jaotuvad: Valged närvikiud müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid somaatilises närvisüsteemis Hallid närvikiud müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Närvirakkude põhiomadused: Erutuvus ja erutuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt Dendriidid toovad impulsi neuronisse Aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Talituselt jaotuvad närvid: Afeentsed ehk sensoorsed ehk tundenärvid erutus viiakse elundist kesknärvisüsteemi Eferentsed ehk efektoorsed erutus kesknärvisüsteemist elundisse Seganärvid sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl.
neuronite uuenemisprotsessis. Aju võimekus sõltub aju välispindala suurusest, teiste imetajate aju ei ole nii kokku volditud. Närv närvikidude kimbud koos sidekoega II PIIRDENÄRVISÜSTEEM Moodustavad närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju. Osa närvisüsteemi juhitavatest tegevustest on tahtelised, teised tahtest sõltumata ehk autonoomsed. JAGUNEB KOLMEKS: I SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid II SOMAATILINE: Kesknärvisüsteemist skeltilihastele signaale viivad motoorsed närvid III AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis, jõudlus suurem - "jookse!" 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis - "seedi!" Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga. Sünapsis võib ülekanne toimuda keemilisel teel:
Skeletilihaskude tahtele alluv kude, seda kontrollib närvisüsteem. Skeletilihased kinnituvad luudele 6. Närvisüsteemi osad ja nende ülesanded KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaaju töötleb informatsiooni ja reguleerib liikumist. Leidub paljudel loomadel, närvisüsteemi elund. Seljaaju Ülesanne on inimest liigutada ja vahendada informatsiooni ja mitmeid reflekse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Sensoorne kesknärvisüsteemi signaale viivad tundenärvid Somaatiline - skeletilihastele signaale viivad närvid. Autonoomne näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid Sümpaatiline ''Põgene või võitle'' Parasümpaatiline ''Puhka ja seedi'' 7. Sünaps närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. Keemiline sünaps ülekandeaine Elektriline sünaps - närvirakud nii tihedalt seotud, et närviimpulss antakse viivitamatult
suurajukoor) Valgeollus koosneb närvikiududest Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse - s u u r a j u k o o r (c o r t e x c e r e b r i ) koosneb hallollusest; F: mõtlemine, õppimine, mälu, unustamine Närvid: Vadged müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid som. Ns Hallid müeliintupega isolaatori roll, vegetatiivses ns Talitluse järgi jagunevad närvid aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) -motoorsed, -sekretoorsed, -vasomotoorsed seganärvid Närvikiu põhiomadus: - erutuvus, -erutuvuse juhtimine Erutuse läbib neuroni keha polaarselt ainult ühes suunas dentriidilt aksonile EX Dentriidid toovad impulsi neuronise, aksoni kaudu juhitakse impulss neuronist välja Juhteteed samasuunalised närvikiudude kimbud. Kulgavad nii ülenevas kui alanevas suunas. Ülenevad e
moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi, valgeaine selle ümber asub perifeerselt. 3. Närvi ehitus – sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp (sensoorsed e. aferentsed ja motoorsed ehk efektoorsed närvid) Funktsiooni järgi eristatakse afentseid ja motoorseid närvikiude. Afentsete närvikiudude kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi, motoorsed annavad impulsse ajust lõppelundisse- lihastesse või näärmesse. Sensoorsed ehk tundenärvid sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. Motoorsed ehk liigutajad närvid sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. 4. Närvi funktsioon. Selgita. (membraanipotentsiaal, aktsioonipotentsiaal) membraanipotentsiaal on membraani erinevatel külgedel esineva elektriliste potentsiaalide vahe, mis on tingitud laetud osakeste erinevast konsentratsioonist
iT Akson pikem jätke, mille kaudu liigub erutus neuroni kehast eemale sE Müeliin Moodustab aksonite ümber kaitsekihi Gliiarakud neuroneid ümbritsevad tugirakud üE Hallaine neuroni kehad ja müeliintupeta dendriidid; sM Valgeaine närvijätked, müeliintupega aksoni kimbud Sensoorsed ehk aferentsed t närvikiud: tundenärvid; Motoorsed ehk eferentsed: liigutajanärvid Kesknärvisüsteem: kontrollib organismi temperatuuri, vererõhku, pulssi, hingamist; e töötleb meeleelundite kaudu väliskeskkonnast informatsiooni; organite ja e organsüsteemide töö; võimaldab reguleerida tahtelisi liigutusi; võimaldab õppida, m mäletada, tunda VIII. Regulatsioon Närvisüsteemis neuronite kaudu on kiirem kui regulatsioon
Maitsmiselund (organum gustus): Eeskätt keelepapillide, aga vähesel määral kogu suuõõne, neelu ja (lastel) huulte limaskestas leidub maitsmissibulaid (ka “maitsepungad”), mis koosnevad retseptorrakkudest ja nende vahel olevatest tugirakkudest. Retseptorrakkude jätked – maitsmiskarvakesed ulatuvad limaskesta pinnale ja reageerivad süljes lahustunud ainetele (kemoretseptorid!). Retseptorrakud annavad erutuse üle aferentsete- e. tundenärvide lõpmetele. Tundenärvid (VII, IX, X peaajunärvi koostises!) juhivad erutuse peaaju maitsmiskeskustesse. Nägemiselund (organum visus): Nägemiselundi moodustavad 2 silma (oculus) ja see on inimese tähtsaim meeleelund – nägemise abil saame üle 75% informatsioonist väliskeskkonna kohta! Nägemiselund (silm) koosneb: Silmamuna (bulbus oculi) (silm kitsamas mõttes!) B. Silma abiaparaadid: 1. Silma (välised) lihased; 2. Silmalaud; 3. Pisaraaparaat.
12. Seljaajunärve on inimesel 31 paari 13. Rinnasegmentidest väljuvad närvid paiknevad (kus?) kõhtmisel poolel ja nad a. moodustavad b. ei moodusta närvipõimikuid. 14. Nimetage seljaajunärvidest moodustunud närvipõimikud ja nende innervatsiooni piirkond Kaelapõimik moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest, paikneb kaelal peapöörajalihase all. Temast lähtuvad lühikesed harud (tundenärvid) kiirjalt kaela, pea ja rinnanahale. Põimiku pikim närv vahelihasenärv on seganärv ja innerveerib vahelihast, osaliselt ka perikardi ja pleurat. * Õlapõimik moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel, kust suundub esimese roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku. Sellest põimikust lähtuvad lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale
Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised Erutuse liikumine mööda refleksikaart: retseptor närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemi poole kesknärvisüsteem info analüüs närvikiud, mis viib info kesknärvisüsteemist eemale lihas Piirdenärvisüst jagunemine: SENSOORNE: Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM: Kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid AUTONOOMNE: Näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid: 1. Sümpaatiline - talitleb aktiivses seisundis 2. Parasümpaatiline - talitleb puhkeseisundis Impulsi liikumine põhineb elektrilaengu muutumisel neuroni membraani sise- ja välispinna vahel. Puhkeolekus on sisepinnal negatiivne laeng, välispinnal positiivne.
Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust ning võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega. Koos piirdenärvisüsteemiga on kesknärvisüsteemil fundamentaalne roll organismi käitumise kontrollimisel. *piirde närvisüsteem. Piirde- ehk perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Piirde narvisysteemi kuuluvad tundenärvid (tsentripetaalsed), närvipõimikud(Gangioonid), liigutusnärvid (tsentrifugaalsed), seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid). Närnirakk Närvirakk(Neoron) on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja
Siin aeglase rütmi juures impulsid liiguvad ka läbi parabioosi alade, sest taastumisprotsessid jõuavad siin kulgeda. Kiire rütmi juures on parabioosi aladel aga veel refraktaarsuse periood, kus koe erutuvus on tunduvalt vähenenud ja erutus edasi ei kandu. · Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud 28. Närvikeskuste omadused. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse
Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ). Perifeerse NS-i moodustised - närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe,mis on väljastpoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse
vahel o Kaitseb haiguste eest (tapab neid) o Kiirendab info edasiandmist närvirakkude vahel o Toestab o Toob närvirakkudele toitu 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Motoorsed ehk liigutajanärvid on ühenduses lihastega; juhivad lihastesse käske närvisüsteemi teistest osadest Sensoorsed ehk tundenärvid on ühenduses meeleelunditega, vahendavad kesknärvisüsteemile signaale organismi seest ja ümbritsevast keskkonnast ____________________________________________________________________ Sensoorne närvisüsteem - närvid toovad retseptoritest signaale kesknärvisüsteemi; sensoorsed närvid Somaatiline närvisüsteem närvid viivad kesknärvisüsteemist signaale skeletilihastele; motoorsed närvid 5. Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded?
