Vastus leiad õppematerjalist: Inimese füsioloogia I KT

Inimese füsioloogia I KT (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kuidas leitakse?
Millest sõltub nende suurus?
Kuidas jaguneb millest sõltub?
Millest koosneb?

ESIMENE

Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.
Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline . Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida.

Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas – südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad , siis vatsakesed . Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude .

Südame tsükkel .
Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis /kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse.

Südame löögisagedus e. pulss . Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus.

Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab?
EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit ). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune – maksimaalne kogu aeg.

Süstoolne indeks – kuidas leitakse?
Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele.
Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid . Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel .

Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG).
Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul.

Südame löögimaht ja minutimaht , millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad,muutused kehalisel tööl.
Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust.
Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest , löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest.

Südametegevuse reflektoorne regulatsioon .
Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal, B retseptorid aga annavad infot kodade venituse kohta.
Gauery- Henry refleks lähtub kodade venitusretseptoritelt. Veremahu tõus põhjustab parema koja seina venituse ning see pidurdab ADH produktsiooni 10-20 minuti jooksul, vee eritumine neerude kaudu suureneb. Veremahu langus põhjustab vastupidise protsessi.
Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin).

Südametegevuse humoraalne regulatsioon
Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin , türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda.
TEINE

Organismi sisekeskkond
Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma .

Veri, vere hulk, koostis, ülesanded
Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides, milledest ~55% on vere vedel osa (vereplasma) ning ülejäänud moodustavad vererakud, millest omakorda 45% on punaverelibled. Vere koostis on väga stabiilne, kõigub vaid kindlates piirides. Verel on oluline transpordifuktsioon (nt hapniku transport, vitamiinide, hormoonide jne). Hoiab miljööd – vere koostist hoitakse stabiilsena ning seetõttu saab omakorda koevedelikke stabiilsena hoida. Kaitse-funktsioon: vere hüübimine, immunoloogiline kaitse,

Vere plasma , koostis, ülesanded
Vereplasma on vere vedel osa, kollaka värvusega ning koosneb veest, erinevatest valkudest (antikehad, hormoonid, transpordimolekulid), toitainetest ( suhkrud , rasvad , aminohapped). Transpordi ülesanne ning tänu peamisele koostisosale veele on suure soojusmahtuvusega ning hoiab keha tem-i.

Vere füüsikalis-keemilised omadused ( osmootne rõhk, onkootne rõhk, reaktsioon , puhveromadused)
Osmootne rõhk (vereplasmas lahustunud ainete konts. Näitaja) – 7,4 – 7,6 atm
Onkootne rõhk (Kolloidosmootne rõhk, sõltub plasmavalkude hulgast) – 0,002 atm
Konstantne reaktsioon (sõltub H ja OH ioonide kont -st) – pH 7,4
Külmumistemperatuur - -0,55oC
Puhveromadused ( omased lahusele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola). * karbonaatPS * fosfaatPS * vereplasma valkude PS * hemoglobiini PS

Erütrotsüüdid, hulk, koostis, ülesanded
Erütrotsüüdid on vere punalibled. Ühes liitris veres on 4-5 x 1012punaliblet (arvukaim rakutüüp). Tuumata rakud , seovad hemoglobiini. Peamine funktsioon on hapniku transport.

Hemoglobiin , koostis, ülesanded, normväärtus
Meestel 130-160 g/l, naistel 120 – 160 g/l. Molekulis neli alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis üks Fe aatom , mis seob ühe O2 molekuli. (ül ongi hapniku transport).

Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor
Veregrupi määramise pm seisneb aglutinogeeni (A või B) esinemises veres. 0 veregrupil aglutinogeen puudub, aglutiin nii alfa kui beeta. A veregrupis A aglutinogeen, aglutiniin beeta jne.
Reesusfaktor on valguline D antigeen , kui erütrotsüüfif seda sisaldavad, on Rh+

Trombotsüüdid, hulk, vere hüübimine
1mm3 veres 200 000 – 400 000 tk (sõltuvalt elu ja töö rütmist). Trombotsütoos on trombotsüütide hulga suurenemine. Ülesanne on vere hüübimise tagamine. Hüübimine seisneb vere plasma valgu fibrinogeeni füüsikalis-keemiliste omaduste muutumises, mille tulemusel tekib fibriin . Saab alguse vereliistaku purunemisest.

Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded
1 mm3 veres 6000-800tk. Leukotsütoos on leukotsüütide hulga suurenemine. Leukotsüüdid jagunevad granulotsüütideks, monotsüütideks ning lümfotsüütideks. Leukotsüütide ülesanded on fagotsütoos (neutrofiilid), valgulise päritoluga võõrvalkude hävitamine (monotsüüdid) ning immunoloogiline kaitse (B- ja T-lümfotsüüdid).

Vere muutused kehalisel tool
Vere reaktsiooni nihe happelisuse suunas. Piimhappe konts tõus. Suureneb ~10% vere viskoossus. Toimub müogenne leukotsütoos, trombotsütoos ning erütrotsütoos.

Vereloome .
Vereloome jaguneb erütropoes, leukopoes, trombotsütopoes. Toimub punases luuüdis ja põrnas, harvemini maksas , neerudes, neerupealistes.

Verevoolu maht- ja joonkiirus .
Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga osa suunas.
Kaks peamist vere liikumist iseloomustavat omadust. Verevoolu mahtkiirus möödetakse ml/min või ml/sek ning oleneb vastava veresoonkonnalõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahest ning takistusest verevoolule. Mahtkiirus on ühesugune aordis, kopsutüves, arterites , kapillaarides, veenides. Verevoolu joonkiirus möödetakse cm/sek ning see näitab vere edasiliikumist veresoontes. Vereringe süsteemi mitmetes osades erinev ja oleneb peamiselt veresoonte summaarsest valendikust (mida väiksem, seda suurem liikumiskiirus ja vastupidi). Suurem kiirus aordis.

Veresoonte perifeerne vastupanu.
Perifeerne vastupanu on rõhk, mida tuleb ületada, et verehulka veresoontesse paisata.

Vererõhk, kuidas jaguneb, millest sõltub?
Vererõhk sõltub vere hulgas, mis satub arteritesse (Q). Vereringe perifeersest vastupanus (R). Vere viskoossusest. Südame minutimahust. Vanusest . Emotsionaalsest a füüsilisest seisundist.
Vererõhk jaguneb süstoolseks (vatsakeste väljutusfaas – kokkutõmme) ning diastoolseks (peale poolkuuklappide sulgumist).

Arteriaalne pulss.
Arteripulss on südame süstoli ajal tekkinud rõhulaine, mis levib mööda arterite seinu edasi, põhjustades nende võnkumist. Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine kiirus sõltub veresoone seina elastsusest – kiirus on seda suurem, mida väiksem on arteri elastsus , keskm 5..10 m/s.

Vereringe kapillaarides
Just verekapillaarides toimub ainevahetus vere ja kudede vahel. Jõudeolekus toimib ainult osa kapillaarem teine osa käivitub kehalise töö ajal ning see suurendab kohalikku verevoolu. Kapillaaride seinad üherakukihilised ning ainete vahetus toimub difusiooni teel.

Vereringe veenides.
Veenides surutakse veri edasi raskustungi toimel, vere tagasiliikumist takistavad klapid. Vere liikumist soodustab rindkere imav toime – rindkere liikumine hingamisel põhjustab rõhu muutumist suurter veenides. Lihaskontraktsioonide korral surutakse veri veenidest välja.

Kopsuvereringe .
Kopsuvereringe ehk väike vereringe on suure mahtuvusega tänu elastsetele veresoontele. Samuti on väga hästi arenenud arterio-venoossed anostomoosid (ühendused). Kuna kopsukapillaaride vastupanud on võrreldes kehakapilaaride omaga väiksem, on ka verevoolu takistus väiksem. Kopsuveresooned võivad deponeerida (hoiustada) 10-20% kogu vere mahust.

Veresoonte toonuse regulatsioon.
Veresoonte toonuse regulatsioon toimub läbi neurogeense ning reflektoorse regulatsiooni. NR-l ahenevad/laienevad närvid, keskus asub piklikajus . RR pressoretseptorid, baroretseptorid , kemoretseptorid.

