Siis on tegemist juba bisünaptilise refleksiga. (eelmine oli monosünaptiline reaktsioon) Seljaaju ehitus ja funktsioon Paikneb lülisamba kanalis. Segmentaarse ehitusega – justkui üksteise peal paiknevatest sarnase ehitusega osadest ehk segmentidest; tegelikult kompaktse ehitusega, aga segmentaarsuse annavad seljaajunärvid, mis väljuvad (ja sisenevad) iga kahe lüli vahele jäävast vahest. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Ristilõikel hallollus, mis koosneb närvirakukehadest, on liblikakujuline. Hallollust ümbritsev osa kannab nimetust valgeollus, ristlõige heledam. Tema koosneb närvijätketest. Tentraalne, tagumine ehk posterior Selgmine Hallollus Hallolluse struktuurilt eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Külgmised ainult rinna- ja nimmesegmentides.Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate närvide kehad . Tundlikkus siseneb nendesse (tagumiste sarvede neuronitesse) seljaaju tagumiste juurte kaudu
Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP
Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda
8) Reobaas on .... 9) Parabioosi staadiumid: a) ..... b) ..... c) ....... 10) Mis on erutuse summeerumine närvikeskuses ja kuidas see jaguneb? III variant 1) Kuidas tekib soojus organismis? 2) Mis on esmasuriin ja kui palju teda tekib? 3) Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: ....... 4) Kõrvalkilpnäärme hormoonide ülesandeks on ..... 5) Insuliin, reguleerib ...... . Tema puudusel tekib ........ 6) Mis on hallollus? 7) Mis on refleksikaar? 8) Pidurduse liigid ....... 9) Erutuse edasiandjaks sünapsis on ....... 10) Mis on erutuse irradiatsioon närvikeskustes?
25. Parabioos, staadiumis Parabioos labiilsuse langus, kus tekib pidurdus. Staadiumid: 1) Tasakaalustatud staadium 2) Paradoksaalne staadium 3) Pidurdusstaadium 26. Nimeta kesknärvisüsteemi (KNS) ülesanded Teostab sidet väliskeskkonnaga, tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise ja on psüühilise tegevuse organiks. 27. Milline on KNS funktsionaalne jaotus Jaguneb somaatiliseks ja vegetatiivseks närvisüsteemiks. 28. Mis on hallollus? Hallollus koosneb neuroni kehadest, mis koonduvad pea- ja seljaajus nrvikeskusteks 29. Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb peamiselt närvikiududest, mis moodustavad jätketest moodustunud juhteteid 30. Vegetatiivne NS, jaotus Vegetatiivne ehk autonoomne NS innerveerib põhiliselt siseelundeid Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks? Jagunemine
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Piirdenärvisüsteemist ja 2. Kehanärvisüsteemist. 2. Kesknärvisüsteem: 1) peaaju (kaitseb kolju ja ajukelme; 1,4kg) · suuraju (ajukoor 3mm) mõtlemine, lühi- ja pikaajaline mälu, meeled(nägemine,kompimine) · väikeaju tasakaal, liigutused · piklikaju südame- ja hingamistegevus · keskaju · vaheaju ainevahetus 2) seljaaju (45 cm,selgrookanalis) · 31 paari närve · hallollus ja valgeollus(liblikas) · vahendab infot · tingimatud refleksid 1. Piirdenärvisüsteem: - kehanärvid - vahendab infot keskkonna ja seljaaju vahel (põletus->kehanärv->seljaaju->peaaju->otsus->seljaaju->kehanärv->lihasele) - elektervoog 100 m/s närviimpulssil - närv = nagu lilleke. Õied rakukeha (dendriit), vars neuriit, juured retseptor. 1. Kehaline närvisüsteem · Allub tahtele · skeletilihased 2
Selleks, et lihasrakk funktsioneeriks, peab närvirakk teda närviimpulsi näol ergutama innerveerima eferentne talitus motoorne funktsioon, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise talituslik NS jaotus: somaatiline ehk kehanärvisüsteem ja vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem KNS organid on peaaju ja seljaaju ning nad kujutavad endast suuri närvikoe s.o. närvirakkude neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse valge- ja hallollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest(rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koguneb pea- ja seljaajus piiritletud kogumiteks- tuumadeks(keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks Perifeerse NS-i moodustised närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Mälu jaguneb:
peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käske 6. Seljaaju MEDULLA SPINALIS anatoomia ● Paikneb koos teda katvate kestadega lülisambakanalis. ● On 1cm jämedune, u 45 cm pikkune ja 30g raske väätjas moodustis. ● Keskel on tsentraalkanal, kus on LIIKVOR. ● Ristlõikel on tsentraalselt hallollus, ümber valgeollus, milles kulgevad juhteteed. ● Kraniaalselt läheb üle PIKLIKUKS AJUKS, kaudaalselt lõpeb L1-L2 kõrgusel ajukoonusena, mille jätk on õndralülidele kinnituv lõppniit. ● Lõpposa e HOBUSESABA koosneb närvijuurtest. 7. SPINAALSEGMENDIKS ehk seljaajusegmendiks nimetatakse: ● seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri (selgmised ja kõhtmised) ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile.
