1. Toitumise vajadus 2. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. 3. Täisväärtuslik toit- toitained, mis sisaldavad süsivesikuid, rasvu valke, vitamiine, mineraalaineid, mis on oraganismile väga vajalikud. 4. Tühjad kalorid- kalorid, mis ei anna kehale midagi vajalikku (nt. alkohol) Energia vajadus- vajadus, mille rahuldamiseks peab inimene toituma täisväärtuslikult. Põhiainevahetus- on südame, kopsude ja teiste organite tööks vajalik energia hulk. See toimub magades. Lisaainevahetus- erinevalt põhiainevahetusest toimub energia kulutamine tehes trenni või füüsilist tööd. Pruun rasvkude- energiakulutaja, mis põletab efektiivselt rasvu ja mis esineb peamiselt vastsündinutel ja talvituvatel loomadel. Toiduring- sellelt näeme, kui suure osa päevasest toidukogusest peaksid moodustama erinevad toidugrupid.
süsivesikuteks (valke ei saa ise sünteesida!!!!!!!!!!!!!!!!!!! Asendatavaid aminohappeid võib küll sünteesida) Assimilatsioon ainete omastamine, uute ainete süntees Dissimilatsioon ainete lammutamine Ainevahetus toimub kõikides kudedes, intensiivsem ainevahetus toimub maksas ja lihastes. Lihastes tekib u 80 % kogu organismi soojusest. Ülejäänud 20 % maksas-neerudes. Keha püsiva temperatuuri hoidmiseks. Põhiainevahetus (PAV) PAV - energia hulk, mis kulub ööpäevas hädavajalikuks organismi elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Põhiainevahetuse suurus sõltub soost (meestel intensiivsem), vanusest (vanemaks saadeks aegllustub), keha pikkusest ja kaalust. PAV-i on võimalik määrata igal inimesel eraldi. PAV-i määramise tingimused: 1) Määramine viiakse läbi lamades, eelnevalt tuleb 30 min lamama 2) Eelnevalt peab olema söömata 12-14 tundi
toimes Kujunemise faasid 1. Vähendatakse kaloririkaste toitude tarbimist, suurendatakse kehalist aktiivsust 2. Jäetakse ära osad toidukorrad, valetamine, trennimaania 3. Minimaliseeritakse tarbitava toidu kogus, kasutatakse lahtisteid, haiglaslikud sundmõtted toidu ümber Tunnused Nahaalune rasvkude kadunud Kehakumerused imelikud Nahk kuiv ja ülitundlik Südame töö nõrgenenud Pidev külmatunne kätel ja jalgadel Alapalavik Põhiainevahetus minimiseeritud Kõhukinnisus Tunnused Vere elektrolüütide tasakaal häiritud Juuste seisund halb Kaovad ovulatsioon ja menstruatsioon Bioloogilised kaitsebarjäärid on nõrgad Tagajärjed 5% surevad 25% krooniline 60% paranevad täielikult Ravi Eesmärgid: 1. Alatoitumisest ülesaamine 2. Söömiskäitumise normaliseerimine 3. Inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Aitäh kuulamast!
Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. Energia Põhiainevahetus Liikumine, töö neerude osmootne töö hapniku transport, südame töö hingamine närvisüsteem Põhiainevahetuseks kuluva energia jaotumine organite vahel: maks 26 % lihased 26 süda 9 aju 18 neerud 7 muud organid 14 Põhiainevahetus (PAV) · Määratakse 12 tundi pärast sööki täieliku rahu olekus temperatuuril 18o C.
Kordamisküsimused – Rahva- ja tervisesport - alandab depressiivsust, ärevust, parem meeleolu 1.Erinevad võimalused energiakulu määramiseks. - parandab elukvaliteeti Mis on põhiainevahetus? Kehalist aktiivsust määratlevad: Põhiainevahetus- organite tööks vajalik energia hulk. 1. individuaalsed mittemuudetavad tegurid – sugu, vanus, Energiakulu saab määrata nt pulsikellaga. geneetiline eripära, liikumisaparaadi arengukiirus, isikuomadused, krooniliste haiguste/puuete olemasolu 2.Millised on erinevad kehalise aktiivsuse tasemed ja liigid
TEE ENNE TREENINGUT ALATI PÕHJALIK EELSOOJENDUS!!! 9. MIS ON INSULIIN? Hormoon, mis reguleerib organismi veresuhkru taset. 10. MIS ON KEHAMASSI INDEKS? Näitab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeksi saamiseks jagatakse inimese kahakaal (kg) pikkuse (m) ruuduga MBI=Kehakaal (kg) : Pikkus (m)2 11. MIS ON KALOR? 1kilokalor on energiahulk, mis on vajalik 1 liitri vee soojendamiseks 1 kraadini, seda saab mõõta ja arvutada: Soovitud kalorihulk päevas: Põhiainevahetus= kehakaal (kg) * 24 Põhiainevahetus energiakulu, mida organism vajab rahulolekus Kerge töö tegija= kehakaal (kg) * 35 Füüsilise töö tegija= kehakaal (kg) * 45 12. MISSUGUSED ON HEAD ALAD ÜLEKAALULISTELE? Ujumine, vesivõimlemine, kepikõnd, jalgrattasõit, võimlemine 13. MILLISED SPORDIALAD ON PARIMAD RASVAPÕLETAJAD? Kepikõnd, jooks, rattasõit, uisutamine 14. MILLISES JÄREKORRAS RASVKUDE VÄHENEB?
3. Jääkainete ladustamine 4. Kehavõõraste ühendamine lagundamine maksaensüümide poolt 5. Sisekeskkonna aktiivkaitse (antikehad, õgirakud) 6. Antioksüdantne kaitse (vitamiinid, sidrunhape, kusihape, glutatioon GSH) 7. Rakkude kudede pidev uuenemine Inimese enda võimalused vananemise pidurdamiseks 1. Ainevahetuse minimaliseerimine, tuleb elada poolnäljas ja külmas (elada temperatuuril 12-14 kraadi, põhiainevahetus viia 21...25kcal/kg/ööpäevas viia 17...18- ni). Eluiga pikeneb kuni 10-15%. 2. Antioksüdantide lisatarbimine - vitamiinid, mikroelemendid. Õigustatud vanemas eas. 3. Mitokondrite efektiivsuse tõstmine. Vitamiin Q10, seda aga peab siis hakkama regulaarselt kordama, kuna organism harjub. 4. Eluedendavate bakterpreparaatide tarbimine. Biotoodete reeglipärane kasutamine (jogurtid jms) 5
need koledad vorstikangid, mille tõttu riided tunduvad väikestena. Kui arst palub sul kaalust maha võtta, siis räägib ta sinu keha ülearusest rasvkoest, mitte lihasmassist ega veest. Miks lihasmassi varumine püsiva tulemuse saavutamise seisukohalt nii tähtis on? Sellepärast et põhiainevahetuseks hingamine, vereringe jne. vajalik kalorihulk (umbes 63% päevase energia tarbimisest) on otseselt võrdne lihaskoe hulgaga. Kui me kaotame lihaskudet, siis hakkab meie põhiainevahetus aeglustuma. Tüüpiline kehakultuurlane vajab 3000-6000 kalorit päevas, et oma kõva tööga hangitud lihased vormis hoida. Kui me keskendume lihasmassi muretsemisele, siis eemaldub kehast ülearune rasv. Tegelikult aktiveerivad kiiresti mõjuvad lihtsad kõhnumismeetodid, mis vähendavad lihasmassi, keha hoopis rasvu juurde varuma. Kuigi ülearune rasv on ebatervislik, pole ka päris õige mõelda, et rasvaprotsent peaks olema null. Organismil on vaja
Mida rohkem hapnikuvõlga talutakse, seda rohkem on võimalik töötada. Kui maksimum jõuab nt finishisse, on parem. Meestel on kõrgem hemoglobiini kontsentratsioon veres. Aitab hapnikku manustada. Meestel on suurem lihasmass. Hemogrobit on parem? Näitab punase vereraku hulka. Meestel on suurem süda, töötab paremini. Naiste eelised on liikuvuses, üldises koordinatsioonis, suudavad kohaneda ka aladel, kus hea maksimaaljõud ja aeroobsel ja anaeroobsel töövõimel. Põhiainevahetus. Naiste ainevahetus on madalam, seega saavad nad rohkem kaloreid omastama toidust. Parem soojaisolatsioon. Rasva ja lihase sisaldus organismis erinev. Naistel madalam lihasmass, lihastes olev energia väiksem. RAHVASPORTLANE KUIDAS TREENIDA? Järsk väsimus süsivesikud lõppevad (enamasti üle tunnised treeningud). Üle anaeroobse läve minek tekib intensiivsustsoon, intervalltreeningud. Tempo keskmises tsoonis enamasti. Kui inimene hakkab treenima, siis keskmisel
Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal. Üldiselt on iseloomulik, et arenenud majandusega maadel kasutatakse peamiselt loomseid valke, vähem arenenud majandusega maadel peamiselt taimseid valke. Majanduse arenguga on kaasnenud rafineeritud (kõrvalistest ainetest puhastatud) toiduainete, nt
nõudmisi esitavas keskkonnas. Nad on hea käitumisega, usinad ja tublid tüdrukud, kes ümbritsejate ootustele vastu tulles varjavad oma negatiivseid tundeid ja mässumeelt. Ka enne haigestumist väljendub nende isiksuses täiuslikkusele püüdlemine, rohkem sissepoole elamine ja teatav jäikus. Anorektikud on tugevalt alakaalulised, nende nahaalune rasvkude on kadunud, kehakumerused imelikud ning nahk kuiv ja ülitundlik. Nende südame töö on nõrgenenud, põhiainevahetus minimiseeritud, juusteseisund halb (pigment kaob), bioloogilised kaitsebarjäärid nõrgad, samuti kaovad ovulatsioon ja menstruatsioon. Anorektikud kannatavad ka kõhukinnisuse, alapalaviku (<36ºC) ja pideva külmatunde (eriti käed ja jalad) all. Ka nende vere elektrolüütide tasakaal on häiritud. Oma olekult on anorektikud loiud ja apaatsed. Enamasti on anoreksia põhjused ühiskondlikud Tugev sotsiaalne surve kõhnumiseks (meedia), samuti pereringi märkused
Plastilist funktsiooni suudavad täita üksnes valgud. Toitainete energeetiline väärus: 1) 1 g süsivesikuid ja valke = 4 kcal 2) 1 g lipiide = 9 kcal Ööpäevane toitainete vajadus: 1) Üldisest kaloraadist peaks valkudega olema saadud 10-13% 2) Ülejäänud 55-60% süsivesikutega Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeseisundis. PAV suurus igal inimesel on individuaalne. PAV-i normi saab iga inimene välja arvutada Harris- Benedicti tabelist. 1 kcal 1 kg kohta tunnis ja naistel võiks olla 1200 - 1500 Toitaine omastamisele ja seedimisele kulub ~7% ööpäevasest energiast. Valkude lõhustamine ja ainevahetus (AV) Valkude lõhustamine seedekulglas algab maos peptiidide ja HCl koosmõjul
Tervislik toitumine Toitumisharjumustele pannakse alus lapse- ja noorukieas. Söödud toitudest imenduvad organismis toitained ning neid kasutatakse ainevahetuse käigus kasvuks ja arenguks ning rakkude ja kudede normaalseks talitluseks ja uuendamiseks. Toidu valikul tuleks arvestada, et: Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt,
funktsioonide toimimiseks täielikus puhkeseisundis, lamamisasendis, tühja kõhuga, normaalse kehatemperatuuri juures ning ümbritseva ruumi temperatuuril 18-20°C. Põhikäibe suurus sõltub isiku soost, vanusest, kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Ainevahetuse lisakäive - energiahulk, mis sõltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast (10%). 60-70 % põhiainevahetus, 25-35% töö ja liikumine 5-10 % seedimine. 22.ATP kui organismi universaalne energia vahendaja Organismis on 1023 ATP-molekuli (85 g), 1 min kulutatakse see kogus ära 3 korda. Rakk sureb kui energia varustamine katkeb. Rakus on energiavaru 4-5 töösekundiks. ATP laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. Organismis on ATP universaalne energia vahendaja erinevat tööd tegevate rakkude vahel. Vahendaja, mis aitab toota energiat erinevates situatsioonides. ATP lagunedes vabaneb energia.
