Inimese füsioloogia (3)

Inimese füsioloogia
kuidas organism funktsioneerib.
Täiskasvanud in on 70% vesi organismis. Kudedevahelises, rakkude vahelises koostises. Organismi vesi on vesilahus .
Sisekeskkond- veri , lümf, koevedelik. Kindel koostis.
Veri on sidekude. Koostis jag kaheks- vererakk, vereplasma . Kindel ül.
Vereplasma 55% verest. Koosneb veest, lahustunud toitained . Rasvad lümfi. Vereplasma kaudu trasporditakse veres sinna kus organism neid kõige rohkem vajab.
Hormoonid reguleerivad kogu organismi talitlusi ja reguleerivad organismis toimuvat. Trasporditakse erinevaid antikehi, mis tagavad meie organismis immuunsuse. Trasporditakse edasi muid aineid.
Verel on 3 ül.
1. trantspordi funkts. Vereplasma, punased verelibled tähtis ül. Transpordivad organismis laiali hapnikku. ka. Hingamisfunktsioon (transport. Hapniku laiali).
2. miljöö- vere koostis võib muutuda, säilitada sisekeskkonda teatud kindlates piirk. Ei tohi ületada lubatuid piire .

kaitsefunkts. Kaks erinevat rühma. Esimesed täidavad vererakud e vereliistakud- verehüübimisfunkts( ei tekiks olukorda kus tekib tugev verekaotus ), teist täidavad valgeverelibled, võitlus erinevate bakterite vastu, organismi immuunsuse tagamine. Veri ringleb organismis.
Vere osmootne rõhk- kui palju erinevaid aineid on vereplasmas lahustunud.
Vere onkootne rõhk- kui palju on vereplasmas valke. Hoitakse verd veresoonkonnas.
Vere reaktsioon - palju on happelisi ja aluselisi ühendeid, happelised happelise suunas, aluselised leeliselise suunas. Veri on nõrgalt aluseline reaktsioon, 7ph, venoosne veri happeline, 7,35 ph.
Verel on olemas kindlad mehhanismid mis ei lase verd muutuda liiga happelisemaks.
Puhveromadused- omased nõrkadele, kui tekivad tugevad happed , siis puhveromadused aktiveerib. Võimaldavad verel hoida verd kindlates piirk. 4 süsteemi.
Karbonaatpuhversüsteem- trantsp pidevalt süsihappegaasi, transp. Kopsudeni.
Hemoglobiinipuhversüsteem- transp süsihappegaasi, väiksem osa
fosfaatpuhversüsteem- neutraliseerb aluselisi
vereplasma valkude puhversüsteem- neutraliseerb happelisi, aluselisi produkte.
Punalibled . On kõige arvukam rakutüüp organismis, iga 5s organism on punalibled, 1/3 on hemoglobiin , kaksikkuju nõgusus, tme pindlala muutuks võimalikult suureks. Ül on transp hapnikku(punaverelibled), hemoglobiin, sisaldavad punaverelibled. Saab ära määrata i veregrupp .
Hemoglobiin-hapnikku transportija. Naistel madalam, meestel suurem. Tingitud keha massist. Valguline ühend, koosneb valgust, globiinist, iga e sisaldab ühe rauamaaki. Raud transp. Hapnikku. Organismis peab olema vajalikul hulgal rauda. Rauda saab punasest toidust.
Kui hemoglobiini hulk laneb alla 100 , siis organismis tekib väga tugev hapnikkupuudus. Ülemine piir on 170 , veri läheb liiga paksuks.
Vere grupid avatastati 1901 aastal, punaverelibled võivad sisaldada aglutinogeeni, vere kokkukleepimine, a ja b.
Aglutiniin jag alfa ja beeta
aglutinatsioon vere kokkukleepimine, tekib siis kui doonori aglutinationigeen puutub kokku aglutiiniga, sama, tekib vere kokkukleepimine.
0 veregrupp- mõlemad aglutiniin, universaalsed doonorid
a veregrupp, universaalsed retsitentsid
b veregrupp
ab veregrupp
d aglutionigeen, 1955, 56 avastati, nim reesuspos, kelle veres on, kellel ei ole reesusneg.
Tekivad anikehad, mis hakkavad võõra vere vastu tegutsema, tekiv vereosakeste kokkukleepimine.
Leukotsüüdid ehk valgedverelibled, antikehade tootmine, võõrkehade vastu võitlemine. Tuumaga rakud . 1 osa granülotsüüdid, 2osa monotsüüdid. Igal liigil erinev ül täita.
Leukotsüütide ül- bakterite hävitamine, teostavad neutrofiilid, veres on olemas suurel hulgal baktereid, võime liikuda varesoonkonnast välja kudedesse.
Valguselise päritoluga võõrvalkude ümbertöötlemine- bakterid , viirused jne
immunoloogiline kaitse-teostavad lümfotsüüdid, kaitsekehad, mis aitavad võidelda erinevate haigustekitajate vastu. Tagada immuunsuse tagamine. Immuunsuse tagamisest võtab osa terve immuunsussüsteem, lümfisõlmed- toodetakse antikehi, mandlid produtseerivad lümfotsüüte, põrn talitleb suuri lümfotsüüte, harknääre toodab hormoone, reguleeritakse lümfotsüütide koostist, lümfi kaudu transp erinevaid lümfotsüüte.
Trombotsüüdid e vereliistad, verehulk kõigub ööpäevaringes, sõltub elu ja töö rütmist. Vere hüübimise tagamine, rahuolekus trombotsüütide hulk langeb. Kui verel ei ole võimet teostada verehüübimist, verehüübimatus. Hemofiilia e kuningate haigus. Päritav haigus. Seda põetakse meesliinipidi, edasi antakse edasi emalt pojale.
Vere hüübimine- vere füüsikalis keemiliste omaduste muutumine, muutub zeleetaoliseks trombiks. Trombiin on olemas mitteaktiivne ja aktiivne olekus. Veresoonekatkestus, tekib trauma , eristatakse tromboplastiini. Sulgeb veresoonekatkestuse, hoiab ära vere väjumise veresoonkonnast. Paistakase verre kus toimub verekatkestamine.
Kehaline töö. Aktiivses olukus muutub vere reaktsioon, piimhappe, muudavad vere happelisemaks. Vere ph võib langeda 7,0, väga aktiivses olekus. Vere oh muudab piimhappe. Valu on põhjustataud piimhappest. Tugev higieritamine, vere muutub paksemaks, tõuseb kõikide veregruppiude hulk.
Vereloome. Vererakud on lühike eluiga. Erütrotsüüdid elavad 120 päeva, toodetakse punases luuüdis, lagundatakse maksas . Leukopoes,leukotsüütide taastootmine organismin, lühem eluiga 2-3 päeva. Trombotsüütide eluiga on 10-12 päeva.
Süda.
Lihaseline elund. Seest õõnes. Kaks koda ja kaks vatsakest. Süda saab toimida pumbana. Lihasel on võime kokku tõmbuda. Süstol-südame kokkutõmbumine. Süstol- vere väljutamine vere ringesse, südame lihase lõõgastumine- toimub kodade ja vatsakeste kokkutõmbumine. Vasak pool suur vereringe , parem pool kopsuvereringe- venoosne veri. Paremasse kotta paremasse vatsakesse.
Südame lihas. Südame erinevad osad teevad erineva võimusega tööd. Vasak vatsake töötab raskemini, suurvereringe on pikem, vastupanu vereliikumisele on suurem, veremahud on ühesugused. Tema lihas on paksem kui teistel südameöönte seinetl. Südamelihase paksenemine -hüpertroofia. On võimalik südant treenida. Suudab rohkem verd välja paisata, seda aeglasemalt, vähem kordi võib süda kokkutõmbuda. Südame lihas peab olema treenitud.
Südametsükkel koosneb süstolist, diastolist. Südamelihast varustavad pärgarterid. Lõõgastumise ajal täituvad pärgarterid verega. Töötamise ajal paiskavad välja. Südamelihas tõmbub kokku- südame löögisagedus e pulss. Näitab mitu tsüklit mahub 1min. Kokkutõmme tekib sellepärast et südamelihases on olemas elektijaam, mis kogu aeg toodab elektrilisi impulsse,mis kutsuvad esile erutusseisundi hetke e lihaselise kokkutõmbe reaktsiooni. Asub seal kus õõnesveenid saabuvad paremasse kotta. Impulssid tekivad automaatselt. Südameautomatism, tekitada temas endas erutusimpulsse, mille tulemusena lihas kokkutõmbub. Vanus võjutab oluliselt südame löögisagedust. Täiskasvanutel ja lastel on löögisageduses suur vahetus. Vastsündinud 130-140min-süda väike, lihas nii nõrk. Naistel on südamelöögisisaldus suurem, lihasejõud on väiksem kui meestel, hormonaalne taust on erinev. Eluviisid . Suitsetamine tõstab, alkohol, magamatus , väsimus, ülepinge. Kehaline aktiivsus, mida treenitum on in seda madalamaks jääb löögisagedus. Emotsionaalsest seisundist. Ns annab impulsse neerupealistesse, mis toodab adrenaliini- paneb südame kiiremini käima. Keha asend. Ortostaatiline prognoosiks- 15 sek lamades , püstiss asendis, löögisagedus. Kui löögisagedus tõuseb min üle 20 korra, siis see näitab on tegemist pingeseisundiga, üleväsimus, närvilisus, ületreenitus, jääb 20 piiresse, näitab et rahulik, stabiilne.
Automatism-südamelihase võime tekitada impulsse.
Siinusarütmia- südatsüklite ajaline erinevus.
Südamelöögimaht. Südame maht on kuni 300ml verd. Ühe löögimaht on 60-80ml. Kehalise töö ajal võib maht tõusta kuni 140ml. Sõltub lihase tugevusest,vere kogusest.
Südame minutinaht. 60-70x löök 1min. Rahuolekus on vere hulk 5-6l. Kogu organismist käib läbi verd 1min jooksul. Kehalise töö ajal ¼ pumpab 3ämbritäit verd. Mida suurem on hapnikuvajadus , seda suuremaks peab tõusma minutivajadus.
Südamelihase kokkutõmbumine on südame tiputõige.
Süstoolne toon-tekib süstoli. Kui toonides on kahinad, siis klapp ei sulgu hästi, veri tuleb läbi, südame toone on võimalikult üles kirjutada. Monograafia abil saab vaadata erinevaid südametoone.
Tsüklite erinevus ei toni olla 20 % pikem, kui kaum siis ei tööta enam süda korrapäraselt, tekivad ekstra süstolid, lisa impulssid. Südame impulssi ja diastoli vahekord muutub ebaühtlaseks.
Erutusejuhtesüsteemis on automatismi võime olemas, madalamatel on nõrgem, kui siinussõlemes impulsse pole, võivad alumised võtta üle. Erutus antakse närvirakult organitele. Erutus läheb üle lihaselt närvile.
Elektrokardigramm e südame film . Eletrilised muutused. Erutuslihases on ainult elektrilised muutused lihases . Elektrotüüdid reag. Elektrilisetele muutustele, saame teada mis toimub südame lihases, kuidas erutuse levik toimub südame lihases. Sakid pos kui suunatud üles, kui alla siis neg. psak näitab kuidas levib erutus kodades. Qdrssak erutuse levik vatsakestesse. Sakkide kõrgused, osa pos võib muutuda neg. Milline on saki kuju, kestvus, kuidas toimub erutuse levik südamelihases.
Vereliikumine veresoontes allub hemodümnaanikale seaduspärasusele. Mida suurema rõhu all veri liigub seda suurem on soodustus . Veresoonte pikkusest, mida pikem on vereringe seda suurem on takistus vereringele. Mida suurem on torude läbimõõt, seda väiksem n takistus ja vastupidi.
Vere hulk. Mida suurem on vererõhk, seda suurem on ka vere hulk, ja mida suurem on veresoonte takistus ja seda suurem on veresoonte läbikäidavus.
Vere liikumist veresoonkonnas iseloom. Verevooli mahtkiirus -kui suur verehulk läbib veresoont 1min. Verekeskmine joonkiirus- vere keskmist vereringe aeg, ki kiirelt teeb veri täisringi veresoonkonnas.
Vererõhk. Rõhk mille all veri voolab veresoonkonnas. ˇveri ringleb kogu aeg. Veresoonte elastsus . Kui veri paisatakse veresoonde, siis pakseneb. Kui vereringe takistus suurenes, vererõhk tõusis, veri suruti veresoonkonnas edasi. Veri koguaeg liigub, kuna rõhk püsib. Kui veresoonte takistus langeb, rõhk tõuseb. Kogu aeg muutub. Kui veri paisatakse veresoontest välja, rõhk tõuseb, ülenevad vererõhk. Püsib u 110-120 mm hg, alumine 60-80 mm hg. Vahe on 40 mm hg e pulsirõhk. Ei tohi minna liiga suureks.
Veresõrhk muutub kui palju paisatakse verd südamest välja, sõltub vanusest, kehalisest aktiivsusest. Lastel on vererõhk madal, kuna veresooned on elastsed. Ülemine 70-80mm hg, alumine 40-60 mm hg. Vereringe takistus mõjutab rohkem vereringe süstoolset.
Normi piirid. Üle on hüpertoonia, alumine hüpotoonia. (alla 100mm hg).
Vere liikumine veresoonkonnas iseloom. Veresoone võnkumine e pulsilaine leviku üleskirjutus. Kõver joon, veresoon venitatakse välja. Punktis e lõppeb veresoone väjutamine, tõmbab soone kokku. p. F sulguvad veresooned, põkkub tagasi veresoonkonda.
Vereringe kapillaarides. Mida lähemale kapilaarsüsteemile, seda väiksemaks jäävad süstoolse ja diastoolse vahe, kaovad ära. Venoosne süsteem. Madalam, neg, vere edasiliikumist ei ole, on teised mehhanismid mis panevad vere edasi liikuma. Toimub hapniku vahetus kudede vahele. On olulinete jõuaks kõik toitained edasi anda. Kui vajadus suur ei ole, siis on osa kapillaare suletud, kui tekib vajadus siis suletavad avanevad . Kui meil vereringe läheb väga intensiivseks, kui ei jõua verekapilaaridest läbi minna, tekib verepais. Kapilaarvõrkustik anostomoos . Viivad osa verd otseteid pidi kapilaarvõrkustikku. Arteriaalse ja venoosne vereringe vahe.
Vereringe veenides. Rõhku enam ei ole, mis verd südame poole edasi pumpab. Surutakse verd edasi raskustungi toimel. Surub vere koguaeg edasi. Veenides on olemas klapid , mis lasevad liikuda ainult ühes suunas. Vereliikumisele on soodustav tegevus hingamispump. Muutub rindkeresisene rõhk, kui me hingame. Hingamine põhjustab rõhu muutusi rindkeres , mille tulemusena venoosnes süsteemis imatakse kogu aeg üles. Lihaspump. Veenides surutakse verd kogu aeg edasi. Kui see äkki lõppeb, siis tagasivool südamesse langeb järsku, võib tekkida minestus. Et ei tekiks ajuverevarustus häiret.
Vereringe väikeses vereringes. Mahtuvus on suur. Veresooned on hästi elastsed. On hästi varustatud otseteed.
Lümfivereringe. Vereringe abistav süsteem, reguleerib veremahtu. Ööpäevas tekib 2-4l lümfi. Toodetakse antikehi. Lümfisõlmedes toodetakse lümfotsüüte. Transpordilümf täidab transp.funkts. Rasvade transp.
Lümfisooned. Silelihased on seintes, sooned on sarnased veenidega, on olemas klapid, mis tagavad ühesuunalise voolu. On olemas lümfisõlmed, igasuguste bakterite väljafilteermine.
Südametalitluse regulatsioon . Siinussõlmes saab mõjutada südames. Uitnärv, mis pidurdab südame talitlust. Rahuolekus on uitnärvi mõju südamele suurem, kehalise töö ajal läheb ülekaal sümpaatiliste närvide mõjul. Siinusarütmia kaob kehalise töö ajal. Mõjutavad keemilised ühendused mis veres on, adrenaliin, tõstab verelöökide sagedust. Kilpnäärmehormoonid tõstavad südametegevust, mõjutab kesknärvisüsteemi talitlust, muudab kiiremaks, mis omakorda mõjutab südame tööd. K ja ca ioon on ained, mdia peab piisavalt organismis olema, et süda saaks tötada. K ioonide puudusel tekivad lõõgastusfaasis häired, saab banaanis, rosinad, mesi . Ca ioonid on kokkutõmbe seiskohalt väga olulised.
Veresoonte toonuse regulatsioon. Keskmised asuvad piklikusasjus, toimub veresoonte regulatsioon. Erinevate keemiliste ainete abil. Rõhumuutused.
Tööpuhene hüpereemia. Alarmseisund e adrenaliin. Valikuline toime, lainedav veresooni ajus, südames, intensiivselt töötavas organis või südames. Ahendab veresooni. Selle tulemusena veri paigutakse organismis ringi, võetakse ära kus pole vaja ja paigutakse sinna kus on seda kõige rohkem vaja.
Hingamisprotsess. 4 osa ventilatsioon e välimine, gaasivahetus , gaaside transp, gaasivahetus kudedes.
Ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskonna ja kopsualveoolide vahel, tagab ventilatsiooni sisse ja väljahingamine. Sissehingamine. Kõik gaasid ja gaasidesegud on omadus liikuda alati kõrgemarõhu poolt madalama rõhu suunas. Selleks et õhk väliskeskonnast kopsudesse jõuab, tuleb tekitada olukord et rõhk väliskeskonnast olen kõrgem. Sissehingamislihased peavad kokkutõmbuma. Rindkeremaht suureneb. Rõhk rindkere sees langeb. Rõhk mis väljas on liigub madalama rõhu suunas. Väljahingamine. Passiivne tegevus. Hingamiskeskusest tuleb impulss. Automatismi võime. Lihased lõõgastuvad, roided oma raskuse toimel vajuvad algelisesse tagasi. Sügavamalt hingates tuleb abi võtta sisse ja väljahingamislihased.
Kopsudeventilatsioon on õhuhulk mis käib kopsudest läbi 1min jooksul. Kaks näitajat. 1Hingamismahust korruatatakse hingamisagedusega. Me ei hinga täpselt sama palju sisse kui me hingame välja. Organism tarbib natuke rohkem hapnikku kui eritub süsihappegaasi. Hingame rohkem sisse ja välja vähem.
Surnud ruum. Kui me hingame sisse, täituvad ülemised hingamisteed , toimub gaasivahetus. Õhuhulk, mis ei osale gaasivahetuses e surnud tsoon. Jag 2ks. Anatoomiline ja alveolaarne. Sõltub anatoomilistest muutustest. Läbi nina sisse, puhastav efekt. Nina kaudu sisse, suu kaudu välja. Soojust ära anda.
Naised hingavad rinnalihasetega.
