moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil? Tavaline pulsisagedus on 60-90 lööki min. Petsil võis see olla üle 150 löögi minutis. Järgnevatele küsimustele vastamiseks kasuta mudelit. Vali rippmenüüst tegevuseks istumine ning kliki "Start". Pulsi lugemiseks jälgi mõnda aega töötavat mudelit ning proovi mõttes pulssi lugeda seni, kuni rütm on selge. Pulssi saad sa lugeda kas vatsakeste kokkutõmbumisi või EKG-graafikul
vähk, südame-veresoonkonna haigused (infarkt, insult), kopsuhaigused (bronhiit, kopsuvähk) c. Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki?ei Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Väikestes kogustes mõjub nikotiin ergutavalt, aga suured kogused tekitavad rahustava mõju. Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Nikotiini mõjul tõmbuvad veresooned kokku, seetõttu tõuseb pulsisagedus ja vererõhk. Kuidas mõjutab nikotiin artereid? Põhjustab (koos vingugaasiga) lubjastumist arterites ja veretrombide teket Kuidas mõjutab nikotiin vere viskoossust? Suurendab seda (+CO) d. Kuidas mõjutab sigareti suitsetamisega organismi sattuv tõrv tervist: Kuhu tõrv peamiselt ladestub? Kopsudesse Milliseid haigusi tõrv (+ nikotiin) põhjustab? Tõrv võib hävitada limaskestal oleval ripsmekarvakesed ja seeläbi satub kopsudesse rohkem baktereid ja haigustekitajaid.
- kasutage ,,nelja sammu hingamist" 4 sammu jooksul sissehingamine ja 4 sammu jooksul väljahingamine. Südame löögisageduse määramine Südame löögisageduse ehk pulsi määramine on ühtviisi kasutusel treeningu intensiivsuse määramisel nii tervisespordis kui tippspordis. Optimaalse treeningpulsi määramiseks vastupidavuse arendamisel kasutatakse järgmist lihtsat valemit (Hollmann 1983) Treeningpulss = 180 vanus Seega, 50 aastase tervisesportlase soovitav pulsisagedus on 130 lööki / min. Küll tuleb arvestada aga sellega, et mitte kõigil spordialadel pole organismile võrdne mõju spordiala omapära (jooksmine, ujumine, jalgrattasõit jm) ning kasutatavad vahendid (jalgratas, suusad, uisud jm) mõjutavad erinevalt südame vereringet, lihassüsteemi, koormuse intensiivsust. spetsiaalsete valemitega arvutatud pulsinäit ei ole rangelt määratletud, soovitav on kasutada pulsivahemikku ± 5 lööki.
moodustada. Mäng läks lahti. Mäng oli põnev ja kiire. Ühtäkki märkasid poisid, et Pets väljakult ära kõndis ning varbseina äärde maha istus. Kuna poisid ei saanud aru, miks kaaslane nii kummaliselt käitus, koondusid nad hämmeldunult Petsi ümber. Klassi kõige julgem poiss Aiku võttis Petsi käe ning hakkas selle randmelt pulssi lugema. Seda, milline on südame tavaline löögisagedus, Aiku teadis. Petsi pulsisagedus oli teistsugune. 1. Kui suur on tavaline pulsisagedus ja milline võis see olla Petsil?_________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________
vigastatud ja rebeneb nt:trauma 2. Verejooks näkitsemisi protsess, mis arenedes kahjustab vereteed ja rikub selle terviklikkust (näkitseb veresoone seina läbi) nt: kasvaja, mädanik. 3. Verejooks läbipääsemisi veresoone terviklikkus on säilinud, aga väikeste veresoonte seina läbilaskvus on tõusnud nt:infektsioonhaigused. 7001300 ml kiire pulss, veenide kokkuvaje, jahedad jäsemed. 13001800 ml pulsisagedus 120140 x min, kahvatus, hingeldus, külm higi, rahutus. 20002500 ml pulsisagedus maksimaalne, äärmine kahvatus, külm higi, kiire kaotus on kiiresti surmav http://ingepaju.googlepages.com/verejooks http://ingepaju.googlepages.com/verejooksuklassifi katsioon http://biomedicum.ut.ee/~mesila/patoanatoomia/KK T/VERERINGEH.html http://www.hemofiilia.ee/ravivotted.html www.hemofiilia.ee/pics/jpg/joon11.jpg
ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamisega, südame löögisagedus ja hingamine intensiivistuvad, vereringe nahas intensiivistub, suureneb higistamine, suureneb glükogeeni lagundamine. Energeetiline pidevus lihastes olemas oleva ATP (3 s.) ja KP (10 s.) (kreatinfosfaat) kasutamise järel minnakse üle glükolüüsi käigus tekkinud tekkinud ATPle ( minut) ja sealt sujuvalt hingamise sünteesitavale ATPle. Taastumine: pulsisagedus langeb, ATP/KP sünteesi taastumine, piimhappe eemaldamine. Pikem treenimisel organism kohaneb aktiivsusega, toimuvad muutused südames, kopsudes ja lihastes. Maksa funktsioonid: vere glükoosisisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, plasmavalkude süntees, punaste vereliblede süntees lootel, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees
Kehaliste võimete arendamine Vastupidavus Põhi- ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutatakse aeroobse läve kiiruse arendamiseks.Selliste harjutuste sooritamisel on pulsisagedus 140150 lööki/min. Harjutuste kestvuseks 1-3 tundi. Aeroobse suunitlusega vastupidavus harjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest, südame löögisagedusest, vere laktaadi kontsentratsioonist,subjektiivse pingutuse astmest, treeningu tingimustest. Maksimaalse vastupidavuse arendamiseks suunatud harjutused aitavad tõsta maksimaalse O2 tarbimise (VO2 max) taset. Selliste harjutuste kasutamisel on pulsisagedus 185190 lööki/min. Kestvusaeg ligikaudu 10 minutit.
Suitsetamine (suurem risk haigestuda kopsuvähki, infarkt) Allergia (nt. õietolmu allergia e. heinanohu) Vererõhu- ja südamehaigused Hingamise elamistoiminguid mõjutavad tegurid Bioloogilised Hingamist kõige otsesemalt mõjutavad bioloogilised tegurid on selle toimingu jaoks vajalikud organid ja nende talitlused. Need on vereringe- ja lümfisüsteem, koos hingamissüsteemiga. Füüsiline aktiivsus (hingamine ja pulsisagedus kiirenevad- lihased vajavad rohkem hapnikku) Magamine/ puhkamine (hingamine aeglustub, samuti pulsisagedus) Igapäeva tegevused (söömine, laulmine, aevastamine- hingamine muutub, kuid olulist tähelepanu sellele ei pöörata) Suitsetamine (mõjutab nii hingamist kui ka kardiovaskulaarset süsteemi, võib tekitada vähkkasvajaid ja mõjutada sündimata last)
100m jooksu harjutamine - Mis muutub peale lõdvestavat jalutamist? ● Energiavarude vähenemine veelgi ja väsimus intensiivistub. ● Adrenaliini eritumine ● Piimhappe tekkimine kiirelt ● Südametöö kiirenemine ● Higistamine intensiivistub ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaob vesi ja soolad ● Pulss tõuseb 115-120 lööki minutis Korvpall 20 min ● Soojuse eemaldamine: veresooned laienevad ja eritub higi. Vere temperatuur alaneb. ● Pulsisagedus suureneb (130-145 lööki minutis). Kuna trenn on efektiivne. ● Tekib janu, sest inimene eritab naha kaudu palju vedelikku. Venitused, sirutused, lõdvestumine ja lõdvestav jalutamine ● Pulsisagedus väheneb. ● Hingamine aeglustub. ● Lihased lõdvestuvad. ● Lihastes ATP varu taastamine. ● Eemaldatakse organismi kogunenud piimhappe eemaldamine. ● Pikemas ajaskaalas peab organism taastama ka oma glükogeenivarud. Jõuharjutused jõusaalis
p= 0,007479 seega kartuli saak sõltub aastast. Järeldus: Kartuli saak sõltub aastast. Üldkokkuvõte Kui on kehvem saak olnud, siis arvatavasti on olnud kehvad ilmastikutingimused ning kui on olnud parem saak, siis arvatavasti on olnud ka kasvutingimused paremad. Üldkokkuvõte Ülesanne 5 Kas peale treeningprogrammi läbimist on keskmine pulsisagedus muutunud? Patsient algul pärast 1 74 73 H0 patsientide keskmised pulsisagedused ei ole muutunu 2 92 87 H1 patsientide keskmised pulsisagedused on muutunud 3 72 75 4 83 76 5 89 81 t-Test: Paired Two Sample for Means
eesmärgiks on valmistada organism ette eelseisvaks füüsiliseks tegevuseks (tempo 120- 132 lööki/ min.). Lõpeb kergete staatiliste venitusharjutustega. Sellele järgneb aeroobne osa, mille käigus erinevate liikumissarjade kordamisega tõstetakse südame löögisagedust. Edasi järgneb lihastreening (tempo 120- 130 l/ min.), kus jõuharjutusi kasutades antakse koormust kõikidele põhilisematele lihasgruppidele. Tund lõppeb venitusharjutustega, mille eesmärgiks on taastada normaalne pulsisagedus ning kokkutõmbunud lihaste endine vorm. Vastavalt sellele, millisele tunni osale on asetatud põhirõhk ning milline on aeroobikatunni sisu, tuleneb ka selle tunni erinimetus: LOW IMPACT aeroobika- madala koormusega aeroobikatund HI IMPACT aeroobika- suure koormusega aeroobikatund COMBOaeroobika- kombineeritud aeroobikatund BODYaeroobika- lihastreeningule suunatud aeroobika HIP-HOP/ FUNKY- kasutatakse tantsulisi sammukombinatsioone
Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja
Süda toodab seda igas ööpäevas ligi 35 kilo. Kui pulsilööke 10 võrra minuti kohta vähendada, peab süda tootma 5 kilo vähem ainet. Energiatootmine kulutab mootorit, vaatamata sellele, et tekkiv energia just sedasama mootorit töökorras hoiab. Mida aeglasemalt saab süda töötada, seda vähem läheb vaja energiat ning seda vähem kulub sisemine mootor seda tootes. Maksimaalse pulsisageduse saab määrata valemi järgi: 220 vanus. Näiteks 30aastase inimese arvutuslik maksimaalne pulsisagedus on 220 30 = 190 südamelööki minutis. Kuna südame treenitus ja tervislik seisund on igal inimesel erinev, tuleks kindlaks määrata ka oma tegelik maksimaalne pulsisagedus, mille saab kõige täpsemalt välja selgitada spetsialisti kontrolli all tehtud testiga. Ise saab seda määrata pulsimõõturi abil. Mida treenitum on inimene ja mida tugevam on süda, seda rohkem jaksab see iga löögiga organismi verega varustada ning peab seejuures tunduvalt vähem tööd tegema.
- personali ebaadekvaatne suhtumine, haiguse ägenemine või füsioloogiliste tegurite tõttu. 28. Miks tekib insult? Äkki tekkiv aju veresoonte ummistus või lõhkemine, mille tõttu on häiritud ajuverevarustus ning aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid. Ilma hapniku ja toitaineteta võivad närvirakud mõne minuti jooksul hukkuda või tugevasti kahjustuda. 29. Kummalt poolt peab insuldiga haiget stimuleerima? Haigeltpoolt. 30. Mida näitab max pulsisagedus. Kuidas seda arvestatakse. 220- sinu vanus. Suurim pulsisagedus mida sa talud . Maksimaalne pulss on maksimaalne südamelöökide arv minutis. Maksimaalne pulss on suurim number mida sinu süda on võimeline näitama. 2
Põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. 3. Maksimaalse kiiruse arendamise harjutused- intensiivsus on 95–100% maksimaalsest, lõikude pikkus kuni 80 m. Oluline on treeningu sooritamine taastunud seisundis. Ärritajate vaheldus seisneb kiiruse, sammupikkuse, sammusageduse varieerimises. See aitab kaasa pingutuse doseerimise oskusele, paremale lihastunnetusele ning “kiiruse barjääri” vältimisele. Maksimaalse kiiruse harjutuste toime hindamisel ei ole pulsisagedus informatiivne, sest pingutus on lühi ajaline ja põhineb kreatiinfosfaadi mehhanismil. Maksimaalse kiiruse ja kiirusliku vastupidavuse arendamisel on olulised: harjutuste intensiivsus, harjutuste kestus, harjutuste arv, puhkepausi kestus, tegevus puhkepausi ajal, pingutuse doseerimise oskus, hea lõdvestus. 4. Laktaatse kiirusliku vastupidavuse harjutuste kestus on 10 sekundit kuni 2 minutit (levinum kestus 25–60 sek), soorituse kiirus 96–100% maksimumist
hapnikuga hästi varustatud. Aeroobne treening Aeroobse läve ümber treenimiseks on parim ühtlusmeetod, mis tähendab et treening viiakse läbi ühtlases tempos. Oluline on treeningu järkjärguline pikendamine. Aeroobse läve pulss hakkab aeroobse treenituse paranedes tasapisi tõusma. Pulsilävede korrigeerimiseks, tuleb treenituse paranedes läbi viia teste.( VO2 max, laktaaditest) Anaeroobne lävi Anaeroobne lävi on kõrgeim pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kui koormust veelgi suurendada, muutuvad lihased kiirelt kangeks ja oleme sunnitud hoogu maha võtma. Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega. Anaeroobne treening Anaeroobse läve pulsil treenides saadakse veel küllaltki suur osa lihaste tööks vajaminevast energiast
· Kirjelda, mis toimub organismis põhivastupidavuse treeningu ajal toimub rasvade põletus ja organism saab rohkem hapnikku, kui ta ära tarbib. · Kuidas määrata treeningu intensiivsust? Südamelöögisageduse järgi · Milleks kasutatakse vähese intensiivsusega treeningut? lihaste taastumiseks peale suure koormusega treeningut, · Milleks kasutatakse keskmise intensiivsusega treeningut, missugune on sellisel treeningul pulsisagedus võrreldes maksimaalsega? See vorm treeningust on tuntud kui kestev treening. Sellist kestvustreeningut saab teha jätkuvalt, pulsi sagedus on 70- 80% · Kuidas arvutada maksimaalset südame löögisagedust? 220 - vanus · Kuidas arvutada optimaalset treeningupulssi vastupidavuse arendamisel? 180 - vanus · Kuidas arvutad pulssi vastupidavuse arendamisel kepikõnni/tervisekõnni puhul? 180-vanus
Teine katsealune, pulssi mõõtmas. Katse tulemused III katsealune (tüdruk, sportlane, mittesuitsetaja) Tegevused Pulss enne Pulss pärast Pulsisageduse muutus Istumine 55 49 6 Kõndimine 50 69 19 Jooksmine 59 103 44 Kolmas katsealune sooritamas katse teist etappi - kõndimine. Katse järeldus Katsest järeldasime, et pulsilöökide sagedus on suurem peale aktiivsemat tegevust. Pulsisagedus pärast jooksmist oli suurem, kui peale kõndimist ja istumist. Pulsilöökide sageduse tihedus sõltub tehtud tegevuse aktiivsusest. Lahenduskäik Meid huvitas, miks on inimese pulss kõrgem peale aktiivset tegevust. Selle probleemi esitasime esmalt küsimusena. Seejärel püstitasime hüpoteesi. Lahenduseni jõudmiseks viisime läbi katsed kolme inimese peal. Me mõõtsime inimeste pulssi enne ja pärast erinevaid tegevusi. Peale istumist,
Spiromeetria lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006). Jooksutamine laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse kuulatletakse, sümptomeid ja eakohaseid kopsude funktsiooni muutusi jälgitakse enne koormust, kohe selle järel ja 5 10 minutit pärast koormuse lõppu, Histamiini ka metakoliini provokatsioonitest jälgitakse histamiini- või metakoliiniannuste inhaleerimise toimet kopsude funktsioonile PEF või FEV-ga, Väikelaste kopsufunktsiooniuurimine ostsillomeetri abil mõõdetakse hingamisteede
Spiromeetria – lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006). Jooksutamine – laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse kuulatletakse, sümptomeid ja eakohaseid kopsude funktsiooni muutusi jälgitakse enne koormust, kohe selle järel ja 5 – 10 minutit pärast koormuse lõppu, Histamiini ka metakoliini provokatsioonitest – jälgitakse histamiini- või metakoliiniannuste inhaleerimise toimet kopsude funktsioonile PEF või FEV-ga, Väikelaste kopsufunktsiooniuurimine – ostsillomeetri abil mõõdetakse hingamisteede
Vastupidavustreeningu peamised komponendid: intensiivsus maht sagedus Aeroobse suunitlusega vastupidavusharjutuste toime doseerimisel lähtutakse: harjutuse kestusest SLS vere laktaadi kontsentratsioonist subjektiivse pingutuse astmest treeningu tingimustest Põhi ehk baasvastupidavuse harjutusi kasutataks aeroobse läve kiiruse arendamiseks pulsisagedus 140-150 lööki/min. vere laktadi tase 2 mmol/l 10 kestus 1-3h või enam Vajalik ka kiirusjõualadel, sportmängudes ja kahevõitlusaladel Tempovastupidavuse harjutusi kasutatakse anaeroobse läve kiiruse tõstmiseks pulsisagedus 170 lööki/min vere laktaadi tase 4 mmol/l kestus 20 min-1h
südame vasakusse kotta(ülesanne rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist). Suur vereringe algab südame vasakust vatsakesest, liigub mööda veresooni läbi keha, sh ka pea ning jõuab venoosne veri südame paremasse kotta(ülesanne varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia). Selgita treeningu mõju vereringeelundkonnale. Treeningu mõjul langeb pulsisagedus kehas puhkeolekus ning kehalise pingutuse korral suudab süda varustada lihaseid verega hästi. Treenides ei teki treenitud inimesel lihastes hapnikupuudust nii kiiresti kui treenimata inimesel. Too näiteid vereringeelundkonna haiguste ja nende tekkepõhjuste kohta. 1) Südameinfarkt tekib südame pärgarteri ummistumise tagajärjel. 2) Insult tekib kahjustatud ajuosa verevoolu vähenemise või lakkamise tagajärjel. 3) Gangreen tekib koekahjustuse tagajärjel.
10.Millised muutused esinevad vananedes 11.Keha kaalu langetamine. Mida tuleb silmas aeroobsetes- , jõu- ning teistes peamistes pidada, millised on peamised strateegiad, milline võimekustes? on kehalise aktiivsuse ja dieedi osa antud kontekstis? Koormuse ajal on eakal inimesel pulsisagedus madalamal kui noorel. Tuleb liikuda iga päev. Eesmärgiks energiakulu suurendamine, karastamine ja hea enesetunne, vormi Lihasjõu ja vastupidavuse märgatav nõrgenemine hakkab avalduma peale 50 eluaastat. Nasitel varem. parandamine. Alustada rahulikult. Esusammude
kasulik, vaid lausa vajalik. Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseproblee me. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsuseg a, mis on 6070% maksimaalsest pulsisageduses t. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon , hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine
Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus pärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on vaja mitmekülgsed harjutused. Erinevad harjutused treenivad inimest erinevalt. Treenitud inimese immuunsüsteem on tugevam, ta haigestub harvemini ja on vastupidavam kliimamuutustele, stressiolukordadele ja pingutustele. Kehaline aktiivsus tugevdab lihaseid ja luustiku
Treeningtsoonid kepikõnnil tervistav treening - 50-60% maksimaalsest pulsist, kestvus üle 60 min- tervisespordiga alustajad rasvapõletustsoon 60-70% maksimaalsest pulsist, kestvus üle 45 min- ülekaalulised, eakas inimesed aeroobne tsoon 70-85% maksimaalsest pulsist, kestvus üle 30 min- regulaarselt harjutavad tervisesportlased Kepikõnniga alustajal on tasasel maastikul harjutades sobiv pulsisagedus 105 115 lööki/min, vahelduval maastikul 115 140 lööki minutis. Koormuse intensiivsus sõltub ka vanusest Järgnevad valemid võimaldavad välja arvutada optimaalse südame löögisageduse vastvalt vanusele. Maksimaalne võimalik pulsisagedus arvutatakse järgmiselt naistel 226 vanus meestel 220 vanus Järgnevalt erinevad treeningtsoonid Tervistav treeningtsoon mehed(220 vanus) x 0,55 kuni (220 vanus) x 0,65 naised(226 vanus) x 0,55 kuni (226 vanus) x 0,65
Jüri Gümnaasium ÜLETREENITUS Referaat Koostaja: Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: Martti Pent SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 MIS ON ÜLETREENITUS?................................................................................................. ..3 SÜMPTOMID.................................................................................................................. ........3 KUIDAS TEKIB ÜLETREENITUS?.....................................................................................4 TAASTUMINE..........................................
aitab täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada. Vanuse kasvades muutub ainevahetus aeglasemaks ja lihased hakkavad kõhetuma. Selle vastu aitab liikumine. Uuringud on näidanud, et liikumist harrastavad eakad on tervemad ja tulevad oma eluga paremini toime. Kehalise võimekuse tagamiseks tuleks aktiivselt ja regulaarselt liikuda vähemalt 4–5 korda nädalas umbes üks tund pulsiga 60–80% maksimaalsest eakohasest pulsisagedusest. Maksimaalne pulsisagedus tervetel inimestel arvestatakse järgmise valemi järgi: 220 – vanus (aastates). Kasutatud materjalid on õpik , http://www.terviseinfo.ee/valdkonnad/liikumine,
moodustavad ühe südametsükli. Keskmisel tervel täiskasvanul on südame löögisagedus 60 70 tsüklit minutis, sõltudes vanusest, kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi. Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta. Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Südametsükkel algab kodade kokkutõmbe ehk süstoliga, mis on 0,1 sekundit. Selle käigus paisatakse lõõgastuse ehk diastoli käigus pooleldi verega täitunud vatsakestesse täiendav kogus verd. Sellele järgneb kodade diastol ehk lõõgastumine- 0,7 sek. Kodade süstoli järel toimub vatsakeste süstol. Selle
hirmutunne, vaimne segasus. Somaatilistest sümptomitest on esindatud: treemor, higistamine ning südame- veresoonkonna häired. Kuna patsient kardab haiglas olles põhjendamatult, et teda üritatakse seal kahjustada inimeste poolt, keda tegelikult seal pole, arvame, et tegu on alkoholideliiriumiga. 2. Mille suhtes te vaadeldavat patsienti veel küsitleksite? Milline on patsiendi tavaline vererõhk ja pulsisagedus? Millist, kui kanget ja millistes kogustes patsient alkoholi tarvitab? Kui tihti? Kuna viimati tarbis? Kuna ta hakkas end halvasti tundma antud juhtumi korral? Kas patsiendil on pere, toetajad? Kas patsient on täheldanud ka tervislikus seisundi halvenemist seoses alkoholi tarbimisega? Kas on tarvitanud teisi mõnuaineid? Kas patsiendil on ka probleeme isiklikus elus ning tööalaselt seoses alkoholi tarbimisega? Kas patsient tunnetab, et alkohol mõjutab tema toimetulekut?
võimalik. -metüülfentanüüli keemiline struktuur Seened Seeni ja taimi on kasutatud hallutsinogeenidena juba 500 a e Kr. Asteekidel Kesk-Mehhikos oli püha seen Teonanacati. Selle tarvitamisel tekkinud nägemused ja hääled olid nende meelest ühendus vaimude maailmaga. Seente toime muide sarnaneb mahedamale LSD-le, kuid mitte täielikult. Tekib eufooria, pupillid laienevad, pulsisagedus suureneb ja vererõhk tõuseb. Nii on see umbes pool tundi pärast kasutamist ja hakkab mööduma 4 tunni pärast ( võrreldav LSD toimega 12-15 tunni pärast). Tavaliselt tekivad värvilised nägemused, kuid võib esineda ka kuulmishallutsinatsioone. Inimesed on kirjeldanud, et objektid muudavad kuju ja värve ning helisid väga laias diapasoonis Puudub statistika, et kui palju pruugib inimene seeni. 5
kaunima rühi. Treenijale tuleb kasuks varasem stepaeroobika kogemus. REEBOK CORE on treening tasakaalupingil. Core-pinki on võimalik kallutada küljelt küljele, aga ka pöörata. Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust. Tunnis ei tehta sammukombinatsioone, vaid keskendutakse tasakaaluharjutustele, kerelihaste ja lihasvastupidavuse treenimisele. Pulsisagedus püsib treeningu vältel rasvapõletustsoonis. Sobib nii algajatele kui edasijõudnutele ning neile, kel mure koordinatsiooniga. FITPALL-aeroobika - aeroobikatund fit-palliga, kus harjutused sooritatakse pallil istudes, lamades või pallile toetudes. Võimalik anda tugevat koormust kõikidele lihasgruppidele, arendada kehavalitsemisoskust, tasakaalu ja liigeste liikuvust. Sobiv kõigile, eriti aga neile, kellel suur koormus jalgadele on vastunäidustatud.
motoorset aktiivsust, tõstavad riskivalmidust, vähendavad väsimust. Kahjulikud kõrvaltoimed: vererõhu ja kehatemperatuuri tõus, südame rütmishäired, agressiivsus, ärevus, söögiisu langus ja sõltuvuse tekkimine. Tuntuimad esindajad on amfetamiin, kofeiin, kokaiin, efedriin. Amfetamiin eeskätt stimuleerib kesknärvisüsteemi, kutsub esile rahulolutunde, parandab tähelepanu, konsentratsioonivõimet, võistlusvalmisolekut ja koordinatsiooni. Selle aine kasutamisel tõuseb vererõhk, pulsisagedus, tekivad hallutsinatsioonid ja surmahirm. Eluohtlikust soodustavad kuumus, kõrgmäestikus viibimine, organismi veekaotus, vigastused jne. Toime spordis avaldub just vastupidavusaladel - paraneb koormuse taluvusvõime. Efedriini kasutatakse meditsiinis eeskätt palaviku ja külmetushaiguste raviks. Ravi puhul ei ole tervisele suurt riski, kuid ettevaatlik tuleks olla toidulisandite puhul (efedriini tähistatakse sageli hiinakeelse terminiga Ma Huang).
