvalkude kogus peab tagama tasakaalustatud lämmastikubilansi. Minimaalselt kõlbab isegi selline toiduvalgu kogus, mis kindlustab organismile vajaliku lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu
Soovitused vedeliku tarbimiseks -Organismi veevajadus on 28-35 ml kehakaalu kg kohta, Suurtes kogustes mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee min. ainete sisaldust, Vee liigne tarbimine on koormav neerudele ja südamele Soovitused valkude tarbimiseks - Valguvalik on täisväärtuslikum, kui taimseid valke tarbida koos loomsete valkudega või kombineerida erinevaid taimseid allikaid vastavalt nende aminohappelisele koostisele, Valguvajadus sõltub kehakaalust, soost, vanusest, terviseseisundist, kehalisest koormusest ja lihaste massist, Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50-90 g/p, Valkudega on soovitav katta 10-15% toiduenergiast Soovitused toidurasvade tarbimiseks- Toidurasvad peaksid kandma 25-30% toiduenergiast Ei soovitata, et toidurasv annaks alla 20% toiduenergiast, sest probleemseks võib muutuda nõutava koguse asendamatute rasvhapete ning rasvlahustuvate
11. On energiaallikad. Valkude lhustamisel vabanevat lmmastikuvaba jki kasutatakse ra energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere hbimist. 24. TRANSAMIINIMINE JA DESAMIINIMINE: TR: he aminohappe aminorhm kantakse teisele aminohappele, tekib uus aminohape, mida just tol hetkel tarvis on. DES: lhustamisprotsess, kus eraldatakse aminorhm ja aminohape muudetakse lmmastikuvabaks hendiks, mis eraldatakse organismist vi kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS, ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED: VALGUVAJADUS -desamiinimisel lhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei snteesi, seeprast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, selleprast peaksvh. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja, tatar, phlikd. ASENDATAVAD: snteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU FSIOLOOGILINE MIINIMUM:
tagavarad on peaaegu ammendatud. Eeltoodud loetelust tuleneb üliselgelt, kui oluline on normaalne valkude süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse. T.Sarapuu, 2002, ,,Biloogia gümnaasiumile I osa" 3. VALKUDE VAJALIKKUS Valguvajadus sõltub: · soost (naistel väiksem, meestel suurem) · vanusest (noorematel suurem, vanematel väiksem) · füüsilisest koormusest ja treeningu eesmärgist. Suure füüsilise koormusega inimestel on valguvajadus mõnevõrra suurem, samuti neil, kes lihaseid kasvatavad. Vastupidavustrenni tegijatel (aeroobika, jooks, rattasõit) on valguvajadus väiksem kui eelnimetatuil, kuid siiski suurem kui mittetreenivatel inimestel.
eesmärgiks on lihaskasv siis kuni 3 g/kg. Mõningaid aminohappeid on inimese keha suuteline ise sünteesima. Kuid enim vajab keha neid aminohappeid, mida ei ole keha suuteline ise valmistama. Toiduvalgu kvaliteeti näitab selle biokeemiline väärtus. See tähendab, kas toidus sisalduv valk on täisväärtuslik või mitte. Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki mitte sünteesitavaid aminohappeid. Täisväärtuslikud toiduained on näiteks liha, kala, piim, munad. 3.3 Treening ja valguvajadus Valguvajadus sõltub otseselt treeningu intensiivsusest ja selle suunitlusest. Jõualade sportlased vajavad märksa suuremal määral valke, et lihased välja areneksid. Teine põhjus, miks suureneb valguvajadus on treeningust või võistlusest tingitud lihase vigastused. Kui süüa rohkem valke sisaldavaid toite, aitab see lihastel kiiremini paraneda vigastustest. Lisaks sellele kasvab märgatavalt valguvajadus, kui treening või võitlus nõuab suurt
· Valgud 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. Loomne valk--liha, kala, piim, piimatooted, munad jne. Klaas piima annab 7-8 grammi valku.7-8 grammi valku annab ka 30 grammikala või liha. Taimne valk---sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jne. Taimse valgo osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega võikaunviljadega võimunadega. Võib ka kartuleid koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla30 %),tursk, lest tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. · Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat
Vere hüübimis teostab vereplasma valk - fibrinogeen Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleksühendeid Pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel Valgud omavad mõningast tähtsust ka energiaallikana Lämmastikubilanss iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist väljunud lämmastikukoguste vahel (Toidu N2)-(Väljaheidete N2)-(Uriini ja higi N2) 3. Valguvajadus, valgu füsioloogiline miinimum VALGUVAJADUS - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga VALGU MIINIMUM - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks VALGU FÜSIOLOOGILINE MIINIMUM - minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused. 4. Süsivesikute ainevahetus. Taimne toit: Tärklis
väljakujunemisele 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. Loomne valk - liha, kala, piim, piimatooted, munad jne. Klaas piima annab 7-8 grammi valku.7-8 grammi valku annab ka 30 grammikala või liha. Taimne valk - sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jne. Taimse valgu osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega või kaunviljadega või munadega. Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Loomseid valke võib jaotada näiteks nende funktsiooni alusel järgnevalt: struktuursed valgud ensüümvalgud transportvalgud kaitsevalgud kontraktiilsed valgud retseptoorsed valgud regulatoorsed valgud depoovalgud eksporditavad valgud Valkudel on organismis mitmeid funktsioone vajalikud organismi kasvuks ja ehituseks, peaaegu kõik ensüümid ning osad hormoonid on valgulise koostisega, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad
metioniin, fenüülalaniin, treoniin, trüptofaan, valiin, histidiin) neid sisaldavad peamiselt loomsed valgud( liha, piim, muna)vajalik kudede ümberehituseks . Mittetäisväärtuslikud - Sisaldavad asendatavaid aminohappeid, mida sünteesitakse maksas transamiinimise teel. 10.Valguvajadus – valgu miinimum, valgu füsioloogiline miinimum, valgu optimum valgu miinimum, valgu füsioloogiline minimum, valgu optimum- Valguvajadus - desamiinimisel lõhustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga. Valgu miinimum - valgu kogus, mis on vajalik organismi elus hoidmiseks. Valgu füsioloogiline miinimum: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et säilitada tasakaalustatud lämmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis täielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. Valgu optimum - valguvajadus organismi kõrgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g
Teiseks, inimorganismi satub taimedega ka terve rida täiesti mittevajalikke ühendeid. Kolmandaks, eluks vajalike aminohapete probleemi lahendamiseks pole tarvis seedekulglat, aga sisuliselt kogu organismi üle koormata taimsete ballastainetega. Inimorganismi valguvajaduse määramiseks on vajalikud mitmed arusaamad ja näidud ning alljärgnevalt me neid ka tutvustame. Valguvajaduse hindamiseks määratakse nii valgu hulk kui ka tema kvaliteet. MILLINE ON MEIE VALGUVAJADUS? Valgu kogus. Valgu hulka vaadeldakse kui organismile vajalikku üldist valgukogust. Tarbitavate toiduvalkude kogus peab tagama tasakaalustatud lämmastikubilansi. Minimaalselt kõlbab isegi selline toiduvalgu kogus, mis kindlustab organismile vajaliku lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava
Organis talletab neid enamasti kõhuõõne piirkonnas. Vesi lahustab toitained ja kannab neid organismis laiali (moodustades tähtsa osa verest jt kehavedelikest, loob püsiva sisekeskkonna ja kaitseb neid ülekuumenemise eest. 3. Miks peab toituma mitmekesiselt? Vastus: Selleks, et saada pidevalt kõiki toitaineid, tuleb süüa mitmekesist ja vaheldusrikast toitu. 4. Miks lapsed, noored ja rasedad peaksid kindlasti ka loomset valku sööma? Vastus: Kasvaval organismil on valguvajadus suurem. Loomsed valgud sisaldavad ka selliseid aminohappeid, mida inimene ise sünteesida ei saa. Kui neist jääb puudu, tekivad tervisehädad ja kasv võib pidurduda. 5. Mis on vitamiinid? Milleks organism neid vajab? Vastus: Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises. Asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks. 6. Mis on ensüümid
seedimiseks vähem tööd tegema. · Kontsentreeritud happed ja alused. Liha marineerimisel hapetes see pehmeneb. Maos on HCl, mis abistab toidu seedimisel ka valkude lahtipakkimist. · Vibratsoon, kiirgus muundavad valgu struktuuri. · Orgaanilised lahustid - bensiin, eeter · Alkaloidid nikotiin, kofeiin · Raskmetallid seostuvad valkudega, näiteks nende mürgistuse puhul manustatakse piima, et siduda metallid sellega. · Valguvajadus · Mis on kwashiorkor? · Mis on marasmus? · Valgu allergia millistes toiduainetes olevad valgud põhjustavad eriti rohkelt allergiat? · Mis on tsöliaakia? · Loe lisaks valkude kohta http://www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc
toiduenergiat 4,1 kcal). Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad. Konkreetne valguvajadus sõltub inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, füsioloogilisest seisundist, lihasmassist jne. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 60-90g valku päevas, sellest 1/3 on soovitav katta loomse valguga ja 2/3 taimse valguga. 6. Lipiidide ülesanded. Rasvad on organimsi peamiseks energiaallikaks (1 g rasva sisaldab toiduenergiat 9,1 kcal ) ja energeetiline varuaine. Rasvadel on organismis ka kaitseülesanne (siseelundid,
tervislikuma variandi kasuks. i 1.2.Makrotoitained Makrotoitainete alla käivad valgud, süsivesikud, lipiidid ehk rasvad ja vesi. Neid aineid vajab inimene päevas kümnetes või sadades grammides. Need on vajalikud põhiliselt energia tootmiseks, kasvuks ja biostruktuuride ehitamiseks. ii Valkusid vajame me seetõttu, et need on unikaalsed ja asendamatud toitained meie kehas, mille pikaajalised varud meil puuduvad. Nende roll on varustada meie organismi aminohapetega. Konkreetse inimese valguvajadus, nagu ka muude toitainete vajadus, sõltub kehakaalust, soost, vanusest, aktiivsusest, lihasmassist ja muust. Inimese arenedes valguvajadus suureneb, kuna kehamass suureneb. Valguvajadus protsendina üldisest energiavajadusest on 10-15%. Liigne pidev valk toidus koormab maksa ja kiirendab organismi vananemist. Inimene peab oma toidus tarbima rasva, kuna rasv sisaldab asendamatuid rasvhappeid, mida organism ei suuda ise sünteesida. Rasv toitainena aitab üles ehitada rakke ja lahustab mitmeid
Maksimum 4 treeningut nädalas, kestvusega kuni 1 tund. PÕHITEADMISED TOITUMISEST On olemas: toitained ( valgud, rasvad, süsivesikud) toiduained (makaronid, leib, kartulid jne.) VALGUD 1g-4kcal Organismi ehitusmaterjal. Eriti olulised lihaste arendamisel. Jagunevad: Asendamatud (keha ei suuda neid ise sünteesida) Asendatavad (taimsed, organism suudab neid ise sünteesida) Vajadus sõltub: Soost. Naiste valguvajadus on alates 0,5 grammist 1 keha kg kohta. Meestel 1,5g keha 1kg kohta Vanusest.Noorematel suurem, vanematel väiksem Füüsilisest koormusest. Keskmiselt aktiivsel naisel, kes treenib 2- 3 korda nädalas, võiks olla valgukogus 1g, 4-6 korda nädalas treenijal 1,5-2g keha 1 kg kohta. Kui salenemisel pole toidu valguhulk piisav, lagundab organism lihaseid, et saada vajaminevat energiat! Valguvajadus väljendub ka suurenenud magusavajaduses.
Valgud katavad 10-15% veri kannab glükoosi kudedesse,kus ta kasutab jaotub rakusiseseks –intratsellulaarne ICV66% esterifitseerimiseks rasvhappega annab tsüklilise energiavajadusest,kesk. Valguvajadus 0.7- peamiselt energia tootmiseks(KESKNE SÜSIVESIK lipiidi kolestiriidi. kogu keha veest,ja rakuväliseks- 1.0(1.3)g/kg.Mida noorem seda rohkem ORGANIISMI JAOKS)
org). Ehkki valgud on energiarikkad toitained , pole valkude osa organismi energiavajaduste katteks optomaalse koormuse korral määrav.Aminohapete kasutamine lisaenergia allikana tuleb kõne alla vastupidavustreeningute puhul , mistõttu tuleks valgu tarbimist toiduga suurendama. Sama kehtib jõualade puhul, kus soovitatud keskmine valgutarbimise kogus 0,8 g valku kehakaalu kg kohta on ebapiisav. Sellistel juhtudel on soovitatav valgutarbimise kogus 1,4- 1,7 g/kg kohta. Noorsportlastele valguvajadus o samuti kõrgem : kasvava organismi tarbeks. Valgu lisamisel päevaratsiooni tuleb arvestada tarbitava valgu olemust ja omastatavust, eriti taimsest toidust saadava valgu puhul. 1985.aasta uurimistulemuste alusel on loomse toidu faktor vajalik taimse valgu paremaks omastamiseks (Rein Jalak, Peeter Lusmägi 2010:152). Spordiga tegelejale sobivad rasvavabad ja valgurikkad toiduained: · Kohupiim (mage), piim( madala rasvaprotsendiga), rasvavene juust (alla 30%)
Valgud katavad 10-15% energiavajadusest,kesk. tootmiseks(KESKNE SÜSIVESIK ORGANIISMI JAOKS) intratsellulaarne ICV66% kogu keha veest,ja esterifitseerimiseks rasvhappega annab tsüklilise lipiidi Valguvajadus 0.7-1.0(1.3)g/kg.Mida noorem kolestiriidi. rakuväliseks-ekstratsellulaarne ECV 33% seda rohkem vajadus.Täisväärtuslikud valgud- Kolesterool LIPIIDI SARNANE TSÜKLILINE sisaldavad kõike asendamatuid Fruktoos(puuviljasuhkur,levuloos)-kõige magusam suhkur.
(-järgsed) ooted. · Toidu kalorsus peaks päeva jooksul jagunema Hommikusöök 20 % Oode 10 % Lõunasöök 30 % Oode 10 % Õhtusöök 30 % Toitumine vastupidavusaladel · Suur toiduenergia vajadus seoses suure treeningmahu ja kõrge intensiivsusega · Tähtsaim energiaallikas on süsivesikud · Piisav süsivesikukogus on 500-600g päevas · Arvestada tuleb nii manustamisaega kui glükeemilist indeksit · Valguvajadus 1,2 1,4g/kg, jõutreeningu perioodil ka 1,8 2,0. · Väga tähtis on vedeliku tasakaal Toidu kalorsus vastupidavusaladel · 1. hommikusöök · 2. hommikusöök · Lõunasöök · Õhtuoode · Õhtusöök · Hiline oode · 25% 1125kcal · 5% 225kcal · 25% 1125kcal · 10% 450kcal · 20% 900kcal · 15% 675kcal · KOKKU 4500kcal Toitumine jõualadel
...................................................................... 11 3.1. Ensüümid töös................................................................................................................11 4. Valgud igapäevaelus ja toidus...............................................................................................13 4.1. Täis- ja väheväärtuslik toiduvalk................................................................................... 13 4.2. Milline on meie valguvajadus?...................................................................................... 13 4.3. Valkude üle- ja alatarbimine.......................................................................................... 14 Kokkuvõte.................................................................................................................................16 Võõrkeelne lühikokkuvõte........................................................................................................17
koostisesse. Näiteks insuliin reguleerib suhkru taset organismis. Insuliini vähesus põhjustab Diabeedi kujunemise. Liikumisülessanne lihastes asetsevad valgud võimaldavad lihaste liigutusi. Transpordi ülesanne raku kestas esinevad valgud annavad edasi infot raku sisemusse. Energeetiline ülesanne 1g valku toidus annab ~ 4kcal e. 17,6 kJ energiat. Täiskasvanu igapäevane valguvajadus on 0,8-1g/kg kohta. Treeningperioodil on valguvajadus kaks korda suurem. Kontraktsiooni kindlustamine - see tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks. Näiteks lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. Aminohapped Praegu tuntakse üle 120 aminohappe, millest valkude koostisesse kuulub 21. Erinevas järjestuses moodustavad nad tuhandeid valke. Kuna on teada, et Valgud koosnevad aminohapetest, on tuntumad asendamatud aminohapped :
Küpsetised Kondiitritooted, mis Koogid, rasvased on valmistatud õli või pirukad, küpsised, margariiniga maiustused 3.2 Energia ja süsivesikute hulga arvestamine dieedi koostamisel Ööpäevane rasvavajadus on 1 gramm ühe kilogrammi kehakaalu kohta, millest 50 % peaks moodustama silmaga nähtav rasv ja 50 % peitterasv. Ööpäevane valguvajadus on 1-1,2 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Laste puhul on valguvajadus suurem, kuni 2 grammi ühe kilogrammi kehakaalu kohta. Ööpäevasest energiavajadusest peaks moodustama 50 % süsivesikud, 20 % valgud ja 30 % rasvad (Joassoone ja Täht 2003). Ööpäevane toiduainete kalorsus on soovitatav jagada 5-6 toidukorrale päevas eeldusega, et inimesel on tavaliselt hommikupoolikul suurem füüsiline koormus. Ülekaalulised inimesed võivad hilisõhtuse eine ära jätta.
põhinevadki erinevate toiduainete koostise ja organismi vajaduste tundmisel. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustatus. See tähendab, et eale ja kehalisele aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-90 g päevas (annab energiat 200-360 kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540 600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270- 300 g (1100 1200 kcal). Need arvud on orienteeruvad, kuna individuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktiivsusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest. Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda.
rasvasisaldus suur. Paljudes taimsetes valkudes on vähe mõningaid asendamatuid aminohappeid. Seda puudust saab kompenseerida, tarbides neid koos loomsete valkudega või kombineerides taimseid valke omavahel. Üldisest valguvajadusest peaks umbes pool olema kaetud loomsete valkudega. Kui toit on põhiliselt taimset päritolu (tera-, kaun- ja aedvili), tuleb vajaliku valguhulga saamiseks rakendada koefitsenti 1,2!1,4, tagamaks toidus vajalike asendamatute aminohapete kogust. Valguvajadus sõltub soost, vanusest, kehalisest koormusest ja lihasmassist. Vähese kehalise koormuse korral on keskeas inimese valguvajadus valgu kvaliteedist sõltuvalt 50!90 g päevas, mis annab 10!11% üldisest kaloraazist. Suure lihasmassiga sportlastel ja raske kehalise töö tegijatel, aga ka vähese rasvasisaldusega toidu puhul võib valgu hulk olla kõrgem ja anda ~15% toiduenergiast. Raske kehalise töö tegijad vajavad rohkem valku
ainevahetuse iseärasusest ja situatsioonist ning füüsilisest aktiivsusest. (Portaal Toitumine. Energia ja toitainete vajadused) 1.2 Organismi varustamine ehitusmaterjaliga Organismi põhiliseks ehitusmaterjaliks on valgud. Tänu neile sünteesitakse ja lagundatakse erinevaid aineid. Keha areneb füüsiliselt ja toimib normaalselt kui valgud on balanssis. Spordiga mitte tegelev inimene vajab päevas 0,8-1,0 grammi valke kilogrammi kohta. Treeningkoormuse suurenedes kasvab valguvajadus. Vastupidavusalaga tegelev sportlane vajab 1,2-1,4 g/kg ja jõualaga tegelev inimene 1,2-1,7 g/kg. Kui treeningkoormus on väga suur, siis võib valgukogus toidus olla palju suurem. Teine tähtis aine, mida vajab sportlane, on kaltsium, mis tagab luude korraliku arengu, tugevuse ning vigastuste puhul nende paranemise. (Ööpik 2006: 77-78) 6 1.3 Organismi varustamine mineraalainete ja vitamiinidega
Töövõime langust põhjustavate vaegnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine Vajaliku kehakaalu säilitamine Energiavajaduse tagamine kehaliseks tööks Taastumisprotsesside kiirendamine Nõuded toidule: Toit peab olema süsivesikuterikas, soovitavalt kiudained koos väikese koguse valgu ja rasvaga. Sellise toitumise juures ei lõpe organismi süsivesikute varud. Toit peab olema rasvavaene. Sportlastel on kõrge valguvajadus. 100kg sportlase valguvajadus on 150-200g. Peab sisaldama täisväärtuslikke valke. Omavahel tuleb kombineerida taimse päritoluga valke (teravili, kaunvili, kartul) loomse valguga (piim, liha, kala, muna). Toit peab olema ka kõrge toitainesisaldusega sellistel toiduainetel on soodne vahekord vitamiinide ja mineraalide sisalduse ning energeetilise väärtuse vahel (täisteratooted, värske puu- ja köögivili, rasvavaesed piimatooted). Soovitavalt peab toit sisaldama küllaldaselt vedelikku, toidukordi peab olema
Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal. Üldiselt on iseloomulik, et arenenud majandusega maadel kasutatakse peamiselt loomseid valke, vähem arenenud majandusega maadel peamiselt taimseid valke. Majanduse arenguga on kaasnenud rafineeritud (kõrvalistest ainetest puhastatud) toiduainete, nt. suhkru, või liiga rohke tarvitamine. Pärast EV tulekut muutusid Eesti poed rohkem tervisesõbralikeks. K...