Impulssi annavad edasi keemilised ühendid. Keemiline on parem, sest seda on mingil määral võimalik töödelda. Elektriline kantakse kindlasti edasi. *Närvisüsteemi ül: 1. Koguda infot organismi sise- ja väliskeskkonnast. 2. Infot kordineerida (saata õigetesse aju osadesse), analüüsida ja töödelda välja vastuseid 3. Edastada vastused elunditele- efektoritele *Reaktsioon toimub refleksi kaare kaudu. Refleksikaare osad: *retseptorid(tekib erutus e närviimpulss) *tundenärvid(juhivad nrviimpulsse kesknärvisüsteemi) *liigutusnärvid (juhivad närviimp efektoritesse) *efektorid(lihased või näärmed reageerivad) Kaitse haiguste eest Kaitsebarjääri moodustavad: Terve nahk, vere hüübimine, ripsepiteel ja limaskestade eritised, sülg, maomahl(sisaldab soolhapet) Immuunsüsteem. Valed verelibled erinevat tüüpi võivad olla fagotsüüdid(haigustekitajate hävitajad) ja.....
2. Kuidas toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele? Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub peamiselt sünapsis tekkivate keemiliste ainete ehk mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin) vahendusel. 3. Millest koosnevad ja kuidas jagunevad närvid inimese organismis? Närvid inimese organismis koosnevad sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest ja jagunevad: • sensoorsed ehk aferentsed ehk tundenärvid; • motoorsed ehk eferentsed ehk liigutaja närvid; • seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel
ei moodusta närvipõimikuid. 3 10. Millistest seljaajunärvidest moodustuvad NÄRVIPÕIMIKUD, nende suurimad harud ja innervatsiooni piirkonnad: 1) kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS ➔ ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c1-c4/5) ➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 2) õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS ➔ õlavöötme lihased, ülajäsemete lihased ja nahk 3) nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS ➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv
Astrotsüüdid ümbritsevad kapillaare ja neuroneid, kontrollivad ainevahetust. Mikrogliiarakud võivad muutuda fagotsüteerivateks rakkudeks, hävitavad võõrkehasid. Neurogliia: Kaitseb ja toidab neuroneid Närviimpulsi liikumine on neurogliia abil tunduvalt kiirem 4.Mille poolest erinevad motoorsed ja sensoorsed närvid? Somaatiline ja sensoorne närvisüsteem? Sensoorsed ehk tundenärvid meeleelunditega ühenduses olevad närvid, mis vahendavad kesknärvisüsteemile signaale nii organismi sees kui ka ümbritsevast. Motoorsed ehk liigutaja närvid lihastega ühenduses olevad närvid, mis juhivad nendesse käske närvisüsteemi teistest osadest. Sensoorseks NS retseptoritest KNS signaale toovaks tundenärvideks Somaatiliseks NS KNS skeletilihastele signaale viivateks motoorseteks närvideks 5.Kus paikneb hüpotalamus? Tema ülesanded?
Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s. Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud
1)Tingimatud refleksid- On kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid(neelamis-,imemisrefleks) 2)Tingitud refleksid-Kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul.(teadmised, oskused jne) Refleksikaar- refleksi kulgemise tee. Piirdenärvisüsteem Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest. Jaotub talituse alusel kolmeks: 1)Kehaline ehk somaatiline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) 2)Sensoorne ehk tundeline- Retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 3) Vegetatiivne-tahtele allumatud tegevused (siseelundid, näärmed),jaguneb veelkord kaheks: 3.1) Parasümpaatiline- mitteaktiivses olekus (näiteks aeglustab südametegevust) 3.2)Sümpaatiline- aktiivses olekus (näiteks kiirendab südametegevust) SÜNAPS-närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub närviimpulsi ülekanne. Ühe närviraku akson puutub kokku teise närviraku dendriidiga. Keemilise sünapsi ehitus:
KESKNÄRVISÜSTEEMI moodustavad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem võtab vastu informatsiooni kõigilt organismi osadelt ja koordineerib nende tegevust. PIIRDENÄRVISÜSTEEMI moodustavad närvid, mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Piirdenärvisüsteem jaguneb: SensoorNe närvisüsteem, mille alla kuuluvad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. Somaatiline närvisüsteemi, mille alla kuuluvad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid. Autonoomne närvisüsteemi, mille alla kuuluvad näärmetesse, elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid. Autonoomne närvisüsteem jaguneb: Sümpaatiliseks närvisüsteemiks – stress ja füüsiline koormus, kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid, valmistab
