Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega (5)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Inimese füsioloogia I KT

Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin, türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma.  2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud

Bioloogia

8

doc

Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine

7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames(SFG, FG) Südame toonid- südametegevusega kaasnevad helilised nähtused  Eristatakse: -süstoolne toon(tekib süstoli alguses- madal ja kestev) - diastoolne toon(tekib diastoli alguses- kõrgem ja katkendlik) Mehhaanilised nähtused südames- III-südametoon- Selle põhjustab südame vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul. IV-südametoon- tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Neid inimese kõrv ei kuule vaid registreeritakse aparaadiga. 8. Südame löögimaht ja minutimaht. Millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, Muutused kehalisel tööl? Minutimaht-vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul Iseloomustab südame töövõimet, organisme verega varustamise toimet Rahuolekus- 5-6 l Kehalisel tööl- 25-35 l Millest sõltub: - löögimahu suurusest - löögisagedusest - hapniku tarbimise vajadusest

Füsioloogia

20

odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlem

Füsioloogia

76

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub:  vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist  soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon.  eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt  kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt  emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust  keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire südametöö tulemusena pumpab süda tühja ning võib oma funktsioonid hüljata. Max

Kategoriseerimata

5

doc

1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused.

1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport. Kliiniliselt väga olulised veregrupid. Hemoglobiin: Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l. Molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis on 1 Fe aatom, mis seob 1 hapniku molekuli. · Veregrupid. Avastati 1901.a Austria immunoloogi Landsteineri poolt. Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e.aglutinatsiooni. Aglutinogeen ­ erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A/B). Aglutiniin ­ vereplasmas leiduv aglutineeriv antikeha ( alfa/beeta). Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Erinevad ei tohi kokku sattuda, A/B, alfa/beeta. · Trombotsüüdid.

Inimese anatoomia ja füsioloogia

25

doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

kui hapetega säilitades vere happe-leelise tasakaalu. Vereplasama madalamolekulaarseid aineid on u. 20 g/l, mille molaarne kontsentratsioon on 290 mmol/l. Anorgaanilisi, ioonidena esinevaid aineid on u. 9g/l ja orgaanilisi u 10g/l. Vere osmootse rõhu määravad eelkõige anorgaanilised ained, milledest tugevate elektrolüütide anioone võivad tasakaalustada erinevad katioonid: Olulisemate ainete sisaldus inimese vereplasmas (mmol/l): Na+(145), K+(5), Ca2+(25)Mg2+(1); Cl-(103);HCO3(27);HPO4/2-(1); HSO4-(1);valgud(1), orgaanilistest ainetest; glükoos, aminohapped, rasvhappped, piimhape;püruuvhape jt.(1) Vereplasma puhvesrsüsteemid on vereplasma puhvrid ja erütrotsüütides neis paiknev hemoglobiin. Puhversüsteemid aitavad tagada vere ja selle kaudu koevedelike ja kogu organismi happa-leelise tasakaalu suhtelist püsivust. Happe-leelise tasakaal oleneb

Bioloogia

78

doc

Exami küsimused 2005

tõsta peale toidu veel muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja). Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri. Süda ei suuda pumbata verd, võib tekkida südame äkkseiskumine. 3. Veregrupid. Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt ­ terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen ­ erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B). Aglutiniin ­ vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor ­ inimene, kes annab verd. Retsipient ­ inimene, kes saab verd. Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga.

Inimese anatoomia ja füsioloogia

7

pdf

Südame ja vereringe füsioloogia

(110-120 mmHg), väiksem - diastoolne vererõhk aga on rõhk, mis on arteris südame puhkefaasi ajal (60-80 mmHg). Selle tagavad arterite lihaselised elastsed seinad. Arteriaalne vererõhk oleneb südame jõudlusest aga ka perifeersete veresoonte vastupanust. Tervel inimesel on vererõhk üsna konstantne suurus. Vananemisega kaasnevad muutused (veresoonte elastsuse vähenemine, perifeerse takistuse suurenemine) toovad kaasa kalduvuse vererõhu tõusule. Inimese normaalne vererõhuväärtus on 120/80 mmHg. See on mõõdetav õlavarre arteril. Süstoolse ja diastoolse vererõhu vahe on pulsirõhk (normaalselt 40-50 mmHg). Kui pulsirõhk on alla 30 mmHg, hakkab elundite verevarustus kannatama. Teistes veresoontes hakkab rõhk tasapisi võrdustuma ja pole enam vahet süstoolse ja diastoolse rõhu vahel. . kapillaarides on rõhk ~15 mmHg ja langeb edasi veelgi, kuni õõnesveeni suubumiskohal on rõhk isegi negatiivne. Rõhu langus on tingitud vere

Bioloogia

Kommentaarid (5)