SPORDIJOOGID KAILI KULL 12.Klass Oponent: Kelly Kull PALDISKI 2013 SISUKORD Mis on spordijoogid? Kus ja milleks neid kasutatakse? Kuidas jaotatakse spordijooke? Isotooniline spordijook Hüpotooniline spordijook Hüpertooniline spordijook Ülevaade erinevatest spordijookidest Isostar Carbococ 2 Light Carbococ 4 Gatorade MIS ON SPORDIJOOGID? Spordijoogid on paremad kui vesi. Et vältida dehüdratsiooni ehk vedelikukaotust, tuleb piisavalt juua.
Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: a. isomeetriline b. isotooniline c. auksotooniline Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus Mis on auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge Kuidas jagunevad lihaskiud? Punased ja valged lihaskiud Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased vastupidavad palju mitokondreid palju müoglobiini
· Mehhaanilistest tingimustest lihaste jõus luukangidele 38. Ligaskontraktsiooni reziimid on: · Üksikkontraktsioon · Summaarne kontraktsioon · MAKSIMAALNE kontraktsioon 8 39. Mis on isomeetrilin kontraktsioon? ....................................................... · ISOMEETRILINE lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge 40. Mis on isotooniline lihaskontraktsioon?................................................ ISOTOONILINE lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 41. Mis on auksotooniline lihaskontraktsioon?........................................... · AUKSOTOONILINE muutub nii pikkus kui ka pinge 42. Mis on üksikkontraktsioon? Üksikkontraktsioon Lihase enese või lihase juurde viiva närvi ärritamise saame vastuseks Üksikkontraktsiooni MAKSIMAALNE kontraktsioon 43
Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11. Mis on vajalik sportliku vormi saavutamiseks? Võimalikult võistluslähedased harjutused ja liigutuste struktuur, varieeruv intensiivsus. 12. Mis on lihasfunktsiooni hädavajalikuks tingimuseks? ATP resüntees (taastootmine) 13. Kirjelda lihase kasvu mehhanismi? Kasvab filamentide hulk, toimub lihaskoe hüpertroofia. 14. Mis on isotooniline kontraktsioon? Kui kokkutõmbe ajal muutub lihaskiudude pikkus. 15. Nimetage 3 enamlevinud traumat AV-ses? Selja-, õla- ja põlvetraumad. 16. Nimetage rahvusvahelises OM org. poolt keelatud aineid (3)? Anaboolsed steroidid, kasvu- ja suguhormoonid, kesknärvisüsteemi stimulaatorid.3 17. Nimetage kehaehituse tüübid? Mesomorfne, ektomorfne, endomorfne. 18. AV-se 2 intensiivsuse kriteeriumit? Ajaline, treeningu keskmine raskus. 19
muutust. Elutähtsate funktsioonide häired- regulatsioon kaob ja järgneb kudede kahjustus ja surm. Veekaotust suurendavad tegurid: Hüperventilatsioon, oksendamine, dreenid, fistulid, sooletegevuse loidus (vedelik ei imendu), kõhulahtisus, polüuuria (suurem uriini hulk), diureetikumravi, verekaotus, põletus (vedelik aurub). ulatuslikud tursed (anasarka, astsiit). Hüpovoleemia (ei küsi): Isotooniline hüpovoleemia- kaotatud on nii vett kui Na (kõhulahtisus) Hüpotooniline- palju Na kadunud ja vett, kuid vesi on asendatud, Na mitte. Hüpernatreemiline- kaotatud nii vesi kui Na, kuid Na on asendatud, või on kaotus ebavõrdne- vett proportsionaalselt rohkem kui Na. Kompensatoorsed mehhanismid: Vasokonstriktsioon- et hoida vererõhk normi piires. (Arterid, seinas on lihased). Noradrenaliin. Vereringe tsentralisatsioon
tööstressist kurnatud südamele ning ainevahetusele. Slim Line sisaldab erinevaid kasulikke vitamiine ja mineraalaineid ning väga vähe kaloreid. Kõhule hea aaloe annab Slim Line'ile ka meeldivalt maheda maitse. Arctic Sport greip Greibimaitseline janukustutaja Arctic Sport on suurepärane taastusvahend nii tõelisele sportlasele kui hommikvõimlejale ning vajalik kosutus raske füüsilise või mõttetöö tegijale. Isotooniline ehk organismile kergesti omastatav koostis annab spordijoogile tavalise vee ees olulised eelised. Arctic Sport taastab kiiresti kaotatud vedelikuhulga ja energiavarud, varustades organismi süsivesikute, vitamiinide ning mineraaltoitainetega. Spordijoogi tarvitamine aitab vältida pingutustejärgset kurnatust ja lihaskrampe. Et vedelikukao kahjulikest mõjudest hoiduda, tuleks piisavalt juua nii füüsilise koormuse eel, ajal kui järel. Mingit
· harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused
Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e. staatiline - väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge 2) Isotooniline - väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega 3) Isokineetiline 4) Kontsentriline - lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele 5) Ekstsentriline - lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest Lihasjõu tunnused sõltuvad: lihase lühenemise kiirusest, lihase pikkusest, jõu genereerimiseks
erineva kontsentratsiooniga lahust. Osmootne rõhk - lahusele avaldatav lisarõhk, mis paneb seisma lahusti ühesuunalise liikumise läbi poolläbilaskva vaheseina. Lahjendatud lahuse osmootne rõhk ehk π on võrdeline lahustunud aine konstentratsiooniga c ja temperatuuriga T: π= cRT (R= universaalne gaasikonstant) Osmoosi kasutatakse laboritehnikas kõrgmolekulaarsete ainete puhastamisel ja meditsiinis kasutatakse nn füsioloogilist lahust, mis on vereplasma suhtes isotooniline (ehk isoosmootne - lahus, mille puhul sisaldub ühesugusel temperatuuril võrdsetes ruumalades ühesugune arv lahustunud aine molekule ja millel on seetõttu ühesugune osmootne rõhk. Süstimislahused peavad olema vereplasma suhtes isotoonilised, muidu võivad vererakud kahjustuda. 3. lahustuvuskorrutis. v: rasklahustuva elektrolüüdi küllastunud lahuses on tema ioonide kontsentratsioonide korrutis kindlal temperatuuril jääv suurus, mida nimetatakse lahustuvuskorrutiseks (K1) 4
kõhulahtisus, vere kaotus väiksem uriinikaotus. Vett juurde suu kaudu juures, väga paanika puhul otse verre 0.93%line naatriumkloriidilahus, selle osmootne 1 rõhk sama mis vereplasmal (plasma teeb vere vedelaks). Osmootset rõhku tõstab soolase toidu söömine (tekib janu, väheneb uriini eritumine). Magusad ained, morsid. Antidiureetiline hormoon väljutatakse hüptalamuse kaudu? ADH o Isotooniline lahus selle osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osmoose rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest rõhust, nt vesi, seda süstida ei tohi, vesi hakkab minema punaliblede sisse, hakkab pihta osmoos lahusti ühesuunaline muutumine madalama rõhuga keskkonnas kõrgema suunas, punalibles kõrgem osm.rõhk.
· Vere ebaõige säilitamine; · Vere ebaõige võtmine ja käsitlemine. 2.Mis põhjusel tekib osmootne hemolüüs? Osmootne hemolüüs toimub siis, kui erütrotsüüdid satuvad hüpotoonilisse lahusesse. Lahus hakkab liikuma rakkudesse, sest seal on kõrgem osmootne rõhk kui lahuses ning selle tulemusel rakkude maht suureneb kuni rakumembraanid ei pea enam tekkinud pingele vastu ja rakud lõhkevad. 3.Isotoonilise, hüpertoonilise ja hüpotoonilise lahuse mõiste? Isotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. Inimese vereplasmaga isotooniline lahus on 0,9% NaCl. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem kui vereplasma osmootne rõhk. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne rõhk on madalam kui vereplasma osmootne rõhk. 4.Missugused erütrotsüütide omadused määravad veregruppide ABO-süsteemi? Aglutinogeenide (entigeen erütrotsüütidel) ja aglutiniinide (entikehad seerumis) esinemine.
20. Kodade süstoli ülesanne on kodadele kontraktsiooni tulemusena vatsakestesse puhkeolekus veel umbes 10-30% vere lisamine. 21. Vatsakeste süstolis toimub: alguses vatsakeste seinad pingulduvad, rõhk vatsakestes tõuseb ning sulguvad AV-klapid (isomeetriline faas). Rõhk vatsakeste seintele suureneb kiiresti, kuni ületab rõhu aordis ja kopsuarteris (vastavalt 80 ja 10 mm Hg). Aordiklapp ja kopsuarteri poolkuuklapid avanevad ja vatsakesed tühjenevad (isotooniline faas). 22. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 125 mmHg ja paremas vatsakeses 25mmHg 23. Südame töötsükliga on seotud 2 südametooni: diasoolne toon ja süstaalne toon 24. Südame kahinad on klappide ahenemine (klapistenoos) või klapi mittetäielik sulgumine (klapipuudulikkus) ja on tingitud ebnormaalsest verevoolu kiirenemisest palaviku, aneemia või füüsilise koormusest. 25. Südame minutimaht on minutis kopse läbinud õhumaht ja selle saab arvutada
toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. 7) Inimorganismis olev vesi jaguneb võrdselt erinevate ruumide: õige/vale 8) Palaviku korral on organismi veevajadus suurenenud: õige/vale 9) Altsidoos on vere pH tõus: õige/vale 10) Põhibioelemendid on: Vesinik (H), süsinik (C), hapnik (O), lämmastik (N), fosfor (P), väävel (S). 11) Lihtvalke võib nimetada ka proteiinideks: õige/vale 12) Isotooniline on lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga. 13) Lipiidide biofunktsioonid organismis on: Energeetiline funktsioon- organismis on lipiididel (rasval) kindel eelis süsivesikute ja valkude ees (tema kalorsuse väärtus on üle 2 korra suurem!). Vahetult kättesaadav energiaallikas on vabad rasvhapped. Varuaine funktsioon- Depoorasvana esineb nahaalune rasvkude, neeru ümbritsev rasvkude, rasvik
kui väljas; rakku imetakse selle plahvatamiseni vedelikku
1 > 2 c1 > c2
ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSED
elektrolüüt aine, mis on lahuses täielikult või osaliselt ioonideks dissotseerunud ning
seetõttu juhib elektrit.
dissotsatsioon(iaste/määr) palju molekulidest on ära dissotseerunud. tugevad
elektrolüüdid =1; nõrgad elektrolüüdid 0<<<1; mitteelektrolüüdid =0.
isotooniline tegur i näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses elektrolüütilise
dissotsatsiooni tõttu kasvanud. tugevad elektrolüüdid i=; nõrgad elektrolüüdid 0
kudesid(luukude),moodustavad energia tingimised konstantsetena. sünteesi. hüdrolüüsil seemnete idanemisprotsessis. depoosid,osalevad vere hüübimissüsteemis Isotooniline lahus-lahus mille osmootne rõhk DNA 2 aheline – POLÜSAHHARIIDID ehk polüoosid – Hüpotooniline-vähenenud vee ja elektrolüdi sama,mis vereplasmal.
