HEMOLÜÜS Hemolüüs nähtus, kus punalibled purunevad ja hemoglobiin väljub 1) Osmootne hemolüüs põhjuseks erütrotsüütide sattumine hüpertoonilisse lahusesse. 2) Keemiline hemolüüs põhjustajaks on erütrotsüütides membraanis sisalduvate mebraanide lahustumine orgaaniliste lahustite mõjul. Alkohol, atsetüül, bensiin teevad halba. 3) Bioloogiline hemolüüs seda võivad põhjustada madude mürgid. Biol. hemolüüsi hulka kanduvad ka vale veregrupi ülekandel tekkiv hemolüüs. Erütrotsüüdid kleepuvad kokku, hemolüüsuvad. 4) Mehaaniline hemolüüs tekib mehaanilisel hõõrdumisel. Tuleb konservvere transportimisel veri loksub ampullides. Analoogiline situatsioon võib organismis tekkida ülipikkadel jalgsimatkadel, kus häiritud jalgadest venoosne äravool ja osad libled võivad taldades puruneda. 5) Füüsikaline hemolüüs tekib vere külmumisel. Vereplasma külmub, lõhuvad erütrotsüütide membraanid ära. Osa esineb väljaspool organismi konservverega, s...
Inimesed jagunevad selle alusel neljaks: vererühmadesse A, B, AB ja 0. Jagunemine avastati saja aasta eest, uurides, miks iga inimese verd ei saa igale inimesele üle kanda Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0- rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Need on määratud ühe geeni 3 alleeliga 0. Võetakse aluseks erütrotsüütide pinnal leiduvad aglutinogeenid A, B ja nende puudumine. A-veregrupi esindajatel on aglutinogeen A, B-grupi korral aglutinogeen B, AB- grupiga inimestel aglutinogeenid A ja B ning 0-grupi esindajatel mitte ühtegi . Tegelikult on A-tüüp heterogeenne: on eristatavad alleelid. 4 alleeli, 10 genotüüpi ja 6 fenotüüpi (vererühma). AB0 süsteemi polümorfismis esinevad etnilised ja rassilised erinevused alleelide ja seega genotüüpide ning fenotüüpide sagedustes. Inimesegeneetika moodsa nomenklatuuri kohaselt on selle geeni sümboliks AB0 ja alleelid tähistatakse: AB0*A1, AB0*A2, AB0*B, AB0*0.
.. ? ... on löögisagedus korda süstoolne maht. Rahuolekus on see u 5-6l, kehalisel tööl isegi aga 25-30l. Sõltub a) löögisagedusest; b) süstoolsest mahust. 4) Veresoonte perifeerne vastupanu... ? ... on takistus, mis mängib suurt rolli vere voolamise kiirusel. See sõltub kolmest tegurist: veresoonte pikkusest, veresoonte läbimõõdust ja vere koostisest (nt kui paks veri on). Tähistatakse: R. 5) Aglutinatsioon... ? ... nimetatakse olukorda, mil doonori aglutinogeen 'kleepub' kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Nt doonori A retsipiendi alfa-ga. 6) Lümfi ülesanded... ? ... on tagada immuunsuussüsteem (toodab antikehi, lümfotsüüte), puhastada organism (a la filtreeritakse lümfisõlmedes lümf), lümfotsüütide transport. 7) Vere puhversüsteemid... ja nende ülesanded... ? a) karbonaatpuhversüsteem (transpordib CO2'te vesinikdikarbonaadina) b) hemoglobiini puhversüsteem (võtab osa CO2 transpordist)
Igas heemis on 1 Fe aatom, mis seob 1 hapniku molekuli. · Veregrupid. Avastati 1901.a Austria immunoloogi Landsteineri poolt. Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e.aglutinatsiooni. Aglutinogeen erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A/B). Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeriv antikeha ( alfa/beeta). Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Erinevad ei tohi kokku sattuda, A/B, alfa/beeta. · Trombotsüüdid. 1 mm3 veres 200 000-400 000 sõltub elu ja töö rütmist. Trombotsütoos trombotsüütide hulga suurenemine Ülesanded: Vere hüübimise tagamine (hemofiilia-vere hüübimatus)-kuningate haigus, sest on päritav haigus, pole nakkav. Põevad tavaliselt mehed, naised võivad olla lihtsalt haiguse kandjad, haiged on nende pojad
tippspordis) (hemoglobiini taset tõstetakse nt nn alpimajades jne) (mägirahvastel on hemoglobiini tase kõrgem, ent nad on sellega harjunud) Ülesanded: Hapniku sidumine ja transport (1 Fe seob 4 hapniku molekuli) 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Eristatakse nelja põhilist veregruppi: A, B, 0 ja AB. Kui veregrupp sisaldab D aglutinogeeni, siis on see Rh + (reesuspositiivne) Kui ei sisalda siis on Rh- (reesusnegatiivne). Kui doonori aglutinogeen A puutub kokku retsipiendi aglutiniiniga, siis toimub aglutinatsioon e. erütrotsüütide kokku kleepumine Aglutinogeen - erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B) Aglutiniin - vereplasmas leiduv aglutineeruv antikeha (α või β ) Kui erütrotsüüdid sisaldavad D aglutinogeeni, siis on RH+ ja EI TOHI ANDA VERD RH- le! ~85% inimestest! Kui D aglutinogeen puudub, siis on RH- ˇˇ 15 % inimestest
6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin. Saab alguse vereliistaku purunemisest. 9
(arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud, seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport. 6. Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus Meestel 130-160 g/l, naistel 120 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom, mis seob ühe O 2 molekuli. (ül ongi hapniku transport). 7. Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne. Reesusfaktor on valguline D antigeen, kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+ 8. Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine 1mm3 veres 200 000 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste
Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINATSIOON( punaliblede kokkukleepumine) tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga( nt. A-antigeen kokku anti-A antikehaga).Veregrupid on O ; A; B; AB. Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses koguses) ja universaalretsipient on AB, sest tema võib verd saada kõigilt. Kui erütrotsüüdid sisaldavad valgulist D antigeeni, siis on RH+( umbes 85% inimestel) ja kui D antigeen puudub RH- . Määramise põhimõte: Veregrupi määramiseks segatakse kokku inimese veri ja tuntud antikehadega
(aglutinogeenide) ja plasmas leiduvate antikehade (aglutiniinide) esinemine ja vahekord. Teaduslikes uuringuis arvestatakse kokku ca 40 eri veregrupiga, igapäevases kliinilises praktikas on piisav, kui määratakse grupp ABO süsteemis (4 gruppi), Rh süsteemis (2 gruppi) ja “üldsobivus” muude, nõrgemate süsteemide (MNS, Lewis jne.) suhtes kokku. Veregrupid (jätk) ABO süsteem : A grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen A, plasmas aglutiniin b; B grupp – erütrotsüüdi pinnal aglutinogeen B, plasmas aglutiniin a; AB grupp - erütrotsüüdi pinnal aglutinogeenid A ja B, plasmas pole ei a ega b aglutiniine; O grupp – erütrotsüütides pole ei A ega B aglutinogeene, plasmas nii a kui b aglutiniinid. Rh süsteem: ca 85%-l inimestest on erütrotsüütides Rh (ehk D) antigeen – need on RH+ grupp, muud on Rh-. Kui Rh+ erütrotsüüdid satuvad RH- inimese verre, tekivad nende vastu rh antikehad. Süda Cor Vereringed: A.Suur – e. süsteemne e. “kehavereringe”:
aglutiniinid aglutinogeenid Esimene grupp (I,0) , Puuduvad Teine grupp (II, A) A Kolmas grupp (III, B) B Neljas grupp (IV, AB) Puuduvad AB I gruppiga inimesed on universaalsed doonorid, IV grupi inimesed universaalsed retsipiendid. Enamikul inimesel esineb aglutinogeen, mida nimetatakse reesusfaktoriks. Selliste inimeste verd nimetatakse reesuspositiivseks. Osal inimesel see aglutinogeen puudub reesusnegatiivne veri. Lihtsustatult võib südant ja veresoonkonda ette kujutada kui torust ringsüsteemi, millel on paremal ja vasakul poolel verd ringi ajavad pumbad (süda). See torude ja 10 pumpade kinnine ring vahetab ümbritseva keskkonnaga hapnikku, toitaineid ja
Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk. 4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine. Aglutinogeeni kokkusaamisel samanimelise aglutiiniga toimub antigeen-antikeha reaktsioon punaliblede kokkukleepumine e hemolüüs. 0-veregrupp ei ole aglutinogeene A - A aglutinogeen B B aglutiongeen AB A ja B aglutinogeenid 5.Millised aglutiniinid esinevad 0, A, B ja AB grupi vereseerumis? 0 anti-A ja anti-A A anti-B B anti-A AB ei ole aglutiine 6.Millal võib tekkida "reesuskonflikt" ema ja loote vahel? Reesuskonflikt võib tekkida siis, kui emal on Rh+ ja isal Rh- reesusgrupp ning selle tulemusena lapsel on emast erinev veregrupp (Rh-). 85% inimestest on Rh+, st neil esineb D-antigeen. Kui erütrotsüütidel D-antigeen puudub, et Rh-, see
äkkseiskumine. 3. Veregrupid. Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B). Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor inimene, kes annab verd. Retsipient inimene, kes saab verd. Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Veregrupp I (0) II A III B IV (AB) Aglutinogeen --- A B AB Aglutiniin --- Reesusfaktor - kui erütrotsüüdid sisaldavad D aglutinogeeni, siis on RH+ (reesus positiivne) kui see aglutinogeen puudub RH- (reesus negatiivne). 4. Trombotsüüdid. Trombotsüüdid e. vere liistakud.
mägedes) 7.Veregrupid, määramise põhimõte Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt. Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen – erütotsüütides sisalduv agluteeriv(võimeline kokku kleepuma) aine (A või B) Aglutiniin – vereplasmas leiduv aglutineeruv (millega kokku kleeputakse) antikeha (α või β) Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Veregrupp I (0) II (A) III (B) IV (AB) Aglutinogeen - A B AB Aglutiniin α, β β α - 0 veregrupiga inimene võib verd anda kõigile, kuid vastu saab ainult sama grupi verd. A veregrupiga inimene võib verd anda AB ja A veregrupi inimestele
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb...