kehalise töö ajal. Lümfivedeliku liikumist parandab massaaz (eriti spetsiaalne lümfimassaaz). Lümfi soodustatud liikumine tagab kudede parema varustatuse ja kiirema jääkainetest vabanemise ning seeläbi vigastuste kiirema paranemise ja organismi parema seisundi. Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise koormusega, sest ka lihased liigutavad lümfivedelikku edasi. Lümfiringe aeglustub ka madala temperatuuri juures, samuti on selle laiskusel-aktiivsusel tugev seos soolestiku tegevusega. Kõhuõõnes on suured lümfisõlmede kogumikud, mis võtavad osa seedimisprotsessist. Võib öelda, et soe tuba, mõõdukas kehaline aktiivsus ja tervislik toit hoiavad üheskoos lümfiringe tegusa. Peenemate lümfisoonte kestades lihasrakud puuduvad, jämedamate lümfisoonte kestades on need aga olemas, mistõttu lümfisooned sarnanevad ehituselt veenidega.
kehalise töö ajal. Lümfivedeliku liikumist parandab massaaz (eriti spetsiaalne lümfimassaaz). Lümfi soodustatud liikumine tagab kudede parema varustatuse ja kiirema jääkainetest vabanemise ning seeläbi vigastuste kiirema paranemise ja organismi parema seisundi. Lümfiringe aeglustub, kui kehaline aktiivsus on väike ning kiireneb koos füüsilise koormusega, sest ka lihased liigutavad lümfivedelikku edasi. Lümfiringe aeglustub ka madala temperatuuri juures, samuti on selle laiskusel-aktiivsusel tugev seos soolestiku tegevusega. Kõhuõõnes on suured lümfisõlmede kogumikud, mis võtavad osa seedimisprotsessist. Võib öelda, et soe tuba, mõõdukas kehaline aktiivsus ja tervislik toit hoiavad üheskoos lümfiringe tegusa. Peenemate lümfisoonte kestades lihasrakud puuduvad, jämedamate lümfisoonte kestades on need aga olemas, mistõttu lümfisooned sarnanevad ehituselt veenidega.
Nende läbimõõt on 0,3cm-3cm, kujult ovaalsed, ümmargused või neerukujulised. Lisaks filtreerimisele on lümfisõlmede ülesanne lümfivedeliku rikastamine kaitserakkudega, mis oleksid suutelised kehale kahjulikke sissetungijaid ära tundma ja hävitama. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja organismi jahtumine. Lümfiringe aeglustumisel kuhjuvad slakid  vedelik, mis rõhub kudesid ja närvilõpmeid. Mis on lümfimassaaz ja miks see vajalik on? Lümfimassaaz ehk manuaalne lümfidrenaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine massaaz, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast, lõdvestab ja leevendab lihaspingeid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja ainevahetushaiguste puhul.
Tööleht "Immuunsüsteem" Immuunsüsteemi ülesanne on organismi kaitsmine haigusetekitajate eest. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfotsüüte toodavad kõik immuunsüsteemi kuuluvad elundid. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ja toimub bakterite hävitamine. Põrnas toodetakse lagunevad vanad erütrotsüüdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitsereaktsioonide kontroll. Antikeha on organismi kaitsevalk. Õgirakk hävitab haigusetekitajaid. Iga haigusetekitaja vastu on eraldi õgirakud. Vaktsineerimine on väikese koguse bakterite organismi viimine, selle haiguse kergem läbipõdemine organismi sees ning imuunsuse saavutamine vastavale haigusele. Immuunsus on organsimi vastupanuvõime. Kaasasündinud immuunsus on organismi enese vastupanuvõime. Omandatud immuunsus on immuunsus, mis tekib peale teatud haiguse läbipõdemist või vaktsineerimist. Aktiivne immuunsus tekib kui organism on haiguse ke...
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4. aitab eritada jääke Tugielundkond Luustik ja selle kõõluste abil Kolju-kaitseb aju kinnituv skeletilihastest. Selgroog-kaitseb seljaaju Lihased koos vöötlihaskoest. Vaagen-kaitseb Luustik koos luukoest ja seedeelunkonda. ...
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus Immuunsus on organismi võime tõrj...
VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse Vere Hgb näitab mitu g. Hgb on 1l veres - meestel 150 - naistel 120-130 Vere sete on punaliblede settimiskiirus Valgelibled: - kaitse haigustekitajate eest - tekivad: luuüdis, põrnas, lümfisõlmedes - tuumaga rakud - kindla kujuta Vereliistakud: - osalevad vere hüübimisel - kindla kujuta - puudub tu...
AnneVahtramäe Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri
IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas. *PÕRN  asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas. Kuulub keha lümfi-süsteemi. Puhastab organismi mürk ainetest,hävitab haigus tekitajaid. Suureneb mõnede nakkushaiguste ajal. *ANTIKEHAD - Lümfotsüüdid toodavad antikehasid,mis võitlevad haigus tekitajatega. Iga haigustekitaja vastu on oma antikeha. *IMMUUNSUS - Organismi võime tõrjuda mitmesugus...
Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon- Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi
Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju. Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37 kraadi. Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbulist. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Kasutatud kirjandus:
toodab kasvuhormoone ja endorfiine; Käbikeha sünteesib nahapigmente; Kilpnääre toodab türoksiini; Neerupealised toodavad adrenaliini; Sugunäärmed toodavad suguhormoone (nt testosteroon); Kõhunääre toodab insuliini. 25) Immuunsuse mõiste ja organid, mis osalevad immunsüsteemi töös. Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Organid, mis osalevad immuunsüsteemi töös - põrn ja lümfiringe. 26) Lümfiringe ja selle osa immuunsüsteemis. Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. 27) Õgirakkude ja antikehade tootmine. Õgirakke ja antikehasid toodab organism seepärast, et võidelda erinevate haigustekitajatega (õgirakud on esmane kaitse kõikide haigustekitajate suhtes, antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega toodavad lümfotsüüdid). 28) Kirjelda omandatud immuunsust
Põhjused Sagedasemad põhjused: Krooniline maksapõletik (maksatsirroos) Neerupuudulikkus Alkohoolne maksahaigus (alkoholhepatiit) Krooniline hepatiit Pankreatiit ehk kõhunäärmepõletik Südamepuudulikkus Maksakasvajad või kasvajate metastaasid maksas Peritoneumile levinud vähk Rasedushepatoos Haruldasemad põhjused: Maksaveeni tromboos Perikardiit ehk kõhukelmepõletik Nefrootiline sündroom Kõhukelmepõletik ehk peritoniit Lümfiringe sulgus maksas ja lümfiteede kahjustus Nälgus Valkude imendumishäired Hüperaldosteronism ehk aldosteroonisünteesi suurenemine Tuberkuloos Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitlus Kõhunäärmevähk Eosinofiilne peritoniit Mesotelioom Pankreasehaigus Sümptomid Raskustunne alakõhus Õhupalli tunne või täis tunne Kehakaalu ja kõhu ümbermõõdu kiire suurenemine 2 Kõhu ,,loksumine"
(higistamine  suurem osa imetajatest higistab, v.a täisveelise eluviisiga vaalalised) või limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine  imetajad, roomajad, kahepaiksed). 2. Hõõrdumise vähendamine a) liigeste vahel olev liigesevõie b) pisaravedelik 3. Hüdrostaatiline toes  kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju nt erinevad ussid, naha veerikkuse seos kortsude vähesusega. 4. Vesi tagab ringelundkonna töö nt vere- ja lümfiringe. 5. Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel on keskkonnaks veerikas lima; roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a) kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest, b) välistab veekaotuse, c) vähendab ülslükkejõuga raskusjõu mõju, d) joogi- ja urineerimiskeskkond 6. Vesi osaleb meeleelundite töös: nt vees lahustunud kujul tajume maitset; vesi osaleb
tunduvale tõusule. Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. · Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon  ahendavad närvid, laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus. Reflektoorne regulatsioon  pressorretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. · Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe  abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis. Ööpäevas tekib 2-3 l lümfi. Toodab antikehi. Toodab lümfostüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid  täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist. Lümfisoonte iseärasused: Seintes on silelihased. Klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. Lümfisõlmede olemasolu, kus "filtreeritakse" lümfi.
Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis Hanna A. Kari LA11 JKHK 2014 Lümf Väga hea viskoossusega vedel sidekude Koosneb plasmast ja rakkudest, millest enamus on lümfotsüüdid, leidub ka vähesel määral teisi vererakke Väga oluline organismi kaitsereaktsioonides ja transportija Lümfi koostis Keemiliselt koostiselt sarnane vereplasmale 2x vähem valke kui vereplasmas (10-20g/l) Erinevates kehapiirkondades võib lümfi koostis olla väga erinev Nõrk hüübimisvõime, tänu selles sisalduvalt fibrinogeenile Lümfis on ka ainevahetuse jäägid, mida transporditakse kudedest vereringesse tagasi Lümfisüsteem Koosneb: -Lümfikapillaarid -Lümfisooned, eristatakse väikeseid, keskmisi ja suuri -Lümfoidsüsteemi organid, mis sünteesivad lümfi koostisesse kuuluvaid rakke (tüümus, põrn) Lümfisooned Moodustavad koevedeli...
liigtarbimine, sest alkohol teeb vere paksuks ja veri ei suuda enam kiiresti voolata. Põhjuseks võib olla ka suitsetamine, sest suitsetaja nahk on hapnikuvaesem ja seega vähem elastne. Tselluliiti võib tekitada väheliikuv elustiil, kuid samuti ka liigne treenimine, sest tugeva trenni tagajärjel koguneb lihastesse piimhape, mis ei pääse organismist välja, kui uus trenn juba peale tuleb. Tekkepõhjusteks võivad olla ka veel vähene vedelikutarbimus, lümfiringe häired, pärilikkus, vereringehäired, haigused ja antibeebipillide tarvitamine. 1.2. Tselluliidi positiivsed küljed Tselluliidi omanikel on teiste naiste ees mitmeid eeliseid.Tselluliidi olemasolu tõestab, et organismis ei leidu liigset meessuguhormooni testosterooli, mis tähendab, et tselluliidi 2 omanik on viljakas ja jääb kergesti rasedaks. Samuti ei esine liigset karvakasvu ning nahk on pehme
See kõik on seotud sellega, kuidas kinesioteip mõjutab nahka, naha all paiknevaid närve ja lümfiringet vigastatud piirkonnas. Kui lihas on ülekoormatud või vigastatud, siis see muutub põletikuliseks ja tursub. Tursunud lihas survestab seestpoolt nahka, mille tagajärjel kokkusurutud lümfiringe aeglustub. Lümfivedeliku kuhjumisel aktiveeruvad valuretseptorid ja tulemuseks on valuaisting, mis nõrgestab kahjustatud lihast ja aeglustab paranemist. [2] Kinesioteibil on kaks peamist toimet. Esimene toime seisneb naharetseptorite mõjutamises ning stimuleerimises, mille läbi väheneb valu, mis omakorda tõhustab lihaste, liigeste, kõõluste ja närvide koostööd. Teine toime avaldub selle kaudu, et korrektse pealekandmise
TROMBII FIBRII 5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid. N PUNANE verejooks 23. Lümfiringe peatub Lümfiringe – liigub lümf, mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse. Kapillaaridest jõuab lümf lümfisooni mööda regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt lümfijuhasid mööda tagasi venoosesse vereringesse. Roheline –1/4 lümfist saabub mööda paremat lümfijuha tagasi paremasse venoosnurka.
TROMBII FIBRII 5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid. N PUNANE verejooks 23. Lümfiringe peatub Lümfiringe – liigub lümf, mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse. Kapillaaridest jõuab lümf lümfisooni mööda regionaalsetesse lümfisõlmedesse ja sealt lümfijuhasid mööda tagasi venoosesse vereringesse. Roheline –1/4 lümfist saabub mööda paremat lümfijuha tagasi paremasse venoosnurka.
Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide a...
Organismide koostis C H N O P S on põhi bioelemendid.(makroelemendid). Ülejäänud on mikroelemendid (Fe, I, Cu jne). C  keskne elu element (kuulub kõikidesse biomolekulidesse). H  esineb ka kõikides biomolekulides. Mood. vesiniksidemeid biomolekulides. Mida rohkem on biomolekulides vesinikku, seda energiarikkam ta on. N  esineb valkude koostisosades  aminohapetes. Esineb ka energiakandjas ATP-s. Nukleiinhapetes (DNA, RNA). Paljudes vitamiinides, alkaloidides. O  kuulub kõikidesse biomolekulidesse. On tugev oksüdeerija. P  nukleiinhapete koostises, esineb ka ATP-s. S  paaris aminohappes ja mõnes vitamiinis. Na  soola koostises (NaCl). Rakuväline element. K  rakusisene element, leidub kapsas, rosinates. Mg  kuulub luude koostisesse; tähtis klorofüllis; sõltub marjade küpsus. Ca  luukoesse kuuluvad; vähesuse pärast luu hõreneb. Fe- kuulub vere punastes libledes (hemoglobiinis). I  kilpnäärme hormoonis (türoksiin). Na ja K regule...
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine  tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
II Nimeta 1. Naha ül : välisärrituste vastuvõtmine,organismi kaitsmine väliste mõjude eest, osaleb termoregulatsioonis ja eritamises 2. Nahas paiknevad retseptorid: taktiilsed retseptorid ( venitus,surve) ,termoretseptorid(külm,kuum) 3. Võimalusi, mil viisil kaotab organism soojust: naha ja hingamisteede kaudu 4. Tugi- ja liikumiselundkonna funk.: on kehale toeseks,annab kehale kuju, lihased ja luud kaitsevad siseelundeid 5. Seedekulgla osad,mida läbib toit: suuõõs- söögitoru- magu- kaksteistsõrmik- maks ja kõhunääre. Maksanõre abil lagundatakse rasvu ja kõhunäärme abil viiakse toidu lagundamine lõpuni .  peensool (toitainete imendumine verre)  jämesool( seedimata toiduosakesed) Âpärak 6. Inimese seedenäärmed- süljenäärmed, maks ja kõhunääre, mao- ja soolenäärmed, sapipõis ning neerupealsed 7. Maksa funktsioonid: veresuhkru sisalduse kontroll, aminohapete sisalduse kontroll, ...
Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi.
(ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus. RR pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide. Ööpäevas tekib ~2l lümfi.
Rakk- org väike ehituslik ja talituslik üksus, mille esinevad kõik elutunnused (inimesel üle200 raku) Kude-Hulkrakse org sarnase ehituse ja talituse rakud koos rakuvaheainega moodustab koe. Lihaskude- skeletilihaskude e. Vöötlihaskude, südamelihaskude, silelihaskude(veresoonte seinad) Närvikude-Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Epiteelkude (kattekude)- katse/katte funktsioon, limaskest Sidekude-täita eri elundite vahelisi vahesid ja hoida elundeid paigal. Vedelsideaine-veri, luukude, kõhrekude, kõõlused, rasvkude Verereingeelundkond- arterid, kappilaarid,veenid Venoosne- hapnikuvaene , arteriaalne- hapniku rohke Südame osad: parem vatsake, vasak vatsake, parem klapp, vasak klapp Suur vereringe- v vatsake(A)aort(A)Keha kapillaarid(V)õõnesveenid(V) p koda(V) Väike vereringe: p vatsake(V) kopsuarter(V)kopsu kapillaarid(A)kopsuveenid(A)vasak koda(A) Vererakud-punasederüt...
Erinevus seisneb selles, et naha alla viiakse mitte toitainete kokteil, vaid süsinikdioksiid CO2. Aja jooksul muutuvad meie veresooned hapramaks ja ebaelastsemaks ning hapniku ja toitainete rakkudeni toimetamine halveneb, seetõttu hakkab organism tundma n-ö hapnikunälga. Viies naha alla kindla doosi süsinikdioksiidi, võimendatakse seda nälga kunstlikult ühes piirkonnas lühikese aja jooksul, sellele reageerides hakkab organism tööle aktiivsemas tempos: aktiveerub vere- ja lümfiringe injektsiooni piirkonnas, kiirenevad ainevahetusprotsessid, aktiveerub toksiinide ja jääkainete väljutamine. Süsihappegaas mõjub süstimise kohas 4-5 minuti jooksul, seejärel tasapisi imendub ning väljutatakse seejärel täielikult neerude ja kopsude kaudu. Kuid veresoonte ja rakkude aktiivne töö sellega ei lõpe: jätkub aktiivne hapniku transportimine, kollageeni süntees, rasva lahustumine. Seega põhineb
· Hormonaalsed muutused puberteedieas, raseduse ajal, pre/postmenopausi perioodil. Rasva deponeerumist soodustavad muutused organismis - östrogeentaseme tõus, hormonaalsüsteemi funktsionaalsed nihked. · Alkoholi liigtarbimine · Väheliikuv elustiil, rasva ja suhkru liigne osakaal toiduratsioonis, vähene vedelikutarbimus. · Lümfiringe häired, "pehme" sidekude, mis võimaldab vedeliku retensiooni · Pärilikkus · Vereringehäired · Erinevad haigused · Suitsetamine- vähendab sidekoe tugevuseks olulise C- vitamiini imendumist ja aktiivsust, ka hapniku kättesaadavus halveneb Ravi ja salongihooldus. Tselluliiti pole võimalik ära ravida, kuid oluliselt saab parandada inetu kobrutava naha
Pumpamist alustatakse alati kaelapiirkonnast. Võtted on kerged, spiraalsed, ringjad, pumpavad. Võte on nõrgalt suruv. Lümfimassaaz ei tohi tekitada valu ega nahapunetust. Liiga tugevad võtted võivad takistada lümfivoolu. Lümfiringe aeglustub inimesel magades, samuti liikumisvaeguse, ülekurnatuse ja ühekülgse füüsilise töö puhul. Seda soodustavad mehaanilised takistused lümfiteedes, põletikulised protsessid ja organismi jahtumine. Lümfiringe aeglustumisel kuhjuvad slakid  vedelik, mis rõhub kudesid ja närvilõpmeid. Massaazi kaudu mõjustatakse nii rakke kui rakuvaheainet  vere ja lümfi ning sidekoe vedelikke. Samal ajal lükatakse jääkained veresoonte seinte juurde ja nii eemalduvad ka teised ained kiiremini. Toimub organismi puhastumine. Lümfimassaazi näidustused: · akne, punetav vinnitõbi, näo ja silmade piirkonna tursed · armide ravi, plastiliste operatsioonide eel- ja järelravi
Kleopatra piimavann - Luksuslik vanniprotseduur, mis niisutab ja toidab nahka rikkalikult. Piimavann tasakaalustab, rahustab ja elustab nahka. Erilist kosutust pakuvad piimavalgud tundlikule või kuivale nahale. Kinesioteipimine - eesmärk on taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste füsioloogilist liikumist ilma liikuvust piiramata. Kinesioteipimise meetodit kasutatakse nii spordis kui taastusravis lihaste vigastuste ja vere- ning lümfiringe parandamiseks. Kinesioteip leevendab valu ja võimaldab vere- ja lümfisüsteemil toimida vabamalt. Kinesioteipi saab kasutada koostöös teiste teraapiatega kaasa arvatud veeteraapia, massaa˛, elektristimulatsioon jt. Kinesioteip lühendab oluliselt vigastustest taastumise aega. Kinesioteip on maailmas laialdaselt kasutuses vigastuste profülaktilise kui ka taastava vahendina. Kaaniravi - ehk hirudoteraapia läbiviimiseks kasutatakse apteegikaane. Apteegikaanide
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsu...
SISSEJUHATUS Nägu on inimese hinge peegel, mis väljendab kõige elavamalt meie emotsionaalset seisundit, vaimsust ja tervise seisukorda. Silmad, nina, suu ja kõrvad on väga olulised meeleorganid, mis annavad meile enamus informatsiooni ümbritseva kohta. Suu kaudu siseneb toit ja väljub kõne. Peas paikneb aju  inimese tähtsaim tööriist. Piltlikult öeldes, kui kaotaksime pea, ei oleks meil midagi  me ei mõtleks, ei kuuleks, ei näeks, ei räägiks, ei naeraks, ei nutaks, ei sööks, ei hingaks. Sellest lähtuvalt võiks järeldada , et oma pead tuleb amastada ja sellega äärmise hoolitsusega ümber käia. Parim viis selleks on pakkuda endale lõõgastavat massaazi nii näopiirkonnas kui üle kogu pea. Järgnevates peatükkides tulebki käsitlusele massaazi mõju ja Âvõtted, sh mõningad akupressuuri võimalused, täpse- malt orienteeritud just pea piirkonnale selleks, et õppida, kuidas massaazi abil säilitada näonaha head toonust ja säravat jume ...
Massaazitüübid on eraldi lahti seletatud selleks, et iga soovija leiaks endale sobiva terapeudi ja massaazitüübi, mis just tema probleemide puhul kõige paremini aitaks. 1.2.1 Klassikaline rootsi massaaz Algselt Rootsis süstematiseeritud ja üle maailma tavameditsiinis tunnustatud naha-, lihaskoe ja liigeste massaaz, mis on aluseks enamikule teistele läänemaistele massaaziliikidele. Kasutatavad võtted liiguvad pindmiselt sügavamale. Suunatud lihaspingete vähendamisele, vere- ja lümfiringe soodustamisele, liigesliikuvuse parandamisele ning kehasüsteemide tasakaalustamisele, taastamisele ja arendamisele. Tehakse massaazilaual paljale nahale, kuivalt või õliga, arvestades lümfiringe suunda. Massaazilaua puudumisel võimalik teha ka matil. Kasutusel nii haiglates, SPA-des kui salongimassaazina. Võimalik teha väga madala riskiastmega võtteid kasutades ning samuti võimalik õpetada kliendile või pereliikmetele eneseabina. 1.2.2. Lümfimassaaz e. manuaalne lümfidrenaaz
4. kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte seinad on elastsed, seega on veresooned võimelised venima ning kokkutõmbuma. See on vajalik vererõhu ning vere ühtlasema liikumise säilitamiseks. Kui organ ei vaja liigselt verd, siis kapillaarid tõmbuvad kokku ning organi verevarustus väheneb. Seega on veresoonte toonus tähtis. 20. Lümf ja lümfiringe. Lümf - kudedes olev koevedelik. - abistav süsteem , mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis Ülesanded: ¤ tagada immuunsüsteem (immuungloobulite, lümfotsüütide tootmine) ¤ puhastada organismi (filtreeritakse lümfisülmedes lümfi) ¤ reguleerida ringleva vere mahtu ¤ lümfotsüütide produtseerimine ja nende transport Hingamisest.. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine)
lähenemisele keha ja teadvuse vahel, ning on tõestanud oma efektiivsust paljude haiguste ravimisel. · ,,AROOMIMASSAAZ  aroomiteraapia on alternatiivravi, kus kasutatakse aromaatsete taimede õlisid ja vastavat massaazitehnikat füüsilise keha ja psüühika ravimiseks. Oluline on tervisehäirete ennetamine. Aroomimassaaz stimuleerib organismi võimet ise ravida. Massaazi käigus kudede hapniku ja toitainetega varustatus paraneb. Intensiivistub vere- ja lümfiringe. Eemalduvad jääkained ja surnud rakud naha pinnalt. Massaazil on tugev mõju psüühikale. Rahustab, loob sooja tunde, maandab psüühilisi pingeid, pehmendab lihaspingeid, peavalusid, depressiooni. Aroomimassaazi tehakse eeterlike õlidega. Eeterlikud õlid on aromaatsete taimede kergelt lenduvad õlid. Aroomimassaazi liigutused on aeglased ja sujuvad. Näidustusteks on psüühiline väsimus, vere- ja
Tetud hjulk rakke väljub ja muutub mälurakkudeks, osa efektorrakkudeks – mõned päevad a.kehade süntees. Organid, mis on imuunsüsteemi seisukohalt olulised: Lümfisõlmed, lümfisüsteem. Tüümus imetajatel, põrn ja luuüdi. Lümfisüsteem vereringest kudedesse, rakkude vahele siseneb 2-4 liitrit vedelikku. Kuidagi peab see vedelik vereringesse tagais jõudma, see toimub lümfiteede kaudu. Lümfisüsteem töötab erinevalt vereringest ühes suunas. Suundub enne südant veresoonkonda. Lümfiringe ie ole päris sümmeetriline. Mandlid Suuremad lümfisõlmed, paiknevad sellel teel kus hingatakse õhku ja neelatakse toitu. Kurgumandlite pind on väga sur, sest on ahtuline. Lihtsatel organismidel, näiteks silmul on seotud immuunkoed seotud seedesüsteemiga (GALT-gut associated lymphoid tissue). Kaladel mängivad olulist rolli neerud. Kõige lihtsam ehitus on kõhrkaladel, silmul Organid on seotud seedesüsteemiga. Eraldi tüümus ja organite jaotus on imetajatel ja ka lindudel.
