Seljaaju ehitus ja funktsioon Paikneb lülisamba kanalis. Segmentaarse ehitusega – justkui üksteise peal paiknevatest sarnase ehitusega osadest ehk segmentidest; tegelikult kompaktse ehitusega, aga segmentaarsuse annavad seljaajunärvid, mis väljuvad (ja sisenevad) iga kahe lüli vahele jäävast vahest. Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Ristilõikel hallollus, mis koosneb närvirakukehadest, on liblikakujuline. Hallollust ümbritsev osa kannab nimetust valgeollus, ristlõige heledam. Tema koosneb närvijätketest. Tentraalne, tagumine ehk posterior Selgmine Hallollus Hallolluse struktuurilt eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Külgmised ainult rinna- ja nimmesegmentides.Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate närvide kehad . Tundlikkus siseneb nendesse (tagumiste sarvede neuronitesse) seljaaju tagumiste juurte kaudu. Läbib tundlikkus seljaaju närvitängu ehk ganglioni (e närvisõlme). Esimesed tundlikkust
Systema nervosum - NÄRVISÜSTEEM Medulla spinalis Segmenta medullae spinalis - Cauda equina - HOBUSESABA Intumesentia cervicalis et lumbosacralis -KAELAPAISUMUS JA ....PAISUMUS Conus medullaris -AJU KOONUS Sulcus ventrolateralis - Nervus spinalis- Radix dorsalis -SELGMISED JUURED Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked ...
Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni keskused: hingamine ja südame töö; veresoonte valendiku regulatsioon; neelamine ja seedenõrede reflektoorne nõristus; oksendamine , köha, aevastamine. Tagaaju Ajusild pons Ehitus sarnane piklikajuga: seespool hallollus ja perifeerselt valgeollus. Sisaldab erinevaid tuumasid ning teda läbivad samuti nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Tuumad, mis paiknevad silla eesmises osas, on seotud eelkõige informatsiooni vahendamisega suurajust väikeajusse. Sillas paiknevad unekeskus j ahingamiskeskused. Väikeaju cerebellum Kaal 120-150 g Koosneb poolkeradest ja ussist Hallollus paikneb pindmiselt Funktsioonid: Lihaste toonuse regulatsioon ja kontrollib lihaste tegevuse järjekorda
2) Paradoksaalne staadium 3) Pidurdusstaadium 26. Nimeta kesknärvisüsteemi (KNS) ülesanded Teostab sidet väliskeskkonnaga, tagab organismi kui ühtse terviku eksisteerimise ja on psüühilise tegevuse organiks. 27. Milline on KNS funktsionaalne jaotus Jaguneb somaatiliseks ja vegetatiivseks närvisüsteemiks. 28. Mis on hallollus? Hallollus koosneb neuroni kehadest, mis koonduvad pea- ja seljaajus nrvikeskusteks 29. Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb peamiselt närvikiududest, mis moodustavad jätketest moodustunud juhteteid 30. Vegetatiivne NS, jaotus Vegetatiivne ehk autonoomne NS innerveerib põhiliselt siseelundeid Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüteemiks. 31. Mis on refleks? Jagunemine Refleks on vastureaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Jaguneb: tingimatud ja tingitud refleksid. Bioloogilise tähenduse järgi jaguneb: 1) Toite-, 2) Kaitse-,
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
barjäärina Astrotsüüdid sümmeetrilised, palju tsütoplasmajätkeid, mis ümbritsevad kapillaare ja neuroneid; tugi ja toitainetega varustamise funktsioonid; Mikrogliia fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi, st kaitsefunktsioon. Oligodendrotsüüdid asümmeetrilised; kesknärvisüsteemis müeliinimoodustajad Schwanni rakud perifeerses NS-s müeliinimoodustajad Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest *Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV
peaajust seljaajju (nt lihaste liigutamiseks) - jt täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, toimetades edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käske 6. Seljaaju MEDULLA SPINALIS anatoomia ● Paikneb koos teda katvate kestadega lülisambakanalis. ● On 1cm jämedune, u 45 cm pikkune ja 30g raske väätjas moodustis. ● Keskel on tsentraalkanal, kus on LIIKVOR. ● Ristlõikel on tsentraalselt hallollus, ümber valgeollus, milles kulgevad juhteteed. ● Kraniaalselt läheb üle PIKLIKUKS AJUKS, kaudaalselt lõpeb L1-L2 kõrgusel ajukoonusena, mille jätk on õndralülidele kinnituv lõppniit. ● Lõpposa e HOBUSESABA koosneb närvijuurtest. 7. SPINAALSEGMENDIKS ehk seljaajusegmendiks nimetatakse: ● seljaaju osa, millest väljub 2 paari närvijuuri (selgmised ja kõhtmised) ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile.