Kopsude üldine mahtuvus. Hingamismahtu saab suurendada reservmahu arvelt. Eluline maht koosneb hingamismahust, sissehingamisreserv maht ja väljahingamisreserv maht. Fumktsionaalne jääkmaht. Sõltub kui häsi või halvasti saab hapnikuga varustatud, mida väiksem, seda rohkem on võimalus organismi hapnikuga varutastada.
Gaasivahetus kopsudes. Gaasid liiguvad kõrgema rõhupool madalama rõhu poole. Gaasi partsiaalrõhk näitab milline õhk kuulub ühelt või teisele gaasile. 760 mm hg mererõhupinnast.
Gaaside transp verega. Veres olev hapnik tuleb transp kudedesse. Hemoglobiin transp. Verd kudedesse.igas gr veres on meil 20,4 ml hapnikku. Hemoglobiin muudab vere punaseks. Kui on hapnikuga seotud helepunaseks, kui annab ära siis muutub tumepunaseks. Kui higame õhuhapnikku, u 96% seotatakse hapnikuga. Sõltub osarõhk veres, mida suurem on seda tugevamini hapnik ja hemoglobiin seotatakse. Mida nõrgemaks jääb, jääb ka side, annab hapnikku ära. Mida kõrgem on temp seda nõrgem on hapniku ja hemoglobiini tase. Vere ph. Kui tekib rohkelt laduprodukte, siis omakorda soodustab äraandmist kudedele. 10%co lahustub veres.
Kessontõbi. Madala rõhu tingimustes on õhk hõre. Kui sukeldume, siis kõrgerõhu tulemusena lahustub organismi kudedes. Kui me tõuseme kiiresti normaalrõhu juurde tagasi. Gaas vabaneb õhumullideni, tungib kõikjale, ka verre. Võib sulgeda veresooned, võib tappa. Abivahendita ei tohi sukelduda liige kõrvale. Tõusmiseks on kindlad piirangud. Lämmastik läheb kõrge rõhu toimel kiiresti kudedesse. Kasut. Heeliumi segusid.
Hingamiseregulatsioon. Hingamiskeskus piklikaju . Jag kaheks. Sisse ja väljahingamiskeskus. Co ülejääk on ohtlikum olukord kui hapnikuvaegus .
Seedimine. Seedimisprotsessi eesmärk-toidu peenestamine. Töötlemine seedetraktsis. Toidu edasiliikumist, toidu imendumine. Keemiline töötlemine, sapp , soolhappe.
Seedimine seeõõnes. toitained( valgud , rasvad, süsivesikud-saame toidust), süsivesikud lõhustatakse disahhariidideks, imenduvad monosahhariidideks. Valgud lõhustatakse aminohappded, rasvad lõhustatakse rasvhapped ja glütseroos. Suus toimub toidu maitseomaduste kindlaks tegemine. Tehakse kindlaks maitseretseptor. Haistmisretseptorid. Mida paremini me toitu närime seda paremini on toitu seedida. Suhu tuleb sülg, süljenäärmed toodavad sülge. Limasem sülg. Vedel sülg. Esimene seedenõre seedetraktis, sisaldab amülaasi ja maltaasi, mis lõhustavad süsivesikud. Lagunevad-magusad süsiveskud. Mida kauem närida seda magusamaks läheb.
Seedimine maos. Magu on kaetud seespoolt limaskestaga, on kolm kihti. Toodavad teatud sekreeti pindmine kiht toodab lima-kaitsekihiks seespoolt. Maos on toit kuni 10tundi. Pearakud toodavad maomahla . Maopõhimiku katterakud-soolhape. Vajalik rasvade seedmise jaoks, temp on maos 40kraadi. Hävitab ära bakterid mis toiduga riknemised põhjustab. Suus on ph leeliseline , sülje reaktsioon on leeliseline. Maos on keskkond happeline. Süsivesikuid ei seedi .
Maomahla koostis. Süsivesikud ei seedi. Sisaldab pepsiini -lõhustab valke, sisaldab lipaasi . Lõhustab rasva, kümosiin-piima valkude seedemine .
Maomahla hakatakse eritama enne kui toit satub makku. Esimene reflektoorne faas e isefaas. Teine keemiline faas, siis kui toit on juba maos. Mida kauem toitu närime, seda kasulikum, toit peab olema isuäratav, ilusti reserveeritud. Ühel kellaajal peab sööma. Refleks . Alati ühesugune kellaajal sööme. Keemilise faasi puhul ekstraktiivained, leidub juurviljades, lihas, erituvad keetmisel , kutsuvad esile väga rohkem maomahla eritumise . Suppi tuleb süüa. Kui sööme rasvast toitu, maomahla eritumine võib katkeda mitmeks tunniks, kui süüa rasvast toitu.
Seedmine kaksteistsõrmiksooles. Läheb portsjonite kaudu, maolukuti sulgub, kui neutraliseeritakse, lühike, väga tähtis, kolm erinevat seedenõret. Kõhunäärme nõre. Välimine ja sisemine. Toodab hormoone. Soolenõre toodab sool ise, peensool . Sapp mida toodetakse maksas. Sapihapped on vajalikud rasvade lõhustamisel.
Kõhunäärmenõre. Trüpasiin-valgud, amülaas-süsivesikud, lipaas- rasv . Sapp soodustab rasvade seedmist.
Sapi tähtsus. Sapihapped reguleerivad rasvhappeid ja muudavad ned lõhustatavaks.
Soolenõre. Kuuluvad peptidaasid-grupp lõhustab valke, lipaas- rasvad, maltaas- lõhustab disahhariide.
Peensooles toimub imendumis protsess. Peensoole sein on kaetud hattudega. Kui toit satub soolestikku, hatud hakkavad liikuma, liiguvad erinevatel aegadel . Inimpumba efekt. Süsivesikud monosahhariidide kujul verre, rasvad-glütseoriin lahustub ise, rasvhapped imenduvad lümfi. Valgud, rasvad, süsivesikud jõuavad maksa. Vitamiinid , mineraalained . Kõik mis üle jääb, lähevad üle jämesoolde. Võib imenduda vett, süsivesikud.
Ainevahetus .
Ainevahetus koosneb kahest poolest assimilatsioon (seedimine, organismi viidud ainete ümbertöötlemine, mida on võimeline omastama), dissimilatsioon (organismi solevate ainete lõhustamis protsess-kogu peab uuendama rakke, tegevuse jaoks on vaja energiat, energeetilisi aineid pidevalt lõhustada.
