helitugevuste vahe, mida inimene eristab) 3. Tasakaalumeele retspetorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel ja reageerivad endolümfi liikumisele. 4. Värvide eristamisel on oluline, et funktsioneeriksid kolvikesed (koonused). 5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 12. Milline järgnevatest ei ole teadaolevalt kuulmislanguse riskiteguriks? Tuulegeneraatorite
6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega. 9) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 10) Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 11) Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. 12) Tajuline jäävus tähendab, et objektide omadusi tajutakse stabiilsena ka siis, kui objekt aeg- ajalt nägemisväljast kaob.
reguleerib? 4. Nimeta seedeelundkonna elundid, nende osad, ja ülesanded, mida nad täidavad. Tunda tuleb paiknemist, ehitust ja ülesandeid: suuõõs, keel, hambad, neel, söögitoru, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, maks, kõhunääre, jämesool, ussripik (umbsool), pärak 5. Kirjelda hammaste jaotust ja ehitust. 6. Nimeta kõik seedenäärmed. Mida nad toodavad? 7. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad, milleks lõhustuvad? 8. Millises elundis toitainete lõhustumissaadused imenduvad ja kuhu? 9. Nimeta maksa ülesanded (4 tk) 10. Tervisliku toitumise reeglid: miks ja kui palju taime/sega/loomset toitu; vee kogus; hommiku/lõuna/õhtusööki; toitumise sagedus: valkude/rasvade/süsivesikute kogus? 11. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad ja organid, mida nad eritavad? 12. Nimeta erituselundkonna (neerudega seotud) elundid, nende ülesanded. 13. Kirjelda neere ja nende ehitust. 14
vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemia 1 Hyperaemia Hyperaemia arterialis so vere hulga suurenemine elundis või koes tavaliselt lühiaegne Põhjused: põhjustatud arteriaalse vere juurdevoolu suurenenud arteriaalne juurdevool suurenemisest, kusjuures venoosne äravool takistatud vere äravool veenide kaudu on normaalne elund/kude suureneb mahult, on värvuselt
säilitavad ka endasuguseid. Tagavad org arengu, kudede eneseuuendamise. Tüvirakud- lõigustusrakud(totipotentsed)-võib areneda mis tahes rakutüübiks, anda aluse org arengule. Embrüonaalsed tüvirakud- ei saa areneda tervikorganismiks Nabaväädivere tüvirakud-saadakse sünnituse ajal võetud nabaväädi veeni verest. (luuhaiguse, leukeemia e verevähi ravi) Täiskasvanu tüvirakud- luuüdis kogu elu, võivad areneda elundis leiduvate kudede rakutüüpideks, muude organite rakkudeks. (neuraalsed tüvirakud- loodetakse jõuda ajuhaiguste ravini (Parkinsoni, Alzheimeri tõbi)
*) Kääviniidid lühenevad, kromosoomide kromandid eralduvad teineteisest, tsendhomeeni ekslevad, lahknevad ja jõuavad vasakpoolustele. -) Milles seisneb mitoosi tähtsus organismile? *) Kromosoomide arv tütarrakkudes jääb muutumatuks ja organism saam kaks identset tütarrakku. * 7. Joonisel on kujutatud rakutuum enne meioosi. Joonistage rakutuum pärast meioosi. (2p) -) Tuleb joonistada ainult pooled "organitest" rakus. -) Millises elundis toimub meioos mehel? Munandites. -) Millises elundis toimub meioos naisel? Munasarjades. * 8. Inimese keharakus on 46 kromosoomi. Mitu kromosoomi on pärast keharaku jagunemist moodustunud tütarrakkudes? Märkige tütarrakkude tuumadesse numbritega kromosoomide arv? (2p) -) Mõlemasse märkida 46. -) Milline on tekkinud tütarrakkude ploidsus? Diploidne kromosoomustik.
- Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindlad piirid 14. Retsediveerumine kasvaja taasteke 15. Pahaloomulise kasvaja tunnused tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, annab
2) Erinevatel ensüümidel erinev Ph-tase. Süljes ja kõhunäärmes -amülaas toimib kõige paremini 6,7-7,1 Ph taseme juures. Kui ph muutub tugevalt happeliseks nagu maos, siis sülje -amülaas enam ei toimi. Maonõres sisalduvate pepsiinide toimeks vajalik tugevalt happeline keskkond Ph 1-3,5. Sellise happelise keskkonna tekitab maos maohape HCl (vesinikkloriid) söömise ajal toodetakse rohkem. Erinevate ensüümide toimeks luuakse elundis vastavad tingimused. Peensooles tekib seedeprotsessi ajal nõrgalt aluseline keskkond (ph7-8). Sellise ph juures on kõige paremini toimivad kõhunäärme ja peensoole ensüümid. Kõhunäärmeensüümid tulevad peensoolde kõhunäärmejuha kaudu , mis avaldub kaksteistsõrmiksoolde; tuleb ka sapp, mis aitab aluselise ph loomisele kaasa. Aktivaatoritest on mitme ensüümide toimeks vajalik Ca ioonide juuresolek, nt pankrease ensüümide toimeks
METASTASEERUMINE II Lümfogeensed metastaasid Regionaalsed Venoosne Rinnajuha Kopsud lümfisõlmed veri · Vahel harva on levik voolule vastupidises suunas. · Lümfogeenselt levib eeskätt vähk. METASTASEERUMINE III Hematogeensed metastaasid · Tekivad enamasti algkoldest kaugel kaugmetastaasid; · esmased tekkekohad sõltuvad: millises elundis on kasvaja, millise vere kaudu toimub metastaseerumine. · Näiteks algkolle on kopsus ja metastaseerumine toimub arteriaalse verega: metastaasid ajus, luudes (luuüdis), maksas jt siseelundites. METASTASEERUMINE IV Metastaseerumine venoosse verega · Metastaaside tekkekoht sõltub sellest, kas elund kuulub õõnes- või värativeeni süsteemi. · Õõnesveeni elundil (nt algkolle emakas, munasarjades) tekivad metastaasid enamasti kopsus.
