need on kõrgmolekulaarsete ühendite lahused. 25. Ideaallahuste entroopia. xi KH 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. µ i = µ i0 , kui.ai = 1 Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. KEEMISTEMP TÕUS: lahustaja on tasakaalus puhta auruga a x = x x , a m = m m, a c = c c 760mmHg (normaalrõhul) µ i = µ i0 + RT ln i xi µ1 µ Standarolek µ1 määrata:
Tooge lihtsaimaid näiteid. 20.21.22. vali ise faasiga-kirjeldus ja joonis. 21. Faasidiagrammi alusel loetleda tasakaalulised faasid diagrammil; 22. Piiratult lahustuvate vedelike kirjeldamine faasidiagrammi abil. 23. Partsiaalsed moolsuurused. Gibbsi-Duhemi võrrand. Aint põhimõte. 24. Ideaallahused, lõpmatult lahjad lahused, reaalsed lahused. Erinevus. 25. Ideaallahuste entroopia. 26. Lahustaja küllastatud aururõhk. Raoult i seadus. Rakendused ideaallahustele ja lõpmatult lahjadele lahustele. Kuidas lihtsustub. 27. Lahuste keemistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 27.28 lähtevalemid antud aint lõpp. 28. Lahuste külmumistemperatuur. Avaldis lõpmatult lahjadele lahustele. 29. Osmootne rõhk. Osmoosi tähtsusest. 30. Lenduvuse mõiste reaalgaasidele. 31.Aktiivsuse mõiste reaallahustele. 32. P- x ja T - x diagrammid ideaal- ja reaallahustele. Destillatsioon ja rektifikatsioon. 33. Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry seadus. 34
keskkonna reostumist kahjulike ühenditega. Eriti ohtlikud on Hg, Pb, Sb ja Cd ühendid, Nende ühendeid kasutatakse argielus värvipigmendina värvide ja emailide mis on organismidele väga mürgised. Siirdemetallide hüdroksiide on võimalik saada valmistamisel(SnO2), korrosioonivastaste kruntvärvide koostises(Pb3O4), kaudselt, lisades vastavate soolade lahustele leeliste lahust. Vaserühma metallid: Cu, elektroodimaterjalina pliiakudes(PbO2). Ag, Au. Keemil. sidemeid moodustavad nii väliskihi kui ka eelviimase kihi elektronid ja d-METALLID ehk siirdemetallid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades, enamasti IV orbitaalid. Rühmale iseloomulik kompleksühendite moodustamine: selles osalevad perioodis
Laboratoorsete tööde kollokvium Polümeeride füüsika ja keemia 1. Viskosimeetrilise molekulmassi määramise meetod: 2. Polümeeride lahuste viskoossuste mõõtmisel kasutatavad tähistused. 3. Viskosimeetrilise molekulmassi seos piirviskoossusarvuga. 4. Erinevate kontsentratsioonidega polüstüreeni lahustele tolueenis määrati viskoossused 25 kraadi juures, mille tulemused on toodud tabelis. Määrata selle polümeeri molaarmass, kui selle süsteemi konstandid Tabel viskoossuste mõõtmisel saadud tulemused: Kontsentratsioon l/g 0 2 4 6 8 10 Viskoossus 10-4 kg/m*s 5,58 6,15 6,74 7,35 7,98 8,64 Tselluloosi esterdamisreaktsioonid lämmastikhappe ja äädikhappe anhüdriidiga. 5
kiirgusele. Polüstüreenil põhinevaid plaste on mitut liiki. Levinuim polüstüreen on vahtpolüstüreen. Vahtpolüstüreenil on väike tihedus ja head soojusiolatsiooni omadused. Kahes suunas venitatud polüstüreenist kile on läbipaistev ja laseb õku läbi. Selleks, et vähendada polüstüreeni rabedust lisatakse sellele elastomeere ehk kummi. Sel juhul saadakse löögikindel polüstüreen, mis on tunduvalt sitkem ning parema vastupanuga orgaanilistele lahustele, õlidele ja rasvadele. Puhtast polüstüreenist valmistatakse topse toidu säilitamiseks ja näiteks ka ühekordseid plastikklaase. Vahtpolüstüreenist valmistatakse aluseid, mille sisse pakendatakse tavaliselt kaubanduskeskustes puuvilju, juurvilju ja palju teisi toiduaineid. Kahes suunas venitatud polüstüreenist kilet kasutatakse tihti värske toodangu pakkimisel: näiteks lehtsalat.