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja aj...
lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni 2) HORMOONIDE abil - NS toodab hormoone, mis levivad verega ja edastavad sedasi info organismi osadesse 3) TROOFILISE toime tõttu - närvirakkude troofiline toime - nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit KNS-i ORGANID: PEAAJU ja SELJAAJU on suured närvikoe (närvirakkude: neuronite, neuronijätkete ja neuroliiga) kogumikud ● kummaski eristatakse hallollus ja valgeollus HALLOLLUS ● koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), tuumad (keskused) peaajus, sealjaajus ● suurajukoor e korteks CORTEX CEREBRI - hallolluse kiht peaaju suurte poolkerade pinnal VALGEOLLUS ● koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. ● moodustab juhteteed: üksikud NS osad on närvikiudude vahendusel omavahe seostatud ja koodnuvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks
hall- ja valgeollust) 2. perifeerne osa: peaajunärvid, seljaaju närvid VEGETATIIVNE e. Autonoomne e. Siseelundite NS innerveerib põhiliselt siseelundeid. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumiteks tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega, sidudes üksikud NSi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. SÜMPAATILINE PARASÜMPAATILINE Mis on refleks? Refleks on vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele Kuidas jagunevad kõik refleksid? TINGIMATUD E. KAASASÜNDINUD REFLEKSID (seotud vereringe, hingamise,
omakorda tsentraalne ja perifeerne osa. Tsentraalne osa koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus, perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. KNS-i organid peaaju ja seljaaju kujutavad endast suuri närvikoe, s.o. närvirakkude - neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest (rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koondub pea- ja seljaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks). Närvikiudude vahendusel on üksikud NS osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - need on juhteteed. Hallolluse k i h t i peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju koo reks (c o r t e x c e r e b r i ).
Närvisüsteem on vaadeldav kesknärvisüsteemina (pea- ja seljaaju) ning perifeerse närvisüsteemina (12 paari peaajunärve ja 31 paari seljaajunärve, mille harud jôuavad kôikide elunditeni). Pea- ja seljaaju kujutavad endast närvirakkude, nende jätkete ja neurogliia (nn. abirakud närvikoes) suuri kogumikke. Pea- ja seljaaju läbilõikes eristatakse hallollust (koosneb närvirakkude kehadest) ja valgeollust (jätked). Seljaajus asetseb hallollus seespool ja valgeollus väljaspool, peaajus on ka hallollus kohati väljaspool (näiteks suuraju koor). Veel on peaajus mõningad nn tuumad, mis kujutavad endast valgeolluse sees paiknevat hallolluse kogumikke. Vastavaid närvirakkude kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi nimetatakse aga ganglionideks. Pea- ja seljaaju on rikkalikult varustatud veresoontega. Vereringe häirete puhul tekivad mitmesugused ajutalitluse (ja paljude elundite) häired.
s o m a a t i l i n e e. kehanärvisüsteem v e g e t a t i i v n e e. siseelundite närvisüsteem 3. Teadlik ja tahtlik on a. vegetatiivne b. somaatiline NS, mis reguleerib (mida?) Reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 4. Hallollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 5. Valgeollus koosneb a. neuroni kehadest b. neuroni jätketest 6. Suurajukoor koosneb a. hallollusest b. valgeollusest 7. Mõisted: Parees motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus Paralüüs vastav kehaosa jääb liikumatuks 8. Talitluse järgi jagunevad närvid (3) *Aferentsed * Eferentsed * Seganärvid 9. Refleksiks nimetatakse KNSi vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele. 10
Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel. Seljaaju... ...vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel. Seljaaju juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks. Seljaaju on umbes väikese sõrme jämedune, diameetriga 1 cm, 45 cm pikk ja kaalub 30 grammi , asub kaitstult selgrookanalis, suure kuklamulgu kaudu läheb üle piklikajuks. Seljaajul on hallollus seespool ja valgeollus väliseks kihiks. Ta vahendada impulsse peaajusse ja sealt välja. Seljaaju on ka refleksikeskus. Seljaaju on jagatud 31 segmentiks, millest igast väljub kaks paari närvijuuri eesmised ja tagumised. Igas selgroo lülidevahelises mulgus ühinevad need seljaaju närvideks. Seljaajunärve on 31 paari. Näiteks: rinnasegmendis paiknevad kerelihaste liigutamise keskused, kaelasegmendis aga diafragma, kaela, õlavöötme, ülajäsemeid innerveerivate närvide keskused. 3).Mis on mälu?
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
närviimpulsi näol ergutama innerveerima eferentne talitus motoorne funktsioon, mis kindlustab tahteliste liigutuste toimumise talituslik NS jaotus: somaatiline ehk kehanärvisüsteem ja vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem KNS organid on peaaju ja seljaaju ning nad kujutavad endast suuri närvikoe s.o. närvirakkude neuronite, nende jätkete ja neurogliia kogumikke. Kummaski neist eristatakse valge- ja hallollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest(rakukehadest), valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega. Hallollus koguneb pea- ja seljaajus piiritletud kogumiteks- tuumadeks(keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks Perifeerse NS-i moodustised närvid kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Mälu jaguneb: Lühiajaline info säilitatakse max. 1-2h (enamasti vähem sekund/minut)
(pane kirja näide koerast) I.Pavlov avastas tingitud refleksid. Ta tegi katseid koerte peal vaadates nende reaktsiooni toidule. Ta avastas et toitu nähes hakkab koer sülge eritama. Sama toimus, kui Pavlov helistas kella, mis andis koerale märku toidu saamisest. Samuti Pavlov avastas kaitserefleksid, soorefleksi, orienteerumisrefleksid. 16.Mille poolest erinevad hall- ja valgeaine, kus paiknevad? HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke, VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv Mõlemad kesknärvisüsteemis 17.Iseloomusta lühidalt peaaju erinevate osade asukohta ja ülesandeid. PEAAJUOSAD Ajutüvi Kontrollib südametegevust, hingamist ja seedimist. Vaheaju ja seljaaju vahel. Suuraju koor Seal toimub kõrgem närvitalitus. Asub kõige üleval. Mõhnkeha Infotöötlus. Kahe ajupoolkera vahel.