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O  C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O  4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Soojuskiirgus ja soojusülekanne selles olukorras enam ei toimi. Inimese maksimaalne higieritus ööpäevas võib küündida kaheteistkümne liitrini. Teiseks higistamise biofunktsiooniks on jääkainete eritamine organismist. Higi koostises kaotab organism põhiliselt vett, erinevaid mineraalsooli, uuread ja lenduvaid rasvhappeid. Viimased annavadki higile spetsiifilise lõhna. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Juba mõneprotsendine veekaotus kehakaalust põhjustab häireid ringesüsteemides - ringleva vere hulk väheneb ja selle kontsentreeritus suureneb. Süda peab intensiivsemalt töötama, selleks et olemasoleva verehulga tasandil tagada aju, neerude ja südame enda nõuetekohane verevarustus. Paratamatult jäävad skeletilihased selles olukorras mõnevõrra vaeslapse rolli, neis häirub ainevahetus ja selle tulemuseks on lihaste nõrkus. Organismi tasandil
18. Kopsuvereringe. Suur mahtuvus – elastsed sooned. Kopsukapillaaride vastupanu on tunduvalt väiksem e verevolu takistus on väiksem. Kopsude veresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust. 19. Veresoonte toonuse regulatsioon. *Neurogeenne regulatsioon – piklikus ajus; veresooni ahendavad ning laiendavad närvid ? *Reflektoorne regulatsioon – pressoretseptorid, baroretseptorid, kemoretseptorid. 20. Lümf ja lümfiringe Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest (B- ja T rakud). Lümfis võivad esineda ka valgeliblede ülejäänud liigid. Lümfotsüüte todavad põrn, harknääre e tüümus, mandlid. 1. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine) Toimub õhu (O2 ja CO2) vahetus väliskeskkonna ja kopsualveoolide vahel. Sissehingamine – välimised roietevahelised ja sisemised kõhredevahelised
Biokeemia BIOKEEMIA MÕISTE JA OLEMUS * Biokeemia on teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. * Biokeemiat võib laiemas plaanis defineerida vee mitmeti: · elutegevuse molekulaaraluseid uuriv teadus; · teadus elava keemilisest koostisest, komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia kui elutegevuse molekulaarseid aluseid uuriv fundamentaalteadus kujunes välja füsioloogia (füsioloogiliste funktsioonide seostamine keemiliste protsessidega elavas) ja orgaanilise keemia (elavas olevate orgaaniliste ühendite iseloomustamine ja süntees) põimunud arengu resultaadina. Biokeemia on kiiresti arenev ja tema tähtsus põhineb: · biokeemia on tuvastanud pal...
eriline kogemus. Selle nimetus Hawaiil on ,,armastuse vool kätest!" Andja ja vastuvõtja toimivad koos: aloha kanal avaneb sinus ja laseb sul nautida tasast tänulikkust olemise rõõmus. Tee enesele see armastav Aloha kingitus. Lümfimassaaz Lümfisoonte ja lümfisõlmede ülesanded on arstiteaduslikult selgitanud 1930. aastal taanlane Thomas Barthold oma väitekirjas - lümfisoonestik eemaldab organismist jääkaineid. Lümfimassaaz mõjutab lümfiringe kaudu vere-, lümfi- ja sidekoevedelikke. Ergutab organismi puhastustööd, stimuleerides lümfivedeliku voolamist lümfiteedes. Teraapia on eriti sobilik neile, kellel on lümfiringe häired, tursed ja vedelikupeetus. Lümfide mõjutamine ei ole valulik, see on õrnalt sooritatav ravimassaaz Masinmassaaz Tänapäeva tehnika ja teaduse areng on teinud võimalikuks asendada ja täiendada inimese tegevust erinevatel aladel. Masinmassaaz on kindlasti paljudele esimesel hetkel võõrastav ja
Keemilise koorimise ajal: 1. Nõrgeneb keratinotsüütide agdeesia, mis põhjustab epidermise eemaldumist 2. Pidurdub melaniini sünteesi 3. Tekib aseptiline põletus, mis omakorda põhjustab fibroplastide aktiviseerumise – tõuseb kollageeni, elastiini ja rakuvaheaine (eelkõige hüaluroonhappe) süntees. Aseptilise põletiku baasil aktiveerub vere- ja lümfiringe, tänu millele paraneb naha jume, aktiviseeritakse epidermise ainevahetust 4. Paraneb bioloogiliste aktiivtoimete imendumine nahka läbi basaalmembraani Naha keemiliste koorimiste kasutamine, eriti pindmiste ja kergemate vormide puhul on efektiivne, kergesti teostatav ja madala riskiastmega protseduur. Kindlasti tõuseb tundlikkus päikesekiirgusele – oluline on korralik päikesekaitse (SPF15 ja kõrgem).
Kusiti on elund, mis ulatub kusepõie põhja sisemisest kusitiavast keha välispinnale. IMMUUNSÜSTEEM JA LÜMFIRINGE Organismi kaitse kahjulike substantside vastu tagavad kattekoed ja immuunsüsteem: katteepiteelide ülesandeks on võõrainete organismi tungimise vältimine, immuunsüsteem hävitab eriliste immuunreaktsioonide abil kõiki võõraineid  antigeene  kogu kehas. Immuunsüsteem reageerib põhimõtteliselt ühtmoodi kõigile antigeenidele. Immuunsüsteemi olulisim osa on lümfiringe. Antigeenideks nimetatakse kõiki aineid, mida organismi immuunsüsteem peab võõraks ja seega vastab neile immuunreaktsioonidega  immuunvastusega. Antigeenide liigid: · eksogeensed (väljast pärit) nakkuslikud (mikroorganismid) mittenakkuslikud (ravimid, toiduained, taimsed ja loomsed tolmud, keemilised ained, koeantigeenid) · endogeensed  muutunud rakud ja molekulid Organismi kaitsetasandid (kaitseliinid): 1
Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, ...