11.04.2013 M.P. Füüsikalise ja kolloidkeemia laboriprotokoll konsentreeritumatele lahustele. Enne uue lahuse käsitlemist valati Töö number 4. Polümeeri molaarmassi viskosimeetriline eelmine lahus välja ning viskosimeetrit loputati järgmise lahusega ning määramine. teostati mõõtmised. Töö eesmärk: Määrata kõrgmolekulaarse ühendi molaarmass, mõõtes Tulemused ja arvutused: Tabel.1
5. tsüklilise ehitusega nukleotiidid nt cAMP on biosignaalide vahendajad (virgatsühendid ehk käskjalad) 6. disainitud ehitusega nukleotiidid on kasvajate vastased ravimid (keemiaravi ehk kemoteraapia) Nukleiinhapped On kõrgmolekulaarsed ühendid, milles nukleotiidijäägid on omavahel seotud fosfodiester sidemetega. Jaotus: 1. DNA - desoksüribonukleiinhape 2. RNA - ribonukleiinhape Füüsikalis- keemilised omadused: 1. Suur molekulmass, mis annab lahustele viskoosse iseloomu 2. Laeng, mis on negatiivne 3. Lahustuvus 4. Hüdrulüüsuvus, tek vabad nukleotiidid 5. Nukleiinhapete kõrgemat järku struktuurid denatureeruvad DNA koostis ja ehitus 1. Koostis a) pentoos: desoksüriboos b) lämmastikalused, mida on 4 jag: puriinalused ehk kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G) ja purinidiinalused ehk ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) c) fosforhape 2. Kolm struktuuritaset:
koostises. Raud(III)oksiidi on kerge saada raud(III)hüdroksiidi mõõdukal kuumutamisel. 2Fe(OH)3 Fe2O3 + 3H2O Segaoksiid Fe3O4 (triraudtetraoksiid) on musta värvusega. Magnetiliste omaduste tõttu kasutatakse seda püsimagnetite, magnetofonlintide jms valmistamisel. Raud hüdroksiid Fe(OH)2 on rohekasvalge värvusega. Õhuhapniku mõjul oksüdeerub ta kiiresti punakaspruuniks Fe(OH)3'ks. Neid on võimalik saada vastavate soolade lahustele leeliste lisamisel. Raua saamine maakidest, rauasulamitest Raua saamiseks tuleb maagist rauaoksiid redutseerida vabaks metalliks. Enim kasutatakse redutseerijana koksi, mis on peaaegu puhas süsinik. Rauamaagi redutseerumine toimub tavaliselt 30m erilistes ahjudes koos koksi ja teiste vajalike lisanditega. Selle käigus tekib koksist süsinikoksiid CO. Kõrgahjus toimuvate reaktsioonide lõppsaadused on metalliline raud ja süsinikdioksiid CO2. Fe2o3 + 3CO 2Fe + 3CO2 Malm ja teras
tingimustesse nagu toiduaine- ning tekstiilitööstus. Põhilised tooted, mida polüatsetaalist valmistatakse on puksid, istud, hammasrattad, kruvid. Omadused: Erikaal 1,4 g/cm3 Töötemperatuuri vahemik -50…+110 ºC Madal niiskusimavus, kuni 0,9% Hea kõvadus, jäikus ning tugevus Puuduvad mikropoorid Hea mõõtude püsivus Suurepärased töötlemisomadused Ei ole vastupidav tugevatele hapetele Väga vastupidav lahustele Sobib toiduanetööstusele Värvus: valge, must PE (Polüetüleen) Polüetüleen on enim tuntud oma laia kasutusvaldkonna ning libisemisomaduste eest. Põhilised tooted, mida polüetüleenist valmistatakse, on juhtpinnad, konteinerid, meditsiiniliste agrekaatide komponendid, tihendid, toiduainetööstuse komponendid. Omadused: Erikaal 0,9 g/cm3 Töötemperatuur -50…+90 ºC Hea libisevus Hea keevitatavus Hea vastupidavus kemikaalidele
CaCO3 + CH3COO Lahuses Sr2+, Ca2+ Tõestusreaktsioonid Antud töös sisaldab uuritav lahus IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2+ ioone ning V rühma katioonidest NH4+ ja Mg2+ ioone. NH4+ ioonid tõestatakse alati alglahusest, kuna töö käigus lisatakse lahustele ammooniumsoolasid. NH4+ ioonide tõestamine Lisan tilgale alglahusele 3-4 tilka Nessleri reaktiivi (K 2[HgI4] ja KOH segu). Tekib pruun amorfne sade. NH4+ + 2[HgI4 ]2– + 4OH– → [NH2Hg2O] I ↓+ 7I – + 3H2O IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine Võtan 4-5 tilka alglahust ja lisan 4-5 tilka NH 4Cl, leelistan NH3 H2O-ga ja lisan (NH4)2CO3 lahust. Loksutan ja soojendan vesivannis paar minutit. Tekib paks valge karbonaatide sade
panin elektripliidile püstjahutite alla keema 10 minutiks. 10 minutit pärast keemise algust lõpetasin keetmise lisades läbi püstjahuti kolbidesse 150 mL destilleeritud vett. Vedeliku maht kolvis suurenes ja indikaatori värvuse muutus peaks niimoodi olema paremini märgatav tiitrimisel. Võtsin kolbid pliidilt ja jahutasin kraani all maha. Lisasin igasse kolbi 6 tilka mureksiidi vesilahust kui indikaatorit, mis andis lahustele õrnalt violetse tooni. Tiitrisin lahuseid 0,02 M CuSO4 lahusega kuni violetne värvus asendus värvusega. Fikseerisin titrandi kulu, kui märkasin esimest värvi muutust, lõplikult määrasin titrandi kulu kindlaks sellega, kui titrandi lisamisel enam roheline toon ei kadunud, vaid jäi püsima. Tiitrimistulemused: V1 = 11,5 mL (0-proov) V2 = 24,6 mL (ensüümireaktsiooni algusest 10 min-proov) V3 = 35,8 mL (ensüümireaktsioonialgusest 20 min-proov)