induktsioon samades neuronites; lihaste antagonistide kaasuv innervatsioon; ahelrefleks e. Rütmiline refleks; ühise lõpptee printsiip. 14. Mis on hallollus? Koosneb peamiselt närvirakkudest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks - tuumadeks (närvikeskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nimetatakse suuraju kooreks - kõrgeim närvisüsteemi osa (tsentraalne närvisüsteem). 15. Mis on valgeollus? Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud närvisüsteemi osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (tsentraalne närvisüsteem). Perifeerne närvisüsteem - moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe Müeliintupega ümbritsetud nn. Valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju
tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 36. HALLOLLUS: Koosneb peamiselt närvirakkudest , nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks -tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 37. VALGEOLLUS: Koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks - juhteteedeks. 38. VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM, JAOTUS: e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem, mis innerveerib põhiliselt siseelundeid . JAOTUS: sümpaatiline; parasümpaatiline. 39. REFLEKS: Vastusreaktsioon välis- ja sisekeskkonna ärritajatele 40. REFLEKSIDE JAGUNEMINE: TINGIMATUD e
sõltvusfunktsioon K(n) sisendi(te) suurusest n O-notatsioon. Annab keerukusklassi – millise proportsiooniga suureneb arvutusaeg sõltuvalt sisendi suuruse muutusest Mis on sorteerimise Eksamparim Eksamkeerukus Eksamhalvimal Eksamjuhul. - O(n2) 11 Eksamiks: umbes kuipalju Eksamon Eksamneuroneid Eksamc-elegansil ja inimesel (suurusjärgud) – c-elegans 302 neurons, inimene 86 billion neurons mis on hall- ja valgeollus – hallollus – neuronid, moodustab ajukoore, Hallaine koosneb närviraku kehadest ja nende vahele jäävatest närvikiudude algus- ja lõpposadest ning neurogliiarakkudest; valgeollus - Valgeaine koosneb müeliniseerunud (müeliinkestaga) närvikiududest neuron - A neuron or nerve cell is an electrically excitable cell that communicates with other cells via specialized connections called synapses
Ajutüvi ja ajuvatsakesed. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid. Väikeaju peamised funktsioonid. Vaheaju osad talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus ja nende peamised funktsioonid. Suuraju jagunemine poolkeradeks ja sagarateks. Suuraju sagarate põhilised funktsioonid. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad. Suuraju koor. Ajukoore aferentne ja eferentne talitlus. Suuraju valgeollus ja juhteteed - assotsiatsioonikiud, komissuraalkiud, projektsioonikiud. Seljaaju valge- ja hallaine. Hallainest moodustuv ees-, taga- ja külgsammas. Spinaalganglionid. Eferentsete neuronite paiknemine seljaaju hallaine sammastes. Seljaaju juhteteed. Seljaaju reflektoorne talitlus ja juhtefunktsioon. Autonoomse närvisüsteemi talitlus. Preganglionaarsed ja postganglionaarsed närvikiud. Elundite troofiline ja funktsionaalne innervatsioon. Sümpaatilise närvisüsteemi põhilised funktsioonid
Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim NS osa. · paikneb suuraju ja väikeaju poolkerades pindmiselt, moodustades ajukoore. Hallaine peamised histoloogilised elemendid on närviraku kehad. Nende vahele jääb närvikiudude algus- ja lõpposi ning neurogliiarakke. Peaaju sisemuses esineb hallaine mitmete tuumadena. Seljaajus on hallaine tsentraalselt, moodustades seljaaju ristlõikes liblikat meenutava kujundi. 15. Mis on valgeollus? Valgeaine koosneb müeliinkestaga kaetud närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks. Asub peaaju sisemuses. Seljaajus on valgeaine hallaine ümber perifeerselt. 16. Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid
9) Auditoorne assotsiatsiooni korteks tegeleb kuulmisinfo analüüsiga. 10) Wernicke ala tagab kõne mõistmise, mõtestamise keskus, kõne formuleerimine sisu mõttes 11) Brocka ala kõne formuleerimise keskus formuleerimine motoorses mõttes 12) Primaarne visuaalne korteks võtab vastu nägemisinfo 13) Visuaalne assotsiatsiooni korteks analüüsib nägemisinfot 14) Maitseala tegeleb maitsetega. 4.Suuraju valgeollus ja juhteteed Kommissuraalkiud ühendavad aju poolkeri Assotsiatsioonikiud erinevate struktuuride ühenduse tagamine ühe poolkera piires Projektsioonikiud ühendavad kõrgemad struktuurid madalamatega ( + peaaju seljaaju) 5.Seljaaju valge- ja hallaine Hallaine koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest. Eristatakse ees- ja tagasammast, seljaaju kaela- ja rinnaosas ka külgsammast