Uurimistöö teemast lähtuvalt analüüsiti kirjanduse ülevaate selles osas toiduvalkude vajaduse norme nii Eesti kui ka Põhjamaade toitumissoovitustes. Eesti toitumissoovitustes on välja toodud, et gümnaasiumiõpilased (vanuses 16-19) peaksid päevas tarbima 65-98 grammi toiduvalke. Kuna soovituslik toiduvalgu hulk varieerub väga suures vahemikus, on inimesel raske otsustada, missugune kogus talle igapäevaseks tarbimiseks sobilik on. Samas on kirjas, et valguvajadus sõltub soost, vanusest, terviseseisundist, kehalisest koormusest ja lihaste massist (Ibid). Põhjamaade toitumissoovituste järgi on gümnaasiumiõpilastel päevane valguvajadus 0,9g kehakaalu kilogrammi kohta. Sellisest esitlusviisist lähtuvalt on palju lihtsam enda päevast valgutarvet arvestada. Eesti toitumissoovitustes on mitu korda mainitud, et valkudega on soovitav katta 10-15% päevastest toiduenergiast. Vaimse töö tegijatel võiksid valgud anda 14-15% toiduenergiast
· Valgud 1 gramm valku annab 4 kalorit energiat. Loomne valk - liha, kala, piim, piimatooted, munad jne. Klaas piima annab 7-8 grammi valku.7-8 grammi valku annab ka 30 grammikala või liha. Taimne valk - sojauba, riis, rukis, kaer, kartul jne. Taimse valgu osakaal peaks olema võrdne loomse valgu osakaaluga. Valkude paremaks omandamiseks võiks süüa teravilju koos piimatoodetega või kaunviljadega või munadega. Võib ka kartuleid süüa koos piimatoodetega. Kõrgenenud valguvajadus on jõutreeningul, vastupidavustreeningul. Igapäevane valguvajadus on 0,8-1 gramm inimese enda ühe kg kohta, see on aga sportlastel suurem, kuni 2 grammi. Valgurikas toit peaks ka samal ajal olema rasvavaene: mage kohupiim, madala rasvasisaldusega piim, rasvavaene juust (alla 30 %),tursk, lest, tuunikala, linnuliha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, sealiha (rasvavaba), munavalge, kaunvili, leib, teraviljahelbed, riis. Rasvad 1 gramm rasva annab 9 kalorit energiat
rühma ka kuulitõuge, vasaraheide ja kettaheide. Maksimaaljõu arendamiseks tuleb toidus valgu osatähtsust suurendada (1, lk 81). Kiirusjõu aladel (sprint, kaugushüpe, ujumine, vehklemine kelgutamine ja nii edasi) on tähtis osa süsivesikutel. Süsivesikutest on energia saamine kiirem kui rasvadest, samuti ei vaja süsivesikud täendavalt hapniku olemasolu (1, lk 83). Jõuvastupidavusaladel esineb suurem valguvajadus. Päevast lihakogust ei ole mõistlik suurendada, valgurikkad on ka piim ja teised piimatooted. Sama efektiivsed on valku sisaldavad toidukontsentraadid. Treeningujärgselt on vajalik valgurikas mitmekesine toit (1, lk 83). Toitumises on tähtis osa ka valkudel, eriti jõutreeningu perioodil. Ära ei tohi unustada ka vajalikke vitamiine ja mineraalaineid, mida saab puuviljadest, salatist, mineraalveest (1, lk 84).
Anatoomia ja Füsioloogia II F Seedimine. Seedeelundkonna pôhifunktsioonid. Seedimise käigus töödeldakse toitained organismile sobivaiks komponentideks ning seejärel toimub imendumine. Seedeeludnkonna põhifunktsioonideks on toidu peenestamine, toidu edasiliikumine seedetraktis toidu imendumine, toidu töötlemine erinevate seedeensüümidega. Seedimine suuôônes. · Toidu maitseomaduste ja söödavuse määramine. · Toidu peenestamine · Toidu süljega niisutamine · Toidu seedimine süljefermentide toimel(amülaas, maltaas) Mao limaskesta sekreedid · Epiteelkihi pindmine osa- lima eritus · Mao põhimiku pearakud- maomahla eritus · Mao põhimiku katterakud- soolhappe eritus Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Miks? Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lah...