Lümf ja lümfiringe.
Lümf voolab lümfivõrgustikus, mis algab umbsete terminaalsete lümfikapillaaridena. Lümf on koostiselt sarnane vereplasmale, keskmine valgusisaldus 10..29 g/l on aga vereplasma omast tunduvalt madalam. Mineraalne sisaldus on suht sama neil. Erinevatest kehapiirkondadest pärit lümfi koostis võib olla väga erinev. Lümfiga tuuakse vereringesse tagasi koevedelikesse üle läinud valku ja lipiide . Ööpäevas tekib ~2l lümfi.
Lümfi voolamiskiirus on väike, sellele aitavad kaasa lümfisoonte silelihaste rütmilised kokkutõmbed, lümfisoontes olevad klapid ja nn lihaspump, mmis masseerib lümfisooni ning rinnaõõnes valitsev neg rõhk soodustab lümfi tagasivoolu venoossesse süsteemi.
Lümfiringe toodab lümfotsüüte, mis hävitavad baktereid ning toksilisi aineid. Kaitsefunktsioon. Võtab osa ka rasvade transpordist.
KOLMAS

Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine)
Välja hingamise käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te.
Gaasivahetus toimub tänu rindkere mahu muutmisele. Sissehingmisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atm õhust madalamale ning õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, kopsusisene rõhk tõuseb, ületab atm rõhu ning üks osa hingamisteedes olevast õhust surutakse välja. Puhkeolekus inimesel väljahingamine on passiivne ning lihased tööd ei tee.

Hingamismaht , hingamissagedus , kopsude minutiventilatsioon).
Hingamismaht on rahulikul hingamisel hingamisteedesse lisatav ja eemaldatav õhk 0,4..0,6l. Kehalisel tööl suureneb vastavalt hapniku vajaduse suurenemisele.
Hingamissagedus on rahuolekus täiskasvanul 10-18 korda minutis, lastel suurem.
Kopsude minutiventilisatsioon (VE) on igas minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Võrdub keskmise hingamismahu (VT) ja hingamissageduse (fr) korrutisega: VE = VT x fr. Kui puhkeolekus VT = 0,5l ning fr=14-1 siis VE = 7 l/min.

Surnud ruum ja selle tähtsus organismis
Surnud ruum koosneb anatoomilisest (hingamisteede see osa, kus gaasivahetust ei toimu: nina- ja neeluruum, hingetoru , hingamisteed kuni terminaalsete bronhideni – 0,15..0,2l – osa, kus sissehingatud õhk puhastub tolmuosakestest, soojeneb kehatemp -ni ning küllastub veeauruga) ning alveolaarsest surnud ruumist (tekib, kui alveoole ümbritsevatesse kapillaaridesse puudub verevool ning gaasivahetus ei ole võimalik). Anatoomiline ja alveoraalne surnud ruum moodustavad funkstionaalse surnud ruumi. Tervel inimesel on alveoraalne surnud ruum väga väike ning anatoomline surnud ruum peaaegu võrdub funktsionaalse surnud ruumiga.

Kopsude üldine mahtuvus ja selle osad (hingamismaht, sisse- ja väljahingamise reservmahud, jääkmaht)
Hingamismaht on tavalisel hingamisel ühe korraga sisse- või välja hingatus õhu hulk (VT). Nii sisse kui välja hingamiseks on olemas reservmaht. Väljahingamise reservmaht (ERV) (õhu hulk, mis saadakse pärast tavalist välja hingamist maksimaalse sügavuseni välja hingates). Sissehingamise reserviks (IRV) on õhu hulk, mis saadakse sisse hingata peale normaalset sissehingamist.
Peale maksimaalset väljahingamist jääb kopsudesse ruumala, mida nimetatakse jääkruumalaks (jääkmaht) – oluline, et kopsud kokku ei kukuks välja hingamisel.
Kopsude mahud sõltuvad vaatlusaluse pikkusest, kehakaalust, vanusest, soost..

Vitaalkapatsiteet e. kopsude eluline mahtuvus, millest koosneb?
Vitaalkapatsiteet jaguneb: ekspiratoorne reservmaht (ERV), hingamismaht, inspiratoorne reservmaht (IRV).

