Facebook Like

Inimese füsioloogia I KT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas leitakse ?
  • Millest sõltub nende suurus ?
  • Kuidas jaguneb, millest sõltub ?
  • Millest koosneb ?
 
Säutsu twitteris
ESIMENE
  • Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.
    Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline . Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida.
  • Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
    Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas – südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad , siis vatsakesed . Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude .
  • Südame tsükkel .
    Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varasem veri on sinna liikunud diastoli käigus). Kodade süstol lõpetab vatsakeste täitumise faasi. Sellele järgneb kodade diastol (mis on oluliselt pikem kodadesüstolist). Kodade süstolile järgneb vatsakeste süstol, mille algatab selleks ajaks vatsakestesse jõudnud erutusimpulss. Vatsakeses tõuseb rõhk, mis põhjustab vere liikumist tagasi kodade suunas, atrioventrikulaarklapp sulgub ning takistab seda (sellega kaasneb esimese südametooni teke). Südamelihase jätkuva kokkutõmbe tõttu suureneb rõhk veelgi ning kui rõhk vatsakeses on suurem kui vastavalt aordis /kopsuarteris, avanevad poolkuuklapid ning veri suunatakse edasi järsu tõukega. Et takistada vere tagasivalgumist, sulguvad klapid ning algab vatsakeste diastol (sellega kaasub teise südametooni teke). Kui rõhk vatsakestes muutub väiksemaks kui kodades, avanevad taas atrioventrikulaarklapid ning veri voolab taas kodadest vatsakestesse.
  • Südame löögisagedus e. pulss . Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl.
    Südame normaalseks löögisageduseks peetakse 60-90 korda minutis täiskasvanud inimesel. Füüsilise aktiivsuse käigus see tõuseb. Maksimaalne on 220-vanus.
  • Elektrilised muutused südames. Mis on elektrokardiogramm (EKG), mida ta näitab?
    EKG on südameteguvusega kaasnevate elektriliste muutuste möötmine kehapinnalt. Näitab erutuse levikut, kujutab endas R-R sakke, milles iga täht tähistab erinevat EKG-l esinevat väljalööki. EKG järgi on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtsüsteemi ning südamelihase (müokardi seisundit ). Eriti EKG muutuste järgi. Kui ükski potentsiaal ei muutu, on EKG pilt ühesugune – maksimaalne kogu aeg.
  • Süstoolne indeks – kuidas leitakse?
    Süstoolne indeks iseloomustab vatsakeste süstoli kestust võrreldes kogu südametsükli kestusega. Selle süstoli suurenemine näitab diastoli lühenemist ning viitab müokardi toitumise halvenemisele.
    Vatsakese süstol on EKG-l Q-T sakid . Indeks leitakseQT/RRx100, kus RR = kogu tsükkel .
  • Mehhaanilised ja helilised nähtused südames (SFG, FG).
    Südames tekivad kontraktsioonide tagajärjel toonid, eristatakse nelja. Neist I ja II saab kuulata, III ja IV on nähtavad vaid fonokardiogrammis (FKG). I südametooni tekitab atrioventrikulaarklappide sulgumine süstoli alguses. II südametooni tekitavad poolkuuklapid sulgumisel. III südametooni põhjustab vatsakeste seinte võnkumine täitumisfaasi alguses ning IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul.
  • Südame löögimaht ja minutimaht , millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad,muutused kehalisel tööl.
    Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust.
    Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest , löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest.
  • Südametegevuse reflektoorne regulatsioon .
    Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt vastuvõetus ärritustele. Südame kodade seintes on kahte tüüpi retseptoreis: A ja B. A retseptorid reageerivad kodade lihaspingele ninde kontraktsiooni ajal,
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Inimese füsioloogia I KT #1 Inimese füsioloogia I KT #2 Inimese füsioloogia I KT #3 Inimese füsioloogia I KT #4 Inimese füsioloogia I KT #5 Inimese füsioloogia I KT #6 Inimese füsioloogia I KT #7 Inimese füsioloogia I KT #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    29
    doc
    Füsioloogia
    20
    odt
    Anatoomia ja füsioloogia KT I
    98
    docx
    Kordamine füsioloogia eksamiks
    8
    doc
    Füsioloogia - veri-vereringe-hingamine
    30
    doc
    Füsioloogia eksami vastused
    27
    doc
    Füsioloogia eksami vastused
    12
    doc
    Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
    33
    doc
    Füsioloogia



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun