mõõtmine Vererõhk Vererõhk on rõhk, mille all veri asetseb soonestikus ja mille varal ta "surub" veresoone seinale. Verevoolu põhjustab rõhu langus soonestikus. Vererõhust rääkides eristatakse: ¤ süstoolset vererõhku (maksimaalne vererõhk 100120 mmHg) ¤ diastoolset vererõhku (minimaalne vererõhk 6080 mmHg) ¤ keskmist vererõhku (hetkväärtuste keskmine tase) ¤ pulsirõhku (süstoolse ja diastoolse rõhu vahe) Süstoolne rõhk Keskmine rõhk Pulsi rõhk Diastoolne rõhk Vererõhu mõõtmise meetodid jagunevad järgmiselt: · Otsese e. invasiivse mõõtmise meetod (arterisse viiakse rõhuanduriga ühendatud nõel või kanüül) · Kaudsed ehk mitteinvasiivsed mõõtmised (rõhu taset hinnatakse mitmesuguste fenomenide alusel) : Riva-Rocci/Korotkovi meetod ehk auskultatoorne meetod Ostsillomeetrilisel meetodil
(Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); · minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60 80 mm Hg. (Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg ja/või süstoolse vererõhu väärtus on 140 - 160 mm Hg. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni.
vähendada pärgarteri sulgumisel tekkiva nekroosi suurust. Ägeda MI diagnoos põhineb kliinilistel, elektrokardiograafilistel (EKG), biokeemilistel ja patoloogilstel tunnustel. Hüpertensioon. Kõrgvererõhutõbi. Arteriaalne hüpertensioon Hypertensio arterialis, Morbus hypertonicus (ld.k). Arterial hypertension (ingl.k). Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab piiri - süstoolne 140 ja diastoolne üle 90 mmHg. Vererõhuväärtuste klassifikatsioon: Optimaalne < 120 < 80 mmHg Normaalne 120129 8084 mmHg Kõrgenormaalne 130139 8589 mmHg I astme hüpertensioon (kerge) 140159 9099 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) 160179 100109 mmHg III astme hüpertensioon (raske) 180 110 mmHg Isoleeritud süstoolne hüpertensioon 140 < 90 mmHg Südamepuudulikkus
(Pv) Q = Pa – Pv : R See suhe määrab: - Üldist verevoolu VERE LIIKUMIST ISELOOMUSTAVAD - Verevoolu mahtkiirus (ml/min või ml/sek) - Vere joonkiirus (cm/sek) - Vere kesmine joonkiirus: Kui pikk on see aeg kui vereosake teeb täisringi veresoonkonnas - Rahulolekus 21sek- 23sek - Kehalisel tööl 15sek – 8sek VERERÕHK – rõhk, mille all veri voolab veresoonkonnas - Erinevates veresoonkonna osades erinev Jaguneb: Süstoolne e ülemine- (110 – 120mm Hg-elavhõbedasammast) Diastoolne e alumine Normväärtused: Normotooniline süstoolne vererõhk 100 – 139Hg Hüpotooniline alla 100 mmHg Hüpertooniline ple 139 mmHg Vererõhuravi eesmärk- on kaitsta olulisi organeid, et vältida neis püsivate kahjustuste teket. Vererõhk sõltub: Vere hulgast, mis satub arteritesse (Q) – mõjutab rohkem ülemist vereringet
(Esineb süstoolses faasis ehk kui toimub mõlema südamevatsakese järjestikune kokkutõmbumine ja vere paiskamine aorti); minimaalset ehk diastoolset vererõhku, tavaliselt vahemikus 60 80 mm Hg. (Esineb diastoolses faasis, mil südamelihas lõõgastub pärast kokkutõmmet) Vererõhk tõuseb üldjuhul olenevalt füüsilisest koormusest, eelnenud unetusest või emotsioonides, kusjuures süstoolne vererõhk tõuseb rohkem kui diastoolne. Arteriaalse rõhu suurus taastub tervel inimesel algse tasemeni mõne minuti jooksul. Tervisehäirete korral see aeg sageli pikeneb. Vererõhku loetakse kõrgeks kui diastoolse vererõhu väärtus ületab puhkeolekus 90 mm Hg ja/või süstoolse vererõhu väärtus on 140 - 160 mm Hg. Sellisel juhul tuleks pöörduda arsti juurde pikka aega püsiv kõrge rõhk ohustab tervist, kahjustades pidevalt veresooni.
leviku ja vaibumise tõttu südamelihases ja mis ulatuvad keha välispinnani (südame aktsioonipotentsiaalide registreerimine - mehaaniline südamelihase töö graafiline kujutamine ning selle abil saab leida südame rütmihäireif, vatsakeste ülekoormust, südame veresoonte patoloogia tunnuseid. 6. Süstoolne indeks ja kuidas leitakse? Süstoolse indeksi abil saab määrata südame vatsakese süstoli faasi kestvust, võrreldes kogu tsükliga. Kui süstoolne indeksi väärtus suureneb 50%-ni või sellest kõrgemale, viitab see diastoli faasi lühenemisele ning selle tagajärjel tekib müokardi vaegvarustamine vajalike ainetega. Süstoolset indeksi arvutatakse valemiga: (Q-T)/(R-R) * 100%= süstoolne indeks 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames(SFG, FG)
Eristamaks seda perifeersest tsüanoosist on perifeersed kehaosad sel juhul soojemad. Tsentraalse tsüanoosi märkamist raskendab aneemia, kuna 1 redutseeritud hemoglobiini üldhulk on aneemia korral väike. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008.) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust,
veresoonte takistusest, pulsirõhk sõltub südame löögimahust ja arterite venitatavusest. 2. Süstoolse vererõhu optimaalne väärtus on kuni 120mmHg, normaalseks loetakse kuni 130mmHg ninga kõrge vererõhu korral on selle väärtus üle 140mmHg. Diastoolse vererõhu optimaalseks väärtuseks on kuni 80mmHg, normaalseks kuni 85mmHg ning hüpertoonia korral on see üle 90mmHg. Vananemisega tõuseb süstoolne vererõhk suhteliselt rohkem kui diastoolne. Mõlemad põhjustatud veresoonte elastsuse kahanemisest. Naistel on vererõhk 50-nda elueani üldiselt madalam, üle selle aga kõrgem, kui samasse vanuserühma kuuluvatel meestel. 3. Pulsirõhk on süstoolse ja diastoolse rõhu vahe. 4. Vererõhu mõõtmisel Riva-Rocci järgi kasutatakse elavhõbemanomeetrit. Mansetirõhu tõstmisel fikseeritakse rõhutase, mille juures pulsituiked randmearteril kaovad ning
Koletsüstoomia 42 aastaselt Hüsterektoomia, 49 aastaselt AVR näidud: 2. jaanuar: 150/92 31. jaanuar: 156/94 (ordineeritud tab. Enap-HL, 10 mg/12,5 mg 2 x die 3 28. veebruar: 140/90 4 HÜPERTOONIATÕVE STAADIUM Hüpertensiooni all mõistetakse vererõhu püsivat kõrgenemist täiskasvanud inimestel mõõdetuna kahel või enamal korral istuvas asendis: süstoolne vererõhk 140 mmHg ja/või diastoolne vererõhk 90 mmHg (Chobanian 2003: 1206). Vererõhu väärtus üle 140/90 mmHg oli varasemalt kinnitatud arteriaalse hüpertensiooni piirväärtus (WHO 1999: 151). Hüpertensioon jaguneb nelja staadiumisse: 1. staadium kerge, kus süstoolne vererõhk on 140-159 mmHg ja diastoolne 90-99 mmHg; 2. staadium mõõdukas, kus süstoolne vererõhk on 160-179 mmHg ja diastoolne 100-109 mmHg; 3
Hästi arenenud arterio venoossed anastomoosid. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20 % kogu vere mahust. · Kopsuvereringe. Kopsude suured arterid on rohkem väljavenitatud kui suure vereringe arterid, seetõttu mahutavad kopsuarterid suhteliselt suurema hulga verd ilma oluliste vererõhu muutusteta. Kopsuveresoontes valitsev rõhk erineb suures vereringes valitsevast vererõhust. Inimese kopsuarteri süstoolne vererõhk on 20-30 mm Hg, keskmine umbes 14 mm Hg, diastoolne 8-9 mm Hg. Seega on kopsuarterites valitsev rõhk mitu korda madalam kui suures vereringes. Kopsude kapillaarides ja veenides on, vastupidi, vererõhk kõrgem veenides on see keskmiselt 6-12 mm Hg. Sissehingamisel kopsuveresoonte maht suureneb, väljahingamisel väheneb. Lamades on kopsude verega täitumine suurem kui istudes või seistes. Kehalisel tööl suureneb verevool kopsudesse, kuid vererõhk kopsuveresoontes muutub vähe
MADAL VERERÕHK Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule.