Valgud
keemilised ühendid, lämmastik, organismis omastatav lämmastik-saame valkude koostisest olevast lämmastikust. Lõhustatakse aminohappeteks, üle 20, ehitusmaterjel. Valk on kõige põhilisem ja peamine ehitusmaterjel.
Biokatalüsaatorid-keemiline protsess ei toimu ilma valkudeta. Regulatsiooni osad on valgulise koostisega. Erutuselevik-vaja valke. Lihasekokkutõmme-nelja valgu koostmõju tulemus. Hemoglobiin-liitvalk. Müoglobiin-energiat oota lihastes. Vere hüübimine-kaitsev, fibrinogeen-sulges trauma, ei lasknud verel välja voolata. Vereplasmad-transp. Vitamiine jne. Pärilikkust antakse edasi valgulisteühenduste abil. Kui valgud on lõhustatud, kasut ära energia tootmise eesmärgiks. Valgu tagavara organisnismis ei ole, toiduga saada pidevalt. Maks-kõige olulisem keemialabor. Transmiinimine.erinevad toiduained sisaldavad aminohappeid . Organism on võimalik tootma olemasolevatest aminohapetest, toota uusi aminohappeid, mida on vaja. Desamiinimine.aminohapete eraldumine, jäär jäerele lämmastikuvaba ühend, kasut ära energia tootmise eesmärgil.
Kasut ära maksa enda, ülesehitamiseks, vajalike protsesside käivitamiseks, vereplasma protsesside sünteesimine, dessamiinimis protsess-toimub pidevalt. Hästi aktiivseks läheb siis kui sööme hästi palju valke, maksa koormus läheb liiga suureks. Kui elutalitlus läheb kiireks , suureneb ka maksa koormus. Kudedesse saadetakse sünteesitud aminiohapped.
Kui palju saame toiduga valke, ja kui palju lõhustatakse ja kui palju neerude kaudu viiakse välja. Lämmastikubilanss-valgu ainevahetust, toiduga saadud ja organismist välja mindud vahet. Kas on ülekaalus süntees või lõhustaumine. Võib olla tasakaalus, pos või neg. Tavaelu juures on tasakaalus. Pos. Kui valgusüntees läheb aktiivsemaks. Uute valkude lõhustamine ületab uute sünteesimine.
Neg- lõhustamine ületab sünteesi.
Kui aktiivsemaks, haigus-neg.
Taastumisperiood, rasedus- pos.
Lapseiga -pos, keskeas -tasakaal, vananedes -neg.
Valgu min-organismi mingisugusel ajal elus hoida, bilanssi ei hoita tasakaalus, jääb neg. 20-23 valku ööpäeva jooksul. Valgu füsioloogiline kogus-vaja säilitada lämmastikubilanss koguse. Kui saame toidust valku vähe jääb see neg.
Valgu optimum. Oluline jälgida, iga keha kg saaks ööpäevas 1g valku. Kui väga aktiivseks, siis 100 g valku. Hästi aktiivsetel in valgu vajadus tõuseb.
Valgud. Osa 20st on võimalik sünteesida maksas. Täisväärtuslikud valgud-asendamatud aminiohapped, mida organism ei suuda toota, peab saama toidust, loomsedvalgud, kala, lihsa, piima, muna valgud. Mittetäisväärtuslikud-saab maksast. Lapseeas ei tohi olla taimetoitlus . Mida vanemaks in, taimetoitlus parem. Aeduba, soja , tatar, erinevad pähklisordid, kala.
Süsivesikute ainevahetus.
Loomsed toidud-glükogeeni. Polosahhariidid-tärklis, sahharoos , latoos, maltoos , fruktoos , glükoos.
Süsivesikute varu. Maksa glükogeen-kõik süsivesikud viiakse maksa, talletatakse glükogeeniga. 1%. lihastes, süsivesikud toodavad kõige rohkem energiat. Veresuhkus- närvirakud kasutavad ära, ns normaalseks talitluseks . Kui langeb, siis mõistus hästi ei tööta.
Kui veresuhkru tase läheb üle normi-hüperglükeemia, esineb sageldi, peale sööki, tõuseb-alimentaarne. Müogeenne-kui energia vajadus suureneb. Tuuakse välja täiendavat süsivesikut. Emotsionaalne- adrendaliin lõhustab maksa glükogeeni. Farmakoloogiline-ravimitega, pataloogiline-sihkruhaigus, insuliini puudmisel. Hakkab neerude kaudu suhkrut välja viima. Hüpoglükeemia-langeb, kui me ei tarbi piisaval hulgal süsivesikuid. Närvirakud lülituvad välja kui on alla 40mg-hüpoglükeemilineshokk-glükoos, monosahhariid.
Rasvade ainevahetus. Lõhustatakse glütseriin, rasvhapped. Küllastatud-sünteesib ise, küllasnud- peab saama toidust. Struktuurrasv- ehitusmaterjel kudedes. Rakumembraani ehitsuseaine, nahaaluste osa, vitamiinid. Vitamiinidega võrdne väärtus. Aendamatud rasvhapped. Taimsest rasvast, kala. Depoorasv. Nahaalune rasv. Energiaallikas . Fikseerib kõik siseelundid . Kaitseb siseorganeid alajahtumise eest.
Organism saab rasva toiduga. Kui sööme liiga palju süsivesikuid, sünteesitakse depoorasvu.
Depoorasv kuulub uuendumisele, energia tootmine, struktuur-ehituslik.
Organismi energiaallikad . Süsivesikud-60%, rasvad-30%, valgud-10%
süsivesikud saavad kasutada kõik keharakud . Rasvad saab toota anergiat väga suure hingamishulgal. Vähem hapnikku, süsivesikute hulgal.
ATP-universaalne energia vahendaja . Energiarikas aine mille lõhustumisel vabaneb energia, energia arvelt saab organim funktsioneerida. Rakk sureb kui atp ei sünteerita, energiavaru 4-5sek jooksul rakk sureb.
Atp uueks süsteesimiseks.atp-pcr süsteem-väga kiire, saab tööd teha 10-15 sek. Ainult siis kui teeme hästi kiireid, lühiajalisi liigutusi. Glükolüüs- kiired, ei vaja hapnikku, 3-4min, tekib piimhappe, mis on happeline koguprodukt, muudab vere happaliseks,. Oksüdatiivne süsteem-vajab hapnikku, kasutatakse kogu aeg, elutegevuslik tegevus, kasutab ära süsivesikuid, valke, jääke. Kui hapnikku jääb väheks.
Organism kasutab enne süsiveskke, kuna see tootab rohkem atp-d. Rasvu saab põletada paremini, kui on mõõdukas töö, rahulik, aeglane pulss 112-120, intensiivne, kiire- lõhustatakse süsivesikuid.
Vee ainevahetus. Täiskasvanud in on 60-65% keha massist vesi. Ilma veeta mitte kauem kui 6-12 päeva. Universaalne lahustaja. Imendumis protsess, tekivad uues ained, hädavajalik. Termoregulatoorne toime-soojust on kerge higi kaudu ära anda. Dehüdratatasioon- veesisalduse langus organismis, suur veekaotus, vedelike taastamine koos mineraalainetega, ajuturse , krambid, hallutsinatsioonid, hüpotooniline hüperhüdratatsioon. hüperhüdratatsioon-veesisalduse tõus.
Organismi päevane veevajadus. 40 ml kehakaalu kg kohta. Laste veevajadus on suurem, keha sisaldab rohkem vett.
Organismis olev vesi. Rakusisene vesi-rakkude koostisest, pool kehakaalust. Rakuväline vesi.
Regulatsioon. Organism reguleerib ise veesisaldust.
Sisesekretsioon. endokriinsüsteem ja närvisüsteem. Ns toimub impulsside edasiandmine hästi kiiresti, muutusi organismis esile kutsuda sek. Sama ruttu kaob ka mõju. Endokriinsüsteem on toetav, abil esile kutsutud muutused püsivad organimis kaua, püsivad veres pikema aja vältel ja mõjutavad pikemat aega.
Hormoonid. Kõrge bioloogilise aktiivsusega, väga väikestes kogustes kutsuvad nad esile tugevaid muutusi. Mõõdetakse mg veres. Tillukesed organid . Lagunevad organismis väga ruttu. Mõjub nii kaua kui organismil vaja on. Ss-näärmed muutuvad pidevalt.
Endokriinnäärmete eripära. Sisenõrenäärmed, puuduvad viimajuhad .
Hüpofüüs. Alumine ajuripats, koosneb kolmest sagarast . Adenohüpfüüs, vahesagar , neurohüpofuus.
Adenohüpfüüs e eessagar -dirigent, toodab kolme hormooni, mis mõjutab teiste endokriinnäärme talitlust. Adenokortikotroopne hormoon -mõjutab neerupealiste koore regulatsiooni, reguleerib ainevahetust. Türeotroopne hormoon-reguleerib kilpnäärme talitlust. Gonadotroopsed hormoonid-sugunääre. Somatotroopne hormoon- kasvuhormoon , dopingu nimekirjas, lõhustab rasvu organismis. Somatotroopne hormoon. Toodetakse liiga palju-liigkasv, kui liiga vähe-kääbuskasv. Akromengaalia-muutuvad erinevate kehaosade proportsioonid. Intensiivne valkude süntees. Vahesagar. Reguleerib naha pigmendisisaldust, kaitseb uv kiirguse mõju eest.
Neurohüpofuus e tagasagar- reguleerib vere mahtu, soodustab vee tagasiimenduvust organismi, vähendada uriiniteket.
Epifüüs e käbinääre- pidurdab hüpofüüsi suguhormoonide tõstmist, 7-8 eluaasta vältel.
Hormoonid. Melatoniin-boloogiline kell. Androgaloon-pidurdab sugunäärmete funkstioone. Antikortikotropiin.
Kilpnääre. Türoksiin ja trijoodtüroniin-sarnased. Türeokaltsitoniis.
Türoksiin-trijoodtüroniin. Ns talitlusele suur mõju, soodustab valkude süntees, kui ei toodeta normaalselt, siis areng pidurdub-kretinism. Aktiivne nääre, mõjutab ainevahetusprotsesse. Muudab kiireks, energiat rohkem kui vaja on.
Kilpnääre. Käib läbi 5l verd tunni jooksul, koguneb joodi sinna, lähteaineks. ületalitlus- struuma (kilpnäärme suurenemine), eksoftalm(punnsilmsus, niisked käed, hästi kõhn, ärevusseisund), ülierutuvus.
Türeokaltsitoniin. Reguleerib kaltsiumi ainevahetust. Luude kasvuks vajalik.
Kõrvalkilpnäärmed. Toovad kaltsiumi luukoest välja, hoida veres kaltsiumisisaldus normi piires.
Harknääre. Vähe uuritud, lapseeas aktiivsemalt, juuresoleks on vajalik et teised saaksid normaalselt toimida, vanemas eas aktiivsus väheneb, tõstab organismi vastupanuvõimet.
Pankreas e kõhunääre. Toodab insuliini, glükogeeni.
Glükogeeni ül on lõhustada maksa glükogeeni, viib maksast süsivesikud välja, soodustab rasvade ainevahetust, rasvade kasutamist energeetilisel eesmärgil.
Insuliin . Vere glükoosisialduse langetamine, talletamine maksas, soodustab veres oleva suhkru rakumembraani kudedesse. Kui ei ole siis, ainevahetus lakkab, insuliin on vajalik kõikide rakkude ja kudede ainevahetuseks . Eluvajalik hormoon. Ei lase rasvu lõhustada, soodustab rasvade sünteesi.
Neerupealised. Paiknevad neerude kohal rasvkoes jag näsi ja kooreks.
Säsi. Toodab adrenaliini e alarmihormoon. Kutsub esile alarmsituatsioonis. Veresuhkru tas peab olema kõrge, lõhustab rasvkudet, suurendab südame löögisagedust, mõjutab veresoonte seisundit . Otsuseid saaks kiiremini vastu võtta.
Koor. Elutähtis organ. Kui me ei saa paari päeva jookusl, saabub surm. Toodab kolme hormoone. Mineraalkortikoidid -mineraalained. Glükokortikoidid.
Mineraalkortikoidid. Na ja k tasakaalu hoidmine veres, lihas ja süda toimiksid normaalselt. Kui läheb paigast ära, häirib lihaste normaalne talitlus. Aktiivne töötamise järel on k puudus suurem kui na puudus organismis. K on südamelihase tööseisukohas hästi vajalik. Vererõhu säilitamisel.
Glükokortikoidid. Soodustavad glükoosi lõhustamist, mõjutavad põletiku protsesse. Kasut väga laialadaselt põletike raviks. Aitavad mobiliseerida stressolukorda. Tõstavad üldist kohanemisvõimet.