depoosid,osalevad vere hüübimissüsteemis sünteesi. konstantsetena. süsivesikud.(on homo ja heteropolüoosid) Hüpotooniline-vähenenud vee ja elektrolüdi DNA 2 aheline desoksiribonukleotiidijääkidest: Isotooniline lahus-lahus mille osmootne rõhk sama,mis Homopolüoosid sisaldavad oma kostises sisaldus,hüpertooniline- suurenenud osmolaarsuse A;G;C;T; vereplasmal. ühte tüüpi monoosijääki.Glükogeen ja
higistamine. Patoloogilised kaod oksendamine, kõhulahtisus, verejooks, palavik, liigne higistamine. Nt inimesel kehatemperatuuri tõus 1 graadi normist suureneb vedeliku eritumist 500 ml võrra ööpäevas. Kolmanda ruumi kaod vedeliku ümberpaiknemine kehas, nt trauma korral, operatsiooni korral, sooltepõletiku korral (eriti hobusel) · Vedelikukadude kompenseerimine - 0,9% naatriumklooridi lahus, isotooniline - 5% glükoosilahus, isotooniline - Elektrolüütide lahused, vajalikud tugeva dehüdratatsiooni, oksendamise ja kõhulahtisuse, korral elektrolüütide asendamiseks (Ringeri lahused) - Tugeva ja pikaajalise dehüdratatsiooni korral on vaja manustada K, mis on vajalik südame ja skelitilihaste talitluseks - Verejooksu korral manustada kolloidlahuseid, plasmaasendajaid (dekstraanid). Need on suure
muutuste alusel. Klassifitseerimisel lähtutakse võrdlusest ekstratsellulaarruumi normaalse osmootse kontsentratsiooniga, mida nimetatakse isotooniliseks kontsentratsiooniks ehk isotooniaks. Vähenenud osmootse kontsentratsiooni korral on tegemist hüpotoonilise, suurenenud osmolaarsuse korral hüpertoonilise hälbega. Nende klassifitseerimistunnuste järgi on võimalikud tasakaalus olevast bilansist kõrvalekaldumise 6 vormi. Dehüdratatsioon * Isotooniline dehüdratatsioon tekib alati siis, kui organism kaotab isotoonilist vedelikku. See võib toimuda ekstratsellulaarvedeliku kaotamise tagajärjel (nagu näiteks verekaotus) või transtsellulaarsevedeliku ülemäära suure kaotuse puhul (nagu näiteks kõhulahtisus, kauakestev oksendamine jt.). Kuna seejuures ekstara- ja intratsellulaarruumi osmootsed vahekorrad ei muutu, jääb rakusiseruum mõjustamata. Seepärast kujundab kliinilist pilti
Stabilisatsioon- Kehapoolte tasakaal. Sirutajate ja painutajate tasakaal. Süvalihaste vastupidavus. Ligamentide töökindlus. 14) Terviseriskid lihastreeningul ja harjutuse efektiivsus. V: Kõrge risk, madal efektiivsus. Kõrge risk, kõrge efektiivsus. Madal rist, kõrge efektiivsus. Madal risk, madal efektiivsus. 15) Lihaskontraktsiooni tüübid. Isomeetriline kontraktsioon- areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist pole, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. Isotooniline kontraktsioon- Dünaamiline (kontsentriline, ekstsentriline) Auksotooniline kontraktsioon- muutub lihase pinge ja pikkus. 16) ROM harjutuste tähtsus füsioteraapias, mõistete PROM, AROM, AAROM sisu Tähtsus füsioteraapias- säilitavad pehmete kudede ja liigese normaalse liikuvuse, väldivad liigese liikumatust, avaldavad mõju mittekontraktiilsele koele. ROM harjutus- Liigesliikuvus PROM- Passiivne liigesliikuvus, liigese liikumine ja kontroll teostatakse ainult välisjõu abil,
faasi aururôhuga. Aur gaas sellistes tingimustes, kus teda saab ka vedelaks muuta. [Tk = Kk m]. [Te = Te (lahus) Te]; [Tk = Tk Tk (lahus)]. Osmoos Lahusti ühesuunaline liikumine puhtast lahustist lahusesse vôi suurema kontsaga lahussesse läbi poolläbilaksva membraani. Osmootne rôhk rôhk, mida peab avaldama, et osmoosi ei toimuks (vasturôhk) e. lahusele avaldatav lisarôhk, mis peatab osmoosi. 1) 1 = 2 isotooniline. 2) 1 > 2 hüpotooniline. 3) 1 < 2 hüpertooniline. van't Hoffi seadus [ = cRT] [V = nRT]; c lahuse molaarsus. Môisted: tsütolüüs rôhkude erinevuste tôttu rakuseina purunemine; hemolüüs vere tsütolüüs (vereplasma konts. liiga väike). V Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused. Elektrilüüdid ained, mis jagunevad vesilahustes ioonideks. Tugevad jagunevad täielikult. (H2 H+ + Cl-). Isotooniline tegur e
Rakumembraan koosneb lipiidsest kaksikkihist (peamiselt fosfo- ja glükolipiidid ning steroolid) ja valkudest ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased membraanid (sisemembraanid) ümbritsevad ka raku sees olevaid organelle. 12. Membraani valikuline läbilaskvus. Rakumembraani läbimise erinavad võimalused ainetele, ainete liikumissuund. Mõisted — difusioon, osmoos, osmootne rõhk, turgor, hüpotooniline, isotooniline, hüpertooniline lahus, plasmolüüs. Ekso-, endotsütoos, fago- ja pinotsütoos. Difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda Osmoos- on lahusti (näiteks vee) difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest (vee puhul kõrgem veepotentsiaal) lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsentratsioon (vee puhul madalam veepotentsiaal).
täiskasvanutele. Kui te olete üle 65 aasta vana, te võtate teisi ravimeid ja teil on teisi haiguseid, on teil suurem risk methemoglobineemia tekkeks. Ärge kasutage Septolete plus´i rohkem kui seitsmel järjestikusel päeval. 2.3.Nohu korral: Tähtsaimad on meresoolalahuse tilgad või spray Humer 100% merevesi, mis sisaldab mineraalsoolasid ja mikroelemente: magneesium, vask, kuld, hõbe, väävel, seleen, mangaan jne. Humer 150 ml imikute / laste on steriliseeritud, säilitusaineteta isotooniline lahus. Humer 150 ml imikute / laste on kasutatav igas asendis. 1 pihustus mõlemasse ninasõõrmesse 2 kuni 3 korda päevas. Pärast kasutamist puhastada otsikut kuuma veega. Ninakinnisuse korral võib lühiajaliselt (kuni 7 päeva järjest)kasutada ninahingamist parandavaid vahendeid ksülometasoliin Xymelin Sisaldab toimeainena ksülometasoliinvesinikkloriidi. Lapsed vanuses 2-6 aastat:Tavaliselt 1 sprei annus (vajutus) mõlemasse ninasõõrmesse 2...3 korda ööpäevas
5. Vedeliku kadu toimub organismis(4): - Neerudes uriini väljumisel - Vee auramisega - Väljaheitega - Higistamisel 6. Kas palaviku korral on organismi veevajadus: a) suurenenud b) vähenenud c) ei ole muutunud 7. Millest koosneb sool? 40% naatriumist ja 60% kloorist 8. Mida põhjustab liigne keedusoola tarbimine? 1) osteoporoos 2) vereõhu tõus 3) tursed 4) väsimus 9. Mis on: Isotooniline lahus – rõhk on võrdne vereplasma osmootse rõhuga Hüpotooniline lahus – vereplasmast madalama osmootse rõhuga Hüpertooniline lahus – vereplasmast suurema osmootse rõhuga 10. Selgitage mõisted: Anabolism – sünteesimisprotsessid Homöostaas – elutegevuseks vajalikud sisetingimused Katabolism – lõhustumisprotsessid 11. Nimetage katioonid: Na K Ca Mn Nimetage anioonid: kloriid vesinikkarbonaat sulfaadid fosfaadid Nimetage põhibioelemendid: C H N O P S
kaaliumi · Koormusjärgselt vajalik lisaks vedelikule Süsivesikud ja kaalium · Aitavad koormusjärgselt Puuvilja mahlad Vedelikud koos kuivatatud puuviljaga Puuviljamahlad · Sisaldavad palju Kaaliumi · Õunamahl, punane viimamarjamahl, tomatimahl Magneesiumi · Apelsinimahl, punane viinamarjamahl, tomatimahl · Tomatimahl sisaldab ka palju keedusoola · Lahustada mineraalveega vahekorras 1:1 Tekib isotooniline vedelik · Seedetrakt võtab paremini vastu Ülipikal distantsil ei tohi ka üle juua · Kui sportlase kaal on distantsi lõpus suurem kui alguses Oht "veemürgituse tekkeks" ülipikal pingutusel Jõi distantsil liiga palju VEDELIK JA KUUM KLIIMA · Kiire jooksmine viib kehatemperatuuri kõrgemale kui kestusjooks · Oluline on organismi kohanemine elektrolüütide säilitamiseks · Kuumasse kliimasse saabudes on oluline kohanemine
· harjutuste vahel lihased lõdvestada ja neid venitada · jõudu tuleks arendada mitmekülgsete harjutustega · järgida õiget tehnilist sooritust, rütmilisust, tempot · treeningut alustada korraliku soojendusega Jõuvõimete arendamisel kasutatakse järgmisi lihastööreziime: · isomeetriline (staatiline), · isotooniline (dünaamiline), · isokineetiline, · segareziim. Erinevad lihaste reziimid Isomeetriline ehk staatiline reziim Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine.
ning faasidevahelised lahused. Osmootne rõhk avaldub =i c R T , kus c Reaalsed lahused ei ole ideaalsed ei lahustunud aine ega lahusti suhtes. Mõlema lisamisel esineb soojus- ja on kõrgema kontsentratsiooniga lahuse molaarne ruumalaefekt. kontsentratsioon ning i isotooniline koefitsent, Auru rõhk lahuse kohal, lahuse keemine ja külmumine mis arvestab osakeste arvu kasvuga lahustumisel Ka keemistemperatuurist palju madalamal temperatuuril elektrolüütide puhul (mittelektrolüütide i=1 ). leidub alati vedelikumolekule, mille kineetiline energia on
Lihaste mehaaniliste omaduste määramine müotonomeetria meetodil · Müotomeetria on lihaste toonuse (lihaspinge) uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehaaniliste (elastsete ja viskoossete) omaduste määramisel Lihaskontraktsiooni biomehaanika Lihaskontraktsiooni liigid · Lihaskontraktsioon on lihase mehaaniline reaktsioon erutumisel · Sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge suhetest eristatakse kolme liiki lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega · Skeletilihased füsioloogilistes tingimustes isotooniliselt ei kontrahheeru · Isotooniliselt kontrahheeruvad isoleeritud ja koormusvabad skeletilihased, samuti keelelihased Isomeetriline kontraktsioon · Väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega ja lihase lühenemist ei toimu
teise aine molekulide vahele. Passiivse transpordi üks viise. 7. Mida tähendavad hüpo-, iso- ja hüpertoonia spordijoogi pudelil? Kirjelda kellele ja miks sa soovitaksid erinevaid jooke? Joogi tüübi määrab selle osmolaarsus. Mida madalam on joogi osmolaarsus, seda kiiremini ta imendub ja taastab vedeliku kao. Osmolaarsus reguleerib lahusti (loe:vee) liikumist rakkudest piiritletud ruumis Võrreldes vere osmolaarsusega: HÜPOTOONILINE on madalam, ISOTOONILINE on sama, HÜPERTOONILINE on kõrgem. Näitavad joogi imendumiskiirust. Aktiivse kehalise koormusega kaasneb alati tugev higieritus, intensiivsel lihastööl võib organism tunnis kaotada kuni kaks liitrit vedelikku. Teadus-uuringutega on kindlaks tehtud, et kui inimene kaotab 2 protsenti oma kehakaalust higina, kaotab ta ühtlasi 20 protsenti oma kehalistest võimetest. Seega, soovitaksin mina aktiivse kehalise koormusega kokku puutuvale inimesele või ülekaalulistele
Kui lahuse A osmootne rõhk on suurem kui lahuse B oma, siis on lahus A lahuse B suhtes hüpertooniline. Kui aga lahuse A osmootne rõhk on väiksem kui lahuse B oma, siis on lahus A lahuse B suhtes hüpotooniline. Osmoos omab tähtsust nt. ainevahetusprotsessides. Taimelehed hoiavad oma kindlat kuju tänu osmootsele rõhule. Sama inimese rakkudega. Arstid peavad hoolitsema, et inimese organsmi viidav lahus oleks isotooniline vereplasmaga. Vereplasma osmootse rõhu tekitavad lahustunud elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. πvereplasma>7 atm. Vereplasmaga on isotooniline 0,85% NaCl lahus (füsioloogiline lahus) ja ka 4,5…5% glükoosilahus. Kui organismi süstida (veeni) hüpertoonilist lahust (π kõrgem kui vereplasmal), algab veemolekulide difusioon erütrotsüütidest (läbi rakumembraani) vereplasmasse. Seda nimetatakse plasmolüüs
Na2SO4 2 Na+ + SO42 ( = 3) nõrgad elektrolüüdid - lahuses vähesel määral ioonideks jagunenud ( << 1) vesi H2O Lahustunud aine osakeste tegelikku arvu lahuses kirjeldab täpsemalt isotooniline tegur e. van't Hoffi faktor i ammoniaak NH3 üksikud soolad: HgCl 2, HgBr2 enamus orgaanilisi happeid: HCOOH, CH3COOH, (COOH)2 tegelik ioonide arv lahuses mitmed happed: HF, H2S, HCN, H2CO3, H2SiO3, HClO, H3PO 4 i =
0,1 m LiCl. i= =2 Tk=-0,2 12. Millistel tingimustel ja miks toimub osmoos? Toimub vedeliku ühesuunaline liikumine läbi poolläbilaskva membraani väiksema konts. lahusest kõrgema konts. lahuse poole. Membraan laseb väikesi lahusti molekule, kuid ei lase läbi suuri aine molekule. 13. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad lahuse osmootset rõhku? Lahuse konts. mida suurem lahuse konts. seda suurem on osmootne rõhk. 14. Mida väljendab isotooniline tegur i? Millest sõltub i väärtus? Näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud el.lüütilise dissotsiatsiooni tõttu. 15. Reastage järgmised lahused osmootse rõhu kasvu suunas: Üldine keemia. Näidisküsimused. 0,1 M Na3PO4; 0,1 M K2S; 0,1 M NaOH; 0,05 M HNO2; 0,05 M KCl; 0,05 M C2H5OH. 0,4 0,3 0,2 0,1 0,1 0,05 Tasakaalud elektrolüütide lahustes 1
uriinieritumine väheneb. Osmoote rõhu langus on tav. siis, kui juuakse palju vett. Sellele reageerib organism suurenenud uriiniga. Selleks hormooniks, mis reguleerib uriinikogust, on antidiureetiline hormoon. Seda produtseeritakse hüpotalamuses – suurendab vee jäämist organismi, lõpliku uriini kogus väheneb. ADH – antidiureetiline hormoon. Osmootse rõhu juures nimetame ka osmootse rõhu võimalikke termineid, mis käivad lahuste kohta: a)isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osm. rõhuga. 0,9% füsioloogiline lahus. b) hüpotooniline lahus – osmootne rõhk on madalam organismisisesest. Nt vesi. Sellist lahust süstida ei tohi. Hüpotoonilises lahuses hakkab vesi minema punaliblede sisse, sest kui on tegu 2 eri osmootse keskkonnaga, hakkab pihta osmoos – lahusti ühesuunaline liikumine madalama osmootse rõhuga keskkonnast kõrgema suunas. Punalibles
takistusjõu omavaheliste suhete alusel. 3. Biokinemaatilised ahelad: Liigetse abil kehaosade süsteemiks liituvad biokinemaatilised paarid moodustavad biokinemaatilise ahela on avatud ja suletud biokinemaatilised ahelad. 4. Skeletilihaste mehaanilised omadused: Viskoosus, elastsus, roomavus ja pingete relakstioon. 5. Lihaskontraktsiooni liigid: Lihaskontraktsiooni liike eristatakse sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge alusel: isotooniline kontraktsioon, isomeetriline kontraktsioon, auksotooniline kontraktsioon. 6. Biomehaanilisel analüüsil kasutatavad abstraktsioonid: Biomehaaniks kasutatkse keha ja selle osade liikumise uurimisel abstraktsioone. Sõltuvalt liikumis tingimustest ja püstitatud ülesandest käsitletakse biomehaanikas inimese keha: punktmassina, jäiga kehana ja mehaanilise süsteemina. 7. Liikumise ajalised karakteristikud: ... 8
nõuab vanusega standardimist, et eri populatsioone võrrelda. Standard. Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest. Vanuse järgi standartimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid siis, kui kummagi rahvastiku vanusjaotus oleks sama. 9. Epidemioloogilise uuringu kava. ??? 10. Rakk, raku struktuurid; membraanne transport: aktiivne, passiivne; Lahused: isotooniline, hüpertooniline, hüpotooniline. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on kõrgem vereplasma omast. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on madalam vereplasma omast. Isotooniline lahus on sama osmootse kontsentratsiooniga kui vereplasma. 11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused. Intertsellulaarsed liidused: A. Tiheliidused (tight junction) (näit
C1-C2 tuleb negatiivne, sest vool lähtekoha suhtes ongi negatiivne. Osmoos. Hüpo-, iso- ja hüpertoonilised lahused, rakkude käitumine nendes. Osmoos on difusiooni erijuht, kus läbi poolläbilaskva membraani difundeeruvad lahusti molekulid. Osmoos põhjustab lisarõhku piirkonnas, kuhi molekulid hakkavad liikuma- osmootne rõhk, tähis π. Osmootne rõhk väljendatakse van´t Hoffi valemiga = iRTC, kus i on isotooniline koefitsent e siis ioonide arv, milleks aine dissotsieerub. R on universaalne gaasikonstant, T on temperatuur kelvinites, C on osmootselt aktiivse aine kontsentratsioon. Vereplasma osmootne rõhk on u 7,4 atm. 0,9% NaCl lahus on vereplasmaga isotooniline, samuti 4-4,5% glükoosilahus.Vereplasma valkude kolloidosmootne e onkootne rõhk on 20-30 mm Hg, onkootne rõhk aitab kaasa vee filtratsioonile kapillaarides. Põhjustab vee liikumist vereringesüsteemi.
Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga? a) Atmosfääris, kui õhk on küllastunud veega (RH=100%). b) kui tegemist on puhta vee ja normaalrõhuga Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi Kirjutage Van’t Hoffi võrrand Yp = - iCRT C - molaalne kontsentratsioon (moolide arv kg lahusti s.t vee kohta); R - gaasikonstant (8.3 Pa m3 mool K-1); T- temperatuur Kelvini kraadides °С = K−273,15 i - isotooniline koefitsient i = 1+a(n-1) a - dissotsiatsiooniaste (sõltub kontsentratsioonist) n - dissotsieerumisel moodustuvate ioonide arv Milline kasu võiks taimel olla kavitatsiooni toimumisest? Põua korral on abiks kuna kui juhtsooned enam vett ei juhi, siis transpiratsioon ei saa nii aktiivselt toimuda. Juurerõhu suurus ja tekkimise põhjus taimedes 0,1Mpa. Mullalahuses olevad ioonid liiguvad koos veega taime juurte apoplasti ja endo- ja eksodermi
Globuliini hulka kuuluvad vere hüübimises osalevad valgud nagu nt. protrombiintrombiinfibrinogeenfibriin. 3. Vereplasma osmootne rõhk ja selle tähtsus organismi talitluses. Iso-, hüpo- ja hüpertoonilised lahused. Hemolüüs ja selle põhjused. Vere osmootne rõhk on 7,3 atmosfääri ehk 745 kPa. Vere osmootne rõhk - kui palju erinevaid aineid on vereplasmas lahustunud. Vere onkootne rõhk - kui palju on vereplasmas valke. Hoitakse verd veresoonkonnas. o Isotooniline lahus selle osmootne rõhk on võrdne organismi sisese osmoose rõhuga, nt 0,93%line naatriumkloriidlahus o Hüpotooniline lahus selle osmootne rõhk on madalam organismi sisest osmoosest rõhust, nt vesi, seda süstida ei tohi, vesi hakkab minema punaliblede sisse, hakkab pihta osmoos lahusti ühesuunaline muutumine madalama rõhuga keskkonnas kõrgema suunas, punalibles kõrgem osm.rõhk. o Hüpertooniline lahus selle osmootne rõhk on kõrgen kui vereplasmas
valgusisaldusest. Kui vere viskoossus on kõrge, siis koormab see südant ja suurendab vererõhku. 2.5.2. Vereplasma osmootne rõhk. Isotoonilised, hüpotoonilised ja hüpertoonilised lahused. Osmootne rõhk – oleneb aineosakeste (ioonide, molekulide) arvust lahuses st ainete kontsentratsioonist. Kehavedelikes mõõdetakse vedelike osmootset aktiivsust milliosmoolides (mOsm) liitris. 60% vere osmootsest rõhust on põhjustatud Na- ja Ca ioonide poolt. Isotooniline – lahused, mille osmootne rõhk on sama, mis vereplasmal, ta on vereplasma suhtes isotooniline. Hüpertooniline – lahused, mille osmootne rõhk on kõrgem, mis vereplasmal. Vesi läheb rakust välja. Hüpotooniline – lahused, mille osmootne rõhk on madalam, mis vereplasmal. Vesi tungib rakku. 2.5.2.1. Kolloidosmootne e. onkootne rõhk ja selle tähtsus. Kolloidosmootne rõhk – osa vereplasma osmootsest rõhust, mis on põhjustatud kolloidsete ainete (valkude) poolt
van't Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): = cRT , c lahuse molaarsus, T absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: 1 = 2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused Elektrolüüt aine, mis on lahuses (või sulas olekus) täielikult või osaliselt dissotsieerunud ioonideks (ja seetõttu juhib elektrit). Dissotsiatsioonimäär () näitab, milline osa molekulidest on dissotsieerunud ioonideks. Isotooniline tegur (i) näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu (mitteelektrolüütidel i = 1). i- 1 i = 1 + ( 1) , = -1 ,