jääkainete, jms) b) miljöö (vere sisekeskkonna stabiilsuse ja koevedeliku koostise konstantsena hoidmine) c) kaitse (vere kaotuse vastu hüübimine, kehavõõra bioloogilise materjali vastu immuunsussüsteem) 2) Südametsükkel koosneb... ? a) süstolist vere väljutamine südamest b) diastolist südame nö puhkeaeg, mil veri voolab tagasi 3) Südame minutimaht... ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglutinatsioon... ? ... nimetatakse olukorda, mil doonori aglutinogeen 'kleepub' kokku retsipiendi samanimelise
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Süptomid Nälgimine peamiseks süptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt anoretik ülekaaluline. Tagajärjed Näljutamine toob kaasa: Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Vb katketa menstruaaltsükkel Aeglustada suguelundide areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Ravi Ravi algab haiguse teadvustamisest iseendale. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks pereliige, sest ainult psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anorektik peaks sööma 34 korda päevas kindlatel aegadel, söögikordade vaheajad peaksid olema kolm kuni neli tundi. Soovitatav on pidada ka
Vaatamata rasva- ja kolesteroolivaesele dieedile, on anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused. Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks on vaja psühhiaatri ja
MADAL VERERÕHK Greete-Liis Põder , Helina Heinala 9.B Eesmärk Meie eesmärk oli teada saada, et mis täpselt on madal vererõhk ning anda lühike ülevaade ka teile sellest. Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule.
hüpertrofia (tipp tömp) (dekompensatsioon) (Biomedicumi.a) Sümptomid Koormusel avalduv rinnavalu Hingeldus Minestamine(Kettunen jt. 2010) Peapööritus Väsimus Hingeldus Kahvatus Muutused südame auskultatsioonil Pulsilaine aeglanetõus ja langus Süstoolne rõhk madal Pulsirõhk vähenenud (Boston jt 1993) Väikestel lastel: Kergesti väsivad pingutusel Kaalu ei tule juurde Halb toitumus Tõsised hingamisraskused mis arenevad päevadega v nädalate peale sündi ( Cheni.a) Diagnoosimine Ehhokardiogramm EKG Koormustest
(Euroopa Hüpertensiooni juhised 2003 PPT Google'is!) Hüpertensiooni defineeritakse üle 18-aasastel täiskasvanutel kui süstoolse vererõhu (SVR) kõrgenemist üle 140 mmHg ja/või diastoolse vererõhu (DVR) kõrgenemist üle 90 mmHg. Klassifikatsioon vererõhu väärtuste alusel ( WHO-ISH Guidelines Committee 1999,täiendatud ESH,ESC 2003) üle 18-aasaste patsientide jaoks, kes ei saa antihüpertensiivset ravi Max - Süstoolne (mm Hg) Min- Diastoolne (mm Hg) Optimaalne vererõhk <120 <80 Normaalne vererõhk 120-129 80-84 Kõrge-normaalne vererõhk 130-139 85-89 I aste: kerge hüpertensioon 140-159 90-99 II aste: keskmise raskusega hüpertensioon 160-179 100-109
vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Hemofiilia Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Kaasasündinud geenimuutuse tagajärjel tekib hüübimisteguri puudus, mis avaldubverejooksudena liigestesse ja pehmetesse kudedesse ning kauakestva veritsusena. Raviks on puuduva hüübimisteguri asendamine. Kõrgvererõhktõbi Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri süstoolne <140 ja diastoolne <90 mmHg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus,ninaverejooks, närvilisus. Kurttummus Kurttummus on pärilik haigus mille tagajärjel inimene ei kuule ega saa rääkida. Downi tõbi Downi sündroom ehk trisoomia 21 on inimese kõige levinum kroomsoomhaigus
Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sarkomeer lüheneb, ei muutu, pikeneb,… Ca liikumine lihase tööl
Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. · Sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus, töövõime langus ning unetus. · Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k), Arterial hypertension (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub seega südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast. Kui inimese süda pumpab liiga palju verd, muutub vererõhk kõrgeks ning sellest tekibki Kõrgvererõhktõbi. · Haigust on võimalik ravida tervisliku eluviisiga st. soola piiramine toidus, kehakaalu normaliseerimine, stressi vähendamine, mõõdukas
Õendustoimingud Normaalne pulss on 60x-90x/min. Pulssi saab mõõta kolme näpuga (esimene, keskmine ja nimetu sõrm) asetades neid randmele, õlavarre sisemise osale, põlve tagumisele osale, kaela peale, samuti ka jalal enne suurt varvast. Pulsi kontrollimisel jälgitakse, kas südamelöögid järgnevad üksteisele ühtlaste vaheaegadega. Pulss on väiksem kui 60 korda minutis – bradükardia. Pulss on üle 100 korra minutis – tahhükardia. Pulssi saab veel mõõta pulssoksümeetriga. Pulss loetakse minuti jooksul, kasutades abiks sekundiosutit või sekundilugejat. Sageli piisab pulsi komplemisest 15 sekundi jooksul, saadud tulemus korrutada neljaga või 10 sekundi jooksul korrutada tulemus kuuega. Kõrgemat rõhku nimetatakse süstoolseks e. maksimaalseks vererõhuks, madalamat diastoolseks e. minimaalseks vererõhuks. Normaalne süstoolne vererõhk on 120-140mmHg. Vererõhu väärtus kõrgem kui 140/90 nim. arteriaalseks hüpertensiooniks ...
kolmanda lau kontraktsioonid, seedetrakti toonuse alanemine, näärmete sekretsiooni vähenemine, pilomotoorne efekt (karnivooridel). Adrenaliin: glükogenolüüs, tugev veresuhkru taseme tõus, hüperlipeemia, piimhape, bronhilihaste toonuse langus, näärmete sekretsiooni vähenemine, seedetrakti toonuse langus, peristaltika aeglustumine, toimed emaka silelihasele, südames tugev tahhükardia, kontraktiilsuse ja minutimahu suurenemine, veresoonte ahenemine/laienemine, süstoolne rõhk tõuseb. Bronhide toonus langeb Isoproterenool: vasodilatatsioon, diastoolse rõhu langus, veresoonte perifeerse resistentsuse langus. 11. Katehoolamiinide kliiniline kasutamine? Südame patoloogiate korral, südametöö tugevdamisel: äkiline südameseiskus, osaline/täielik atrioventrikulaarne blokaad; anafülaktilised reaktsioonid: adrenaliin taastab vererõhu ja lõõgastab bronhe; bronhiaalastma: bronhilihased lõõgastuvad, bronhid
kõrgvererõhutõvega. Vaid 5-10%-l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab, siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks. ·I astme hüpertensioon (kerge) organmuutusi ei esine 140159 9099 mmHg II astme hüpertensioon (mõõdukas) vähemalt ühes organis on muutused160179 ·100109 mmHg ·III astme hüpertensioon (raske) organmuutuste tulemusena esinevad kliinilised Ihaigustunnused ja tüsistused 180 110 mmHg Isoleeritud süstoolne hüpertensioon 140 < 90 mmHg TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID ·Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk. Vererõhk sõltub seega südame poolt ringesse paisatud vere hulgast ning arterite olukorrast. Vererõhku mõjustavad ka mitmed teised faktorid (organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid), kuid essentsiaalse vererõhu
anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist tagajärjed Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida.
mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299) KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Kõrgvererõhktõbi on suurim levinud südame- ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk on kestvalt tõusnud see tähendab, et süstoolne vererõhk on rohkem kui 140 mmHg ja diastoolne vererõhk kõrgem kui 90 mmHg. (Uuetoa jt 2015: 6). KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Uuringute (Framingham, ALLHAT) tulemusi analüüsides on selgunud, et hüpertensiooni esinemist võivad suurendada vanus üle 45 aastat, kõrgem vererõhu algväärtus, ülekaal, diabeet ja naissugu. (Jasjukevitš 2016: 45) MIKS ON OLULINE RAVIDA KÕRGVERERÕHETÕBE?