Närvisüsteem reguleerib organismi talitlust Närvisüsteem jagatakse kaheks: 1. Kesknärvisüsteem- pea ja seljaaju. Peaaju koosneb paarikümnest miljardist närvirakust e neuronist ning neurogliiast e närvitoesest ( gliiarakkudest) 2. Piirdenärvisüsteem- närvid , mis ühendavad pea- ja seljaaju Piirdenärvisüsteem jaotatakse veel kolmeks: 1. Somaatline närvisüsteem- lihaste töö reguleerivad motoorsed närvid 2. Sensoorne närvisüsteem – tundenärvid 3. Autonoomne närvisüsteem- näärmed, süda , lihased, silelihased ja siseelundite talitus ( tahtele allumatud) Autonoomne närvisüsteem jagatakse kaheks: 1. Sümpaatiline närvisüsteem- akriviseerub stressi ja füüsilise koormuse ajal. ( kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid) „ põgene või võitle“ 2. Parasümpaatiline närvisüsteem- talitab puhkeseisundis, kontrollib seedimist „ puhka ja seedi“ Närviraku ehitus
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed Seganärvid Enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude 10. Erutus läbib närviraku polaarselt ainult ühes suunas dendriidilt neuriidile 11. Sünaps Neuronite puutekontaktid, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele 12. Refleks KNS'i vahendusel toimuv vastureaktsioon ärritusele 13
o Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut Pilet 4 1) Inimese närvisüsteem Ülesanne: loob sideme väliskeskkonnaga; ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus; kordineerib kehaosade talitlust; tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju II. Perifeerseks närvisüsteemiks tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Kesknärvisüsteem kujutab endast hall ja valgeollust. Hall ollus on peamiselt närvirakkude kehad, see koondub tuumadeks e. kindlapiirilisteks keskusteks. Neuron on närvirakk, mis on närvisüsteemi kõige väiksem osake. Inimese peaaju paikneb ajukolju õõnes, milles on avad ajunärvidele, seljaajule ja veresoontele.
ümber. Ehituse alusel: a) müeliiniga kiud- väga kiired, juhivad liigutusi b) müeliinita kiud-juhivad siseelundite talitlust, suht aeglased 3 m/s Talitluse alusel: a) sensoorsed-toovad erutuse KNS-i b) motoorsed annavad käskluse( siruta,painuta, lülitab sisse näärmed) 54.Närvi mõiste ja liigid: Närvid on sidekoega ümbritsetud närvikiud.Närvi liigid: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - ( nt.haistmisnärv,nägemisnärv,) b) Motoorsed ehk liigutajad närvid –nt. keelealune närv, liigutab keelt, söömine c) Seganärvid – nt. seljaajunärvid sensoorsed+motoorsed 55. Selgitage mõisted:retseptor, sünaps, refleks, reflekikaar, ganglion, hallaine, valgeaine. Retseptorid on tundenärvilõpmed, vastuvõtja - sensoorsete neuronite dendriitide lõpmed, mis asuvad kõikides elundites ning võtavad vastu ärritusi nii sise- kui ka väliskeskkonnast.Retseptorid:
ehk teisisõnu müofibrillid.(aktiin,müosiin)(Kui lihaskiud saab närviimpulsi siis aktiini molekulid liiguvad müosiini molekulide vahele.) 29.Skeletilihase kui organi ehituse põhikomponendid,lihase abiseadeldised. Esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped, plokid ning seesamluud. 30.Nimetage keha tähtsamad lihased ja nende funktsioonid(vt töövihiku lõpus olevat tabelit)
- ei levi naaberkiududele ● erutuse levikukiirus erinevates närvikiududes varieerub - erutus läbib neuroni keha polaarselt - alati dendriidilt aksonile (neuriidile)! - dendriidid toovad impulsi neuronisse! - aksoni kaudu juhitakse impuss neuronist välja! 2 Talitlusest jagunevad närvid: 1. AFERENTSED ● sensoorsed e retseptoorsed e tundenärvid ● toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest e retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu
neuronite kehadele, närvikiududele ja veresoontele, on võimelised oma kuju muutes amöboidselt liikuma ja neil on fagotsütoosi võime. Oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste. Närvikiud - tupega ümbritsetud närviraku jätke. 142. Närvikiu liigid Sensoorne ja motoorne 143. Närvi mõiste Närv-erutust juhtiv üksus, mis koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiududekimpudest. 144. Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 145. Selgitage mõisteid efektor, retseptor(eksteroretseptor, interoretseptor, proprioretseptor), sünaps, neuromuskulaarne sünaps, refleks, refleksikaar, hallaine, valgeaine, ganglion, tuum. Efektorid-motoorsed närvilõpmed lihastes ja näärmetes.