20. Millised tegurid mõjutavad regeneratsiooni? Regeneratsiooni mõjutavad vanus, toitumus, elundi verevoolus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastumisvõime, innervatsioon, lisategurite olemasolu organismis (põletik). 21. Mis tagavad normaalse vereringe? Normaalse vereringe tagavad kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund ja vereringe normaalne regulatsioon. 22. Mis on hüpereemia? Hüpereemia e liigveresus on vere hulga suurenemine elundis või koes. 23. Millised on hüpereemia põhjused? Põhjusteks on suurenenud arteriaalne juurdevool või takistatud vere äravool veenide kaudu. 24. Mis ja milline on venoosne hüpereemia? Venoosne hüpereemia puhul on tegemist vere äravoolu takistusega. Venoosne hüpereemia on sageli krooniline protsess. Tavaliselt kutsub esile kudedes haiguslike muutusi. Elund suureneb, on sinakat tooni ja jahe. Võib olla nii üldine kui ka lokaalne. 25
kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab elu seemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Süstemaatika Kõige varem teistest taimedest lahknenud hõimkonnaks võib pidada punavetikaid, mille sugulust teiste taimedega kinnitavad peamiselt molekulaarsed tunnused. Liitvetikad on muudele taimedele mitmete tunnuste poolest sarnasemad, kuid sisaldavad kloroplastide asemel tsüanelle. Samas ei kinnita mitmed molekulaarsed uuringud nende suuremat lähedust ülejäänud taimedele.
pidurdunud. Kiiritusdoosi ühik on 1C/kg. Aegunud kiiritusdoosi ühik on 1 röntgen (tähis 1R); 1R=2,58·10-4 C/kg. 3.3 Ekvivalentdoos Neeldunud doos on põhiline dosimeetriline suurus kiirguskaitsealastes trükistes, kuid siiski ei ole see suurus täielikult piisav kiirguskaitse eesmärkideks, sest erinevat tüüpi ioniseerivad kiirgused toimivad inimkoele erineva efektiivsusega.Seepärast korrutatakse koes või elundis neeldunud keskmine doos niinimetatud kiirguse kaalufaktoriga. Nii saadud doosi nimetatakse ekvivalentdoosiks. Ekvivalentdoos on defineeritud järgmiselt: RRTRTWDH,kus RTD, on R tüüpi kiirguse mõjumise tõttu koes või elundis T neeldunud doos, mis on keskmistatud vaadeldava koe või elundi ulatuses. Kiirgusfaktori W R väärtused on toodud tabelis 2. Kiirguse liik Energiapiirkond Kiirgusfaktor
GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel. EKTODERM: kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. MESODERM: Skelett, lihased, kõik sideokoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond. Rasedus kestab 40 nädalat e. 9 kuud: I trimester 0 3 kuud elundite algus II trimester 3 6 kuud põhiliselt kasvab III trimester 6 9 kuud tekivad kopsud
avita.ee/pdf/bio_p6hikoolile_Iosa.pdf 2. Mis on kaladele ohusignaaliks? Kuidas see tekib ja levib? Ohusignaaliks on vee rõhumuutused. Ründav organism tekitab vees paratamatult oma liigutamisega tihendusi ning hõrendusi, nagu õhus võnkuv objekt tekitab õhus tihendusi ning hõrendusi ehk heli. Veekeskkonnas olevad tihendused ja hõrendused ehk kõrgema ja madalama rõhuga piirkonnad levivad nagu lained ja tekitavad ärrituse kala küljejoone elundis, mille abil kala tajubki ohu allikat. 3. Milline on ohusignaali tundlikkuse alampiir kaladel? 2. küsimus Taimede lehtedest lendub ligi 30 000 orgaanilist ühendit. 1. Nimetage 5 peamist orgaaniliste ainete rühma, mida taimed emiteerivad. Alkoholid, ketoonid, aldehüüdid, karboksüülhapped, isoprenoidid. 2. Nimetage nende ühendite omadusi (3), mis võimaldavad neil taimelehtedest lahkuda. Kergesti lenduvad. 3
b. metaplaasia - tekib oopis muu kude. Mõjutavad tegurid: vanus, toitumus, elundi verevarustus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastekkevõime, innervatsioon, põletikukolde olemasolu VERERINGE HÄIRED Veresoontega seonduvad patoloogilised seisundid ja ka lümfiringehäired. Normaalse vereringe tagavad: KNS normaalne seisund Vereringe normaalne neuruohumoraalne regulatsioon 1)HÜPEREEMIA EHK LIIGVERESUS Vere hulga tõus elundis või keha osas. Veresoonte laienemine ja nende valendikus leiduva verehulga suurenemine. Põhjused: suurenenud arteriaalne juurdevool elundisse või takistatud venoosne äravool elundist ● Arteriaalne hüperaneemia- arteriaalne juurdevoolu suurenemine, ära vool on norm. Ei kutsu esile patoloogilisi muutuseid. Elund suureneb, erepunane ja temperatuur tõuseb. ● Venoosne hüperaneemia- venoosne veri kuhjub kudedesse. Tavaliselt krooniline