Vererõhk on arteriaalne rõhk, mis tekib südame kontraktsioonil ja vere pumpamisel suure vereringe arteritesse. Vererõhuks nimetatakse rõhku, mida avaldab veresoontes voolav veri veresoonte seintele. Vererõhu määravad südame löögimaht ja perifeerne veresoonte vastupanu. Terve inimese vererõhk on üsna konstantne. Vananedes veresoonte elastsus siiski väheneb, perifeerne vastupanu tõuseb ja vererõhul on kalduvus tõusta. Vererõhku väljendatakse kahe arvuga. Ülemine ehk süstoolne rõhk näitab rõhku südame kontraktsiooni ajal. Süstoolne rõhk tekib vasaku vatsakese kontraktsioonil ja näitab südame, arterite ja arterioolide terviklikkust. Alumine ehk diastoolne rõhk tekib vasaku vatsakese lõõgastumisel ja näitab veresoonte resistentsust (vastupanu). Normaalne vererõhk on 110-140/70-90 mmHg või 110/70 - 140/90 mmHg. Vererõhku mõjutavad · kehaline aktiivsus · hirm · kaalutõus · liigne soola tarbimine · alkoholi igapäevane kasutamine · stress · uni
perearsti juures, kuid ka kodus kasutamiseks mõeldud ja apteekides müügilolevad mõõtjad on piisava täpsusega ja lihtsalt käsitsetavad. Manseti täispuhumine peatab verevoolu suures arteris A. brachialis. Kui mansetist hakatakse aeglaselt (u.2 mm Hg sekundis) õhku välja laskma, siis on stetoskoobiga kuulda pulsseerivat heli hetkel, kui veri taas arterit läbima hakkab. Selle hetke näit fikseeritakse kui süstoolne e ülemine vererõhk. See on südamest aorti paisatava vere rõhk veresoonte seintele. Edasisel õhu väljalaskmisel mansetist toonid kas nõrgenevad või kaovad ning seejärel tekkivad taas teravamate ja tugevamatena, sumbuvad ja kaovad. Toonide kadumise momendi näit fikseeritakse kui diastoolne e alumine vererõhk, mis näitab südame lõõgastumisaegset rõhku veresoontes Mõõtmise tulemused ja nende tõlgendamine Hüpertensiooni defineeritakse täiskasvanutel (üle 18 a
Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Ettekanne aines Veresoonte kirurgia Jaak Timberg Tartu, 2010 Alajäseme kriitiline krooniline isheemia Üle kahe nädala kestnud rahuolekuvalu, mis eeldab korrapärast valuravi või haavand või lokaalne nekroosikolle ja vererõhk hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg või suurvarba piirkonnas <30 mmHg. Alajäseme isheemia Fontaine klassifikatsioon : I - sümptomiteta II - klaudikatsioon III - rahuolekuvalu IV - Koekahjustus: alajäseme kriitiline krooniline a. Isheemiline haavand isheemia b. Lokaalne nekroosikolle Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tekkepõhjused ja -mehhanism Suurte arterite trobootiline haigus levi...