Prints on suremas ravimatusse hüpohondriasse. Printsi edasine elu on täis juskui pikka kannatuste teekonda, mille lõpetab surm. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama väga kaugele kodust ning otsima üles kolm võluapelsini, mille sees elavad printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. Kõige naljakam oli minu jaoks see, kuidas räägiti Printsi haigusest. Ta pidi olema : maksakahjustus, kopsuärritus, pulsisagedus väga kiire, seisund üliohtlik, külmavärnad, kiirelt ägenev melanhoonia ning traumeeritud valud vatsas. Kogu tegevus tiirles ainult Printsi ümber. Tema jaoks korraldati isegi suur pidu, et teda kasvõi natukeseks naerma ajada. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige enam esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari. Ooperi esietendus toimus Chicagos 30. detsember 1921 ja seda juhatas Prokofjev ise.
a. Oht suurim esimeste tundide jooksul b. Viivitamatu defibrillatsioon c. Jätkuva ravina lidokaiinravi 3. Vatsakeste tahhükardia (VT) a. Esimese ööpäeva järel vatsakeste tahhükardia tekke oht väheneb, kui valu ei kesta ning patsiendil pole tekkinud vasaku vatsakese puudulikkust b. Lühiaegseid jälgitakse ja ravitakse medikamentidega, pikaajalise korral valmistu kardioversiooniks 4. Siinustahhükardia a. Pulsisagedus üle 100/min b. Tahhükardia on südamelihase hapnikutarbimisele ebaökonoomne ja võib laiendada kahjustatud piirkonda c. Tahhükardia põhjustaja ravi ehk valu, iivelduse, hapnikupuuduse, südamepuudulikkuse, hüpovoleemia või palaviku ravi või kartliku patsiendi rahustamine d. Juhendikohane medikatsioon valuvaigisti, vajaduse korral patsiendi rahustamiseks diasepaami iv või suu kaudu või beetablokaator iv või suu
Eesti Võimlemisliidu poolt on välja töötatud vabariiklike võistluste süsteem: alates 2001.a. korraldati esmakordselt Eesti karikavõistlused ja alates 2002.a. Eesti meistrivõistlused. VESIAEROOBIKA - Vee keskkond pakub hoopis teist laadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Vees võimlemisel on eesmärgiks igal liigutusel võimalikult suurt vee vastupanu saavutada ning sellega organismile suurt koormust anda. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam, koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitusteta. Tänu hüdrostaatilisele rõhule töötavad treeningu ajal hingamisest osa võtvad lihased tunduvalt aktiivsemalt kui kuival. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid, mitmekesistades treeninguid ning pakkudes vaheldust harjutuskordadele. Vahendite valik on suur, alustades nuudlitest ning lõpetades ratastega. Sinna vahele jäävad
annab kaunima rühi. Treenijale tuleb kasuks varasem stepaeroobika kogemus. Reebok Core on treening tasakaalupingil. Core-pinki on võimalik kallutada küljelt küljele, aga ka pöörata. Pingil on kaks jäikustaset, mille abil muudetakse selle liikuvust ja tasasust.Tunnis ei tehta sammukombinatsioone, vaid keskendutakse tasakaaluharjutustele, kerelihaste ja lihasvastupidavuse treenimisele. Pulsisagedus püsib treeningu vältel rasvapõletustsoonis. Sobib nii algajatele kui edasijõudnutele ning neile, kel mure koordinatsiooniga. Kick-Boxing aeroobika (lisaks kasutusel nimetused Tae-bo, BoxBic, BoxMix) on aeroobika-tund, kus lihtsates liikumissarjades kasutatakse kergesti omandatavaid poksi ja enesekaitse liigutusi, mis annab tõhusa koormuse just südame- veresoonkonna vastupidavuse saavutamiseks. Treeningtund arendab mitmekülgselt nii üla- kui ka
Oluline on kõigepealt leida sobiv spordivarustus ning varustuse juures kõige olulisem osa on jalanõud. Igal sammul, mis inimene joostes teeb, langeb jalgadele koormus, mis on võrdne 2- 3kordse kehakaaluga. Korralik jooksujalats kaitseb jalgu tugevate põrutuste eest ja toestab nii, et jalg oleks jooksuliigutusteks alati optimaalses asendis. Kui jooksmist alustada, tuleb esmalt otsida sobiv maastik, parem on jooksta pehmel ja tasasel maastikul. Ebatasasel maastikul võib pulsisagedus liiga kõrgele tõusta, seega kui mägi ette jääb, võib vahepeal kõndida. Ülekaaluline ei tohiks mäest alla tulla joostes, vaid kõndides ja lühikeste sammudega, muidu tekib tugev ülekoormus põlveliigestele. Kui oled algaja on soovitav alustada üksinda, kuna siis suudad paremini jälgida oma südame löögisagedust ja jooksutehnikat. Kui pulss liiga kõrgele läheb, tuleb langetada tempot, kõndida või siis teha lõdvestus ja venitusharjutusi. Alustada tuleks aeglaselt, et organism
· Hapnikku ei kanta kopsudest kudedesse · Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus
Inimene peaks päevas liikuma vähemalt 30 minutit. See aeg, mis kulutatakse liikumisele aitab ennetada hilisemaid terviseprobleeme. Lisaks on füüsilisel tegevusel positiivne mõju enesetundele. Treenima peaks vähemalt kolm korda nädalas ning sobiva koormusega. Südamele on kasulik, kui liikuda või sportidad kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, mis on 6070% maksimaalsest pulsisagedusest. Treeningu lõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma kuni 10 minuti jooksul. Kehaline võimekus ehk fitness on oluline komonent peale kehalise hariduse ja spordi ka üldise heaolu saavutamisel. Kehalise võimekuse taset näitavad painduvus, jõud, tasakaal, osavus, vastupidavus, kiirus, tasakaal. Kehalist valmisolekut iseloomustavad pulsisagedus preärast kehalist treeningut või pingutust , lihaste tugevus, painduvus, koordinatsioon, hea rüht ja liigse rasvkoe puudumine. Selleks et keha oleks mitmekülgselt arenenud ja terve on
kõrgem, sinna (kudedesse), kus selle sisaldus on madalam, st toimub difusioon. PULSS Iga kord, kui süda kokku tõmbub ja vere suure jõuga soontesse surub, venivad südamelähedaste arterite seinad välja. Kui südamelihased lõtvuvad, tõmbuvad arterid jälle kokku. Kokku tõmbudes suruvad nad verd soontes edasi, südamest kaugemale. Arterite lõtvumist ja kokkutõmbumist, s.o pulssi, on tunda seal, kus arterid on kehapinna lähedal, näiteks randme siseküljel ja kaelal. Arterite pulsisagedus ja südame löögisagedus on ühesugused. Vererõhk Vererõhk kõrgeneb inimese vananemisel. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab Vererõhk kõrgeneb vaid mõneks ajaks kas erutuse veresoonte seintele. või kehalise pingutuse korral. Vererõhu tekitab südame vatsakeste Püsiv vererõhu muutus on tavaliselt seotud mõne
kehamõõtmetest, soost ja eluviisist, samuti psüühilistest teguritest. Seda saab määrata, lugedes näiteks südame tipu tõukeid vastu rindkere seina või arteriaalse pulsi järgi (arterite seinte rütmiliste võnkumiste järgi randmel, kaelal). Üldjuhul pole südame löögisagedus teadlikult reguleeritav, ent siiski sõltuv psüühilistest teguritest: tugeva keskendumise korral on võimalik seda muuta (nt jooga harrastajad). Pulsisagedus suureneb kehalise pingutuse, ärevuse ja palaviku korral, tagamaks kriisiolukorras keha piisava varustatuse hapnikuga. Seda reguleeritakse piklikajust lähtuva uitnärvi (erutus kiirendab ja tugevdab südame tööd) ja seljaajust algava sümpaatilise närvi kaudu (aeglustab). Vastavate närvide erutamine toimub hormoonide vahendusel. Südametegevust kiirendavaks hormooniks on adrenaliin, pidurdavaks türosiin. Maksimaalne hapniku tarbimine toimub rakkudes enamasti
treeninguga. Koormuse tõhustamiseks kasutatakse sageli abivahendeid (step-pink, hantlid jne.) Tund annab hea füüsilise koormuse ja oma lihtsuse tõttu on sobiv ka algajatele. Vesiaeroobika Vee keskkond pakub hoopis teistlaadi kogemuse võimlemisele / aeroobikale. Kasutades ära vee füüsikalisi omadusi ( inerts, veetakistus, üleslükkejõud jm), Tekivad uued võimalused kehaliseks koormuseks. Vees võimeldes on pulsisagedus madalam ja koormus jaotub kõikidele lihasrühmadele ühtlasemalt ning liigestele saab anda koormust ilma põrutuste ja venitustetaHingamisest osa võtvad lihased töötavad intensiivsemalt kaasa. Ka vees kasutatakse erinevaid stiile ning vahendeid. Vahendite valik on suur: alustades nuudlitest ning lõpetades ratastega. Sinna vahele jäävad kindad, kummid, süvavee
Mis seda põhjustab? Miks? Tegemist on allergilise reaktsiooniga. Tõenäoliseks allergeeniks on sarapuude õietolm. Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August puutudes kokku sarapuuõietolmuga, õie tolm põhjustab valgelibledest põletiku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, milleks on vesine nohu. 4.Anne jooksis 500m. Miks ta hakkas hingeldama ja miks ta pulsisagedus tõusis? Milline ajuosa regulatsioonis osales? Millele see ajuosa reageeris? Kuna jooksmise ajal vajasid lihasrakud rohkesti energiat. Energia saamiseks on vaja glükoosi ja hapnikku,Glükoosi lagundamise tulemusena tekib, süsinikdioksiid, mis alandab vere PH-d. Südametegevus ja hingamine kiirenevad ning lihasrakkudesse liigub rohkem glükoosi ja hapnikku, sest madala Phga veri jõuab ajusse. Osales autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline osa. See reageeris füüsilisele koormusele. 5