Närvisüsteem Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem 11 Koosneb närvirakkudest. Närvirakud saadavad edasi signaale. Sensoorsed ehk tundenärvid Motoorsed ehk liigutajanärvid Peaaju Seljaaju Somaatiline N/S Sensoorne N/S Suuraju Vahendab peaaju ja Juhib kehalihaste Juhib siseelundite Kõige uuem ajuosa kehaosade tööd tööd tööd Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib
närviimpulsi; o Eferentsed ehk efektoorsed ehk motoorsed neuronid kutsuvad esile efekti, panevad liikuma; o Assotsiatiivsed ehk lülitusneuronid peavad kontakti mitme närviraku vahel, loovad seoseid. 105. Närvikiu ja närvi mõiste, närvi liigid: närvikiud on tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest. Närvi liigid: sensoorsed ehk tundenärvid (nägemine, haistmine), motoorsed ehk liigutajad närvid (liigutuse esilekutsumine silmaliigutajanärv) ja seganärvid (sisaldavad mõlemaid kiude, on inimkehas valdavaks). 106. Selgitada mõisted: retseptor, sünaps, neuromuskulaarne sünaps, neuromotoorne ühik, refleks, refleksikaar: · Retseptorid aferentsete närvirakkude dendriitide lõpmed, mis asetsevad meeleelundites, nahas, lihastes, siseorganites jm ning võtavad vastu ärritusi nii
• Rohkelt rakuvaheainet 19)Närvisüsteemi jaotus ja ülesanded Kesknärvisüsteem-peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Autonoomne Motoorne Sensoorne Sisekeskkonna KNS-st skeletilihastesse Retseptoritest kulgevad näärmetesse viivad viivad motoorsed närvid tundenärvid tahtele alluv närvid(tahtele allumatud (tahtele alluv) Sümpaatiline-aktiivne füüsilise pingutuse või stressi korral Parasümpaatiline-aktiivne puhkeolekus 20)Närviraku ehitus ja sünaps Närvirakkude kehad • KNS hallaine • PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked • KNS Valgeaine • PNS närvid • Närviimpulss – närvirakke mööda liikuv elektriline signaal • Puhkepotentsiaal – neuroni membraani sisepinnal
Suurel määral võimalik mõjutada inimese aktiivust ja ärkveolekut. Limbiline süsteem on setoud emotsionaalse motivatsiooniga. Kananahk, hirm , pisarad, kahvatumine ja punastamine jne. KNS'i kõrgeim osa on peaajukoor. Pea ja seljaaju kestad seestpoolt väljaspoole: · Kõvakest- dura mater · Ämblikekst- arachnoidea · Soonkest- pia mater(pehmkest) Ajudevelik- liikvor- paikneb seljaaju kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Peaajunrärvid funktsiooni alusel: · Tundenärvid- sensoorsed · Motoorsed · Seganärvid Miimilisi lihaseid: VII näonärv. Innerveerib näo nahka ja miimilisi liigutusi- kolmiknärv. Tingimatud refleksid on refleksid, mis on pärilikult edasiantavad , kaasasündinud refleksid: Silmaavamis, neelamis ja imemis refleks, köha, aevastus. Tingitud refleksid on refleksid, mis on omantatud mingi aja jooksul elu vältel: Iga päev sama kell ärkad, kuigi vb vajadust pole L ja P. Lühiajaline mälu:
sarkoplasma. Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid. (TV joonis 3) 42. Skeletilihase kui organi ehitus, lihase abiseadeldised: esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped, plokid ning seesamluud. (TV joonis 3) 43. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: lihase algus- ning lõppunkti (kinnituspunkti) vahel toimub kogu aeg kokkutõmme. · Selgroosirgestaja kulgeb kahel pool lülisammast. Koosneb pikimast lihasest ja niude-roide lihasest
Neil on oluline osa närvikoe kaitsefunktsioonis. 141. Närvikiu mõiste: Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. 142. Närvikiu liigid: Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müeliinita kiude. Funktsiooni järgi eristatakse aferentseid e. tundenärvikiude ja eferentseid e. motoorseid närvikiude. 143. Närvi mõiste: Närv on sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimp. 144.Nimeta närvi liigid ja nende lühiiseloomustus: a) Sensoorsed ehk tundenärvid - sisaldavad tsentripetaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele. (I haistmisnärv, II nägemisnärv, VIII esiku-teonärv). b) Motoorsed ehk liigutajad närvid - sisaldavad tsentrifugaalkiude, mis juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele. (III - silmaliigutajanärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, IV - plokinärv, VI - eemaldajanärv, VII - näonärv, sisaldab parasümpaatilisi kiude, XI - lisanärv, XII -
1) KESKNÄRVISÜSTEEM- (pea- ja seljaaju) Ülesanded: Saadud info sorteerimine, salvestamine. Kesknärvi süsteemis asuvad enamus närvirakkude kehad. 2) Piirdenärvisüsteem (teised kehanärvid) Ülesanded: Info liikumine. *PNS'is asuvad närvirakkude pikad jätked. a) Somaatiline ehk kehaline- Juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b) Tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) VASAK JA PARM AJUPOOLKERA Närvirakud, Sensoorsed, tundenärvid.. Närviraku ehitus. Suuraju- Õppimise ja mälu keskus. Õppimine- Suurendab ajurakkudevahelisi kontakte Mälu- närvisüsteemi võimet asju meelde jätta ja meelde tuletada Lühimälu Sensoorne- 10 sekundit hästi meeles primaarne- meeldejätmiseks, korrata, ümber kirjutada, .... ... VÄIKEAJU Juhib lihaste koostööd ja tasakaalu. PIKLIKAJU Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamist ja südametegevust) KESKAJU
Sarkolemmi all on tuumad. Vöötlihaskiu sees paiknevad aga omakorda kokkutõmbevõimega elemendid ehk teisisõnu müofibrillid. 57-59. Lihase ehitus, erinevad kujud ja abiseadeldised. VAATA JOONIST! 3 Esmatähtis on lihaskiudude kimp, mille ümber ringlevad veresooned (verekapillaarid) ja mida katab sidekude. Lihaskiu peal paiknevad tuumad. Iga lihas on varustatud kolme liiki närvidega: motoorsete (juhivad kokkutõmmet), sensoorsete (tundenärvid) ja vegetatiivsete närvidega (reguleerivad lihase ainevahetust). Luudele kinnitub lihas kõõlustega. Lihase abiseadeldised on sidekirmed, sünoviaalpaunad ja- tuped, plokid ning seesamluud. 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: Llihase algus- ning lõppunkti (kinnituspunkti) vahel toimub kogu aeg kokkutõmme. * Selgroosirgestaja kulgeb kahel pool lülisammast. Koosneb pikimast lihasest ja niude- roide lihasest. Kui kinnituvad kaks poolt, siis läheb selg sirgu
Hallaine keskel on seljaaju vedelikuga täidetud kanal. 31 paari seljaaju närve. Seljaaju ülesanded: · Talitleb reflektoorsete reaktsioonide keskusena, juhtides kaasasündinud ehk tingimatuid reflekse. · Talitleb juhteteena, sest on vahejaamaks erituse liikumisel peaaju ja ülejäänud keha vahel. Piirdenärvisüsteem Jaotub talitluse alusel kolmeks: 1. Sensoorne ehk tundeline: selle moodustavad retseptoritest kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid. 2. Somaatiline ehk kehaline: selle moodustavad kesknärvisüsteemist skeletilihastele signaale viivad motoorsed ehk liigutajanärvid. Reguleerib suhtlust väliskeskonnaga kui ka tahtlikke liigutusi. 3. Vegetatiivne ehk autonoomne: selle moodustuvad närvid, mis viivad signaale elunditesse, näärmetesse ja silelihastesse. Reguleeritakse tahtele allumatuid talitlusi. Vegetatiivsel närvisüsteemil. on 2 vastandliku toimega
Pilet 4 1. Inimese närvisüsteem, peaaju seos mäluga. Mälu. Närvisüsteem Ülesanne: loob sideme väliskeskkonnaga; ühendab ja kooskõlastab kehaorgansüsteemide tegevuse, reguleerib näiteks skeletilihaste tegevus; kordineerib kehaosade talitlust; tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvus, emotsioonid ). Somaatiline e. kehanärvisüsteem jaguneb: I.Kesknärvisüsteemiks, mis on pea-ja seljaaju II. Perifeerseks närvisüsteemiks tundenärvid (tsentripetaalsed) närvipõimikud, ganglionid liigutusnärvid (tsentrifugaalsed) seganärvid (tunde-ja liigutusnärvid) Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on ühenduses pea- ja seljaajuga. Tundenärvid toovad signaale tundeelunditest ja liigutusnärvid viivad käske näiteks lihastesse ja näärmetesse. Need närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe. Ganglionid on väikesed moodustised närvide teedel, neis toimub erutuse ümberlülitumine sünapsite abil.