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja aj...
SOMAATILINE e. Animaalne e. Kesknärvisüsteem reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. Teadlik ja tahteline NS. Jaguneb: 1. tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus.
teadlik ja tahteline närvisüsteem Somaatiline (ehk kesk- )närvisüsteem jaguneb: · Tsentraalne osa pea- ja saljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) · Perifeerne osa peaajunärvid, seljaaju närvid. (müeliintupega ümbritsetud nn valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides. Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. 14. Mis on hallollus? Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. · paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke
ühtsuse. Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked). Seljaajus asetseb hallollus seespool ja valgeollus väljaspool, peaajus on ka hallollus kohati väljaspool (näiteks suuraju koor). Veel on peaajus mõningad nn tuumad, mis kujutavad endast valgeolluse sees paiknevat hallolluse kogumikke. Vastavaid närvirakkude kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi nimetatakse aga ganglionideks. Pea- ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega. Vereringe häirete puhul tekivad mitmesugused ajutalitluse (ja paljude elundite) häired.
Kuidas jaguneb närvisüsteem? s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9
● seljaaju jaotub kaheks sümmeetriliseks pooleks, jaotajateks on: - mediaanlõhe (eesmine keskpidine pikilõhe) - eest - mediaanvagu - (tagumine keskpidine vagu) - tagant ● seljaaju keskel kulgeb kitsas, pilujas tsentraalkanal CANALIS CENTRALIS - kraniaalselt läheb see üle IV ajuvatsakeseks - kaudaalselt lõpeb umbselt ● seljaaju ristilõikel paikneb tsentraalselt liblikakujuline HALLOLLUS - moodustab ees-, külg- ja tagasamba - eesmistes servades asuvad motoorsed, tagumistes sensoorsed tuumad 5 ● perifeerselt paikneb VALGEOLLUS - jaguneb kummalgi pool ees-, külg- ja tagaväädiks, mis jagunevad kimpudeks, milledest osa moodustab juhteteid - nendes väätides kulgevad närvikiud on PROJEKTSIOONIKIUD- ühendavad seljaaju
Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri eesmised ja tagumised. Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma, kaela, õlavöötme, ülajäsemeid innerveerivate närvide keskused. 3)
Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees ja neuroni hüpotees (mida kumbki tähendab). · Aju hüpotees idee, et käitumise allikaks on aju. · Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST...
Vegetatiivne NS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks, neist kummalgi on omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
15.Kirjelda I.Pavlovi töid reflekside uurimisel. (pane kirja näide koerast) I.Pavlov avastas tingitud refleksid. Ta tegi katseid koerte peal vaadates nende reaktsiooni toidule. Ta avastas et toitu nähes hakkab koer sülge eritama. Sama toimus, kui Pavlov helistas kella, mis andis koerale märku toidu saamisest. Samuti Pavlov avastas kaitserefleksid, soorefleksi, orienteerumisrefleksid. 16.Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine, kus paiknevad? HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke, VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel.
KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja pidurduse vastastikune tugevdamine; samaaegne induktsioon erinevates KNS osades; järgnev induktsioon samades neuronites; lihaste antagonistide kaasuv innervatsioon; ahelrefleks e. Rütmiline refleks; ühise lõpptee printsiip. 14. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks - kõrgeim närvisüsteemi osa (tsentraalne närvisüsteem). 15. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud närvisüsteemi osi omavahel ning koondudes pea- ja
2.Tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid) 3.On psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused) 35. KNS-I FUNKTSIONAALNE JAOTUS: SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 36. HALLOLLUS: Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 37. VALGEOLLUS: Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - juhteteedeks. 38. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM, JAOTUS: e
Hormonaalsüsteem ehk endokriinsüsteem koos närvisüsteemiga moodustavad keha kontrolli- ja koordinatsioonisüsteemid. - Sissenõrenäärmed – produtseerivad ja eitavad verre hormone - Hüpofüüs vastutab kasvuhormooni tootmise eest - Neerupealne toodab adrenaliini - Kõhunääre toodab insuliini 7. Närvisüsteemi jaotus ja põhielemendid (neuron, närv, juhtetee; hall- ja valgeaine roll närvitegevuses; mõisted: sensoorne, motoorne, vegetatiivne). - Hallollus – koondub selja- ja peaajus piiritletud kogumikes ehk tuumadeks - Valgeollus – viib impulse ühest kohast teisse - Juhteed – närvikiudude vaheldumisel on üksikud närvisüsteemi osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhtteedeks - Närvirakk – neoron - Vegetatiivne närvisüsteem juhib sisseelundite tegevust - Motoorne närvisüsteem – liikumine - Sensoorne – meeleelundid 8
Läbi seljaaju kulgeb palju juhteteid – ajust tulevad käsud ja sensoorne info läbib suures osas seljaaju. Peaaju ( eesaju, keskaju, tagaaju). Tagaaju jaguneb 2ks: suur osa medullast ja väikeaju (mõningane osa medullast). Medullas paikneb hingamiskeskus, mis kontrollib sisse- ja väljahingamise tsükleid. Väikeaju kontrollib keha asendit, st säilitamist ja liikumist. Keskaju koosneb tektumist ja tegumendist. Kõrgematel selgroogsetel on aju poolkerade hallollus liikunud üles ja moodustab siin ajukoore. 3. Närvisüsteemi töö põhimõtted ja ehitus. Neuronid – erutuvad rakud, spetsialiseerunud AP edasi kandmiseks. Neuroni keha ja jätked. Jätked kahte tüüpi: dendriidid ja taksonid. Neuroni keha: suur tuum, milles 1 suur tuumake (Golgi kompleks, mitokondrid, ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees. Närvisüsteem jaotunud tuumaks (sisemine kiht) ja kooreks (välimine kiht) Gliia – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest
Neuriit e akson (peenike ja pikem närviraku jätke, mlle kaudu liigub erutus närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale 2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta
Lihaskond Kõhrkalade lihaskond on nagu enamikul kaladel suhteliselt lihtne. Keerulisem, väiksemate lihaste süsteem esineb lõugadel ning õla- ja vaagnavöötmes. Ülejäänud lihased paiknevad kummalgi pool keha kahe kimbuna (üla- ja alakimp), ning painutavad ja sirutavad ujumisel keha ja saba. 5 Närvisüsteem Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel. Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud maoks
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
(toomajätke) aksonitele (viimajätke) ? Silva - lk anat 181 peab minema läbi neuronikeha 14. millisteks piirkondadeks võib jagada seljaaju? Kaela-, rinna-, nimme-, ristluu- ja õndraluu piirkond NS slaid 4, 59, füsiol lk 243 15. milline aine jääb seljaaju keskele ja milline keskel hallollus, äärtes valgeaine NS slaid 26, 28, anat lk 191-192 äärtesse? 16. millised närviraku osad kuuluvad hallaine NS slaid 28 Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. koosseisu
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille ...
sõltvusfunktsioon K(n) sisendi(te) suurusest n O-notatsioon. Annab keerukusklassi – millise proportsiooniga suureneb arvutusaeg sõltuvalt sisendi suuruse muutusest Mis on sorteerimise Eksamparim Eksamkeerukus Eksamhalvimal Eksamjuhul. - O(n2) 11 Eksamiks: umbes kuipalju Eksamon Eksamneuroneid Eksamc-elegansil ja inimesel (suurusjärgud) – c-elegans 302 neurons, inimene 86 billion neurons mis on hall- ja valgeollus – hallollus – neuronid, moodustab ajukoore, Hallaine koosneb närviraku kehadest ja nende vahele jäävatest närvikiudude algus- ja lõpposadest ning neurogliiarakkudest; valgeollus - Valgeaine koosneb müeliniseerunud (müeliinkestaga) närvikiududest neuron - A neuron or nerve cell is an electrically excitable cell that communicates with other cells via specialized connections called synapses. It is the main component of nervous tissue in all animals
ganglionites. Toesefunkts ja toitainete vahendamise funkts. Närvid. (2.2.7) Närvikude – aksonid moodustavad kimpusid, neuronite kehad koos dendrotsüütidega paiknevad grupiti. Aksonite kimbud on tänu müeliin kestadele valget värvi ja moodustavad valgeolluse. Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinkesta aksonid moodustavad hallolluse KNS-is mood valgeolluse juhteteid, mis suunavad aks pot KNS ühest osast teise. Hallollus moodustab seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi- suuraju koore. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid , mida nim tuumadeks. Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4 Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja. KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele.