moodustavad keha kontrolli- ja koordinatsioonisüsteemid. - Sissenõrenäärmed – produtseerivad ja eitavad verre hormone - Hüpofüüs vastutab kasvuhormooni tootmise eest - Neerupealne toodab adrenaliini - Kõhunääre toodab insuliini 7. Närvisüsteemi jaotus ja põhielemendid (neuron, närv, juhtetee; hall- ja valgeaine roll närvitegevuses; mõisted: sensoorne, motoorne, vegetatiivne). - Hallollus – koondub selja- ja peaajus piiritletud kogumikes ehk tuumadeks - Valgeollus – viib impulse ühest kohast teisse - Juhteed – närvikiudude vaheldumisel on üksikud närvisüsteemi osad omavahel seostatud, nad koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhtteedeks - Närvirakk – neoron - Vegetatiivne närvisüsteem juhib sisseelundite tegevust - Motoorne närvisüsteem – liikumine - Sensoorne – meeleelundid 8. Millised vanuselised muutused toimuvad närvisüsteemis?
närviraku kehast eemale) Müeliinikiht teatud intervallide tagant katkeb Rakukeha Schwanni rakud Dendriit (lühike ja hargnev närviraku jätke, mille kaudu tuleb erutus närviraku kehasse) 1 kuni mitu. Närviteedel olevad väiksed ümarikud moodustised, tekivad närvirakkude kehadest HALLOLLUS närvirakkude kehad, rohkesti neurogliiarakke VALGEOLLUS närvirakkude jätked, värvi annab müeliinkesta valge värv NEURONI PÕHI ÜL Võtab vastu ja edastab elektrilisi signaale 2. Mis on sünaps? Närvirakkudevahelised ühendused (keemilised). Ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega. Signaallained Neuronid transpordivad nende abil infot kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. (see toimub sünapsis) Keemilist ülekandeainet nimetatakse mediaatoriks e
Lihaskond Kõhrkalade lihaskond on nagu enamikul kaladel suhteliselt lihtne. Keerulisem, väiksemate lihaste süsteem esineb lõugadel ning õla- ja vaagnavöötmes. Ülejäänud lihased paiknevad kummalgi pool keha kahe kimbuna (üla- ja alakimp), ning painutavad ja sirutavad ujumisel keha ja saba. 5 Närvisüsteem Kõhrkalade närvisüsteem meenutab juba paljuski arenenumaid selgroogseid. Seljaajus eristuvad selgesti hallollus ja valgeollus. Peaaju pole enam sirge, nagu alamatel kaladel. Jaguneb otsajuks, vaheajuks, keskajuks, tagaajuks ja piklikuks ajuks (mis läheb üle seljaajuks). Haistmine on kõhrkaladel tundlikuim meel, haistmiselundid paiknevad pea alaküljel asuvates ninasõõrmetes haistekihnudes. Nägemisel eristavad kõhrkalad paremini kaugemal asetsevaid objekte. Seedeelundkond Suust satub toit neelu ja edasi lühikesse söögitorru, mille tagumine osa on laienenud maoks
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
III NÄRVISÜSTEEM Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid. Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid. Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni ... Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga. Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor, mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi. Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps-moodustis, mille ...
III NÄRVISÜSTEEM 1 Närvisüsteemi üldine jaotus. Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad: a) neuronid (närvirakud) koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid on kahesuguseid. Aksonid ja tentriidid. aksonite funkt on erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsete neuronite. Nende neuronite ülesanne on juhtida tundlikust vastu võtvalt retseptorilt närviraku kehani ja kui tegemist on bipolaarsete neuronitega kahejätkelise , siis juhtida seda tundlikkust ka teise neuronini. Osa neuroneid on referentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidasaatva elundini. Kolmas rühm neuroneid on vaheneuroneid. Need on närvisüsteemis eri närvirakkude vahel. Nende ül on sidestada erinevaid närvirakke. Tentriitide funktsioon on juhtida erutust ühe neuroni kehalt teise neuroni kas kehale või dendriitidele või aksonile. b) gliiad tugi...
3. NS ülesanded a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem 4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel 5. Hallollus koosneb neuroni kehadest 6. Valgeollus koosneb neuroni jätketest 7. Suurajukoor koosneb hallollusest, juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb informatsioon 8. Mõisted Parees Lihaste nõrkus Paralüüs Lihaste halvatus 9. Talitluse järgi jagunevad närvid Tundenärvid Erutus elundist KNS'i e. aferentsed Viimanärvid Viivad erutuse KNS'st elundisse e. eferentsed
hall- ja valgeollust) - perifeerne osa: peaajunärvid ja seljaajunärvid VEGETATIIVNE e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid 14.Mis on hallollus? Hallollus - koosneb müeliintupeta närvikiududest, nende kehadest, mis koonduvad selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks –tuumadeks (närvikeskusteks) Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks - kõrgeim NS osa 15.Mis on valgeollus? Valgeollus - koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega sidudes üksikud NS-i osi omavahel ning koondudes pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks – juhteteedeks. 16.Vegetatiivne närvisüsteem, jaotus. • Moodustub närvidest, mis kujutavad endast väljaspoolt sidekoelise kestaga kaetud närvikiudude kimpe • Müeliintupega ümbritsetud nn. valged närvikiud moodustavad pea- ja seljaaju
neuroneid; nende rakkude vahel on väga väikesed pilud (10 – 20 nm), mis lubavad väikestel lahustunud molekulidel kiiresti difundeeruda Oligodendrotsüüdid: asuvad valgeolluses ja moodustavad seal müeliini; Mikrogliia: fagotsütaarsed rakud, mis hävitavad võõrkehi. Schwanni rakud: aksonite varustamine müeliiniga ja nende isoleerimine, antigeeni tutvustamine T- rakkudele, osalemine närvide arengus, reparatsioonis ja tööshoidmises Mis on hall- ja valgeollus? Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniseerimata aksonitest Müeliin on valge - valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Pidevalt töötav K/Na pump: raku sees on rohkem K+ ja väljas Na+ Erutuse puhul lähevad ioonkanalid lahti ja Na+ tungib massiliselt sisse Erutuslävi -55 mV
varustamise funktsioonid o Mikrogliia – fagotsütaarsed rakud mis hävitavad võõrkehi, peamiselt kaitsefunktsioon o Oligodendotsüüdid – asümmeetrilised, KNS müeliinimoodustajad o Schwanni rakud – perifeerses närvisüsteemis müeliinimoodustajad. Mis on hall- ja valgeollus/-aine? - Hallollus – koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müeliniserimata aksonitest. - Valgeollus – müeliin, koosneb müeliniseeritud aksonitest - Evolutsiooni käigus lisandus ajule juppide kaupa erinevaid kihte. Peamiselt ajutüve (keskaju ja tagaaju) juurde - Kõrgemad ajuosad võimaldavad täpsemat ja paindlikumat käitumist. Närviimpulsi edasikandumine: K/Na pump, raku sees rohkem K võrreldes Na-ga ja –laeng Cl ioonidest; erutuslävi; neurotransmissiooni põhimõtted sünaptilises pilus. Info liikumine neuronis käib läbi teiste neuronite aksonite
neuronist teise. - Eferentsed e motoorsed neuronid Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funtsoonidega rakkude kogum - Ependüümi rakud - Astrotsüüdid - Mikrogliia - Oligodentdrotsüüdid - Schwanni rakud Neurogeneratsioon perifeerses NS-s Motoneuronid võivad suuta ennast parandada Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müelineniseerimata askonitest Müeliin on valge – valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega
RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF-st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Valgeollus mood Aksonite kimbud, mis on tänu müeliintuppedele valget värvi, KNSis mood juhteteid, mis suunavad aktsioonipotentsiaale KNS ühest osast teise. valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse) kui alanevas (kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele) suunas.