Min pärast lõpetatakse keetmine ja lisatakse 150 ml destilleeritud vett läbi püstjahuti kolbi, et vedeliku maht kolvis suureneks ja tiitrimisel indikaatori värvuse muutus oleks paremini nähtav. Kolb eemaldatakse pliidilt ja jahutatakse kraanivee all toatemperatuurini Kui kõik kolvid on 10 min keenud ja jahutatud, lisatakse kõikidesse kolbidesse indikaatorina 0,3 ml mureksiidi vesilahust. Mureksiid annab lahustele violetse värvuse. Kolbides olevate lahuste tiitrimine toimub 0,02 M Cu 2SO4 lahusega, kuni violetne värvus muutub püsivaks rohekaks värvuseks. Titrandi kulu fikseeritakse kohe kui värvus natukenegi muutub. Kui roheline värv kaob lisatakse titranti veel ettevaatlikult tilk haaval ja kui värvus jääb püsima fikseeritakse lõplik kulu. Tiitrimiseks kulunud 0,02M Cu2SO4 lahuse mahu järgi leitakse kaliibrimisgraafiku
proove, panin elektripliidile püstjahutite alla keema 10 minutiks. 10 minutit pärast keemise algust lõpetasin keetmise lisades läbi püstjahuti kolbidesse 150 mL destilleeritud vett. Vedeliku maht kolvis suurenes ja indikaatori värvuse muutus peaks niimoodi olema paremini märgatav tiitrimisel. Võtsin kolbid pliidilt ja jahutasin kraani all maha. Lisasin igasse kolbi 3 tilka mureksiidi vesilahust kui indikaatorit, mis andis lahustele õrnalt violetse tooni. Tiitrisin lahuseid 0,02 M CuSO4 lahusega kuni sinakas-violetne värvus asendus rohekassinaka-smaragdrohelise värvusega. Fikseerisin titrandi kulu, kui märkasin esimest värvi muutust, lõplikult määrasin titrandi kulu kindlaks sellega, kui titrandi lisamisel enam roheline toon ei kadunud, vaid jäi püsima. Tiitrimistulemused: V1 = 2,2 mL (0-proov) V2 = 10,3 mL (ensüümireaktsiooni algusest 10 min-proov) V3 = 18,4 mL (ensüümireaktsioonialgusest 19 min-proov)
Lõpuks on mul 3 kolbi, milles ühes on invertaasi aktiivsuse 0-proov ning teises kahes 10 minutiliste vahedega võetud proovid. Seejärel liidan kõik kolm kolbi püstjahutitega ning keedan 10 minutit (aega arvestan keemise algusest). 10 minuti pärast lõpetan keetmise 150 ml destilleeritud vee valamisega läbi kolvi püstjahuti ning jahutan kolvid kraanivee all. Sean büretid töökorda, valades vajadusel 0,02 M CuSO 4 lahust büretis 0-ni. Lisan kolvis olevatele lahustele 0,3 ml ehk 6 tilka mureksiidi vesilahust, mille tagajärjel värvuvad lahused tumesiniseks/violetseks. Tiitrin kõik kolm kolbi ning saan tulemuseks (alustades 0-proovist ja lõpetades termostaadis kõige kauem seisnud lahusega): 1. 2,61 ml – kaliibrimisgraafiku järgi on suhkrute sisaldus C 1=2,33 mg/mL 2. 4,60 ml – C2=4,05 mg/mL 3. 6,55 ml – C3=5,75 mg/mL P.S. Kolmanda proovi titrandi hulk oleks pidanud tulema suurem, kuid juhendaja
Kapslite abil on võimalik ravimid suunata makku või peensoolde, manustatakse suu kaudu. 12. Mis on lahus? Levinumad lahustid? Lahus (Solutio, lahused Solutiones) on vedel ravimvorm, mis saadakse raviaine lahustamisel lahustis, seega lahused koosnevad ainult kahest komponendist - lahustunud ainest ja lahustist Lahustiks kõige sagedamini/levinumalt destilleeritud vesi, harva etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli). 13. Nõuded lahustele? Nõuded lahustele: 1) peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust, 2) võivad olla värvilised. 14. Põhinõue süstelahustele? Milles väljastatakse süstelahuseid? Süstelahused on ette nähtud manustamiseks süstimise teel. Kõik süsteravimid steriliseeritakse. Süstelahus peab jääma steriilseks, peab olema läbipaistev ja kindlasti ei tohi säilimistähtaeg möödas. Väljastatakse ampullides (ka kuivampullid) või flakoonides/viaalides. 15
5. Lahus värvus oranziks. Kuumutades muutus lahus tumedamaks, jahutades muutus uuesti heledamaks. Lahuse pH < 7, järelikult oli lahus happeline. See oli endotermiline protsess. Kokkuvõte või järeldused Laboratoorse töö üheks eesmärgiks oli töötada tugevate ja nõrkade elektrolüütidega. Katse käigus sain kinnitust, et tugevad elektrolüüdid on palju aktiivsemad kui nõrgad elektrolüüdid. Lisakas sellele oli vaja määrata mitmete lahuste pH. Lisaks juhendist nõutud lahustele, määrasin ka Coca-Cola ja Värska Originaali pH. Mõlemad joogid osutusid happeliseks, Coca- Cola küllaltki tugevalt, Värska Originaal nõrgemalt.