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
Kopsukapillaaride vastupanud tunduvalt väiksem – verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida 10-20% kogu vere mahust 19.Veresoonte toonuse regulatsioon. Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi : 1)neurogeense regulatsiooni– ahendavad närvid, laiendavad närvid – keskused piklikus ajus 2)reflektoorse regulatsiooni – kemoretseprotid (reageerivad verre sattunud ainetele); pressoretseptorid ja baroretseptorid (reageerivad vere rõhu muutumisele). 20.Lümf ja lümfiringe. Lümfiringe on abistav süsteem, mis reguleerib tsirkuleeriva vere mahtu ja vedeliku paiknemist organismis (ööpäevas tekib 2-4L lümfi). Kui veremahtu vaja suurendada -> suureneb lümfivool vereringesse. Toodab antikehi. Toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ja toksilisi aineid – täidab kaitsefunktsiooni. Võtab osa rasvade transpordist – rasvad imenduvad seedetraktist lümfi ja sellega verre. Lümfisoonte seintes on silelihased. Samuti paiknevad seal klapid, mis tagavad
loomade kaitsmine ülekuumenemise eest  higistamine (peale vaalaliste higistavad kõik imetajad). Kassidel on higinäärmed käppade all, sigadel kärsal, üle kogu keha higistavad inimesed ja hobused olid vist. Lõõtsutamine  nt koerad (koera higistamine ei jahuta keha, higinäärmed käppade all) 2. Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti näha ussidel nt vihmaussidel. 3. Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool. 4. Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul, sülje eritamine. 5. Viljastumine ja areng. Viljastumine toimub vees või vett sisaldavas limas. Areng toimub alati vedelikus  vesikeskkond, munas või emakas ühes lootekestas.
Pingutaval lihastööl võib südame löögimaht tõusta kuni 120-140 ml, löögisagedus 200 ja rohkem löögini minutis, minutimaht-25-30 liitrini. Vere juurdevool skeletilihastele suureneb seejuures 22-25 liitrini. 18. Veresoonte toonuse regulatsioon. Neurogeenne regulatsioon: · ahendavad närvid · laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklik ajus · pressoretseptorid · baroretseptorid · kemoretseptorid  hormoonid, mediaatorid, keemilised ühendid. 19. Lümf ja lümfiringe. Koevedelik, mis siirdub lümfisoontesse, muutub lümfiks. Oma keemiliselt koostiselt on see vedelik sarnane vereplasmaga, erinedes sellest valkude väiksema sisalduse poolest (4-5%). Lümf sisaldab vormelemente, millede koosseisus on leukotsüüdid, peamiselt lümfotsüüdid, mis tekivad lümfisõlmedes. Lümfi tekkimine ja äravoolu kiirus on normaalses olukorras võrdsed. Lümfi tekib ööpäevas 2-4 liitrit. Suurtes lümfisoontes on lümfi voolukoorus 250-300 mm/min
Teibi alla volte tekkida ei tohi. Kui teip ei ole mugav, siis tuleb teip lahti lõigata ja uuesti teipida. Teibi eemaldamiseks lõigatakse teip läbi spetsiaalsete õhukeste kääridega. Kergelt ärrituva naha puhul võib teibi lahti sulatada ka vastava liimisulatamisvedelikuga. Kinesioteip Kinesioteibi meetodi avastajaks on Dr.Kenzo Kase. Kinesioteipimise meetodit kasutatakse nii spordis kui taastusravis lihaste vigastuste ja vere- ning lümfiringe parandamiseks. Kinesioteip leevendab valu ja võimaldab vere- ja lümfisüsteemil toimida vabamalt. Kui nahka venitatakse enne teibi asetamist ja selle ajal, teip ja selle all asetsev nahk moodustavad väikeseid kortsukesi, kui kehaosa asetub tagasi keskasendisse. Naha ,,üles tõstmise" efekt suurendab vaba ruumi naha ja nahaaluse koe vahel, paraneb lümfivedeliku pääs lümfidesse. Selle tulemusel suureneb nahaalune ruum ja paraneb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