Tsentraalse närvisüsteemi organid (pea ja seljaaju) kujutavad endast suuri närvirakkude kogumikke. Kummaksi neist eristatakse hall- ja valgeollust. Hallollus koosneb peamiselt närvirakkudest ning nende kehadest. Koondub selja- ja peaajus piiritletud kogumikeks tuumadeks (keskusteks). Hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal nim. suuraju kooreks kõrgeim närvisüsteemi osa (kontrollib peaaegu kõiki madalamaid süsteeme/keskusi). Valgeollus koosneb närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate müeliintuppedega. Närvikiud aga seovad üksikud närvisüsteemi osad omavahel ning koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks juhteteedeks (ülesandeks erutuse edasikandmine). Perifeerse närvisüsteemi moodustavad närvid, mis kujutavad endast närvikiudude kimpe, mis on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga. Talitluse järgi jaotatakse närvid: 1
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Seljaaju koosneb 1) hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. - Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused - Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2) valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse - eesmisi - külgmisi - tagumisi sambaid Valgeolluse sees on omakorda kipudena väädid (juhteteed), mis ühendavad teatud kindlaid seljaaju piirkondi peaajuga või juhivad tundlikkust seljaajust peaajju (ülenevad juhteteed) ning ka seljaaju enda piires.
Seljaaju koosneb: 1. hallollusest - Hallollus koosneb närviraku kehadest. Ristilõikel meenutab liblikat. Eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Eesmistes sarvedes on motoneuronite kehad, mis juhivad lihaste talitlust, motoorikat. Alfa-motoneuronid – tahtelised liigutused Gamma-motoneuronid – lihaste toonus, otseselt tahtele ei allu Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate teiste neuronite kehad. 2. valgeollusest - valgeollus koosneb jätketest. See, mis hallollust ümbritseb. Ta paikneb hallollusest külgedel, taga- ja eespool. Valgeolluse moodustusi kutsutakse sammasteks. Eristatakse: eesmisi külgmisi tagumisi sambaid Valgeolluse sees on omakorda kimpudena väädid (juhteteed), mis ühendavad teatud kindlaid seljaaju piirkondi peaajuga või juhivad tundlikkust seljaajust peaajju (ülenevad juhteteed) ning ka seljaaju enda piires.
RF reguleerib alanevate juhteteede kaudu liigutustegevust, veget. elundite talitlust. Ülenevate juhteteede kaudu kontrollib talamus suurajusse suunatavat infot (teeb valiku). RF- st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi
hobusesabaks (cauda equina). Seljaaju keskmes asub närvirakkudest rikas hallollus, mida ümbritseb närviteedest koosnev valgeollus. Hallollusel on ristlõikes liblika kuju. Eesmised tiivad moodustavad esisarved, millest lähtuvad eferentsed (eemalejuhtivad) spinaalnärvide motoorsed juured. Tagatiibade (tagasarve) juures lõpevad aferentsed (juurdetoovad) tundlikud tagumised kaarjuured, mille närvirakud ei asetse seljaajus, vaid kaarjuurtes enestes. Valgeollus, mis ümbritseb hallollust, koosneb tõusvatest ja laskuvatest pea- ja seljaaju vahelistest närviteedest. Tõusvate teede hulka kuulub tagakeelikutrakt, mis juhib kõik tunde- ja sensoorsed impulsid peaajusse; laskuvate teede hulka aga külgkeelikus asuv püramidaaltrakt ja ekstrapüramidaaltraktid külg- ja esikeelikus. Püramidaaltrakt vastutab üksikute lihaste tahtlike liigutuste eest. 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