terasel. • See suurendab terase vastupidavust kuumusele. • Kasutatakse sulamites, elektroodides ja katalüsaatorites. • Elektroonilistes ja elektrilistes seadmetes hõõgniidina • Molübdeeni pulbrit kasutatakse vooluringi juhina trükkplaatides, mikrolaineahjus ja radikates • Põhiliselt kasutatakse nikli baasil sulamites, nagu selleks on "Hastelloys(R)", mis on kuumakindel, korrosioonikindel ja vastupidav keemilistele lahustele. Kuidas kasutatakse? (6) • Hiljuti on leitud kasutust elektroodides elektrilipliitidel ja föönidel. • Tuumaenergiat kasutavates seadmetes on leitud samuti kasutust molübdeeni sisaldavad osad Kasu inimestele? (1) • Molübdeeni on vaja ka inimestel. • Molübdeeni nimetatakse üheks luude hoidjatest, sest molübdeeni on vaja luukoe tekkeks ja arenguks, vereloomeprotsessideks, mitmete väävliühendite ainevahetuse korrastamiseks, kehavõõraid ühendeid
neeldub. Emissioon on nähtus, kus osa süsteemile antud, selles neeldunud energiast välja kiirgub. EEM – ergastus-emissiooni-maatriks Ramani hajumine on iseloomulik veele (energia neeldub vees), 250 ja 400 nm vahel. Toimub natuke madalam Stokes-i nihe. Põhjus, miks saab määrata kvantitatiivselt – intensiivsuse alusel koostatakse kalibratsiooni graafik ja sealt on võimalik määramispiiride abil saada kogus. Iseloomulik lahustele ning kasutatakse Ramani spektroskoopias, millega saab sarnaselt IR-spektroskoopiale määrata molekuli kuju. Rayleigh hajumine tuleb sellest, et osa energiast peegeldub, vabaneb. See on elastne valguse või muu elektromagnetkiirguse hajutamine osakeste poolt, mis on kiirguse lainepikkusest väiksemad. Rayleigh hajumine päikesevalguse puhul atmosfääris on tingitud atmosfääris sisalduvatest molekulidest. Kuna Rayleigh
· praeguseks on teada nende identsus · (tuvastatud röntgenograafiliselt) - · mõlema koostis vastab valemile KFeIIFeIII(CN)6 · (mõnedel andmetel muutuva koostisega) · Na2Fe(CN)5NO . 2H2O - naatriumnitroprussiid · veripunane krist aine · lahustub vees · Kasutatakse anal. keemias sulfiidide (S2-, HS-) määramiseks · Prussiidühendeid saadakse näit nitritite mõjul · heksatsüanoferraat(II) lahustele : · K4Fe(CN)6 + KNO2 + H2O K2Fe(CN)5NO + KCN + 2KOH
kaitse. NB! Funktsioonide realiseerumise eeltingimuseks on vere liikumine vereringes. Füüsikalis-keemilised omadused: Osmootne rõhk vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja 7,4 7,6 atm. Onkootne rõhk kolloidosmootne rõhk sõltub plasmavalkude hulgast. 25-30 mmHg 0,002 atm. Konstantne reaktsioon sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH 7,4. Külmumistemperatuur 0,55 kraadi. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Puhversüsteemid: karbonaatpuhversüsteem, fosfaatpuhversüsteem, vereplasma valkude puhversüsteem, hemoglobiini puhversüsteem. · Erütrotsüüdid, hemoglobiin. 1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport. Kliiniliselt väga olulised veregrupid. Hemoglobiin:
8. HAPETE & H: kahjustavad; tselluloos Tugev pleegitamine võb Vähendavad siidi LEELILISTE laguneb. lina leotoniseerida. tugevust. Keemiliselt on TALUVUS L: hea vastupidavusega, Talub happeid ja siid vähem vastupidav kui eriti lahjadele lahustele leeliseid halvasti. lambavill, eriti leeliste ja/või madalal toimele. temperatuuril. 9. PÄIKESEKIIRTE Kiud kolletub ja selle Peab vastu valgusele. Ei talu eriti päikest. Ei talu päikesevalgust. MÕJU tugevus väheneb
lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumperkloraat on väga vettimav ja seda kasutatakse kuivatusvahendina aga kokkupuutel orgaaniliste ainetega võib ta põhjustada plahvatust, sest ta sisaldab väga oksüdeerivat kloraatiooni. Magneesiumoksiidi saadakse magneesiumhüdroksiidi või magneesiumkarbonaadi kuumutamisel; viimast leidub mineraal magnesiidis. Magneesiumhüdroksiidkarbonaat saadakse näiteks naatriumkarbonaadi lisamisel magneesiumisoolade lahustele. Kui magneesiumkarbonaati kuumutatakse umbes 800 °C-ni, saadakse peen magneesiumoksiidi pulber, mida meditsiinis kasutatakse happeid neutraliseeriva vahendina. Magneesiumi lisatakse ka lahaste tsemendi koostisesse. Magneesium taimedes Magneesium on taimedele makrotoitaine. Ta on keskse aatomina klorofülli koosseisius. Taimses organismis aktiveerib magneesium paljusid keskseid energia- ja ainevahetuse protsesse, sealhulgas fosfaatide ainevahetust. Aitab hoida ribosoomide stabiilsust, aidates
10. Mis on kapsel? Kuidas manustatakse? Millega kapslid täidetakse? kapsel (Capsulae) on pulbrite, graanulite ja vedelate ravimite mahuti seespidiseks manustamiseks. Kapslid jagunevad kõvad kapslid (avaneb) ja pehmed kapslid (vedelik, sees õlid). 11. Mis on lahus? Levinumad lahustid? lahus on vedel ravimvorm, mis saadakse raviaine lahustamisel lahustis. Levinumad lahustid: destilleeritud vesi, etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli) 12. Nõuded lahustele? peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust, võivad olla värvilised 13. Põhinõue süstelahustele? steriilne 14. Milles väljastatakse süstelahuseid? ampullides või flakoonides 15. Ampullide kõlbmatuse tunnused? Kes kontrollib seda? kontrollib manustaja: 1) Ampull pole terve 2) Ampullis on võõrkehi 3) Ravimi värvus on muutunud 4) Lahuses on tekkinud hägusus või sade
katmist teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist 21. Mis on termoplast? Mis on reaktoplast? Termoplastideks nimetatakse pika lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerse struktuuriga aineid, mida on võimalik kõrgendatud temperatuuril muuta vedelaks. Termoplaste iseloomustavad järgmised omadused: · Neid esineb nii kristallilisete, kui amorfsetena. Kristallsed on üldiselt lahustele inertsed, amorfsed- lahustuvad. · Oluliseks näitajaks on kristalliinsus, mille vastav näitaja tuleb tagada kuumutus- või jahutuskiirusega. · Vastuvõetav vastupidavus väsimusele ja sobiv roomavuse karakteristik. · Üldiselt odavam hind, kui reaktoplastidel, kuna: ° Valmistamisprotsess on kiirem ° Lihtsam kvaliteedijuhtimise / kindlustamise süsteem
Keemia põhiharud on anorgaaniline,orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia. Keemiaseadused, füüsikalise keemia ja füüsikaseadused võimaldavad teha stöhhiomeetriaarvutusi, reaktsioonide tasakaalu, kineetika, soojusefektide ja termodünaamika arvutusi. Reaalsete gaaside käitumine sarnaneb tavaliste tingimuste korral ideaalse gaasikäitumisele, seega ideaalse gaasi seadused on üsna hästi rakendatavad reaalsetele gaasidele ja nende lahustele. 3 1.0 Mis On Hapnik? Hapnik on keemiline element järjenumbriga 8. Hapnik on keemiliselt aktiivne mittemetall, millel on kaks levinud allotroopset vormi: dihapnik ehk lihtsalt hapnik (O2) ja trihapnik ehk osoon ( O3). Dihapnik on iseenesest stabiilne gaas, mis on omapärane selle poolest, et kuigi molekulis on paarisarv elektrone, on ta paramagnetiline. Temperatuuril 183 Celsiust kondenseerub ta siniseks vedelikuks
Süsivesikute olemasolu korral tekib nende segus -naftooliga(C10H7OH) kontsentreeritud väävelhappe lisamisel happe ja lahuse piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: Võtame kaks katseklaasi ja valame neisse 2 ml erinevate süsivesikute lahust Võrdlemiseks kasutasin glükoosi ja fruktoosi lahuseid. Mõlemasse katseklaasi lisame 56 tilka Molisch'i reaktiivi. Katseklaaside sisu loksutatakse. Lisame tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. Tulemus: Glükoosi ja fruktoosi lahustele lisades Molisch'i reaktiivi, tekkis vastavalt esimeses purpurne reaktsiooniprodukt ning teises lillakas kiht. Väävelhappe toimel tekkisid värvilised kihid, suhkrud dehüdreerusid. Kuidas tegelikult oli? Mis põhjustab dehüdreerumist? Mis selle tulemusel tekivad? Millal tekib purpurne kiht? Dehüdreerumist põhjustab heterotsükliliste aldehüüdide furfuraali või 5-hüdroksümetüülfurfuraali moodustumine süsivesikute kuumutamisel tugeva mineraalhappe juuresolekul
manustatakse suu kaudu. 34. Mis on lahus? Levinumad lahustid? Lahus (Solutio, lahused Solutiones) on vedel ravimvorm, mis saadakse raviaine lahustamisel lahustis, seega lahused koosnevad ainult kahest komponendist - lahustunud ainest ja lahustist Lahustiks kõige sagedamini/levinumalt destilleeritud vesi, harva etüülalkohol ja taimsed õlid (virsikuõli, oliiviõli). 35. Põhinõue süstelahustele? Mille sees väljastatakse süstelahuseid? Nõuded lahustele: 1.peavad olema selged, neis ei tohi olla mingisuguseid võõrkehi ega hägusust, 2.võivad olla värvilised. Süstelahused on ette nähtud manustamiseks süstimise teel. Kõik süsteravimid steriliseeritakse. Süstelahus peab jääma steriilseks, peab olema läbipaistev ja kindlasti ei tohi säilimistähtaeg möödas. Väljastatakse ampullides (ka kuivampullid) või flakoonides/viaalides. 36. Ampullide kõlbmatuse tunnused? Kes kontrollib seda?
Ioonselektiivsed elektroodid (klaaselektrood)- ühendatakse pH- meetriga; saab pH mõõta täpsusega +/- 0,01 pH ühikut 1. Loodusliku vee koostis 2. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). NaOH või selle asemel Na2CO3 2% HCl lahus Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda (Na2CO3 ) lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toime 1. Karbonaatne karedus ja selle määramine (vt praktikumi töö). 2. Üldkaredus ja selle määramine (vt praktikumi töö) 3. Vee pehmendamine (vt praktikumi töö) Väljasadestusmeetod Ca2+ ja Mg2+ viiakse rasklahustuvatesse ühenditesse ning viimased eemaldatakse veest filtreerimise või setitamisega; lisatakse reaktiive leelismetallide karbonaadid (NaCO3), Ca(OH)2,
jääb järele suure eripinnaga, aktiivne Ni). Nikli kõige laialdasemalt kasutatavad ühendid on veeslahustuvad Ni(II) soolad. Nad esinevad enamasti sinakasroheliste või roheliste kristallhüdraatidena, levinumad soolad on kloriid, sulfaat ja nitraat, vastavalt NiCl2•6H2O, NiSO4•7H2O ja Ni(NO3)2•6H2O. Soolade lahustumisel tekib sinakasroheline lahus (Ni2+-iooni värvus). Leeliste toimel Ni(II) soolade lahustele moodustub Ni(OH)2 roheka värvusega sade. Ni(OH)2 oksüdeerumisel (aeglaselt õhus, kiiremini oksüdeerijate, nt H2O2 või Br2 toimel) tekib must kristalne nikkel(III)oksiidhüdroksiid NiO(OH) Nikli binaarsetest oksiididest esineb vaid üks ühend – nikkelmonooksiid NiOx (x ~ 1). See aine leidub ka looduses (mineraal bunseniit), olenevalt saamistingimustest esineb α- ja β-NiO. NiO värvus võib varieeruda helerohelisest kuni mustani. NiO saadakse nikli kuumutamisel õhus või
(atm=atmosfääri) - reg. vee sisaldust Onkootne rõhk- ül. hoida verd veresoonkonnas # sõltub plasmavalkude hulgast (25-30 mmHg 0,002 atm) Konstantne reaktsioon - sõltub H ja OH ioonide konsentratsioonist (näitab vere happelisust) Vere PH võib muutuda 7,0- 7,8. Väga hästi treenitud kehal on võime taluda ka 6,8. Rohkem happelisemaks minna ei saa! (kehalisel aktiivsusel muutub vere reaktsioon happelisemaks) Puhveromadused - omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola v nõrka alust ja tema soola TÄHTSAD VERE PH SÄILITAMISEL! Iseloomulik kõikidele vesilahustele. Vere puhversüsteemid: (nendega hoitakse ära vere happelised nihked, mis toimuks peale norm olukordi...) Karbonaatpuhversüsteem (transporditakse süsihappegaasi, kopsudes see vabaneb) Fosfaatpuhversüsteem Vereplasma valkude puhversüsteem Hemoglobiini puhversüsteem (hapniku transport + ka 10% süsihappegaasi) 5
mõjul; niiskuskindel ja gaasitihe. Liigitus- Kõrg- ja madalrõhu polüetüleen Kasutamine- valmistatakse torusid, kaablite isolatsiooni; paneelid. 136. Polüpropüleen: omadused- Kõvem kui PE, vastupidav õlidele ja rasvadele, madalal temperatuuril haprub. Kasutamine- Valmistatakse: pudelid, mahutid, ämbrid. 137. Polüvinüülkloriid: omadused- head plastilised omadused, väike temperatuurikindlus, vastupidavus õlidele, lahustele, hapetele. Kasutamine- kaablite isoleermaterjalina, metalltorude kaitseks korrosiooni eest. 138. Polüstüreen: omadused- on tahke läbipaistev materjal; Kõrged elektrilised omadused; Happe- ja leeliskindel; Vastupidav osoonile; Termoplastiline; Mehaaniliselt töödeldav Kasutamine- paneelid, alused. 139. Pleksiklaas: omadused- väga hea läbipaistvus; püsiv vees, leelistes, hapete vesilahustes,bensiinis ning õlides. Kasutamine- lennuklaas 140
Ülesanded: *tagab vere sobiva viskoossuse *homöostaasi tagamine 4. Vere füüsikalis-keemilised omadused (osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon, puhveromadused) 1. Osmootne rõhk – vereplasmas lahustunud ainete kontsentratsiooni näitaja. 2. Onkootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. 3. Konstantne reaktsioon – vere pH; sõltub H ja OH-ioonide kontsentratsioonist. 4. Külmumistemperatuur – 0.55 Co 5. Puhveromadused – on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Aitavad pH stabiilsena hoida. Kui kehasse satub tugev hape või alus, siis see seotakse solana. 5. Erütrotsüüdid, hulk koostis, ülesanded Punalibled – arvukaid rakutüüp inimorganismis (u iga viies rakk on erütrotsüüt). Puudub tuum; 1/3 massist moodustab hemoglobiin. Peafunktsiooniks on O2 transport (punalibled on kaksiknõgusa kujuga, et oleks rohkem pinda)
2% HCl lahus. kuumutamisel üle 65 °C lagunema: Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid. ja sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid sademete, millist nimetatakse katlakiviks, tekkega: Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 19 20 Katlakivi teke Vee kareduse mõju
- - Hg2(IO3)2(s) Hg22+ + 2 IO3 , kus tekib iga Hg22+ kohta 2 IO3 iooni: x 2x (x)(2x)2 = Ksp, siit saamegi, et x = [Hg22+] = 6.9 × 10-7 M Vastused: a) Ve = 35.69 ml; b) 8.29× 10-7 M; c) 1.5× 10-14 M; d) 6.9 × 10-7 M 10. Arvutage [H+] ja pH järgmistele lahustele: a) 0.010 M HNO3 Lahendus: Lämmastikhape on tugev hape, seega on ta täielikult dissotsieerunud ja prootonite kontsentratsioon on sama, mis HNO3 formaalne kontsentratsioon. [H+] = 0.010 M, seega pH = - log [H+] = 2.00. Vastus: Prootonite kontsentratsioon on 0.010 M ja pH= 2.00 b) 0.035 M KOH Lahendus: KOH on tugev alus, seega on tema vesilahuses hüdroksiidioonide kontsentratsioon sama, mis KOH
Pindliig: süsteemi komponendi pindliiga ehk absorbeerunud aine hulka defineeritakse pindkihi ja faasi sisemuse kontsentratsioonide vahena pinnaühiku kohta. Kui adsorbendi pinna suurus pole teada, siis väljendatakse adsorptsiooni nt 1 g a-ndi kohta ja väljendatakse mool/g. Suhteline viskoossus s=/0. Eriviskoossus eri= (-0)/0. Iseloomulik viskoossus peegeldab polümeeri molekulide hüdrodünaamilist takistust vedelikuvoolamisel. Iseloomuliku viskoossuse saab määrata polümeeri lahjadele lahustele, millespolümeeri molekulide vaheline koosmju on niivrd tühine, et selle vib jätta tähelepanemata. Iseloomuliku viskoossuse määramiseks mdetakse polümeeri lahuste viskoossusesltuvust kontsentratsioonist küllalt kitsas madalate kontsentratsioonide piirkonnas ja saadud tulemus ekstrapoleeritakse lpmatu lahjenduseni: Pindpinevus on jõud, mis mõjub vedeliku eralduskontuuri pikkusühikule selles suunas, milles vedeliku pind kahaneb. Pindaktiivne aine on keemiline aine, millel on võime
[OH‾] Praktikas kasutatakse happesuse iseloomustamisel vesinikeksponenti — pH. pH=–log[H+] Neutraalne lahus: pH=7 Happeline lahus: pH<7 Aluseline lahus: pH>7 Täpselt samuti võib defineerida pOH: pOH=–log[OH‾] aga seda ei kasutata happelisuse iseloomustamiseks; kasutatakse arvutustel: pH+pOH=14 vesiniku ioonkontsentratsiooni võime kasutada vaid nõrkade elektrolüütide lahjadele lahustele ja mitte kontsentreeritud lahustes. Tugevate elektrolüütide puhul kasutatakse aktiivsust a. pH=–log aH + kuna Kv sõltub temperatuurist, sõltub temperatuurist ka neutraalse lahuse pH väärtus. Teistel temperatuuridel saadud pH väärtused tuleb ümber arvutada 25˚C juurde. 7. puhverlahused: Enamus biokeemilisi reaktsioone inimorganismis kulgevad piisava efektiivsusega vaid kindla pH juures