van’t Hoffi seadus (mitteelektrolüütide lahuste korral): π = c⋅R⋅T , c – lahuse molaarsus, T – absoluutne temperatuur. Isotoonilised (ehk isoosmootsed) lahused: π1 = π2 4. Elektrolüütide lahjendatud lahuste omadused Elektrolüüt – aine, mis on lahuses (või sulas olekus) täielikult või osaliselt dissotsieerunud ioonideks (ja seetõttu juhib elektrit). Dissotsiatsioonimäär (α) – näitab, milline osa molekulidest on dissotsieerunud ioonideks. Isotooniline tegur (i) – näitab, mitu korda on osakeste arv lahuses kasvanud elektrolüütilise dissotsiatsiooni tõttu (mitteelektrolüütidel i = 1). i− 1 i = 1 + α(ν – 1) , α = ν −1 ,
Sekundaarne aktiivne transport: * Ensüümpumba loodud ühe aine gradiendi energiat kasutatakse teise aine transpordiks: Näiteks: Na+ ja glükoosi või Na+ ja aminohapete koostransport osades rakkudes, Ioonide gradiendi säilitamine 15. Pino- protsess, mille käigus rakk omastab vedelikus lahustunud aineid Fago: suured makromolekulid ei läbi rakumembraani, aineosakesed sopistuvad membraani sisse ja omastatav aine liigub membraaniga ümbritsetud põiekeses tsütoplasmasse. Isotooniline lahus (füsioloogiline) – 0,9% NaCl lahus ehk sama hulk (kontsentratsioon) kui erütrotsüütides Hüpertooniline lahus – suurema kontsentratsiooniga, mis põhjustab rakkude kokkusurumise (>0.9%) Hüpotooniline lahus – väiksema kontsentratsiooniga, mis põhjustab rakkude paisumise ja lüüsi (<0.9%) Rakutalitluse reguleerimine-Rakk siirdab geneetilist pärilikkuse informatsiooni tütarrakkudele DNA sünteesi kaudu; juhib oma talitlust DNA kopeerimisega RNA sünteesi
4 vastab [H+] 40 × · Osmolaarsus (vt. järgmine slaid) reguleerib lahusti (vee) liikumist · Raku sees ja väljas on osmolaarsused võrdsed, s.t. iga muudatus paneks vee liikuma (tursed, rakkude purunemine) Spordijook! Aitab kaasa värskele enesetundele ja taastab energiavarusid ... Hüpo-, Iso- ja Hüperosmolaarsus · Osmolaarsus reguleerib lahusti (loe: vee) liikumist rakkudest piiritletud ruumis · Võrreldes vere osmolaarsusega: Madalam on hüpotooniline Sama on isotooniline Kõrgem on hüpertooniline · Näited: higistades langeb vee hulk rakkude vahelises ruumis: · Tõuseb aineosakeste kontsentratsioon (osmolaarsus) mida üritab tasakaalustada madalama osmolaarsusega rakkudes asuv vesi, mis liigub rakkudest koevedelikku tekib dehüdreeritud seisund Vee joomisel lahjeneb esmalt veri, milles asuv lahusti (vesi) liigub koevedelikku, mis omakorda lahjeneb ja suunab osa veest rakku kuni
järkselt Sepsise korral Haavaparandamise kiirendamiseks Raske kõhulahtisus või oksendamine Suukaudse dieedi toetamine Anoreksia Toitelahused Perifeeria kaudu glukoos, 8 elektrolüüdid, dekstroos 5-10%,aminohapped 3-8,5%kasutavad lühiajaliselt tsentraalse veeni kaudu dekstroos 25-70%, aminohapped,vitamiinidLipiidne emulsioon koosneb rasvhappest ( 10- 20%) isotooniline rasvemulsioon katab 60% energia vajadusest Glükoos Aminoplasmal Lipofundin Nutriflex Tracutil Vitalipid Kuhu manustada Olenevalt lahusest kas tsentraalveeni või perifeersesse veeni Kui on valida, siis tsentraalsesse veeni Toite lahused ei sobi alati kokku teiste infusiooni lahuste ja ravimi 15.AJU FÜSIOLOOGILISED ERIPÄRAD CPP (cerebral perfusion pressure) - aju perfusiooni rõhk. CPP = MAP - ICP MAP (mean arteriale pressure) – keskmine arteriaalne rõhk
• Sarkoplasmaatiline retiikulum - Kotikeste ja torukeste süsteem, mis asub müofibrillide vahel paralleelselt viimastega --- 6. Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Ca- ioonid. (Ca2+) 7. Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ärrituse toimel tungivad Ca-ioonid müosiinniitide vahele käivitades kokkutõmbe lihases 8. Lihaskontraktsiooni režiimid on: a. ...............isomeetriline................ b.................isotooniline.............. c. ................auksotooniline.......... 9. Mis on isomeetriline kontraktsioon? Lihas ei lühene, muutub ainult lihase pinge 10. Mis on isotooniline kontraktsioon? Lihase pinge muutumatu, muutub ainult lihase pikkus 11. Mis auksotooniline kontraktsioon? Muutub nii lihase pikkus kui ka pinge 12. Kuidas jagunevad lihaskiud? 1) Punased 2) Valged 13. Iseloomusta punaseid lihaskiude Aeglased, vastupidavad, palju mitokondreid, palju müoglobiini(O2), aeroobne energiatootmine 14
(suurem ristlõike pind), seda tugevam on jõud Ärrituse sagedus – lõtvusest üle saamine võtab aega, samuti nagu elastsete järjestikuste komponentide väljavenitamine Venituse astmest – lihaskontraktsioon on tugevaim kui lihas on vahemikus 80-120% oma puhkeoleku pikkusest (siin on oluline filamentide kattumine) Lihaskontraktsiooni tüübid: Isomeetriline: pikkus ei muutu, aga pinge suureneb – Keha asendit säilitavad lihased Isotooniline: pikkus muutub, aga pinge jääb konstantseks – Kontsentriline: ületab vastutoimiva koormuse ja lihas lüheneb – Ekstsentriline: pinge säilib, aga lihas pikeneb (näiteks eseme ettevaatlikul asetamisel millegi peale) Auksotooniline ‐ toimub nii kontraktsioon kui ka toonuse muutus ja on iseloomulik enamikele lihaste kontraktsioonidele organismis. Lihastoonus: lihaste konstantne pinge, mis säilib pika aja vältel. Tegevuspotentsiaalid.