vallutasid Devonis kogu maismaa. Neile rühmadele on tüüpiline veekaotuse eest kaitsev kutiikula ning juhtkude, mis transpordib vett kõikjale organismi. Selliseid taimi nimetatakse soontaimedeks. Paljudel neist toimib sporofüüt omaette isendina, gametofüüt aga jääb väga väikeseks. Soontaimede alamrühmas on ka spermatofüüdid ehk seemnetaimed, mis lahknesid paleosoikumi lõpupoole. Nendel vormidel gametofüüti üldse ei ole ning noor sporofüüt alustab eluseemneks nimetatavas elundis, mis areneb vanemorganismil. Taimed hakkasid rohevetikatest arenema umbes 400 miljonit aastat tagasi. Kasutasid klorofülli ja fotosünteesisid. Säilitasid oma kloroplastides samuti suhkrut tärklisena. Samal perioodil alustasid taimed ja seened (viimased sümbiondid) sissetungi maismaale. Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, mis nõudsid niisket kliimat. Hiljem, kui taimed olid võimelised moodustama oma katteks
vesikestaliste) üks embrüoväliste elundite lootekestadest. Kusekoti areng, anatoomia, morfoloogia ja histoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Loote vesikest, amnionivedelikuga täidetud kotjas moodustis, mis ümbritseb roomajate, lindude ja imetajate loodet. Platsenta (< ladina placenta 'kook'; eesti keeles kasutatakse ka sõna emakook) on enamasti emaste selgroogsete imetajate aga ka osade roomajate sigimiselundkonna elundis (näiteks emakas), teatud seisundite puhul, arenev sagaraline elund, mis on ühine neile kahele organismile. Puberteediks nimetatakse füsioloogias inimese sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja sugunäärmed, valmivad esimesed sugurakud ning kujunevad välja kõik sootunnused. Metamorfoos on millegi muundumine, kujumuutus, moone. Apoptoos (kreeka keeles apoptosis '(lehtede) äralangemine') ehk programmeeritud rakusurm (ka loomulik rakusurm või ettemääratud rakusurm)
avaldab omakorda survet endolümfile, mis on kontaktis ka karvarakkudega ja neid karvarakke siis mõjutavad. Karvarakkude liikumine ongi siis see signaal, mis transduktsiooni käigus kodeeritakse närvisignaaliks ja see signaal saab siis edastatud ajju. Aju teatud piirkond võtab siis selle signaali vastu ja saab toimuma siis juba taju elamus. Lühidalt: Võnkuvad molekulid jõudnud teo juurde, teos hakkab liikuma vedelik, vedelik paneb liikuma basilaarmembraani. Basilaarmembraani peal Corti elundis karvarakud hakkavad liikuma sellest liikumisest. Seega, see basilaarmembraan paneb liikuma need karvarakud. Basilaarmembraani paneb võnkuma 50+ Hz Õige on tõesti nii, et basillaarmembraani alguses on kõrged sagedused ja lõpus madalad sagedused. Tõenäoliselt see, et membraan on alguses tihkem kui lõpus tekitaski mul vastupidise seose (see fakt on õige, kontrollisin üle) Spetsiifilisusteooria kehtib, kui helid 50+ Hz ja mustriteooria siis alla 50 Hz
AR- Vanaema või vanaisa on haiged, siis on ka lapselapsed haiged. XD- XR- Y-liiteline- 13. Mutatsioonide tüübid, kromosoommutatsioonide tüübid Mutatsioonide tüübid Geenmutatsioonid, kromosoommutatsioonid, genoommutatsioonid Kromosoommutatsioonide tüübid Deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid, translokatsioonid 14. Osata nimetada 5 tunnust, mis võib viidata pärilikule haigusele Esineb suguvõsa liikmetel, muutused on mitmes elundis, algab lapsepõlves ja kestab kogu elu, aeglane areng, viljatus. 15. Teada geneetilise haigusega patsiendiga suhtlemise peamiseid põhimõtteid Ausus, teadlikkus haigusest, otsuste tegemisel ei suunata patsienti, konfidentsiaalsus, ettevaatlikkus välimusest rääkimisel. 16. Kuidas tuvastatakse kromosoomianomaaliaid? Koorionibiopsiaga ning amniotsenteesiga 17. Teada päriliku haigusega patsientidele olulisi lootediagnostika ja kunstliku viljastamise võimalusi. 18
· Pidurdusstaadium - kude ei vasta mitte ühelegi ärritusele. 27. Närvirakud, nende tüübid ja põhifunktsioonid. aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud 28. Närvikeskuste omadused. Rakkude võime jõudeseisundist üle minna erutusseisundisse
· Trummikile võnkumised antakse kuulmeluukeste- vasara, alasi ja jaluse- kaudu edasi ovaalaknale · Ovaalakna membrani võnkumised antakse edasi sisekõrva täitvale veedelikule ja seal olevate struktuutidele. Marina, Kristina, Maria 10 Kõrva füsioloogia · SISEKÕRVA moodustab luuline kanal, millel on kaks ja pool keerdu, seda nimetatakse teoks. Marina, Kristina, Maria 11 Kõrva füsioloogia · CORTI ELUND · Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes 20000 välimist karvarakku. · Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spiraalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani . Marina, Kristina, Maria 12 Kõrva füsioloogia · KUULMETÕRI- reguleerib õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel.