Innerveerima Närvidega varustama 3. NS ülesanded a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem 4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed
SOMAATILINE e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem Jaguneb: - tsentraalne osa: pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust) - perifeerne osa: peaajunärvid ja seljaajunärvid VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 14.Mis on hallollus? Hallollus - koosneb müeliintupeta närvikiududest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks –tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 15.Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhteteedeks. 16
Neuropsühholoogia I LOENG – SISSEJUHATUS, NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTTED Avatud ja valikvastused, õpiväljundite küsimused! Aju peamised osad ja nende funktsioonid - Väikeaju – koordinatsioon, liigutuste sujuvus - Mandelkeha ehk amügdala – hirm - Preforntaalkoor – lühimälu, planeerimine, tähelepanu - Hüpotalamus – homöostaas (temperatuur, janu jne) - Hipokampus – ruumiline mälu, õppimine - Mõhnkeha – ühendab kahte ajupoolkera - Kuklasagar – nägemispiirkond Neuropsühholoogia kujunemine - 1700 esimesed kirjalikud märkmed närvisüsteemist - Aristotelese mentalism – mittemateriaalne psyche vastutab mõtete, tunnete ja käitumise eest - Descartes 17. saj. - Dualism, organism kui masin, ajutüves asuv käbinääre hinge asukohaks - Loomadel pole hinge ja lastel tekib alles 7. elueaks, vaimse häirega inimesed on hinge ära kaotanud. - Neuropsühholoogid on materialistid – hing, vaim, meel ja keha on erine...
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. 3. pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 53. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. Tsentraalse närvisüsteemi organid (pea ja seljaaju) kujutavad endast suuri närvirakkude kogumikke. Kummaksi neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest ning nende kehadest. Koondub selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks tuumadeks (keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim närvisüsteemi osa (kontrollib peaaegu kõiki madalamaid süsteeme/keskusi). Valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate müeliintuppedega. Närvikiud aga seovad üksikud närvisüsteemi osad
o Astrotsüüdid – sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid mis ümbritsevad kapillaare ja naueoneid; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid o Mikrogliia – fagotsütaarsed rakud mis hävitavad võõrkehi, peamiselt kaitsefunktsioon o Oligodendotsüüdid – asümmeetrilised, KNS müeliinimoodustajad o Schwanni rakud – perifeerses närvisüsteemis müeliinimoodustajad. Mis on hall- ja valgeollus/-aine? - Hallollus – koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniserimata aksonitest. - Valgeollus – müeliin, koosneb müeliniseeritud aksonitest - Evolutsiooni käigus lisandus ajule juppide kaupa erinevaid kihte. Peamiselt ajutüve (keskaju ja tagaaju) juurde - Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks a) kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b) rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c) nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d) ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb 1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb
on skeletilihastel) a. Sümpaatiline NS b. Parasümpaatiline NS B. Seljaaju ehitus ja funktsioonid. Seljaaju juurte funktsioonid. Seljaaju paikneb lülisamba kanalis, segmente on 29 (30) a. kaelaosa ehk tservikaal – segmente on 8 b. rinnaosa ehk torrakaal – segmente on 12 c. nimmeosa ehk lumbaal – segmente on 5 d. ristluu osa ehk sakraal – segmente on 4 (5) Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigu...
ühinevad ühiseks sambaks. Seljaajul on 31 (32) lülisambasegmenti: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti ja 1(2) õndrasegment(i). 45 Joonis 3.13. Seljaaju paiknemine Seljaaju on lülisambakanalist lühem ning lõpeb esimese nimmelüli tasemel ning moodustab alumistes segmentides nimme- ja ristluulülisamba kanalis närvikimbu, mida nimetatakse hobusesabaks (cauda equina). Seljaaju keskmes asub närvirakkudest rikas hallollus, mida ümbritseb närviteedest koosnev valgeollus. Hallollusel on ristlõikes liblika kuju. Eesmised tiivad moodustavad esisarved, millest lähtuvad eferentsed (eemalejuhtivad) spinaalnärvide motoorsed juured. Tagatiibade (tagasarve) juures lõpevad aferentsed (juurdetoovad) tundlikud tagumised kaarjuured, mille närvirakud ei asetse seljaajus, vaid kaarjuurtes enestes. Valgeollus, mis ümbritseb hallollust, koosneb tõusvatest ja laskuvatest pea- ja seljaaju vahelistest närviteedest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