Valgu puuduse esmaseks tunnuseks on organismi kaitsevõime langus. Valkude liig aga koormab seedenäärmeid ja neere ning suurendab energiakulu toidu omastamisel. Valgud 9 Vaimse töö tegijal peavad valgud katma 1415% toiduenergiast, raske kehalise töö tegijal aga 10 12 % toiduenergiast. Vähese kehalise koormuse korral on soovitav valgukogus meestel 7098 g ja naistel 5075 g. Suure füüsilise koormuse korral tõuseb valguvajadus 96 115 g ööpäevas. Valguallikad ja toiduvalik Valgusisaldus erinevates toiduainetes ulatub 0 50%. kõige vähem puu ja köögiviljades (alla6%) leivatoodetes 59% sealihas 1524%, rasvases kohupiimas 14%, juustus 2131% sojaoas 35%, hernes 6,6%,põldoas 6%, aedoas 4% Olulised valguallikad on piim ja piimasaadused (piimas keskmiselt3,4%), kala (1620%), liha (1521%), muna Lipiidid 1 Lipiidideks on rasvhapped, triglütseriidid,
immuunsüsteemi ning annavad ka toiduenergiat. Valgupuudusel väheneb lihasmass ning vastupanuvõime haigustele, aeglustub vereloome ja häirub kesknärvisüsteemi töö. Valgudefitsiidi tunnusteks võivad olla ka apaatia ning töövõime langus. Lastel toob valgupuudus kaasa kasvu ja arengu pidurdumise. Toidud, mis sisaldavad valke ja mida võiks jalgpallurid tarbida on : *Liha *Kala *Kaunviljad *Seemned *Pähklid *Piimatooted (jogurtid, juust) *Munad Päevane valguvajadus noorjalgpallurite seas oleks 0,8-1,2g ning täiskasvanud jalgpalluritel 1,4-1,7g. 5 1.3 LIPIIDID (RASVAD) Lipiidid on väga energiarikkad. Tervislike toitude koostises on nad väga olulised energiaallikad treeningutel (rahulik jooks, aeglasmad liigutused) ja igapäevaelus. Rasvad on varuenergia ja nende osakaal toidus peaks jääma 30% piiresse. Neil on oluline roll aine- ja energiavahetuses. Nad on salvestatud rasvkoes ja lihastes.
uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Tarbitavate toiduvalkude kogus peab tagama tasakaalustatud lämmastikubilansi. Minimaalselt kõlbab isegi selline toiduvalgu kogus, mis kindlustab organismile vajaliku lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Organismi vanuse kasvades tarbitava toiduvalgu absoluutne hulk ja vajadus hoopiski
• vere hüübimine on kaitsereaktsioon; ja paljud hüübimisfaktorid on valgud. passiivne kaitse • samastub struktuurse funktsiooniga (naha, juuste, küünte valgud jt) 11. geeniregulatoorne funktsioon. (Valgulised faktorid osalevad transkriptsiooni alustamises ja lõpetamises, kontrollivad selle täpsust ja sagedust. ) VALKUDE METABOLISM ehk AINEVAHETUS Normaalne ööpäevas tarbitav valkude hulk on 50-100 g. Keskmine valguvajadus on 0,7-1,0 (1,3) g kehakaalu kilogrammi kohta. Mida noorem on inimene, seda suurem on valguvajadus (imik 2 – 3 g / 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas). Valgud katavad 10-15% inimorganismi üldisest energiavajadusest (vajavatest kaloritest). Toiduvalgud jagatakse vastavalt asendamatute aminohapete sisaldusele nendes: täisväärtuslikud ja väheväärtuslikud toiduvalgud. • Täisväärtuslikud valgud sisaldavad kõiki asendamatuid aminohappeid inimorganismi vajadustele vastavates
NB! Organism käsutab valkusid energiaallikana ainult siis, kui energia põhisubstantsid (süsivesikud ja lipiidid) on ammendatud. 10. Detoksikatsioonifunktsioon - albumiinid seovad funktsionaalsete rühmade (-COOH, - SH) abil raskemetalle ja alkaloide, neutraliseerides nende toksilisuse VALKUDE M E T A B O L I S M ehk AINEVAHETUS Valkude vajadus Valgu allikaks on toit. Normaalne ööpäevas tarbitav valkude hulk on 50-100 g. Keskmine valguvajadus on 0,7-1,0 (1,3) g kehakaalu kilogrammi kohta. Mida noorem on inimene, seda suurem on valguvajadus ( imik 2 3 g / 1 kg kehakaalu kohta ööpäevas). Valgud katavad 10-15% inimorganismi üldisest energiavajadusest (vajavatest kaloritest). Valkude osa keha üldises energeetilises metabolismis on oluline nälgimise või pikaajalise koormuse (nt. maraton) korral. Normaalsel elutegevusel ja toitumisel on see mõõdukas.