Spermatogenees- spermatosoidide areng munandites Kude- on ühtse ehituse,arengu,spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Adaptatsioon- võime näha erinevuses valgustusest Akomodatsioon- võime eristada asjad erinevuses kauguses Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega MEDIALIS- keskmine LATERALIS- külgmine SINISTER- vasak DISTALIS- kaugmiseks PROXIMALIS- lähemine DORSALIS- selgmine Normid: Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) pulsisagedus Pulsirõhk- 40-50 mmHg Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem veremaht Hingamissagedus- 12-18 minutis Uriin ööpäeva hulk- 1,5l Tunnideurees täiskasvanul 50-100ml Imiku diurees - 10ml/kg kohta Menstruaaltsükel kestus on 21-35 päeva Menstruatsioon 3-5(7) päeva Ovulatsioon toimub menstruaaltsükli 14 päeval. Normaalne rasedus 40 nädalat. Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat
Ideaalne liikumismaht on 30 minutit mõõdukat kehalist aktiivsust iga päev ja 2-3 tundi suure intensiivsusega treeningut nädalas, nii kulutad kokku 2000 kcal nädalas. Südame treenimiseks sobiva intensiivsuse saab leida, arvestades pulsisagedust. Soovitatav pulsisagedus liikumise ajal on 60-70% maksimaalsest ealisest pulsist. Maksimaalse ealise pulsisageduse saab arvutada, lahutades arvust 220 vanuse aastates, näiteks kui mina olen 35- aastane, minu maksimaalne pulsisagedus on 185 lööki minutis (220-35). 60-70% maksimaalsest ealisest pulsist annab võimekust säilitava ja kehakaalu langetava efekti, 70- 80% arendab südame tervist. Liikumise ajal ning selle järel võid tunda kerget väsimust, see tähendab, et koormus on mõju avaldanud. Kui oled liikumisest väga väsinud või sul hakkab halb, siis oled sellel korral üle treeninud. (Sooba 2008: 6). Terves kehas terve vaim! KASUTATUD KIRJANDUS Durstine, J.L. (2009)
kindlale ärritajale) - Mittespetsiifiline kohanemine e "kohanemine üldse" (= kohanemine üldistele ärritajatele) Spetsiifiline kohanemine = Muutused, mis võimaldavad avaldada vastupanu organismi normaalsest tasakaalust väljaviivatele teguritele. Nt: Higistamine kõrge temperatuuri puhul > viiakse kehast soojus ja jääkained välja kohanemisprotsess; Lihaste parem varustamine hapnikuga kehalisel tööl (sõltub töö intensiivsusest) > pulsisagedus tõuseb / südamelöögimaht suureneb / ... Mittespetsiifiline kohanemine · Tekib siis, kui mõjutused on küllalt tugevad (nt kui väga madala intensiivsusega kehalist tööd teha, ei pruugi kohanemisprotsessid üldse reageeridagi). · Saab alguse kesknärvisüsteemist. Toimub erutusimpulsside sageduse tõus, labiilsuse (KNS'i võime vastu võtta ja edasi anda impulsse) tõus, sünnapsites info edasi andmise kiiruse tõus. · Põhilüliks on neerupealiste koore talitluse intensiivistumine
(11 tundi 40 minutit), mille võit andis talle hõbemedali. Kreeka-rooma maadlus, I keskkaal 6. Eestlaste esimese kuldmedali OMil võitis 1920. aastal Alfred Neuland tõstmises, Antwerpeni suveolümpiamängud olid VII kaasaegsed olümpiamängud. Viimase kulla tõi Gerd Kanter 2008. aastal Pekingi suveolümpiamängudelt. Ala oli kergejõustik, võistlusala kettaheide. Kehalise treeningu alused 1. Optimaalse aeroobse treeningu pulsisageduse määramine Tervisesportlase optimaalne pulsisagedus vastupidavuse suurendamiseks on vahemikus 60 85 % maksimaalsest pulsisagedusest. Karvoneni valem Puhkepulss + (220 vanus puhkepulss) x K K algajad - 0,6 K keskmine treenitus 0,65 K edasijõudnud - 0,7 http://sport.delfi.ee/news/spordimeditsiin/treening/arvuta-oma-optimaalne- treeningpulss.d?id=65401018 http://web.ametikool.ee/~heli.kakko/liikumine/? %C3%95ppematerjal:Treening_ja_tervis:Pulsisagedus_ja_koormus 2
aiavahetuses tasakaalu tingimustes. Peamist osa etendavad siin südame-, veresoonte ja hingamissüsteemi ning veketatiivse sfääri funktsioonide täiustamine. Erialase vastupidavuse treeninguna on mõeldud: · Kordus- ja intervalljooksud, kus vsatav distantsilõik läbitakse võistlustempoga või sellest kiiremini · Jooksud, kus pulsisagedus tõuseb minutis 180 löögini või kõrgemale. Erialase vastupidavuse treening on seotud ja piiritletud konkreetse võistlusdistansiga.(800-1500m jooks) Vastava treeninguga arendatakse peamiselt lihaste ainevahetust, närviprotsesside kulgu, energiavarusid, leelisreservide hulka ja hapnikuvõla talumisvõimet. MEETOD I Meetod I koosneb põhiliselt kahest komponendist(Karikosk 1965: 119). 1
· Sportlastel Ebaregulaarne Südamelöögid ··· · · Hüpoksia, südamehaigused järgnevad üksteisele ebaregulaarse aja tagant Pulsi palpeerimise kohad · a. radialis · a. brachialis · a. femoralis · a. dorsalis pedis · a. carotis · a. temporalis Normaalne täiskasvanud inimese pulsisagedus on 60100x' (korda minutis). Pulsi palpeerimisel jälgitakse Pulsi sagedus ehk frekvents (löökide arv minutis) See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks. Pulsifrekventsi üle 100x' nimetatakse kiireks pulsiks ehk tahhükardiaks. Pulsi suurus (vere kogus, mis pumbatakse soontesse iga löögiga)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