Meessuguhormoonid. Toodetakse neerupealiste koortes. Ei mõjuta soodumist ja teket, soolist käitumist. Mõjutavad ja tugevdavad lihasvalgu sünteesi, lihasmass suureneb. Kaltsiumiladestumist luukoes, luudekasvu. Androgeenid. Mõjutavad lihaste valgusünteesi, lihasmassi kasvu.
Sugunäärmed. Toodavad sugurakke ja suguhormoone .
Testosteroon e meesuguhormoon. Suguorganite stimuleerimine. Aktiveeriv toime. Soodustab koevalkude, lihasvalkude sünteesi. Produktsioonid lihasrakkude kasvu ja jõuharjutused on omavahel seotud.
Naissuguhormoonid. Östrogeenid ja progesteroon . Toodetakse tsüklitena. Östrogeenid. Mõjutavad suguorganite kasvu ja arengut, mõjutavad ainevatusprotsesse, rohkem süsiveskute ja rasvade, vähem valkude. Ovulatsioon-munaraku vabanemine. Progesteroon. Tagada loote normaalne kasv ja areng, ettevalmistada munaraku viljastumine .
Erutuvuse füsioloogia
erutuvus . Võime erutuda, kõikide elusorganismide põhiomadus. Organismi rakkudel on võime üle minna erutusseisundisse. Talitluslik seisund, mis avardub närviimpulsside tekkel ja edasiandmisel, tekib vastusreaktsioon. Talitluse pidur. Peab olema mõjur, organismi väised, sisesed muutujad, valgus, heli, keem. üh. Ühine toimimine
erutunud koes tekkivad. Muutub koe ainevahetus. Suureneb soojuse teke. Muutub koe elektriline seisund. Lihasekokkutõmbes. Erinevate ainete eritumises antud aine koes.
Ärritajaks võib olla ükskõik mis liiki energialiiki.
Ärritajad jag. Üldised-kutsuvad esile üldisi muutusi, valgus, soojus , kem ainete muutused. Spetsiifilised -kutsuvad esile spetsiifilisi muutusi, valguse muutus, silmavõrkkestad, helimuutus sisekõrvas.
Tugevuse järgi. Läviääritus. Kõik mis tugevamad ülelävised ärritajad-mida tugevam on ärritaja seda tugev on ka vastusreaktsioon. Kõik mis nõrgemad-alalävised ärritajad-reaktsiooni ei teki.
Erituse tekkel peab koes toimuvad ärritused jõudma kriitlise punktini. Mida nõrgem seda kauem peab mõjuma, et ärrtus tekib. Mida tugevam, seda vähem peab mõjuma. Koe erutuvust iseloom. Kronaksia , mõõdetakse ajaliselt. Mõõdetakse kronaksimeetritega.
Labiilsus . Näitab koerituvuse võimet. Max sagedus, millele kude on võimeline vastama eritusele 1 sek jooksul. Rütmi transformeerimine - rütmi muutmine. Sisse ja välja peab tulema sama kogus impulsse. Muutub sõltumata koe seisundist. Treeningu tulemusel saab labiilsust suurendada. Õppimise ja harjutamise tulemusena.
Optimaalne ärrituse tugevus või sagedus. Sagedusega võivad impulssid liituda. Koe labiilsus langeb, kui pommitatakse häsi tugevate ärritustega. Kui hakkab nõrgenema-pessimaalse ärrituse tugevus või sagedus. Labiilsuse langust nim parabioosiks.
Barabioos. Tasakaalustav staadium. Vastusreaktsioonind on samasugused. Kui langeb veelgi. Paradoskaalne staadium. Saame nõrgema vastusreaktsiooni. Kude ei reageeri mitte millelegi- pidurdusstaadium. Taastumisperioodil hakkab erutuvus tõusma. Mida väsinumaks kude läheb seda pikmaks muutub taastuvusperiood.
Kesknärvisüsteem.
Sideme pidamine väliskeskonnaga. Kutsub esile muutused. Kohanemisvõimeline. Tagab ühtse tervikliku talitluse. Psüühilise tegevuse tagamine.
Funkstioaalne jaotus. Somaatiline-reguleerib sekeletilihaste tegevust. Vegetatiivne -siseorganite talitlus.
Somaatiline jag tsentraalne .pea ja seljaaju . Perifeerne. Peaajunärvid, seljaaju närvid.
Refleks. Tingitud-elu jooksul omandatud refleksid, toite, kaitse. Tingimatud-kaasasündinud refleksid, hingamine, ainevahetus, südametegevus.
Retseptorite järgi. Eksteroretseptiivsed-nägemis, kuulmis , puute, valu, asuvad keha pinnal. Interoretseptiivsed-asuvad keha sees, valu, baro-õhumuutustele. Propriretseptiivsed- liigestes .
Vastutusreaktsiooni järgi. Motoorsed , sekretoorsed, vasomotoorsed-sisekeskkond, troofilised.
Refleksikaar. Aferentsed, viib keskns, lülineuronid, eferentsed-toovad info kns-st teostusorganitesse. Mille talitlus muutub.
Sünaps. Edastab eritust närvile, või närvilt teostusoraganitesse. Mediaatorid-eritust esile kutsuvad, pärssiva toimega. Kui mediaator on erutuva, siis kutsub esile erutuse, kui pidurdav mediaator, siis pidurdava toimega. Sõltub keem ühendustest. Koeelektriline muutus on erutus.
Erutuse juhtimise iseärasused nk. Saab kulgeda ühesuunaliselt-aferentsed. Sünaptiline-aeglustub, mida rohkem vahel on lülineuroneid. Erutus võib summeeruda. Erutus võib liituda nk. Võime saada nõrgematele ärritajatele väga tugeva ärrituse. Nk on võimelised rütmi omandama. Reageerivad vastavalt omandatud rütmile. Võime irradiatsioon -levik, laialilevimine. Kui üks nk on haaratud väga tugeva erutusimpulssi poolt, võib levida teistele nk-le, ka teised nk saavad erutuda. Saab tekkida ainult tugevate ärritusimpulsside tekkel. Vähene kehaline aktiivsus mõjutab ns, jääb loiumaks. Nk on omane järeltoime. Ühendab erinevaid nk. Loome kn uue loometee. Tekkivad uues seosed uute ns keskuste vahel. Pärast ärrituse lõppemist jäävad impulssid ringlema-järeltoime. Jätavad jäljed.
Pidurdus kns. Pidurduvus on see mis taastab. Ns kurnaks üle. Suruda alla pidevat aktiivsust. Pidurdus kontrollidb et irradiatsioon ei lähe käest ära. Üks erutus teine pidurduvus. Närviraku kaitse kurnatuse eest. Iga kord kui lõppeb erutuseseisund, järgneb pidurdumisseisund. Vajalik et tekiks taastumine erituvuskeskuses.
Pessimaalne pidurdus. Kutsub esile tugeva ärrituse kohale, mis läheb üle kaitsefunktsiooniks. Hästi pingelised seiundid tekib pessimaalne.
Otsene pidurdus. Postsünaptiline-mediaator aine kutsub pidurduse esile. Presünaptiline.
Tingitud refleksid. Oleme võimalised kohadnuma väliskeskonnaga. Tekivad teatud muutused. Püsiva muutuse tulemusel, tekivad püsivad muutused, ainevahetus-jäävad püsima. Aitavad kohaneda.
Närvi-lihasaparaadi füsioloogia.
Liigutusaparaat. Organite ja kudede süsteem. Liikumine on õpitud refleks. Koosneb motoorsetes närvidest, skeletilihastest, liigestest, sidemetest .
Motoorne ühik. Liigutuseaparaadi kõige väiksem funktsionaalne aparaat . Saab alguse motoneuronist, asub motoorsetes keskustes. Ärriatajad mis tulevad retseptoritest. Nägemisanalüsaatorid, kuulmisanalüsaatorid. Motoneuron -keha. Skeletilihas koosneb lihaskiududest. Kui motoneuron lihasesse jõuab, siis hargneb. Võib innerveerida mitmeid lihaskuide.
Lihase skemaatiline ehitus. Lihas koosneb lihaskiududest, asetesevad paralleelsest-müofibrill-müofilmandites( peenemad ,jämedamad) peenemad asetsevad jämedate vahel. Sarkomeer. Kui lihas tõmbub kokku, siis peenemad hakkavad arkomeeri ulatuses teineteisele lähemale. Tulemusena jämedate osa läheb järjest väiksemaks ja peenemad kaovad ära.
Lihaskiud . Koosnevad srkolemm-lihaskiu ümber olev elastne membraan , mille sisemuses on sarkoplasma .
Sarkoplasma. Sarkoplasmaatiline maatriks-vedelik, milles on lahustunud kõik lihase jaoks vajalikud ained. Kutsutakse esile erinevate ainete tulemusena. Lihase glükogeen, rasvatilgad, ioonid, keemilised ained. Sarkoplasmaaatiline retiikulum- abistav süsteem, kuhu on koondatud need ained, mis kutsuvad esile maatriki koondamine. Kotikesed-kaltsiumi, toruksed-mida mööda toimub ärritus. Kui on kotikestes kinni( kaltsium ), siis on liiges lõõgastunud.
Lihaskiud. Punased on aeglased, tõmme aeglane, vastupidavad, kaua aega töötada, müoklobiin, mitokondreid palju, toimub energia tootmine aeroosel teel. Valged on kiired, väsivad ruttu, kasur kiireid intensiivseid liigutusi, anaeroobsel teel. Ühes lihaskius võib olla mitmeid lihaskiude. Palju on rohkem on geneetline.
Lihase hüpertroofia-lihase paksenemine. Sarkoplasmaatiline, müofibrilliline-valgud kutsuvad esile lihase paksenemise. Ei teki uusi lihaskiude juurde, muutub lihaskiu sisemus. Lihaskiud võivad poolduda, tekivad äärmuslikes seisundites. Kui tahame tõsta lihase jõudu, siis tuleb toota juurde kontraktiilseid valke- paraneb absoluutne võim. Kui teeme rahulikku, möödukat. Metaboone reserv . Lihased on arenenud kapillaarid, tuleb veel juurde, energeetiline võim paraneb.
Lihase jõud sõltub. Igaüksiku lihasjõu kontraktsiooni jõust. Kiudude hulgast lihases. Lihase lähtepikkusest-elastne, kergelt väljaarenenud suudavad teha rohkem jõuda. Lihase liigese asetusest, struktuurist.
Lihaskontraktsiooni liigid.
Lihasekokkutõmbe ajal toimub liase pingemuutus. Isomeetriline -pikkus ei muutu. Muutub ainult lihase sisenepinge. Toimuvad ainult siis kui ei toimu liikumist. Isotooniline - toonus ei muutu, muutub lihase pikkus, keelelihas. Auksotooniline-toimub liikumine, muutub pinge, pikkus.
Üksikkontraktsioon. Ärritus lihasele. Enamasti max kontraktsioon , tugevam. Summaarne kontraktsioon- teetanus .
Teetanus. Lihaskramp . Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda.
Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia.
Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon. Refleksid mis on vajalikud et organism suudaks elus olla. Kõõluse refleksid.
Piklik aju. Säiliks elu, hingamiskeskus, südamekeskus, seedetalitlusetoonus keskus.
Refleksid. Imemisrefleksid-imemisliigutused. Kaitserefleks, mälumisrefleks. Toimub orienteerumine .
Keskaju. Teostab optilisi orienteerumisrefleks-valgusärritajad. Pupillirefleks-kujutis õigesti. Akommodatsioon -näeme lähedal ja kaugel olevaid esmeid teravalt. Konvergents- koondumine . Vaatame kahe silmaga, näeme ühte objekti.
Valvsusrefleks- pole suuteline reageerima .
Mustsubstans-reguleerib plastilist toonust.
Ajutüvi. Staatilised. Staatilis-geneetilised.
Retikulaarformatsioon. Eri suurus, eri tüüpi närvirakud. Loovad erinevaid nk omavahel. Säilib pidevalt toonus. Une ajal ajutegevus toimib, on pidurdunud. Kui tekib kahjustusse, vajub inimene koomasse. Mõjutab lihasetoonust.
Väikeaju. Mõjutab organismi toonust, muutust. Kahjustuste korral häirub tahtlikud liigutused. Astaasia-pere, kere hakkavd värisema. Asteenia - väikeaju funktsioonid häiruvad.
Vaheaju , koorealused tuumad . Taalamus-aistingute moodustamise paik. Valgustundlikuse keskus.
Taalamuse tuumad jag. Spetsiifilised ja mittespetsiifilised. Ühed võtavad reaalset informats vastu, teised saadavad edasi.
Peaaju suurte poolkerade koor-reguleerivad kõikide tööd.