Adiabaatne protsess/süsteem puudub soojusvahetus Olekuparameetrid suurused, millega saab TD süsteemi väliskeskkonnaga olekut iseloomustada Avatud süsteem toimub energia ja ainevahetus Olekuvõrrand süsteemi olekut iseloomustav ümbritseva keskkonnaga parameetrite omavaheline sõltuvus Borni algoritm Born koostas abivahendi seoste Paisumistöö töö, mis on tingitud ruumalamuutusest leidmiseks olekufunktsioonide omavahelistes sõltuvustes
Maa kui süsteem 1. Mis on süsteem, alamsüsteem, avatud ja suletud süsteem, staatiline ja dünaamiline süsteem, energiabilanss? Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum Alamsüsteem- maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid Avatud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu Dünaamiline süsteem- muutuv, enamus süsteeme looduses on dünaamilised, kuigi nende muutumise kiirus on väga erinev Energiabilanss- saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte 2. Kirjelda Maa teket. Maa tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Sel ajal tiirles Päikese ümber kettana hiigelsuur gaasi- ja tolmupilv, millest kujunes ajapikku mitu tihedamat gaasi ja purdmaterjalivööd
Vastastikmõju suurust kirjeldab jõud (F) 2. 3.Väli on looduse põhivorm, mis vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Aine on looduse põivorm, millest koosnevad kõik ained 4.Relativistlik füüsika on selline aja ja ruumi käsitlus, mis lähtub absoluutkiiruse printsiibist. 5.Süsteemiks nimetatakse omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem on süsteem, millesse kuuluvad kehade on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Avatud süsteem on süsteem, milles kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate ja süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6.Superpositsiooniprintsiip väidab, et kuitahes palju välisi objekte võib täita üht ja sedasama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et loodses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne,
6. Aeg: sündmuste kirjeldaja. Omadused: füüsikaline suurus, fundamentaalne suurus, pidev, pöördumatu, homogeenne, ei ole absoluutne. 7. Väli: jõu tekkimise võimalikkus, kehade vastastikmõju vahendaja. Aine: materjal, millest koosnevad kõik kehad. Erinevused: väli: pidev, mõõtmed puuduvad, ei sega üksteist, omavad energiat. 8. Avatud süsteem: süsteemile mõjuvad jõud süsteemiväliste kehade poolt või süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Nt: iga elusorganism Suletud süsteem: süsteem, millesse kuuluvad kehad on vastastikmõjus ainult omavahel ja millel puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. Nt: Maa biosfäär on peaaegu suletud süsteem, täielikult suletud süsteeme pole olemas. 9. Protsess: füüsikalise objekti üleminek ühest olekust teise. Nt: raua roostetamine. Olek: ehk seisund, iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Nt: vesi on vedel.
Lahustumise käigus suhkruosakesed hajuvad vedelikus üha suuremas ja suuremas ruumalas, nende paiknemise korrapäratus suureneb, entroopia kasvab. Lõpuks on kogu suhkrutükk lahustunud ja entroopia kasv sellega lõpeb. Teiste sõnadega areng peatub (igasugune muutus on ju areng). Kinnises süsteemis saab entroopia kasvada teatud piirini. Tegelikkuses absoluutselt kinnist süsteemi ei ole, igal juhul toimub vähemalt soojusvahetus väliskeskkonnaga. Ka selle näite puhul suhkruosakeste ümberpaiknemine ei lõpe, kuna toimub energia- ja soojusvahetus väliskeskkonnaga. Temperatuuri tõustes osakeste paiknemistiheduse suureneb, jahtudes väheneb. Tassi ülaosas on temperatuur veidi kõrgem kui allpool, seega ka osakeste paiknemistihedus tassi eriosades on erinev ja see muutub aja jooksul. Maailm on tegelikult avatud süsteem ja siin entroopia kasv jätkub lõpmatult.
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve
ÕISLOOMAD Õisloomad kuuluvad ainuõõsete klassi.Õisloomad elavad troopikameredes.Õisloomad elavad merepõhja kinnituna.Õisloomad on väga mitmekesise välimusega.Nad meenutavad pigem lilli kui loomi.Õisloomad Hingamine difusiooni teel. Kehasein koosneb kahest rakukihist. Välimist nimetatakse ektodermiks ja sisemist entodermiks. Nende vahel on rakutu ja väga veerikas aine – mesoglöa. Õisloomadel on kehaõõs, mis on väliskeskkonnaga ühenduses vaid suu kaudu. Neil on hajus närvisüsteem. Siia kuuluvad meriroosid ja korallid.Korallid saavad elada ainult suure soolsusega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20 °C.Tuntuimad õisloomade esindajad on korallid. Õisloomadest toitujaid on vähe, peamiselt meritähed.
Stever Arme KL15 Ehituskonstruktsioonid 1. Mis on jahutuspalgi tavaline temperatuur? a) 25C b) 40C c) 15C - õige d) 30C 2. Miks toimub soojuse juhtimine läbi tarindite? a) sisekliima on väliskeskkonnast väiksema temperatuuriga b) sisekliima on väliskeskkonnast kõrgema temperatuuriga - õige c) sisekliima on väliskeskkonnaga samal temperatuuril 3. Õhuvahetus mis on normidele vastav? a) 0.42 l/s - õige b) 2.4 l/s c) 0.36 l/s d) 0. 7l/s 4. Mis võib maksimaalselt olla büroohoonete tasakaalu temp.? a) 10C b) 20C - õige c) 25C d) 15C 5. Mis võib olla maksimaalne niiskussisaldus sisekliimas? a) 40-60% b) 60-80% c) 25-70% - õige d) 10-60%
madalama sisaldusega lahusest kõrgema sisaldusega lahusesse. Difusioon – ainete kandumine raku ühest otsast teise toimub difusiooni teel. • Aktiivne transport. Aktiivne transport – osalevad transportvalgud, protsess vajab täiendavat energiat. • Fagotsütoos. Raku sisse satuvad tahked ained (amööb toitub fagotsütoosi teel). Kui aineosake jõuab rakumembraanile, sopistub see sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses. • Infovahetus väliskeskkonnaga. Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ainete aktiivses transpordis. Need valgud juhivad läbi membraani vaid kindlaid ühendeid. Lisaks nendele on ka retseptorvalgud, mis osalevad raku infovahetuses väliskeskkonnaga. Retseptorvalgud seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule (nt. hormoone) ja vallandavad seejärel mitmesuguseid rakusiseseid boikeemilisi reaktsioone. Kõige selle tulemusena muutub raku sisetalitlus vastavalt väliskeskkonna muutustele. 10
HAPNIKU TÄHTSUS: HINGAMINE,PÕLEMINE JA KÕDUNEMINE HINGAMINE Hingamine ehk respiratsioon on organismide kataboolne gaasivahetus väliskeskkonnaga. molekulaartasandil toimuvat hingamist nimetatakse ka rakuhingamiseks. molekulaarne hapnik jõuab organismi rakkude mitokondreisse ja seejärel biokeemilistes oksüdatsiooniprotsessides vabanev CO2 (käsikäes teiste ainetega) väljutatakse organismist. Hingamine on üks vähestest kehalistest funktsioonidest, mida on võimalik teatud piirides tahtega mõjutada PÕLEMINE Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad
Kokkuvõte energiast ja selle saamisest jne ! Kõik organismid vajavad oma leutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismis aine ja energiavahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemiline energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükoosil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP d ja 2 NADH molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Valdav enamik autotroofsetest organismidest on rohelised taimed, kelle kloroplastides toimub valgusenergia arvel fotosüntees. Protsess koosneb valgus ja pimedusstaadiumi reaktsioonidest
Jõud on vektoriaalne suurus. Jõud mõjub alati mingile kehale. Väli vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Mõju vastastikus. Newtoni III seadus jõud millega kaks keha üksteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Avatud ja suletud süsteemid Kehade süsteemiks nim. omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem- Süsteemi kuuluvad kehad on vastastikmõjus omavahel kuid puudub aine ja energiavahetus väliskeskkonnaga. Reaalselt ei eksisteeri. Avatud süsteem- kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate kehadega. Toimub aine ja/või energivahetus väliskeskkonnaga. Kehade inertsus. Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumise liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni I seadus: keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist.
Bioloogia Üherakulised on organism, kes koosneb ainult ühest rakust. Üherakulistel rganismidel on kõik organismi põhifunktsioonid: nad toituvad, hingavad, kasvavad, paljunevad, kulgevad ning kohanevad väliskeskkonnaga. Hulkraksed on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. Kui palju rakke on inimese kehas? Arvatakse, et inimese keha koosneb ca 1014 rakust. Mis juhtub, kui keha rakud hakkavad kontrollimatult jagunema? Miks vajab inimene toitu? Selleks, et saada energiat, mida saab toidust. Toitu saame ka aineid kasvamiseks.
*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine, loomine ja kuulamine.*Personaalne intel 1)interpersonaalne tajub ja mõistab hästi teisi; 2)intrapersonaalne tunneb ja tajub ennast. Robert Sternberg: 1)seesmine komponent info hankimine, probleemi käsitluse planeerimine, teadmiste kohandamine. 2)kogemuslik komponent - korduvas situatsioonis kasutame teadmisi automaatselt. 3) seotus väliskeskkonnaga eri kultuurid seavad esiplaanile erinevad ülesanded ja oskused. IQ test 1904 (Alfred Binet & Theodore Simon) tegid laste vaimse arengu testi. William Stern võttis tarvitusele intelligentsuskvoodi IQ. David Wechsleri testid on maailmas väga popid. Jonn C. Raven lõi progressiivsete maatriksite testi.
Jõud on vektoriaalne suurus. Jõud mõjub alati mingile kehale. Väli vahendab vastastikmõjusid kehade vahel. Mõju vastastikus. Newtoni III seadus – jõud millega kaks keha üksteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Avatud ja suletud süsteemid Kehade süsteemiks nim. omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Suletud süsteem- Süsteemi kuuluvad kehad on vastastikmõjus omavahel kuid puudub aine ja energiavahetus väliskeskkonnaga. Reaalselt ei eksisteeri. Avatud süsteem- kehad on vastastikmõjus ka süsteemi mittekuuluvate kehadega. Toimub aine ja/või energivahetus väliskeskkonnaga. Kehade inertsus. Newtoni I seadus. Vastastikmõju puudumise liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni I seadus: keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kui kehale ei mõju jõudusid või kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist.
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks enegriat. ATP kui universaalne energi ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkudse dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energivahetuse, mille kaudu ta on seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilie aine energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsükli moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükolüüsil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustab veel 36 ATP molekuli ja vesi
plahvatama sädemega küünlast Diiselmootor seisatakse kui kütusel takistatakse liikumine silindrisse Bensiinimootor seisatakse kui lülitatakse välja elektrisüsteem, mis tagab küünalde töö Termodünaamika seadused Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja
plahvatama sädemega küünlast Diiselmootor seisatakse kui kütusel takistatakse liikumine silindrisse Bensiinimootor seisatakse kui lülitatakse välja elektrisüsteem, mis tagab küünalde töö Termodünaamika seadused Keha siseenergia muut- keha siseenergia muut on võrdne kehale antud soojushulga ja väliste jõudude poolt tehtud töö summaga. Adiabaatiline protsess- adiabaatilises protsessis ei toimu keha või kehade süsteemi soojusvahetust väliskeskkonnaga Külmemalt soojemale- soojus ei saa iseeneslikult üle minna külmemalt kehalt soojemale Iseeneslikud protsessid- iseeneslikud (spontaansed) protsessid viivad keha soojusliku tasakaalu olekusse Suletud süsteemi energia- suletud süsteemi koguenergia on jääv Soojusmasin Soojusmasin- soojusmasin muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina kasutegur on saadud mehaanilise töö ja
-Tekib glükoos, energiallikas -Tekib hapnik, hingamiseks -Tekib hapnik, surnud orgaanilise aine lagundamiseks -Tekib hapnik, moodustab osoonikihi -Tekib hapnik, võimaldab põlemisreaktsioone -Tekivad sahhariidid, esmased toiteallikad -Tagab süsinikuringe -Valgusenergia muudetakse keemiliste sidemete energiaks -Tekivad mitmed maavarad Fotosünteesi tingimused: Valgus Vesi Temperatuur Lämmastiku, fosfori, süsihappegaasi hulk Metabolism Organismi energia ja ainevahetus väliskeskkonnaga Tsitraaditsükkel energiat ei teki, toimub mitokondri sisemuses Hingamisahela reaktsioon Hapnikust vesi, mitokondris Valgusstaadium eraldub hapnik, lagundatakse vee molekule, toimub kloroplastides, vajalik valgus. Pimedusstaadium sünteesitakse sahhariide, toimub kloroplastides FOTOSÜNTEES HINGAMINE Vajab CO2 + vesi Glükoos + hapnik Saadus Glükoos + hapnik CO2 + vesi Toimub Mitokonder Kloroplast Rakutüüp Taimerakk Päristuumsed
1. aeroobne-energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab palju energiat ja ohutult (nt kahjutud ained nagu vesi ja süsihappegaas väljutatakse kopsude ja neerude abil) 2. anaeroobne- energiarikaste ühendite taastoomise tee, mis toodab vähe energiat ja rohkem ebameeldivaid jääke (nt piimhape) 3. SDT- sündroom- laisksus 4. närvisüsteem- organismi elundkond, mid reguleerib ja ühtlustab eludnite talitlust ning kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga. 5. Pikmamaajooks- pikaajaline jooks, mis näitab südame- ja hingamissüsteemi vastupidavust 6. paigalthüpe- paigast kaugushüpe, näitab jalalihaste kiiruslikku jõudu. 7. Painduvus- omadus, mis näitab, kui liikuvad on liigesed ning kui venivad on lihased. 8. Kalorsus- toidu energiavaru sisaldus 9. glükoos- viinamarjasuhkur 10. aneemia- kehvveresus, vere punaliblede vähesus 11. positiivne vaimne energia- vaimne heaolu 12
AINEVAHETUS - biokeemiliste reaktsioonide kompleks, mille kaudu organism on seotud väliskeskkonnaga ja mis võimaldab tal kasvada ja areneda (kõik protsessid). ASSIMILATSIOON- millegi süntees, kus lihtainetest moodustatakse keerulisi ühendeid (süsivesikud ja valgud). Assim. vajab ENERGIAT! DISSIMILATSIOON - millegi lagundamine, kus keerulisted ained muutuvad uuesti lihtaineteks (CO2, H2O jt) . ENERGIA vabaneb! GLÜKOOSI LAGUNDAMINE C6H12O6 + O2 = CO2 + H2O - toimub mitokonderi sees glükoosi lagundamine toimub eri etappides
elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Need kalad kasutavad pingeimpulsse ka ruumis orienteerumisel, kuid siis on pinge palju väiksem. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud suurusega -70mV. Kui närv saab puudutuse või muud sellist väliskeskkonnast, siis suureneb laeng 70mV ja saavutab suuruse 40mV. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed kuid nad on meile väga vajalikud. Närvikiud koguvad ja saadavad infot ajju. Seal saadud info defineeritakse ja vastav lahendus saadetakse mööda närvikiudusid tagasi. Selle abil saame me vahet teha soojal ja külmal ning üldse elus orienteeruda. Närvikiud kontrollivad meie elu. Nad on imeväiksed, kuid nendeta me elus hakkama ei saaks. Pinged aitavad meid ka arstiteaduses. Kui südames või ajus on haiguslikke nähtusi,
RAKUTUUM: EHITUS ÜMBRITSETUD 2 MEMBRAANIGA, MILLES PAIKNEVAD POORID; SISEMUSES ON DNA, RNA'D, VALGUD JA TEISED ÜHENDID; TUUMAS ON MITU VÄIKSEMAT TUUMAKEST; JAGUNEMISE EEL MUUTUVAD KROMOSOOMID NÄHTAVAKS; KUJULT ENAMASTI ÜMAR; TALITLUS KROMOSOOMIDES PAIKNEB INFORMATSIOON KOGU ORGANISMI EHITUSE JA TALITUSE KOHTA; KÕIK KROMOSOOMID ON PAARILISED JA KOOSNEVAD GEENIDEST; GEENID MÄÄRAVAD ORGANISMI TUNNUSED. RAKUMEMBRAAN: EHITUS KOOSNEB PÕHILISELT FOSFOLIPIIDIDEST JA VALKUDEST; FOSFOLIPIIDID MOODUSTAVAD 2 KIHTI, VALGU MOLEKULID PAIKNEVAD KAS NENDE PEAL VÕI VAHEL; LOOMARAKU MEMBRAANID SISALDAVAD KOLESTEROOLI; TALITLUS ERALDAB RAKU SISEKESKKONDA VÄLISKESKKONNAST; KAITSEB RAKKU KAHJULIKE MÕJUTUSTE EEST; ÜHENDAB OMAVAHEL RAKKE; MEMBRAANI VAHENDUSEL TOIMUB AINE-, ENERGIA- JA INFOVAHETUS RAKU JA VÄLISKESKKONNA VAHEL; MEMBRAANI LÄBIVAD MÕLEMAS SUUNAS ANORGAANILISED JA ORGAANILISED AINED ; AINETE LIIKUMISES ERISTATAKSE PASSIIVSET JA AKTIIVSET TR...