4. Sellel isotermil võib esineda hüstereesinähtus. Toimub pooride erinev täitumine rõhu tõstmisel ja alandamisel. 5. 4 ja 5 kordavad isoterme 2 ja 3 selle vahega, et nendel toimub kapillaarne kondensatsioon. 15. Freundlichi adsorptsiooni isotermi määramine pindaktiivse tahke adsorbendi ja orgaanilise happe vesilahuse piirpinnal. (tuletust ei tule) 16. Adsorptsiooni isotermi leidmine (KK1 labori põhjal, kui tegite). 1)Arvutan erinevate kontsentratsioonidega lahustele pindpinevuse, võttes arvesse vee pindpinevust toatemperatuuril, milleks on 72,75 mJ/m2 2) Leian valitud kontsentratsioonidel pindliia 3) Leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalsel täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandit: =max , mis on teisendatud kujul 4) Arvutatan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 S0= 5) Arvutan adsorptsioonikihi paksuse lo, l0= 17. Elektrolüütide adsorptsioon.
51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab
) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 49. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine Ca(HCO3)2 -> CaCO3 (sade) + H2O + CO2 Mg(HCO3)2 -> Mg(OH)2 (sade) + 2CO2 Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus
Kui rõhk ületab piirid, kaotavad verelibled oma funktsiooni, tagajärjeks võib olla surm. onkootne rõhk e. kolloidosmootne rõhk – sõltub plasmavalkude hulgast. Hoiab verd veresoontes. konstantne reaktsioon – sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Näitaja pH. Arteriaalne veri kergelt aluseline: pH 7,4. Venoosne veri 7,35 pH. Max pH piirid on 7,0-7,8 pH. Suuremate muutuste puhul tagasipöördumatud tagajärjed. Vere külmumistemperatuur on -0,55 C. puhveromadused – omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Eesmärgiks tekitada olukord, kus verre sattunud happed või alused ei saaks ületada pH piire. Verre sattunud tugevad happed seotakse ja vabanevad nõrgad alused. 1) karbonaatpuhversüsteem – transporditakse 80% CO2, mis keharakkudes tekib, seotud kujul kopsudesse. 2) fosfaatpuhversüsteem – et erinevaid aineid siduda 3) vereplasma valkude puhversüsteem – saavad siduda nii happeid kui aluseid
kontsentratsioonide ühtlustumine. Kuid. osmoosi tulemusena tekib rõhk ka poolläbilaskvale membraanile, mis võrdub rõhuga, mida avaldaks lahustunud aine, kui ta samal temperatuuril oleks gaasilises olekus ja tema ruumala võrduks seejuures lahuse ruumalaga. 211 Osmoos Võttes arvesse eelpooltoodut, võime mitteelektrolüütide lahjendatud lahustele rakendada Clayperoni-Mendelejevi võrrandit, mis ühendab gaaside põhiseadusi. Asendades gaasi rõhu p osmootse rõhuga , saame: V=vRT 212 Ja veelkord - Osmootne rõhk p p= iCM RT (van`t Hoff 1887) pV = inRT CM - lahustunud aine molaarne konts., mol/dm3 n - lahustunud aine moolide arv, mol V - lahuse ruumala, dm3 Ja veelkord:
ja II rühma metalle; vesilahustest rauda, vaske, tsinki; alumiiniumitoodetakse sula boksiidi ja krüoliidi segust pingel 4,2- 4,5V) ning keemilisi ühendeid (nt. Cl2, H2, H2O2). e. Puitu töödeldakse kemikaalidega, et suurendada selle vastupidavust välismõjudele. Enamlevinud puidukaitsevahendid on kemikaalid, milledega immutatud puit on tulekindlam ja vastupidavam leeliste või hapete lahustele. Lisaks kasutatakse erinevaid seenetõrjekemikaale ning värve, mis kantakse puidule isoleerimaks seda väliskeskkonnast ja selle kahjustavast mõjust. 35. Mida käsitlevad ja formuleerige Faraday seadused? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist oksüdeerimist. Miks alumiiniumi kui materjali oksüdeeritakse? Miks on enamikel juhtudel saadav oksiidikiht värviline? a. Faraday seadused 1) Elektrolüüsil eraldunud aine mass (m) on
torud jm.). Juhul kui need on sees siis temperatuur kuni 50 oC (max 55 oC) või siis üle 100 oC. Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus ja selle määramine(vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO3 ja CO3 kontsentratsioonide järgi; NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP
valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4. hemoglobiini puhversüsteem. 2. Erütrotsüüdid, hemoglobiin. Erütrotsüüdid e. punased verelibled. 1 mm3 s veres on 4,5-5 miljonit. ANEEMIA erütrotsüütide hulga vähenemine. Ülesanne hapniku transport. Hemoglobiin aine, mis annab verele punase värvuse. Koosneb:
Al pinnale tekitatakse suhteliselt paks oksiidikiht. 1) Esmalt oksiidikiht, edasi kastetakse värvaineid sisaldavasse lahusesse või pihustatakse pinnale - > saadakse värvilised katted. Puudus: kihi paksus pole ühtlane, värvikindlus pole hea; 2) Koos oksiidikihiga saadakse värviline kiht st. elektrolüüsivannis,see on kindlam. Puudus: väike värvide valik. NB! Anodeeritud Al pind on tundlik nii happelistele kui aluselistele lahustele samamoodi kui anodeerimata Al pind. Al plaadid, kasut. fassaadi katmiseks -> osadel oksiidikiht väike (näha tooni erinevustest). 129. Oksiid- ja fosfaatkatted. Metallkattega võrreldes vähemefektiivsed, aga sobivad hästi atmosfäärikorrosiooni tõrjeks ja on heaks aluspinnaks värvidele. Oksiidikihiga katmist rakendatakse näiteks sageli alumiiniumi kaitsmisel.
Puitu töödeldakse kemikaalidega, et ta ümbritseva keskkonna toimel ei hävineks (immutatakse, värvitakse). Puidu vastupidavuse tõstmiseks töödeldakse eelnevalt enne kasutamist puitu alljärgnevalt: 1) seenetõrjekemikaalidega( immutatakse vaakumis sügavuti või töödeldakse) 2) puitu immutatakse kemikaalidega süttimiskindluse tõstmiseks 3) Töödeldakse vastavate kemikaalidega, et suurendada vastupidavust, kas leelisele või happelistele lahustele 4) värvid ( kõige vanem viis), see on puidu pinna isoleerimine atmosfäärist. Puidu tugevuse tõstmiseks surutakse puidu rakkudesse polümeeride lahuseid ning lahusti aurumisel-eemadamisel- polümeer imbub raku seina ja kõveneb seal ja sellega suurendatakse rakkude tugevust. 33)Faraday I seadus: elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga (It).
I don't want to know the answers, I don't need to understand (ligandid). Paljud kompleksid ja koordinatsiooniühendid esinevad isomeeridena. Kompleksimoodustaja (võib olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]). metalliiooniga.Iga ligand annab tsentraalaatomiga vähemalt ühe kovalentse sideme. Nt vask(II)iooni heksahüdraat [Cu(H2O)6]2+, mis annab vasesoolade lahustele iseloomuliku sinise värvuse ja nagu toodud valemist järeldub, on: kindla koostisega, kindla kujuga, kindlate omadustega. Seda ühendit võib vaadelda Lewis'i happe (Cu2+) ja aluse (H2O) reaktsiooni saadusena. Sellised Lewis'i happe-aluse reaktsioonid on iseloomulikud paljudele metallidele, eriti d-metallidele, [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiline kompleksi näide ehk osake, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivsete kovalentsete sidemetega seotud molekulidest või ioonidest
150 g). 2. Valmistatakse 2 % HC1 lahus. Jahutussüsteemi valatavale veele lisatakse seda lahust 53 ml ühe liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrosiivsust. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse jahutusvedelikes külmumiskindla vedelikuna peamiselt 1,2-etaandiooli e. etüleenglükooli C2H4(OH2)
150 g). 2. Valmistatakse 2 % HC1 lahus. Jahutussüsteemi valatavale veele lisatakse seda lahust 53 ml ühe liitri vee kohta. Algab intensiivne süsihappegaasi eraldumine. Kui see lõpeb, lasta lahus süsteemist välja ning täita süsteem l tunniks 2% sooda lahusega. Pärast loputada süsteem läbi puhta veega. Mootoreis, kus jahutussüsteemi detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrosiivsust. Antifriisid Külmakindlad jahutusvedelikud, antifriisid, koosnevad kahest põhikomponendist: destilleeritud veest ja madala külmumistemperatuuriga vedelikust. Külmumiskindlate vedelikena on võimalik kasutada alkohole, glükoole või propaantriooli (glütseriini). Tänapäeval kasutatakse jahutusvedelikes külmumiskindla vedelikuna peamiselt 1,2-etaandiooli e. etüleenglükooli C2H4(OH2)
Uuringuteks saadakse kunstlikult, maksim. kasutatavad kogused on olnud 2 · 10 -9 g, lahuste konts-d 10-15 …10-9mol/l 3.30.2. Füüsikalised ja keemilised omadused At – tahke aine (värv pole teada) Sul-temp 244ºC, keem-temp 309ºC Omadustelt meenutab nii mittemetalle (halogeene) kui metalle (Po, Pb) Analoogselt joodiga lahustub hästi orgaanilistes lahustites Lenduvus on väiksem kui I2-l, sublimeerub. Vesiniku (in statu nascendi) toimel At-sisaldavatele lahustele → HAt Aniooni koostises võib redutseeruda SO2 toimel ja oksüdeeruda Br2 toimel (sarnaselt joodiga). H2S toimel võib (sarnaselt metallidele) sadestuda At2-na Saadud on mõningaid At ühendeid teiste halogeenidega. Võimalikud oksüdatsiooniastmed: -I, O, I, V, VII (?)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