Vererõhku õõnesveenides võib lugeda võrdseks nulliga. Aordis ja teistes südamele lähedal olevates suurtes arterites on vererõhk pulseeruv ning vasaku vatsakese väljutusfaasi ajal saavutub see suurima väärtuse. Sellist väärtust nimetatakse maksimaalseks e süstoolseks vererõhuks. Pärast süstoli lõppemist ja poolkuuklappide sulgumist alaneb rõhk aordis diastoli lõpuks minimaalse e diastoolse vererõhu tasemele. (Kingisepp 2006: 62-63). Tervel inimesel on süstoolne vererõhk ligikaudu 120 mmHg. Diastoolne vererõhk on aga umbes 80 mmHg. (Kingisepp 2006: 63). 1.2. Vererõhu regulatsioon ,,Vererõhk oleneb vereringes olevast vere mahust ja vere viskoossusest, südame minutimahust ning veresoonte, eriti arterioolide ja kapillaaride takistusest." (Kingisepp 2006: 64). Tegurid, mis suurendavad südame minutimahtu ja perifeersete veresoonte takistust, tõstavad vererõhku. Südame löögisageduse ja -mahu langus ning perifeersete veresoonte
5. Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? Elektriliste potentsiaalide muutused toimuvad erutuse tekke, leviku ja vaibumise tõttu südamelihastes. EKG on aparatuur elektriliste muutuste registreerimiseks keha pinnalt. EKG nt pingekõigumisi. Sellega saab hinnata südame rütmi, südame verevarustuse häireid, südame infarkti ning kambrite ülekoormust ning suurenemist. 6. Süstoolne indeks – kuidas leitakse? süstoolne indeks = QT/RR x 100 Q – elektriline aktiivsus vatsakeste vaheseinas T – T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming R- 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südame tiputõuge – rindkere seina võnkumine, mis tekib südame kuju muutumisest kontraktsioonil. Südame toonid – süstoolne toon, mis tekib süstoli alguses ning on madal ja kestev
60/70=0,85s. Parema ja vasaku südamepoole südametsükli kestustes ja mahu muutustes ei ole olulisi erinevusi, märkimisväärselt erinevad parema ja vasaku vatsakese poolt arendatavad rõhud. Nii on maksimaalne (süstoolne) rõhk paremas vatsakeses 25 mmHg ja vasakus vatsakeses 120 mmHg, mis ületab parema vatsakese rõhu umbes 5 korda. SÜDAMETOONID Südame tööga kaasuvad akustilised nähud, mida nimetatakse südametoonideks. I südametoon e süstoolne toon tekib atrioventrikulaarklappide sulgumisel süstoli algul. II südametoon e diastoolne toon tekib aordi- ja pulmonaalarteriklappide sulgumisel kui algab diastol. I ja II südametooni peamiseks tekkepõhjuseks on kalpihõlmade võnkumine sulgumise hetkel, millest tulenevad ka toonide kõrguste ja kestuste erinevused. I südametoon on madalam ja kestvam kui II südametoon. Kuna südame parema ja vasaku poole klapid sulguvad samaaegselt, pole kahe- ja kolmehõlmase klapi ning aordi- ja
65. Diastolis toimub vatsakeste rõhulangus, kopsuarteri poolkuuklappide sulgumine. 66. Kodade süstoli ülesanne on nende kontraktsioon, see tähendab, et vatsakestesse lisatakse veel ca 10-30% verd. 67. Vatsakeste süstolis toimub vatsakeste tühjenemine, veri liigub edasi üle kogu keha. 68. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 120 mm/Hg ja paremas vatsakeses tõuseb 25 mm/Hg. 69. Südame töötsükliga on seotud neli südametooni: esimene ehk süstoolne, teine ehk diastoolne, kolmas ehk vatsakeste verega täitumisel tekkiv ja neljas ehk kodade süstoli ajal tekkiv. 70. Südame kahinad on auskulteeritavad, tekitatud kas südame sees või suurematest veresoontes tekkivatest keerisvooludest, kui kahin on kuulda esimese ja teise tooni vahel, peaks tegemist olema süstoolse kahinaga ja on tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine
Ateroskreloosi riskitegurid Riskiteguriteks on: Suitsetamine Emotsionaalne pinge Suhkurtõbi Tüsedus Vähene liikumine Kõrge vererõhk Rasvarikas toit Pärilik eelsoodumus Hüpertensioon Hüpertensiooni ehk kõrgvererõhutõve korral on häiritud arteriaalse rõhu kontrollmehhanism ehk on püsivalt kõrgem arteriaalne vererõhk Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis ületab normaalse piiri süstoolne 140 ja diastoolne 90 Hüpertentsiooni riskitegurid Riskiteguriteks on: Soolane toit Vähene füüsiline aktiivsus Liigne kehakaal Diabeet Kõrge kollesterooli tase veres Suitsetamine Pärilikkus Hüpertentsiooni sümptomid Sümptomid on: Hommikused peavalud Pearinglus, kohin kõrvades Südamekloppimine, stenokardiline valu Ninaverejooksud Koormushingeldus Nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades
Anoreksiat diagnoositakse, kui kehakaal on 15% allpool eeldatavat kehamassiindeksit (KMI), mis on alla 17-ne Anorektikutel on kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist Anoreksia III Kuiv nahk, haprad küüned ja juuksed, pidev külmatunne, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Anoreksia ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Kaasatud peab olema ka perekond,sest psühhoterapeudid üksi ei tule toime. Kui anoreksiat õigel ajal ravimite, psühhiaatria või vajadusel haiglaraviga ravima ei hakata, võib asi lõppeda surmaga.