Funktsionaalne jääkmaht, alveolaarõhu uuenemise koefitsient, selle parandamise võimalused
Funktsionaalne jääkmaht (FRC) koosneb väljahingamise reservmahust ning jääkmahust. FRC on pärast tavalise sõgavusega väljahingamist kopsudesse jääv ruumala. Selles ruumalas uuendatakse iga hingamisega osa alveolaargaasist, mis moodustab puhverruumi välisõhu ja vere vahel.
Alveolaarõhu koefitsent on (VT – VD)/(VHRM + JM) = (600-150)/( 1400 +1500) = 0,16
Väljahingamise rõhutamine annab ökonoomsema võimaluse optimaalse taseme saavutamiseks alveolaarõhu uuendamisel, kui sissehingamise rõhutamine!

Gaaside partsiaalrõhk, selle tähtsus hingamisprotsessis
Gaaside partsiaalrõhk ehk osarõhk näitab milline osa üldisest rõhust kuulub antud gaasile – see on võrdeline gaasi mahuga gaaside segus. Partsiaalrõhu tähtsus seisneb difusioonis (hapniku ja süsihappegaasi) – difusioon lõpeb, kui kõik partsiaalrõhud saavad võrdseks.

Gaasivahetus alveolaarôhu ja kopsukapillaarvere vahel.
Alveolaargaasist verre ning verest alveoraalgaasi difundeeruvad aasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon (D) läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga (A), gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusiooni pindala (∆P) ja difusiooni konstandiga (k) ning pöördvõrdeline difusioonitee pikkusega, st koe paksusega (T), mida difundeeruvad gaasid läbima peavad.
Kopsualveoolide suure arvu tõttu on difusioonipind 30..100m3, oleneb inimese keha mõõtmetest ning hingamisfaasist (välja väiksem, sisse suurem).
Puhkeolekus vereosakese gaasivahetustsooni kapilaaris viibimmise aeg 0,7sek.

Hapniku ja süsihappegaasi transport verega.
Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin.
Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe).

Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid
Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent.

Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus.
Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele neuronitele alluvad hingamislihased innerveerivad motoneuroneid, mis asuvad seljaajus. Hingamisneuronite aktiivsust mõjutab perifeeriast lähtuv info, mida esitavad mehhano -, kemo-, termo - ja valusensorid.
Hingamissagedust reguleeritakse kemoretseptoritega CO2 sisalduse järgi veres.

Hingamise muutused kehalisel tööl.
Füüsilise kehalise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon nii hingamissageduse kui ka hingamismahu arvelt. Kopsudes paranevad tingimused hingamisgaaside difusiooniks , suureneb alveolaar -ventilatsioon ja kopsude perfusiooni vastavus. Kopsusid läbinud ruumalaühikult võetakse ära enam hapnikku ning lisatakse suuremal hulgal süsihappegaasi.
Kopsude verevarustus paraneb tänu südametöö löögimahu ning vererõhu suurenemisele.

Hapnikuvôlg.
Hingamise kiirus ning efektiivsus saavad tõusta vaid teatud tasemeni ning hetkel, kui see ei rahulda enam kudede O2 vajadust, tekib hapniku võlg. Hapnikuvõla ulatus sõltub töö intensiivsusest ja kestusest. Töö algul on samuti hapnikuvõlg, kuna vereringe ja hingamissüsteemi mobiliseerimisel on hilinemine.

Maksimaalne hapniku tarbimine
VO2 maksimaalne hapnikutarbimine: näitab suurimat hapniku hulka, mida suudetakse omastada pingutaval kehalisel tööl; seda võib pidada aeroobse töövõime integraalseks näitajaks. Maksimaalset hapnikutarbimist on treeninguga võimalik suurendada u 20%. Hapniku tarbimine sõltub kõige enam südame-veresoonkonna funktsionaalsetest võimetest, aga ka hingamissüsteemi talitluslikust seisundist, vere hulgast ja koostisest, kehalisest aktiivsusest ja spordialast, soolistest ja ealistest iseärasustest ning välisteguritest. Kuna sportlik tegevus nõuab enamasti oma keha liigutamist, siis selleks, et välistada kehamassi mõju, väljendataksegi VO2max suhtarvuna 1 kg kehakaalu kohta (ml/min/kg).
On palju tehtud uuringuid , et näidata treeningu mõju VO2max-le. Võrreldes tippsuusatajaid (VO2max 85-90 ml/min/kg), mittesportlaste tervete noorte meestega (VO2max 40-50 ml/min/kg), näeme, et VO2max väärtused võivad erineda isegi kaks korda