Nende biokeemiliste reaktsioonida käigus vabaneb energia, kui saavad ühed toitained ka üle minna teisteks (nt valgud süsivesikuteks, lipiidi süsivesikuteks, süsivesikud lipiideks, valk ainult valgust) Energiavahetuseks kasutatavad mõõtühikud on kilokalorid ajaühikus ja Si- süsteemi mõõtühik J (džaul). Üks kCal võrdub 4187 J, mis teeb 4,187 kJ (kilodžauli). Põhiainevahetuse (PAV) mõiste ja määramistingimused Põhiainevahetus ehk PAV on energiahulk ööpäevas täielikus puhkeolekus. See on energia, mis kulub organismi elutegevuse kindlustamiseks.( Nende ainevahetusprotsesside kindlustamiseks, mis kogu aeg toimuvad) Siia alla ei kuulu füüsiline ega vaimne töö. PAV alla kuulub isegi see energia, mis kulub seedimisele ja omastamisele. Seda energiat nimetatakse toitainete postprandiaalseks toimeks ehk toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime – see
järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraažist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25- 30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict’i tabelites (ÕIS’is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%. PAV 1kcal ühe kilogrammi kohta tunnis.
riskiteguriks paljude haiguste puhul. Põhiainevahetuseks (ainevahetuse põhikäive) nimetatakse väikseimat energiahulka, mida organism vajab täielikus rahuolekus. Sellest lähtuvalt mõõdetakse põhiainevahetust hommikul ärkvel oleval ja normaalse kehatemperatuuriga inimesel, lamavas asendis, toatemperatuuril 180 - 200 (termoregulatsioon on optimaalseimal tasemel), tühja kõhuga (12 - 14 tundi viimasest söögikorrast). Põhiainevahetus kulub südame- ja veresoonkonna, maksa, hingamis- ning erituselundite talitluse ja ajutegevuse toimimiseks. Põhiainevahetus sõltub vanusest, soost, kehamassist ja mõnede sisesekretoorsete näärmete talitlusest. Ainevahetuse lisakäive on energia hulk, mida inimene kulutab üle põhiainevahetuse taseme. 22. ATP - organismi universaalne energia talletaja ja ülekandja. ATP’ta ei saa organism eksisteerida. ATP Lagunemisel tekib energia. ATP= ADP+P+energia ATP=AMP+P+P+energia+energia
suures koguses. See tekitab hormoonide liigse toime seisundi, mida kutsutakse ka türeotoksikoos ehk kilpnäärme mürgistus. Põhjused: 1) autoimmuunkehade teke - enim levinud põhjus, mis seonduvad kilpnäärme hormoonide produktsiooniga (rakkude retseptoritega) ja hakkavad stimuleerima nende talitust, nii nagu teeb seda türeotroopne hormoon. Selle haiguse nimetus on Graves haigus. Ületalitusele iseloomulikud tunnused: 1) põhiainevahetus on kiirenenud, sellest tulenevalt tekib organismis rohkem soojust, keha temperatuur on pisut kõrgem, soojuse äraandmine on suurenenud, nahk on pidevalt niiske ja roosakas. Kuna ainevahetus on kiirem, siis võib inimene ka kõhnuda. 2) esineb eksoftalmia ehk punnsilmsus. Silmamunad on esile tunginud ja neil inimestel on hirmunud ilme. Silmavalged võivad ka paista. 3) kilpnääre kaelal võib olla suurenenud ja seda kutsutakse struuma e hõõtsik
PAV - põhiainevahetuse energiakulu Seda minimaalset energiahulka, mis inimestel kulub rahulolekus (lamades, puhates) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks, nimetatakse põhiainevahetuseks (PAV). PAV-iks kuluv energia sõltub east, soost, kehaehitusest, organismi üldisest füüsilisest seisundist. Meestel on see 10% suurem kui naistel. Inimese ööpäevane energiatarve võrdub: E = PAV (põhiainevahetus) + EVT (energiatarve tegevusteks) Olenevalt kehlisest koormusest jagatakse tööalad 5 rühma. Väga väikese kehalise koormusega 1,4 x PAV, väga vähe liikuva inimese töö, kes viibib ruumis. Väikese kehalise koormusega meestel 1,6 x PAV, naistel 1,5 x PAV, vähe liikuva tööga inimesed Keskmise kehalise koormusega 1,8 x PAV Kõrge kehalise koormusega 2,0 x PAV Väga kõrge kehalise koormusega 2,2 x PAV
Pärnumaa kutsehariduskeskus Tervislik on selline toitumine, mis tagab organismile vajaliku energia ja kõik toitained õiges omavahelises vahekorras, kusjuures toidu koomiline koostis peab vastama organismi ensüümsüsteemi võimetele nii välises kui ka organismisiseses ainevahetuses. Toidu energeetiline väärtus on toitumise kvaliteedi summaarseks väljendajaks. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks (toitainete spetsiifilis-dünaamiline toime), kehaliseks ja vaimseks tööks (tööenergia). Täiskasvanud töövõimelise inimese energiavajadust mõjutab kõige rohkem füüsilise töö raskus ja neuropsüühiline pinge. Vastavalt kehalise töö osatähtsusele ja raskusele kõigub tööinimese päevane energiavajadus 168 ... 222 kJ (40 ... 53 kcal) kehamassi l kg kohta. Seoses ainevahetusprotsesside madalama intensiivsuse, väiksema kehamassiga jm. sooliste
See tekitab hormoonide liigse toime tõttu seisundi, mida nimetatakse türeotoksikoosiks (kilpnäärme mürgistatus). Ületalitluse põhjused võivad olla erinevad. Enam levinud on autoimmuunkehade teke, mis seonduvad kilpnäärme hormoone produtseerivate rakkude retseptoritega ja hakkavad stimuleerima nende talitlust nii, nagu seda teeb türeotroopne hormoon. Autoimmuunkehade tekke ületalitluse haiguse nimi on Graves Basedowi tõbi. Millised on ületalitlusele iseloomulikud tunnused: 1) Põhiainevahetus on kiirenenud, sellest tulenevalt tekib organismis rohkem soojust, keha temperatuur on pisut kõrgem, soojuse äraandmine on suurenenud, nahk on pidevalt niiske ja roosakas. Kuna ainevahetus on kiirenenud, siis võib inimene ka kõhnuda (just täiskasvanu eas). Lapseeas stimuleerib valgusünteesi. 2) Esineb eksoftalmia e punnsilmsus. Silmamunad on esile tunginud. Neil inimestel on
elemente. Vee ja mineraalainete vahetust reguleerivad hüpotaalamuses paiknevad närvitsentrumid. Tähtis osa on siin ka hormoonidel. 37. Ainevahetuse põhi- ja lisakäive. Ainevahetuse põhikäibeks nim. energiakulu, mida registreeritakse tühja kõhuga organismil täieliku jõudeoleku korral, ruumi temperatuuril 20-22oC. Mainitud tingimustel on täiskasvanud inimese energia kulu keskmiselt 1 kcal 1 kg kehakaalu kohta ühes tunnis (järelikult 70 kg kaaluga inimesel on põhiainevahetus keskmiselt 1680 kcal ööpäevas). Põhiainevahetus sõltub ka soost ja vanusest. Meestel on ainevahetus protsessid intensiivsemad kui naistel. Lastel on põhiainevahetuse väärtused, arvestatuna keha pinna ühiku kohta, kõrgemad kui täiskasvanul. Kõik välised ja organismi sisekeskkonna faktorid reguleerivad närvisüsteemi kaudu reflektoorselt põhiainevahetust. Põhiainevahetuse regulatsioonis on tähtis osa tingitud-reflektoorsetel faktoritel. Nt. on sportlasel
4. Ehituseks- uute valkude sünteesil kudedes. Rasvkoel kaitse funktsioon, hoiab ka soojust 5. Tööks Toimuvad ensüümide vahendusel biokeemiliste reaktsioonide käigus. Biokeemiliste reaktsioonide käigus osa ensüümi pirurduvad, osa aktiveeritakse. Ensüümide aktivatsioon või pidurdumine toimub kas hormoonide või vegetatiivse NS mõjul. Energia vahetuse mõõtmiseks kasutatavad ühikud on kCal ajaühikus, nt tunnis; või Jaul (J): 1 kCal=4187 J ehk 4,187 kJ Põhiainevahetus, määramistingimused ja hindamine (PAV) PAV in energia hulk, mis kulub ööpäevas organismi elutuegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus. Tegelik energiavahetus on inimesel suurem, sest energiat kulub: · töötamiseks, nii füüsiliseks kui vaimseks · toitainete lõhustamiseks ja omastamiseks PAV määramiseks kehtivad kohustuslikud tingimused: 1. inimene peab olema eelnevat 10-12 tundi söömata, et välistada toitainete
suurenemisega see on endeemiline struuma. Struumat täheldatakse joodivaesetes piirkondades (mägirajoonid). Raviks kasutatakse joodi. Ennetamise eesmärgil lisatakse veele ja toiduainetele joodi. Kilpnäärme hüperfunktsioon (hüpertüreoos) väljendub Basedow`tõvena, mille põhilised kliinilised sümptomid on kõhnumine, käte värisemine, punnsilmsus, südametegevuse ja psüühika häired. Haigel on tõusnud põhiainevahetus, uriiniga eritub eritub palju lämmastikku (kreatiini). Raviks pärsitakse hormooni hormooni produktsiooni joodi blokeerimisega. Mõnikord eemaldatakse operatiivseltosa näärmest. KÕRVALKILPNÄÄRME HORMOONID Parathormoon PTH Kaltsitoniin NEERUPEALSETE HORMOONID Neerupealsetel eristatkse säsi ja koort ning kummaski toodetakse hormoone. S ä s i o l l u s e hormoonid adrenaliin / epinefriin ja noradrenaliin / norepinefriin, mis
väliskeskkonnast saadava energia arvel. Nende kahe vahel toimub pidev aine- ja energiavahetus. N: taimede energia fotosünteesistseda energiat kasutavad loomad energia saamiseks. Kitsam mõiste: füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadavad energia bioloogilise oksüdatsiooni teel (sisemine hingamine) elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Protsess toimub mitokondrites astmeliselt, mistõttu vabaneb energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult. Põhiainevahetus – minimaalne energia hulk, mida organism vajab järgneva koosesinemisel: - täielikus füüsiline ja vaimne puhkeolek - ärkvelolek 25 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks - ruum, mille temperatuur on 18-20C - viimasest söömisest möödas 12-14 h
Nende kahe vahel toimub pidev aine- ja energiavahetus. N: taimede energia fotosünteesis -> seda energiat kasutavad loomad energia saamiseks. Kitsam mõiste: füsioloogiline protsess, kus loomorganismid muudavad toitainetega saadava energia bioloogilise oksüdatsiooni teel (sisemine hingamine) elutegevuseks sobivateks energialiikideks. Protsess toimub mitokondrites astmeliselt, mistõttu vabaneb energia järk- järgult, mitte plahvatuslikult. Põhiainevahetus – minimaalne energia hulk, mida organism vajab järgneva koosesinemisel: täielik füüsiline ja vaimne puhkeolek ärkvelolek ruum, mille temperatuur on 18-20C viimasest söömisest möödas 12-14 h Põhiainevahetuse energia arvel toimub organismi kõigi rakkude, kudede ja elundsüsteemide talitlus jõudeolekus. Põhiainevahetuse suurus oleneb soost, vanusest, kehamassist, pikkusest, sisesekretoorsete näärmete talitlusest
Sportlase jaoks on kõige olulisemad · Vajadustele vastav toitumine (piisav kalorite hulk) · Organismi vajaliku koormustaluvuse tagamine (taastumine) · Toitainete omavaheline suhe Toitumine oleneb kulutatud kaloritest · Õige toitumine tagab kõrge sportliku töövõime ja kiire koormusjärgse taastumise · Toitumine oleneb konkreetsest spordialast · Toitumise määrab energiakulu o Põhiainevahetus 1400 1700kcal o Istuv mees, 180cm, 40a. vana 2200kcal o Keskmise raskusega töö- 2800 3000kcal o Raske töö 4000kcal "Tühjad kalorid" vähesoovitavad toiduained Suhkrud, maiustused Monosahhariidid - glükoos, fruktoos) disahhariidid - sahharoos) sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid, jt Jahutooted valge sai, saiakesed, koogid, keeks