- need on peenimad veresooned, läbimõõt võib olla vaid 6-7 mikronit (väiksem kui erütrotsüüdil!); - verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist – hea gaasivahetus!; -kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb ca 9/10 vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem) -kõik kapillaarid ei ole korraga avatud – elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. E. Veenulid ja väikesed veenid – verevool veidi kiirem kui kapillaarides kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude, veidi jämedamatel veenidel võivad olla juba klapid. F. Keskmised veenid – enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma nn. “lihaspump ja arteripump” – lihaste ja arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale. G
Isiksuse muutused Initsiatiivi langus, Huvide ahenemine, Huvi üksnes alkoholi meeleolu labiilsus vastutustunde langus suhtes, hoolimatus Siseelundite Funktsionaalsed häired Kujunevad Taaspöördumatud kahjustused kahjustused kahjustused mitmes elundis Psühhooside esinemineVäga harva Sagedamini Üsna sageli Alkoholismi tunnused Alkoholismi iseloomustab pidev soov alkoholi tarvitada. Kaob kontroll tarvitatud alkoholi koguse üle, mis viib mitmepäevaste (mitmenädalaste) joomasööstudeni. Kui mingil põhjusel alkoholi tarvitamine katkestatakse (raha lõpeb, tervis läheb halvaks), arenevad ärajäämanähud higistamisest kuni alkoholpsühhoosi ehk alkohoolse psühhoosini. Raskematel juhtumitel
Talitluse järgi jaotatakse närvid: aferentsed e. sensoorsed e. retseptoorsed e. tundenärvid - toovad erutuse elundite retseptoritelt ja viivad need ganglionite kaudu KNS-i Eferentsed e. efektoorsed e. viimanärvid - viivad erutuse KNS-st elunditesse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvilõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. seganärvid - sisaldavad nii aferentsed kui ka eferentsed kiud Ganglionid- närvide teedel asetsevad väikesed moodustised, mis mis koosnevad närviraku kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihiga. Gangionid jagunevad: sensoorsed ganglionid asuvad toomanärvide juures vegetatiivsed ganglionid asuvad siseelundite talitlust reguleerivate eferentsete närvide teedel
Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud. Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude: Tugifunktsioon- luukude, kõhrkude Seob teised koed elundis tervikuks Transpordi funktsioon (veri) Tihe sidekude moodustav kõõluseid (lihaste siduja luude külge) Kaitsefunktsioon (rasvkude- hoiab sooja, leevendab lööke; valged verelibled- kaitsevad haiguste eest) Lihaskude: Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon : 1) Silelihaskude- siseelundite seintel, arterite seintel (igal pool),käärjad rakud 2) Vöötlihaskude 3) Südamelihaskude moodustab võrgustikke
Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustadaveremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja mujal. Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed javanurid ning inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehvveresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või kes on kroonilised alkohoolikud. Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugevaimmuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres paljuantikehi ehk vastuaineid
Millel põhinevad need teadmised? Mis on muinasusundist tänapäevani säilinud? Suurem osa maailmapildis sõltus usust ehk siis muinasusundist. Usundi alla mahtusid tavad, uskumused, millel oli seos mõistega püha. Eestlased uskusid, et loodusel on meie elus suur tähtus. Nende sisukoht oli: nagu mina talle, nii tema mulle. Muinaseestlased ei pidanud ennas looduse valitsejaiks. Üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks oli vägi. Usuti et nii inimeses, kui ka igas elundis on peale füüsilise keha veel eriline vägi ja jõud. Ent väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsida, nõiduda ja haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid pidid omama ka erilist väge, neid kutsuti tarkadeks või nõidadeks. Loomadel ja inimestel oli väge kõige enam peas, südames, veres, küüntes, juustes, karvades ja hammastes. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks
genoommutatsioonid kromosoomide arvu muutused kromosoommutatsioonid - kromosoomide ehituse muutused geenmutatsioonid väike muutus DNA nukleotiidide järjestuses Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoommutatsioonid 4 tüüpi: kaod; kahekordistumised; ümberpöördumised; ümberpaiknemised. 14. Osata nimetada 5 tunnust, mis võib viidata pärilikule haigusele Muutused on mitmes elundis Aeglane areng, arenguhäired Düsmorfsed näojooned Psüühilised kõrvalekalded Liiga kiire või aeglane kasv Korduvad nurisünnitused Viljatus 15. Teada geneetilise haigusega patsiendiga suhtlemise peamiseid põhimõtteid 1. Ausus Ei kaalutleta, millised teadmised on perele vajalikud ja millised mitte. Räägitakse otsekoheselt Lootediagnostika võimalustest Kunstliku viljastamise ja adopteerimise võimalustest
55. Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase on langenud ning seda püütakse normaliseerida. 56. Farmakoni otsene ja kaudne toime, nende olemus? Farmakon on keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Otsene toime: Lokaliseeruvad primaarne ja sekundaarne reaktsioon samas elundis. Kaudne toime: Ühe elundi vôi elundsüsteemi mürgi toimel muutunud talitlus kajastub teise elundi funktsioonis. Kui kaudne toime avaldub närvisüsteemi kaudu refleksina, räägitakse reflektoorsest toimest. 57. Mis on annus? Annuse liigid? Toimiv annus (dosis effectiva, DE) on annus, mille tekitatud kontsentratsioon ületab minimaalse ja mille puhul ilmneb toime. toimiv annus - dosis effectiva terapeutiline e. raviannus - dosis therapeutica s. dosis curativa
Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustada veremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja mujal. Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed ja vanurid ning inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehvveresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või kes on kroonilised alkohoolikud. Teatud jersiiniate alatüübid põhjustavad organismis tugeva immuunreaktsiooni, mille käigus toodetakse veres palju antikehi ehk vastuaineid
Isiksuse muutused Initsiatiivi langus, Huvide ahenemine, Huvi üksnes alkoholi meeleolu labiilsus vastutustunde langus suhtes, hoolimatus Siseelundite Funktsionaalsed häired Kujunevad kahjustused Taaspöördumatud kahjustused kahjustused mitmes elundis Psühhooside esinemine Väga harva Sagedamini Üsna sageli (http://www.alkomeeter.com) 5 Uurimus alkoholi tarbimise kohta tänapäeva ühiskonnas eestlaste seas 1 Alkoholi tarbimine on olnud suur juba terve igaviku, kuid see on just viimasel ajal väga populaarseks saanud. Autorite eesmärk on teada saada, milline on eestlaste suhtumine
Õõneselundi seina ehitus: Klassikalistel õõneselunditel on alati 3 kesta ja nende vahel vahekihid: 1.Limaskest ehk mukoosa (tunica mucosae) a) Limaskesta alune kiht ehk submukoosa (lamina submucosae) 2.Lihaskest (tunica muscularis) b) Väliskesta alune kiht ehk subseroosa (lamina subserosa – kui on serooskate!) 3.Väliskest (kas serooskelme –serosa või väliskate ehk adventiitsia - adventitia) Tavalise limaskesta ehk mukoosa ehitus: 1.Epiteel (epithelium) – igas elundis erinev, koosneb ühest või mitmest rakukihist; selle all on alus- ehk basaalmembraan (membrana basalis): tihe rakuvaheaine kiht 2.Limaskesta päriskiht (lamina propria mucosae): sidekude, milles on vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, lümfifolliikulid, mõnda liiki näärmed jne. 3. Limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae): õhuke kiht silelihasrakke (ei ole kõigis elundeis!). Limaskesta alune kiht ehk submukoosa: -koosneb peamiselt kohevast sidekoest
koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile. 56. Miks tekib organismis vähkkasvaja. Lühidalt öeldes on vähk rakkude kontrollimatu paljunemise tulemusena tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib areneda igas elundis. Vähil on palju vorme ja alaliike, mistõttu selle väljendumine pole sugugi ühesugune. Haigel tekkivad vaevused sõltuvad elundist, kus vähk paikneb. Nii näiteks tekivad maovähi korral probleemid peamiselt pärast söömist, pärasoolevähk aga tekitab häireid soole tühjendamisel. Vähk mis tahes elundis on salakaval haigus. See ei pruugi pikka aega tekitada mingeid olulisi vaevusi ja vähestele ilmingutele ei pööra inimene sageli vajalikku tähelepanu
· Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse? · Valgusmikroskoop: värvid, ei saa suurendust · Elektromikroskoop: hall, saab palju suurendada Kudede jagunemine · Epiteelkude: paikneb tihedalt, kaitseb teisi kudesid · Lihaskude: piklik, et saaks tõmbuda kokku · Sidekude: paiknevad hajusalt, ühendab elundis koosnevad koed ühtseks, kaitseülesanne · Närvikude: pikkade jätketega, omane erutuvus ja erutus, ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks · Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus. · Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. · Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke
Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Mõnikord võib jersiinia tungida verre ja põhjustada veremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis 18 - maksas, põrnas, neerus ja mujal. Nende tüsistuste suhtes on kõige ohustatumad need inimesed, kelle immuunsüsteem on nõrk - väikelapsed ja vanurid ning inimesed, kes põevad kroonilisi maksahaigusi, diabeeti, kehva veresust, samuti need, kellel on pahaloomulised kasvajad või kes on kroonilised alkohoolikud.