Bioloogia kordamine(nr3) · Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine(DNA;RNA) Eluta objekti omadused-ei toitu, ei hinga, ei palju iseseisvalt · Miks ei saa iseseisvalt paljuneda? Nad ei suuda seda oma ehituse eripära tõttu, puudub vajalik ainevahetus väliskeskkonnaga · Viiruse ehitus Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku · Viiruste seltsid 1. DNA-viirused: herpesviirusete, adenoviiruste sugukond, papiloniviiruste perekond 2. DNA ja RNA viirused, mille replikatsioonis osaleb pöördtranskriptaas, Nt. Retroviiruste sugukonna viirused, hepatiit b 3
21.kloroplastides sisalduvate klorofüllo molekulide elektronid ergastuvad valgusenergia toimel 22.hingamisahela reaktsioonide tulemusena eralduvad ATP ja HO molekulid 23.Calvini tsükli reaktsioonides vajatakse fotosünteesi valgusstaadiumis sünteesitud ATP ja NADPH 24.Kui rakkudes ei ole piisavalt hapniku, siis moodustub glükoosi lagundamisel piimhape. Küsimused Kuidas on organismid oma aine-ja energiavahetuse kaudu seotud väliskeskkonnaga? Saab vajalikke aineid(energia, kehaehitus) Milline on ATP osa assimilatsiooni - ja dissimilatsiooniprotsessides? Assimilatsioonis kasutatakse ATPd mis sünteesitakse dissimilatsiooniprotsessi Miks ei saa hapnikupuudusel toimuda aeroobne glükolüüs? Kuna glükolüüsis sünteesitakse siis piimhappeks Võrrelge aeroobset ja anaeroobset glükolüüsi aeroobne-hapnikukülluses anaaeroobne- hapnikuvaeguses
-Ainete transport läbi rakumembraani: -Passiivne transport .- difusioon(kõrgemalt konsetratsioonilt madalamale, kuni tasakaalustub -gaasid) ja osmoos (lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalama konsetratsioonilt kõrgema suunas tasakaalustumiseni) (membraani läbivad vesi, gaasid, etanool väiksed molekulid), ei vaja lisaenergiat -Aktiivne transport transportvalgud juhivad läbi membraani ainult vajalike aineid, vajatakse energiat -Retseptorvalgud osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga, seovad rakku ümbritsevast keskkonnast erinevaid molekule ja vallandavad rakusisesed biokeemilised reaktsioonid, sisetalitlus muutub vastavalt väliskeskkonna muutustele -Tuum: -Asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni -juhib raku elutegevust -reguleerib rakus toimuvaid protsesse -tuumakestas toimub ribosoomide moodustumine ja rRna süntees -Tsütoplasma: -Poolvedel raku sisaldis, koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilisest ja anorgaanilisest ainest
EQ ja IQ 1. Kuidas on seotud IQ ja EQ? EQ ja IQ on seotud edu saavutamisega. 2. Kumb neist on olulisem? Millises kontekstis? Olulisem on EQ, kuna emotsioonid ja emotsioonide kontrollimine on elus tähtsamal kohal kui intelligentsus. 3. Millised oskused on elus tegelikult olulised? Kontroll emotsioonide üle ja läbisaamine teiste inimestega. (Sotsiaalsed oskused) 4. Millised on emotsionaalselt andekad inimesed? Oskavad juhtida oma tundeid ja märgata emotsioone. 5. Millest koosneb Colemani järgi emotsionaalneintelligentsus? 1) Oma emotsioonide teadvustamine. 2) Emotsioonide juhtimine. 3) Enese motivatsioon. 4) Emotsioonide ära tundmine teistes. 5) Suhte korraldus. 6. Kuidas hinnata emotsionaalset intelligentsust? Vaatluse teel. Vaadates inimest ja teda tundma õppides. 7. Visanda puhas kõrge IQ-ga tüüp Puhas kõrge IQ-ga inimene on produktiivne, etteaimatava käitumisega, kriitiline, nõudl...
· Milliste materjalide puhul on oluline veetihedus? Hüdroisolatsiooni materjalide puhul · Milliste materjalide puhul on oluline aurutihedus? Aurutõkkematerjalid · Kuidas mõõdetakse materjali külmakindlust? Materjali omadus veega küllastunud olekus taluda vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma nähtavate murenemistunnustega ja tugevusega kaotuseta · Millised materjalid peavad olema külmakindlad? Väliskeskkonnaga kokkupuutuvad ehituskonstruktsioonid · Miks on soojajuhtivus, ühik? Soojusjuhtivus-materjalide omadus juhtida soojust läbi endas.Vastandmõiste soojuspidavus.Ühikuk on soojuserijuhtuvus- W/mK.Soojusenergia hulk mis läbib kuupi küljega 1m 1h jooksul,kui vastaskülgede temperatuuride vahe on 1K (c) · Millal on oluline materjalide soojusmahtuvus? Kui planeeritakse soojustsalvesteid · Kuidas jaotatakse tulepüsivuse järgi materjale
Gonorröa Seletus-Sugulisel teel leviv nakkus, mis esmalt kahjustab limaskesti, kuid võib hiljem verega levida üle kogu organismi. Limaskest-kehaavade kaudu väliskeskkonnaga ühenduses olev õõneselundite sisekate-suus,söögitoru vooderdab Pildil on tripperi tekitajad,bakterid Tekkepõhjused- haiguse põhjustaja on gonokokk. Gonokokk on mikroob,mis on tripperi ehk gonorröa tekitaja. Gonokokk asub kusitt,päraku,emakakaelakanali ja silma sidekesta kattekihis. Gonorröa levib ainult inimeselt inimesele limaskesta kokkupuutumisel. Tavaliselt levib gonorröa sugulise vahekorra teel. Gonorröa võib avalduda 1 päeva kuni 1 kuu jooksul, tavaliselt 1.16
keemilistes protsessides. üldisemas mõttes uurib soojuse ja töö suhet ja vastastikust üleminekut. süsteem – vaadeldav ruumi/universumi osa 1) avatud süsteem – keskkonnaga toimub nii aine- kui energiavahetus 2) suletud süsteem – keskkonnaga toimub energiavahetus 3) isoleeritud süsteem – keskkonnaga ei toimu ei aine- ega energiavahetust või 1) diatermiline süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik 2) adiabaatne süsteem – soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub termodünaamiline süsteem – süsteem, mida saab ümbritsevast keskkonnast kuidagi eraldada ja eksperimentaalselt uurida 1) homogeenne süsteem – omadused on samad kõikides ruumiosades või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt 2) heterogeenne süsteem – koosneb mitmest erisuguste omadustega faasist
momentvaatlus. Tegevuse liikide alusel: oma töö vastavalt spetsiaalsusele, teiste töö juhtimine, enesetäiendamine, ühiskondlik töö, sõidud, isiklik tegevus, vaba aeg, uni; töö sisu alusel: komplekssed küs, majandusküs, tootmistehnil. küs, kaadrialased küs; põhjuse alusel: omal initsiatiivil, alluvate, juhi, kõrgema organis., ühiskondlike organis. Inits.; Töötingimised määratakse: töö enda sisu ja iseloomuga, väliskeskkonnaga, töö keerukuse järgi, töö vastutatavuse järgi, töö raskuse e. füüsilise pinge järgi. Väliskeskkonnast tulevad pinged jaot. : meteoroloogilised, muud (kemikaalid nt); töötingimusi mõju alusel töövõimele: füsioloogilised (temp, niiskus, müra jms), esteetilised, sotsiaalsed, sanitaarhügieenilised. Füüsilise pinge alusel: kerge, keskmine, raske. Närvipinge: vähene lihtsamatel masinatel töö, keskmine autojuhtimine, suur tugevatoim. Mürgid; töö monotoonsust hinnatakse
ning süsteem teeb pärisjõudude ületamiseks tööd. Q=delta U+A 17. Termodünaamika II seadus ( vali üks sõnastus ) Pole võimalik masin, mis töötaks ainult teise keha arvelt. 18. Pööratav protsess ( mõiste, näide ) Protsess, mida saab tagasi pöörata. Vesi ja jää 19. Pöördumatu protsess ( mõiste, näide ) Protsess toimub ainult ühes suunas. Vananemine 20. Mis on adiabaatiline protsess? Protsess, kus puudub väliskeskkonnaga soojusvahetus. 21. Kuidas arvutatakse tööd isoprotsessides? Isobaariline A=p*delta V. Isotermiline A=Q. Isohooriline Q=0 A= - delta U 22. Soojusmasinad ( mõiste, näide ) Masin, mis muundab kütuse siseenergia mehhaaniliseks energiaks. Nt sisepõlemismootor 23. Kuidas leitakse reaalse ja ideaalse soojusmasina kasutegurit?
5. Mida tähendab füüsikas süsteem? Mida tähendab suletud ja mida avatud süsteem? Füüsika süsteem- on omavahel vastastikmõjus olevate kehade hulka. Avatud süsteemiks nim. süsteemi, millesse kuuluvad kehad on vastastikmõjus ka mittekuuluvate kehade ja/või süsteemil esineb aine- või energiavahetus väliskeskonnaga. Suletud süsteemiks nim. süsteemi, milless kuuluvad kehad on vastastikmõju ainult omavahel ja millel on puudub aine- või energiavahetus väliskeskkonnaga. 6. Defineeri superpositsiooni prinipsiip ja absoluut kiiruse printsiip Superpositsiooni printsiip väidab, et kui tahes palju väliseid objekste võib täita üht ja sama ruumiosa. Neist väljadest tingitud jõud tuleb vektoriaalselt liita. Absoluutkiiruse printsiip väidab, et looduses eksisteerib suurim võimalik kiirus ehk absoluutkiirus. Puhtalt välise objekti liikumine aine suhtes on absoluutne, aineliste omavaheline liikumine aga suhteline. 7
organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad informatsioonivahetuses väliskeskkonnaga. Biopolümeer valgud, polüsahhariidid ning nukleiinhapped, mis on saanud nimetuseks biopolümeerid kuna nad moodustuvad ainult elusorganismides. Denaturatsioon valgu molekuli struktuuri väiksemaks muutumine kuumutamise teel. Denaturatsiooni mõjutavad ka mehhaanilised tegurid. Desoksüribonukleiinhape DNA, keeruka struktuuriga ühend. Biopolümeer. On moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Peamiseks ülesandeks on päriliku info
keemilis-füüsikaliste meetoditega naftast toodetud vedelkütuseid. Naftast saadud kütuseid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Nad koosnevad peamiselt süsiniku, vesiniku ja vähesel määral hapniku aatomitest ning sobivad hästi sisepõlemismootorite kütuseks. Neil kütustel on suur eripõlemissoojus ja seeläbi kõrge energiakontsentratsioon ehk kütteväärtus. Naftapäritoluga vedelkütuste eelised: lihtne doseerimine ja õhuga segamine piisavalt heitmetevaba põlemine väliskeskkonnaga sobitatav kasutusvalmidus väljakujunenud hoiuterminaalid ja tanklatevõrk Kütused peavad vastama kehtivatele (EL, Eesti) standarditele ja olema keskkonna- ja ressursisäästlikud. Naftas sisalduvad küllastumata ja küllastunud HC ühendid jagunevad järgmiselt: alkaanid e. parafiinid tsükloalkaanid e. nafteenid aromaatsed süsivesinikud. Biokütused Biokütused on üks taastuvenergia vorme. Tegemist on biomassist saadud
Kõik organismid vajavad oma elutegevuseks energiat. ATP kui universaalne energia ülekandja on kasutatav assimilatsiooniprotsessides mitmesuguste ainete sünteesiks. ATP tekib sahhariidide, lipiidide ja valkude dissimilatsioonil. Assimilatsioon ja dissimilatsioon moodustavad organismi aine- ja energiavahetuse, mille kaudu on ta seotud väliskeskkonnaga. Glükoos on peamine rakusisene keemilise energia allikas. Glükoosi lagundamine koosneb glükolüüsist, tsitraaditsüklist ja hingamisahela reaktsioonidest. Aeroobsel glükolüüsil tekib 2 molekuli püroviinamarihapet, 2 ATP-d ja 2 NADH2 molekuli. Tsitraaditsüklis moodustub 10 NADH2 ja vabanevad CO2 molekulid. Nii glükoosil kui ka tsitraaditsüklis tekkinud NADH2 kasutatakse ära hingamisahela reaktsioonides. Selle tulemusena moodustub veel 36 ATP molekuli.
(Q), mis vahetatakse väliskeskonnaga ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu. Seaduse rakendamine isoprotsessidele 1) Isotermilises protsessis , kus Kehale antud soojushulk läheb täielikult tööks 2) Isobaarilises protsessis 3) Isohoorilises protsessis, kus 4) Adiabaatiline protsessis, kus Süsteemi siseenergia arvelt võib toimuda töö. -Adiabaatiline protsess See on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. -Soojusmasinad, tööpõhimõte, reaalse ja ideaalse soojusmasina kasutegur Soojusmasinad on seadmed, mis muundabvad kütuse siseenergiat mehaaniliseks energiaks. Soojusmasinad on nt. Auruturbiin, aurumasin, sisepõlemismootor, reaktiivmootor. Soojendi T1 - kus toimub kütuse põletamine (nt. Katel) (Q1) TÖÖTAV KEHA - juhib välja gaasi või auru (A=Q1-Q2) (Q2) Jahuti T2 KASUTEGUR Reaalselt on soojusmasina kasutegur umbes 20% - 45% Ideaalselt oleks kasutegur 98%
Biomolekulidena esinevad ained-sahhariinid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped DNA RNA. Üherakseid organisme-B,S,P Hulkrakseid organisme-L,T,P,S Loomapoplulatsioone- Taimepopulatsioone- Põhilised koetüübid inimese org-Lihaskude, sidekude, närvikude,epiteelid Elu tunnused- rakuline ehitus,keerukas organiseeritus,aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskond, paljunemisvõime, pärilikkus, kasvamine, reageerimine väliskeskkonnaga. Eluslooduse peamised organiseerituse tasemed-Molekul, rakk, organism, liik, ökosüsteem. 3 Eestis esinevat ökosüst- Bioloogiateaduse terviklikke teooriaid-Evolutsioon, geen, rakuteooria. Teadusliku uurimismeetodi peamised etapid-Probleemi püstitamine, Taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine, analüüs ja järelduste tegemine. Bioloogiateaduse uurimisobjektid-Eksperimentaal ja kontrollgrupp Selgita
Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida. · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Seal on ka mõned retseptorvalgud (infovahetus väliskeskkonnaga). · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja pole. Passiivselt saab transportida väikeseid molekule nt vesi, gaasid, etanool. · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis. · Amööb toitub fagotsütoosi teel. · Päristuumse raku tsütoplasmat läbib kanalikeste ja tsisternikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku. · Tsütoplasmavõrgustikke on kahte sorti:
Transport läbi membraani: Aktiivne transport- kulutab energiat, selles osalevad ka transportvalgud. Passiivne transport- valgulised kandjad, ei vaja lisaenergiat. Difusioon- gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt madalamale kuni tasakaalustumiseni. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani madalalt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Peale transportvalkude on membraanis ka retseptorvalgud, mis osalevad infovahetuses väliskeskkonnaga. Rakuorganellid -Tsütoplasmavõrgustik e. ER Raku tsütoplasmat läbib sileda ja karedapinnaline ER. Siledapinnaline ER- membraanil paiknevad ensüümid, miks võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Selle tulemusena moodustunud ained liiguvad mööda kanalikeste ja tsiternikeste süsteemi erinevatesse raku osadesse. Karedapinnaline ER- kanalitel paiknevad ribosoomid, mis sünteesivad valke. -Ribosoomid Iga ribosoom on kaheosaline, koosnevad väiksemast ja suuremast allüksusest.
Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Kus kohtame: Igapäevased elektrienergia edasikandmiseks mõeldud liinid, elusorganismidest suurim elektriangerjas (oma saaki rünnates 600V), väikesed pinged tekivad ka meis endis närvirakkude kiududes on väliskeskonna suhtes negatiivsed laengud. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed , kuid nad on meile väga vajalikud (Selle abil teeme vahet soojal ja külmal)
· Kahesilindriline õliamortisaator · Kahesilindriline gaasamortisaator on 10...15% jäigem kui õliamortisaator. Gaasisurve välimuses silindris hoiab ära õli vahutamise ja tagab tõhususe ka suurematel koormustel. Soojuse eraldumine on samuti raskentatud, sest siingi silindrid üksteise sees. · Ühesilindriline gaasamortisaator lahendab soojuse eraldumise paremini kui kahesilindriline gaasamoritsaator, kuna töösilinder puutub kokku väliskeskkonnaga. Gaasi ja õli vastastikune koostöö kindlustab hea reaktsiooniga süsteemi, mis hoiab auto rattad suurepäraselt teel. Selline amortisaator on käigem kui kahesilindriline gaasamortisaator ja sobib eriti sportliku sõidustiiliga juhile, olles rahuliku sõidustiiliga juhile jäik. Rattad Ratta moodustavad velg ja veljele monteeritud rehv. Veljed jaotatakse: *kilpvelg, mis koosneb kilbist ja süvapöiast, kasutatakse enamasti tihtrehvida puhul
populatsioon - 7-Võrtsjärve ahvenad ökosüsteem - 9-Võrtsjärv 3. Märkige järgmiste näidete juurde, millise eluslooduse tasandiga on tegemist. Kirjutage punktiirile sobiv täht. D – Võrtsjärve kalaliikide määramine A – viiruse genoomi uurimine B – kromosoomide lahknemise uurimine C – hariliku kuuse okaste pikkuse uurimine 4. Võrrelge hulkraksete ja üherakuliste organismide elutegevuse iseärasusi. Leidke kolm sarnasust. 1) Mõlemad toituvad, 2)hingavad 3)kohanevad väliskeskkonnaga. 5. Kolmest esitatud väitest üks on väär. Iga väite juures tõmmake oma otsusele joon alla. Parandage väär väide tõeseks ilma eitust kasutamata. tõene/ väär Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele. Parandus: Hüpotees on oletatav vastus uurimisküsimusele. tõene/ väär Taustinfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave. tõene/ väär Teaduslikud faktid tuginevad katse- ja vaatlustulemustele. 6. Õpilased otsustasid uurida kohaliku jõe seisundit.mis
Struktuuri areng: Põhitegevused, Tugitegevused, Org. säilitamisega seotud funktsioonid, Kohanemisega seotud funktsioonid (Burns & Stalker) Uurisid elektroonikasektori organisatsioone Suurbritannias. Küsimus- mis seletab ettevõtete edu? Erinev kohanemisvõime turul toimuvate muudatustega? Väliskeskkond on organisatsiooni kujundamisel kõige olulisem tegur, see ei ole muutumatu Organisatsioon ja selle sisekeskkond peab kohanema väliskeskkonnaga. Muutus organisatsiooni keskkonnas kutsub esile muutuse organisatsioonis ja selle juhtimises (Lawrence & Lorsch) Uurisid 6 keemiatööstuse ettevõtet. Küsimus: mis tagab organisatsiooni edu ja kohanemisvõime väliskeskkonnaga? Organisatsioon saab edukalt oma keskkonnas funktsioneerida olles kas samal või kõrgemal komplekssuse tasemel Organisatsioonid peavad väliskeskkonna keerukuse järgi kohandama organisatsiooni siseseid (all)üksuseid ja süsteeme
vesinikaatom, aminorühm, karboksüülrühm ja kõrvalahel. 19. Peptiidside on ... Vastus: ... Kahe aminohappe ühinemisel tekkinud side. 20. Nimeta valgulise ehitusega struktuure loodusest. Vastus: *A)Kattevalgud(juuksed, küüned, suled) *B) Organismivälised valgud(ämblikuvõrk, siidikookon) 21. Mis on retseptorvalgud ja mida nad teevad? Vastus: Retseptorvalgud edastavad infot, välisärritajaga kokkupuutes muudab oma kuju, retseptorvalkude abil suhtlevad kõik rakud omavahel ja väliskeskkonnaga. 22. Mis kaitseb võõraste organismide vastu ja kuidas? Vastus: Veres-antigeen e signaalmolekul(Antigeeniga kokku puutudes seondub antikeha sellega ning takistab sissetungija elutegevust) , verehüübimisfaktorid(kaitsevad madala ja kõrge temperatuuri eest), nahavalgud(Kollageen annab nahale elastsuse ja kaitseb seeläbi nahka vigastuste eest), albumiinid(Seovad raskemetalle ja alkaloide, kasutatakse mürkide neutraliseerimiseks maos. 23. Mis põhineb valkude: aktiini ja müosiini tööl?
valem: Q=U+A, (Q-soojushulk 1J; U-siseenergia muut, 1J; A-töö 1J). Termodünaamika II seadus: on võimatu selline protsess, mille ainus tulemus oleks soojuse üleminek külmemalt kehalt soojemale. Pööratav protsess on protsess, mida saab tagasi pöörata, (nt. vesi tahkub jääks ja sulab tagasi veeks). Pöördumatu protsess on protsess, mis toimub ainult ühes suunas, (nt. vananemine, kivi kukub allapoole). Adiabaatiline protsess on protsess, kus puudub väliskeskkonnaga soojusvahetus. A=-U ; Q=0. Isoprotsessides töö arvutamine: isobaariline protsess p=const, A=p·V; isotermiline protsess t=const, U=const, A=Q; isohooriline protsess V=const, A=0 ja Q=U. Soojusmasinad on masinad, mis muundavad kütuse siseenergia mehaaniliseks energiaks, (nt. sisepõlemismootor, aurumasinad, auruvedurid). Reaalse soojusmasina kasutegur on masina poolt tehtud töö ja soojendilt saadud soojushulga suhe. hre= A/Q1 = |Q1|-|Q2| / |Q1|,
süsteemidest koosnemine, DNA olemasolu ja suremine Elu tunnused on bakteritel ja ökosüsteemil, viirustel ei ole Elutegevuse käigus kõik organismid vajavad energiat ja sünteesivad kehale vajalikke aineid Kõigil organismidel on püsiv sisekeskkond ja selle tagavad keemiline koostis koos neutraalse pH'ga Elu tunnus arenemine, on iseloomulik organismidele ja ökosüsteemile Elu tunnuseks on suhtlemine meelte abil ja väliskeskkonnaga Organismid peavad saama väliskeskkonnast toitu, vett ja energiat. Kõikidele organismidele on iseloomulik eritamine ja hingamine Elu saab defineerida viie kuni kaheksa tunnuse abil Elu uurimisega seotud elukutsed Molekulaarbioloogia - Biomolekulid Tsütoloogia - rakkude ehitus ja talitlus Geneetika - pärilikkusaine Füsioloogia ja anatoomia Elundite talitlus, Elundkondade talitlus, organismide ehitus Histoloogia Kudede uurimine
Soojusmahtuvus soojushulk, mida on vaja antud ainekoguse temepratuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/K Erisoojus soojusmajtuvus massiühiku kohta; soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*K Entroopia korrastamatuse mõõt füüsikas. 63.Mis on isoleeritud, suletud ja avatud termodünaamiline süsteem? Isoleeritud süsteemis puudub aine-, energia- ja infovahetus/puudub soojus- ja massivahetus väliskeskkonnaga. Suletud süsteemis puudub ainevahetus, olemas on energia- ja infovahetus/puudub ainult massivahetus, soojusvahetus toimub. Avatud süsteemis on kõik 3 vahetust olemas väliskeskkonnaga/toimub massi- ja soojusvahetus väliskeskkonnaga. 64.Kuidas toimub termoproduktsioon elusorganismis? Elusorganism on avatud termodünaamiline süsteem. Statsionaarses biosüsteemis entroopia muut on null, e S = 0. See tähendab, suurim entroopia peab olema väljuvatest produktidest, vähim toiduainetes
Tekitavad bakterid, mis kutsuvad esile kuse- ja suguelundite põletikke naistel ja meestel. Tunnuseks valge voolus, kõhuvalu, menstruaaltsükli häired, valulik urineerimine naistel. Meestel tekib valulik urineerimine, hiljem liigesevalud. Rabitakse arsti määratud antibiootikumidega. Nakkushaigused Eristatakse patogeenseid ehk haigust tekitavaid mikroorganisme ja mittepatogeenseid. Mikroorganismidele on iseloomulik muutlikkus, võime kohaneda väliskeskkonnaga, võime muutuda patogeenseks kindlatel tingimustel. Et inimene haigestuks nakkushaigusesse, peab haigustekitaja sisenema inimese organismi. Seda nimetatakse nakatumiseks ehk infektsiooniks. Haiguse avaldumine oleneb, millise mikroorganismiga on tegemist, kui suur on tema hulk ehk doos, milline on tema patogeensuse aste ehk virulentsus ja inimese organismist, st sellest, milline on tema reaktsioon mikroorganismile. Organismil on haigustekitajate vastu kujunenud kaitsemehhanism
Sidekoe keemiline koostis oleneb elastiin- ja kollageenkiudude vahekorrast. Kollageenirikastes sidekoe liikides on vett suuremal määral kui sellises sidekoes, kus valdab elastiin. · mis on lihakeha- verestatud loom, siseelundid eemaldatud. · liha umbumine- süvakihtides hapukas umbunud lõhn, värvus muutub kuni rohekani, pH jääb happeliseks. põhjuseks on ebapiisav soojuse- ja gaasivahetus väliskeskkonnaga autolüüsi ajal, aeglane õhu liikumine jahutamise algstaadiumis. Umbumise ärahoidmiseks tuleb tapasoe liha kiiresti jahutada alla 20 C gaaside vaba eraldamise tingimustes, s.t. tapasoe liha ei tohi olla virnades vaid peab asetsema rippasendis või ühekordselt laotuna restidel. · liha morfoloogilised omadused- olenevad liigist · kuidas pH muutub lihas- eluslooma lihastes pH 7,0-7,4. tavaliselt langeb liha pH
annaabi.ee 