järgmine: 1g süsivesikuid ja valke annavad 4 kcal. 1g lipiide aga 9 kcal. Ööpäevaseks erinevate toitainete vajaduseks loetakse järgmist protsentuaalset suhet: üldisest kaloraazist peaks valkudega olema saadud 10-13 %. Lipiididega peaks olema kaetud 25-30% ja ülejäänu 55-60% süsivesikutega. Inimese ööpäevane energiatarve sõltub tema tegevusest, koormusest, mida ta päeva jooksul rakendab, kasvust, kaalust, vanusest ja soost. Ühe osa ööpäevasest energiakulust moodustab põhiainevahetus (PAV). PAV on see energiakulu ööpäevas, mis läheb elutegevuse kindlustamiseks täielikus puhkeolekus (siseelundite aju vereringe hoidmiseks). PAV on igal inimesel individuaalne ja sõltub tema kasvust, kaalust, soost ja vanusest. PAV-e normi saab iga inimene välja arvutada Harrys - Benedict'i tabelites (ÕIS'is olemas). Normaalseks peetakse H-B tabelites erinevust pluss-miinus 15%. PAV 1kcal ühe kilogrammi kohta tunnis.
molekulmass], mis toimivad kompetentsetele rakkudele ja määravad ära terve organsüsteemi kujunemise [seedekulgla, närvisüsteem]). Juba eristunud rakkudes (spetsialiseerunud) avalduvad 5-10% geenidest. Ülejäänud geenid on olemas kuid blokeeritud (ei tohi jätta muljet,et ülejäänud geenid on ära kaotatud!!!) KUDEDE KUJUNEMINE e. HISTOGENEES 1) Üldine- rakke iseloomustavad: a) toimub intensiivne rakkude kasv b) toimib põhiainevahetus c) rakkude bioloogiline staatus pole lõplikult paika pandud (võivad üle minna potentsiaalselt teiste kudede koostisesse) 2) Spetsiifiline a) käivitub kindlate koeomaste valkude süntees (lihasrakkudes lihasvalkude süntees) b) rakud omandavad kindla kuju c) üleminek teistesse kudedesse on blokeeritud d) kujuneb kindel rakkude paigutus koos rakkude vaheainega ORGANITE KUJUNEMINE e. ORGANOGENEES Mitte kasutada näitena närvisüsteemi arengut, sest see kõige keerulisem!!
mineraalainete, eeskätt kaltsiumi ja fosforisisaldus on suhteliselt suur. Või kujutab endast piimarasva kontsentraati. Juustus on olemas kõik organismile vajalikud põhitoitained, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid ka palju rasva, soola ja kolesterooli, mille tõttu ei ole tervislik juustu liigselt tarbida. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtted. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? Lehekülg 10 Näiteks 70kg kaaluva mehe põhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: Tasakaalustatus tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist Vastavus vajadustele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega.
suhteliselt suur. · Või kujutab endast piimarasva kontsentraati. · Juustus on olemas kõik organismile vajalikud põhitoitained, mitmeid vitamiine ja mineraalaineid, kuid ka palju rasva, soola ja kolesterooli, mille tõttu ei ole tervislik juustu liigselt tarbida. 27. Kirjelda tervisliku toitumise põhimõtted. Kui palju vajab kerget tööd tegev inimene(70kg) keskmiselt toitaineid päevas? Näiteks 70kg kaaluva mehe põhiainevahetus on ca 2000 kCal (8700 kJ), naisel ca 1500 kCal (6300 kJ) päevas. Toidu valiku aluseks on 4 põhimõtet: Tasakaalustatus tähendab toitainete õiget suhet iga päeva menüüs. Mõõdukus tähendab rasva- ja suhkrurikaste toiduainete piiratud ehk mõistliku tarbimist Vastavus vajadustele tähendab, et toit peab kindlustama elutegevuseks vajaliku toiduenergia ning varustama organismi tarvilike toitainetega.
võib suureneda kuni 15%. 6) Meessuguhormoonid suurendavad põhiainevahetuse intensiivsust 10-15%. 7) Kasvuhormoon tõstab rakkude ainevahetuse intensiivsust 15-20 %. 8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul. Metaboliseeruva energia hulk saadakse, kui brutoenergiast lahutatakse rooja, uriini ja käärimisgaaside
suureneda kuni 15%. 6) Meessuguhormoonid suurendavad põhiainevahetuse intensiivsust 10-15%. 7) Kasvuhormoon tõstab rakkude ainevahetuse intensiivsust 15-20 %. 8) Palavik kiirendab kõiki reaktsioone rakus 120% iga 10°C kohta. 9) Kliima- kuumas kliimas langeb kilpnäärmehormoonide produktsioon 10-20 % ja vastavalt ka ainevahetuse intensiivsus; külmas kliimas on olukord vastupidine. 10) Uni lihastoonuse ja sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsuse languse tõttu väheneb põhiainevahetus 10-15%. 11) Nälgimine üldine rakkude ainevahetuse tase langeb 20-30%. 69) Toidu bruto-, seeduv, metaboliseeruv ja netoenergia. Toidu brutoenergia all mõistetakse söödud toidu koguenergiat seeduva energia arvutamiseks lahutatakse brutoenergiast roojas sisalduv energia. Seeduva energia osa toidu koguenergiast sõltub toidu iseloomust: 90% tärklise ja vaid 40% koresööda puhul.
Hulkraksuse tasandil on 3 tasemeline mõju. 1.) hakkavad toimima embrüonaalsed induktorid (peptiidid), mis määravad ära terve rakurühma hilisema kujunemise neuraalne induktsioon. 2.) Rakkude vahelised kontaktid. 3.) hormonaalmõjutused- toimmuvad nii embrüo endapoolsetest kui ka emapoolsetest mõjutustest. Kudede kujunemine. Koed jagatakse üldised ja spetsiifilised. Üldises etapis toimuvad üldised asjad rakud jagunevad, kasvavad, rakkudes on olemas põhiainevahetus, ei ole paika pandud rakkude koeline kuuluvus. Spetsiifililsel algab koeomaste valkude süntees, kujuneb välja rakkude ja rakuvaheaine paigutus ja vahekord, üleminek ühest koest teise on blokeeritud, antakse spetsiifiline kuju, eristunud rakutüüpides avaldud 5- 10% geenidest, (ÜLEJÄÄNUD GEENID ON IKKA OLEMAS EGA NAD KUSKILE EI KAO). Kas oskavad nimetada eritüübilisi rakke ja nende valke (naha rakud kollageen ,lihasrakud- müosiin jne).
puhul nabaveen) Infusioon Intravenoosne, 10–20 ml/kg intraossaalne NaCl 0,9% Ringeri lahus Lapse reanimatsioon Laps ei erine täiskasvanust mitte ainult väiksema keha poolest, vaid eelkõige oma vanusele vastava arengu ning anatoomiliste ja füsioloogiliste eripärade poolest (suur keel, kitsad hingamisteed, kõrgemal asetsev kõri, elastsem rindkere, diafragmast sõltuv hingamine, kiirem põhiainevahetus ning seetõttu suurem energia- ja hapnikuvajadus, väiksem kompensatsioonivõimalus). Vereringe seiskumise põhjuseks võib olla õnnetuste (kolju- /ajutrauma, uppumine, lämbumine), infektsioonide (pneumoonia, meningiit), mürgistuste ja SIDS-i (sudden infant death syndrome) tagajärjel tekkinud hingamise seiskumine. Hingamise seiskumise või vedelikukaotusest tingitud šoki (kõhulahtisus/oksendamine, verejooksud, veremürgistus) tagajärjel tekib vereringe seiskumine
annaabi.ee 