hakkama, täiskasvanul on onkogeenide talitlemist juba vähe tarvis (küll aga mõne koe taastamisel). Haigus tekib, kui onkogeenid ikkagi talitlevad (st onkosupressorid ei talitle). Molekulaarse ravi (geeniteraapia) probleeme: · supressorite puudumist saaks asendada (viia supressorgeen rakku), kuid seda peaks ju tegema miljonitesse rakkudesse korraga - kasvaja-geenid on aktiivsed näiteks terves elundis (väga paljude rakkude kogum). Probleem on siis: kuidas muuta suurt hulka rakke? Lihtsam oleks (ja seda ka katsetatakse) vigane geen avastada varases lootestaadiumis, sest siis on veel vähe rakke, mis nn geenivahetust vajavad. · rekombinantse genoomiga viiruste kasutamisel - kuidas jõuab viirus õigesse kohta ja kõigi vajalike kohtadeni. Kas muudetud genoomiga viiruse sisseviimisel ei kaasne ebasoovitavaid nähtusi? · uurida, mis geenil viga on
on. Täiskasvanud tüvirakud on osalt tuntud juba aastakümneid, kuid üldine esinemus eri kudedes sai tuntuks üsna hiljuti. Tüviraku mõiste tuli kasutusele just vereloome tüvirakkude avastamise järel 1960. aastatel. Need rakud on meie luuüdis kogu elu ja neist tekivad kogu aeg erütrotsüüdid ja mitut tüüpi leukotsüüdid. Tüvirakke esineb aga kõigis organites. Nad säilitavad oma jagunemisvõime ja võivad diferentseeruda elundis leiduvate kudede rakutüüpideks ning spetsiaalsete kasvufaktorite toimel isegi muude organite rakkudeks. Näitkes inimese rasvkoest on eraldatud tüvirakke, millel on võime diferentseeruda luu-, kõhre-, rasva- ja lihasrakkudeks. Veel üsna hiljuti valitses üldine seisukoht, et täiskasvanu aju- ja lihasrakud ei jagune, s.t. hävinud rakud ei saendu. Nüüdseks on aga selgunud, et nii ajus kui ka lihastes on tüvirakke, mis võivad anda uusi küpseid rakke. Neutraalsed tüvirakud võivad
südame suunas edasi kandvate veenulitega. Kapillaarid moodustavad veresoonkonna kõige suurema üldpikkuse ja mahutavusega osa. Kogu keha kapillaaride valendikud 11 kokku moodustavad pindala, mis on aordi (kõige suurem arter) valendikust 500 korda suurem. Elundi puhkeolekus on suurem osa kapillaare suletud ja verevool neis lakkab. Töötavas elundis funktsioneerivate kapillaaride arv suureneb. Veenulid. Arterioole meenutavad, kuid vastupidise suunaga (südame poole) verd transpordivad veenulid kogunevad südame lähenedes suuremateks magistraalideks, siirdudes kudede sügavusest pigem naha alla ning minnes sujuvalt üle tihti silmaga nähtavateks sinise värvitooniga veenideks. Veenid. Veenideks nimetatakse veresoni, milles veri voolab elunditest südame suunas. Veenid
HORMOON PANKREOSÜMIIN-KOLETSÜSTOKINIIN, MIS STIMULEERIB PANKREASE ENSÜÜMIDE SEKREATSIOONI JA SAMAS TOIMIB SAPIJUHA KONTRAKTSIOONE ESILEKUTSUVALT. MOTOORNE- (ALANEV) ehk EFERENTNE (VIIMA)NÄRV. EFERENTSED ehk EFEKTOORSED NÄRVID (VIIMANÄRVID) VIIVAD ERUTUSI KNS-st ELUNDISSE KAS OTSESELT (SOMAATILISED) VÕI GANGLIONIDE KAUDU (VEGETATIIVSED) JA 7 LÕPEVAD NÄRVI LÕPMETE ehk EFEKTORITEGA, KUTSUDES ELUNDIS ESILE MINGI TALITLUSE. NB! EFERENTSED NÄRVID, MIS VIIVAD ERUTUSI LIHASTESSE, NIM. MOTOORSETEKS, VERESOONTESSE NIM. VASOMOTOORSETEKS, NÄÄRMETESSE NIM. SEKRETOORSETEKS NÄRVIDEKS. SENSOORNE (ÜLENEV) ehk AFERENTNE (TOOMA)NÄRV. AFERENTSED ehk SENSOORSED ehk RETSEPTOORSED NÄRVI (TUNDENÄRVID) TOOVAD ERUTUSI ELUNDITE TUNDENÄRVI LÕPMETEST ehk RETSEPTORITEST JA VIIVAD GANGLIONIDE KAUDU NEED KNS-i. PIKLIK AJUS ON(ASUVAD)- HINGAMIS-, SÜDAMETEGEVUS- JA VASOMOTOORSED
Tulemus dokumenteeritakse tervisekaarti, õendus- ja haiguslukku. (Lastehaiguste .... 1986, Mustajoki 2005, Saha 2005) Tervikliku ülevaate saamiseks lisatakse anamnestilised andmed. Üldseisundi kirjeldamisel peaks selguma, millisena patsient näib: haigena või tervena. Olenevalt lapse seisundist hinnatakse üldseisundit: heaks, rahuldavaks, raskeks või üliraskeks. Üheks olulisemaks üldseisundit mõjutavaks teguriks võib olla ebameeldivustunne või valu mingis elundis või kehaosas. (Lastehaiguste ... 1986, Kallas jt 1999). Üldseisundi läbivaatusel kasutatakse põhiliselt kahte uurimismeetodit: vaatlust ja mõõtmist. 1.2.1. Üldseisundi vaatluse metoodika ja hindamine Käitumine, oskused, välimus, hooldatus, kehaehitus, toitumus, meeleolu Kirjeldatakse lapse käitumist ja eriti käitumise eripärasid võimalikult täpselt oma sõnadega. Patsiendi ebaharilik käitumine võib olla: kartlik, abitu, vaikne, mures,
a) ................................................................................................................................................. b) ................................................................................................................................................. 5.7. Joonisel on kujutatud rakutuum enne meioosi. Joonistage rakutuum pärast meioosi. 3 punkti Millises elundis toimub meioos mehel?................................................... Millises elundis toimub meioos naisel? .................................................. 25 5.8. Mis protsessi on kujutatud joonisel? Mis toimub selle protsessi käigus? Missugune evolutsiooniline tähtsus on sellel protsessil? 3 punkti
...................................................... Milles seisneb mitoosi tähtsus organismile? a) ................................................................................................................................................ b) ................................................................................................................................................ 5.7. Joonisel on kujutatud rakutuum enne meioosi. Joonistage rakutuum pärast meioosi. 3 punkti Millises elundis toimub meioos mehel?................................................... Millises elundis toimub meioos naisel? .................................................. 46 26 5.8. Mis protsessi on kujutatud joonisel? Mis toimub selle protsessi käigus? Missugune evolutsiooniline tähtsus on sellel protsessil? 3 punkti Joonisel on kujutatud ............................................................................................................... Protsessi käigus: ..................................
Kapillaarid on peenimad veresooned, läbimõõt 6-7 mikronit. Verevool neis on väga aeglane ja sein koosneb vaid ühest rakukihist hea gaasivahetus. Kapillaari arteriaalses otsas väljub hulk vereplasmat rakkudevahelisse ruumi, kapillaari venoosses otsas läheb enamus vereplasmast vereringesse tagasi (ülejäänu viib ära lümfisüsteem). Kõik kapillaarid ei ole korraga avatud, elundi eri piirkondi varustatakse kordamööda; töötavas elundis avaneb rohkem kapillaare, puhkavas elundis vähem. Veenulid ja väikesed veenid verevool veidi kiirem kui kapillaarides, kuid vererõhk madal; sein õhuke, selles nii sidekudet kui ka lihaskiude. Keskmised veenid enam vähem sarnased väikestega, enamikel keskmistel veenidel on klapid, vere panevad neis liikuma lihaspump ja arteripump töötavate lihaste arterite pulsi perioodiline surve veeni seinale.
kaetud sidekoelise kestaga. Talitluselt jagunevad närvid järgmiselt: 1. aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) toova erutusi elundite tundenärvi- lõpmetest e. retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need KNS-i. 2. eferentsed ehk efektoorsed närvid (viimanärvid) viivad erutusi KNS-st elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõpevad närvi lõpmete e. efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse vasomotoorseteks, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks. 3. seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude. Närvikiu põhiomadus on e r u t u v u s ja e r u t u s e j u h t i m i n e. Retseptori ärritus muundatakse närvikius närviimpulsiks ehk laineks (biovool), mida juhitakse
Neeruhaigused Neeruarteri ahenemine Endokriinsed haigused Cushingi sündroom Conni sündroom Feokromotsütoom Muud põhjused Organite kahjustused hüpertensiooni korral. Millised muutused tekivad silmapõhjas? Klassifikatsioon organmuutuste alusel I staadium – vererõhk periooditi kõrge, aga puuduvad elundite orgaanilised kahjustused II staadium – vererõhu tõus + muutus vähemalt ühes elundis: Südame vasaku vatsakese hüpertroofia Muutused silmapõhjas – arterite ahenemine Muutused neerude poolt Veresoonte muutused: aterosklerootilised naastud arterites III staadium – vererõhu tõus + mitme elundi kahjustused ja tüsistused: muutused silmapõhjades, südamepuudulikkus, isheemiatõbi, neerude puudulikkus, ajuvereringe häired. Hüpertensiooni korral kiireneb aterosklerootiline protsess , mis avaldub ka silmapõhja arterites
kapillaarne ja kavernoosne hemangioom RAVI/SOOVITUS süsteemsed steroidharmoonid, Hemangioomisisesed kortikosteroidsüstid, Paiksed kortikosteroidid, Interferoon alfa, Krüoteraapia (külmutamine), Diatermokoagulatsioon, Kirurgiline eemaldamine, laserravi, impulssvalgusravi KAS ON NAKKAV? Hemanginoom ei ole nakkav Mädakolle - Abscessus Mädakoldeks nim. koes või elundis olevat mädakogumit. Mädakolle tekib tavaliselt bakteritest tingitud põletiku tagajärjel. Mädakolle võib kujuneda erinevatesse kohtadesse: naha alla, rinnanäärmesse, kõhukoopasse, maksa, kopsu, ajju. Mädakollet põhjustavad sageli bakterid ( stafülokokk, streptokokk ja soolekepikesed), aga ka seened ja algloomad. Tüüpilised vaevused on palavik ja valu, nahaalune mädakolle põhjustab naha punetust ja turset. RAVI/SOOVITUS
KNS-i ● sensoorse närvi kahjustusel: paresteesia, anesteesia (tundetus) - kestva surve puhul vastavd kehaosad surevad ära - valu on retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (nt närvipõletiku korral) 2. EFERENTSED ● efektoorsed närvid, viimanärvid ● viivad erutusi KNS-ist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) - lõpevad närvilõpmete e EFEKTORITEGA, kutsudes elundis esile mingi talitluse 1) motoorsed närvid - eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse - lähevad lihastele ja neile allub liikumise regulatsioon - mot. närvi kahjustumisel: parees (lihaste nõrkus), paralüüs (halvatus) 2) vasomotoorsed närvid -> veresoontesse 3) sekretoorsed närvid -> näärmetesse - need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad sekretsiooni
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelund - anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist koosneb kolmest osast: 1) sensor e retseptor 2) aferentsed juhteteed 3) KNS struktuurid ja nendega seonduvad...
Teojuha on täiedetud endolümfiga, mille koostis on sarnane rakusisese vedelikuga, see sisaldab K+ umbes 100korda rohkem kui perilümf. Teojuha ja tasakaalumeele juurde kuuluva ümarkotikese vahel on ühendus- e reunientjuha. Basilaarmembraanil asuvad karvarakud, mille 4...5m pikkused jätked kontakteeruvad võnkumisel kattemembraaniga. Tekib sensoripotentsiaal, mis kutsub esile teonärvis erutuse. Teatud kõrgusega helile reageerivad kindlad rakud. Corti elundis eristatakse ligikaudu 3500 sisemist karvarakku ja 3...4 reas asuvat umbes 20 000 välimist karvarakku. Need on ühenduses närvilõpmetega, mis viivad erutuse spinaalganglionini. Seal asuvate neuronite jätked moodustavad teonärvi, mis esikuteonärvi koosseisus viib signaali teonärvi selgmise ja kõhtmise tuumani. Kuulmismeele tsentraalsed teed. Teonärvituumadest algavad närvkiud moodustavad trapetseha, seal lähevad kuulmisteed üle teise ajupoolde ja ülenevad lateraallinguna
koed. Õpetust kudedest nimetatakse histoloogiaks. Kõikides kudedes leidub rakke ja rakuvaheainet. Peamiselt jaotatakse koed nelja põhitüüpi: - epiteelkoed - tugikoed - lihaskoed - närvikoed Kudede hulka võib arvata ka vere ja lümfoidkoe. Teistest kudedest erinevad need sellepoolest, et nende rakuvaheaine on vedelas olekus. Sarnase funktsiooniga koed omakorda moodustavad suuremaid talitlevaid ühikuid: elundeid ehk organeid. Ühes elundis võivad olla esindatud kõik neli koetüüpi. 3.1. Epiteelkude Organismi vabadel pindadel (vooderdavad kehaõõnt ja torujaid siseelundeid), nahal ja limaskestadel paikneb enamuses epiteelkude ehk kattekude. Sõltuvalt epiteelkoe funktsioonist võib eristada katte-, imendumis-, näärme- ja tundeepiteeli. Epiteelkoes on hulgaliselt rakke ja väga vähe rakuvaheainet. Vastavalt asetusele koosnevad nad kihina/kihtidena tihedasti üksteise kõrval asetsevatest rakkudest. 12
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