Aeroobne ja anaeroobne lävi
Aeroobne lävitähistab lihastöö ainevahetuse momenti, kus lisaks aeroobsele energia vabanemisele lisandub anaeroobne komponent ja laktaadi tase veres on võrdne 2 mmol/l.See on pulsisagedus , millest allpool kasutavad lihased energia saamiseks peamiselt rasvasid ja ülespoole minnes kasutatakse energiaallikana üha rohkem süsivesikuid.
Anaeroobne lävivastab lihastöö ainevahetuse momendile, kui organism hakkab ülekaalukalt tootma energiat anaeroobse glükolüüsi teel ja laktaadi keskmine tase veres on4 mmol/l, 160 – 175 lööki minutis.On kõrgeim pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kui koormust veelgi suurendada, muutuvad lihased kiirelt kangeks ja oleme sunnitud hoogu maha võtma. Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Süstoolne indeks Südame löögisagedus pulss Rahuoleku näitajad muutused kehalisel tööl Südame tsükkel Mehhaanilised nähtused südames helilised nähtused südames

Sarnased õppematerjalid

docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

Kodade kemoretseptoritelt lähtuv Bezoldi-Jarishi refleks avaldub selles, et osade ainete toimel südame löögisagedus aeglustub, veresooned laienevad ning vererõhk langeb (nt veratriin, nikotiin). 10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon Südametegevuse humoraalset reaktsiooni kontrollivad adrenaliin, türoksiin, K- ja Ca-ioonid. Adrenaliin kiirendab südametegevust ning türoksiin vastupidiselt aeglustab seda. TEINE 1. Organismi sisekeskkond Verd on inimese organismis 4-5 liitrit. Lü,fi moodustub 2l 24h jooksul ning koevedelikku on ~11l. Rakusisene vedelikuruum ei ole kompaktne, vaid moodustub kõikides organismi rakkudes olevate vedelikstruktuuride summana. Rakuvälisest vedelikust 4/5 (e. ~11l) on koevedelik ja 1/5 (e. ~3l) on vereplasma. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri on vedel sidekude, mida on organismis ~4-5 l. Koosneb paljudes komponentides,

Inimese anatoomia ja füsioloogia

doc

Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine

7. Mehhaanilised ja helilised nähtused südames(SFG, FG) Südame toonid- südametegevusega kaasnevad helilised nähtused Eristatakse: -süstoolne toon(tekib süstoli alguses- madal ja kestev) - diastoolne toon(tekib diastoli alguses- kõrgem ja katkendlik) Mehhaanilised nähtused südames- III-südametoon- Selle põhjustab südame vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi algul. IV-südametoon- tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. Neid inimese kõrv ei kuule vaid registreeritakse aparaadiga. 8. Südame löögimaht ja minutimaht. Millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, Muutused kehalisel tööl? Minutimaht-vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul Iseloomustab südame töövõimet, organisme verega varustamise toimet Rahuolekus- 5-6 l Kehalisel tööl- 25-35 l Millest sõltub: - löögimahu suurusest - löögisagedusest - hapniku tarbimise vajadusest

Füsioloogia

odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlem

Füsioloogia

docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes. Südame löögisagedus sõltub:  vanusest – noores eas lööb kiiresti; vanemas eas oleneb füüsilisest vormist  soost – meeste süda lööb aeglasemalt, sest südamelihas on tugevam ja võimaldab rohkem verd välja pumbata. Hormoonide erinev konsentratsioon.  eluviisidest – valesti toitudes südame töö raskeneb; väsimus: süda taob kiirelt  kehalisest aktiivsusest – vormis inimese süda lööb aeglasemalt  emotsionaalsest seisundist – adrenaliin tõstab löögisagedust  keha asendist – lamades lööb süda aeglasemalt kui püsti olles Rahulolekus: 60-90 korda minutis. Sõltub ka vanusest, sest vastsündinul rahulolekus 130- 160 lööki/min Kehalise töö ajal sõltub südame löögisagedus töö intensiivsusest ja kestvusest. Liiga kiire südametöö tulemusena pumpab süda tühja ning võib oma funktsioonid hüljata. Max

Kategoriseerimata

doc

1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused.

1 l e.dm3 verd sisaldab 4-5 x 10 12 punaliblet. Arvukaim rakutüüp, vähemalt iga viies organism rakk on punalible. Tuumata rakud, ca 1/3 massist hemoglobin. Peafunktsioon: hapniku transport. Kliiniliselt väga olulised veregrupid. Hemoglobiin: Sisaldus meestel 130-160 g/l, naistel 120-160 g/l. Molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini. Igas heemis on 1 Fe aatom, mis seob 1 hapniku molekuli. · Veregrupid. Avastati 1901.a Austria immunoloogi Landsteineri poolt. Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e.aglutinatsiooni. Aglutinogeen erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A/B). Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeriv antikeha ( alfa/beeta). Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga. Erinevad ei tohi kokku sattuda, A/B, alfa/beeta. · Trombotsüüdid.

Inimese anatoomia ja füsioloogia

doc

Exami küsimused 2005

tõsta peale toidu veel muutes väliskeskkonna rõhku (kõrgmäestik, Alpi maja). Madala rõhu korral hakatakse automaatselt tootma rohkem erütrotsüüte ja hemoglobiini. Rõhu normaliseerudes püsib hemoglobiini tase mingi aeg kõrge, enne kui normaliseerub. Mida kõrgem on hemoglobiini tase, seda paksemaks läheb veri. Süda ei suuda pumbata verd, võib tekkida südame äkkseiskumine. 3. Veregrupid. Avastati 1901. a. Austria immunoloogi Landsteineri poolt terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni. Aglutinogeen erütrotsüütides sisalduv aglutineeriv aine (A või B). Aglutiniin vereplasmas leiduv aglutineeruv aine ( või ). Doonor inimene, kes annab verd. Retsipient inimene, kes saab verd. Aglutinatsioon tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga.

Inimese anatoomia ja füsioloogia

docx

Füsioloogia vastused: VERI

Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINATSIOON( punaliblede kokkukleepumine) tekib ainult siis, kui doonori aglutinogeen puutub kokku retsipiendi samanimelise aglutiniiniga( nt. A-antigeen kokku anti-A antikehaga).Veregrupid on O ; A; B; AB. Universaaldoonor on O ( st võib anda kõigile, väikeses

Füsioloogia

doc

INIMESE SÜDAME-JA VERESOONKOND VERERÕHU REGULATSIOON

kui hapetega säilitades vere happe-leelise tasakaalu. Vereplasama madalamolekulaarseid aineid on u. 20 g/l, mille molaarne kontsentratsioon on 290 mmol/l. Anorgaanilisi, ioonidena esinevaid aineid on u. 9g/l ja orgaanilisi u 10g/l. Vere osmootse rõhu määravad eelkõige anorgaanilised ained, milledest tugevate elektrolüütide anioone võivad tasakaalustada erinevad katioonid: Olulisemate ainete sisaldus inimese vereplasmas (mmol/l): Na+(145), K+(5), Ca2+(25)Mg2+(1); Cl-(103);HCO3(27);HPO4/2-(1); HSO4-(1);valgud(1), orgaanilistest ainetest; glükoos, aminohapped, rasvhappped, piimhape;püruuvhape jt.(1) Vereplasma puhvesrsüsteemid on vereplasma puhvrid ja erütrotsüütides neis paiknev hemoglobiin. Puhversüsteemid aitavad tagada vere ja selle kaudu koevedelike ja kogu organismi happa-leelise tasakaalu suhtelist püsivust. Happe-leelise tasakaal oleneb

Bioloogia

Rohkem sarnaseid