-.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest 143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse
-.müeliinkiud- ümbristeb Schwammi kest, seespoolt müeliini kest FUNKTSIOONI JÄRGI: - Aferentsed e. tundenärvikiud-nende kaudu saab erutust retseptoritest kesknärvisüsteem - Eferentsed e. motoorseid närvikiud-annavad impulsse ajust lõppeelunditesse,lihastesse või näärmetesse 142. Närvi mõiste- koosneb sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest 143. Nimeta närvi liigid, nende lühiiseloomustus. Näited! Sensoorsed e tundenärvid- juhivad erutuse närvisüsteemi perifeerselt osalt tsentraalsele NT. Haistmisnärv, nägemisnärv Motoorsed e liigutajad närvid- juhivad erutuse närvisüsteemi tsentraalselt osalt perifeersele NT. Silmaliigutaja närv Seganärvid- juhivad erutuse mõlemas suunas NT. Seljaajunärvid 144. Selgita mõisted: Efektor- motoorne närvilõpe, nende kaudu toimub närviimpulsside ülekanne närvilt lõppelundisse
- III paar silmaliigutajanärv; - IV paar plokinärv; 30 - V paar kolmiknärv; - VI paar eemaldajanärv; - VII paar näonärv; - VIII paar esikuteonärv; - IX paar keeleneelunärv; - X paar uitnärv; - XI paar lisanärv; - XII paar keelealune närv. Peaajunärvid erinevad funktsioonilt, järelikult ka närvikiudude koostiselt ja innervatsiooni piirkondade poolest. Ühed neist (I, II, VII) on tundenärvid, teised (III, IV, VI, XI, XII paar) motoorsed, kolmandad (V, VII, IX, X paar) seganärvid. 6.8. Vegetatiivne (autonoomne) närvisüsteem. Vegetatiivne närvisüsteem reguleerib ja kohandab paljude elundite talitlusi organismi vajadustega. Närvisüsteemi vegetatiivne osa jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. Siseelundeid innerveerivad tavaliselt mõlemad süsteemid. Kui näiteks ühe süsteemi
16.Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. • Moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe • Müeliintupega ümbritsetud nn. valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju valgeolluse ning osalevad perifeersetes närvides • Müeliintupeta nn hallid närvikiud kulgevad peamiselt vegetatiivsetes NS-s Jaguneb: - sümpaatiline - parasümpaatiline --- Närvide jaotus talitluse järgi: 1) aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i 2) Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. 3) seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid - närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis koosnevad närviraku
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
INIMESE ANATOOMIA KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest...
INIMESE ANATOOMIA 2006/2007 (KTB 6001) KONTROLLTÖÖ I 1) Koe mõiste? Kudedeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumikke. Kudesid on neli põhigruppi. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus 1) EPITEELKOED katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt, moodustab näärmeid. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on regeneratsiooni võime, etendab olulist osa haavade paranemisel. 2) SIDE e. TUGIKOED Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. 3) LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. 4) NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivates...
müeliintuppedega. Närvikiud aga seovad üksikud närvisüsteemi osad omavahel ning koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (ülesandeks erutuse edasikandmine). Perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid, mis kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluse järgi jaotatakse närvid: 1. Aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu kesknärvisüsteemi. 2. Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid viivad erutuse kesknärvisüsteemist elunditesse kas otseselt (somaatiliselt) või ganglionite kaudu (vegetatiivselt) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. 3. Seganärvid sisaldavad nii aferentseid kui ka eferentseid kiude.
annaabi.ee 