süntees ja uuenemine organismis. Selle vältimatuks eelduseks on aga vajalike vabade aminohapete olemasolu meie organismis. Et neid aminohappeid peab organismis olema nõutavates vahekordades ja piisavates hulkades, siis omandab õige toitumine erilise tähtsuse. Tarbitavate toiduvalkude kogus peab tagama tasakaalustatud lämmastikubilansi. Minimaalselt kõlbab isegi selline toiduvalgu kogus, mis kindlustab organismile vajaliku lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu. Tegelik valguvajadus on minimaalsest tunduvalt suurem, arvestades seda, et toiduvalke on vaja väga erinevate biofunktsioonide täitmiseks. Tarbitava valgu kogus sõltub otseselt ka konkreetse toiduvalgu aminohappelisest koostisest. Konkreetse indiviidi toiduvalkude vajadus sõltub mitmest faktorist, millest tähtsamad on: organismi kehakaal, sugu, vanus, füsioloogiline seisund, kehaline aktiivsus, lihasmass jne. Organismi vanuse kasvades tarbitava
Valgud mängivad inimese toitumises erakordselt tähtsat rolli, kuna nad on peamine rakkude ja kudede koostisaine. Valkude peaülesanne on uute rakkude ning kudede loomine, mis tagab noorte organismide arengu. Küpses eas, kui kasvu protsessid on juba lõppenud, jääb vajadus vanade, kulunud rakkude taastamises. Selleks läheb vaja valku, kusjuures proportsionaalselt kudede kulumisele. On määratud, et mida suurem on lihaskoormus, seda suurem on taastamise- ja vastavalt valguvajadus. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. Organismis valgud täidavad mitu olulist funktsiooni ensümaatiline, ehituslik, transport-, retseptor-, regulatoorne, kaitse-, liikumis- ja energeetiline funktsioonid. Kõige olulisem on organismi varustus ehitusmaterjaliga. Inimorganism on praktiliselt valgureservidest ilma jäetud. Ainsaks allikaks on toit. Valkude allikaks toitumises on loomsed ja taimsed tooted: liha, piim, kala, munad,
Valke ühtaegu nii sünteesitakse kui ka lammutatakse, et tagada inimorganismi normaalne toimimine. Sünteesi- ja lammutuse vahekorrast sõltub, kas organismi struktuurid täiustuvad ja arenevad, säilitavad oma püsiseisundi või hoopis kõhetuvad ja nõrgenevad. Normaalse seisundi säilitamiseks ja arenguvõimaluse tagamiseks vajab inimene toiduvalkusid. Täiskasvanu vajab päevas ligikaudu 0,8-1,0 g valkusid kilogrammi kehakaalu kohta. Treeningkoormuse suurenedes kasvab ka valguvajadus. Vastupidavusalade sportlaste toidus peks valkusid olema 1,2-1,4 g/kg päevas, kiirus- ja jõuvõimete arendamisele suunatud sportlastel aga 1,2-1,7 g/kg. *Organismi varustamine ühenditega, millel ei ole otseselt energeetilist väärtust ega ehituslikku tähtsust, kuid mis on hädavajalikud keha normaalseks talitluseks. Niisugused ühendid on vitamiinid ja mineraalained. Vitamiinide ja minainete päevased kogused on küll väga väikesed (1-3 miljondikku g), on nad
Valgud kannavad ka kaitsefunktsiooni ebasoodsate ja kahjulike välismõjude eest ning osalevad elutähtsate ainete transportimisel organismis (n. hemoglobiini abil hapniku transport). Toitumisteadlaste väitel vajab inimese organism nii taimseid kui loomseid valke. Taimsete valkude allikaks on teravili ja teraviljasaadused, köögiviljad, kaunviljad, seened. Loomsete valkude allikaks on piim ja piimatooted, kala ja -tooted, liha ja -tooted, munad. Konkreetne valguvajadus sõltub inimese vanusest, soost, töö ja tegevuse iseloomust, füsioloogilisest seisundist, lihasmassist jne. Täiskasvanud inimesel on soovitav tarbida 60-90g valku päevas, sellest 1/3 on soovitav katta loomse valguga ja 2/3 taimse valguga. Mineraalaineid saab inimene toidu, joogivee, sissehingatava õhu kaudu. Tabelis 2.1. on toodud tähtsamad mineraalained, nende leidumine ja otstarve. Tabel 2.1. Tähtsamad mineraalained, leidumine ja otstarve.
aru saama toitainealasest informatsioonist pakenditel ja internetis. Jälgi, et Sinu menüü oleks tasakaalustatud! Tervisliku toitumise esimeseks põhitõeks on tasakaalustus. See tähendab, et eale ja kehalise aktiivsusele vastav päevane toit peab andma toiduenergiat sellistes proportsioonides, et süsivesikutest saaks 55-60%, toidurasvadest kuni 30% ja valkudest 10-15% vajalikust energiast. Siit tulenevalt on vähese kehalise koormuse korral täiskasvanu keskmine valguvajadus 50-80 g päevas (annab energiat 200-360 kcal), toidurasvade vajadus 60-70 g (energiat 540600 kcal) ning süsivesikute vajadus 270-300 g (1100-1200 kcal). Need arvud orienteeruvad, kuna individuaalne päevane energiavajadus sõltub lisaks kehalisele aktviisusele ka vanusest, soost, organismi üldseisundist, samuti rasedusest ja imetamisest. Eelkõige on oluline silmas pidada just erinevate toitainete omavahelist vahekorda.
Rinnapiima kogust suurendab ainult sagedasem ja efektiivsem rindade tühjendamine ehk siis lapse imetamine. Valkude vajadus Raseduse ajal sünteesib naise keha kõik arenevale lapsele vajalikud ehitusmaterjalid, mis on põhiliselt valgulise koostisega. Lisaks vajab arenev loode ise ema kehas uute valkude sünteesi. Kokku sünteesitakse raseduse ajal ema ja lapse jaoks keskmiselt 925g uusi valke. Keskmise kasvuga (155-165 cm) ja kaaluga (55-65 kg) naine vajab ööpäevas valke 80-100 g, Valguvajadus suureneb raseduse teisel ja kolmandal trimestril ja imetavatel emadel kuni 25 g päevas (0,7 - 1,3 grammi valke kehakaalu 1 kilogrammi kohta päevas). Rase vajab valku lisaks tavalisele kogusele keskmiselt 6 g/ päevas ning imetav ema keskmiselt 11 g /päevas. Imetavatel emadel sõltub täiendav valguvajadus rinnaga toitmise sagedusest ja kogusest ning väheneb peale 6-kuulist või aastast imetamisperioodi. Oluline on teada,
Toiduvaliku põhikriteeriumid: Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavas koguses nii makro- kui mikrotoitaineid, eeskätt asendamatuid aminohappeid, esmatähtsaid rasvhappeid, vitamiine ja mineraalaineid. ( Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi- coca kõrge en sisald, aga madala toiteväärtusega; täismahla puhul aga vastupidi) Toiduenergia. Valkude, süsiv, lip osakaal päevases toiduenergias. Toidust saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks ninh kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiakulu. Toidu energeetilise väärtuse tuvastamiseks kasutatakse kalorimeetrilist meetodit (ainete põletamisel vabanev soojus- soojushulk, mis vabanev 1g rasva põletamisel kalorimeetris võrdub soojushulgaga, mis saadakse selle oksüdatsioonil organismis) Toiduainete energeetilised väärtused: 1g süsiv 17,2 kJ (4,1kcal) 1g valke - 17,2 kJ (4,1kcal) 1g lipiide 38,9kJ (9,...
, 1992). Suhkrut sisaldavad toidud nagu koogid, küpsised ja teised toiduained on oluliste toitainete poolest vaesed ning võivad soodustada kehakaalu liigset tõusu (Fenwick, 2002). Kindlasti peaks toit sisaldama vajalikul määral kiudaineid, kuna see aitab vältida kõhukinnisust, mis on rasedusajal tihti esinev. Kuidainete allikateks on täisteraleib, pasta, kaunviljad, köögi-ja puuviljad ning teraviljasaadused (Raud, magneesium ja rasedus, 15.10.11). 1.3.2 Valgud Raseduse ajal on valguvajadus suurenenud, mistõttu on oluline tarbida valgurikast toitu. Lk 50 ema ja laps. Soovitatava päevase valgu keskmine hulk varieerub eri maades suuresti, alates 60- 65 grammist kuni 100-110 grammini päevas. Dr Liidia Saluste poolt Tartu Naistenõuandlas läbi viidud uuringust selgus, et optimaalne kogus võiks olla keskmiselt 77,5 grammi valku päevas. Valgu hulk peaks päevasest üldisest kalorsusest moodusatama umbes 15 %. Tarbitavast
Toitu terviseks Maailmas on palju rahvaid ja väga palju erinevaid toitumistavasid. Uuemal ajal on aga kunagised traditsioonilised toitumisviisid üha rohkem taandunud, asendudes järjest enam universaalse, arenenud riike iseloomustava toitumisviisiga, mida on nimetatud ka toidusedeli ,,läänestumiseks". Mitmed uurijad on toitumisviisi ,,läänestumist" otseselt seostanud üha massilisema haigestumisega varem suhteliselt harva esinenud tõbedesse, nagu näiteks südamehaigused, diabeet, vähk, reumatoidartriit, podagra ja mitmed teised. Küllap annab see märku tõsiasjast, et traditsiooniliste toitumistavade hülgamisega on ühtlasi toimunud ka eemaldumine tervislikust toitumisest. TERVISLIK TOIT Missugune on tervislik toit? Tuleb silmas pidada, et peale päeva jooksul söödud toidu koguse on tähtis tähelepanu pöörata ka toidu kvaliteedile tervislikum on tarbida mahetoitu ja täisteraviljast tooteid ning kõrgekvaliteedilist valku kvaliteetsete li...
valguvajaduse. Aeroobne treening suurendab absoluutnäitajates valkude oksüdatsiooni lihastes. Kuid valkude suhteline panus energiakäibes on märkimisväärselt väiksem võrreldes rasvade ja süsivesikutega. Kuna keha rahuldab eelkõige energiavajaduse isegi kui valgukäive on suurenenud on andmete analüüsimisel 94 2. Makrotoitained oluline olla kindel, et energiavajadus on kaetud piisaval määral, enne kui järeldatakse, et suurenenud kehalise koormuse korral on suurenenud ka valguvajadus (28). Motivatsiooni komponendid. Kehalise aktiivsuse levinumad motivaatorid ja takistavad tegurid küsitlusuuringute põhjal. Istuva käitumise korrelaadid. Hoiaku komponendid. Terviseuskumuste mudel (health belief model) ja selle komponendid. Planeeritud käitumise teooria. Kontrollimotivatsioon. Sisemine motivatsioon. Autonoomia (isemääramine), kompetentsus ja sotsiaalsed suhted kui vajadused. Kontrollkese (locus of control). Võimekuse kasvu- ja jäävusteooriad (Dweck).
kcal) energiat. Ratsionaalsel toitumisel arvestatakse valgu-kalorite arvele 11... 13 üldisest energiavajadusest. Valkude osatähtsus energiaallikana suureneb oluliselt nälgimise korral, samuti rasvade ja süsivesikute suhtelise vähesuse puhul toidus. Liiga valgurikka toidu sattumine seedetrakti võib põhjustada seal roiskumisprotsesse ning valkude mürgiste laguproduktide tekkimist, mille tagajärjeks võib olla organismi mürgitumine. Täiskasvanud inimese valguvajadus on suuresti kõikuv, sõltudes kutsetöö iseloomust, soost, kliima- ja olmetingimustest, toidu keemilisest koostisest, eriti valkude aminohappelisest koostisest jne. Üldiselt arvestatakse suhteliseks valguvajaduseks 1,5... 2,0 g kehamassi l kg kohta, absoluutse kogusena kõigub see 80... 100 g ööpäevas. Peab aga mä-kima, et teadlaste arvamused valgu optimaalse hulga suhtes on lahku-minevad. Üldiselt arvatakse siiski, et see peab olema suurem kui see hulk, mis kindlustab organismi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