Lihased on arenenud kapillaarid, tuleb veel juurde, energeetiline võim paraneb. Lihase jõud sõltub. Igaüksiku lihasjõu kontraktsiooni jõust. Kiudude hulgast lihases. Lihase lähtepikkusest-elastne, kergelt väljaarenenud suudavad teha rohkem jõuda. Lihase liigese asetusest, struktuurist. Lihaskontraktsiooni liigid. Lihasekokkutõmbe ajal toimub liase pingemuutus. Isomeetriline-pikkus ei muutu. Muutub ainult lihase sisenepinge. Toimuvad ainult siis kui ei toimu liikumist. Isotooniline- toonus ei muutu, muutub lihase pikkus, keelelihas. Auksotooniline-toimub liikumine, muutub pinge, pikkus. Üksikkontraktsioon. Ärritus lihasele. Enamasti max kontraktsioon, tugevam. Summaarne kontraktsioon-teetanus. Teetanus. Lihaskramp. Haigustekitaja, ei lase lõõgatuda. Kesknärvisüsteemi erifüsioloogia. Seljaaju. Juhtefunktsioon. Kõik ärritusimpulssid. Reflektoorne funktsioon. Refleksid mis on vajalikud et organism suudaks elus olla. Kõõluse refleksid. Piklik aju
Daltoni seadus):P = P1 + P 2 57. Lahuse keemistemperatuuri tõus. Vedelik keeb temperatuuril mille juures tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. ∆T k= i * K e* C m C m- lahuse molaalne kontsentratsioon, K e- ebullioskoopiline konstant, i - isotooniline tegur 58. Lahuse külmumistemperatuuri langus. ➢ Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Δ 𝑇 = i * Kk* Cmkus, Kk- krüoskoopiline konstant, sõltub ainult lahusti omadustest ➢ Kasutatakse: jää sulatamiseks maanteedel (NaCl, CaCl2); jahutussegude valmistamisel (antifriis 50:50 70:50 etüleenglükool (külmumistemperatuur -12 oC):
pingest = luukangid lähenevad üksteisele (nt raskuste tõstmine, kakspealihas) 3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest (nt raskuste tõstmine, kolmpealihas) 4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest painutavad lihased). Antagonistid – lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased). Sünergistid – lihased, mis kontraheeruvad agonistidega üheaegselt ja väldivad liigutusi,
suhkur), siis on lahuses oleva lahusti aururõhk alati väiksem puhta lahusti aururõhust. P=p1+p2+..+pi. 58. Raoult'i seadus: Komponendi aurude osarõhk lahuse kohal on võrdne vastava puhta komponendi moolimurru ja aururõhu korrutisega: P lahusti = CX lahusti * P°lahusti. 59. Lahuse keemistemperatuur on alati kõrgem kui puhta lahusti keemistemperatuur. Tk=i*Ke*Cm, kus Cm - lahuse molaalne kontsentratsioon; Ke- ebulliskoopiline konstant; i-isotooniline tegur. 60. Lahuse külmumistemperatuur on madalam puhta lahusti külmumistemperatuurist: Tk=i*Ke*Cm, kus Ke-ebulliskoopiline konstant. 61. Difusioon - aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Kiireneb kõrgemal temp.-l. Kiirem gaasides. Lahustes põhjustab osakseste liikumise kõrgema kons. Aladelt madalama kons.-ga aladele. 62. Osmoos - lahusti molekulide liikumine läbi poolläbilaskva membraani kõrgema
Ehk kohe kui toit makku jõuab, ei segata maonäärmetega. Liigilised erinevused Mäletsejalistel tugevalt aluseline - bikarbonaat (HCO3 - ) neutraliseerib suuõõnes ja vatsas bakterite toodetud happeid (kaitseb hambaemaili). Mäletsejalistel lisaks bikarbonaadile ka palju fosfaatioone – vatsakeskkonna puhverdamine ja toitaine mikroobide. Mäletsejaliste sülg sisaldab ka uureat – proteiini sünteesivate vatsabakterite toitaine. Ruminantide sülg on isotooniline, kõrge bikarbonaatide ja fosfaatide konts, kõrge pH. Vaja, et neutraliseerida fermeteerimisel tekkinud happeid vatsas. 100-200 l sülge eritavad lehmad päevas. Sülg ja elektrolüüdid tuleb taasimendada kiiresti, muidu tekib dehüdratatsioon. Koeral nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon Toimub parasümpaatiliste närvikiudude koliinergiliste retseptorite kaudu. Ehk näo ja keele-neelu
annaabi.ee 