tundlikkust 32. Rõhk aordis on süstolis 120-130mm Hg ja diastolis 80 mm Hg. Keskmine aordirõhk on 98 mm Hg 33. Vererõhku mõõdetakse järgmiselt: Vererõhku mõõdetakse käsivarrele asetatud manseti ja sfügmomanomeetri abil südame kõrguselt. Maa raskusjõud mõjutab tegelikku rõhku soontes, mis asuvad südamest madalamal ja langetab rõhku soontes, mis on südamest kõrgemal. 34. Vererõhk sõltub südametsükli faasist ja löögimahust 35. Vererõhk on liiga kõrge, kui süstoolne rõhk ületab 140mmHg ja diastoolne rõhk 90mmHg. 36. Vere voolukiirus sõltub: veresoone läbimõõdust. 37. Aordi ja suurte arterite ülesanne on südamest süstoolsete impulssidena väljunud vere vool muuta ühtlaseks ja seda võimaldavad saavutada järgmised jooned soonte ehituses ja talitluses: arterite elastsus, toonus, arterite silelihaskiududest koosnev sein. 38. Arterioolide ülesanne on vere suubumine ja reguleerimine kapillaaridesse ja see
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust j...
Süda. Ühe ööpäeva jooksul tõmbub inimese süda kokku umbes 100 000 korda ja pumpab läbi veresoonte 6 500 liitrit verd. Ühe aasta jooksul paiskab süda aorti 2 miljonit 400 tuhat liitrit verd. See on võrdne 8 rajalise 50 m pikkuse basseini ruumalaga. Südame paiknemine Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsa...
anorektikutel kõrgenenud vere kolesterooli ja triglütseriidide tase, mis on põhjustatud häiretest maksa talitluses ja sapi vähenenud sekretsioonist. Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. . Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused. Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida.
hüpertensioon. Hypertensio arterialis Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <135 ja diastoolne <85 mmHg. Hüpertooniatõve etiopatogeneesis on olulised geneetilised faktorid, stress ja toitumine. Sekundaarse hüpertensiooni põhjused Renaalsed- nt krooniline nefriit, diabeetiline nefropaatia Endokriinsed- nt primaarne hüperaldosteronism Neuroloogilised- nt intrakraniaalse rõhu tõus Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused Ateroskleroosi kiirenemine, infarkt, insult, müokardi hüpertroofia, hiljem südamepuudulikkus hüpertooniline kriis.
KORDAMINE KARDIOVASKULAARSÜSTEEMI TOIMIVAD RAVIMID 1. Mida kujutab endast südamepuudulikkus ja milleni see viib? Süda ei suuda varustada kõiki organeid piisava hulga verega. Südame pumbafunktsiooni nõrgenemine viib kudede hüpoksiani ja elundite düsfunktsioonini. 2. Mis on peamised südamepuudulikkuse põhjused? Põhjusteks on südameisheemiatõbi, arteriaalne hüpotensioon, aordi- mitraalklapi rikked, mitteisheemilised südamehaigused. 3. Millised on kompensatoorsed mehhanismid, millega organism püüab tagada kudede verevarustust südamepuudulikkuse korral ja kuidas? * löögisageduse tõstmisega * veresoonte kontraheerumisega * müokardi rakkude kasvu kiirenemisega 4. Mis on südamepuudulikkuse korral ravi eesmärgiks? Parandada elulemust, sümptomite ja füüsilise koormuse taluvust. * Vähendada südame järelkoormust. * Vähendada südame eelkoormust. 5. Milliseid ravimeid kasutatakse südamepuudulikkuse ravis ja mida need ravimid an...
Insuldi b. Kodade ja vatsakeste samaaegse kokkutõmbe c. Vere rikastumise hapnikuga 4. Südame kokkutõmbejõud sõltub a. Südame energiavarudest b. Südame epiteelkihist c. Ca sisaldusest 5. Mis on südame töö käigus veresoontesse pumbatud vere poolt tekitatud surve veresoonte seintele? a. Endokard b. Distoolne toon c. Vererõhk 6. Noortel ja tervetel täiskasvanutel on vererõhk? a. süstoolne <=120 dm Hg, diastoolne <= 80 dm Hg b. süstoolne <=120 mm Hg, diastoolne <= 80 mm Hg c. süstoolne <=120 mm Ag, diastoolne <= 80 mm Ag 7. Kõrgematest ajuosadest reguleerivad südame tegevust? a. suurajukoor, limbiline süsteem ja hüpotalamus b. kõik suuraju sagarad c. keskaju, ajusild ja talamus 8. Mis ei mõjuta vererõhku? a. Veresoonte läbilaskvusvõime b. Hingamislihased c. Mitmed hormoonid 9
suureneb insuliini konsentratsioon veres 60. Kasvuhormooni e somatotropiini tekkekoht on: hüpofüüsi eessagar Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine Kus asub tasakaalu elundid? sisekõrvas Kus toodetakse insuliini? kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, Südametoone registreeritakse? fonokardiograafia Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 100-140, Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid? AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt Hematokritt inimesel? 45-50 % Keemiline soojusregulatsioon? Hormoonid Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine Isomeerilisel lihaskontraktsioonil? ei muutu Ca liikumine lihase tööl? sarkoplasmaatilisest retiikulumist sakoplasmasse, Mis vererakud tagavad immuunsuse? Leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl?
1.Millest saab inimene energiat? 2.Kirjuta töö üldvalem ja töö ühikud. 3.Millistel kehadel on kineetiline ja potentsiaalne energia? Kirjuta arvutus valemid. 4.Miks on kiiretel loomadel pikad ja peenikesed jalad? 5.Mis on võimsus? Selle arvutamine. 6.Milline on seos võimsusel ja hapniku tarbiminesel. Näide 7.Kirjelda energia muutumist jalgadel jooksmisel. 8.Mis on jõumoment. Arvutamine. 9.Töö näiteid kangidest inimese organismis. Näita mõjuvad jõud, jõuõlad. 10.Millist jõudu arendab õlavarrelihas hoides horisontaal asendis asetsevas käes 0.5kg koormist. 11.Loetle biomaterjale. Millised peavad olema nende omadused? 12.Milliseid metalle kasutatakse biomaterjalidena? 13.Mis on rõhk? Arvutusvalem 14.Kirjelda südametööd vere pumpamisel. 15.Millised on normaal vererõhu piirid? 16.Millest sõltub vererõhk? 17.Milline on vere voolamise kiirus aordis? 18.Kui palju verd pumpab süda 1min jooksul: a) tavaasendis; b) füüsilist tehes? 19.Milline on seo...
Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab
* Südame tööst – kas süda tõmbub kokku – rõhk tõuseb – kokkutõmbe ajal paiskub verd välja * Veresoonte seinte vastupanust verele – veresoonte seinad pole lõdvad, vaid seinte lihased on teatud kindlast pingest toonuses. Kõige paksemad on arterite seinad elastsete kiududega. Veenide seinad märksa lõdvemad. Rõhk veenides ka kõige madalam. Kõige suuremad on vererõhu muutused arterites. Arterites Eristatakse kahesugust rõhku: * Maksimaalne ehk süstoolne rõhk – süstoli ajal * Minimaalne ehk süstoolne rõhk – rõhk diastoli ajal Nende kahe suuruse vahet kutsutakse pulsirõhuks Sama suured aordi algusosas. Arteritele järgnevad arterioolid, kus rõhk märgatavalt langeb. Nendes on keskmine rõhk. Langus rõhus on 80-lt kuni 40 mmHg-ni. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem (suurem kui arteritel, kapillaaridel, veenidel). Sellepärast veri arteriooli läbides puutub seinte vastu kõige rohkem. Hõõrdumisjõud
Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab? EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune maksimaalne kogu aeg. 6. Süstoolne indeks kuidas leitakse? Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele. Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid. Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel. 7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG). Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINA...
hüpertensioon kõrgvererõhutõbi atherosclerosis kardiovaskulaarne Morbus ishaemicus rinnaangiin Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast südamelihase põletik põletik
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
